Vasak ja parem emakaSERV ( margo uteri: dexter et sinister) sellega seostub emakakinniti(mesometrium) Vasak ja parem emakaSARV (cornu uteri: sinistrum et dextrum) Eristatakse emakakinnitmist ja vabaserva (nagu munasarjal) Emakakeha (corpus uteri) emakasarvede ja –kaela vahel Emakakael (cervix uteri) emakakehast kitsam, tihkem, paksuseinaline moodustis, talitleb sfinkterina Jaguneb tupe-eesseks (portio prevaginalis) ja tupeosaks (portio vaginalis). Seda läbib emakakaelakanal (canalis cervicis uteri), millel on sisemine ja välimine emakasuue (ostium uteri: internal et externum). Emakakaelakanal on tavaliselt suletub limakorgiga, avatud on innaajal ja sünnituse vältel. Siseehitus: Serooskest (perimeetrium), selle alla jääb subserooskest. Lihaskest (müomeetrium) Limaskest (endomeetrium) veresoonterikas, paks, esinevad
c) nimetada ovariaaltsükli faasid follikulaar- ja luteaalfaas d) millega asetseb kollaskeha siis, kui munaraku viljastumist ei toimu armkoega e) missugune side ühendab munasarja emaka ülanurgaga lig. ovarii proprium f) nim. munasarja ülemine ots ladina keeles extremitas tubaria alumine ots - extremitas uterina ! 4. Uterus. a) milline kõhukelme süvend piirab eest, milline tagant, kumb on sügavam - tagant excavatio rectouterina (sügavam), eest - vesicouterina b) kaela osad - portio vaginalis, portio supravaginalis c) mis on parametrium sidekude, närvid ja veresooned, mis paiknevad emaka servadel mesometrium'i lestmete vahel ! ! 5. Mehe suguelundid a) mis algab rete testisest ductulus efferens testis b) millises kusiti osas paikneb colliculus seminalis, mis sinna avanevad colliculi seminalis asub pars prostatica’s, sinna avaneb ductus ejaculatorius c) nimetada mehe lisa- e. abisugunäärmed glandula bulbourethralis, prostata ja vesicula seminalis
Kultuur · Rahvuskultuur ühele rahvusele omane kultuur, mis tavaliselt on seotud ühe keele ja ajaloolise paiknemisalaga. · Sõna ,,kultuur" kasutati esimesena Marcus Portio Cato (234-149 eKr) poolt. Ta kasutas sõna maaharimisviiside kohta. · Kultuurile ei ole võimalik anda ühest definatsiooni. Neid on praeguseks u 400. · Kultuur kõik see, mis on inimesega seotud, rajaneb inimese loovusel. · Kultuur tuleb ladinakeelsest sõnast ,,kultura" (käitumine, ausatmine, kasvatama, hooldama). Inimühiskonda iseloomustav inimtegevus, mis hõlmab selliseid valdkondi nagu keel, teadmised, oskused,
primordiaalfolliikuleid – ühekihiline lameepiteel - Munajuhakitsus – isthmus tubae uterinae – emakapoolne kitsas osa - Munajuhaampull – ampulla tubae uterinae - cervix uteri – emakakael eelmisele järgnev laienenud osa (2/3 kogupikkusest) portio vaginalis (alumine 1/3) tavaliselt toimub munaraku viljastamine portio supravaginalis (ülemine 2/3) - Munajuhalehter – infundibulun tubae uterinae canalis cervicis – kaelakanal – avaneb ülal emakaõõnde, all ostium kõige laiem osa uteri kaudu tupeõõnde avaneb kõhuõõnde ostium abdominale tubae kaudu Asend
Successio singularis - üksikjärglus Successio universalis - üldjärglus A testato – testamendijärgne pärimine Ab intestato – seadusjärgne pärimine Testis - tunnistaja Delatio /hereditatis/ - isiku surmamoment Aquisitio hereditatis – pärandi vastuvõtmise moment Hereditas iacens – lamav pärand Bonorum possessio – preetorlik pärimine Institutio heredis – pärija nimetamine Substitutio heredis – asepärija nimetamine Tabularius - notar Portio debita - sundosa Linea directa – otsejoones sugulus Linea collateralis – külgjoones sugulus Ascendentes – ülenejad sugulased Descendentes – alanejad sugulased Gradus - sugulusastmed Ordo – teatavad pärijate grupid moodustavad klassi In capita – pärand jaotatakse nii mitmeks osaks, kui on pärijaid In stirpes – pärand jaotatakse põlvkondade viisi Ad infinitum - lõpmatus Bonum vacans /bona vacantia/ - vaibepärand Aditio - vastvõtmine
pärimisest osa võtta. Selle teostamine toimus algu 100 mehe kohtu praktikas.Kohus luges testamendi, kus oli pärandist ilmajätmine sees , kuid küllaldase aluseta, koostatuks puuduliku mõistuse juures. Ilmajäänud pärijad said esitada hagi. Pärandist ilmajäänud võisid esitada erilise kaebuse magistraalile- extra ordinem. Hiljem jäi see ainsaks vahendiks sundosa saamiseks.Kui kaebus leiti põhjendatud, siis testament tühistati. Sundosa sai pärija nõuda. Pärandi suurus: portio debita 1/3 seaduslikus osast , kui pärijaid on alla nelja.1/2 seaduslikust osast kui pärijaid on üle nelja.Sundosa saamiseks olid õigustatud: pärandaja alanejad ja ülenejad sugulased, vennad õed. Pärimine seaduse järgi- ab intestato See toimub siis kui testamenti pole tehtud või testament osutub kehtetuks. Seadus määrab, kellele jääb surnud isiku varandus. –tavaliselt lähedased isikud/sugulased.
Eesti rahvus- ja vähemusrahvuste kultuurid Raamat: „Vana eesti rahva elu“ • Rahvuskultuur on ühele rahvusele omane kultuur, mis tavaliselt on seotud ühe keele ja ajaloolise paiknemise alaga. • Kultuuri kasutati esimest korda Marcus Portio Cato(234-149 eKr) • Kultuurile ei ole võimalik anda ühesugust definitsiooni, kuna neid on tänapäeval 400 kanti. (250 oli kunagi). • Laias laastus „ mis on kultuur“- kõik mis on inimesega seotud, rajatud inimese loovusel ja mis ei sünni vahetult looduses ise. • Kultuur tuleneb ladinakeelsest sõnast kultuura, mis on käitumine, austamine aga samas ka tegusõnad kasvatama, hooldama.
pärimisest osa võtta. Selle teostamine toimus algu 100 mehe kohtu praktikas.Kohus luges testamendi, kus oli pärandist ilmajätmine sees , kuid küllaldase aluseta, koostatuks puuduliku mõistuse juures. Ilmajäänud pärijad said esitada hagi. Pärandist ilmajäänud võisid esitada erilise kaebuse magistraalile- extra ordinem. Hiljem jäi see ainsaks vahendiks sundosa saamiseks.Kui kaebus leiti põhjendatud, siis testament tühistati. Sundosa sai pärija nõuda. Pärandi suurus: portio debita 1/3 seaduslikus osast , kui pärijaid on alla nelja.1/2 seaduslikust osast kui pärijaid on üle nelja.Sundosa saamiseks olid õigustatud: pärandaja alanejad ja ülenejad sugulased, vennad õed. Pärimine seaduse järgi- ab intestato See toimub siis kui testamenti pole tehtud või testament osutub kehtetuks. Seadus määrab, kellele jääb surnud isiku varandus. –tavaliselt lähedased isikud/sugulased.
läbivaatus“). Emakas (uterus) asub kusepõie ja pärasoole vahel ja kujutab endast u 7 cm pikkust, 4 cm laiust ja 2 cm paksust pirnikujulist õõneslihast, mis asub vaagnapõhja lihastiku kohal. Emakas koosneb mitmest osast: emakakeha (corpus uteri); kuplikujuline ülaosa (fundus uteri), millesse kahelt poolt tulevad munajuhad; peen alaosa, mida nimetatakse emakakaelaks (collum või cervix uteri). Viimane ulatub ülalt tupesse (portio uteri). Emakakaela kanalit piiravad sisene ja väline emakasuue. Hormoonide mõjul pakseneb emakasisene limaskest, millele kinnitub viljastunud munarakk. Kui viljastamist ei toimu, oli see meede asjatu ja vastne kude heidetakse koos mõõduka verejooksuga läbi tupe välja (menstruatsioon), kusjuures fermendid takistavad vere hüübimist. Raseduse korral muutub emaka limaskest tunduvalt tugevamaks ja emakakontraktsioonide (tuhude) tõttu toimub raseduse lõpul sünnitus. Joonis 3.28