Asjaõigus- annab vahenditu võimu ühe kindla asja peale. Suunatud kõikide kolmandate isikute vastu (ühel pool omanik-teisel poolel kaaskodanikud kui mitteomanikud). Asjaõigused on absoluutsed õigused. Obligatsiooniõigus- rajatud kahe poole, kreeditori ja deebitori vahelisele õigussuhtele. Suunatud kindla, konkreetse isiku vastu. See on relatiivne õigus. Asjaõigused jagunevad 2 pearühma: 1. Omandiõigus-dominium 2. Õigused võõrale asjale- iura in re aliena VALDUS- possessio:seda tuleb lahus hoida omandiõigusest Asjaõiguse objektideks on asjad- res, Asjad ja nende liigitus Asjade liigitus on res mancipi ja res nec mancipi. Res mancipi- vana kiriitliku omandi objektid, maad ja majad Itaalias, orjad, tööloomad ja mõningad prediaalservituudid. Võidi võõrandada st omandiõigust edasi anda ainult formaalse tehingu- mancipatio ja hiljem in iure cessio-omandiõiguse loovutamine kohtus preetori ees teel
Emancipatio – eriline tehing, kus isa vabastab poja Peculium (perekonnas) – isad andsid oma täiskasvanud poegadele teatava vara iseseisvaks majandamiseks Tutela - eestkoste Tutela dativa – riigivõimu poolt määratud eeskoste Tutela impuberum – eeskoste alaealiste üle Cura – hooldus Cura minorum – hooldus alaealiste üle (alla 25. aastane isik) Res - asi Ius in rem - asjaõigus Dominium /proprietas/ -omandiõigus Iura in re aliena – õigus võõrale asjale Possessio - valdus Res mancipi – mantsipeeritavad asjad Res nec mancipi – mitte matsipeeritavad asjad Mancipatio – formaalne tehing In iure cessio – omandiõiguse loovutamine kohtus Traditio – lihtne vormivaba üleandmine Res mobiles - vallasasjad Res immobiles - kinnisasjad Ager publicus – Rooma riigimaa Res in commercio – käibeline asi Res extra commercium – käibevälise asja müümine Res corporales – kehalised asjad ehk asjad mida saab puudutada ja näha
17. Iudicis nominatio kohtuniku määramine/nimetamine Litis denuntiatio kohtuprotsessile kutsumine või nõudmine (kostja) Litis contestatio kohtusse tunnistajaks kutsumine. Hagieseme kindlaks määramine, protsessi aluse põhjendamine, hagi või vaidluse tunnistamine 19. Stipulatio poena trahvi/karistuse määramine, trahvi kokkuleppimine Aquae et ignis interdicto vee ja tule keelamine 20. Possessio iuris õiguse valdamine Possessio rei asja valdamine 21. Ius Quiritium kviriitlik õigus (ius Romanum) Ius gentium rahvaste õigus Ius vitae et necis õigus elu ja surma üle · Tekst 2, laused: 1, 3, 6-20 1. Res mancipi mantsipeeritavad asjad, asjad mida Roomas võõrandati ainult piduliku tehingu mancipatio teel. Võõrandati st omandiõigus anti üle formaalse müügitehingu mancipatio teel, hiljem in iure cessio ehk kohtus loovutamise teel.
Obligatsiooniõigus on suunatud kindla, konkreetse isiku vastu- ta on seega relatiivne(suhteline) õigus. Omanik võib oma asja igalt isikult välja nõuda, ostja võib ostetud asja üldreeglina nõuda vaid müüjalt, mitte kolmandalt isikult, kellele müüja asja andis! Asjaõigused jagunevad kahte rühma: 1) omandiõigus (dominium) 2) õigused võõrale asjale ( iura in re aliena) Peale nende asjaõiguste omab erilist õiguskaitset iselaadi asjaõiguslik üksus - valdus (possessio), mida tuleb lahus hoida omandiõigusest. RES- ASI Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine? ASJAD JA NENDE LIIGITUS res- asi (sellel terminil on väga lai tähendus) res mancipi- vana kviriitliku omandi objektid ja nimelt maad(k.a majad) Itaalias, orjad, tööloomad ja mõningad prediaalservituudid. res nec mancipi- majapidamisesemed, tooted, raha, muud loomad jne. .. Selline ASJADE LIIGITUSe peamine TÄHTSUS seisnes selles, et res mancipi võidi võõrandada, st
Sakraalsed Res nullius hurmani iuris (mitte kellelegi kuuluvad inimlikud asjad) Avalikud – kõigile kuuluvad asjad Üksikud mitte kellelgi kuuluvad asjad Jaotus tulenes vajadusest eristada asju, mille võõrandamiseks tuli teha piduliku vormeliga tehing (mancipatio) ja neid, mille puhul piisas lihtsast üleandmisest (traditio) Asjaõigus Asjaõigused: Omand (dominium) Valdus (possessio) Õigused võõrale asjale: Pant Superficies Servituudid Emphyteusis Omand – dominium Omandiõiguse elemendid: Valdusõigus – ius possidendi Kasutusõigus – ius utendi Käsutusõigus – ius disponendi Valdus - possessio Valduse elemendid: 1) Animus possidendi – valdus hing, tahe 2) Corpus possidendi – valduse eseme valdamine Liigid:
staatus; in iure kohtus; in iudicio kohtumenetlus; praefectus praetorio sõjaväe ülem; praefectus urbi Rooma prefekt; magister officiorum kantselei ülem; ludicis nominatio kohtuniku määramine; litis denuntiatio kohtukutse; litis contestatio kohtusse tunnistama kutsumine; stipulatio poenae trahvi määramine, leppetrahv; aquae et ignis interdictio kodakondsuse äravõtt, pagendamine; possessio iuris õiguse valdamine; possessio rei asjade valdamine; Ius Quiritum Rooma kodanike õigus; ius gentium rahvusvaheline õigus (rahvaste õigus); ius vitae et necis õigus elu ja surma üle. 2. Res mancipi mantsipeeritavad asjad; res nec mancipi mittemantsipeeritavad asjad; servitutes personarum isikutega seotud servituudid; servitutes praediorum - kinnisvara servituudid; ius suffragii hääleõigus; ius honorum au õigusametnik (õigus olla
42. bona fides hea usk 43. mala fides paha usk 44. creditor võlausaldaja 45. debitor võlgnik 46. novatio uuendus, muutmine 47. cessio loovutamine 1 48. dare andma 49. facere tegema 50. solutio täitmine 51. conditio tingimus 52. vis maior vääramatu jõud 53. mora viivitus 54. res asi 55. dominium omand; omandiõigus 56. proprietas omadn; omandiõigus 57. possessio valdus 58. traditio vormivaba üleandmine 59. res mobiles liikuvad ehk vallasasjad 60. res immobiles liikumatud ehk kinnisasjad 61. ius possidendi valdamise õigus, õigus asja vallata 62. ius utendi õigus asja kasutada 63. ius disponendi õigus asja käsutada 64. servitus servituut 65. ususfructus kasutusvaldus 66. occupatio hõivamine, vallutamine 67. usucapio igamine 68. actio negatoria negatoorhagi 69. rei vindicatio vindikatsioonihagi 70
17. praefectus praetorio-keisri kaardiväe või rügemendi ülem; praefectus urbi-linna ülem; magister officiorum-kantselei ülem 18. iudicis nominatio- kohtuniku määramine; litis denuntiatio-(kostja)kohtuprotsessile kutsumine või nõudmine; litis constetatio-kohtusse tunnistama kutsumine 19. stipulatio poenae-trahvi kokkuleppimine (leppetrahv); aquae et ignis interdictio-vee ja tule keelamine(s.t pagendamine) 20. possessio iuris- õiguse valdamine; possessio rei-asja valdamine 21. ius Quiritium-Rooma riigi täieõigusliku kodaniku õigus; ius gentium-rahvasteõigus; ius vitae et necis- õigus elu ja surma üle 22. Senatusconsultum de Bacchanalibus-senati otsus Bakhanaalide(orgialik pidustus Roomas) kohta 1 II 1. Res mancipi- manitsipeeritavad asjad (Milline on asjade omandamise viis? (mantsipatioon) maalvaldused Itaalias,veejuhtimise- ja teeservituute, ehitised, tõuloomad (kallid ja hinnalised asjad);
50 matrimonium, ii n. - abielu 51 mos, moris m. - komme, tava, harjumus 52 natura, ae f. - loodus, loomus 53 novus, a, um - uus, noor, värske 54 obligatio, onis f. - obligatsioon, kohustus, sidumine 55 parvus, a, um (minor, us; minimus, a, um) - väike, noor 56 pater, tris m. - isa 57 per + acc. - läbi, kaudu 58 peregrinus, a, um - võõramaalaste-, võõramaalastesse puutuv 59 persona, ae f. - isik 60 poena, ae f. - karistus, trahv 61 populus, i m. - rahvas 62 possessio, onis f. - valdus 63 potestas, atis f. - jõud, võim 64 praedium, ii n. - maatükk, krunt 65 praetor, oris m. - preetor (kohtumagistraat) 66 privatus, a, um - era-, isiklik, privaatne 67 publicus, a, um - avalik, riiklik 68 regula, ae f. - juhis, norm, reegel 69 res, rei f. - asi, ese; asjaolu, olukord; kohtuasi; omand, valdus; riik 70 responsum, i n. - vastus; arvamus 71 reus, i m. - kostja (kohtus); kohtualune, süüalune 72 rex, regis m. - kuningas, valitseja
taha omanik olla, asja valdus aga kaotatakse niipea, kui valdaja otsustab, et ta ei taha enam vallata. VALDUS Oluline kas valdus on olemas. Eisteks kas kehaline valdamine, teiseks ka on olemas tahe (nt keegi pilab mu kotti telefoni, kehaliselt see mul olemas, aga kuna ma ei tea, siis puudub tahe ja see pole mu valduses) Valduse elemendid: 1. Animus possidendi - valdus hing, tahe 2. Corpus possidendi - valduse eseme valdamine Liigid: 1. Possessio iusta - õiguspärane e ediktidega kaitstav valdus 2. Possessio iniusta - õiguspäratu valdus Liigid, 2: 1. Possessio bonae fidei - heauskne valdus 2. Possessio malae fidei - pahauskne valdus Valdust kaitstakse intediktidega, nt interdictum uti possidetis OMANDIÕIGUS Eristus klassikalise ajastul valdusest Omanik peab taluma piiranguid avalikes huvids Omaniku õigust piiravad ka naabrusõigused
Roomlastel olid need sammed liigitatud järmiselt: dare midagi andma; facere midagi tegema; praestare solutio täitmine; lahendus; tasumine conditio tingimus; nõue; seisund; olukord vis maior vääramatu jõud mora viivitus, viivitamine; peatus; vaheaeg res asi, ese; asjaolu; fakt, sündmus; olud, kohtuasi, protsess;tulu, huvi; vara, omand, valdus, tehing, toiming; riik dominium omandiõigus, omand, vara, võim, autoriteet proprietas omandiõigus; omand possessio valdus, valdamine traditio omandi üleandmine ehk võõrandamine res mobiles liikuvad asjad; vallasasjad res immobiles liikumatud asjad; kinnisasjad ius possidendi valdamise õigus, õigus asja vallata (osutada asja suhtes faktilist võimu) ius utendi kasutamisõigus ius disponendi käsutamisõigus (õigus määrata asja õiguslikku seisundit) servitus servituut, õigus kasutada võõrast asja teatud eesmärgil, kohustus;orjus;sõltuvus; alluvus
asjade liigitus. Asja liigitustest erinev, ent asjaõiguse mõistmise seisukohalt tähtsad on ka: 1) koostatud asi (corpus ex contingentbus) näiteks laev, maja 2) asjade kogum (corpus ex distantibus) näiteks loomakari, raamatukogu 3) asja osa (pars) 4) päraldis (näiteks maamajapidamises instrumentum fundi) ja peaasi 5) vili (fructus) c) omandiõiguse ja valduse eristamisest Asjaõigus üldmõistena koosneb erinevatest instituutidest: omandist (dominium, proprietas), valdusest (possessio) ja õigustest võõrale asjale ehk piiratud asjaõigused (iura in re aliena). Tavakeeles omandit valdusest tavaliselt ei eristata, juristi jaoks aga on erinevus suur. Omanik on ainult see, kellele asi tõeliselt asjaõiguse järgi kuulub ehk kellel on kõige suurem õigus asja üle. Valdus on aga faktiline võim asja üle, ehk kelle käes asi parasjagu on. Omandi- ja valdusõiguse juriidiline eristamine saigi alguse Roomast. Rooma juristid
Testamenti võis vaidlustada Õigusvõime - võime omandada kingitusi, omandada kodakondsust, võimet pärida Teovõime - isik võimeline oma käitumist juhtima ja oma tegude mõttest aru saama, 20. sajandil kaasneb ka kompetentsus ja tarkus aru saada, mis toimub 3. LOENG 4. LOENG Peaasi - mis teeb asja väärtuslikuks Päraldis - käib peaasja juurde (auto + tagavararatas) Vili (päraldise 1 vorm) - tekib iseenesest Valdus omand: - valdus - kasutus - käsutus possessio (valdus, omand) interdictum (kohtulik kaitse) valduse põhilised iseloomujooned = tahe asja pidada + asja tegelik pidamine (enda käes) interdikt: - valduse taotlemine (tagasi) - olemasoleva valduse kaitse (võõra ründe vastu) - valduse tagastamine Omand: 1) õigus asja vallata 2) õigus asja kasutada 3) õigus asja käsutada jus dispondendi (õigus asja käsutada) nudum jus (paljas õigus) - omandiõigus ilma käsutusõiguseta Omandamised mancipatio ()
kohtupidamine legitimatio, onis f. seadustamine locatio, onis f. rendile andmine, väljaüürimine mancipatio, onis f. mantsipatsioon, vormiline võõrandamistehing tunnistajate juuresolekul obligatio, onis f. obligatsioon, kohustus, sidumine occupatio, onis f. vallutamine, haaramine permutatio, onis f. vahetus, muutus possessio, onis f. valdus solutio, onis f. täitmine, tasumine, (ära) maksmine stipulatio, onis f sobimus, (suuline) kokkulepe successio, onis f. (õigus)järglus traditio, onis f. asja vormivaba üleandmine usucapio, onis f. igamine venditio, onis f. müük, müümine vindicatio, onis f. vabastamiskepiga asja puudutamine; valduse
Asjaõigus- annab vahenditu võimu ühe kindla asja peale. Suunatud kõikide kolmandate isikute vastu (ühel pool omanik-teisel poolel kaaskodanikud kui mitteomanikud). Asjaõigused on absoluutsed õigused. Obligatsiooniõigus- rajatud kahe poole, kreeditori ja deebitori vahelisele õigussuhtele. Suunatud kindla, konkreetse isiku vastu. See on relatiivne õigus. Asjaõigused jagunevad 2 pearühma: 1. Omandiõigus-dominium 2. Õigused võõrale asjale- iura in re aliena VALDUS- possessio:seda tuleb lahus hoida omandiõigusest Asjaõiguse objektideks on asjad- res, Asjad ja nende liigitus Asjade liigitus on res mancipi ja res nec mancipi. Res mancipi- vana kiriitliku omandi objektid, maad ja majad Itaalias, orjad, tööloomad ja mõningad prediaalservituudid. Võidi võõrandada st omandiõigust edasi anda ainult formaalse tehingu- mancipatio ja hiljem in iure cessio-omandiõiguse loovutamine kohtus preetori ees teel
Omand on olnud läbi ajaloo olulisel kohal inimeste igapäevases elus. Kuna praegu kehtiva asjaõiguse juured pärinevad Rooma õigusest, siis käesolevas referaadi eesmärk ongi anda ülevaade Rooma omandiõigust ning võrrelda seda tänapäeval Eestis kehtiva omandiõigusega Asjaõigusseaduse põhjal. Käsitletud on omandiõiguse sisu, mõistet, piiranguid, kaasomandit ja omandi kaitset. Asjaõigus üldmõistena koosneb erinevatest instituutidest: omandist (dominium, proprietas), valdusest (possessio) ja õigustest võõrale asjale ehk piiratud asjaõigused (iura in re aliena). Tavakeeles omandit valdusest tavaliselt ei eristata, juristi jaoks aga on erinevus suur. Omanik on ainult see, kellele asi tõeliselt asjaõiguse järgi kuulub ehk kellel on kõige suurem õigus asja üle. Valdus on aga faktiline võim asja üle, ehk kelle käes asi parasjagu on.3 Omandi- ja valdusõiguse juriidiline eristamine saigi alguse Roomast. Rooma juristid (Ulpianus)
(ajutine side ei tähenda veel valdust) 3. Asjale mõju avaldamise ja asjalt teiste isikute mõjuavalduste kõrvaldamise võimalus 4. Tahte avaldamine valduseks (animus possidendi) Valdus ei ole lihtsalt fakt, vaid ka isiku teatud õiguslikult reguleeritud suhe asjasse. Valduse esemeks võivad olla nii asjad, loomad kui ka asjade reaalosad, mitte aga mõttelised osad ja õigused. Valduse (possessio) eristamine ja kaitsmine on vajalik, sest: 1. Valduse kaitse on omanikule lihtsama kaitse võimaldamiseks – puudub kohustus omandiõigust tõendada 2. Annab võimaluse kaitsta valdust ka mitteomanikust valdajale 3. Valdust reguleeritakse ja kaitstakse sõltumata faktilise ja õigusliku võimu kokkulangemisest asja suhtes – eesmärgiks on nn välise rahu säilitamine (vägivalla vältimine). Valduse funktsioonid
Heredes extranei- Isikud, kes ei seisa pärandaja võimu all Hereditas iacens-lamav pärand. Surmamomendi ja pärandi kättesaamise momendi ajaline vahe. Roomas polnud lubatud pärida samaaegselt sama pärandit osalt testamendiga ,osalt seaduse järgi. Pärida saab kogu pärandit kas testamendi v seaduse alusel. Sundpärimine- kujunes välja, kuna testamendiga sageli ei saanud pärandit need, kellele see oli ette nähtud. Tsiviilõiguses tekkis-bonorum possessio-seisnes selles,et preetor andis pärandi teatud isiku valdusesse , andes talle sealjuures kaitseks erilise interdikti. Pärijale tsiviilõiguse järgi jäi tühi õigus. Testamendijärgne pärandamine- a testato Testamendi olulisem osa on pärija nimetamine- institutio heredis- , selleta pole Roomas testament kehtiv. Rooma testament oli algselt väga pidulik akt, seotud formaalsustega. Hiljem kaotab see oma pidulikkuse ja muutub varanduse üleandmise aktiks.
Esemeks ei ole: - mõttelised osad - õigused VALDUSE LIIGID Otsene ja kaudne valdus AÕS § 33 lg 2 - isik, kes valdab asja rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel, mis annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata, otsene, teine isik aga kaudne valdaja. Kaudne valdaja on tavaliselt asja omanik (nt üürisuhe). Kaudne valdaja ei teosta tegelikku võimu, ajutine iseloom. Otsene valdaja peab tunnustama kaudse valdaja õigussuhet. Heauskne ja pahauskne Possessio bonae fidei vs Possessio malae fidei Valdus on heauskne, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Valdus on pahauskne, kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Kehtib heausksuse eeldus. Täis- ja osavaldus Valdaja valdab kas tervet asja (kogu kinnistu) või reaalosa (ainult elumaja kui asja oluline osa)
Nt kari, raamatukogu. Peaasi määrab kogu asja maj otstarbe. Lisaasi on selle teenistuses. Fructus- asjast perioodiliselt eraldatav osa. Nt loomade juurdekasv, asja tulu, maja üür. VALDUS Valdus on faktiline suhe asjasse. Valduse elemendid: o Tahe asja enda käes pidada 4 o Tegelik asja enda käes pidamine Valduse liigitused: o Possessio iusta- õiguspäerane valdus(ausal, seaduspärasel viisil saadud) ja õiguspäratu valdus(saadud jõuga või salaja) o Heauskne valdus(asja vallatakse heas usus) ja pahauskne valdus(valdaja on teadlik, et tal pole õigust asja valdamiseks) Valduse objektiks võivad olla käibelised asjad. Valduse saamiseks vajalik: tahe ja tegelik asja enda käes pidamine. Animus on eelduseks. Valdus kaob kui kaob üks ta elementidest.
Kui keegi on saanud omanikuks (võlaõiguslik tehing võib-olla ka tühine)... Nt auto ostu tehing. A müüb B-le auto. Sõlmitakse leping. Edasi müüb A C-le sama auto. Kumma oma on auto? B või C? Vastus - ei tea tegelikult, kuna ei teata, kas lause "A müüb B-le auto." väljendab võla- või asjaõiguslikku tehingut. Et hinnata asjaõiguslikku tehingut, tuleb määratleda, millistel tingimustel läheb omand üle. 1) Vallasasjade puhul on 2 tingimust: omandi üleandmise kokkulepe. Valduse (possessio - tegelik võim asja üle, mitte õiguslik) üleminek. 2) Kinnisasjade puhul: kinnisturaamatusse kanne - kes on sinna kantud, on selle asja omanik. Juttu ei ole valduse üleminekust. Tegu on kokkuleppega. Auto omanik on C, kui käsitleda seda valduse üleminekuna. Ostetakse raha eest valdus. Üks kõik, millisel alusel C selle auto omanikuks sai. 2. LOENG 26. aprill Mis on lõige? Mis on punkt
ajale (ajutine side ei tähenda veel valdust) 4. Asjale mõju avaldamise ja asjalt teiste isikute mõjuavalduste kõrvaldamise võimalus 5. Tahte avaldamine valduseks (animus possidendi) Valdus ei ole lihtsalt fakt, vaid ka isiku teatud õiguslikult reguleeritud suhe asjasse. Valduse esemeks võivad olla nii asjad, loomad kui ka asjade reaalosad, mitte aga mõttelised osad ja õigused. Valduse (possessio) eristamine ja kaitsmine on vajalik, sest: 1. Valduse kaitse on omanikule lihtsama kaitse võimaldamiseks – puudub kohustus omandiõigust tõendada 2. Annab võimaluse kaitsta valdust ka mitteomanikust valdajale 3. Valdust reguleeritakse ja kaitstakse sõltumata faktilise ja õigusliku võimu kokkulangemisest asja suhtes – eesmärgiks on nn välise rahu säilitamine (vägivalla vältimine). Valduse funktsioonid
annaabi.ee 
