Asjaõigus- annab vahenditu võimu ühe kindla asja peale. Suunatud kõikide kolmandate isikute vastu (ühel pool omanik-teisel poolel kaaskodanikud kui mitteomanikud). Asjaõigused on absoluutsed õigused. Obligatsiooniõigus- rajatud kahe poole, kreeditori ja deebitori vahelisele õigussuhtele. Suunatud kindla, konkreetse isiku vastu. See on relatiivne õigus. Asjaõigused jagunevad 2 pearühma: 1. Omandiõigus-dominium 2. Õigused võõrale asjale- iura in re aliena VALDUS- possessio:seda tuleb lahus hoida omandiõigusest Asjaõiguse objektideks on asjad- res, Asjad ja nende liigitus Asjade liigitus on res mancipi ja res nec mancipi. Res mancipi- vana kiriitliku omandi objektid, maad ja majad Itaalias, orjad, tööloomad ja mõningad prediaalservituudid. Võidi võõrandada st omandiõigust edasi anda ainult formaalse tehingu- mancipatio ja hiljem in iure cessio-omandiõiguse loovutamine kohtus preetori ees teel
Actiones noxales – hagid, mida rakendatakse kui kahju on tekitanud võimualune isik või võõras loom Successio - õigusjärglus Successio singularis - üksikjärglus Successio universalis - üldjärglus A testato – testamendijärgne pärimine Ab intestato – seadusjärgne pärimine Testis - tunnistaja Delatio /hereditatis/ - isiku surmamoment Aquisitio hereditatis – pärandi vastuvõtmise moment Hereditas iacens – lamav pärand Bonorum possessio – preetorlik pärimine Institutio heredis – pärija nimetamine Substitutio heredis – asepärija nimetamine Tabularius - notar Portio debita - sundosa Linea directa – otsejoones sugulus Linea collateralis – külgjoones sugulus Ascendentes – ülenejad sugulased Descendentes – alanejad sugulased Gradus - sugulusastmed Ordo – teatavad pärijate grupid moodustavad klassi In capita – pärand jaotatakse nii mitmeks osaks, kui on pärijaid
17. Iudicis nominatio kohtuniku määramine/nimetamine Litis denuntiatio kohtuprotsessile kutsumine või nõudmine (kostja) Litis contestatio kohtusse tunnistajaks kutsumine. Hagieseme kindlaks määramine, protsessi aluse põhjendamine, hagi või vaidluse tunnistamine 19. Stipulatio poena trahvi/karistuse määramine, trahvi kokkuleppimine Aquae et ignis interdicto vee ja tule keelamine 20. Possessio iuris õiguse valdamine Possessio rei asja valdamine 21. Ius Quiritium kviriitlik õigus (ius Romanum) Ius gentium rahvaste õigus Ius vitae et necis õigus elu ja surma üle · Tekst 2, laused: 1, 3, 6-20 1. Res mancipi mantsipeeritavad asjad, asjad mida Roomas võõrandati ainult piduliku tehingu mancipatio teel. Võõrandati st omandiõigus anti üle formaalse müügitehingu mancipatio teel, hiljem in iure cessio ehk kohtus loovutamise teel.
Vili- fructus -asjast perioodiliselt eraldatav osa. Looduslikud viljad, loomade juurdekasv, tsiviilsed viljad, - asja tulu, nt maa üür, kapitali - hoiuse protsendid. VALDUS (possessio) Valduse ja omandi vahel tuleb teravalt vahet teha! Omand on SUURIM õigus, mis võib olla asja kohta. Valdus on FAKTILINE suhe asjasse. Asja valdaja võib olla ka omanik. Ka Rooma õiguses tähendab possessio - valdus - faktilist olukorda, kus valdaja võis asja tegelikult kasutada ja käsutada. Valduse elementideks loeti: 1) tahe asja enda käes pidada 2) tegelik asja enda käes pidamine Rooma õiguses tuleb valdust hoida lahus veel ühest naaberinstituudist - detentio`st - st.pidamisest - lihtsast asja enese käes hoidmisest. Praktiline vahe seisis selles, et valduse puhul kaitsti teda asjaõiguslike interdiktidega, pidamisel aga asjaõiguslikku kaitset pole!
tehing (mancipatio) ja neid, mille puhul piisas lihtsast üleandmisest (traditio) Asjaõigus Asjaõigused: Omand (dominium) Valdus (possessio) Õigused võõrale asjale: Pant Superficies Servituudid Emphyteusis Omand – dominium Omandiõiguse elemendid: Valdusõigus – ius possidendi Kasutusõigus – ius utendi Käsutusõigus – ius disponendi Valdus - possessio Valduse elemendid: 1) Animus possidendi – valdus hing, tahe 2) Corpus possidendi – valduse eseme valdamine Liigid: 1) Possessio iusta – õiguspärane ehk ediktidega kaitstav valdus 2) Possessio iniusta – õiguspäratu valdus Liigid 2: 1) Possessio bonae fidei – heauskne valdus 2) Possessio malae fidei – pahauskne valdus Valdust kaitstakse interdiktidega, nt interdicum uti possidetis jne Omandiõigus Eristus klassikalisel ajastul valdusest
staatus; in iure kohtus; in iudicio kohtumenetlus; praefectus praetorio sõjaväe ülem; praefectus urbi Rooma prefekt; magister officiorum kantselei ülem; ludicis nominatio kohtuniku määramine; litis denuntiatio kohtukutse; litis contestatio kohtusse tunnistama kutsumine; stipulatio poenae trahvi määramine, leppetrahv; aquae et ignis interdictio kodakondsuse äravõtt, pagendamine; possessio iuris õiguse valdamine; possessio rei asjade valdamine; Ius Quiritum Rooma kodanike õigus; ius gentium rahvusvaheline õigus (rahvaste õigus); ius vitae et necis õigus elu ja surma üle. 2. Res mancipi mantsipeeritavad asjad; res nec mancipi mittemantsipeeritavad asjad; servitutes personarum isikutega seotud servituudid; servitutes praediorum - kinnisvara servituudid; ius suffragii hääleõigus; ius honorum au õigusametnik (õigus olla
42. bona fides hea usk 43. mala fides paha usk 44. creditor võlausaldaja 45. debitor võlgnik 46. novatio uuendus, muutmine 47. cessio loovutamine 1 48. dare andma 49. facere tegema 50. solutio täitmine 51. conditio tingimus 52. vis maior vääramatu jõud 53. mora viivitus 54. res asi 55. dominium omand; omandiõigus 56. proprietas omadn; omandiõigus 57. possessio valdus 58. traditio vormivaba üleandmine 59. res mobiles liikuvad ehk vallasasjad 60. res immobiles liikumatud ehk kinnisasjad 61. ius possidendi valdamise õigus, õigus asja vallata 62. ius utendi õigus asja kasutada 63. ius disponendi õigus asja käsutada 64. servitus servituut 65. ususfructus kasutusvaldus 66. occupatio hõivamine, vallutamine 67. usucapio igamine 68. actio negatoria negatoorhagi 69. rei vindicatio vindikatsioonihagi 70
17. praefectus praetorio-keisri kaardiväe või rügemendi ülem; praefectus urbi-linna ülem; magister officiorum-kantselei ülem 18. iudicis nominatio- kohtuniku määramine; litis denuntiatio-(kostja)kohtuprotsessile kutsumine või nõudmine; litis constetatio-kohtusse tunnistama kutsumine 19. stipulatio poenae-trahvi kokkuleppimine (leppetrahv); aquae et ignis interdictio-vee ja tule keelamine(s.t pagendamine) 20. possessio iuris- õiguse valdamine; possessio rei-asja valdamine 21. ius Quiritium-Rooma riigi täieõigusliku kodaniku õigus; ius gentium-rahvasteõigus; ius vitae et necis- õigus elu ja surma üle 22. Senatusconsultum de Bacchanalibus-senati otsus Bakhanaalide(orgialik pidustus Roomas) kohta 1 II 1. Res mancipi- manitsipeeritavad asjad (Milline on asjade omandamise viis? (mantsipatioon) maalvaldused Itaalias,veejuhtimise- ja teeservituute, ehitised, tõuloomad (kallid ja hinnalised asjad);
50 matrimonium, ii n. - abielu 51 mos, moris m. - komme, tava, harjumus 52 natura, ae f. - loodus, loomus 53 novus, a, um - uus, noor, värske 54 obligatio, onis f. - obligatsioon, kohustus, sidumine 55 parvus, a, um (minor, us; minimus, a, um) - väike, noor 56 pater, tris m. - isa 57 per + acc. - läbi, kaudu 58 peregrinus, a, um - võõramaalaste-, võõramaalastesse puutuv 59 persona, ae f. - isik 60 poena, ae f. - karistus, trahv 61 populus, i m. - rahvas 62 possessio, onis f. - valdus 63 potestas, atis f. - jõud, võim 64 praedium, ii n. - maatükk, krunt 65 praetor, oris m. - preetor (kohtumagistraat) 66 privatus, a, um - era-, isiklik, privaatne 67 publicus, a, um - avalik, riiklik 68 regula, ae f. - juhis, norm, reegel 69 res, rei f. - asi, ese; asjaolu, olukord; kohtuasi; omand, valdus; riik 70 responsum, i n. - vastus; arvamus 71 reus, i m. - kostja (kohtus); kohtualune, süüalune 72 rex, regis m. - kuningas, valitseja
taha omanik olla, asja valdus aga kaotatakse niipea, kui valdaja otsustab, et ta ei taha enam vallata. VALDUS Oluline kas valdus on olemas. Eisteks kas kehaline valdamine, teiseks ka on olemas tahe (nt keegi pilab mu kotti telefoni, kehaliselt see mul olemas, aga kuna ma ei tea, siis puudub tahe ja see pole mu valduses) Valduse elemendid: 1. Animus possidendi - valdus hing, tahe 2. Corpus possidendi - valduse eseme valdamine Liigid: 1. Possessio iusta - õiguspärane e ediktidega kaitstav valdus 2. Possessio iniusta - õiguspäratu valdus Liigid, 2: 1. Possessio bonae fidei - heauskne valdus 2. Possessio malae fidei - pahauskne valdus Valdust kaitstakse intediktidega, nt interdictum uti possidetis OMANDIÕIGUS Eristus klassikalise ajastul valdusest Omanik peab taluma piiranguid avalikes huvids Omaniku õigust piiravad ka naabrusõigused
ius publicum avalik õigus ius civile 1. tsiviilõigus; 2. Rooma kodanike suhteid reguleeriv õigus legitimatio seadustamine; õiguspäraseks tunnistamine lex seadus; määrus; korraldus; kirjutatud õigus ius gentium rahvaste õigus (tänapäeval tähistatakse selle mõistega ka rhv õigust) ius naturale loomuõigus, loodusõigus, loomulik õigus ius privatum eraõigus ius honorarium Rooma kõrgete riigiametnike (preetorite ja ediilide) loodud õigus leges duodecim tabularum "Kaheteistkümne tahvli seadused" (451-450 eKr, Rooma vabariigi aegne seadus, roomlaste õiguse ius Quiritium'i peamine allikas) a testato testamendijärgne pärimine ab intestato seadusjärgne pärimine (pärimine seaduse eeskirjade kohaselt, kui testamenti ei ole tehtud) hereditas pärand, pärimine legatum legaat; kellelegi testamendiga määratud varaline hüve; annak fideicommissum fideikomiss; testamentlik korraldus, millega pärandaja esitab pärijale palve anda...
Omanik võib nii valdus- kui ka kasutusõiguse anda ka teisele isikule, kuid ta jääb ikkagi omanikuks, kellel on teatud tingimustel õigus oma asja teise valdusest välja nõuda. Kui aga ära on antud käsutusõigus, tähendab see ühtlasi omandiõiguse üleandmist. Ulpianus libro septuagensimo sexto ad edictum: Differentia inter dominium et possessionem haec est, quod dominium nihilo minus eius manet, qui dominus esse non vult, possessio autem recedit, ut quisque constituit nolle possidere. (D. 41, 2, 17, 1) (Ulpianus edikti kommentaari seitsmekümnekuuendas raamatus: Erinevus omandi ja valduse vahel on see, et omanik ei kaota oma omandit lihtsalt sellepärast, et ta ei taha omanik olla, asja valdus aga kaotatakse niipea, kui valdaja otsustab, et ta ei taha enam vallata.) d) valdus Valduse olulisteks elementideks, mis on ühtlasi valduse omandamise aluseks, on
1. LOENG 8. saj ekr - 6. saj ehk rooma õigus kehtis ligi 1300 aastat Rooma õiguse tähtsus: - ajalooline väärtus, sest rooma õigus on osa euroopa kultuurist - oluline verstapost inimkonna arengus - taustaks kogu kaasajalisele õigusele (tsiv õigus) Tähtsaim panus: Rooma õigus lõi suure hulga klassifikatsioone (lepingud, omandid jne) Rooma õiguse filosoofiline alus - aluseks kreeka filosoofia (tähtsaim Seneca stoitsism) stoitsismi filosoofia - läheb nagu läheb ja sellega peab leppima 2 koolkonda: anglo-ameerika ja kontinentaal õigus Rooma õiguse vead: 1) väga individualistlik ehk puuduvad arusaamad juriidilisest isikust 2) mõnikord keerulisem kui vaja 3) rooma õigus tegeleb väga vähe juriidiliste tagajärgedega Omavad tähtsust rooma õiguse seisukohalt: - kuningate aeg, ld k rex; 753 ekr - 510 ekr ab urbe condita linna loomisest saadik - vabariigi aeg; 510 ekr - 27 ekr tekivad esimesed riiklikud võimus...
Verbid - are accuso, avi, atum, are süüdistama appello, avi, atum, are nimetama, kutsuma condemno, avi, atum, are süüdi mõistma obligo, avi, atum, are siduma, kohustama iudico, avi, atum, are õigust v. kohut mõistma, otsustama libero, avi, atum, are vabastama, vabaks mõistma nego, avi, atum, are eitama do, dedi, datum, are andma veto, tui, titum, are keelama - ere caveo, cavi, cautum, re hoolitsema, abistama (st mitmesuguste juriidiliste aktide jaoks sobivate näidiste koostamine, eraisikute abistamine tehingute sõlmimisel); määrama debeo, bui, bitum, re võlgnema habeo, bui, bitum, re omama prohibeo, bui, bitum, re keelama, takistama iubeo, iussi, iussum, re käskima possideo, sedi, sessum, re valdama, oma valduses pidama v...
Asjaõigus- annab vahenditu võimu ühe kindla asja peale. Suunatud kõikide kolmandate isikute vastu (ühel pool omanik-teisel poolel kaaskodanikud kui mitteomanikud). Asjaõigused on absoluutsed õigused. Obligatsiooniõigus- rajatud kahe poole, kreeditori ja deebitori vahelisele õigussuhtele. Suunatud kindla, konkreetse isiku vastu. See on relatiivne õigus. Asjaõigused jagunevad 2 pearühma: 1. Omandiõigus-dominium 2. Õigused võõrale asjale- iura in re aliena VALDUS- possessio:seda tuleb lahus hoida omandiõigusest Asjaõiguse objektideks on asjad- res, Asjad ja nende liigitus Asjade liigitus on res mancipi ja res nec mancipi. Res mancipi- vana kiriitliku omandi objektid, maad ja majad Itaalias, orjad, tööloomad ja mõningad prediaalservituudid. Võidi võõrandada st omandiõigust edasi anda ainult formaalse tehingu- mancipatio ja hiljem in iure cessio-omandiõiguse loovutamine kohtus preetori ees teel
omanikul ja on sellena omandiõiguse tunnuseks. Omanik võib nii valdus- kui ka kasutusõiguse anda ka teisele isikule, kuid ta jääb ikkagi omanikuks, kellel on teatud tingimustel õigus oma asja teise valdusest välja nõuda. Kui aga ära on antud käsutusõigus, tähendab see ühtlasi omandiõiguse üleandmist.27 Ulpianus libro septuagensimo sexto ad edictum: Differentia inter dominium et possessionem haec est, quod dominium nihilo minus eius manet, qui dominus esse non vult, possessio autem recedit, ut quisque constituit nolle possidere. (D. 41, 2, 17, 1) (Ulpianus edikti kommentaari seitsmekümne kuuendas raamatus: Erinevus omandi ja valduse vahel on see, et omanik ei kaota oma omandit lihtsalt sellepärast, et ta ei taha omanik olla, asja valdus aga kaotatakse niipea, kui valdaja otsustab, et ta ei taha enam vallata.)28 Ulpianus libro 69 ad edictum pr. Ait praetor: "Uti eas aedes, quibus de agitur, nec vi nec
VALDUS Valduse mõiste AÕS § 32: Valdus on tegelik võim asja üle (omand on täielik õiguslik võim asja üle) Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Omanikul ei ole alati tegelikku võimu asja üle, asi võib olla mõne teise isiku valduses. Valdus on puhtfaktiline võim asja üle, sõltumata sellest, kas valdajal on selleks õigus või mitte (ka varas on valdaja). Tegelik võim asja üle – võimalus asja mõjutada ja teiste isikute mõjuavaldusi asjalt välistada Üheaegselt peavad olema täidetud järgmised tingimused: 1. Ruumilise suhte olemasolu – asjaga füüsilise puutumuse olemasolu (tuleb tõlgendada laiendavalt) 2. Ruumilise suhte teatud ajaline kestus – tegelik võim peab olema suunatud pikemale ajale (ajutine side ei tähenda veel valdust) 3. Asjale mõju avaldamise ja asjalt teiste isikute mõjuavalduste kõrvaldamise võimalus 4. Tahte avaldamine valduseks (animus possidendi) Valdus ei ...
PÄRIMISÕIGUS 9 PEATÜKK Pärimise mõiste ja liigid Pärimisõigus- tegeleb isikust järelejäänud varanduse staatuse määramisega. Surma puhul puhtisiklikud õigused kaovad, aga isiku varandusliku õigused kanduvad üle teistele isikutele. Õigusjärglus-successio-õiguste üleminek Üksikjärgulisus-successio singula-kui läheb üle osa õigusi Üldjärglus-successio universalis-lähevad üle kõik õigused ja kohustused Roomas isiku surma puhul on tähtsus perekonna võimu üleandmisel.Pärija pidi tasuma surnud isiku võlad-kohustused.Kodukultuse hoidmine, suhete säilimine klientidega. Pärimine-ühe isiku-päriija-teise isiku-pärandaja-õigustesse ja kohustustesse astumist viimase surma puhul. Selleks et isik võiks olla pärijaks: peavad olema aset leidnud pärandaja isiku surm ja pärandamine; surnud isik peab olema võimeline pärandama; pärijal peab olema pärimisõigus; vajalik on pärandaja järglaste p...
- mõttelised osad - õigused VALDUSE LIIGID Otsene ja kaudne valdus AÕS § 33 lg 2 - isik, kes valdab asja rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel, mis annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata, otsene, teine isik aga kaudne valdaja. Kaudne valdaja on tavaliselt asja omanik (nt üürisuhe). Kaudne valdaja ei teosta tegelikku võimu, ajutine iseloom. Otsene valdaja peab tunnustama kaudse valdaja õigussuhet. Heauskne ja pahauskne Possessio bonae fidei vs Possessio malae fidei Valdus on heauskne, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Valdus on pahauskne, kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Kehtib heausksuse eeldus. Täis- ja osavaldus Valdaja valdab kas tervet asja (kogu kinnistu) või reaalosa (ainult elumaja kui asja oluline osa)
Nt kari, raamatukogu. Peaasi määrab kogu asja maj otstarbe. Lisaasi on selle teenistuses. Fructus- asjast perioodiliselt eraldatav osa. Nt loomade juurdekasv, asja tulu, maja üür. VALDUS Valdus on faktiline suhe asjasse. Valduse elemendid: o Tahe asja enda käes pidada 4 o Tegelik asja enda käes pidamine Valduse liigitused: o Possessio iusta- õiguspäerane valdus(ausal, seaduspärasel viisil saadud) ja õiguspäratu valdus(saadud jõuga või salaja) o Heauskne valdus(asja vallatakse heas usus) ja pahauskne valdus(valdaja on teadlik, et tal pole õigust asja valdamiseks) Valduse objektiks võivad olla käibelised asjad. Valduse saamiseks vajalik: tahe ja tegelik asja enda käes pidamine. Animus on eelduseks. Valdus kaob kui kaob üks ta elementidest.
sõlmida kaks juhatuse liiget koos. Kas tehing kehtib, kes on auto omanik? 1) subjektid: AS X juhatuse liige, endine juhatuse liige ja uus juhatuse liige; 2) objektid: auto + raha; 3) subjektide olemasolu: on juhatus; 4) suhtesisu: AS X + füüsiline isik, auto üleandmise kohustus, raha üleandmise kohustus; 5) abstraktsusprintsiip: nõusolek + kokkulepe + valduse üleminek (ei tea, kas oli); Vastus: tehing on kehtetu, kuna ei tea, kas toimus possessio üleminek. VI OSA Tähtaeg ja tähtpäev Tähtaeg (§ 134 lg 1) - kindlaksmääratud ajavahemik, lõpeb tähtpäeva möödumisel ning millega on seotud õiguslikud tagajärjed. Tähtaeg määratakse aastate, kuude, nädalate, päevade, tundide või väiksemate ajaühikute või kindlalt saabuva sündmusega. Tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või
ASJAÕIGUS I Loeng Asjaõigus- tsiviilõiguse üks instituut, õigusnormide kogum, mis reguleerib asjaga seotud õigussuhteid, seda nii palgaseisus kui ka nende muutmises. Objektiivne- reguleerib asjadega seotud õigussuhteid (nt omaniku ja hüpoteegipidaja õigused, võõrandamine) st õigusnormide kogum Subjektiivne- mõistetakse õiguslikku seisundit, mis konkreetsel isikul on konkreetse asjaga seoses. Õigus kas ise teatud viisil käituda või nõuda teistel isikutel vastavat käitumist. Eristatakse ajalooliselt kahte süsteemi: 1.Institutsiooniline süsteem, kus normid jaotatakse kolme ossa: a) Isikud-suhete subjektid b) Asjad-suhete objektid c) Hagid- omandamise viisid, suhted isikute vahel asjade pinnal 2.Pandektiline süsteem, kus tsiviilõigus jaotatakse viieks osaks:Üldosa, Asjaõigus, Perekonnaõigus, Pärimisõigus ja Võlaõigus. (EESTI) Asjaõigusel...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
