olema seadusega lubatud ja obligatsioon peab olema kindlaks määratud. Objekt peab olema majandusliku väärtusega-rahasse ümberhinnatav. Oblikatsioone võib objekti järgi liigitada: 1. Lihtobligatsioon- ainult üks objekt(rahasumma maksmine) 2. Alternatiivne obligatsioon-võimalus valida üks mitmest objektist(kas anda teatav asi v maksta rahasumma) Objekti jagatavuse järgi: 1. Jagatavad-kohustust anda 5 hobust 2. Jagamatud-kohustust muretseda hea hobune Lepingud-contractus. Mõiste.Liigid.Sõlmimine Obligatsiooni tekkimise tähtsamaks aluseks on leping. Leping-kahe või enama isiku vaheline kokkulepe, mis on suunatud seaduse poolt tunnustatud obligatsiooniõigusliku suhte tekkimisele. Paljas kokkulepe- nudum pactum- obligatsiooni ei tekita. Kui puudus hagi, polnud ka lepingut. Preetor annab hagi millega lubakse uute lepingute lubamise. Lepingute süsteem: 1. Verbaalsed-suuliselt sõlmitud lepingud 2. Literaalsed-kirjalikult sõlmitud lepingud 3
10. a testato testamendijärgne pärimine 11. ab intestato seadusjärgne pärimine 12. hereditas pärand 13. legatum legaat, annak 14. fideicommissum fideikomiss, testamentlik korraldus 15. testis tunnistaja 16. testamentum testament 17. successio õigusjärglus 18. obligationes ex delicto deliktist ehk õigusrikkumisest tulenevad obligatsioonid 19. obligationes quasi ex delicto nagu deliktist tulenevad obligatsioonid 20. culpa süü; hooletus 21. contractus leping 22. contractus unilaterales ühekülgsed lepingud 23. contractus bilaterales kahekülgsed lepingud 24. causa põhjus, alus 25. offert/propositum pakkumus 26. mancipatio mantsipatsioon, vormiline võõrandamistehing 27. stipulatio stipulatsioon, verbaalse lepingu liik 28. mutuum muutlaen, 29. commodatum pruuklaen 30. depositum hoiuleping, hoius 31. pignus pant 32. emptio-venditio ost-müük 33. pretium hind, väärtus 34. arrha käsiraha 35
Culpa in non faciendo – süü avaldumine millegi tegemata jätmises Culpa lata – raske hooletus Culpa levis – kerge hooletus Culpa in concreto – konkreetne hooletus Culpa levissima – kergeim hooletus Casus – juhus Vis maior – vääramatu jõud Mora - viivitus Mora solvendi – võlgniku viivitus Mora accipiendi – kreeditori viivitus Novatio - uuendus Contpensatio - tasaarvestus Contractus - leping Pacta - kokkulepe Pacta sunt servanda – lepingutest tuleb kinni pidada Nudum pactum /pacta nuda/ - paljas kokkulepe Contractus innominati – nimeta lepingud Contractus stricti iuris – leping, mille sisu on seaduse poolt kindlaks määratud ja mida preetor ei saa muuta Contractus bonae fidei – leping, kus preetoril on võimalus võtta arvesse erinevaid asjaolusid, et teha õiglane otsus Contractus unilaterales – ühekülgne leping
successio järglus, õigusjärglus, õiguste üleminek obligationes ex delicto deliktist ehk õigusrikkumisest tulenev obligatsioon ehk võlasuhe obligationes quasi ex delicto obligatsioonid, mille aluseks on kahju tekitamine (objektiivne kriteerium). Selle poolest sarnanevad nad deliktiobligatsioonidega, millest ka nimetus "nagu deliktist". Vahe seisab aga selles, et kvaasideliktide puhul puudub süü moment, tahe teisele kahju tekitada. culpa süü; hooletuses väljenduv süü contractus leping; kokkulepe; lepingudokument contractus unilaterales ühekülgne leping (leping, milles ühel osapoolel on ainult õigused, teisel ainult kohustused) contractus bilaterales kahekülgne leping causa (õiguslik) alus, põhjus; seisund; olukord; kohtuasi; protsess; õigusliklut relevantne asjaolu offert/propositum kavatsus, kava, plaan; tahtlus; üldkäsitlus mancipatio mantsipatsioon, käega haaramine (vanemas Rooma õiguses vormiline
.......................................................................................................................10 5KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................................11 Antud referaadi eesmärgiks on võrrelda kolme Rooma eraõiguse mõistet tänapäeva seadustega ning teada saada, kas need normid ühilduvad või ei. Võrdlemise teemadeks valisin lepinguõiguse, pärimisõiguse ning isavõimu perekonnaõigusest. 1 CONTRACTUS – LEPING 1.1 Contractus Rooma eraõiguses Leping on juriidiline fakt, mille alusel tekib obligatsioon ehk võlaõigussuhe. Lepingu all mõistetakse kahe või enama isiku vahelist kokkulepet, mis on suunatud seaduse poolt tunnustatu obligatsiooniõigusliku suhte tekkimisele, muutumisele või lõppemisele. Kuid Rooma õiguse järgi ei ole mitte iga selline kokkulepe tehnilises mõttes contractus. Vastupidi, rooma juristide arvates paljas kokkulepe obligatsioone ei tekita
Varaliselt on perepoeg persona alieni iuris/teise isiku perekondliku võimu all. Tema õigusvõime on olemas ainult isa jaoks: kõik mis poeg omandab, muutub isa omandiks.5 Võlaõigussuhte tekkimiseks on käesolevas kaasuses täidetud kõik vajalikud juriidilise tehingu tingimused: raha kui res nec manicipi6, lepingu alus e. õigustehing teatava objektiivse resultaadi saavutamiseks (sõlmides laenuleping), lepingupoolte nõusolek consensus lepingu contractus raha laenamiseks.7 III Kaasuse lahendus - Küsimus 1 Kas osapoolte vahel on tegemist Rooma kodanikega? - Küsimus 2 Mis liiki laenuga on tegemist? - Küsimus 3 Milline on Theodorose õigus võlanõudel? 4 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. Ilo, 2000, lk 123 5 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. Ilo, 2000, lk 92-93 6 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. Ilo, 2000, lk 100 7 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. Ilo, 2000, lk 139-141
Donatio ante nupitas Kingitus enne pulmi, kingitus kihlumise puhul 8) Locatio- conductio Üürimine- rentimine, rendile andmine, rendileping Locatio- conductio operarum Tööleping Locatio- conductio operis Tööettevõtuleping Locatio- conductio rerum Asjade ja esemete rendileping, kasutusrendileping Tekst 4 (17, 19) 17) Cum laude Kiitusega 19) Inter partes Poolte vahel Tekst 5 (1) 1) Contractus est quasi actus contra actum - Tegu on tehtud lepingu vastaselt. -Tehing on toimunud vastupidiselt lepingule. Tekst 7 (1, 2, 3) 1) Res corporales Kehalised asjad ehk asjad mida saab puudutada ja näha Res incorporales Kehatud asjad ehk asjad, mida ei saa puudutada ja näha (varaga seotud asjad, pärand, nõuded jne.) 2) Res mobiles Liikuvad asjad ehk vallasasjad
- hagi, kaebus; tegevus, toiming; kohtupidamine, protsess 2 actor, oris m. - hageja, kaebaja 3 bonus, a, um (melior, ius; optimus, a, um) - hea, tubli 4 caput, pitis n. - pea; õigusvõime 5 casus, us m. - juhus, juhtum 6 causa, ae f. - põhjus; alus; (kohtu)asi, protsess 7 civilis, e - kodaniku-, tsiviil- 8 civis, is mf. - kodanik 9 civitas, atis f. - kodanikuõigus, kodakondsus; kodanikkond; riik 10 consensus, us m. - nõusolek, üksmeel 11 contractus, us m. - leping 12 corpus, poris n. - keha; isik; kogu, kogumik 13 creditor, oris m. - võlausaldaja 14 crimen, minis n. - kuritegu, roim 15 culpa, ae f. - süü, hooletus 16 cum + abl. - koos, -ga 17 cura, ae f. - hool, mure; hoolitsus, hooldus; haldus; järelevalve 18 damnum, i n. - kahju, kaotus 19 de + abl. - kohta, üle, -st 20 debitor, oris m. - võlgnik 21 delictum, i n. - delikt, õigusrikkumine 22 dolus, i m. - tahtlus; kavalus (pettus)
12. Glossa ordinaria – harilik ääremärkus 13. Fructus civiles – tsiviiltulud; Fructus naturales – looduslikud tulud 14. Servi poenales – karistus- või pärisorjad; servi populi Romani – Rooma rahva orjad servi publici – avalikud, riiklikud orjad 15. Dominium directum – otsene omand; dominium divisum – jagatud omand dominium utile – kaudne omand 16. contractus unilaterales – ühekülgsed lepingud; contractus bilaterales – kahekülgsed lepingud 17. Contractus bonae fidei – hea usu lepingud contractus stricti iuris – rangelt õigusnormidel põhinevad lepingud 18. Imaginaria venditio – näiline müük 19. Dies fasti – kohtupäevad; dies nefasti – ametivabad päevad 20. Causa cognita- läbiuuritud lepingu alus; causa lucrativa – tasuta õiguse soetamine causa onerosa – koormav alus 21. Iusta causa – õiglane põhjus, õiglane protsess 22
Ius, iuris n. ius publicum (avalik õigus) Liber, era, erum (vaba) (m, f, n) libera, liberum Populus, i m. populus liber (vaba rahvas) Persona, ae f. persona libera (vaba isik) III adj is, e (mf, n) Civilis, e (tsiviil) civile Ius, iuris n. ius civile (tsiviilõigus) Obligatio, onis f. obligatio civilis 1.singularis Fides, ei f. (V dekl) (usk, usaldus) Bonus, a, um (I-II adj) (hea) Nom fides bona (heausk) / bona fides Gen fidei bonae (heausu) contractus bonae fidei (heausus sõlmitud leping) Dat fidei bonae (heausule) Acc fidem bonam (heausku) Abl fide bona (heausuga) / bona fide Voc fides bona (heausk) 2.Pluralis Contractus, us m. (IV dekl) (leping) Innominatus, a, um (I-II adj) (nimetu) Nom contractus innominati (nimetud lepingud) Gen contractuum innominatorum (nimetute lepingute) Dat contractibus innominatis (nimetutele lepingutele) Acc contractus innominatos (nimetuid lepinguid) Abl contractibus innominatis (nimetute lepingutega)
Vabariigi ajal:erilised maksude sissenõudmise seltsingud Ühe seltsingu liikem surm või väljaastumine lõpetas seltsingu. Seltsinguleping võis ulatuselt olla: Societas omnium bonorum-seltsinglased panead kokku kogu oma vara Societas quaestus- pannakse kokku vaid teatav vara Societas alicuius negotiationis- seltsing on loodud ühe operatsiooni teotamisele Societas uniun rei- seltsinglastel on üks ühine ese Contractus innominati Need on nimeta lepingud, mis ei mahtunud lepingute süsteemi ära.Lepingud, mis said preetori praktika kaudu hagikaitse. Nimeta lepingud: Vahetus- permutatio.üks isik annab mingi asja teisele isikule omandiks, saades teiselt isikult vastutasuks asja samuti omandiks. Reaalne leping,nõutakse asja üleandmist.Vastutasuks on asi, mitte raha. Aestimatum ehk contractus aestimatotius-kokkulepe, mille üks lepinglane usaldab teisele
- kui servituudiõigus ja omandiõigus langevad kokku superficies (õigust omandada asju vööra maa peal) empacies - tagavad omandi sellele, kelle toode või asi võõra maa peal on Õpetus obligatsioonidest (võlaõigus, kohustis) creditor (võlausaldaja, õigus raha saada) debitor (võlgnik, peab raha maksma) ex contractu (suhe tekib lepingust) quasi ex contractu (suhe tekib justkui lepingust) ex delicto (süütegu) quasi ex delicto (justkui süütegu) osavastutus Lepingud - contractus (ühe või mitme isiku kokkulepe selleks, et tekiks obligatsioon) normaalne kehtiv arusaam lepingu sisust + vaba tahe Obligatsiooni täitmine - solutio täitmisel peab olema leitud kohane subjekt. Kohustise täidab deebitor võib sisse nõuda diligentia () Lõppemise viisid - uuendus - tasaarveldus - loobumine Aegumine - surm - leping - justkui leping - pahategu - justkui pahategu Obligatsiooniõiguse eriosa
fons, ntis m. allikas, läte; algus princeps, cipis m. juht, valitseja, imperaator Quiris, itis m. kviriit (Rooma riigi täieõiguslik kodanik) aedilis, is m. ediil (kõrge ametnik; vastutas üldise korra, ehitustegevuse ja turuolude, samuti mängude korraldamise eest) testis, is m.f. tunnistaja civis, is m.f. kodanik casus, us m. juhus, juhtum consensus, us m. nõusolek, üksmeel contractus, us m. leping fructus, us m vili, tulu magistratus, us m. magistraat, kõrge riigiametnik metus, us m. kartus, hirm; ähvardus status, us m. seisukord, seisund, olukord usus, us m. kasutamine, tarvitamine; komme ususfructus, us m. kasutusvaldus f acquisitio, onis f. omandamine actio, onis f. hagi, kaebus; tegevus, toiming; kohtupidamine, protsess adoptatio = adoptio, onis f. lapsendamine cessio, onis f
31. isamaa isa- riigipea; 32. jõu ja relvadega; vere ja higiga 33. Õigus on mõistuse ettekirjutis. 2. Sõja ja rahu õigus. 3. 4. Juriidilised ja faktid. 5. linnale ja maailmale 6. 7. kahtlevalt suhtuma millegisse. 8. Oh ajad, oh kombed. 9. erakorralisele menetlusel kuroteod 10. kordamine on õppimise ema. 11. täies koosseisus. 12. kuningas ei ole seadus vaid seadus on kuningas. 13. õigus on headuse ja õigluse teadus. 14. 15. 16. 17. kiitusega 18. loodus arvestab Contractus IV kääne TEKST VII 1. kehalised asjad; kehatud asjad; 2. Vallas või liikuvad asjad; kinnised asjad; 3. Asdendatavad asjad; mitte- asendatavad asjad. 4. maha jäetud asjad 5. looduse poolt kõigile määratud asjad; 6. riik, vabariik; riigi asjad; avalikuks kasutamiseks asjad; 7. asjad jumaliku seaduse all; religioosed asjad; sakraalsed asjad; pühad asjad; 8. matuse kolleegium, ühing; preestrite kolleegiumid 9. auväärt senaatorid; 10
aastal. Kogu tuntakse ka Justinianuse koodeksi nime all, kuid see nimi kuulub pigem kogu esimesele osale Codexile. Pandektid ehk digestid Pandektid (Pandectae) ehk Digestid (Digesta) on keiser Justinianuse korraldusel 530533 a. koostatud 50 raamatust koosnev väljavõtete kogum klassikalise ajastu juriidilisest kirjandusest, Corpus Iuris Civilis'e tähtsaim ja mahukaim osa Novellid justinianuse poolt loodud seadused (168 novellid) Printsiip Do ut des « , [ -] ». contractus innominati (« »). : Kanooniline õigus on roomakatoliku kirikus tekkinud eeskirjade kogum, mis on kujunenud kiriku kaanoneist, kirikukogude otsustest ja paavstide käskkirjadest, katoliiklikel maadel kasutusel alates 4. sajandist. Patriarh ja paavst Paavst 1. on suurpere meessoost pea. Sellele sõnale on religioonides omistatud kindlaid tähendusi. 2. (ladina papa; kreeka pappas, 'isa') ehk Rooma paavst on katoliku kiriku pea ja ühtlasi üks patriarhidest.
olema seadusega lubatud ja obligatsioon peab olema kindlaks määratud. Objekt peab olema majandusliku väärtusega-rahasse ümberhinnatav. Oblikatsioone võib objekti järgi liigitada: 1. Lihtobligatsioon- ainult üks objekt(rahasumma maksmine) 2. Alternatiivne obligatsioon-võimalus valida üks mitmest objektist(kas anda teatav asi v maksta rahasumma) Objekti jagatavuse järgi: 1. Jagatavad-kohustust anda 5 hobust 2. Jagamatud-kohustust muretseda hea hobune Lepingud-contractus. Mõiste.Liigid.Sõlmimine Obligatsiooni tekkimise tähtsamaks aluseks on leping. Leping-kahe või enama isiku vaheline kokkulepe, mis on suunatud seaduse poolt tunnustatud obligatsiooniõigusliku suhte tekkimisele. Paljas kokkulepe- nudum pactum- obligatsiooni ei tekita. Kui puudus hagi, polnud ka lepingut. Preetor annab hagi millega lubakse uute lepingute lubamise. Lepingute süsteem: 1. Verbaalsed-suuliselt sõlmitud lepingud 2. Literaalsed-kirjalikult sõlmitud lepingud 3
enne ülesande täitmist. ÜKSIKUD OBLIGATSIOONID Lepingud- leping on juriidiline fakt. Obligatsiooniõigusliku suhte tekkimisele, muutmisele, lõppemisele suunatud. Peab olema kindlaks määratud vorm või objekti üleandmine. Lepingute süsteem: o verbaalsed o literaalsed o reaalsed- asja üleandmisel sõlmitud lepingud o konsensuaalsed- vastastikuse nõusoleku saavutamisel sõlmitud Liigitus: o contractus stricti iuris- sisu on seaduse poolt kindlaks määratud o contractus bonae fidei- preetoril on võimalus suvaliselt arvesse võtta mitmesuguseid asjaolusid, et teha õiglane otsus Ühekülgsed lepingud- vaid üks pooltest on õigustatud ja teine kohustatud Kahekülgsed lepingud- mõlemal poolel on vastastikused õigused ja kohustused. Kui mõlemal need võrdsed, siis nim seda sünallagmaatiliseks. Lepingu kehtivuse tingimused: o lepingu poolte nõusolek
tingimused: asi kui res mancipi,3 lepingu alus e. õigustehing teatava objektiivse resultaadi saavutamiseks (sõlmides asjale omandiõiguse saamiseks ostu-müügi lepingu), lepingupoolte 1 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. 2001, lk 122. 2 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. 2001, lk 127-128. 3 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. 2001, lk 100 3 nõusolek consensus lepingu contractus kui juriidilise fakti - sõlmimiseks ning ostuhinna tasumine.4 Vanimaks ja ühtlasi peamiseks verbaalseks lepinguks Rooma õiguses oli stipulatio / stipulatsioon. Stipulatio on suuline lubadus täita teatav kohustus. Stipulatsiooni vormis võidi fikseerida igasuguseid poolte kokkuleppeid. 5 3 Kaasuse lahendus variant a puhul Rooma õiguse järgi Daphne on käesoleva kaasuse kontekstis isik, kes üüris ühe oma majadest teisele isikule Erosele kasutamiseks kaheks aastaks
osa lepingust, käsitatakse lepingu muudest tingimustest sõltumatu kokkuleppena. Kohtualluvuse kokkuleppe kehtivust ei saa vaidlustada üksnes seetõttu, et leping ei ole kehtiv. ● Protseduuri, mis käsitleb tunnustamist ja kohtuotsuse täitmist on muudetud: Selleks et täita kohtuotsust teises liikmesriigis pole enam vaja selle täidetavaks tunnistamist. 1) Üldtunnustatud pidemõisted (lad k): kirjuta vähemalt 7 neist koos selgitusega 1)Lex loci ehk Lex loci contractus- toimingukohaõigus. Kui pooltel puudub registrijärgne asukoht või elukoht ühes ja samas riigis ja kui leping on sõlmitud poolte juuresolekul, siis kohaldatakse selle riigi õigust, kus leping sõlmiti. Lepingu sõlmimise riigi õigus. 2)Lex loci solutionis-Täitmiskoha õigus. Lepingu või kohustuse täitmise riigi õigus, ehk kus see kohustus täideti, seda õigust rakendatakse. 3)Lex rei sitae- Asjakohaõigus
kohaldamise eelduseks ei ole vabandatavus Mis liiki vastutus? Vabandatavusel põhinev e garantiivastutus: kohustatud pool garanteerib täitmise, sõltumata takistustest, mis lubaduste täitmisel võivad ette tulla. Süüline vastutus Sõltumata vabadatavusest (§ 218 lg 1) jne Õiguskaitsevahendid §101 lg1: - Mõiste – vahend negatiivsete tagajärgede kõrvaldamiseks - Ajutiselt kasutatav Nt täitmisest keeldumine (exceptio non adimpleti contractus) - § 110, 111 (kasutatakse kui vastuväidet täitmisnõudele) Teiste õkv kasutamise eeldus: - Nt täiendav tähtaeg § 114 (nt eeldus lepingust taganemiseks) Nõude alusnormid - eriosa või üldosa vastavad sätted Üldosa: § 108-118 või erinormid nt: - müügilepingust taganemine - § 222 - kinkelepingust taganemine - § 267 p 3 - Leppetrahv (§ 158) – kui tagatis ja kui õkv ÕKV kasutamine: I Materiaalsed eeldused (sõltub õkv-st) - Rikkumine (§ 100 + erinorm)
loetletud. Selles mõttes valitses Rooma obligatsiooniõiguses tüübisund – põhimõtteliselt ei tohtinud pooled kokku leppida muus, kui selles, milleks oli ette nähtud hagi või formula. Praktiliselt oli siiski võimalik stipulatio abil muuta igasugust kohustust hagiliseks. Preetoril oli siiski ka õigus üksikjuhtumil anda formula ka seni mittekaitstud juhtumil. Sedagi võimalust kasutati üsna usinasti ning selle tulemuseks on nimeta lepingud ehk contractus innominati. Obligatsioone liigitati erinevatel alustel. Tähtsaim neist on see, mis on ära toodud Justinianuse Institutsioonides. Osalt põhineb see Gaiuse Institutsioonide jaotusel, ent seda on edasi arendatud. Üldisest obligatsioonide jaotusest annab ülevaate skeem konspekti lõpus ning seal on välja toodud ka erinevus Gaiuse ja Justinianuse jaotuste vahel, ehk millega siis Justinianus jaotusi edasi arendas.