rakendati orjadena) orje hakati väärtustama seda rohkem, mida vähem orje oli turul. Nt keisrite kaitsevad seadused. Orjuse taandumisega on seostatud kolonnaadi institutsiooni. 23.09.09. 16.Mis on kolonaat? Colonus (mitmuses coloni) ehk asukas, talupoeg. Sunnismaine rentnik, väikepõllupidaja. Alates 3. sajandist Rooma impeeriumis, väike põllupidajate kiht. Mõisnikud vähendasid enda haritavat põldu, jagasid väike rendikohtadeks. Neid said vabad talupojad, orjad. Koloonid esmalt vaba talupojad, kelle õiguslik seisund alates 3. sajandist muutus pidevalt halvemaks. Kuni 5.6. sajandini koloonid pigem vabad, mis siis, et seisund halvenes. Tehti vahet koloonide ja orjade vahel aga samas ka koloonide ja vabatalupoegade vahel. Koloonidel iseloomulik sunnismaisus. Koloonide osatähtsus Rooma põllumajapidamises oli arvestatav, massiline põlluharijate seas. Servus terrae maa ori. Alates 5. sajandi
Mary-Liis Pukk 1 Sisukord . Eessõna Lk. 3 Bütsantsi põhijooned Lk. 4 Suurriik ja selle kolm kontinenti Lk. 6 Bütsantsi elanikkond Lk. 6 Talurahvas Lk. 7 Käsitöölised Lk. 8 Orjad ja koloonid Lk. 9 Keiser keisrikojas ja Bütsantsi diplomaatia Lk. 10 Keisrilinn Konstantinoopol ja selle vaatamisväärsused Lk. 11 Hagia Sophia peakirik Lk. 12 Hipodroom Lk. 13 Bütsantsi armee ja sõjakunst Lk. 14 Bütsantsi õigeusu kirik Lk. 15 Bütsantsi kultuur Lk. 16
Ühis- · vabadel kodanikel täielik liikumisvaba- · liikumisvabadust piirati, et keegi ei saaks mak- konna- dus, sudest kõrvale hiilida; korral- · rentnikud olid isiklikult vabad inime- · vabade rentnike ja orjade vaheline erinevus hakkas dus sed, orjadel isiklik vabadus puudus. kaduma ning neist kujunesid suurmaaomanike sõltlased koloonid. · linnad kõrgelt arenenud käsitöö ja kau- · linnad käisid alla, käsitöö ja kaubanduse tähtsus bandusega, silmapaistva arhitektuuriga. vähenesid, hakkas kujunema naturaalmajandus. Sõja- · riigipiire kaitses piirikaitsevägi. · lisaks piirikaitsevägedele loodi tagavaraväed, mida vägi sai vastavalt vajadusele ümber paigutada. Reli- · kristlus keelatud usund
sõlmida õigustehinguid), kuid neil puudus ius connubii (õigus abielu sõlmida), 2. Peregriinid nende kogukonnas ja omavahelistes suhetes rakendati nende oma õigust. Nende ja Rooma kodanike vaheliste suhete reguleerimiseks tekkis eri õigussüsteem (ius gentium). Orjad Orjad ei omanud mingit õigusvõimet. Peculium orjale majandamiseks antud osa isanda varast. Orja omanikule oli lubatud vabastada orja. Koloonid ehk ,,poolvabad elanikud" Koloon sunduslikult ja pärilikult maa külge kinnistatud talupoeg. Koloonil oli õigus vara soetamiseks, lepingute sõlmimiseks, pärandamiseks, kuid tema liikumisvabadus ja elukoha valimise õigus olid piiratud. Ärajooksnud koloon tuuakse vägisi oma maatükile tagasi. Maaomanik oli vastutav kolooni poolt riigi kasuks minevate normide täitmise eest. Juriidilised isikud 1
a vanuseni b. Infantiae maiores- lapsed 7-14.a vanused 17. Inimesed jaotati Roomas: vabadeks: Rooma kodanikud v mitte Rooma kodanikud [Rooma poolt vallutatud maade vabaduse säilitanud elanikud ja Rooma kaitse all olevad välismaalsed] ja orjadeks 18. Clientela-kliendi ja patroodi vahekord[Võõrastele kaupmeestele anti võimalus Roomas sõlmida tehinguid kaitsja kaudu-kaitsealust nim kliendiks ja kaitsjat- patrooniks] 19. Koloonid-poolvabade elanike kategooria 20. Cives Romani-Rooma kodanikud, Täisõiguslikud subjektid Rooma kodanikuks sai: Sündimisega Rooma kodanikkude abielust Esialgselt ka Rooma naiskodaniku vallaslapsena Rooma kodaniku poolt oma orja vabastamisega Rooma kodaniku poolt võõramaalase apoteerimisega Kodakondsuse andmisega üksikutele isikutele v tervetele kogukondadele Rooma kodakondsus kaotati:
Kõige rohkem paelusid rahvast aga kaarikute võidukihutamised, mida korraldati eriti tähtsate sündmuste puhul. Antiikajal populaarne olnud teatrikunst käis aga alla. Linnarahvale ei meeldinud tõsisemad näidendid. Küll aga hinnati labast, sageli rõvedat nalja, etenduste välist sära, näitlejate kirevaid kostüüme. Hipodroomile pääsesid kõik vabad mehed tasuta, naisi aga sinna ei lastud. Ühiskondlik korraldus: Kuni 1. aastatuhande lõpuni moodustasid orjad ja koloonid küllaltki suure osa Bütsantsi ühiskonnast. Orjad jagunesid riigi- ja eraorjadeks. Riigiorje kasutati raskematel ja ebameeldivamatel töödel, näiteks kaevuritena või mustusevedajatena linnades, eriti raskeks peeti galeeridel sõudvate orjade tööd. Mõnevõrra kergem oli ametit oskavate orjade elu riiklikes töökodades. Eraorje kasutati maal kas põlluharijate või karjastena, linnades teenijate- koduorjadena
tasusid maaomanikule selle eest raha, põllusaaduste või oma tööga. Neid võib nimetada koloonideks. Keisririigi ajal omandasid nad suurematähtsuse. Nende kõigelevinum maksuvorm oli iga-aastane kindlaksmääratud rahasumma, mis fikseeriti üheks viisaastakuks. Kolonaadi levikut keisririigi algusajal ei ole võimalik kindlaks teha, kuid üldine suundumus on siiski, et nende arv kasvas. Kuigi rendileping kehtis reeglina viis aastat, jäid koloonid tavaliselt maavaldusesse pikemaks ajaks. Orjatöö asendus järk-järgult koloonide tööga. Ka palgatöölistel oli Rooma põllumajanduses tähtis roll. Neid mainib ka Varro, kelle arvates tuleks töölisi kasutada ebatervisliku kliimaga piirkondades, sest palgatöölise surm toob kaasa vähem kahju kui orja surm ning neid tasub ka rakendada ohtlike tööde puhul. Rooma talupojad moodustasid vägagi mitmekesise kihi maaomanikud, palgatöölised ja rentnikud
Ühis- vabadel kodanikel täielik liikumisvaba- liikumisvabadust piirati, et keegi ei saaks mak- konna- dus, sudest kõrvale hiilida; korral- rentnikud olid isiklikult vabad inime- vabade rentnike ja orjade vaheline erinevus hakkas dus sed, orjadel isiklik vabadus puudus. kaduma ning neist kujunesid suurmaaomanike sõltlased – koloonid. linnad kõrgelt arenenud käsitöö ja kau- linnad käisid alla, käsitöö ja kaubanduse tähtsus bandusega, silmapaistva arhitektuuriga. vähenesid, hakkas kujunema naturaalmajandus. Sõja- riigipiire kaitses piirikaitsevägi. lisaks piirikaitsevägedele loodi tagavaraväed, mida vägi sai vastavalt vajadusele ümber paigutada. Reli- kristlus keelatud usund
Valdavalt orjatööl põhinevad Maaharimine Peamiselt vabad väiketalupojad latifundiumid (suurmajapidamised), mis olid alguses monokultuursed (elatusid ühe põllukultuuri 4 Rooma ajalugu konspekt nr. 1 kasvatamisest), hiljem tehti seal kõike, mida seal eluks vaja oli. Hilise keisririigi ajal peamisteks maaharijateks koloonid (suurmaaomanike sõltlased, kes ei tohtinud maalt lahkuda) Aina rohkem hakkas koosnema Sõjavägi Koosnes nii kodu- kui välismaistest germaani palgasõduritest palgasõduritest. (barbariseerus) 476 germaani palgasõdurite pealik, keisri ihukaitseväe ülem Odoaker tappis viimase roomlasest Lääne- Rooma riigi keisri ning kuulutas ennast Lääne-Rooma keisriks, seda ei tunnustanud keegi ning peagi tapeti ka tema ise.
4-5 saj hakkas langema maj ja rahlise osa osatähtsus, maaomanikel oli tulusam minna üle naturaalmajandusele ja lasta orjadel endale niiviisi maksta. 2-3 saj hakkab tõusma ka vabatp osakaal, kus sõltlastest vabatp on talu saanud ja renti maksnud. Nende osatähtsus on kasvanud. Varasemal ajal murranguline, et Ita ja mujal põllumaj orje nii palju ei kasut, siis tp on tendets natuke teine. Lisaks casaridele olid koloonid. Koloon tuleb sõnast colonus , lad k asunik/talunik. Algselt koloonid, kes allikatesse on tulnud , on olnud vabad tp mitte maaomanikud vaid renditp. Seda kuni 3 saj. Termin saab alguse 4 saj kui koloonide all mõistetakse tp, kes on sunnimaiselt rentnikud või väiketalupidajad. Rõhutatakse ka siis veel, et nad on homo libre ( vabad inim). Mida aeg edasi seda väiksem nende igusliku seisundi vahe on koloonidega. 6-7saj raske teha vahet koloonidel ja vabatp. Kolonaat mittevabadusvormina sai alguse 3- 4 saj , muutusid massiliselt kõige suuremaks tööjõuks nii
Orjatöö tootlikkus oli madal, kuid nende ülalpidamine läks üha kallimaks. Paljud suurmaaomanikud tükeldasid oma maa väikesteks osadeks ja andsid need rendile vabadest kodanikest väikerentnikele ehk koloonidele. Ka muutsid orjapidajad oma orje koloonideks. Orja tööhuvi suurendamiseks anti neile maatükk, tööriistad, lubati ehitada onn ja soetada perekond. Selle eest pidi ori tasuma maksu rahas või osana saagist. Ülejäägi võis ori endale jätta. Koloonid muutusid latifundistide võlgnikeks ja ei suutnudki sellest välja rabelda. Nüüd ei võinud võlgnikust koloon enam lahkuda oma maatükilt, tegelikult oli ta maalapi külge kinnistatud. Orjuselt hakati üle minema pärisorjuslikule korrale - koloon oli poolpärisorjast talupoeg. Samal ajal tugevnesid Rooma välisvaenlased. Idast ründasid Pärsia väed, põhjast barbarite, peamiselt germaanlaste hõimud. Germaanlasi meelitasid impeeriumi viljakandvad tasandikud ja rikkad linnad
Valdavalt orjatööl põhinevad Maaharimine Peamiselt vabad väiketalupojad latifundiumid (suurmajapidamised), mis olid alguses monokultuursed (elatusid ühe põllukultuuri 4 Rooma ajalugu konspekt nr. 1 kasvatamisest), hiljem tehti seal kõike, mida seal eluks vaja oli. Hilise keisririigi ajal peamisteks maaharijateks koloonid (suurmaaomanike sõltlased, kes ei tohtinud maalt lahkuda) Aina rohkem hakkas koosnema Sõjavägi Koosnes nii kodu- kui välismaistest germaani palgasõduritest palgasõduritest. (barbariseerus) 476 – germaani palgasõdurite pealik, keisri ihukaitseväe ülem Odoaker tappis viimase roomlasest Lääne- Rooma riigi keisri ning kuulutas ennast Lääne-Rooma keisriks, seda ei tunnustanud keegi ning peagi tapeti ka tema ise.
kubermangude süsteem;Pets üritas lahutada kohtu-ja administratiivvõimu; Peeter III viis läbi reforme, abikaase Katariina II korraldas armukestega riigipöörde->uus valitseja K II(valgustatud). laiendas koolivõrku. üritas koostada ülevenemaalist seadustikku; 13. Kuningavõim Rootsis. Valgustatud absolutism svenssonid 14. Ameerika Ühendriikide tekkimine hollandlased/hispaanlased rajasid kolooniaid; kolooniates moodustati järk-järgult seadusandlikke kogusi; koloonid polnud rahul Briti seaduste ja maksustamistega; sõdimine indiaanlastega, indiaanid püüavad oma riiki tekitada; tekkis rahvslus; rajati koole, hiljem kõrgkoole; levis ka valgustusideoloogiat, esindajaks Benjamin Franklin(teadlane); teine valgustaja oli Thomas Jeffrson(president, kirjas usa iseseisvusdeklaratsiooni); I kontinentaalkongress katkestas kaubavahetuse Suurbritanniaga->kunn ähvardas usakaid; II KK lõi regulaararmee, võttis vastu iseseisvusdeklaratsiooni; 15
sisseimbumine Rooma territooriumile. 375 – sai alguse massiline sisseimbumine. Barbarid hakkasid seal looma oma riiki. 4)Rooma rahvaarv oli langenud. Ajaarvamise vahetusel elas u 60 miljonit inimest, 3.sajandiks elas u 30-35 miljonit. See oli osalt tingitud sisevõitlustest ja epideemiatest. 5)Vabad talupojad kadusid ja nende asemel kujunes üldiseks kolonaat. Koloon – talupoeg rentis maad. Dominaadi ajal keelati neil lahkuda, võeti liikumisvabadus. Koloonid muudeti sunnismaisteks. Hakkasid ilmnema pärisorjuse alged. Rohkem kannatasid lääneprovintsid. 4.sajandil viidi Rooma riigi keskus itta. 330 sai keskuseks Konstantinoopol(tänapäeva Istanbul), sel ajal valitses keiser Konstantiinus. Põhjused: lääne osa oli rahutu, ida rahulikum. Majanduslikult oli see osa jõukam. Rooma riigi lõplik lõhenemine toimus 395 a – Ida- ja Lääne-Rooma. Ida-Rooma keskus oli Konstantinoopol, Lääne-Rooma keskusteks olid Milaano ja Ravenna.
F otsustas selle eest maksmata jätta sest ütles et kaarik ei töökorras. Kvalifikatsioon: asjaõigus, võlaõigus Õs/jur. Faktid: lepingu sõlmimine, valduse üleandmine, kohustuse mittetäitmine E palkas V, et see põletaks kaariku maha ja nad sõlmisid kokkuleppe(volikirja) et E võtab vastutuse endale. ÕS/ jur. Faktid: kahju tekitamine Rooma võlaõiguses oli juba põhimõte, et inimene vastutab oma abiliste eest- culpa in eligendo. Kolonaat- Sõltuv maarahvastik nn koloonid. Koloonideks muutusid linnaelanikud, kes majandusliku kriisi ajal asusid maale. Edaspidi muutus kolonaat talupoegade sunduslikuks ja pärilikuks maa külge kinnistamiseks. Koloonid olid eelkäijaiks kesk- ja uuema aja sunnismaistele. 1 Juriidiliste isikute tekkimine- Vana- Rooma õigussüsteem tunnustas õiguse kadnjatena ainult üksikisikuid. Roomas oli riigimaadel suur osatähtsus. Riigikassa oli
Ministraalide ja väikeaadlite lähenemine toimub ning ministraalide seisus kaob. Rüütlid ja rüütlikultuur. Läänistamise vastuolulisus: senjööri võimu tugevdamine ja killustamine selle läbi. Võimalused lääni pärimiseks, meeslään, kogukäeõigus. Sotsiaalse karjääri võimalused hiliskeskajal. Mõis ja põhimikuhärrus. Talupoegkond: kujunemine ja erinevad sõltuvused. Koloonid. Sunnismaisus, pärisorjus. Külakogukonna tekkimine. Talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord hiliskeskajal, sunnismaisuse osaline kadumine. Talu. Villikatsioon. Ribapõllud, nöörimaad, väljasund. Talupoegade koormised: teo, loonus ja rahaandamid. Taille. Banaliteedid. Talupoegade pagemine ja vastuhakud. Orjus keskajal. RÜÜTLID JA RÜÜTLIKULTUUR
, kuusel 50-80a. Valitakse nii loodulikest kui kultuurpuistutest. Plusspuistu peab olema antud tingimustele vastava kõrge tootlikuse ja täiusega. Miinuspuu e puistu on aeglase kasvuga, tehniliselt väheväärtuslik, okslikud, haiged puud. Plusspuude vegetatiivsete järglastega rajatakse vegetatiivsed seemlad. Seemlad Vegetatiivne seemla, selle all mõistetakse metsanduses plusspuude vegetatiivsetest järglastest rajatud seemneistandust, kus koos kasvavad erinevad plusspuude koloonid. Vegetatiivse paljundamise korral on järglaskonna genotüüp identne lähtevanema omaga. Vegetatiivsetel seemlate ülesanded on kvaliteetsete seemnete tootmine metsakultiveerimistöödeks, et seemlates säilik plusspuude genofond, plusspuude hindamine ja nende pärilike omaduste selgitamine. Puud seemlates on istutatud hõreda seaduga, et nad saaksid palju valgust, et võra algaks maapinna lähedalt ning käbisid oleks lihtne korjata. Peamiselt kasvatatakse seemlates mändi, vähem kuuski ja
Diocletianus (284 a) koondas taas riigi - hilise keisririigi algus. Ida-Rooma, Lääne-Rooma. Constantinus Suur (306- 337) - legaliseeris kristluse, Konstantinoopol. Theodosius Suur - üh. kaks poolt viimast korda, peale 395. a jag. lõplikult. Hunnide sissetungid - Suur rahvasterändamine - germaanlased - hakkasid võimu haarama - 476 - Lääne-Rooma, vanaaja lõpp. Keisril piiramatu võim, ametnikkonnad. Keskvõimu kontroll. Linnaelu allakäik. Orjade väh. Naturaalmajandus, osteti sisse. Koloonid - suurmaaomanike sõltlased. Seisuslik ühiskond. Sõjaväe reformid - reservvägi - sundvärbamine - barbarite sissevool. Kristlastel ristiusukirik - hästitoimiv. Piiskopkond - kor. usuelu oma piirkonnas - diötseesis. Neid valitsesid peapiiskopid (metropoliidid). Peapiiskopkondi 4(+1): Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma (+Konstantinoopol). Täh. asjade ostustamiseks kirikukogud e sinodid. Kirik täh. org. Kristlus preztiisne. Kirik kor. haridust, kohutmõistmist jm riigivõimu fun
Suurendati provintside ja asevalitsejate arvu, viimased tegelesid põhiliselt maksude kogumisega. Igal piirkonnal oli oma maksumäär. Linnaelu käis alla. Käsitöö tase ja kaubanduse tähtsus langesid ning seetõttu norgenesid provintsidevahelised sidemed. Et vallutussõjad olid lõppenud, vähenes orjade osatähtsus majapidamistes. Hakati kasutama kohalike renditalupoegade tööjõudu. Neist ja jäänud orjadest said suurmaaomanike sõltlased koloonid. Seadus keelas neil elukohta vahetada. Hiline keisririik oli rangelt seisuslik. Vastavalt seisusele olid kõigil oma kohustused ja õigused. Kõik esimeses seisuses auväärsed pidid tagama maksude laekumise ja finantseerima avalikke üritusi. Teine seisus madalad olid maksukohustuslikud. Hunnide sissetungimine Euroopasse käivitas suure rahvasterände. Germaanlased tulid hõimude kaupa keisririigi territooriumile, tegutsedes aga keisritest sõltumatult. Lääne-Rooma keisrid
Keelepiiride stabiilsus 1. Romaani keelte "võidud" -osa Prantsusmaa Flandriast -osa bretooni aladest (loode-Prantsusmaa) - Metzi piirkond (Lotring) - Akvitaania, Lõuna-Itaalia, Sardiinia 2. Romaani keelte "kaotused" - Saksakeelse sveitsi piirialad, Trentino (P.-Itaalia) - Reto-romaani saarekesed, dalmaatsia keel, rumeenia keele saarekesed Rumeenia keele säilimise küsimus 101-107 pKr roomlaste vallutus 271 pKr roomlased lahkuvad 1. Rumeenia ajaloolased: Romaniseeritud koloonid varjusid Lõuna-Karpaatidesse 2. Ungari ajaloolased: Koloonid ületasid Doonau, romaniseerisid taas endise Daakia 13.saj 14. aprill Keeleline mõju: superstraat ja adstraat Graziado Isaia Ascoli teooria - substraat- keeleline aluskiht (enne lad keelt) - superstraat- vallutajate keele mõju - adstraat- naaberkeelte mõju Romaania ühised laenud germaani keeltest: werra> pr. guerre, hisp guerra sapón > ld. sapo > pr. savon, hisp. jabón Superstraat itaalia keeles
kuna orjasid pole enam saada. *Orjadele hakatakse jagama maatükke isiklikuks majandamiseks · bekuulium majandamisviis, kus ori saab enda kasutada maatüki ja teatud osa saadavast saagist peab andma peremehele. *Hakatakse maad rendile andma ka talupoegadele ja neid renditalupoegasid kutsutakse koloonideks. · Kolonaad majandamisviis, kus maa on rendile antud talupoegadele ning ta peab ühe osa saagist andma peremehele. *Esialgu koloonid olid vabad( kui teatud renditingimused ei sobinud, siis võis ta lahkuda. Hiljem kinnistati koloonid oma maa juurde siit tulenevad pärisorjuse juured) · Aastal 211 pKr saavad kõik vabad inimesed Rooma kodanikeks. · Keiser Caracalla edikt kõik vabad inimesed(mehed) kuulutati Rooma kodanikuks *naised kodanikud ei olnud Millega tegelesid: Senaatorid olid suurmaavaldajad, kuid veetsid enamiku aega Roomas, kus nad olid kõrgemates
Linnade osatähtsus vähenes, sest vähenes käsitöö ja kaubanduse osatähtsus. Vähenes ka linnaelanike arv. Kaubanduse osatähtsus vähenes, iga piirkond tootis vaid enese tarbeks. Tööjõu saamine (orjade saamine) oli raskem, sest vallutussõdu oli järjest vähem. Suurmaaomanikud hakkasid kasutama renditalupoegi või andsid orjadele maatüki kasutada, nõudes selle eest makse. Nii kujunesid ühelt poolt vabadest talupoegadest ja teiselt poolt orjadest -suurmaaomanike sõltlased koloonid, kellel keelati elupaika vahetada. Sõjaväkke hakati võtma naaberrahvaste esindajaid, kellele olid Rooma väärtused võõrad, kes tegutsesid isiklikest huvidest lähtuvalt. Rooma perekond oli patriarhaalne , pereisa valitses kõigi, sh ka abielus poegade, nende naiste ning laste ja orjade üle. naistel polnud poliitilisi õigusi, nad olid meessoost isiku eestkoste all. Samas olid naised oma mehe kõrval esindatud avalikus elus - kodustel pidusöökidel ja külaskäikudel
Meka kaubanduslinn, seal sündis Muhamed (570). ta hakkab levitama kristluse ja judaismi vahepealset usku. Feodaaltsivilisatsioon ja Frangi riik Põhimõisteteks katoliiklus ja feodalism. Ruumiks on katoliikluse piir, lõplikult kujuneb välja, kui ristiusustatakse viimased paganarahvad. Valitsevaks majandusviisiks – naturaalmajandus. Piirkondade vahelised sidemed puudusid. Suursuguste germaanlaste majandites töötasid Rooma ajast säilinud orjad ja koloonid, kellele anti kasutada väikesi maatükke. Tasuks pidid nad selle maa eest isanda juures töötama. Pidid tasuma loonusrenti- maksma maksu oma majapidamissaaduste ja toodete näol. Levis nautraalmajandus: põllumajandussaadusi ei toodetud enam müügiks vaid tarbiti kohapeal. Enamik tarbeesemeid valmistati samuti kohapeal. Hääbus antiikne linnakultuur. Linnad kannatasid germaanlaste rüüsteretkede ajal enim. Antiiksed linnad ja tsivilisatsioon jäid püsima Ida-Rooma riigis e Bütsantsis.
asevalitsejaid, kes peamiselt makse kogusid. Senat kaotas oma poliitilise tähtsuse. Linnaelu dendents oli langev: köstiöö ja kaubanduse tase langesid, piirkondadevahelised suhted nõrgenesid ning provintsid hakkasid üha enam end ise majandama. Ajapikku orjade ja rentnike vahelised erinevused kadusid kuna suurmaaomanikud andsid orjadele harimiseks maatüki, mille eest nad maksid nendest said suurmaaomanike sõltlased ehk koloonid. Ajaloo põhjal võidi väita,et tol ajal ei olnud sõjavägi enam oma ülesannete kõrgusel. Ühe piirilõigu (leegionid kaitsesid vaid piire, tagavaravägesid polnud) täiendavaks kaitseks oli vaja väed kuskilt sinna viia ning Diocletianus jagas muutuste vajaduses väed piiriäärseteks ja liikuvaks sisearmeeks. Selleks vajati täiendavat sõjaväge, mis leiti sundvärbamise kaudu. Kuna see ei olnud elanikele väga meeltmööda palgati sõdureid ka germaanlaste seas, sõjavägi
mehe võimuta; in manu mariti- mehe võimu all(mehe käe all) 11. Error facti-faktiviga; error uiris-viga õigusnormis; error in persona-eksitus isikus 12. error in corpore-viga lepingu objektiks olevas asjas; error in quantitate- eksimus arvus(viga hulgas, koguses); error in substantia- viga olemuses 13. Servi res sunt- ori on asi (õiguslikult seisundilt lähtudes); servi terrae-maaorjad ehk koloonid; glebae adscriptio-(talupoegade) maa külge kinnistamine 14. operae servorum vel animalium- orjade või loomade tööd 15. status civitatis-kodaniku seisus, status libertatis- vabaduse seisus; status familiae- seisund perekonnas 16. in iure-kohtus (tsiviilprotsessi I staadium); in iudicio-kohtus (tsiviilprotsessi II staadium) 17. praefectus praetorio-keisri kaardiväe või rügemendi ülem; praefectus urbi-linna ülem; magister officiorum-kantselei ülem 18
See toob talupoegkonna ühtlustumise, erinevate talupoegade lähenemise üksteisele. Sunnismaisus tähendab ka mõisniku kaitse all olemist. Isiklik vabadus ei tähenda majandusliku seisundi paranemist. See, kui talupoegkond vabaneb mõisniku võimu alt, see ei tähenda, et talupoegade majanduslik seisukord oleks paranenud. Sõltuv talupoeg pidi oma isandale andma andameid, tegema tegusid. Kohustused olid aga erinevad. Ühes mõisas oli eri õigusliku staatusega talupoegade kohustus. Koloonid, sunnismaisus, pärisorjus. Varakeskaja naturaalmajanduse ja feodaalsuhete arenguga käsikäes kujunes talupoegade sõltuvus suurmaavaldajatest. Feodaalkorra kujunemise paratamatu eeldus oli sõltuva talupoegkonna, koloonide tekkimine. Feodaalide kui tootvast tööst vabade elukutseliste sõjameeste klass poleks saanud eksisteerida ilma talupoegade tööta. Kuna talupoegade tööta polnud maal väärtust, keelati talupoegadel maalt lahkuda: muudeti nad sunnismaiseks
Infantes- lapsed kuni 7.a vanuseni b. Infantiae maiores- lapsed 7-14.a vanused 17. Inimesed jaotati Roomas: vabadeks: Rooma kodanikud v mitte Rooma kodanikud [Rooma poolt vallutatud maade vabaduse säilitanud elanikud ja Rooma kaitse all olevad välismaalsed] ja orjadeks 18. Clientela-kliendi ja patroodi vahekord[Võõrastele kaupmeestele anti võimalus Roomas sõlmida tehinguid kaitsja kaudu-kaitsealust nim kliendiks ja kaitsjat- patrooniks] 19. Koloonid-poolvabade elanike kategooria 20. Cives Romani-Rooma kodanikud, Täisõiguslikud subjektid Rooma kodanikuks sai: Sündimisega Rooma kodanikkude abielust Esialgselt ka Rooma naiskodaniku vallaslapsena Rooma kodaniku poolt oma orja vabastamisega Rooma kodaniku poolt võõramaalase apoteerimisega Kodakondsuse andmisega üksikutele isikutele v tervetele kogukondadele Rooma kodakondsus kaotati:
8. Hagi, mis põhjustab hirmu; vastuväide, mis põhjutab hirmu. 9. Naise eestkoste; alla 14-aastase isiku eestkoste; autoriteedi eestkoste. 10. Abielu võimuga (mehe täieliku võimuga naise üle); abielu võimuta (mehe võim piiratud või puudub); abikaasa võimule kohaselt. 11. Vea tegemine; õiguse viga; isiku viga. 12. Lepingu objektiks oleva asja viga; suuruse/hulga viga; olemuse viga. 13. Orja võrdsustati õiguslikult seisundilt asjaga; maaorjad ehk koloonid; talupoegade maa külge kinnistamine. 14. Töö järgmine või loom. 15. Kodanikuõiguse olukord; vabaduse olukord; pereolukord. 16. Kohtus (preetori ees); kohtus (kohtuniku ees). 17. Keisri kaardiväe või rügemendi ülem; Rooma linna ülem; kantselei ülem. 18. Kohtuniku määramine; kostja kohtuprotsessile kutsumine või nõudmine; ... tunnistajaks kutsumine. 19. Kokkuleppetrahv; vee ja tule keelamine (pagendamine). 20. Õiguse valdamine; asja valdamine. 21
395a jagunes impeerium lõplikult 2heks eraldi seisvaks riigiks. Algas suur rahvaste rädamine mille käigus germaanlased tungisid rooma territooriumile ja kukutasid 476a viimase lääne rooma keisri. Seda aastat peetakse vanaaja lõpuks ja keskaja alguseks. Keisril oli piiramatu võim. Senati poliitiline tähendus kadus. Asevalitsejate arv suurenes ülesandeks oli maksu kogunemine. Kaubandus käsitöö ja linnad käisid alla. Orjade arv vähenes mindi üle naturaal majandusele. Tekkisid koloonid suur maa omanike sõltlased, kellel oli keelatud vahetada elukohta. Riigis oli 2 seisust 1. auväärsed (honestoires) 2. madalad (humiliores) Sõjavägi Lisaks regulaarsele palga sõjaväele loodi reserv vägi. Suurenes raske relvastuse ja ratsaväe tähtsus. Mingi üle sund värbamisele ja sõduite pojad olid kohustaud jätkama isa ametit. Hakatki ka värbama barbareid. Selle tulemusl sõjavägi germaniseerus. Millest sai rooma
Selline õigusvõime kaotamine toimus Rooma kodaniku orjusse müümisel väljaspool Rooma trans Tiberis või isiku vangilangemisega. Tehti vahet vabade ja orjade vahel. Vabad inimesed omakorda olid kas rooma kodanikud või mitte rooma kodanikud, viimaste hulka kuulusid Rooma poolt vallutatud maade vabaduse säilitanud elanikud ja Rooma kaitse all olevad välismaalased. Rooma riigi lõpuperioodil oli veel olemas poolvabade elanikkude kategooria koloonid. Õiguslikult vaadates olid täisõiguslikeks subjektideks vaid rooma kodanikud cives Romani. Rooma kodanikuks sai · sündimisega Rooma kodanikkude abielust, · esialgselt ka Rooma naiskodaniku vallaslapsena, · Rooma kodaniku poolt oma orja vabastamisega, · Rooma kodaniku poolt võõramaalase adopteerimisega, · Rooma kodakondsuse andmisega üksikutele isikutele või tervetele kogukondadele.
annaabi.ee 
