võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele. Töötaja kes leiab, et teda on ebavõrdselt koheldud soo tõttu võib pöörduda soolise võrdõiguslikkuse voliniku poole või kohtusse. 4. OÜ Kiil ühines AS Kiviga. AS Kivi juht ei soovinud kõiki OÜ Kiil töötajaid tööle võtta ja käskis neil kirjutada lahkumisavaldused. Samuti ei sobinud talle OÜ Kiilis kehtinud kollektiivleping. Milliseid seaduse sätteid on rikutud. TLS § 112, ettevõtte üleandjal ja omandajal on keelatud tööleping üles öelda ettevõtte ülemineku tõttu. Seega ei tohi AS Kivi nõuda, et töötajad kirjutaksid lahkumisavaldused. Juhul kui ettevõte ei soovi osasid töötajaid tööle, peaks nad kas koondamavõi lepingu üles ütlema poolte kokkuleppel. Niisamuti jääb ka kehtima ka kollektiivleping. VÕS § 180 lg 2, ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. 5
13. Osa ja osanik. Osa väikseim nimiväärtus on üks euro. Kui osa nimiväärtus on suurem kui üks euro, peab see olema ühe euro täiskordne. Osad võivad olla ühesuguse või erineva nimiväärtusega. Igal osanikul võib olla üks osa. (ÄS § 148) Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgse osa nimiväärtus. Igal osanikul on üks osa. Kui osanik omandab teise osaniku käest tema osa, siis ei ole omandajal mitte kaks osa, vaid tema osa nimiväärtus suureneb vastavalt. Osanikke tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt. Osaniku õigused: õigus osaleda osaühingu kasumi jaotamisel (§ 148; § 157); õigus osaleda osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel (§148); õigus osaleda osaühingu juhtimises (§ 168); õigus tutvuda osanike nimekirjaga (§ 182); õigus teabele (§ 166);
Omandikaitse – omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Vallasomand võib tekkida vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja üle valduse omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Omandi üleminekuks peab olema õiguslik alus. Pahauskselt omandajalt võib asja välja nõuda igal ajal, kuid ka heausksel omandajal ei teki omandiõigust, kui asi oli omanikult varastatud, kadunud jms. Vallasomandi tekkimise viis: Hõivamine (peremehetu asja võtmine, kui pole enne olnud omanikku), leid (teatada kaotajale või politseisse, kui omanik ei ole selgunud aasta jooksul, omandab leidja asja või seda asendava raha, va siis kui politsei hoiab seda), peitvara (maasse kaevatud jms, leidjal õigus saada leiutasu
tagasi nõuda. (( kui on mingi kahtlane äri või omand, omand on saadud kahtlastel alustel, siis see müüakse edasi /vb isegi kaks korda müüakse edasi.. seda pole alati lihtne tõestada)).. 2) VÕis juhtuda, et omandamise akt sooritati täiesti vormikohaselt, kuid viga võis olla sisulist laadi, nimelt võis juhtuda, et võõrandaja polnudki omanik. Sel juhul tekib ilmselt ostjal- omandajal - selle asjale rohkem õigust, kui on seda müüjal- võõrandajal. Edictum Publibianum sisaldab hagi, mis kaitses mõlemal ülaltoodud juhtumis omandajat. Bonitaarse omandi puhul jääb esialgu juriidiliselt püsima ka kviriitlik omand, kuid reaalset sisu sel pole. Tõeline, dominium ex iure Quiritium käis ainult maade kohta, mis kuulusid Rooma territooriumi hulka selle sõna täpses tähenduses, s.t. kodakonduse laiendamisel kogu Itaaliale
omanikuks. Omandja aoli lihtsalt valdaja ja võõrandaja võis talt asja igal ajal välja nõuda. Preetorile tundus see ebaõiglasena ja ta andis omandajale erilise kaitsevahendina kohtus vastava vaide. Kui Asi sattus võõranadaja v kolmanda isiku kätte, ei saanud omandaja seda esialgselt tagasi võtta. 2. Võis juhtuda, et omandamise akt sooritati vormikohaselt, aga viga võis olla sisulist laadi ehk võõrandaja polnudki omanik. Sellisel juhul tekib omandajal suuremad õigused kui müüjal. PUBLICIUSE EDIKT-sisaldab hagi, mis kaitses mõlemal ülalpool toodud juhtumil omajat. Tõeline dominium ex iure Quiritium-kviriitlik omandiõigus käis ainult maade kohta, mis kuulusdi Rooma territooriumi hulka, Itaalias asuavate maade kohta. Kujunes provitsiaalne omand, eri normistikuga ja eri kaitsevahenditega. Diocletianus võrdsustas Itaalia ja provintsi maatükid selles suhtes, et maksustas provintsides asuvatte
1. ÜLDINE ASJAÕIGUS 1.1. Asjaõiguse üldpõhimõtted I Määratletuse põhimõte (spetsiaalsusprintsiip) - Kõik asjaõigused kehtivad ainult üksikute asjade kohta - nn. määratletuse ehk spetsiaalsuse põhimõte. Seetõttu peavad asjaõiguslikud õigustehingud toetuma kindlatele individualiseeritud asjadele. Ei ole olemas ka asjaõigusi, mis hõlmaksid kogu asjade kogumit. Olgu see näiteks kas raamatukogu, kaubaladu või kogu ettevõte. Omand eksisteerib ainult igale üksikule kogumi hulka kuuluvale asjale. Asjade kogumi ülekandmisel tuleb üle kanda iga üksik asi, kusjuures ei ole siiski nõutav nimekirja koostamine üksikesemetest. Ka ühe asja väline külgeliitmine asjade kogumile ei tähenda veel seda, et asi peab jagama sellesse kogumisse kuuluvate ülejäänud asjade õiguslikku saatust. Kui näiteks raamatukoguga liidetakse kas kogemata või tahtlikult võõras raamat, siis jääb endine omand muutumatuks. Asjade kogumi ülekandmine ja koormamine ühtse toiminguga...
reaalosana. KOS § 13 lg 4 ja 5 – omandaja vastustus korteriomaniku kohustuste eest. Korteriomandi võõrandamisel vastutab selle omandaja võõrandaja sissenõutavaks muutunud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutuste eest käendajana. Omandaja vastutus on piiratud korteriomandi väärtusega. Kui korteriomand müüakse täitemenetluses ja käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud nõue on ostjale teatavaks tehtud, puudub korteriomandi omandajal tagasinõue eelmise omaniku vastu. (See on erand lg-e 4 suhtes). Ühiste asjade valitsemist korraldatakse korteriomanike üldkoosoleku (korteriühisuse puhul) või korteriühistu abil. Korteriomanikud teevad sooritusi, maksavad makse ja saavad kaasomandilt vilju vastavalt oma osale KOS § 11. Korteriomaniku kohustused (1) Korteriomanik on kohustatud: 1) hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma
piisab kui omanik tõendab, et tema omand on tekkinud õiguslikul teel. Vallasomand võib tekkida vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja üle valduse omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Omandi üleminekuks peab olema õiguslik alus. Isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt on asja oma valdusesse saamise hetkest ka siis, kui võõrandajal polnud õigust asja üle anda. Omandaja on pahauskne, kui ta teadis, et omandajal pole õigust asja üle anda. Pahauskselt omandajalt võib asja välja nõuda igal ajal, kuid ka heausksel omandajal ei teki omandiõigust, kui asi oli omanikult varastatud, kadunud või mõnel muul teel tema tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Seda sätet ei kohaldata raha, esitaja väärtpaberite ja avalikul enampakkumisel ostetud asjade suhtes. Omanikult varastatud, kadunud või muul viisil tema valdusest tema
koheldud soo tõttu võib pöörduda soolise võrdõiguslikkuse voliniku poole või kohtusse. 21 4. OÜ Kiil ühines AS Kiviga. AS Kivi juht ei soovinud kõiki OÜ Kiil töötajaid tööle võtta ja käskis neil kirjutada lahkumisavaldused. Samuti ei sobinud talle OÜ Kiilis kehtinud kollektiivleping. Milliseid seaduse sätteid on rikutud. TLS § 112, ettevõtte üleandjal ja omandajal on keelatud tööleping üles öelda ettevõtte ülemineku tõttu. Seega ei tohi AS Kivi nõuda, et töötajad kirjutaksid lahkumisavaldused. Juhul kui ettevõte ei soovi osasid töötajaid tööle, peaks nad kas koondamavõi lepingu üles ütlema poolte kokkuleppel. Niisamuti jääb ka kehtima ka kollektiivleping. VÕS § 180 lg 2, ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. 5
TARTU ÜLIKOOL AVATUD ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ÕIGUSE AJALOO ÕPPETOOL ... I aasta OMANDIÕIGUS SELLE SISU, MÕISTE, PIIRANGUD, KAASOMAND JA OMANDIKAITSE Referaat Rooma eraõiguse alustes Juhendaja mag.iur. H. SiimetsGross 2008 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Ülevaade Rooma õiguse tähtsamatest allikatest .............................................................. 5 1.1. XII tahvli seadus .......................................................................................................5 1.2. Gaiuse Institutsioonid ...........................
(ÄS § 8 lg 1 ja § 13 lg 3-4). FIE puhul ärinime suhtelise tõelisuse põhimõte. - FIE ärinime eristatavuse nõue vaid konkreetse registripiirkonna raames. FIE igal ettevõttel eraldi ärinimi. - Äriühingul vaid üks ärinimi ja eristatavuse nõue kogu äriregistri ulatuses. Äriühingu ärinimi on äriühingu poolt peetava ettevõtte juurde kuuluv päraldis. Ettevõtte omandamisega äriühingult tekib omandajal ka nõudeõigus ettevõtja ärinimele, kui ei lepita kokku teisiti. - Ettevõtte nimel, mis ei kattu ettevõtja ärinimega ja mida pole kaubamärgina kaitstud, seaduse kaitse puudub. Nime kaitse - Ettevõtjal on ainuõigus oma ärinimele, mis on kantud registrisse. Kaitse omandab esimesena äriregistrisse kantud ärinimi. - Nime kasutamine isiku poolt, kellel selleks õigus puudub, on käsitletav nime omaniku
vaidlustamiseks vastuolu tõttu hea usu põhimõttega, välja arvatud, kui tööandja ütles lepingu üles töötajapoolse töölepingu rikkumise tõttu. §112. Töölepingu kehtivus ettevõtte üleminekul (1) Töölepingud lähevad muutumatul kujul üle ettevõtte omandajale vastavalt võlaõigusseadusele, kui ettevõte jätkab sama või sarnast majandustegevust. (2) Võlaõigusseaduse §-s 181 sätestatud piiranguid töölepingute üleminekul ei kohaldata. (3) Ettevõtte üleandjal ja omandajal on keelatud tööleping üles öelda ettevõtte ülemineku tõttu. (4) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 3 ei kohaldata tööandja 47 pankroti väljakuulutamisel. VASTUTUS §125. Öötöö piirangu rikkumine (1) Öötöö piirangu rikkumise eest tööandja poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
(3) Tööleping lõpeb füüsilisest isikust tööandja surmaga, kui tööleping on sõlmitud oluliselt tööandja isikut arvestades. § 112. Töölepingu kehtivus ettevõtte üleminekul (1) Töölepingud lähevad muutumatul kujul üle ettevõtte omandajale vastavalt võlaõigusseadusele, kui ettevõte jätkab sama või sarnast majandustegevust. (2) Võlaõigusseaduse §-s 181 sätestatud piiranguid töölepingute üleminekul ei kohaldata. (3) Ettevõtte üleandjal ja omandajal on keelatud tööleping üles öelda ettevõtte ülemineku tõttu. (4) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 3 ei kohaldata tööandja pankroti väljakuulutamisel. Leht 24 / 29 Töölepingu seadus § 113. Informeerimine ja konsulteerimine ettevõtte üleminekul (1) Ettevõtte üleandja ja omandaja esitavad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis usaldusisikule või
kohustab töölepingu kohaldamisel arvesse võtma võrdse kohtlemise seaduses ning soolise võrdõiguslikkuse seaduses nimetatut, mis kehtib ka töösuhte kohta. Ebavõrdne kohtlemine ei ole – kui antakse eeliseid seoses raseduse, sünnituse, alaealiste eest hoolitsemise tõttu v näit seoses puudega tööandjate vahetumise korral, lähevad üle töölepingud uuele tööandjale. Ettevõtja üleandjal ja omandajal on keelatud TL üles öelda ettevõtte ülemineku tõttu. (§ 112) TL tingimusi saab muuta üksnes kokkuleppel. TA peab konsulteerima töötajate esindajaga (§ 113) . TLS kandev põhimõte – pooli kohustatakse toimima heas usus (midagi ei saa olla vastuolus hea usuga) s.t pooled ei tohi oma õiguseid teostada seadusevastasel viisil ega tekitada oma õiguste teostamisel kahju teistele isikutele ja mõistlikult (terve mõistus) ning kasulikult teisele poolele ja lojaalselt
meetoditest, sõltuvalt sellest, kumb annab usaldusväärsema tulemuse: (a) omandamisel emiteeritavate aktsiate proportsionaalne osalus omandava ettevõtte õiglases väärtuses (näiteks hinnatuna diskonteeritud rahavoogude meetodil); või (b) omandatud aktsiate proportsionaalne osalus omandatava ettevõtte õiglases väärtuses (näiteks hinnatuna diskonteeritud rahavoogude meetodil) (RTJ 11 § 29). Juhul kui omandajal oli omandatud ettevõttes varasem osalus, kuid puudus kontroll (st omandatud ettevõte oli omandaja sidusettevõte või finantsinvesteering), loetakse varasema osaluse õiglast väärtust omandamiskuupäeva seisuga samuti osaks omandatud osaluse soetus- maksumusest. Vahe varasema osaluse bilansilise väärtuse ja õiglase väärtuse vahel omandamis- kuupäeva seisuga kajastatakse kasumi või kahjumina kasumiaruandes (RTJ 11 § 30).
omanikuks. Omandja aoli lihtsalt valdaja ja võõrandaja võis talt asja igal ajal välja nõuda. Preetorile tundus see ebaõiglasena ja ta andis omandajale erilise kaitsevahendina kohtus vastava vaide. Kui Asi sattus võõranadaja v kolmanda isiku kätte, ei saanud omandaja seda esialgselt tagasi võtta. 2. Võis juhtuda, et omandamise akt sooritati vormikohaselt, aga viga võis olla sisulist laadi ehk võõrandaja polnudki omanik. Sellisel juhul tekib omandajal suuremad õigused kui müüjal. PUBLICIUSE EDIKT-sisaldab hagi, mis kaitses mõlemal ülalpool toodud juhtumil omajat. Tõeline dominium ex iure Quiritium-kviriitlik omandiõigus käis ainult maade kohta, mis kuulusdi Rooma territooriumi hulka, Itaalias asuavate maade kohta. Kujunes provitsiaalne omand, eri normistikuga ja eri kaitsevahenditega. Diocletianus võrdsustas Itaalia ja provintsi maatükid selles suhtes, et maksustas provintsides asuvatte
Tuletatud valduse omandamiseks on ka teine võimalus. Valduse omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest, kui omandaja suudab teostada tegelikku võimu asja üle. Ka sellisel juhul on vaja tegeliku võimu saavutamist asja üle, kuid see võidakse saavutada hiljem ning valduse omandaja võib seda teha takistamatult ilma eelneva valdaja abita. Eeldused, mis on vajalikud valduse kokkuleppeliseks üleminekuks: asi peab olema senise valdaja valduses, omandajal peab olema võimalik teostada võimu asja üle ilma , et selleks oleks vaja taodelda luba seniselt valdajalt või kolmandalt isikult, asjaosalised on valduse üleminekus kokku leppinud. Valduse ülekandmise kokkulepe on tehing, mille sõlmimisel järgitakse tsiviilõiguse üldosa vastavaid sätteid. Tegemist on asjaõiguskokkuleppega (mitte kohustuslepinguga(, mis kannab üle otsese valduse ( mitte omandi). Lõppemine Eristatakse valduse vabatahtlikku ja mittevabatahtlikku lõpetamist
lg 3-4). FIE puhul ärinime suhtelise tõelisuse põhimõte. · FIE ärinime eristatavuse nõue vaid konkreetse registripiirkonna raames. FIE igal ettevõttel eraldi ärinimi. · Äriühingul vaid üks ärinimi ja eristatavuse nõue kogu äriregistri ulatuses. Äriühingu ärinimi on äriühingu poolt peetava ettevõtte juurde kuuluv päraldis. Ettevõtte omandamisega äriühingult tekib omandajal ka nõudeõigus ettevõtja ärinimele, kui ei lepita kokku teisiti. · Ettevõtte nimel, mis ei kattu ettevõtja ärinimega ja mida pole kaubamärgina kaitstud, seaduse kaitse puudub. Nime kaitse · Ettevõtjal on ainuõigus oma ärinimele, mis on kantud registrisse. Kaitse omandab esimesena äriregistrisse kantud ärinimi. · Nime kasutamine isiku poolt, kellel selleks õigus puudub, on käsitletav nime omaniku isiklike
notariaalselt tõestatud (TsÜS § 118 lg 3). Osaühingule osa võõrandamisest teatamine Pärast osa võõrandamist peavad võõrandaja ja omandaja teatama osa võõrandamisest osaühingu juhatusele ja esitama juhatusele võõrandamise lepingu (ÄS § 149 lg 2, § 150 lg 1). Võõrandamistehingust osaühingu juhatuse võimalikult kiire informeerimine on osa omandaja huvides. Teate saamisel peab juhatus tegema vastavad kanded osanike nimekirjas, mis võimaldab osa omandajal kasutada osaühingu suhtes osaniku õigusi. ÄS § 150 lg 2 kohaselt kannab juhatus viivitamatult võõrandamisteate saamisest uue osaniku osanike nimekirja ja kustutab sealt endise osaniku. ÄS ei sätesta teist tähtaega muudatuse tegemiseks osanike nimekirja juhul, kui osanikel on osa ostueesõigus, so juhatus ei pea ootama ühte kuud (ostueesõiguse teostamise tähtaeg), enne kui ta osa omandaja osanike nimekirja kannab. Seega peab juhatus tegema pärast
saadud ettevõtte korral võib ärinimes sisalduda ka üleandja nimi (ÄS § 8 lg 1 ja § 13 lg 3-4). FIE puhul ärinime suhtelise tõelisuse põhimõte. FIE ärinime eristatavuse nõue vaid konkreetse registripiirkonna raames. FIE igal ettevõttel eraldi ärinimi. Äriühingul vaid üks ärinimi ja eristatavuse nõue kogu äriregistri ulatuses. Äriühingu ärinimi on äriühingu poolt peetava ettevõtte juurde kuuluv päraldis. Ettevõtte omandamisega äriühingult tekib omandajal ka nõudeõigus ettevõtja ärinimele, kui ei lepita kokku teisiti. Ettevõtte nimel, mis ei kattu ettevõtja ärinimega ja mida pole kaubamärgina kaitstud, seaduse kaitse puudub. 4.4. Nime kaitse Ettevõtjal on ainuõigus oma ärinimele, mis on kantud registrisse. Kaitse omandab esimesena äriregistrisse kantud ärinimi. Nime kasutamine isiku poolt, kellel selleks õigus puuguba, on käsitletav nime omaniku isiklike õiguste rikkumisena ja on õigusvastane (VÕS § 1046 lg1)
reaalosana. KOS § 13 lg 4 ja 5 – omandaja vastustus korteriomaniku kohustuste eest. Korteriomandi võõrandamisel vastutab selle omandaja võõrandaja sissenõutavaks muutunud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutuste eest käendajana. Omandaja vastutus on piiratud korteriomandi väärtusega. Kui korteriomand müüakse täitemenetluses ja käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud nõue on ostjale teatavaks tehtud, puudub korteriomandi omandajal tagasinõue eelmise omaniku vastu. (See on erand lg-e 4 suhtes). Ühiste asjade valitsemist korraldatakse korteriomanike üldkoosoleku (korteriühisuse puhul) või korteriühistu abil. Korteriomanikud teevad sooritusi, maksavad makse ja saavad kaasomandilt vilju vastavalt oma osale KOS § 11. Korteriomaniku kohustused (1) Korteriomanik on kohustatud: 5) hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma
oluliselt tööandja isikut arvestades. § 112. Töölepingu kehtivus ettevõtte üleminekul · Töölepingud lähevad muutumatul kujul üle ettevõtte omandajale vastavalt võlaõigusseadusele, kui ettevõte jätkab sama või sarnast majandustegevust. · Võlaõigusseaduse §-s 181 sätestatud piiranguid töölepingute üleminekul ei kohaldata. · Ettevõtte üleandjal ja omandajal on keelatud tööleping üles öelda ettevõtte ülemineku tõttu. · Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 3 ei kohaldata tööandja pankroti väljakuulutamisel. 29. Riiklik järelvalve Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 5 lõigetes 1 ja 3, §-s 7, § 8 lõigetes 13 ning 6 ja 7, § 28 lõike 2 punktides 910, § 29 lõigetes 3 ja 6, § 33 lõikes 1, §-s 43, § 44 lõigetes 2 ja 3
TLS ei piira töölepingu üles- ütlemist muul alusel (nt töökohustuste rikkumine, koondamine). § 112. Töölepingu kehtivus ettevõtte üleminekul (1) Töölepingud lähevad muutumatul kujul üle ettevõtte omandajale vastavalt võ- laõigusseadusele, kui ettevõte jätkab sama või sarnast majandustegevust. (2) Võlaõigusseaduse §-s 181 sätestatud piiranguid töölepingute üleminekul ei kohaldata. (3) Ettevõtte üleandjal ja omandajal on keelatud tööleping üles öelda ettevõtte ülemineku tõttu. (4) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 3 ei kohaldata tööandja pankroti väljakuulu- tamisel. 1. Paragrahvid 112 ja 113 ning VÕS §-d 180–185 reguleerivad töölepingu üleminekut et- tevõtte ülemineku korral.85 Ettevõtte üleminek võib toimuda mis tahes õiguslikul alusel (ju- riidiliste isikute ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine, müügileping, rendileping jne),
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
