1. Armee- vabariigi algusaegne kodanikest ja liitlastest koosnev vägi asendus hilise vabariigi ajal elukutselise palgaväega. Armeed kutsuti leegioniks, sõdureid leegionärideks. Reas minemisel ei moodustatud faalankseid nagu see oli varem. Äärest katsid kolonne ratsaväelased. Konsul- neid oli kaks, olid kõrgeimad magistraadid. Neile kuulus kõrgeim võim riigis. Sõja ajal juhtisid nad Rooma armeed. Tsensorid- valiti endiste konsulite hulgast viieks aastaks. Nende ül oli kodanike loenduse korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine. Valvasid ka kodanike elukommete järele. Ametit peeti väga auväärseks, kuhu valiti eakad ja autoriteetsed mehed, kelle sõnal oli riigiasjade otsustamisel suur kaal. Rahvatribuun- arvult10 pidid kaitsma lihtrahva huve. Neil oli õigus panna veto ükskõik millise riigiorgani otsusele, juhul kui see oli vastuolus lihtrahva huvidega. Idaprovintsid- kuulus Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus. Olid kõrge kultuuri...
Aatrium - avatud katusega keskne ruum Itaalia ja Vana-Rooma elamus. Amfiteater - ovaalse põhiplaaniga ehitis avalikeks vaatemängudeks Vana Roomas ; amfiteatriteks peeti enamasti gladiaatorite võitlusi. Augur - preester-ennustaja Vana- Roomas, eriti lindude lennu tõlgendaja. Barbarid - võõramaalased, mittekreeklased Vana-Kreekas ; aja jooksul on selle sõnaga hakatud tähistama madala kultuuritasemega rahvaid ja ka ebakultuurseid ning kultuurivaenulikke inimesi. Diktaator - piiramatu võimuga riigiametnik Vana-Roomas, seati ametisse kriisiolukordades pooleks aastaks. Foorum - turu ja koosolekuplats Vana-Roomas. Geenius - kaitsevaim Vana-Rooma religioonis, edendas soojätkamist ja elujõudu Gladiaator - orjaseisuses või vaba elukutseline võitleja, kes esines Vana-Roomas peetud avalikel mängudel. Imperaator - tiitel, mida hakkasid kasutama Rooma valitsejad keisririigi ajal, hakkas tähistama keiserlikku võimu kandjat. Klient - ennast patrooni ...
Rooma mõisted Aeneis- Vana-Rooma eepos, mis räägib müütilise Rooma rahva esiisa Aenaease seiklustest pärast Trooja sõda (autor Vergilius) Amfiteater- ovaalse kujuga avalik vaatemänguplats Vana-Rooma linnades, mis oli esmajoones mõledud gladiaatorite võitluste pidamiseks Apostel- ristiusu rändjutlustaja ja esimeste koguduste rajaja 1-2. Sajandil Augur- preester Vana-Roomas, kes ennustas näiteks lindude lennu, häälitsuste või loomade käitumise järgi jumalate tahet Bütsants- Ida-Rooma keisririik ehk riik endise Rooma impeeriumi idapoolsetel aladel 395- 1453 Byzantion- Konstantinoopol Circus Maximus Rooma tähtsaim hipodroom, kus korraldati kaarikute võiduajamisi Divide et impera- Rooma impeeriumi poliitika suhetest vanelaste ja võidetutega. Rooma ei sekkunud alistatud riikide elukorraldusse otseselt, kuid sõlmis igaühega ...
Rahvakoosolekud võimaldasid ka lihtraval riigiasjades osaleda. Rahvakoosolekul valiti magistraate ja hääletati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid. Magistraadid ehk ametnikud kõrge riigiametnik Roomas, kes valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks. Rahvatribuunid plebeisid esindavad ametnikud, kelle peakohustus oli kaitsa nende huve patriitside vastu. 1. kaks konsulit (Kuninga asemel) kõrgeim tsivilvõim, sõja ajal juhtisid vägesi. 2. preetor kohtumõistja, õigusemõistja 3. kvestor riigikassa, maksude kasseerimine 4. tsensorid kodaniku loendused ja maksud "Jaga ja valitse" põhimõte - alistatud rahvastega sõlmiti kokkuleppeid, mitte ei surutud peale ühesuguseid alistumistingimusi. Alistatud rahvastel oli võimalik säilitada oma usk, keel ja tavad, samuti elu- ja valitsemiskorraldus Põhiprintsiibid: läbiraaäkimised ühekaupa, kokkulepped eraldi erinevad sõltuvustingimused, et vältida ülestõuse
Paari aasta jooksul see komisjon koostanud 12 tahvli seaduste teksti. XII tahvlit- tähtsamaid praktilisi küsimusi käsitlevate reeglite kogu, kus peamiseks sisuks on tsiviilprotsessi, maavaldust ja perekonda puudutavad sätted ning sanktsioonid teiste isikute õiguste ja huvide rikkumise kohta , peale selle rida administratiivse iseloomuga reegleid. See koodeks on Rooma õiguse edaspidise arengu aluseks. Edikt-kohustuslik reegel Preetori loodud õigused. Preetor astus üle endise õiguse piiridest, reguleeris ise uusi ühiskondlikke suhteid, andis teada, millistel juhtudel ta võimaldab hagi esitamise. Preetori pool tantud edikt oli tähtajaline: kestis ametiaja kestel ehk 1.aasta. Sellist edikti nim – edictum perpetuum- Preetor andis edikte ka üksikute juhtude kohta. Tema ametiaja lõppemisel kaotasid ediktid oma jõu. Järgmise preetorid ediktid asemele. Sageli võttis ta üle eelmis preetori ediktid.
Obligatsioonis on kaks poolt: Õigustatud pool ehk võlausaldaja-creditor Kohustatud pool ehk võlgnik-debitor Alles siis kui kohustustest on lahutatud kriminaalõiguslik element, on meil tegemist obligatsiooniga Obligatsiooniõigusliku suhte tekkimiseks on vaja fakte ja neid nim obligatsiooni tekkimise alusteks. Obligatsiooniõigused võivad tekkida mitmesugustest alustest. Obligatsiooniõigust esialgu ei arendatud seadustega vaid seda tegid preetor ja juristid. Obligatsioonide liigitus: 1. Obligationes ex contractu- lepingust tulenevad obligatsioonid 2. Obligationes quasi ex contractu- nagu lepingust tulenevad obligatsioonid 3. Obligates ex delicto- deliktist ehk õigusrikkumisest tulenevad obligatsioonid 4. Obligationes quasi ex delicto-nagu deliktist tulenevad obligatsioonid Obligatsioonid jaotuvad: Obligationes civiles-Tsiviilsed obligatsioonid on sellised, mis on normeeritud Rooma
Intercessio vaheleastumine. Iudex õigusemõistja, kohtumõistja, kohtunik, otsustaja, hindaja. Ius gentium Ius honorarium preetorite ametiõigus. Ius quiritium rooma kodanikuõigus. M Mancipatio kindla vormi kohane ja pidulik ost, vara omandiõiguse üleminekutehing. Manus absoluutne koduvõim. P Patria potestas isa võim. Peregrinus välismaine, võõras. Plebiscita rahvakoosoleku otsus. Praetor peregrinus võõramaalaste kohtunik, preetor. Praetor urbanus linnakohtunik. S Senatus consultum ultimum erakordne senatiotsus. Sui iuris iseenda õigus, privileeg, eesõigus. T Tribuni plebis rahvatribuunid. V Vindex kaitsja; kättemaksja, karistaja. 1
Legilatsioonilise protsessi puudused: 1. Menetlus in iure oli seotud keerukate vorminõuetega, milles eksimine muutis kehtetuks kogu menetluse 2. Menetluses tarvitatavad vormelid olid lahutamatult seotud seaduse sõnastusega. Sp ei saanud kohtulikult kaitsta selliseid õigusi, mida ei saanud paigutada nende vormelite alla. Formulaarprotsess Vaidluse objekti formuleeris preetor ja mitte enam pooled. Formula- see kirjalik formuleering, mis oli määratud kohtuniku jaoks. Pooled võisid protsessis per formulam aja esitada igasuguste sõnadega, igasuguses vormis. Protsessi aluseks oli Formula.-oli menetluse in iure eesmärgiks ja aluseks menetlusele in iudicio. Formula koosneb: Iudicis nominatio-kohtuniku määramine Intentio- selles on esitatud hageja taotlus, vaidluse olemus
52. manus, us f.- käsi; võim 53. matrimonium, ii n.- abielu 54. metus, us m.- kartus, hirm; ähvardus 55. mos, moris m- komme, tava, harjumus 56. naturalis, e- looduslik, loomulik 57. novus, a, um- uus 58. parvus, a, um (minor, us; minimus, a, um)- väike, noor 59. per + acc- läbi, kaudu 60. perpetuus, a, um- alatine, igavene 61. persona, ae f.- isiklik 62. populus, i m.- rahvas 63. potestas, atis f.- jõud, võim 64. praetor, oris m.- preetor, kohtumagistraat (kõrgeim riigiametnik Roomas õigusemõistmise alal) 65. princeps, cipis m.- juht, valitseja, imperaator 66. privatus, a, um- era-, privaatne 67. publicus, a, um- avalik, riiklik 68. regula, ae f.- juhis, norm, reegel 69. repudium, ii n- abielu lahutamine 70. res, rei f.- asi, ese; olukord; omand; riik 71. reus, i m.- kostja (kohtus); kohtualune, süüdlane 72. rex, regis m.- kuningas, valitseja 73. Romanus, a, um- rooma, Roomast pärinev, Roomaga seotud 74
51. magnus, a, um (maior, ius; maximus, a, um)- suur, tähtis, võimas 52. manus, us f.- käsi; võim 53. matrimonium, ii n.- abielu 54. metus, us m.- kartus, hirm; ähvardus 55. mos, moris m- komme, tava, harjumus 56. naturalis, e- looduslik, loomulik 57. novus, a, um- uus 58. parvus, a, um (minor, us; minimus, a, um)- väike, noor 60. perpetuus, a, um- alatine, igavene 61. persona, ae f.- isik 62. populus, i m.- rahvas 63. potestas, atis f.- jõud, võim 64. praetor, oris m.- preetor, kohtumagistraat (kõrgeim riigiametnik Roomas õigusemõistmise alal) 65. princeps, cipis m.- juht, valitseja, imperaator 66. privatus, a, um- era-, privaatne 67. publicus, a, um- avalik, riiklik 68. regula, ae f.- juhis, norm, reegel 69. repudium, ii n- abielu lahutamine 70. res, rei f.- asi, ese; olukord; omand; riik 71. reus, i m.- kostja (kohtus); kohtualune, süüdlane 72. rex, regis m.- kuningas, valitseja 73. Romanus, a, um- rooma, Roomast pärinev, Roomaga seotud 74
koondatud 39 juristi teosed klassikalisest ajast. Neid oli kokku 50 raamatut. Oli kahes keeles kirjutatud Ladina ja Kreeka. Justinianuse seaduste kogu koosnes 12 raamatust. Justinianuse kodifikatsioon püsis kogu Bütsantsi õiguse alusena. 4. Hagide mõiste, liigid Formulaarprotsessi levimisega hakkasid välja kujunema kindlad formulate tüübid s.t töötati välja kindlasisulised formulad teatud liiki küsimuste jaoks. Preetor koos formulitega oli loonud hagide tüübid: Seadustele rajatud hagid 1.Asjaõiguslikud, 2 Isiklikud: asja või raha tagasisaamise taotlus 3 Kostja karistamise taotlus. Hagid rikutud õiguse kaitseks, Hagid üldhuvide kaitseks, Preetorite reeglitele rajatud hagid. Hagid, mida rakendati analoogia teel üldhuvide kaitseks. Erilised oblikatsiooniõiguslikud hagid preetorite reeglitele rajatud hagid. Vanimad hagid actiones civiles ei allunud aegumisele s
b) Senat Valitsev riiginõukogu, senati otsustel oli seaduse jõud. Senat kujundas riigi sise- kui ka välispoliitikat, juhtis rahaasju ja sõjandust. Senat valvas usukultuse järele, pidi kõiki seaduseelnõusid heaks kiitma, juhtis tegelikult riiki. 5. Nimetage kolm Rooma vabariigi kõrgemat riigiametit (ametnikku). Selgitage mõne lausega, mis olid nende ametnike ülesandeid. 1. Konsul (2) Neile kuulus kõrgeim võim riigis. Sõja ajal juhtisid Rooma armeed. 2. Preetor (8) Korraldasid õigusemõistmist, võisid juhtida ka sõjaväge. 3. Tsensorid Korraldasid kodanike loendust ja koostasid senaatorite nimekirja, valvasid kodanike elukommete järele. 6. Miks algas vabariikliku korra allakäik Roomas? (2 põhjust) 1. Antoniuse ja Octavianuse vahel puhkesid kodusõjad. 2. Suured vallutusretked andsid võimaluse väejuhtidele tõusta ainuvalitsejaks (Caesar) ja väärkasutada sõjaväge oma soovide täitmiseks. 7
1. Jumalad: Jupiter-Zeus, Mars-Ares, Juno-Hera, Poseidon-Neptunus, Hades-Pluto, Ceres-Demeter, Prosepina-Persephone, Minerva- Athena, Apollo-Apollon, Diana-Artemis, Mercurius-Hermes, Venus- Aphrodite, Bacchus-Dionysos, Saturnus-Kronos, Vesta-Hestia. 2. Isikud: Peetrus ja Paulus- Kristluse levitajad, Peetrus oli esimene Rooma piiskop. Titus Livius- tuntuim ajaloolane Vergilius- kirjanik ``Aeneis`` Cicero- rooma üks silmapaistvamaid riigimehi, kõnemees Octavianus ehk Augustus- keiser Romulus- pärimuse järgi rooma linna rajaja. Romulus ja Remus Nero- keiser, julm Traianus- keiser, suurim ulatus Roomal Caesar ja Pompeius, Antonius, Lepidus, Crassus. Diocletianus- sisekorra ja piiride taastamine,, sõjaväe tugevdamine, senat kaotab tähtsuse, kristlaste tagakiusamine. Constatinus 306-337, pooldas ristiusku, 313 legaliseeriti ristiusk. 3. Mõisted: Puunia sõda- sõjad Rooma ja Kartaago vahel, 3 sõda. Patriits- suursuguse suguvõsa liige ...
Ladina juriidiline terminoloogia 04.12. seminari kodutöö 1) Tõlkida tekstist 22 (lk 31) laused 1-10 (imperatiiv) ja 11-23 (infinitiiv). Imperatiivi vormide kohta lähemalt lk 126 (verb esse lk 118), infinitiivide kohta lk 127. 2) Rühmatöö esitamine ja esitlus. XXII 1. Divide et impera! – Jaga ja valitse! 2. Festina lente! – Kiirusta aeglaselt. (Tasa ja targu) 3. Nota bene! – Pane hästi tähele 4. Carpe diem! – naudi päeva, saa päevast osa! nopi/kasuta päeva 5. Salus populi suprema lex esto. – Rahva hüvang (heaolu) olgu kõrgeim (ülim) seadus. 6. Testes estote. – Olge tunnistajateks 7. Titius meus heres esto. – Titius olgu minu pärija. 8. Ita do, ita lego, ita testor itaque vos, Quirites, testimonium mihi perhibitote. - Nii ma annan, nii ma pärandan/määran ja nii ma teen testamenti, seega Teie, kviriidid (Rooma täieõiguslikud kodanikud), olge mulle tunnistajateks/pakkuge mulle tõendust. 9. Hominem mortuum, inquit lex, in urbe ne...
) luksuslikke vaatemänge ja laskis taastada Mariuse ( Gaius Marius ehk Marius (157 eKr 16. jaanuar 86 eKr) oli Vana-Rooma riigimees ja sõjaväelane. ) kujud. Niimoodi saavutas ta rahva poolehoiu. 63. eKr sai ta pontifex maximuseks. ( ülempreestri tiitel ) Kui Lucius Sergius Catilina ( oli Vana-Rooma poliitik, kes on tuntuks saanud ennekõike Catilina vandenõu peategelasena ) riigipöördekatse nurjus, kaitses Caesar senatis vandenõulasi. 62 eKr oli ta praetor urbanus ( esimene preetor ) ja järgmisel aastal oli ta Lõuna - Hispaania asehaldur. 60. eKr moodustas ta koos Marcus Licinius Crassuse ( oli Vana-Rooma väejuht ja poliitik, kes surus maha aastal 74 eKr Spartacuse juhitud orjade mässu ) ja Pompeiusega ( oli Rooma riigi poliitik ja väejuht, kes on tuntud Gaius Julius Caesari vastasena. ) I triumviraadi. Triumviraadi toetusel valiti ta 59 eKr konsuliks. Konsulina saavutas ta senati vastuseisust hoolimata kahe veteranide ja
Arvestuslik töö Vana-Rooma kohta ÜL:1 Mis otstarve oli järgmistel Rooma ehitistel? Mille poolest olid need ehitised erilised? Kasutage vajadusel teatmeteoste ja/või interneti abi. Colosseum -Colosseum mahutab 50 tuhat pealtvaatajat. Sellega oli ta antiikajal maailma suuruselt kolmas. Toimusid gladiaatorite võitlused. Hiljem olid väga populaarsed võitlused loomadega, mida korraldati umbes 526. aastani. Circus Maximus - Rooma tähtsaim hipodroom, kus korraldati kaarikute võiduajamisi Termid - Vana-Rooma avalikud saunad ehk termid. Peale mitmesuguste pesemis-, massaazi- ja higistamisruumide ning basseinide olid siin saalid, kus võis kohtuda tuttavatega, jalutada, vestleda ning isegi koosolekuid pidada Akvedukt - ehk sildveejuhe. Sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit Akvedukte rajati palju Vana-Roomas joogi- ja tarbevee juhtimiseks mägijõgedest linnadesse Cloaca maxima Tiberisse suubus Rooma kanalisatsioon Forum Roman...
eelklassikalises õigusteaduses kui ajalooliselt vajalikke lisandusi algsele loomuõigusele. Loomuõigus jäi siiski edasi kehtima vahetust ja koostööd reguleeriva usaldusprintsiibina - näiteks hea usu (bona fides) põhimõttes - ja oli peamiseks aluseks ius gentium’ile. Positiivses õiguses tagas magistraat loomuõiguslike põhimõtete ehk ius aequum’i rakendamise õiguses nii õiguse täiendamise kui ka korrigeerimise näol. Magistraat ehk preetor andis välja loomuõiguslikke õiguskaitsevahendeid, näiteks hagisid hea usu põhimõtte bona fides alusel või siis endise olukorra taastamise hagisid. Tsiviilõiguslikke ehk kviriitliku õiguse hagisid (legis actio) edikt eelklassikalisel perioodil ei sisaldanud. 3) Klassikaline õigusteadus (82 eKr - 27 eKr / 250 pKr) 3.1) Spetsiifiliselt klassikaline õigusteadus (82 eKr - 27 eKr) Rooma õigusteaduse klassikalis-institutsionaalse suuna rajaja oli Servius Sulpicius
Hereditas iacens-lamav pärand. Surmamomendi ja pärandi kättesaamise momendi ajaline vahe. Roomas polnud lubatud pärida samaaegselt sama pärandit osalt testamendiga ,osalt seaduse järgi. Pärida saab kogu pärandit kas testamendi v seaduse alusel. Sundpärimine- kujunes välja, kuna testamendiga sageli ei saanud pärandit need, kellele see oli ette nähtud. Tsiviilõiguses tekkis-bonorum possessio-seisnes selles,et preetor andis pärandi teatud isiku valdusesse , andes talle sealjuures kaitseks erilise interdikti. Pärijale tsiviilõiguse järgi jäi tühi õigus. Testamendijärgne pärandamine- a testato Testamendi olulisem osa on pärija nimetamine- institutio heredis- , selleta pole Roomas testament kehtiv. Rooma testament oli algselt väga pidulik akt, seotud formaalsustega. Hiljem kaotab see oma pidulikkuse ja muutub varanduse üleandmise aktiks.
1. Erinevused demokraatlikus Ateena ja Rooma vabariigis : * Ateenas peale 594.a kui Solon oli kärpinud aristokraatia eesõigusi ning avanud lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasjades kaasarääkimiseks,hakkas ka rahvakoosoleku tähtsus suurenema järk- järgult ning 5.saj keskel kui riigi eesotsas seisis Perikles, oligi Ateenas kindel demokraatlik kord ehk `'rahva võim'' Roomas samal ajal juhtisid riiki igal aastal valitavad riigiametnikud-magistraadid ja vanemate nõugogu-senat. Riigi ametitesse ja senatisse pääsesid vaid tähtsad tegelased,see tõttu juhtis riiki üsna kitsas perekondade ring-nobiliteet, kuhu kuulus nii patriitse kui ka rikkaid plebeisid,suurem osa neist pärines põlvest-põlve.Kuigi riiki juhtisid aristokraalikud ametnikud,võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. * Kreekas valis rahvakoosolek rikastest ja suursuguste...
Paari aasta jooksul see komisjon koostanud 12 tahvli seaduste teksti. XII tahvlit- tähtsamaid praktilisi küsimusi käsitlevate reeglite kogu, kus peamiseks sisuks on tsiviilprotsessi, maavaldust ja perekonda puudutavad sätted ning sanktsioonid teiste isikute õiguste ja huvide rikkumise kohta , peale selle rida administratiivse iseloomuga reegleid. See koodeks on Rooma õiguse edaspidise arengu aluseks. Edikt-kohustuslik reegel Preetori loodud õigused. Preetor astus üle endise õiguse piiridest, reguleeris ise uusi ühiskondlikke suhteid, andis teada, millistel juhtudel ta võimaldab hagi esitamise. Preetori pool tantud edikt oli tähtajaline: kestis ametiaja kestel ehk 1.aasta. Sellist edikti nim – edictum perpetuum- Preetor andis edikte ka üksikute juhtude kohta. Tema ametiaja lõppemisel kaotasid ediktid oma jõu. Järgmise preetorid ediktid asemele. Sageli võttis ta üle eelmis preetori ediktid.
54 obligatio, onis f. - obligatsioon, kohustus, sidumine 55 parvus, a, um (minor, us; minimus, a, um) - väike, noor 56 pater, tris m. - isa 57 per + acc. - läbi, kaudu 58 peregrinus, a, um - võõramaalaste-, võõramaalastesse puutuv 59 persona, ae f. - isik 60 poena, ae f. - karistus, trahv 61 populus, i m. - rahvas 62 possessio, onis f. - valdus 63 potestas, atis f. - jõud, võim 64 praedium, ii n. - maatükk, krunt 65 praetor, oris m. - preetor (kohtumagistraat) 66 privatus, a, um - era-, isiklik, privaatne 67 publicus, a, um - avalik, riiklik 68 regula, ae f. - juhis, norm, reegel 69 res, rei f. - asi, ese; asjaolu, olukord; kohtuasi; omand, valdus; riik 70 responsum, i n. - vastus; arvamus 71 reus, i m. - kostja (kohtus); kohtualune, süüalune 72 rex, regis m. - kuningas, valitseja 73 Romanus, a, um - rooma, Roomast pärinev, Roomaga seotud 74 senatusconsultum, i n. - senati otsus 75 servus, i m. - ori
Polis- tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes linnast ja teda ümbritsevast maa-alast. Faalanks- Kreeka sõjaväeüksus, lahingurivi. Spartiaat- Sparta sõjamees, kes osales rahvakoosolekutel, täieõiguslik kodanik. Perioik- Spartas elanud vaba talupoeg või käsitööline, puudisid kodanikuõigused. Heloot- ori Spartas. Agoraa- turu- ja koosolekuplats Kreeka linnriikides. Akropol- Kreeka kindlus. Strateeg- sõjaplaani valmistaja. Andron- maja esindusruum, kus olid mehed ja käisid külalised, pidutsemistoimingud. Sümpoosion- Vana-Kreeka ritualiseeritud koosviibimine lehjendatud veini joomisega ja vestlusega. Müsteerium- salajane jumalateenistus jumala auks. Lüüra- 7-keelega pill, millega laulikud kandsid ette lugusid. Lüürika- kindla viisiga luuletus. Sofist- Vana-Kreeka filosoof, kes haris kõrgemal tasemel. Esimene õpetlane. Draama- teatrietendus. Komöödia- naljaka sisuga vaatemäng. Teatron- Vana-Kreeka terve mänguplats, kus toimusid vaatemäng...
ja ratsaniku seisusest perekonnas. Tema esivanemad teenisid elatist oma hobuse ja relvadega sõdades, hiljem maksukogujatena. Ta tuli noorukina Rooma ning sai suurepärase retoorika-, filosoofia- ja õigusteadusalase hariduse, mis viisid teda aste-astmelt karjääriredelil ülespoole Biograafia Kõikidesse kõrgetesse ametitesse pääses ta noorimana, mis oli üldse lubatud. Kolmekümneselt oli ta kvestor Sitsiilias. Neljakümneselt preetor ja neljakümne kolme aastasena Rooma konsul Biograafia Peale vandenõus süüdistamist põgenes Cicero maapakku, kust naasis aasta hiljem, kuid oli kaotanud oma poliitilise mõju. Kodusõja puhkemisel astus Cicero võitlusesse Pompeiuse poolel, kuid pälvis peale kaotust siiski andestuse Caesari poolt kui nõrga poliitilise aktiivsusega tegelane. Biograafia Peale Caesari surma astus ta jälle
patroonile ustav; toaetas patrooni rahvakoosolekul. f) patriots usuti, et nad kuuluvad esiisade hulka. Ainult nemad võisid olla riigiametnikud ja preestrid, kuuluda senati, auväärsed kodanikud. g) Plebei kodanikud, kes patriitside hulka ei kuulunud, vaesed h) Konsul 2 konsulit juhivad sõjaväge i) rahvatribuun plebeide kaitse, astuvad nende õiguste eest välja; võisid seadustele panna veto-keeldu. j) Preetor magistraat, kes vastutab õigusemõistmise eest, juhib vajadusel sõjaväge ja konsuli asendus k) Tsensor - rahvaloendus l) res publica - Vabariik 8. Sõjad Kartaagoga (miks puhkesid, milliste tulemustega lõppesid?) Miks puhkesid, kuna Roomlased vallutasid alu ja hakkasid Kartoogo juurde liikuma, nii puhkes Kartaago ja Rooma vahel sõda ja sõjad. Lõppesid sellega, et Kartaago hävitati täielikult ja Roomast sai impeerium. Ühendasid Vahemeremaid. 9
f) Patriits põliste suguvõsade liikmed, ainult nemad võisid olla riigiametnikd ja preestrid, jõukad maavaldajad, nende ümber palju kliente. g) Plebei kodanikud, kes polnud patriitsid. h) Konsul juhtis sõjaväge. i) Rahvatribuun valiti plebeidi poolt, seisis nende õiguste eest ja oli õigus panna peale veto ükskõik millise riigiorgani otsusele kui see kahjustas plebeide huve. j) Preetor tegeles õigusemõistmisega, võis ka sõjaväge juhtida ja konsulit asendada. k) Tsensor 5 aastaks, konsulite hulgast valiti, korraldas kodanike leondust ja korraldasid senaatorite nimekirja. l) res publica ühiskondlik asi 8. Sõjad Kartaagoga (miks puhkesid, milliste tulemustega lõppesid?) Roomale ei meeldinud Kartaago vallutused ja läks talle kallale, Rooma alistas Kartaago ja too hävitati, Rooma oli Vahemere valitseja. 9. Isikud
31. nobiliteet kitsas ring patriitside ja plebeidide perekonde. Osalesid riigi valitsemises 32. Octavianus - Augustus (aunimi) 33. Patroon rikas ja mõjukas kodanik, kelle kaitse alla hakkas klient 34. Pompeius oli kuulus vallutustega Väike-Aasias ja Süürias. Pompeiuse ja Caesari vahel tekkis kodusõda, kus Kreekas toimunud lahingus purustati Pompeiuse väed. Tema senised toetajad tapsid ta. 35. populus Romanus 36. preetor tegelesid õigusemõistmisega 37. princeps ,,esimene" Octavianus võttis endale aunimetuse, olles Senati liige 38. provints alad väljaspool Itaaliat, kus valitses asehaldur. 39. Puunia sõjad sõjad Põhja-Aafrikas asuva Kartaago vahel 40. Rahvakoosolek vabariigi ajal (hääletati Senati esitatud ettepanekute üle) 41. Rahvatribuun plebeidid, kel oli õigus panna VETOsi otsustele, mis kahjustasid lihtrahva huve 42
Sellist hoolsust, mida ta oma isiklikes asjades järgib) 13. Ignorantia iuris seaduse mittetundmine, õiguseksimus Fraus creditorium võlausaldaja pettus 14. Actio fiduciae pandist tulenev hagi (pantija hagi panditud asja tagasisaamise kohta) Actio iudicati hagi kohtuotsuse täitmiseks Cessio actionis hagi nõudeõiguse loovutamine 15. Bonorum possessio bonitaarne valdus (preetorlik instituut Rooma pärimisõiguses, mille kohaselt andis preetor pärandi teatud isiku valdusse koos kaitseinterdiktiga kõigi teiste isikute vastu) Distractio bonorum vara eraldamine (kostja varale pandi arest ja müüdi) 16. Res in commercio käibeline asi Res extra commercium käibeväline asi 17. Per aes et libram vase ja kaaluga (ostu-müügitehingu formaalsusi täites) Libripens kaalumees viib mancipatio läbi 18. Emancipatio perrescriptum principis perepoja vabastamine isavõimu alt Roomas (vastava tehingu tegemisega)
ossa. Esikohal on armastuslaulud, mis kajastavad poeedi vahekorda kõnemees ja rahvatribuun Publius Clodius Pulcheri õe Clodiaga, kellesse muuseas oli olnud armunud ka Cicero. Oma armastatut, väga vabade elukommetega daami, nimetab Catullus oma lauludes Lesbiaks. See vahekord oli väga heitlik ja alles oma lühikese elu lõpul õnnestus Catullusel end lahti rebida vääritu armukese mõju alt: aastal 57 läheb ta koos preetor Gaius Memmiusega Bitüüniasse ja katkestab nii vahekorra. Lesbia-lauludes on palju võluvat siirust ja tundeehtsust nii rõõmude kui ka kannatuste kirjeldamisel. Teise rühma moodustavad invektiivid, ründavad pilkelaulud, ja epigrammid. Neis õiendab Catullus arveid talle ebasümpaatsete tegelastega, olgu need siis politikaanid, hoolimatud äritsejad või viletsad poeedid. Paljude pistete märklauaks on Caesar ja talle lähedased isikud.
____________________________ - - AJALOO OLÜMPIAADI TEEMA. GÜMNAASIUM - Vana-Rooma. Kristluse teke - Märksõnad: - Rooma Vabariik: Vabariigi kujunemine. Patriitside ja plebeide vahelised suhted. Institutsioonid ja võimu teostamine: magistraadid (kvestor, ediil, preetor, konsul, tsensor, rahvatribuun, diktaator), senat ja komiitsid. Rooma keisririik: Keisririigi kujunemine. Institutsioonid ja võimu teostamine. Provintsid ja nende valitsemine. Lääne-Rooma keisririigi lõpp. - Elanikekihid: kodanik ja poliitik, preester, sõdur, ori, talupoeg, käsitööline, kaupmees. - Rooma sõjavägi: Leegioni ülesehitus (tsentuuria, maniipul, kohort). Relvastus.
Kustutamata jälje jätnud Euroopa kultuuri, kõnekunsti Marcus Tullius Cicero 106-43 ekr. Polnud sünnipärane Rooma kodanik, sellepärast peeti teda uustulnukaks lomaroos/lomonoos (inimene, kes hakkas tööle kõnepidajana). Ruttu saavutas kuulsuse hea kõnelejana. Võimemeeste seas tekkis palju vastaseid pidi tihti roomast põgenema, sest elu mitmel korral ohus. Väike-aasias ja kreekas täiendas oma oskuseid. Tegutses kõrgetes riigiametites : preetor ehk kohtupidaja. 63.a saavutis poliitilise karjääri tipu valiti konsuliks (kõrgeim võimukandja roomas). Vabariikliku võimu austaja, astus välja, aitas paljastada vandenõusid. Üks tuntumaid kõnesid Cicerol : kõne Catilina vastu (Oratio in Catilinam I). Sisuks : C. Pidi roomast põgenema ja otsustas sõjaväega võimu haarata, aga sai lahingus surma. Senat andis cicerole tiitli (,,pater, patro" isamaa, isa). 43. a cicero tapeti. Octavianus jt võimumehed
Rooma usuline ja poliitiline keskus 23) Patriitsid – põlised Rooma elanikud ja suursuguste suguvõsade liikmed, täieõiguslikud kodanikud (õigus olla valitud riigiametisse, kuuluda senatisse) 24) Plebeid – Rooma lihtrahvas, peamiselt väiketalupojad ja käsitöölised (olid sõjaväekohuslased, õigus osaleda rahvakoosolekul) 25) Puunlased - kartaagolased 26) Konsul – Rooma vabariigi kõrgeim riigiametnik 27) Preetor - õigusemõistjad 28) Tsensor – kodanike loendajad 29) Kvestor – vastutasid riigikassa eest 30) Magistraat – riigiametnik Vana-Roomas 31) Rahvatribuun – Vana-Rooma riigiametnik, kaitses algul plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi 32) Senat – aristokraatlike vanemate nõukogu, kes juhtis Rooma riigi poliitikat 33) Kitoon – riietusese, nelinurkne riidetükk, mis tõmmati keskelt vööga kokku ja kinnitati õlalt nõelaga
PL (mitmus): Nom. culpae leves kerged hooletused Gen. culparum levium kergete hooletuste Dat. Culpis levibus kergete hooletuste Acc. Culpas leves kergeid hooletusi Abl. Culpis levibus kergete hooletustega Voc. culpae leves kerged hooletused 2) Praetor, oris m. III subst. Peregrimus, a, um I-II adj. (meessooga) SG (ainsus): Nom. Praetor peregrimus võõrmaa preetor Gen. Praetoris peregrimi võõramaa preetori Dat. Praetori peregrimo võõrmaa preetorile Acc. Praetorem peregrinum võõrmaa preetorit Abl. Praetore peregrino võõrmaa preetoriga Voc. Praetor peregrine võõramaa preetor PL (mitmus): Nom. Praetores peregrini võõrmaade preetorid Gen. Praetorum peregrinorum võõrmaade preetorite Dat
Cicero tegevusega seondub samuti vägagi lähedalt 17.18. sajandi mõtlejate Locke'i, Voltaire'i ja Hume'i teooriad ja vaimne tegevus. Cicero sündis Arpinumi linnas Latiumis rikka lihtkodaniku ja ratsaniku seisusest perekonnas. Ta tuli noorukina Rooma ning sai suurepärase retoorika-, filosoofia- ja õigusteadusalase hariduse, mis viisid teda aste-astmelt karjääriredelil ülespoole. Kolmekümneselt oli ta juba kvestor Sitsiilias. Neljakümneselt preetor ja neljakümne kolme aastasena Rooma konsul (63 eKr). Tema suurim tegu oli konsulina 63 aastal paljastada Catilina korraldatud vandenõu nelja kuulsa kõnega, millest kuulsaim algab sõnadega: "Kui kaua veel kallis Catalina mõtled sa proovile panna meie kannatust. Kui kaua veel mõnitavad meid su märatsevad meeled? Millise piirini hoopleb su ohjeldamatu jultumus? ...". Neid kõnesid loetakse Cicero retoorilise loomingu tipuks.
kogu armee kõrgeimaks juhiks. Kahe päeva pärast sai Spartacus teada, et tema poole liigub preetor Publius Varinius ning gladiaatorid otsustasid öösel neile vastu astuda. 13.PEATÜKK Publius Varinius jõudis kolme päevaga Cajeta alla ning saatis ratsaväe prefekti gladiaatorite armee kohta andmeid koguma. Kui käskjalg tagasi tuli, teatas ta, et armee on ligi kümne tuhande mehe suurune ning nad ei plaani väljuda Nola juures asuvast laagrist. Preetor mõtles kaua, mida edasi peale hakata. Lõpuks otsustas ta oma väe poolitada ning rünnata gladiaatoreid ühtlasi kahelt poolt.Spartacus aga, niipea kui sai teada vaenlase liikuma asumisest, hakkas viivitamatult liikuma roomlaste vastu.Asudes oma leegionidega Casilinumi laagrisse, lahutas ta mõlemad vaenlase väesalgad, võttes neilt võimaluse Capuasse varjule minna. Spartacuse imestuseks, oli üks vaenlase väesalgast juhtunud nendega samale teele. Toimus lahing, mille Spartacus võitis
Linna rajamine Romulus rajas linna 753 a eKr Tiberi jõe äärde 7 künkale. Roomlased arvasid oma aega alates selle linna rajamisest. Kuningriik(753 510 a eKr) Esimene kuningas oli Romulus. Ühtekokku valitses 7 kuningat. Viimane kuningas oli etruski päritolu ja ta kukutati troonilt. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga. Rooma Vabariik(509-30 a eKr) Senat tegi seadusi, nimetas ametisse tsensoreid(rahvaloendajaid). Riiki valitsesid kaks konsulit. Magistraadid olid ametnikud. Rahvatribuunid(10) kaitsesid lihtrahva huve. Diktaator valiti(konsulite ja senati kokkuleppel) vaid siis, kui riik oli suures ohus. Ta valiti 6-kuuks ja sel ajal oli tal piiramatu võim, kuid pärast pidi oma tegude eest vastutama. Rooma keiserriik(30 a eKr 476 a pKr) Augustus rajas keiserriigi, kuid ametlikult ei lubanud ennast keisriks nimetada, tema tiitel oli imperaator. Caesar, kõige kuulsam väejuht Roomas, oli ...
kuristiku põhja. Allalaskumine kestis tervelt kolmkümmend kuus tundi ja alles teise päeva koidul olid kõik all. Mõlemad rooma sõdurite laagrid tehti maatasa.Pärast Spartacuse võitu Glaberi üle, tuli laagrisse üha uusi sõjamehi - üle nelja tuhande. Spartacus veetis Nola juures üle kahe kuu, õpetades pidevalt oma sõdureid, kelle arv oli suurenenud kaheksa tuhandeni. Kahe päeva pärast sai Spartacus teada, et tema poole liigub preetor Publius Varinius ning gladiaatorid otsustasid öösel neile vastu astuda. · Bastion (lk 209) - on eenduva kolmnurga kujuline muldkehandiga kaitserajatis, sageli toetatud kivimüüriga. Bastionid tulid kasutusele seoses tulirelvade purustusjõu suurenemisega. · Latiinid (lk 210) - olid Latiumis elanud itaalikute hõim; juba varakult tegelesid latiinid põllunduse ja karjandusega ning oskasid maad kuivendada. Nad elasid kindlustatud asulais
Kordamisküsimused Vana-Rooma 1. Õpilane oskab kontuurkaardile märkida: Apenniini poolsaar, Aadria meri, Türreeni meri, Vahemeri, Rooma, Sürakuusa, Konstantinoopol Maakonnad- Etruuria, Latium, Rooma impeeriumi piirid Trajanuse ajal, Lääne-Rooma ja Ida-Rooma piirkonnad. 2. Võrrelge Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geograafilist asendit ja looduslikke tingimusi ja rahvaid Kreekas: Liigendatud rannajoon, Mägine, vähe põllumaid, palju saari Roomas: Sirge rannajoon, Palju põllumaid ,vähe saari 3. Kes olid etruskid ja, kuidas nad kujundasid Rooma kultuuri? Roomlaste naabrid, elasid Etuurias, Ehitasid nekropole, roomlased hiljem kopeerisid Etruskide saavutusi tehnoloogiates, näiteks KUPPEL. Mitu Etruski oli Roomas kuninga ametis. 4. Rooma linna teke. Kus asub ja milline on loomislegend Trooja lahingust põgenenud kangelase lapselapsed asustasid rooma linna. Väikestena neid tahtis ära tappa kuri kuningas. Romulust ja Remust kasvat...
o Rahvakoosolekud andsid välja seadusi o 12 tahvli seadused (451-450 ekr) o Tekkis preetoriamet(367 ekr) o Rooma laienes vallutuste tulemusena o Õigus ius civile'le lisandusid ius honorarium ning ius gentium, lisaks erinevad kohalikud õigused(ius civile roomlaste enda õigus, ius honorarium oli rooma riigi magistraadi/preetori loodud õigus rooma kodanikele, ius gentium lõi preetor peregrinus, rooma kodanike ja võõramaalaste vahele) Printsipaadi aeg(27 ekr 284 pkr) o Vormilt vabariik, kuid sisuliselt valitseb ainuvalitseja, printseps(esimene) o Palgalised ametnikud, oluline lojaalsus printsepsile o Senat muutub printsepsi tööriistaks o Õigusteaduse õitseaeg, õigusteaduslikud koolkonnad(saniniaanid ja prokuliaanid) o Jurist salvius iuliandus ,,edictuum perpetuum" ca 130 pkr- võttis kokku senise
31) nobiliteet kitsas perekondade ring, kes 32) ortodoksne usulisest teguviisist juhtis riiki, kinnipidamine. 33) Patroon isand, kes rentis oma maad kliendile 34) pontifeks Maximus kõrgeim usuasju korraldav ametnik, 35) Patriits rikas Rooma kodanik, 36) Plebei - vaesem Rooma kodanik, 37) preetor - õigusemõistja, 38) rahvatribuun 10 tk, kaitsesid lihtrahva huve 39) ratsanikud ühiskonnakiht, kuhu kuulusid jõukad ja mõjukad roomlased, tegelesid kaubanduse ja finantsasjadega. Sageli said neist rahaasjadega tegelevad riigiametnikud või kohtunikud. 40) res Publica ,,avalik 41) senaator isik, kes 42) senat valitsev
ÜLDAJALUGU (KORDAMINE) 1)AASTAD 800.a. eKr- Kreeklased võtsid kasutusele tähestiku - Alpfabeedi (nimetus tuleneb kahest esimesest tähest: alfast ja beetast ja see kujundati foiniikia tähestiku põhjal. 776.a. eKr- Esimesed olümpiamängud Zeusi auks, Olümpias Lõuna-Kreekas. 753.a. eKr- Rajati Rooma linn (Romuluse poolt, legendi järgi) 338.a. eKr- Chaironeira lahing, Kreeka langes Makedoonia ülemvõimu alla. 60.a. eKr- Caesar sai konsuliks, tekkis triumviraat: Pompeiuse, Caesari ja Crassuse vahel. 30.a. eKr- Vana-Kreeka antiikajajärgu lõpp- Rooma võimu alla langes viimane hellenistlik riik-Egiptus. 395.a. pKr- Rooma jagati kaheks: 1. Lääne-Rooma 2. Ida-Rooma keisririik. 476.a. pKr- Rooma riigi lõpp, keskaja algus. 622.a. pKr- Muhamed sai ilmutuse Allahilt. 632.a. pKr- Islamiusu teke, rajajaks Muhamed, läks vägedega Mekasse. 1492.a.- Kolumbus avastas Ameerika. 1453.a.- Konstant...
Rooma vabariigi kronoloogia Kuningate aeg Roomas 753-509 a eKr · Valitses esimene kuningas Romulus · Kokku 7 kuningat · Valdused ulatusid Tiber suudmenni · Viimased 3 kuningat etruskid · 510 a ekr Rooma kuningvõim kukutati, kehtestati vabariik Varane vabariik 509- 255 a eKr · Riigi eesotsas senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud, kõrgeimad neist 2 konsulit · V saj ekr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas Kesk-Itaalias · Algasid sõjad etruskidega · Tagasilöök 390 a ekr, kui gallid tungisid itaaliasse, roomlased said lüüa ja pidid lunaraha maksma · Kaotusest hoolimata jätkasid roomlased sõdu ning 265 a ekr oli kogu itaalia rooma võimu all Rooma tõuseb vahemeremaade suurvõimuks 264-133 aastat ekr · Itaalia vallutamise järel sattus Rooma sõtta tugeva Põhja-Aafrik riigi Kartaagoga, omavahel peeti maha 3 sõda, mida nim Puunia sõdadeks: 1. Esimene Puunia sõda (264-241 a ...
Usk Apostel rändjutlustaja, tuntumad Peetrus ja Paulus. Märter usu nimel kannatanu, hukatu. Kirik Kõiki kristlasi ühendav organisatsioon. Numeen looduslikes objektides sisalduv hing või vägi Vana-Rooma religioonis. Laar Vana-Rooma maja, perekonna kaitsejumalus, toodi ohverid ja kujusid hoiti aukohal. Geenius perekonna kaitsevaim Vana-Rooma religioonis, edendas soojätkamist ja elujõudu. Pontifeks preester Vana-Roomas. Pontifeks maximus ülempreester Vana-Roomas. Augur preester-ennustaja V-Roomas, eriti lindude lennu tõlgendajad. Sibüll kreeka päritolu ennustajanna. Sibülliraamatud riigi tulevikku käsitlevad papüüruserullid. Piiskop algselt suurema kristliku koguduse ülem, seejärel koguduste ülem linnas või piirkonnas. Evangeelium peale Jeesuse surma kirja pandud jutustus tema elust ja õpetusest. Neli evangeeliumi arvati U-Testamendi koosseisu. Presbüter varakristliku koguduse vanem Peetrus Jeesuse lähikondla...
creditor, oris m. võlausaldaja debitor, oris m. võlgnik emptor, oris m. ostja error, oris m. eksimine, eksitus, viga; süütegu honor, oris m. au, austus (pl. honores - magistraadid, kõrged riigiametnikud) venditor, oris m. müüja mos, moris m. komme, tava, harjumus pater, tris m. isa praetor, oris m. preetor (kohtumagistraat) filius, ii m. poeg animus, i m. tahe, kavatsus; vaim, hing deus, i m. jumal, jumalus dolus, i m. tahtlus; kavalus (pettus) dominus, i m. isand, omanik; valitseja, käskija fiscus, i m rahalaegas, kassa; riigikassa; imperaatori erakassa (keisririigi ajal) fundus, i m. maa, maatükk furiosus, i m. märatseja, hullumeelne iurisconsultus, i m jurist, õigusteadlane, seadusetundja
Uskus saatusesse, oli kaudselt ristiusu teerajaja. Nero kasvataja, tappis ennast tema käsul. Plinius Vanem elas esimesel sajandil, haritud inimene tundis huvi kõikide teaduste vastu. Tema teos ,,Looduslugu" koosnes 37 raamatust, tema ajaloolised uurimused ei ole säilinud, kuid neid kasutas Tacitus. Tacitus hea haridusega tunnustatud oraator. Praeguses mõistes alustas ta sõjaväeteenistusest ja sai ohvitseriks, siis oli ediil, mis tähendas tööd, siis kvestor ja preetor. 88 sai ta preetoriks, 97 konsuliks ja arvatavasti 113 prokonsulina Aasia provintsi asehalduriks. Tegutses ka kirjanikuna, oma teoses ,,Germania" on mõiste aestii, mille all mõtles tänapäeva eestlasi. Kõneleb ma teostes kõigest erapooletuna. Tertullianus kirikuliider, tähtis vanakristlik autor. Augustinus kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak. Sõnastas oma teostes ristiusu põhitõed. Oma teoses ,,Jumalariigist" loob kujutuse jumalariigist piibli järel
Erinevalt Siinai õigusest tegid Rooma õiguse inimesed.Roomas pidid seadused ohjeldama ka kõrgemat võimu, kuid Siinais sedusandja õiguse argumenteerimisega vaeva ei näinud. XII tahvlit oli riiklik pühadus. Tähtis: õpiti koolis tekste pähe, juristid kasutasid oma töödes. Iga tahvel osundus erinevale teemale: I. Käsitles kohtukohustust. Hageja pidi haigele kostjale hobuse järele saatma. Otsust tegema kutsutud preetor, pidi ka lepitama.Kostja asemel võis tulla kolmas isik- vindex, aga ta pidi olema hagejaga võrdseisuslik.Menetlus pidi olema läbi viidud enne päikeseloojangut. II. Reguleeris kohtumenetlust.Kummagipoolne protsessikõne. Menetlus lõppes palvega määrata kohtunik, kes eraisikuna tegi otsuse. II tahvlis oli sätestatud ka protsessikautsjoni kohta:pooled panid välja summa ja kinnitasid vandega. Edu korral saadi summa tagasi, kaotaja kaotas selle. III
Erinevalt Siinai õigusest tegid Rooma õiguse inimesed.Roomas pidid seadused ohjeldama ka kõrgemat võimu, kuid Siinais sedusandja õiguse argumenteerimisega vaeva ei näinud. XII tahvlit oli riiklik pühadus. Tähtis: õpiti koolis tekste pähe, juristid kasutasid oma töödes. Iga tahvel osundus erinevale teemale: I. Käsitles kohtukohustust. Hageja pidi haigele kostjale hobuse järele saatma. Otsust tegema kutsutud preetor, pidi ka lepitama.Kostja asemel võis tulla kolmas isik- vindex, aga ta pidi olema hagejaga võrdseisuslik.Menetlus pidi olema läbi viidud enne päikeseloojangut. II. Reguleeris kohtumenetlust.Kummagipoolne protsessikõne. Menetlus lõppes palvega määrata kohtunik, kes eraisikuna tegi otsuse. II tahvlis oli sätestatud ka protsessikautsjoni kohta:pooled panid välja summa ja kinnitasid vandega. Edu korral saadi summa tagasi, kaotaja kaotas selle. III
Etruurias algas 8. sajandil eKr. Populus Romanus rooma inimesed. Tsentuuria - Vana-Roomas leegioni allüksus, 30100 jalameest. Setsessioon - eraldumine riigist või ühiskonnast uue suveräänse ja iseseisva riigi põhiseaduse kaudu. Rahvatribuun - Vana-Rooma riigiametnik, kes kaitses algul plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi. Magistraat - kõrge riigiametnik Rooma riigis ja hiljem mõnel pool mujal. Preetor Vana-Rooma magistraat, kes vastutas peamiselt õigusemõistmise eest. Tsensor ametnik, kelle ülesandeks on trükkimiseks mõeldud teoste, ajakirjanduse ning tele- ja raadiosaadete avalikustamise eelne või järgne läbivaatus. Ediil Vana-Rooma vabariigi kõrge riigiametnik, algselt rahvatribuuni abi. Kvestor - Vana-Rooma rahandusametnik. Diktaator - piiramatu võimu (diktatuuri) kehtestanud isik. Senat Vana-Rooma poliitiline institutsioon, mis rajati varsti pärast Rooma linna
1)Mis pani aluse Makedoonia riigi laienemisele? Makedoonlastele oli määratud luua suurriik, mis kandis kreeka kultuuri laiali üle kogu Lähis-Ida ja juhatas sisse nn hellenistliku ajastu. 6. ja 5. sajandil eKr Makedoonia tugevnes, ühtlasi tugevnes Makedoonias helleni kultuuri mõju.Makedoonia sai Kreeka riikide süsteemi ja kreeka kultuuriruumi osaks, tegutsedes kord ateenlaste liitlastena, kord nende vastu. 4. sajandil eKr Makedoonia tugevnemine ja laienemine jätkus. Selles oli eriline osa kuningas Philippos II (359–336 eKr) sõjaväereformil. 2) Hinnake ja tooge näiteid, millist tähendust ja tähtsust omab Aleksander Suur hellenismis? Aleksander Suur rajas Egiptusesse Aleksandria linna, mis sai hiljem hellenismimaailma suurimaks metropoliks. Ta rajas Aleksandria-nimelisi linnu mujalegi, kuid ükski teistest ei saanud nii suureks ja edukaks kui Egiptuse oma. Peale Aleksander Suure surma jätkasid tema järglased tema poliitikat helleniseerimis...
Makedoonia ja hellenism. Rooma ja antiiktsivilisatsioonide tähtsus 1) Mis pani aluse Makedoonia riigi laienemisele? Makedoonlastele oli määratud luua suurriik, mis kandis kreeka kultuuri laiali üle kogu Lähis-Ida ja juhatas sisse nn hellenistliku ajastu. 6. ja 5. sajandil eKr Makedoonia tugevnes, ühtlasi tugevnes Makedoonias helleni kultuuri mõju. Makedoonia sai Kreeka riikide süsteemi ja kreeka kultuuriruumi osaks, tegutsedes kord ateenlaste liitlastena, kord nende vastu. 4. sajandil eKr Makedoonia tugevnemine ja laienemine jätkus. Selles oli eriline osa kuningas Philippos II (359–336 eKr) sõjaväereformil. 2) Hinnake ja tooge näiteid, millist tähendust ja tähtsust omab Aleksander Suur hellenismis? Aleksander Suur rajas Egiptusesse Aleksandria linna, mis sai hiljem hellenismimaailma suurimaks metropoliks. Ta rajas Aleksandria-nimelisi linnu mujalegi, kuid ükski teistest ei saanud nii suureks ja edukaks...
Sissejuhatus õigusesse konspekt Õpime õiguse metodoloogiat. J.Sootak „Veritasust kriminaalteraapiasse“ 1789 prantsuse revolutsioon EF- error fundamentalis Õigus ja riik on idee, mille sisuks on see, milline riik/õigus peaks olema. Riik on ühiskonnast kõrgem võim. Ning see on põhimõte, et meilt on ära võetud väike osa isiklikust vabadusest, selleks, et tagada meie teiste õiguste parem kaitse. Kesksed mõisted õiguses Õigusel kui ideel on 3 komponenti, millega tuleb arvestada. Õiglus-eetika kategooria. garanteeritus-kui riik meile midagi lubab, siis riik peab selle täitma. Õigusega ei tohi ähvardada. eesmärgipärasus- õiguspärasus on reegel, seda ei sätestata, vaid see on. Riigi idee taga on avalik võim füüsiline ja riigi avaliku korra kaitse õiguskaitse sotsiaalne kaitse keskkonnakaitse Õiguse keskne mõiste on inimene. Seadus on inimeste enda välja mõeldud ja inimeste jaoks. Füüsilise isiku õigusvõime. Õ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
