Asjaõigus 6. peatükk (0)

1 Hindamata

ASJAÕIGUS 6.peatükk V loeng

Asjaõigus- annab vahenditu võimu ühe kindla asja peale. Suunatud kõikide kolmandate isikute vastu (ühel pool omanik-teisel poolel kaaskodanikud kui mitteomanikud). Asjaõigused on absoluutsed õigused.
Obligatsiooniõigus- rajatud kahe poole, kreeditori ja deebitori vahelisele õigussuhtele. Suunatud kindla, konkreetse isiku vastu. See on relatiivne õigus.
Asjaõigused jagunevad 2 pearühma:

Omandiõigus - dominium

Õigused võõrale asjale- iura in re aliena
VALDUS - possessio :seda tuleb lahus hoida omandiõigusest
Asjaõiguse objektideks on asjad- res,
Asjad ja nende liigitus
Asjade liigitus on res mancipi ja res nec mancipi.
Res mancipi- vana kiriitliku omandi objektid, maad ja majad Itaalias, orjad , tööloomad ja mõningad prediaalservituudid. Võidi võõrandada st omandiõigust edasi anda ainult formaalse tehingu- mancipatio ja hiljem in iure cessio -omandiõiguse loovutamine kohtus preetori ees teel. Selle puhul avaldus kollektiivne valdus,millest ka üleandmise vorm mitme isiku osavõtul.
Rec nec mancipi- kõik muud esemed. Majapidamisesemed, tooted, raha, muud loomad jne. Kõike seda nim ka pecunia - raha. Eraomand tekib selle puhul.Hiljem tekib eraomand ka tootmisvahendite suhtes.Saab üle anda lihtsa üleandmise- traditio teel
Hiljem vahettegemine res mancipi ja rec nec mancipi vahel kaob. Oluliseks saab liigitus:

Res immobiles- liikumata asjad ehk vallasasjad. See on nagu rec mancipi tähtsaimaks asjade liigiks.

Res mobiles- liikuvad asjad ehk kinnisasjad
Maatüki puhul vajatakse iganemiseks 2. Aastat, muude asjade puhul 1 aasta.
1.Ager publicus- riigimaa
Teine asjade liigitus:

Käibelised asjad- rec in commercio

Käibetud asjad- res extra commercium
Selle liigituse aluseks on vahetegu, kas asi võib olla eraomandi ja õigustehingute objektideks või mitte st. seisab väljaspool käivet.
Et teada saada, millised asjad on käibelised tuleb vaadata, millised asjad on käibetud. Käibetuid asju liigitatakse kolme rühma:

Res communes omnium.Need on esemed, mille loodus on määranud kõigile nagu õhk-aer, voolav vesi- aqua profluens, meri-mare ja mere kaldad -litora maris.

Res publicae. Need on esemed, mida võiks iseenesest omandada, kuid nad on üldise kasu huvides määratud kõigile kasutamiseks. NT: jõe kaldad, avalikud teed, riigimaa, riigiorjad. Seda liiki asjadele on omased ka res universitatis- esemed, mis küll võivad olla tsiviilses käibes, kuid üldistes huvides on nende kasutamine reserveeritud teatud kogukondade liikmetele .NT: teatrid , tsirkused, avalikud ehitised, kogukonna teed.

Res divini iuris. Esemed, mis on käibest kõrvaldatud nö usundlikel alustel, jumalikkude normidega. Siia kuuluvad:

Res sacrae-templid, pühad riistad.Siis võis müüa templit kui oli vaja Rooma kodanikku välja osta sõjavangistusest.

Res religiosae-esemed, mis on pühendatud maa- alustele jumalatele-matusepaigad, hauakääpad.

Res sanctae-linnamüürid Rooma ümber, mis olid erilise õiguse kaitse all.

KÕIK NEED ESEMED EI KUULUNUD KELLELEGI, SEEGA NIMETATI NEID KA res nullius divin iuris

Res nullius humani iuris- need olid inimeste õõiguste järgi peremeheta asjad, mis võisid saada eraomandi objektiks . Vabaduses olevad metsaloomad-kinnipüüdmisega muutuvad püüdja omandiks.Peremeheta on ka res derelictae-mahajäetud, äravisatud asjad, kuid mitte lihtsalt kaotatud asjad. Neid võib leidja omandada.
Rooma juristide töödes liigitatakse asju:

Kehalised-res corporales. Asjad, mida saab tajuda kompamise teel- quae tangi possunt. NT: maatükk , ori, tooga

Kehatud-res incorporales. Asjad, mida ei saa tajuda kompamise teel-quae tangi non possunt.NT.viljakasutusõigus
Liigitus selle järgi, kas peame asja juures olulisteks tema individuaalseid, konkreetseid tunnuseid või iseloomustame teda liigitunnustega:

Res non fungibiles- individuaalsed, mitteasendatavad, mittefungibiilsed asjad. Ühte asja ei saa asendada teise samasugusega (kunstitöö)

Res fungibiles- asendatavad, fungibiilsed asjad.Iga objekti antud liigist saab asendada teisega . Selliseid esemeid võib määrata kaalu, mõõdu, arvu teel. NT:vili, joogid, raha
Veel liigitusi :

Äratarvitatavad-res quae usu consumuntur. Nende majanduslik otstarve seisneb nende hävimises tarbimisel.NT:toit, jook

Mitteäratarvitatavad-res quae usu non consumuntur. Asjad, mille tarvitamine, ei hävita neid, asi võib vaid kuluda. NT:maja, laev, korteri sisustuse esemed

Jagatavad asjad-asjad, mida ühiskondliku-majandusliku vaate järgi võib tükeldada homogeenseteks osadeks , kusjuures osad ei kaota väärtust, vaid säilitavad oma terviku olemuse. NT:riidekangas, maatükk

Jagamatud asjad- asjad, mis tükeldamisel kaotavad om aolemuse ja väärtuse. NT:marmorkuju

Lihtasjad-asi,mida ühiskondlik-majandusliku vaate kohaselt loetakse tervikuks nagu KIVI, PUU.

Koostatud asjad-lihtasjade mehhaaniline ühend. NT:laev, hoone

Asjade kogum-universitas facti-paljudest liht või koostatud asjadest asi. Asjade kogumit käsitletakse ka tervikliku õiguseobjektina NT: kari, raamatukogu, kaubaladu

Peaasi -see, mis määrab kogu asja majandusliku otstarbe

Lisaasi-seisab peaasja teenistuses. NT:Pilt ja selle raam,

Vili- fructus- asjast perioodiliselt eraldatav osa. Looduslikud viljad nagu loomade juurdekasv. Tsiviilsed viljad –asja tulu nt maja üür, kapitali-hoiuse protsent.

VALDUS-possessio

Omand-suurim õigus, mida võib olla asja kohta.
Valdus-faktiline suhe asjasse. Selline faktiline oolukord, kus valdaja võis asja tegelikult kasutada ja käsutada.
Valduse elemendid:

Tahe asja enda käes pidada- animus possidendi ehk lihtsalt animus

Tegelik asja enda käes pidamine- corpus possidendi ehk lihtsalt corpus
Rooma õiguses tuleb valdust lahus hoida pidamisest-detentio-st. Ehk lihtsast asja enese käes hoidmine.
Praktiline vahe seisneb selles, et valduse puhul kaitsti teda asjaõiguslike interdiktidega, pidamisel aga asjaõiguslikku kaitset ei ole. Pidajaks-detentor-iks peeti nt üürnikku.
Valdust saab liigitada:

Possessio iusta-õiguspärane valdus /Ausal, seaduspärasel viisil saadud valdus
Possessio iniusta-õiguspäratu valdus/valdus, mis on saadud nt jõuga, salaja

Possessio bonae fidei- heausklik valdus/valdus, kus asja vallatakse heas usus, nii et valdaja ei riku kellegi teise õigusi

Possessio malae fidei-halvausklik valdus/valdaja on teadlik,et tal pole üldse õigust asja valdamiseks või tema õigus on väiksem kui teise oma.
VALDUSE OBJEKT.
Objektiks võivad olla käibelised asjad. Peamiselt on valduse objektiks kehaline asi-possessio rei. Rooma õigus tunneb valdust, kus objektiks on kehatu asi. Mõeldud on siin mingi teise õiguse teostamist-possessio iuris, quasi possessio
Valduse saamine
Valduse saamiseks on vajalikk , et valdaja oleks animus-tahe asja enda käes pidada ja corpus-tegelik asja enda käes pidamine. Animus on eelduseks , millel järgneb corpus.Corpus ei tähenda käega haaramist,asi loetakse valduses olevaks , kui valdajal on võimalik peremehelik käitumine-isanduse teostamine asja üle.
Valdust võib omandada ka teiste isikute kaudu. Valdus kaob, kui kaob üks ta elementidest, kas animus või corpus.
Valduse kaitseks olid erivahendid.
Savigny-saksa kuulus õigusteadlane. arvas , et valdust hakati kaitsma selleks, et riigivõim saaks tõrjuda vägivalda.
Ihering arvab, et valdajat kaitstakse, sest ta on tavaliselt ka omanik.
Vim vi repellere licet-jõudu võib jõuuga tagasi tõrjuda.
Valduse interdikte kolme liiki:

Interdicta adipiscendae possessionis so.valduse taotlemise interdiktid, kui taotlejal valdust varem polnud.

Interdicta retinendae possessionis so. Interdiktid, millega kaitstakse veel käesolevat valdust rünnete vastu.

Intedictum uti possidetis-mis käib ainult kinnisvarade-fundus,aedes kohta.

Interdictum utrubi- rakendatakse vallasasjade suhtes

Nterdicta recuperandae possessionis- interdiktid, mille sihiks on kaotatud valduse tagasisaamine. Siia kuuluvad interdiktid, millega keelatakse vägivalla tarvitamine.

OMANDIÕIGUS

Eraomand-dominium, proprietas
Omandiõigus- dominium, proprietas, õigus,mida kaitseb riik oma organitega
Mancipatio-asja käega võtmine
Omandit nimetati vanimal ajal- dominium ex iure Quiritium- vanimal ajal võis omand kuuluda vaid rooma rahvale,hiljem ka üksikuile rooma kodanikele .
Tähtsamaks rec mancipi liigiks oli maa. Tähtis oli riigimaa-ager publicus, kuulus riigile ja muutus lõpuks eraomandiks.
Rei vindicatio- omandi kaitse kujul, kus hageja maatüki kohta pidulikult deklareeris magistraadi ees.
Omandiõigus kuulub asjaõiguse valdkonda.
Asjaõigus-ius in rem-annab õigustatud isikule võimaluse kaitsta oma õigust kõikide teiste isikute vastu, vastandina obligatsiooniõigusele, mis on suunatud ainult konkreetse isiku vastu.
Omandiõigus on asjaõigus ja siin saab omanik hagi esitada iga isiku vastu, kes tema õigust rikub või ei tunnusta.
Omandiõigus koosneb 3 elemendist ehk õigustusest:

Õigus asja vallata-ius possidendi

Õigus asja kasutada-ius utendi

Õigus asja käsutada-ius disponendi
Kui omanik ei saa asja kohta korraldusi teha( kinkida , pantida), siis on ta omandiõigus nudum ius- tühi õigus.
Omand kaotas oma perekondliku iseloomu ja muutus ajapikku puhtindividuaalseks. Omandiõigus avardus nii subjektide kui ka objektide poolest;omandi saamise viisid muutusid lihtsamateks ja mitmekesisemateks.
Hakati tunnustama ka peregriinide omandit. Omandiõiguse objektiks võisid oll aka maatükid provintsis.
Prediitori ediikti kaudu kujunes eri instituut, mida rooma juristid nim rem in bonis habere, mis oma olemuselt oli omand ja kannab nimetust bonitaarne ehk preetorlik omand.
Alus selle omandi tekkimisel:

Kviriitliku omandi üleandmiseks nõuti formaalseid akte või in iure cessio. Kui neid formaalsusi ei oldud silmas peetud, siis tsiviilõiguse järgi võõrandaja jäi edasi omanikuks. Omandja aoli lihtsalt valdaja ja võõrandaja võis talt asja igal ajal välja nõuda. Preetorile tundus see ebaõiglasena ja ta andis omandajale erilise kaitsevahendina kohtus vastava vaide. Kui Asi sattus võõranadaja v kolmanda isiku kätte, ei saanud omandaja seda esialgselt tagasi võtta.

Võis juhtuda, et omandamise akt sooritati vormikohaselt, aga viga võis olla sisulist laadi ehk võõrandaja polnudki omanik. Sellisel juhul tekib omandajal suuremad õigused kui müüjal.
PUBLICIUSE EDIKT -sisaldab hagi, mis kaitses mõlemal ülalpool toodud juhtumil omajat.
Tõeline dominium ex iure Quiritium-kviriitlik omandiõigus käis ainult maade kohta, mis kuulusdi Rooma territooriumi hulka, Itaalias asuavate maade kohta.
Kujunes provitsiaalne omand, eri normistikuga ja eri kaitsevahenditega. Diocletianus võrdsustas Itaalia ja provintsi maatükid selles suhtes, et maksustas provintsides asuvatte maatükkide eeskujul ka Itaalias asuvad maatükid.
Impeeriumi ajal püütakse ühtlustada kõiki omandi vorme.
Kaob peregriinide omand, sest Caracalla seadusega kõigile impeeriumi elanikele kodakondsuse andmisega kadus erilise peregriinide omandi mõiste.Diocletianuse ajal kui muudeti Rooma administratiivset jaotust, kadusid provintsid endisel kujul ja ka provitsiaalne omand.
Impeeriumi perioodil säilis vahe kviriitliku ja bonitaarse omandi vahel:Nende kaitsevahendid on erinevad- hagid

Kviriitliku omandijaooks on rei vindicatio-vidikatsioonihagi

Bonitaarse omandi jaoks actio Publiciana - Publiciuse hagi
Rooma õigus tundis ka kaasomandiõigust-condominium., kus üks ja sama asi on reaalselt jagamata mitme isiku omandiks.
Igal omanikul oli omandiõigus asja mõttelise osa-par indivisa peale.
Roomas nim vanu omandi saamise viise acquistiones civiles , sest nad olid rajatud vanale rangele tsiviilõigusele. Lisaks mancipatio, in iure cessio kuulus siia ka usucapio - igamine .
Mancipatio- pidulik võõrandamise tehing. See toimus võõrandaja ja omandaja, 5 tunnistaja ja kaalumehe-libripen-si juuresolekul. Võõrandatav ese pidi ka kaasas olema. Vorminõuete rikkumine tõi kaasa tehingu tühisuse.
In iure cessio-näiline/imainaarne protsess.Kohtu ette tulevad võõrandaja ja omandaja- Omandaja käitub hagejana ja väidab et asi kuulub talle. Võõrandaja kostjana vaikib.Kohus mõistab asja hagejale.
Omandiõigust võis edasi anda muude vahenditega-acquistiones naturales.Siia kuuluvad Traditio-asja üleandmine , occupatio -mitte kellelegi kuuluva asja vallutamine, vilja omandamine, millele lisandus hiljem hulk teisi.
Omandiõiguse saamise viisid:

Esialgsed omandamise viisid – acquisitio originaria- juhus , mille puhul omandi omandaja õigus pole rajatud kellegi teise isiku õigusele.Omandiõigus asjale tekib esmakordselt antud isiku käes.NT:peremeheta asja haaramine kellegi teise poolt

Tuletatud omandamiseviisid-acquisitio derivativa- omandiõiguse saamine, mille puhul omandaja omandiõigus on rajatud eelmise omaniku õigusele, nii et omandaja, jätkates omamist, esineb eelmise omaniku õigusjärglasena.

Traditio- asja üleandmine on peamine derivatiivne omandamisviis. Asja üleandmine v asjast loobumine tahtega anda üle omandiõigus. Üldreeglina saab üle anda omanik ise. Vormivaba-teostub käest-kätte andmisega. Esineb juhtumeid kus pole vajalik käest-kätte andmine.

Longa manu traditio-pika käega üleandmine. Üleandja näitab asja kaugelt. NT: krundi piire eemalt

Traditio symbolica. Võõrandaja annab omandajale üle vahendid kuidas asja kätte saada.

Brevi manu traditio- lühikese käega üleandmine.käest-kätte andmist vaja pole, sest üleandmisele kuuluv asi on juba omandaja käes. NT:omanik müüb üürikule selle kätte varem juba antud maja.

Adiudicatio- kohtunik jagab asja mitme kaasomaniku v pärija vahel.
ORGINAALSED OMANDAMISVIISID:

Occupatio- asja haaramine, vallutamine tahtega seda endale saada. Vallutada saab mitte kellelegi kuuluvat eset:

Res nullius-asi , mille pole omanikku (metsloomad, linnud , kalad)

res derelicta- asi, mis on omaniku pool thüljatud, ära visatud.

Res derelicta- peremeheta asja saab valdusesse võtja endale

Occupatio bellica- sõjasaagi omandamine

Thesaurus-peitevara-asjad, mis mäletamata aja eest peidetud ja millede omanik on teadmata.Vanimal ajal sai maaomanik , kust leiti endale. Hiljemal ajal pool emaaomanik ja poole leidja.

Usucapio- igamine. Isik saab asja omanikuks, kui ta on pikemat aega asja vallanud. Vanimas rooma õiguses:Maatükipuhul 2.a ja muude asjade puhul 1.a. Asja ei saa omandada igamise teel kui see no saadud vägivalla, salaja v tagasiandmise kohustusega. Klassikalises õiguses: vajalik, et valdus oleks saadud teataval õiguslikul alusel.Valdajal peab olema hea usk-teadmine, et ta asja valdamisega ei riku kellegi teise õigusi.
Provintsidel igamise eriline vorm:formulaase paigutati eri vaie -praescriptio:kes oli asja vallanud 10.a inter praescriptio(valdaja ja omanik asusid ühes ja samas provitsis) või 20.a inter asdentes(valdaja ja omanik elasid eri provitsis), siis juhtumil, kui omanik esitas valdaja vastu omandi hagi-rei vindicatio-, võis valdaja ette tuua selle vaideja hagi kustus. Edaspidi sai valdaja kaitset ka kolmandate isikute vastu. Valdajale jäi maatükk kui ta valdus oli õiguspärane ja tal oli hea usk
Justinianus korraldas igamise instituudi ümber: usucapio jäi rakendatavaks vallasasjade suhtes tähtajaga 3.a. Longi temporis praescriptio-pikaaegse igamise vaie rakendati maatükkide kohta tähtaegadega 10 ja 20.a
Tekkis erakorraline igamise vorm: praescriptio longissimi temporis-väga pikaaegse igamise vaie/ eeskiri . Töhtajad 30 ja 40.a. Valdajalt ei nõutud õiguslikku alust ja asi võis olla varastatud . Bona fides -hea usk oli vajalik , kuid selle puudumist pidi tõendama vastaspool , mitte asjja valdaja.

Specificatio- võõra materjali ümberkujundamine mitteomaniku poolt, mille tagajärjel tekib uus asi. Sabinnadid väitsid, et olulin eon materjal, seega kuulub asi materjali omanikule. Prokuliaanid rõhutasid vormi tähtsust a kaitsesid ümbertöötaja huve.LAHENDUS: ümbertöödatud asi kuulub materjali omanikule, kui asi võib tagasi muutuda materjaliks (metallid). Kui asja enam materjaliks muuta ei saa, nii et sellel on veel oma väärtus, sii jääb asi ümbertöötlejale, kes peab tasuma omanikule materjali väärtuse, niipalju, kui palju ta sellest kasu sai.

Vili peaasjast eraldudes muutub iseseisvaks asjaks. Peaasja omanik saab ka vilja ja seda orginaalse omandamise viisina.

Accessio-toimub mitme asja omandamisel. Uue asja omanikuks on peaasja omanik. On kolm liitumis:

Üks vallasasi liitub teisega

Confusio-kallatkse kokku vedelikud ja sulatatakse metallid

Commixtio-segatakse teravilja jne

Vallasasi liitub kinnisasjaga

Inaedificatio-võõrale krundile ehitatakse hoone . superficies soli cedit-pealeehitis kuulub maa juurde

Statio-külvatakse võõralew pinnale. Seem ejääb maaomanikule

Plamtatio -võõrale maatükile istutatakse puid/taimi.kui need on juurdunud jäävad need maatüki omanikule.

Kinnisasi liitub kinnisasjaga.

Alveus mutatus, alveus derelictus- jõgi muudab sängi. Vabaneb jõe põhi- kellele kuulub? Algul ei kuulunud kellelegi, hiljem jagati kaldaäärsete maaomanike vahel pooleks.

Insula in flumine nata – jões tekib saar. Saar jaotatakse kaldaäärsete maaomanike vahel

Alluvio- uhe. Jõe vool kannab pidemalt ja märkamatult maad ühe kalda külge. Juurdekasvav maa kuulub kaldaäärse maa omanikule.

Avulsio- irduhe.Ühe maatüki küljest viib vool tüki ära ja kannab teise maatüki külge. Kui see juurdetekkiv tükk on ühinenud teise maatükiga, kuulub see viimase omanikule.
Negatiivselt omandiõigus: omanik võib keelata oma asja võtta, kasutada jne. Omanikule kuulus õhuruum maa kohal ja pinnaalune.
Omanik peab sallima , et ka teised tema asja mingil määral kasutavad (naabrid). NT:naaber tuleb su maale et korjata enda puudelt sinna kukkunud puuvilja..Omanik peab hoiduma tegudest mis võiksid naabreid halvasti mõjutada.
OMANDI KAITSE
Omaabi - isiku oma jõud. Kahte liiki kaitsevahendeid:

Possessoorsed (valdus) hagid, milledega toimub vaid faktilise olukorra jaluleseadmine. Isik saab valduse tagasi, küsimata, kas ta on omanik.

Petitoorsed hagid- nendega taotleb omanik omandiõiguse tunnustamist. Petitoorsed hagid on:

Esikohal on rei vindicatio- omandihagi puhtal kujul , mis esitatakse tavaliselt mittevaldava omaniku poolt valdaja mitteomaniku vastu omandiõiguse tunnustamiseks

Actio negatoria-hagi, millega omanik kaitseb ennast mõne teise isiku väite vastu omandiõiguse kohta. Keegi ütleb endal olevat asja kasutamise õiguse , omanik eitab seda.

Actio Publiciana- bonitaarse omandi kaitseks

Õigused võõrale asjale . PANT -fiducia, pignus

Kohustuste täitmise kindlustamine:
Varasemal ajal võlgniku sõna ja lubadus , Andis pühaliku tõetuse võlg õigel ajal ja korralikult tasuda. Üks isik lubas tasuda võla kui võlgnik seda ise ei tee.
PANT- puhtvaraline kohustuste täitmise kindlustamise vahend. Instituut, kus võla kindlustamisek sanataks emingi asi.
Pandiõigus on asjaõiguses läbi teinud pika arenemistee:

Fiducia cum creditore. Õlgnik andis asja võlausaldajale omandiks, tingimusel see asi võlgnikule võla tasumisel tagasi anda. Raske, kuna asi tuli kaks korda formaalse tehinguga võõrandada. Võlgnikul puudus võimalus asja tagasi saada kui võlausaldaja oli asja edasi võõrandanud.

Pignus.Asi anti faktiliseks pidamiseks võlausaldaja kätte.Tal polnud asja suhtes mingit asjaõiguslikku kaitset, kui keegi võttis asja ära ei olnud tal hagi asja tagasinõudmiseks. See oli „heade kommetega“ kaitstud. Võidi sõlmida erikokkulepe-lex commissoria- võla mittetasumisel jääb asi võlausaldaja omandiks.Polnud hea, sest võlgnik võis vajada, aga kuna oli võlausaldaja valduses, ta ei saanud.Samas võlausaldaja ei pruukinud vajada.

Hypotheca. Pant, mille juures jääb võlgnikule nii omandiõigus kui ka asja valdus.Võlausaldaja võib nõuda asja väljaandmist kui võlgnik võlga ei tasu.
Roomas tekkis vajadus üürileandjat kaitsta üürniku vastu, kui viimane ei tahtnud renti maksta. Tasumise eest vastutas üürniku kraam . Linnas kaitsti üürnikku kui üürileandja ei lasknud teda korterist välja. Preetor andis üürnikule interdikti lahkumise kohta.Maal tuli kaitsta rendileandjat:

Interdictum Silvianum- millega rendile andja võis pöörduda rentniku vastu, kes püüdis sisseveetud asjad-invecta ja sissekantud asjad-illata ära vedada

Actio serviana- Rendileandja sai sellise kraami väljaandmist nõuda kolmandatelt isikutelt.
Justinianuse ajal kadus pant tarvituselt, pant esines vallasasjade pandina-pignus, hypotheca kinnisvarade pantimisel.
Pactum de vendedo- kokkulepe, mille alusel võlausaldaja võis asju müüa kui võlgnik ei tasunud.
PANDIÕIGUSE ELEMENT: võlausaldaja võis asja müüa, katta antud summas võla koos protsentidega, ülejäägi andis tagasi võlgnikule.
Hilisemas rooma õiguses Lex commissoria keelati!

Õigused võõrale asjale. SERVITUUDID

Sageli maatüki omanik ei saa muidu läbi, kui ta peab oma maatüki paremaks kasutamiseks kasutama mingil viisil naabri maatükki(maanteele pääsemine, vee ärauhtumine)
Servituut- servitus- tähendab õigust kasutada võõrast asja teatud otstarbeks.
Servituudiõigus on asjaõigus, mitte kasutamisõigus.Teda kaitstakse kõikide kolmandate isikute vastu.
Servituudid jagunevad:

Reaal - ehk prediaalservituudid-servitutes praediorium-üks maatükk on koormatud teise maatüki kasuks.
- Külaservituudid- servitutes praediorum rusticorum
- Linnaservituudid-servitutes praediorum urbanorum
  - Servitus tigni immittendi- õigus oma ehitise palki naabri seina panna
  - Servitus oneris ferendi- õigus toetada oma hoonet naabri ehitisele, koos kohustusega oma ehitis korras hoida
  - Servitus altius non tollendi- õigus keelata naabrile hoonete ettenähtust kõrgemale ehitamine
  - Servitus ne luminibus officiatur- õigus keelata naabril püstitada ehitisi, mis varjavad valguse

Reaalservituudid on vanimad. Vanimad on kolm teeservituuti:

Iter- õigus jalgsi läbi käia võõrast maatükist
Actus - õigus ajada loomi läbi võõra maatüki ja sealt ka läbi käia
Via- õigus sõita, loomi ajada ja jalgsi käia läbi võõra krundi

Veeservituut:

Aquaeductus- õigus teise maast vett läbi juhtida

Isiklikud- ehk personaalsed servituudid-servitutes personarum- kus asi on koormatud teatud kindla isiku kasuks.Eesmärk on anada isikule mingi asja kasutamine. See kasutamin peab olema ulatuslik ja sel peab olema asjaõiguslik kaitse.Omandiõigus jääb endisele omanikule, asi aga antakse eluaegseks kasutamiseks teisele.
- Ususfructus -viljakasutus. Eluaegne õigus isikul mingit asja kasutadaning selle vilja endale võtta.Asja ennast õigustatud isik- ususfructuarius- muuta ei tohi.
- Usus- asja eluaegne kasutamisõigus. Vilja võib võtta vaid enda tarvitamiseks, mitte müümiseks
- Habitatio- õigus elada võõras majas
- Operae servorum vel animalium- isiklik õigus kasutada võõra orja tööd või teise isiku looma

Õigustatud maatükk-praedium dominans- valitsev maatükk, koormatud maatükk-praedium serviens-teeniv maatükk.
Servituudiõigus omandatakse:

Manicipatio teel
In iure cessio teel
Deductio puhul, kui maatüki võõrandamisel omanik jätab endale servutuudiõiguse
Testamendi või legaadi teel
Usucapio- igamis eteel, mis hiljem küll kaotati
Kohtuotsusega, kui jaotatakse ühine varandus ja mõn eosa kohta luuakse servituut

Servituudiõigus lõppeb:

Valitseva või teeniva maatüki hävimisega
Õigustatud isiku surma või capitis deminutio- õigusvõime piiramise puhul
Kui servituudiõigus ja omandiõigus langevad kokku ühes isikus (valitseva maatüki omanik pärib teeniva maatüki)
Loobumisega
Servituudi mittekasutamisel, õigustatudisik ei kasuta servituuti, olenevalt asjaoludest , 10.a –inter praesentes- või 20.a –inter absentes- jooksul

Servituudiõiguse kaitseks on vastav asjaõiguslik hagi- actio confessoria- Ta on suunatud teeniva maatüki igakordse omaniku vastu, samuti võõra krundi omaniku vastu, kui ta rikub servituudi õigust.

Õigused võõrale asjale. EMPHYTEUSIS JA SUPERFICIES

Emphyteusis- Rooma õiguses pärilik rent. See sai alguse maa kasutamisest, mis anti rendile riigi või munitsiipiumide poolt 100.a või põliseks. Rentnik tasus vastava rendi- vectigal.
Algul kaitsti sellist rendivahekorda interdiktidega, hiljem anti vastav hagi-actio in rem vectigalis .
Justinianus liitis selle ja kreeka igivana instituudi üheks. Nüüd nim renditasu-canon-iks.
Superficies- ehitis, hoone; tekkis teatavatel juriidilistel ja majanduslikel põhjustel. Accessio põhimõttel maapinnale ehitatud hoone kuulus maaomanikule-superficies solo cedit.Maju hakati Rooma linna kasvades ehitama ka võõrastele maatükkidele-selleks maaomanikud andsid õiguse nende maale hooneid ehitada, kohustusega tasuda selle eest ühekordset v perioodilist maksu- soliarium.Õigus maale jäi maaomanikule.Preetor andis- interdictum de superficie- interdikt ehitise kohta.Hiljem sai võõrale maale lepingu alusel püstitatud hoone omanik- superficiarius- kasutada kõiki omaniku hagisid kui actiones utiles
Põlisrentnikul- ephyteuta-l on kasutada actio utilis, kuna maa pärisomanik võib kasutada actio directa´´t.-otsene hagi
Glossaatorid tegid kaks paralleelset oman diõigust:

Dominium directum-otsene omand
Dominium utile-kaudne omand

Otsene ja kaudne omand kokku kandis nimetust jagatud omand- dorminium divisum

.DOCX Laadi alla originaalfail 12 lk · .docx · 33 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-11-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

33 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Tirtssu Õppematerjali autor

Asjad ja nende liigitus. VALDUS-possessio. VALDUSE OBJEKT. OMANDIÕIGUS. Õigused võõrale asjale . PANT-fiducia,pignus. Õigused võõrale asjale. SERVITUUDID. Õigused võõrale asjale. EMPHYTEUSIS JA SUPERFICIES. Väga põhjalik!

valdus omandiõigus inter rooma asjaõigus tükk maatükk võlg võlgnik võlausaldaja interdikt dominium servituudid

Sarnased õppematerjalid

rtf

ROOMA ÕIGUS JA JURIIDILINE HARIDUS

oma ümbert) Nt. on kellelgi teisega leping sõlmitud ja see ei täida lepingut, siis saab ta esitada hagi ainult selle teise lepingupoole vastu. (obligatsiooniõigus- kui mina olen omanik, on mul õigus kõigilt nõuda. Ka öösel tohib minu omandil oleval maal keegi telkida/ööbida.. see on omaniku asi ilmuda kohale, et see ikka temale ei meeldi..kui meil on leping konkreetse isikuga, siis käib see ainult meie kahe vahel.. minul on õigus nõuda tunnustust.. ) Omandiõigus on asjaõigus ja siin saab omanik hagi esitada IGA ISIKU vastu, kes tema õigust rikub või ei tunnusta (võib esitada hagi, kui keegi rikub minu kui omaniku õigust)( .!!! Hageja- inimene, kes nõuab oma õiguste jaluleseadmist. esitab hagi. Kostja- isik, kelle vastu kohtus essitatud nõue ehk hagi. Omandiõigus koosneb kolmest peamisest elemendist- õigustusest: a) õigus asja vallata - ius possidendi b) õigus asja kasutada - ius utendi

Õigus

122

docx

Rooma eraõigus

Rooma eraõiguse alused kui õigusteaduslik õppeaine. 1. peatükk. Rooma eraõiguse sünnikohaks on väike kogukond Rooma, mis asetses keset Appenniini poolsaart. Inimesed tegelesid karjakasvatuse ja põlluharimisega. Läbi sõdade võitis Rooma juurde maa-ala.Rooma laienes ja astus kaubanduslikesse suhetesse teiste rahvastega.Õigussüsteem muutus universaalseks, sest uuema Rooma õiguse sisus oli elemente väga mitmete rahvaste õigusest. Rooma riik hävis. Uued rahvad alustavad uut elu

Rooma eraõiguse alused

doc

Omandiõigus- selle sisu, mõiste, piirangud, kaasomand ja omandikaitse

Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Tartu, lk 22 1 http://et.wikipedia.org/wiki/Rooma_riik 2 1960 lk 13-14 3 Siimets-Gross, H. Rooma eraõigus. Loengukonspekt, 2008 lk 33 4 Siimets-Gross, H. Rooma eraõigus. Loengukonspekt, 2008 lk 33-34 5 Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Tartu, 1960 lk 110-112 XII tahvli seadusest (Leges duodecim tabularum), Gaiuse Institutiones't ning Corpus iuris civilis't; teine peatükk kirjeldab omandiõiguse mõistet; kolmas peatükk on omandiõiguse sisu kirjeldus läbi erinevate omandivormide; neljas peatükk räägib omandiõiguse piirangutest; viies peatükk on kaasomandi kohta; kuues peatükk annab ülevaate omandikaitsest. Referaadi koostamisel on peamiselt tuginetud E. Ilusa õpik-konspektile ,,Rooma eraõiguse alused". Lisaks on kasutatud H. Siimets-Grossi ,,Asjade mõiste ja liigitus klassikalise ajastu Rooma õiguses Gaiuse Institutsioonide näitel" magistritööd, Asjaõigusseadust, P. Pärna ,,Asjaõigusseadus

Õigus

docx

Rooma eraõiguse alused konspekt

isiku valdusse 4. Stipulationes praetoriae preetori nõude hagi aluse loomine stipulatio vormis EKSTRAORDINAARNE PROTSESS Ametnikust kohtunik Staadiumitesse ei jagune Kohtukutse toimetasid kätte kohtukantselei teenrid, nõuti kohtulõivu Menetlus protokolliti, otsus oli kirjalik Tagaseljaotsuse tegemise võimalus Apellatsiooni esitamise võimalus ROOMA ASJAÕIGUS Res (sinna alla kuulub asjaõigus, võlaõigus, pärimisõigus) Asjaõiguse puhul on omanik teada. Kõik on kohustatud, keegi ei tohi midagi selle omandiga teha. VÕlaõiguse puhul peavad mõlemad teadma; üks nt see kes müüb, teine see kes ostab. ASJAÕIGUS Olukorra säilitamisele suunatud suhted: Subjektid: Õigustatud subjekt - (asja, valduse) omanik Kohustatud subjekt - kõik teised Objekt: omand, valdus, servituut

Rooma eraõiguse alused

doc

Rooma eraõiguse eksami konspekt

Oli juriidilise isiku eelkäija. Esimene süsteem korporatsioonide moodustamisel oli korporatsioonide vaba moodustamise süsteem siis ei olnud vaja riigi luba. Teine süsteem et oli vaja riigi luba et moodustada korporatsiooni. Kaasuse lahendamine: · Kvalifikatsioon · Õigussuhted ja juriidilised faktid · Analüüs Kaasus: E müüs F-le kaariku. F otsustas selle eest maksmata jätta sest ütles et kaarik ei töökorras. Kvalifikatsioon: asjaõigus, võlaõigus Õs/jur. Faktid: lepingu sõlmimine, valduse üleandmine, kohustuse mittetäitmine E palkas V, et see põletaks kaariku maha ja nad sõlmisid kokkuleppe(volikirja) et E võtab vastutuse endale. ÕS/ jur. Faktid: kahju tekitamine Rooma võlaõiguses oli juba põhimõte, et inimene vastutab oma abiliste eest- culpa in eligendo. Kolonaat- Sõltuv maarahvastik nn koloonid. Koloonideks muutusid linnaelanikud, kes majandusliku kriisi ajal asusid maale

Õigus

docx

Ladina keele mõisted

Arrogatio – võõra persona sui iuris’e perekonda võtmine Adoptio – lapsendamine Emancipatio – eriline tehing, kus isa vabastab poja Peculium (perekonnas) – isad andsid oma täiskasvanud poegadele teatava vara iseseisvaks majandamiseks Tutela - eestkoste Tutela dativa – riigivõimu poolt määratud eeskoste Tutela impuberum – eeskoste alaealiste üle Cura – hooldus Cura minorum – hooldus alaealiste üle (alla 25. aastane isik) Res - asi Ius in rem - asjaõigus Dominium /proprietas/ -omandiõigus Iura in re aliena – õigus võõrale asjale Possessio - valdus Res mancipi – mantsipeeritavad asjad Res nec mancipi – mitte matsipeeritavad asjad Mancipatio – formaalne tehing In iure cessio – omandiõiguse loovutamine kohtus Traditio – lihtne vormivaba üleandmine Res mobiles - vallasasjad Res immobiles - kinnisasjad Ager publicus – Rooma riigimaa Res in commercio – käibeline asi Res extra commercium – käibevälise asja müümine

Rooma eraõiguse alused

docx

Rooma eraõiguse alused

 Range, formaalne õigus (nt mancipatio, legis actiones)  Tavaõigus, seadused jm Ius honorarium:  Vormivabad tehingud (nt emptio-venditio)  Bona fides argumendina  Preetori ediktid  Formulaarprotsessi loomine 3) Ius publikum vs Ius privatum Ius publikum:  Riigiõigus  Karistusõigus  Finantsõigus  Sakraaõigus Ius privatum:  Eraõigus, st tsiviilõigus kitsamas tähenduses, asjaõigus, võlaõigus, perekonnaõigus ja pärimisõigus  Kaubandusõigus Rooma isikuõigus Gaiuse isikute jaotus (G.1,9-1,12) Personae (isikud):  Liberi (vabad)  Ingeni (vabalt sündinud)  Libertini (vabaks lastud)  Latini (latiinid – polnud rooma kodanikud, kuid neil olid põhimõtteliselt samad õigused, mis rooma kodanikelgi)  Cives Romani (Rooma kodanikud)

Rooma eraõiguse alused

doc

Kordamismaterjal Rooma eraõiguses (2008.a)

Isikud õigusvõime võime omada õigusi ja kohustusi; teovõime võime teostada oma õigusi ja kohustusi. Status libertatis isiku vabaduse seisund, kaotus on kõige suurem, sest kaotatakse täielikult õigusvõime (orjusse müümine). Kõikide staatuste kaotamine. Status civitatis kodakondsus. Keskmine kaotus. Ius civile ei laiene (nt teise riiki siirdumine). Perekonna ja kodakondsuse kaotamine. Rooma kodanike seast erinesid vabalt sündinud ja vabakslastud. Status familiae perekondlik seisund. Perekonnapead ja pojad VÕI isikud, kes ei ole teise isiku võimu all vs isikud, kes on teise isiku võimu all. Kõige väiksem kaotus. Ei puuduta poliitilisi õigusi (hääleõigus). Vabaduse ja kodakondsuse staatus jääb. Teovõime lapsed kuni 7.a, noorukid kuni 14.a Vabad mittekodanikud latiinid ja peregriinid. Orjad nagu asjad. Orje sai vabastada pidulikult deklareerides magistraadi ees, magistraat vabastab; kodanike nimekirja koostamisel kantakse nimekirja,

Õigusteadus

Rohkem sarnaseid