Kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea seda vormi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti. Kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis (Riigikogu, 2002). 2 HEREDITAS - PÄRIMINE 2.1 Hereditas Rooma eraõiguses Isiku füüsilise surma või surnuks tunnistamise puhul kerkib küsimus, kuhu jääb tema vara, mis saab tema õigustest ja kohustustest. Pärimisõigus tegelebki isikust järelejäänud vara saatuse määramisega. Ajalooliselt tekib pärimine inimesele sugukonna lagunemisel, eraomandi või perekonna tekkimisel. Vanimas Rooma õiguses ei olnud kõige tähtsamal kohal mitte edasiantav materiaalne vara, vaid perekonnapea võim. See asjaolu määrabki pärimise
ius publicum avalik õigus ius civile 1. tsiviilõigus; 2. Rooma kodanike suhteid reguleeriv õigus legitimatio seadustamine; õiguspäraseks tunnistamine lex seadus; määrus; korraldus; kirjutatud õigus ius gentium rahvaste õigus (tänapäeval tähistatakse selle mõistega ka rhv õigust) ius naturale loomuõigus, loodusõigus, loomulik õigus ius privatum eraõigus ius honorarium Rooma kõrgete riigiametnike (preetorite ja ediilide) loodud õigus leges duodecim tabularum "Kaheteistkümne tahvli seadused" (451-450 eKr, Rooma vabariigi aegne seadus, roomlaste õiguse ius Quiritium'i peamine allikas) a testato testamendijärgne pärimine ab intestato seadusjärgne pärimine (pärimine seaduse eeskirjade kohaselt, kui testamenti ei ole tehtud) hereditas pärand, pärimine legatum legaat; kellelegi testamendiga määratud varaline hüve; annak fideicommissum fideikomiss; testamentlik korraldus, millega pärandaja esitab pärijale palve anda...
- legem (fero,tuli,latum) ferre – seadust välja andma; tulevase õiguse kohaselt 17. Pactum de vendendo. – leping müüdava kohta 18. Pactum de contrahendo. – eelleping; leping lepingu sõlmimise kohta. 20. Detsembiirid (10 meest) valiti välja, kes 12 tahvli seadused kirja panid. tekst 21 lk31 1. Praedium dominans. Praedium serviens. – valitsev maatükk (õigustatud asi); teeniv maatükk (koormatud asi) 2. Iudex est lex loquens. – kohtunik on rääkiv seadus 3. Hereditas iacens. – (s.o pärandi seismine ajavahemikul, mis tekib isiku surma ja pärija poolt pärandi vastuvõtmise momendi vahel) lamav pärand 4. Inter absentes. – eemalviibijate/äraolijate vahel (absum, afui, abesse) 5. Damnum emergens et lucrum cessans. – vahetult tekkinud kahju, otsene tegelik kahju ja saamata jäänud tulu 11. Ius scriptum. Ius non scriptum. – kirjutatud õigus; kirjutamata õigus 12. Dictum – factum. – öeldud-tehtud 14. De lege lata
lavastamise eest; 2005 Riigivapi IV klassi orden; 2007 Aasta isa 2009 Eesti Teatriliidu auhind parimale lavastajale P.Claudeli ,,Maarja kuulutamise" ja Grishkovetsi ,,Linna" eest; 2009 Eesti Teatriliidu Priit Põldroosi nimeline auhind teatrialase pedagoogilise tegevuse eest. 1.3. Ühiskondlik tegevus Ta oli 40 kirja üks allakirjutajatest. Eesti Humanitaarinstituudi (1988), Vanalinna Hariduskolleegiumi (1987) ja fondi Hereditas (1993) asutajaliige. Peterson kuulus ka Eesti Humanitaarinstituudi esimesse kolleegiumi ning on Vanalinna Hariduskolleegiumi vanematekogu liige. (http://et.wikipedia.org/wiki/Lembit_Peterson ) Lavastaja üheks suurimaks ning väga hinnatud saavutuseks on stuudioteatri Theatrumi asutamine. Ajakirja Teater. Muusika. Kino 1998. aasta augusti väljaande intervjuus rääkis Peterson, et Theatrumi eelajalugu algas juba aastal 1982, mil ta läks koos näitleja
SÕNAD 1. ius publicum avalik õigus 2. ius civile tsiviilõigus, Rooma linnas kehtiv õigus 3. legitimatio seadustamine 4. lex seadus 5. ius gentium rahvaste õigus 6. ius naturale loomuõigus 7. ius privatum eraõigus 8. ius honorarium magistraatide (loodud) õigus 9. leges duodecim tabularum 12. tahvli seadused 10. a testato testamendijärgne pärimine 11. ab intestato seadusjärgne pärimine 12. hereditas pärand 13. legatum legaat, annak 14. fideicommissum fideikomiss, testamentlik korraldus 15. testis tunnistaja 16. testamentum testament 17. successio õigusjärglus 18. obligationes ex delicto deliktist ehk õigusrikkumisest tulenevad obligatsioonid 19. obligationes quasi ex delicto nagu deliktist tulenevad obligatsioonid 20. culpa süü; hooletus 21. contractus leping 22. contractus unilaterales ühekülgsed lepingud 23
Hippokrateselt). 4) Bellum civile Kodusõda Commentarii de bello civili. (Ceas.) (Caius Julius Ceasari) märkmed kodusõjast 3 Tekst 14 (1) 1) Leges duodecim tabularum sunt leges Romae antiquae Kaheteist tahvli seadused on antiik Rooma seadused Tekst 16 (7, 27) 7) Dum spiro, spero Kuni hingan, loodan 27) Hereditas est successio in universum ius quod defunctus habuit Pärimine on kõigi surnule kuulunud õiguste ülekandumine Tekst 17 (23) 23) Furti manifesti poena quadrupli est et ipsius rei, quae est sublata, redhibitio. (Paul.) Avalik teadaanne , mis kaotab karistuse asja varguse eest, kui see, kes varastab tagastab omanikule asja neljakorde summa (Iulius Paulus) Tekst 20 (13, 24) 13) Mora accipiendi Vastuvõtmise viivitus Mora solvendi Võlgniku viivitus
16. de lege ferenda – tulevase seaduse kohaselt , seadust välja andma 17. pactum de vendendo –leping müüdava asja kohta 18. pactum de contrahendo – tehingu teostamiseks tehtud leping, eelleping 20. Decem viri legibus scribundis –kümme meest seaduste kirjapanekuks Tekst XXI 1. Praedium dominans. Praedium serviens. – Valitsev maatükk (õigustatud asi); teeniv maatükk (koormatud asi) 2. Iudex est lex loquens – kohtunik on rääkiv seadus 3. Hereditas iacens – puhkav/lamav/lebav pärand (s.o pärandi seismine ajavahemikul, mis tekib isiku surma ja pärija poolt pärandi vastuvõtmise momendi vahel) 4. Inter absentes - eemalviibijate seas/vahel 5. Damnum emergens et lucrum cessans – vahetult tekkinud kahju, otsene tegelik kahju ja saamata jäänud tulu. / kahju kannatamine ja saamata jäänud tulu 6. bonum vacans- vaibepärand 7. Nemo est heres viventis – keegi ei saa olla elava isiku pärija 8. Nolens volens- tahes-tahtmata 9
- võlgnik 21 delictum, i n. - delikt, õigusrikkumine 22 dolus, i m. - tahtlus; kavalus (pettus) 23 dominium, ii n. - omand, omandiõigus 24 dominus, i m. - isand, omanik; valitseja, käskija 25 edictum, i n. - käsk, korraldus, edikt 26 emptio, onis f. - ost, ostmine 27 error, oris m. - eksimine, eksitus, viga; süütegu 28 ex + abl. - seest, hulgast; -st 29 filius, ii m. - poeg 30 fundus, i m. - maa, maatükk 31 furtum, i n. - vargus 32 hereditas, atis f. - pärand 33 honor, oris m. - au, austus (pl. honores - magistraadid, kõrged riigiametnikud) 34 imperium, ii n. - käsk, korraldus; võim, jõud; riik, impeerium, võimuala 35 in + abl. - (kus?) sees, -s, peal, -l 36 in + acc. - (kuhu?) sisse, -sse, peale, -le; vastu 37 iniustus, a, um - ebaõige, õigusetu; ülekohtune 38 iudex, dicis m. - kohtunik 39 iudicium, ii n. - kohus; kohtumenetlus, kohtuprotsess 40 iurisprudentia, ae f. - õigusteadus
Verbid - are accuso, avi, atum, are süüdistama appello, avi, atum, are nimetama, kutsuma condemno, avi, atum, are süüdi mõistma obligo, avi, atum, are siduma, kohustama iudico, avi, atum, are õigust v. kohut mõistma, otsustama libero, avi, atum, are vabastama, vabaks mõistma nego, avi, atum, are eitama do, dedi, datum, are andma veto, tui, titum, are keelama - ere caveo, cavi, cautum, re hoolitsema, abistama (st mitmesuguste juriidiliste aktide jaoks sobivate näidiste koostamine, eraisikute abistamine tehingute sõlmimisel); määrama debeo, bui, bitum, re võlgnema habeo, bui, bitum, re omama prohibeo, bui, bitum, re keelama, takistama iubeo, iussi, iussum, re käskima possideo, sedi, sessum, re valdama, oma valduses pidama v...
Ius - õigus Ius publicum - avalik õigus Ius privatum - eraõigus Fas - seaduslik, õiguspärane Rex - kuningas Princeps– seadusest vaba Ius naturale- loomulik õigus Aequitas - õiglus Ius quiritium ehk ius civile - tsiviilõigus Quiris – Rooma riigi täieõiguslik kodanik Verba solemnia – pidulikud sõnad Manus – käsi (võimu sümbol) Ius gentium - rahvaste õigus Ius honorarium - magistraatide õigus Ius praetorium – preetori poolt kujundatud õigus Ius aedilicium – ediilide praktikaga loodud õigus Praetor peregrinus – lahendas peregiinide omavahelisi ja peregiinide ja rooma kodanike vahelisi tüliküsimusi „Corpus iuris civilis“ – tsiviilõiguse kogumik Ius non scriptum – kirjutamata õigus Pontifec, pontifex maximus - ülempreester Lex-seadus Dies fasti - päevad, millal on lubatud teatud protsessi menetleda ja tehinguid sõlmida Dies nefasti – päevad, millal ei ole lubatud teatud protsessi menetleda ja tehinguid sõlmida „Leges duodecim ...
Perepoeg pidi pärandi pereisale andma. Pärimisele kutsumine toimus: Testamendi teel- a testato- Seaduse alusel- ab intestato- Pärimislepingut-rooma õigus ei tundnud,moraali vastane Pärijate liigid: Ühtedel oli pärandi saamine kergem, teistel raskem Heredes sui-Pärijad on isikud,kes on pärandaja võimu all ,näiteks lapsed Heredes extranei- Isikud, kes ei seisa pärandaja võimu all Hereditas iacens-lamav pärand. Surmamomendi ja pärandi kättesaamise momendi ajaline vahe. Roomas polnud lubatud pärida samaaegselt sama pärandit osalt testamendiga ,osalt seaduse järgi. Pärida saab kogu pärandit kas testamendi v seaduse alusel. Sundpärimine- kujunes välja, kuna testamendiga sageli ei saanud pärandit need, kellele see oli ette nähtud. Tsiviilõiguses tekkis-bonorum possessio-seisnes selles,et preetor andis pärandi teatud isiku
keelab kui see, mis lubab. 21. Ius naturale est, quod natura omnia animalia docuit. - Loomuõigus on see, mida loodus on õpetanud kõigile loomadele. 22. Quod princeps placuit, legis habet vigorem – Mida juht otsustab, omab seaduse jõu. 23. Iura novit curia – Kohus tunneb õigust. 24. Veni, vidi, vici – tulin, nägin, võitsin 25. Est, ut dixi – on, kuidas ütlesin. Nii on , olen rääkinud 26. Quantum meruit – õiglane tasu 27. Hereditas est successio in universum ius quod defunctus habuit – Pärandus on kõigi õiguste ülekandumine, mida omas surnu. 28. Omne ius aut consensus fecit aut necessitas constituit aut firmavit consuetudo – Kogu õigus kas on tulnud üksmeelsusest või määratud hädavajalikkusest või olnud veendunud komme. Legis vigorem = vicem Rabere = seadusvõimu omama 14 Harj 25, lk 86 (excusat – firmavit) Nt: habemus – pl 1, praes. ind. act; habeo, bui, bitum, ēre; me omame, meil on
See liigitus on ka
enamike kontinentaal-Euroopa riikide seadusandlustes (vt BGB; TsÜS §-d 48, 49;
ABGB; ZGB). Gaius iseloomustab kehalisi ja kehatuid asju järgmiselt:
Quaedam praeterea res corporales sunt, quaedam incorporales (G. 2, 12).
B. 145; v. ka U. B. 461: advocatum seu iudicem). Iseküsimuseks jääb muidugi ka, kas neid määrusi selgi korral tegelikult kohe suudeti maksma panna. Igatahes on Saaremaa piiskopi Heinrich II kirja järele 30. IV. 1293 (U. B. VI, 2760) mõlemal pool Pärnu jõge asuvate vastristitute otsekoheseks isandaks veel piiskopp või ordu (neophitorum, qui de juribus consuetis illo domino -respondebunt, sub cuius dominio sita est hereditas eorundem). On tõenäoline, et üks suur osa päriselanikke seisis veel otse maaisanda all (foogtide kaudu), teine osa vasallide all, kelle õigusi nende kohta hakati ühtlustama foogtide õigustega. Viimane liik kasvas ajaga. Kõige varemini said pärismaalaste "isandateks" küll Harju-Viru vasallid juba eespool märgitud põhjustel. Oma kirjas 24. VI. 1240 manitseb Taani kuningas Eerik IV kõiki,
Perepoeg pidi pärandi pereisale andma. Pärimisele kutsumine toimus: Testamendi teel- a testato- Seaduse alusel- ab intestato- Pärimislepingut-rooma õigus ei tundnud,moraali vastane Pärijate liigid: Ühtedel oli pärandi saamine kergem, teistel raskem Heredes sui-Pärijad on isikud,kes on pärandaja võimu all ,näiteks lapsed Heredes extranei- Isikud, kes ei seisa pärandaja võimu all Hereditas iacens-lamav pärand. Surmamomendi ja pärandi kättesaamise momendi ajaline vahe. Roomas polnud lubatud pärida samaaegselt sama pärandit osalt testamendiga ,osalt seaduse järgi. Pärida saab kogu pärandit kas testamendi v seaduse alusel. Sundpärimine- kujunes välja, kuna testamendiga sageli ei saanud pärandit need, kellele see oli ette nähtud. Tsiviilõiguses tekkis-bonorum possessio-seisnes selles,et preetor andis pärandi teatud isiku
I teema. PÄRIMISÕIGUSE ÜLDISELOOMUSTUS. · testamendi- ja/või pärimislepingujärgne pärija ei võtnud pärandit vastu ja asepärijat ei 1. Pärimisõiguse üldmõisted olnud määratud, välja arvatud juhtum, mil kogu vara oli testeeritud (pärimislepinguga määratud) mitmele pärijale, osi määramata ja mõni neist ei võtnud pärandit vastu ( PärS § 1. Pärimise mõiste ja liigid 128 lg 1); · testament ja/või pärimisleping tunnistatakse kas tervikuna või teatud osas kehtetuks...