Sellega lakkavad vallasasjad iseseisva õiguskäibe objektina olemast ning tekib uus asi, s.o kinnisasi. 3-2-1-84-06: Kinnisasja päraldisteks on ka selle kohta käivad dokumendid (kaardid, plaanid jne), seetõttu asja müümisel tuleb lisaks asjale endale anda üle ka selle päraldiseks olevad dokumendid. TsÜS § 56. Mõtteline osa Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. § 57. Päraldis (3) Päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. (4) Asi ei ole päraldis, kui seda käibes päraldiseks ei loeta. (5) Peaasjaga seotud õigused ja kohustused laienevad ka päraldisele, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeldatakse, et asja võõrandamise või koormamise kohustus hõlmab ka asja päraldisi. Päraldisele iseloomulikud jooned:
II loeng ❏ Asjad ---> vallasasjad ja kinnisasjad (kinnisasi - piiritletud maatükk, kantud kinnistusraamatusse). ASJAL VÕIB OLLA MITU KAUDSET VALDAJAT. ❏ Esemed: asjad, õigused ja muud hüved. Muud kehalised esemed, mis ei ole kinnisasjad ehk maatükid, on vallasasjad. ❏ Päraldis (принадлежность) - eraldiseisev vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ja on peaasjaga ruumilises seoses, kuid ei ole peaasja koostisosa. ( Ntettevõtte juurde kuuluvad masinad on ettevõtte päraldised) ❏ Vara - kellelegi kuuluvad asjad ja rahas hinnatavad õigused ning kohustused, miski väärt omav. Ehitis ei ole kinnisasja oluline osa, on püstitatud mööduvaks otstarbeks, ei ole püsivalt ühendatud. ❏ Omand on asjaõigus. ❏ Valdus on faktiline olukord
Asjad omakorda võivad olla: kinnisasja ja vallasasjad; asendatavad või asendamatud; äratarvitatavad või äratarvitamatud; jagatavad või jagatamatud. Vallasasjad on kõik esemed, mis ei ole maatükiga seotud – sõidukid, kodumasinad, raamatud, loomad jn Kinnisasjad on maa koos selle oluliste osadega (sellega alaliselt seotud ehitised nt krunt ja sellel asuv maja) ning päraldistega. Õiguse objekt võib olla asjade kogum.Päraldis on õiguse objekt. Päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja oluline osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu.
25) Kinnisasi ja kinnisasja olulised osa- kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk). Kinnisasjaks loetakse kõiki antud maatükiga seotud osi, mida ei saa lugeda eraldiseisvaks ning mida ei ole võimalik muul moel teisaldada. 26) Kinnisasja päraldis- on vallasasi (all mõistetakse enamasti eraomandit, mis on liikuv, vastupidiselt kinnisvarale või kinnisasjale), mis teenib teist asja (mida nimetatakse peaasjaks) ning on sellega ruumilises seoses, kuid ei ole peaasja koostisosa. Näiteks ettevõtte juurde kuuluvad masinad on ettevõtte päraldised ja auto ohukolmnurk on auto päraldis. Päraldised on küll iseseisvad asjad, kuid nende õiguslik staatus on tihti seotud peaasja omaga. Näiteks kinnisasja ostulepingu tingimused laienevad ka selle päraldistele. 27) Kinnisasja mõttelised osad-On tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast.
Teatud piiratud AÕ-si ei saa aga üle anda, nt isiklikud AÕsed. 1.1.2. Asja mõiste ja liigid Asjad on kehalised esemed. Asjad liigitatakse: 1) Kinnis- ja vallasasjadeks (asendatavad- sellised, mis määratakse liigi tunnuste järgi; asendamatud individuaalne tunnus; äratarvitatavad sihtotstarbelisel kasutamisel kaob või mis võõrandatakse ; mitteäratarvitatavad; Päraldis iseseisev vallasasi, mis on ühendatud peaasja ühise majandusliku eesmärgiga ja teenib peaasja; Peaasi Nii kinnis- kui ka vallasasi); 1.1.3. Asja osad Asja osad on kas olulised või mitteolulised; reaalosa või mõtteline osa. Asja oluline osa on selle koostisosa, mis on asjaga püsivas ühenduses ja mida ei saa asjast eraldada ilma, et asi või sellest eraldatav osa häviks või selle olemus muutuks. Asi ja selle olulised osad ei saa ola eri isikute omandis. 1.1.4. Päraldised
§48 TSÜS 15. Mis on esindusõigus ja nimetage erinevad esindusõiguse liigid. Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. §117.(1) TSÜS Volitus ja seadusjärgne esindusõigus §117.(2) TSÜS 16. Subjektiivne tsiviilõigus on ... juriidiliselt tagatud võimalus ise teatud viisil käituda ja nõuda teistelt isikutelt vastavat käitumist 17. Päraldis on ... Päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. §57.(1) TSÜS 18. Mis on eksimus? Eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. §92.(1) TSÜS 19. Millised asjad ei saa olla õigusobjektideks? Õigusobjektideks ei saa olla asjad, mis ei ole mitte kellegi omad (voolav vesi, õhk) Õigusobjektiks ei saa tänapäeval olla inimene. 20. Mis on hõljumisaeg?
pole omanikku; hüljatud, äravisatud asi; sõjasaagi omandamine; peitevara. Igamine tähtaeg maatüki puhul 2 a, muude asjade puhul 1a; tingimused õiguslik alus ja hea usk. Hiljem vallasasjade puhul 3 a, maatükkide kohta 10 või 20 aastat. Võõra materjali ümberkujundamine mitteomaniku poolt, mille tulemusena tekib uus asi; kui saab tagasi muuta materjali omanikule, kui ei saa muutjale, peab tasuma materjali eest. Vilja omandamine peaasja omanik saab ka vilja. Ühendamine peaasja omanik; vallasasi + vallasasi; vallasasi + kinnisasi; kinnisasi + kinnisasi. Tuletatud omand rajatud eelmise omaniku õigusele. Traditio asja üleandmine või asjast loobumine tahtega üle anda omandiõigus. Üle anda saab omanik ise. Samuti on selliseks viisiks juhus, kui kohtunik jagab asja mitme kaasomaniku või pärijate vahel. Piirangud omanik ei saa jätta arvestamata naabreid, üldiseid huve.
reaalserlituudi laadsete isiklike kasutusõiguse teostamisel. Mõõduv otstarbega on tegemist siis (üldjuhul), kui ehitise maaga ühendamisel või maatükile paigaldamisel on ettenähtud hilisem eraldamine (nt aiamajakese ja garazi püstitamine üürniku poolt). Maa oluliseks osaks ei ole samuti ehitis, mille alune maa ei ole kantud kinnistusraamatusse või registreeritud riigi või munitsipaal maana maa katastris. Pärandis on vallasasi, mis olemata peaasja osa teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu (vt TSÜS §57, lõige 1). (nt lukk ja luku võti, tsello ja tsello poogen). Pärandise olemise üheks oluliseks tingimuseks on ühise majandusliku eesmärgi olemasolu. Nt kui vabrikuhoone ehitamine on veel pooleli, siis ei ole kohaletoodud masinad selle pärandiks, sets hoonet ei saa veel ettenähtud eesmärgil kasutada. Ehitise pärandisena on käsitletud pilttapeeti. Asi ei ole
Mõttelise osa puhul asja reaalselt ei jagata. Kui kinnisasi jagatakse reaalosadeks, tekivad uued kinniasjad. Piiratud asjaõigustega saab koormata vaid mõttelist osa tervikuna ja üksnes juhul kui see kuulub kaasomanikule. Asja oluline osa on selle koostisosa, mis on asjaga püsivas ühenduses ja mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või olemuselt muutuks. Asja olulised osad peavad alati jagama peaasja saatust. Maatüki oluliste osade hulka kuuluvad: maaga püsivalt ühendatud asjad (ehitised, kasvav mets, koristamata vili), maatükiga seotud asjaõigused. Ehitise olulised osad on asjad illest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatava asja oluliselt kahjustamata. Maaga ja ehitisega mööduvaks otstarbeks ühendatud asi ei ole nende olulisteks osadeks. Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse
2) . See tähendab, et isik saab asja omanikuks juhul kui ta on pikemat aega asja vallanud. See ei kehti juhul kui asi on saadud salaja, vägivallaga või tagasiandmise kohustusega 3) Usucapio ehk igamine Specificatio ehk võõra materjali ümberkujundamine isiku poolt, kes ei ole asja omanik, kui selle tagajärjel tekib uus asi. Kui asja saab tagasi muuta materjaliks, kuulub asi omanikule. Kui mitte, siis ümbermuutjale 4) Vilja omandamine – peaasja omanik saab vilja omanikuks. 5) Accessio ehk kui ühendati mitu asja. Üldiselt sai omanikuks peaasja omanik. Lisaks veel tuletatud omandamine ehk omandaja omandiõigus tugineb eelmise omaniku õigustele.3 3 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. Tallinn: Penikoorem 2005 5 2.2Eesti õiguse norm Rooma õigusest on väga palju säilinud ka tänapäevases Eesti asjaõigusseaduses. Asjaõiguseaduse § 68 sätestab omandi mõiste
NT:marmorkuju 5. Lihtasjad-asi,mida ühiskondlik-majandusliku vaate kohaselt loetakse tervikuks nagu KIVI, PUU. 6. Koostatud asjad-lihtasjade mehhaaniline ühend. NT:laev, hoone 7. Asjade kogum-universitas facti-paljudest liht või koostatud asjadest asi. Asjade kogumit käsitletakse ka tervikliku õiguseobjektina NT: kari, raamatukogu, kaubaladu 8. Peaasi-see, mis määrab kogu asja majandusliku otstarbe 9. Lisaasi-seisab peaasja teenistuses. NT:Pilt ja selle raam, 10. Vili- fructus-asjast perioodiliselt eraldatav osa. Looduslikud viljad nagu loomade juurdekasv. Tsiviilsed viljad –asja tulu nt maja üür, kapitali-hoiuse protsent. VALDUS-possessio Omand-suurim õigus, mida võib olla asja kohta. Valdus-faktiline suhe asjasse. Selline faktiline oolukord, kus valdaja võis asja tegelikult kasutada ja käsutada. Valduse elemendid: 1. Tahe asja enda käes pidada-animus possidendi ehk lihtsalt animus 2
Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad (ehitised, kasvav mets, koristamata vili); jagab maatüki saatust ja on maatüki omaniku omandis Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast; reaalselt ei jagata, käibes osalevadki nn mõttelised osad Asja reaalosa tegelikkuses piiritletud Vastavalt majanduslikule seosele eristatakse: päraldis ja peaasi Päraldis on vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega ühise majandusliku eesmärgi ja selle vastava ruumilise seose kaudu - on kinnisasja omamise ja valdamise dokumendid, samuti ehitise kohta käivad dokumendid - erinevates tegevuses päraldisena võivad olla ka masinad, tööristad, loomad, inventar jne Asja vili on asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad seadused, samuti tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu Õigusvili on tulu, mida õigustatud isik saab õigusest vastavalt selle eesmärgile, tulu, mida
rahasumma. 7. Milliste tunnuste olemasolu võimaldab pidada nähtust asjaks asjaõiguse mõttes? 8. Mis on asja oluline osa? § 15. Oluline osa (1) Asja oluline osa on selle koostisosa, mis on asjaga püsivas ühenduses ja mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi häviks või olemuselt muutuks. Oluline osa – ei saa asjast eraldada ilma, et asja olemus muutuks 9. Mis on päraldis? TsÜS § 57 lg 1 - päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Päraldis ei ole peaasja osa – see tähendab, et päraldist saab peaasjast eraldada nii, et see ei kahjusta kumbagi. Päraldiseks on näiteks saapapaelad, trummipulgad, kellapatareid, autohaagis. Toodud näidetest on näha, et üks ja sama asi võib sõltuvalt olukorrast olla käibes kas päraldisena (pulgad koos trummiga) või iseseisva asjana
Roomas võidi õigusi ära võtta ning see oli eluaegne. Seda võis ainsana taastada imperaator. Inimene ei tohtinud olla enam auametis. Testamenti võis vaidlustada Õigusvõime - võime omandada kingitusi, omandada kodakondsust, võimet pärida Teovõime - isik võimeline oma käitumist juhtima ja oma tegude mõttest aru saama, 20. sajandil kaasneb ka kompetentsus ja tarkus aru saada, mis toimub 3. LOENG 4. LOENG Peaasi - mis teeb asja väärtuslikuks Päraldis - käib peaasja juurde (auto + tagavararatas) Vili (päraldise 1 vorm) - tekib iseenesest Valdus omand: - valdus - kasutus - käsutus possessio (valdus, omand) interdictum (kohtulik kaitse) valduse põhilised iseloomujooned = tahe asja pidada + asja tegelik pidamine (enda käes) interdikt: - valduse taotlemine (tagasi) - olemasoleva valduse kaitse (võõra ründe vastu) - valduse tagastamine Omand: 1) õigus asja vallata 2) õigus asja kasutada 3) õigus asja käsutada
3. Asja mõtteline osa- tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. Mõttelise osa uhul asja reaalselt ei jagata. 4.Asja reaalosa – võrreldes teiste osadega tegelikkuses piiritletud, nt ridaelamuboks. Loomad ei ole asjad, neile kohaldatakse asjade kohta käivaid seadusi vaid siis, kui seadus ei sätesta teisiti. Päraldis on vallasasi, mis teenib teist asja (mida nimetatakse peaasjaks) ning on sellega ruumilises seoses, kuid ei ole peaasja koostisosa. Näiteks ettevõtte juurde kuuluvadmasinad on ettevõtte päraldised ja auto ohukolmnurk on auto päraldis. Viljad – asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad saadused, samuti tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu. 22. Tehingu mõiste- tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogm, milles sisaldub kindla õigusliku tagajäre kaasatoomisele suunatud tahteavaldus.
Ettevõtja-füüsiline isik, kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks, Ettevõtja tegutseb äriregistrisse kantud nime all (ärinimi e. firma). Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. Vastand reaalosa-looduses tõmmatud piir. Päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Nt autovõti, kus auto on peaasi ja võti vallasasi. Asendatav on vallasasi, millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristavad tunnused, üldiste tunnustega. Laenuleping-tahetakse asja saada samas väärtuses/koguses, kuid mitte täpselt sama asja. Asendamatu asi on individuaalsete tunnustega (punane tool), enamus asju on asendamatud.
Kordamisküsimused: Kuidas selgitad, et Eesti õigussüsteem jaotub kaheks: avalik õigus ja eraõigus? Avalik õigus on õigusvaldkond, mis reguleerib riigi tegevust ning riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid. Eraõigus on õigusvaldkond, mis reguleerib isikute vahelisi suhteid poolte võrdsuse ja privaatautonoomia põhimõttel. Kuidas on omavahel seotid Eesti õigus ja Euroopa õigus? Rahvusvahelised lepingud ja Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkus – põhiseaduse § 3 lõike 1 kohaselt on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Põhiseaduse § 123 sätestab, et Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega. Põhiseaduse täiendamise seadus sätestab Euroopa Liidu ülimuslikkuse põhimõtte. Nimelt täiendamise seaduse § 2 kohaselt kohaldatakse Eesti kuulumisel Euroopa Liitu Eesti Vabariigi põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Kui Eesti seadused või...
). Füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. Füüsilise isiku teovõime on võime teha iseseisvalt kehtivaid kehtivaid tehinguid. 2) Asjade liigitus Kinnisasi piiritletud maatükk koos sellel olevate hoonetega Vallasasi liikuv vara 3) Päraldis. Esemest saadav kasu, asja hindamine, asjaga seotud kulutuste liigid Päraldis on vallasasi, mis kuulub peaasja (kinisasja) juurde, teenib peaasja, mood komplekti. Esemest saadav kasu on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised. Asja vili on asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad saadused, samuti tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu. Hindamine: turuhind keskmine kohalik müügihind Isikust lähtuvalt valdaja eriline huvi Kulutuste liigid: vajalikud vaja alalhoiuks hüvitatakse
juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. 2.Asjade liigitus: Asjad- materiaalsed kehalised esemed, objektid rakendatakse ka loomade kohta. On kinnisasjad- piiritletud maatükk ühes sellel oleval hoonete, ehitistega, liikumatu vara. Ning vallasasi- liikuv vara. 3.Päraldis. Esemest saadav kasu, asja hindamine, asjaga seotud kulutuste liigid: Nt müüakse kinnisasi, dokumendid siis päraldises. Päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Asi ei ole päraldis, kui seda käibes päraldiseks ei loeta. Peaasjaga seotud õigused ja kohustused laienevad ka päraldisele, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeldatakse, et asja võõrandamise või koormamise kohustus hõlmab ka asja päraldisi. 4.Teadmata kadunud isik: Teadmata kadunuks loetakse isik, kelle viibimiskoha, elusoleku või
vallanud. Maatükk 2 a., muud asjad 1 a. Ei kehti, kui on saadud vägivallaga, salaja või tagasiandmise kohustusega. 3) Specificatio- võõra materjali ümberkujundamine mitteomaniku poolt, mille tagajärjel tekib uus asi.Justianus andis lahenduse, et ümbertöötatud asi kuulub materjali omanikule, kui asja võib tagasi muuta materjaliks. Kui aga ei saa, siis kuulub ümbermuutjale. 4) Vilja omandamine- peaasja omanik saab vilja 5) Accessio- mitme asja ühendamisel. Üldreeglina on uue asja omanikuks peaasja omanik. Kolm võimalikku asjade liitumist: a) Üks vallasasi liitub teise vallasasjaga b) Vallasasi liitub kinnisasjaga c) Kinnisasi liitub kinnisasjaga(peamiselt veekogude juures) o Tuletatud omandamine- omandaja omandiõigus on rajatud eelmise
Tallinn: Juura. 165 lk. 2 Asjaõigus. – Claudius Õigusbüroo. [WWW] http://www.claudiuslaw.com/et/oigusteenused- asjaoigus#kinnisomand 4 Kinnisomand ulatub ka kinnisasja päraldistele. Päraldis on asi mis oma olemuselt on vallasasi, teenib kinnisasja olemata ise selle osa ning omamata peaasjata iseseisvat kasutusotstarbet, näiteks trepp. Kinnisomandi päraldisele ulatumise tingimuseks on, et päraldiseks ololev asi peab kuuluma peaasja omanikule ja et päraldiseks olemine ei ole lõpetatud. Päraldiseks oleva asja ajutine lahutamine peaasjast ei lõpeta päraldiseks olemist. 3 1.1.2. Kinnisomandi horisontaalne ulaus Selguse põhimõte eeldab kinnisasja piiride määramist ja tähistamist. Kinnisasja omanik peab tagama piirimärkide säilimise, neid ei tohi muuta ega ümber paigutada.4 Kinnisasjade piiride määramist peetakse üheks vanemaks õiguselu tegevuseks, mis kuni
sätestatud teisiti. Ehitise olulised osad on asjad, millest need on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata (nt küttesüsteem, mört hoone kivide vahel jne). Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast (nt 1/3 mõttelist osa elamust). Päraldis on vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Peaasja ja päraldise ühine majanduslik eesmärk seisneb selles, et neid mõlemaid kasutatakse koos ühiseks otstarbeks, kusjuures päraldisel on abistav ülesanne. Päraldise näited: raamatukogu päraldis on sealsed riiulid; veesõidukite päraldis aerud, ankrud, köied, purjed. Esemest saadav kasu on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised).
-äratarvitavad asjad (vallasasi, mis lakkab olemast või võõrandatakse. Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa eraldada. Asi ja selle osad ei saa olla eri isikute omandis. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud osad(mets, ehitis, vili) Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. Asja reaalosa on tegelikkuses piiritletud Päraldis on vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Päraldise ja peaasja vahekord on oluline. Kinnisajsa omandamise ja valdamise dokumendid on asja päraldised. Asja vili on asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad saadused, tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu. Õigusvili on tulu, mida isik saab . vili kuulub asja omanikule. Vajalikud kulutused. Säilitatakse v kaitstakse eset hävimise eest Kasulikud kulutused- parendatakse eset
Asja osad. Asju liigitatakse erinevatel alustel, mis kajastuvad asjade liikide nimetustes: kinnisasi ja vallasasi, asendatav asi, äratarvitatav asi. Asja osad on: Mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. Reaalosa on võrreldes teiste osadega tegelikkuses piiritletud. Vastavalt asjade omavahelisele majanduslikule seosele eristatakse peaasju ja päraldisi. Päraldis on vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Asja vili on asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad saadused. Õigusvili on tulu, mida õigustatud isik saab õigusest vastavalt selle eesmärgile. - - 1. Vallasasjad ja kinnisasjad.. Kinnisasi on maatükk e maapinna piiritletud osa, olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad nagu ehitised, mets, taimed, vili jne.
Osade puhul mõistetakse neid kas reaalosadena või mõtteliste osadena. Reaalosa on tegelikkuses piiritletud võrreldes teiste osadega, nt ridaelamuboks majaosana. Mõtteline osa on aga tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. Asjad on tihtipeale omavahel majanduslikult seotud nind selle majandusliku seose alusel jaotatakse asjad peaasjadeks ja päraldisteks. Päraldiseks on selline vallasasi, mis ei ole peaasja osa, kuid mis teenib peaasjaga ühist majanduslikku eesmärki. Peaasja ja päraldise vahekord on väga oluline, kuna peaasjaga seotud õigused ja kohustused laienevad ka päraldisele, kui just seadusega, eriti aga lepinguga, pole ette nähtud teisiti. Seega võime öelda, et päraldis jagab peaasja saatust. Müüakse peaasi, eeldatakse, et ka päraldis läheb üle. Seaduses eeldatakse, et asja võõrandamise või koormamise kohustus hõlmab ka asja päraldist
Vastavalt sellele pannakse paika kasutuskord kaasomandi puhul. Praktikas on kaasomandis eelkõige kinnisasi, kuid võib olla ka vallasasi (arvuti, auto). Võib jaotada ka reaalosadeks (maatükk näiteks; kahekorruselist maja saab jagada kaheks osaks, kui seatakse korteriomand korterid on eraldi omandis, kõik ümbritsev on kaasomandis). Asja päraldised §57. Päraldis 22 (1) Päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. (2) Asi ei ole päraldis, kui seda käibes päraldiseks ei loeta. (3) Peaasjaga seotud õigused ja kohustused laienevad ka päraldisele, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeldatakse, et asja võõrandamise või koormamise kohustus hõlmab ka asja päraldisi. Päraldis jagab peaasja saatust, ta teenib seda
56) Näitab näiteks omandiõiguse suurust kogu asjale. Vastavalt sellele pannakse paika kasutuskord kaasomandi puhul. Praktikas on kaasomandis eelkõige kinnisasi, kuid võib olla ka vallasasi (arvuti, auto). Võib jaotada ka reaalosadeks (maatükk näiteks; kahekorruselist maja saab jagada kaheks osaks, kui seatakse korteriomand korterid on eraldi omandis, kõik ümbritsev on kaasomandis). Asja päraldised §57. Päraldis (1) Päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. (2) Asi ei ole päraldis, kui seda käibes päraldiseks ei loeta. (3) Peaasjaga seotud õigused ja kohustused laienevad ka päraldisele, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeldatakse, et asja võõrandamise või koormamise kohustus hõlmab ka asja päraldisi. Päraldis jagab peaasja saatust, ta teenib seda
Kinnisasjade puhul täidab avalikkuse funktsiooni kinnistusraamat, kuivõrd kinnisasja õiguste kehtivuseks on vajalik kande tegemine kinnistusraamatusse, mille kannetega võib igaüks tutvuda, st ta on avalik. Asja mõtteline osa – seaduses on defineeritud asja mõtteline osa, milleks on tegelikkuses piiritlemata asja osa, mille suurust väljendatakse murdosana asjast (⅓, ⅔, ⅙ jne) (vt TSÜS §56). Päraldis. Päraldis – vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu (nt lukk ja luku võti, viiul ja poogen) (vt TSÜS §57 lg 1). Päraldiseks olemise üheks oluliseks tingimuseks on ühise majandusliku eesmärgi olemasolu. Selle puudumisel ei saa asjal olla ka päraldist (nt kui vabriku ehitamine on veel pooleli, siis ei ole kohaletoodud masinad päraldiseks, sest hoonet ei saa veel ettenähtud eesmärgil kasutada). Ehitise päraldisena on käsitletud ka pilt-tapeete
*** 1) Lihtasjad- ühiskondlik-majandusliku vaate kohaselt loetakse tervikuks, nagu kivi, puu jne 2) Koostatud asjad- lihtasjade mehaaniline ühend, nt laev, hoone. *** Asjade kogum- paljudest liht- või koostatud asjadest koosnev asi. Käsitletakse ka tervikliku õigusobjektina, näiteks kari, raamatukogu, kaubaladu jne.. Peaasi- on see, mis määrab kogu asja majandusliku otstarbe. Lisaasi - seisab peaasja teenistuses, nt pilt ja selle raam, sõrmus ja selle kivi. Vili- fructus -asjast perioodiliselt eraldatav osa. Looduslikud viljad, loomade juurdekasv, tsiviilsed viljad, - asja tulu, nt maa üür, kapitali - hoiuse protsendid. VALDUS (possessio) Valduse ja omandi vahel tuleb teravalt vahet teha! Omand on SUURIM õigus, mis võib olla asja kohta. Valdus on FAKTILINE suhe asjasse. Asja valdaja võib olla ka omanik.
Sellega lakkavad vallasasjad iseseisva õiguskäibe objektina olemast ning tekib uus asi, s.o kinnisasi. 3-2-1-84-06: Kinnisasja päraldisteks on ka selle kohta käivad dokumendid (kaardid, plaanid jne), seetõttu asja müümisel tuleb lisaks asjale endale anda üle ka selle päraldiseks olevad dokumendid. TsÜS § 56. Mõtteline osa Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. § 57. Päraldis (3) Päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. (4) Asi ei ole päraldis, kui seda käibes päraldiseks ei loeta. (5) Peaasjaga seotud õigused ja kohustused laienevad ka päraldisele, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeldatakse, et asja võõrandamise või koormamise kohustus hõlmab ka asja päraldisi. Päraldisele iseloomulikud jooned:
Vallasasi - valdamine, kasutamine. mida saab vallata ja käsutada Eksamiküsimus: asendatav asi - vallasasi, mida käibes määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ning millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristavad tunnused (raha, vesi). Tahad saada samas väärtuses - Laen asendamatu - individuaaltunnustega. Kui tahad saada sama asja - Rent äratarvitatav asi - kohv mõtteline osa - väljendatakse murdosana asjast, mõtteline osa ehk piiritlemata Päraldis - vallasasi, teenib peaasja (autovõti on päraldis, autodokumendid) miks on vaja päraldist? et neid ei saaks eraldi müüa Kasu - esemest saadav vili (ka õigusvili ntks. korterit välja üürides saadav raha) kulutus: 1) vajalik - säilitatakse eset (katuse parandamine) 2) kasulik - eset parendatakse (lagede värvimine) 3) toreduslik - kui taotletakse eseme mugavust (ilus lamp) Väärtus - harilik väärtus ehk kohalik keskmine müügihind ehk turuhind. erineb müügihinnast.
3. Vaikimine või tegevusetus Mis on eraõigus? õigusharu, kus subjektid on võrdsed. Kõik teooriad, millele oleme viidanud? huviteooria, subordinatsiooniteooria, täiendatud subordinatsiooniteooria, fiktsiooni teooria, sihtvara teooria, realistlik teooria. Mis on õigussuhe? - Õigussuhe on õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe (nt liikluseeskiri, kommunaalsuhe). Mis on päraldis? § 57. Vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku (ehk funktsionaalse) eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Teovõime? Kuidas tekib? Füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Teovõime on alates 18. aastasel isikul. Füüsilisel isikul tekib täielik teovõime täisealiseks saamisel või vaimuhaiguse vms tervenemisel. Teovõime lõpeb surmaga ja vaimuhaigeks jäämisel. Õigusvõime? Kuidas tekib
eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata nt katus (TsÜS § 55 lg 1). Osad peavad olema juba paigaldatud ehitisse. Näilised osad Vallasasju võib ühendada maatükiga mingil mööduval eesmärgil või kuulub vallasasi teisele isikule. Näiliselt on asi maatükiga ühendatud. Näilised osad, millel säilib õiguslik iseseisvus, kuigi nad on ühendatud maaga. 7. Päraldise mõiste TsÜS § 57 lg 1 - päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Peaasjaga seotud õigused ja kohustused laienevad ka päraldisele, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Asi lakkab olemast päraldis selle lahutamisel peaasjast, kui ühtlasi on väljendatud õigustatud isiku tahe lõpetada päraldise kasutamine peaasja huvides (TsÜS § 61 lg 1). Oluline on siin püsivus ja tahe. NB! Päraldis ei pea olema sama omaniku kuuluvusega, kuid võib olla.
Asi ja selle olulised osad ei saa olla ei isikute omandis Kinnisasja olulised osad – püsivalt ühendatud asjad, nt ehitised, kasvav mets, taimed, koristamata vili Asja mõtteline osa – tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast; asja reaalselt ei jagata Asja reaalosa – see on võrreldes teiste osadega tegelikkuses piiritletud, nt ridaelamuboks Päraldis – vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu (nt lukk – luku võti; viiul – poogen) Asja vili – asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad saadused, samuti tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu Õigusvili – tulu, mida õigustatud isik saab õigusest vastavalt selle eesmärgile, samuti tulu, mida õigus annab õigussuhte tõttu Asjast kasu saamiseks peab õigustatud isik kandma ka asjaga seotud kulutused ja kohustused
4. Õiguse objekt. Õiguse objektiks on kõik see, mis on subjektiivsete õiguste esemeks. Mõistega "õiguse objekt" on hõlmatud kehalised esemed ja mittekehalised esemed. Mittekehalised on näiteks: õigused, nõuded jm objektiivsed väärtused. Asjad omakorda võivad olla kinnisasjad ja vallasasjad, asendatavad või asendamatud, äratarvitatavad või äratarvitamatud, jagatavad või jagamatud. Õiguse objekt võib olla asjade kogum. Päraldis on vallasasi, mis olemata peaasja oluline osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Õiguse objekt on väga tihedalt seotus subjektiivse õiguse kandjaga. Juhul, kui subjektiivne õigus on kooskõlas õigustust omava õiguse subjekti huviga, võib nimetada õiguse objekti ka hüveks (kasuks). Näiteks kui inimesel on omandiõigus eluruumile, siis on tal elamusuhete objektiks temale kuuluv eluruum. Õiguse objektiks võib olla ka inimese elu või tervis
Ehitise osad TsÜS §55 lg1 on asjad. Millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata. 10 Mõtteline osa TsÜS §56 on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. ( siis kui on tegemist kaasomandiga) Asja päraldis - Ei ole asja oluline osa, kuid teenib peaasja ja on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. KASU Vili on alati mingi juurdekasv või tulu. Asja vili : asja loodusvili e otsene vili. (vasikas, maasikas) asja õigusvili e kaudne vili mida saab õigussuhte kaudu (renditasu) Õiguse vili : õiguse loodusvili e otsene vili ( tulu, mis tänu õigusele saadakse- rentniku õigus kasutada maavarasid--rentniku õigus saada vili endale.)
mitteteadmisega. Kinnisasjade puhul täidab avalikkuse funktsiooni kinnistusraamat, kuivõrd kinnisasja õiguste kehtivuseks on vajalik kande tegemine kinnistusraamatusse, mille kannetega võib igaüks tutvuda, st ta on avalik. Asja mõtteline osa seaduses on defineeritud asja mõtteline osa, milleks on tegelikkuses piiritlemata asja osa, mille suurust väljendatakse murdosana asjast (, , jne) (vt TSÜS §56). Päraldis. Päraldis vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu (nt lukk ja luku võti, viiul ja poogen) (vt TSÜS §57 lg 1). Päraldiseks olemise üheks oluliseks tingimuseks on ühise majandusliku eesmärgi olemasolu. Selle puudumisel ei saa asjal olla ka päraldist (nt kui vabriku ehitamine on veel pooleli, siis ei ole kohaletoodud masinad päraldiseks, sest hoonet ei saa veel ettenähtud eesmärgil kasutada). Ehitise päraldisena on käsitletud ka pilt-tapeete
Kinnisasjaga seotud asjaõigused on kinnisasja olulised osad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ehitise olulised osad on asjad, millest need on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata (nt küttesüsteem, mört hoone kivide vahel jne). Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast (nt 1/3 mõttelist osa elamust). Päraldis on vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Peaasja ja päraldise ühine majanduslik eesmärk seisneb selles, et neid mõlemaid kasutatakse koos ühiseks otstarbeks, kusjuures päraldisel on abistav ülesanne. Päraldise näited: raamatukogu päraldis on sealsed riiulid; veesõidukite päraldis aerud, ankrud, köied, purjed. Esemest saadav kasu on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised).
piire, ajutine tee), maatükiga püsivalt ühendatud ehitised, mis on püsitatud asjaõiguse alusel (hoonestusõigus, servituudid), tehnovõrk või -rajatis (kanalisatsioon, elektrivõrk) Mõttelised osad- asja jagamine mõttelisteks osadeks nii, et see väljendab asja omandiõiguse kuulumist mitmele isikule nii, et neile kuulub vaid mingi murdosa omandiõigusest. Päraldised- vallasasjad, mis pole peaasja osa, kuid teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majanduslik eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Asjade kogum- mitmest iseseisvast asjast koosnev kogum, mis teenib ühtset majanduslikku eesmärki nii, et sellesse kuuluvad asjad ei ole ühe asja osad (nt kaubaladu, raamatukogu). Ettevõte: majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb, teatud otstarbeks mõeldud varakogum. Ettevõttesse võivad kuuluda kinnisasjad, õigused, kohustused tooraine soetamiseks, töölepingust
18. Mida tähendab õiguse objekt? Selgita! Õiguse objekt – kõik, mis on subjektiivsete õiguste esemeks. Võib olla kehaline või mittekehaline. Mittekeh on nt õigused, nõuded jm objektiivsed väärtused. Ese – asjad, õigused, muud hõved mis võivad olla õiguse objektiks. Asi – kehaline ese. Võivad olla nt kinnis- ja vallasasjad, asendatavad ja asendamatud, äratarvitatavad või äratarvitamatud, jagatavad või jagatamatud. Päraldis – vallasasi, mis on peaasja oluline osa ning teenib seda. Õiguse obj võib olla hüve, inimese elu või tervis. See on materiaalne, vaimne või sotsiaalne hüve, mille puhul ja millega ühenduses üldse tekib ühiskondlik side inimeste vahel õigussuhtes. Vallasasjad on kõik esemed, mis ei ole maatükiga seotud – sõidukid, kodumasinad, raamatud, loomad jn .Kinnisasjad on maa koos selle oluliste osadega (sellega alaliselt seotud ehitised nt krunt ja sellel asuv maja) ning päraldistega. 19
kehtima ka asja võõrandamisel uuele omanikule. Keegi ei või end vabandada kinnistusraamatu andmete mitte teadmisega. Kinnisasjade puhul täidab avalikkuse funktsiooni kinnistusraamat, kuivõrd kinnisasja õiguste kehtimiseks on vajalik kande tegemine kinnistusraamatusse, mille kannetega võib igaüks tutvuda. Asja mõtteline osa seaduses on defineeritud selleks on tegelikkuses piiritlemata asja osa, mille suurust väljendatakse murdosana asjast. Päraldis on vallasasi, mis olemata peaasja osa teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi või sellele vastava ruumilise seose kaudu. (lukk ja lukuvõti, tsello või viiulipoogen) Päraldiseks olemise üheks oluliseks tingimuseks on ühise majandusliku eesmärgi olemasolu. Selle puudumisel ei saa olla asjal ka päraldist. Näiteks kui vabriku ehitamine on veel pooleli ei ole kohale toodud masinad päraldiseks, sest hoonet veel ettenähtud eesmärgil kasutada. Ehitise päraldisena on käsitletud ka pilttapeet
Asjad omakorda võivad olla: kinnisasja ja vallasasjad; asendatavad või asendamatud; äratarvitatavad või äratarvitamatud; jagatavad või jagatamatud. Vallasasjad on kõik esemed, mis ei ole maatükiga seotud sõidukid, kodumasinad, raamatud, loomad jn Kinnisasjad on maa koos selle oluliste osadega (sellega alaliselt seotud ehitised nt krunt ja sellel asuv maja) ning päraldistega. Õiguse objekt võib olla asjade kogum.Päraldis on õiguse objekt. Päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja oluline osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. PRAKTILINE ÜL: NÄITED: 1. TLÜ(subjekt) ja üliõpilane (subjekt) kvaliteetne kõrgharidus(objekt). Tegemist on subordinatsioonisuhtega. Normid: ülikooliseadus.§13"vastavad normid inimesele, kes soovib ülikooli astuda. §13,3 ülikooli õigus nõuda teaud juhtudel üliõpilaselt õppekulude hüvitamist. (relatiivsed subjektiivsed õigused)
eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. (2) Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Asja ja selle olulisi osasid ei saa koormata erinevate asjaõigustega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ruumis pole oluline osa nt tool..Mõtteline osa on piiritlematu § 56. Mõtteline osa Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. § 57. Päraldis (1) Päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. (2) Asi ei ole päraldis, kui seda käibes päraldiseks ei loeta. (3)Peaasjaga seotud õigused ja kohustused laienevad ka päraldisele, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeldatakse, et asja võõrandamise või koormamise kohustus hõlmab ka asja päraldisi. Päraldises kuulub asi omanikule. § 63. Kulutused Esemele tehtud kulutused on:
oluliselt muutuks. Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Asja ja selle olulisi osasid ei saa koormata erinevate asjaõigustega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. Asja reaalosa on võrreldes teiste osadega tegelikkuses piiritletud, nt ridaelamuboks. Päraldis on vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu, näiteks lukk ja lukuvõti, viiul ja poogen. Vallasasjad ja kinnisasjad. Kinnisasi on maatükk ehk maapinna piiritletud osa. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Kinnisasja olulised osad on ka kinnisasjaga seotud asjaõigused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vallasasi on asi, mis ei ole kinnisasi.
Asja oluline osa on see, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. Oluline osa ei saa olla eraldi õiguste esemeks. Kinnisasja olulised osad- kinnisasjaga püsivalt ühendatud asjad, kinnisasjaga seotud asjaõigused Kinnisasja oluliseks osaks ei ole- võõrale maale asjõiguse alusel püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis; maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi. ASJA päraldised Päraldis on alati vallasasi, mis ei ole peaasja oluline osa. Küll aga kuulub peaasja juurde, teenib seda ning on sellega seotud ühise majandamise eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seotuse kaudu. Peaasi võib olla nii kinnisasi kui ka vallasasi. Päraldis jagab kinnisasja saatust. Kui ostad peaasja on õigus osta ja saada ka päraldis. Mitte vastupidi. Kasu ja koormised, kulutused KASU kasu on asjast saadav igasugune tulu. Kasu jaguneb kaheks: viljad ja kasutuseelised. Viljade liigitus: asjaviljad- vahetuasja vili ehk loodusvili
ja koristamata vili. Kinnisasja olulised osad on ka kinnisasjaga seotud asjaõigused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatatakse murdosana asjast. Asja reaalosa on võrreldes teiste osadega tegelikkuses piiritletud, nt. ridaelamuboks, teatavatel tingimustel korteriomand. Päraldised Päraldis on vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu, nt lukk ja luku võti, viiul ja poogen. 27 Päraldise ja peaasja vahekord on oluline, kuna õigused ja kohustused, mille esemeks on peaasi, laienevad ka päraldisele, kui seadusega ei ole määratud teisiti. Kasu ja kulutused Asjast kasu saamiseks peab õigustatud isik kandma ka asjaga seotud kohustused ja kulutused.
NT:marmorkuju 5. Lihtasjad-asi,mida ühiskondlik-majandusliku vaate kohaselt loetakse tervikuks nagu KIVI, PUU. 6. Koostatud asjad-lihtasjade mehhaaniline ühend. NT:laev, hoone 7. Asjade kogum-universitas facti-paljudest liht või koostatud asjadest asi. Asjade kogumit käsitletakse ka tervikliku õiguseobjektina NT: kari, raamatukogu, kaubaladu 8. Peaasi-see, mis määrab kogu asja majandusliku otstarbe 9. Lisaasi-seisab peaasja teenistuses. NT:Pilt ja selle raam, 10. Vili- fructus-asjast perioodiliselt eraldatav osa. Looduslikud viljad nagu loomade juurdekasv. Tsiviilsed viljad –asja tulu nt maja üür, kapitali-hoiuse protsent. VALDUS-possessio Omand-suurim õigus, mida võib olla asja kohta. Valdus-faktiline suhe asjasse. Selline faktiline oolukord, kus valdaja võis asja tegelikult kasutada ja käsutada. Valduse elemendid: 1. Tahe asja enda käes pidada-animus possidendi ehk lihtsalt animus 2
tuleks lugeda püsivaks (ajutine maja, ajutine piire, ajutine tee, mööduv elektriliin) TsÜS 54 lg2 ja 55 2) maatükiga püsivalt ühendatud ehitised, mis on püstitatud asjaõiguse alusel 3) tehnovõrk või- rajatis, mille suhtes kehtib seadusest ttulenev talumiskohustus TsÜS 54 Mõtteline osa – mingi asja saab mõtteliselt tükkideks jagada ja igal tükil on erinev omanik TsÜS 56 päraldis – vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu TsÜS 58: kinnisvaraga seotud dokumendid, kaardid ja plaanid TsÜS 58 Asjade kogum – mitmest iseseisvast asjast koosneb kogum, mis teenib ühtest majanduslikku eesmärki selliselt, et sellesse kuuluvad asjad ei ole ühe asja osad Kehatud esemed – käsutada saab esemeid ainult siis, kui õiguskord seda ülteb ettevõte – TsÜS 66
osa häviks või oluliselt muutuks. (2) Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Asja ja selle olulisi osasid ei saa koormata erinevate asjaõigustega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ruumis pole oluline osa nt tool..Mõtteline osa on piiritlematu § 56. Mõtteline osa Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. § 57. Päraldis (1) Päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. (2) Asi ei ole päraldis, kui seda käibes päraldiseks ei loeta. (3) Peaasjaga seotud õigused ja kohustused laienevad ka päraldisele, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeldatakse, et asja võõrandamise või koormamise kohustus hõlmab ka asja päraldisi. Päraldises kuulub asi omanikule. § 63. Kulutused Esemele tehtud kulutused on:
Asi on kehaline ese. Õiguse objektid on nii kehalised esemed (-asjad: kinnis/vallas, asendatavad/asendatamatud, jaotatavad/jagamatud jne) kui mittekehalised esemed (õigused, nõuded, objektiivsed väärtused nt elektri tootmine) või asjade kogum (moodustavad ühe nimetuse all õiguste ja kohustuste suhtes ühe eseme). Õigused ja kohustused, mille esemeks on peaasi, laienevad üldjuhul ka päraldisele., Seega on päraldis õiguse objekt. Päraldis ise on vallasasi, mis, olemata peaasja oluline osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Õiguse objekt on tihedalt seotud subjektiivse õiguse kandjaga. Kui subjektiivne õigus on tõepoolest kooskõlas õigust omava õiguse subjekti huviga, võib nimetada õiguse objekti ka hüveks. Õiguse objektiks võib olla ka inimese elu ja tervis. Inimese jaoks kujutab elu suurimat väärtust.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
