Etnoloogia üldkursus (0)

Tartu ‘Ulikool
Etnoloogia  ‘Uldkursus
Konspekt tundmatu  tudengi  laualt
Tartu 1999
Sissejuhatus
Lugu
Konspekti koostamisel on arvestatud põhistruktuuri osas Ajaloo esimesel kursusel loe-
tava sissejuhatava teema ”Etnoloogia üldkursus” kavaga. Antud on etnoloogia üldine
sissejuhatus ja teaduse erinevad nimetused Euroopas ning Ameerikas. Räägitakse pea-
mistest teoreetilistest ja metodoloogilistest suundumustest.
Konspekti põhiosa keskendub erinevatele ainevaldadele, millega etnoloogid tegele-
vad. Lõpuks antakse lühiülevaade maailma kultuuridest, käsitledes näidetena tänapäeva
eelindustriaalsetest kultuuridest põhjalikumalt  Vanuatu  ( Melaneesia ) ja  Mehhiko  ”in-
diaanlaste” kultuure.
Õigused ja kohustused
Te võite seda teksti vabalt trükkida ja muuta. Te võite seda levitada, kui sõber vajab —
või levitamata jätta. See on iga  inemise  vaba  voli  ja  südametunnistus . Keegi ei vastuta
selle eest, et loengukursust ei muudeta või ei oodata ühe või teise punkti all eksamil
midagi muud. Võite teksti täiendada vastavalt loengus räägitavale või sootuks mitte
kasutada.
Tegemist on ju küllaltki üldfilosoofilise  teemaga , mitte  teadusega , seega on igal
mõtleval inimesel interpreteeringuteks piisavalt ruumi.
Ja veel üks praktiline märkus — tekst on küljendatud nii, et ta  jääks  ”viisakas” lehe
mõlemale poole trükituna. Kellele seda prahti siin maailmas ikka vaja on — kui saame,
hoiame kokku.
2
Sisukord
I
Etnoloogiateaduse Teooria ja praktika
6
1
Sissejuhatus antropoloogiasse ja etnoloogiasse. Põhimõisted.
8
1.0.1
Erinevused Euoopas ja Ameerikas . . . . . . . . . . . . . . .
9
1.1
Kultuurantropoloogia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
9
1.2
Etnoloogia ja teised  teadused  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
10
2
Etnoloogiateaduse ajalugu
11
2.1
Etnoloogia eelkäijad
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
11
2.2
Evolutsionism  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
13
2.2.1
Evolutsionistide põhilised  huvialad : . . . . . . . . . . . . . .
14
3
Etnoloogiateaduse metoodika ja praktika:  etnograafia  I
17
3.1
Etnograafiliste välitööde uurimisobjekt . . . . . . . . . . . . . . . . .
17
3.1.1
Mida etnoloog võiks uurida välitöödel . . . . . . . . . . . . .
17
3.1.2
Ettevalmistused etnograafilisteks välitöödeks . . . . . . . . .
17
3.1.3
Teoreetilised  ja praktilised probleemid välitöödel . . . . . . .
17
3.2
Kultuurirelatsioom . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
18
3.3
Etnograafiliste andmete kasulikkus . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
18
4
Etnograafia II. Lühiülevaade eesti etnoloogiateadusest
19
4.1
Eellugu  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
19
4.1.1
Varasemad  kroonikad  ja reisikirjad . . . . . . . . . . . . . . .
19
4.1.2
Balti-Sakslastest kirjamehed . . . . . . . . . . . . . . . . . .
20
4.1.3
Õpetatud Eesti Selts . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
20
4.1.4
Eestlastest rahvakultuuri kogujad ja uurijad. 19-20 saj. . . . .
20
4.2
Etnoloogia kui teadus Eestis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
20
4.2.1
Eesti Vabariik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
20
4.2.2
Nõukogude Eesti . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
21
4.2.3
Peamised uurimisvadkonnad . . . . . . . . . . . . . . . . . .
21
4.2.4
Eesti erinevad  kultuurivaldkonnad  . . . . . . . . . . . . . . .
21
II
Etnoloogia uurimisvaldkonnad
23
5
Keel ja kultuur. Maailma  rahvad  keelkonniti
25
5.1
Keel ja kultuur
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
25
5.1.1
Mõisted . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
25
5.1.2
Keele ja kultuuri suhted
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
26
3
5.2
Rahvad keelkonniti . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
26
5.2.1
Klassifitseerimise moodused . . . . . . . . . . . . . . . . . .
26
5.2.2
Tähtsamad  keelkonnad  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
27
5.2.3
Ülejäänud maailma keeled . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
30
6
Kultuurökoloogia
31
6.1
Kultuur ja keskkond . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
31
6.1.1
Kütid - korilased  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
31
6.1.2
Aiaviljeluskultuurid
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
32
6.1.3
Karjanduskultuurid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
33
6.1.4
Põllunduskultuurid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
33
6.1.5
Industriaalühiskond . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
33
7
Sugulussüsteemid, perekonna- ja abieluvormid
34
7.1
Sugulussüsteemid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
34
7.1.1
Sugulasgrupid
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
34
7.1.2
Põlvnemise ja  suguluse  arvestamise  printsiibid  . . . . . . . .
34
7.1.3
Erinevate sugulaste tähtsus, rollid erinevates kultuurides . . .
35
7.2
Seks, abielu, perekond
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
35
7.2.1
Abieluvälised suhted . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
35
7.2.2
Abielu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
35
7.2.3
Perekond . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
37
8
Sotsiaalsed rollid ja ebavõrdsus
38
8.1
Meeste ja naiste maailm . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
38
8.2
Grupeerimine  vanuste järgi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
38
8.2.1
Initsatsiooni  rituaal  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
38
8.3
Huvigrupid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
39
8.4
Sotsiaalne  kihistumine  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
39
8.4.1
Sotsiaalne staatus, roll, situatsioon . . . . . . . . . . . . . . .
39
8.4.2
Ühiskonnad sotsiaalse  kihistumise  astme järgi . . . . . . . . .
40
8.5
Klassikuuluvuse välised märgid
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
40
9
Majandusetnoloogia
42
9.1
Majandussüsteemid  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
42
9.1.1
Tootmine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
42
9.1.2
Jaotamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
43
9.1.3
Erinevate majandussüsteemide kontaktid
. . . . . . . . . . .
44
9.2
Majandusetnoloogia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
44
10 Poliitiline etnoloogia
45
10.1 Poliitilise süsteemi tüübid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
45
10.1.1 Tsentraliseerimata süsteemid . . . . . . . . . . . . . . . . . .
45
10.1.2 Tsentraliseeritud süsteemid . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
45
10.2 Sotsiaalne kontroll
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
46
10.2.1 Seadused ja õigusmõistmine . . . . . . . . . . . . . . . . . .
46
10.2.2  Seadusandlus ,  õigusemõistmine  . . . . . . . . . . . . . . . .
46
10.3 Poliitiline süsteem ja välissuhted . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
47
10.4 Poliitilise etnoloogia muud uurimisvaldkonnad
. . . . . . . . . . . .
47
4
11  Religioon ,  maagia , maailmavaade
48
11.1 Religioonietnoloogia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
48
11.1.1 Erinevad religioonikäsitlused . . . . . . . . . . . . . . . . . .
48
11.1.2 Religioonietnoloogia peamised uurimisalad . . . . . . . . . .
48
11.2 Üleloomulikud jõud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
49
11.2.1 Mitteisikuline . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
49
11.2.2 Isikuline
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
49
11.2.3 Maagia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
49
11.2.4 Üleloomulikuga suhtlemise moodused . . . . . . . . . . . . .
50
11.3  Spetsialistid  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
50
11.4  Rituaalid  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
50
11.5 Religioon, müüdid, maailmavaade . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
51
12 Arengu- ja rakendusetnoloogia
52
12.1 Kultuuride muutumise viisid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
52
12.2 Kultuuriliste muutuste tingimused . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
52
12.3 Vägivaldsed  kultuurimuutused  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
52
12.4  Reaktsioon  vägivaldsele kultuurimuutusele
. . . . . . . . . . . . . .
53
12.5  Moderniseerumine  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
53
12.6 Rakendusetnoloogia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
54
III
Ülevaade maailma rahvastest
55
13 Kütid-korilased ja aiaviljeluskultuurid. Vanuatu saarte kultuurid Mela-
neesias.
57
13.1 Geograafia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
57
13.2 Inimesed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
57
13.2.1 Sotsiaalelu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
57
13.2.2 Ajalugu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
57
13.3 Majandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
58
13.3.1 Külakultuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
58
14 Karjanduslikud ja põllumajanduslikud kultuurid, Mehhiko ”indiaanlas-
te” (sapotecod,  maiad  jt) kultuurid.
59
14.1 Maiad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
59
14.1.1 Ajalugu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
59
14.1.2 Kultuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
60
14.1.3 Majandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
61
15 Industriaalkultuurid: ülevaade Euroopa rahvastest. Lühiülevaade eestlas-
test jt soome- ugri  rahvastest.
62
15.1 Euroopa kultuurid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
62
15.2 Rahvastikuprotsessid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
63
15.2.1  Religioonid  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
63
5
Osa I
Etnoloogiateaduse Teooria ja
praktika
6
Peatükk 1
Sissejuhatus antropoloogiasse ja
etnoloogiasse. Põhimõisted.
Mis on etnoloogia?
Etnoloogia,  antropoloogia , etnograafia: P-Ameerika ja Euroopa
teadustraditsioonide võrdlus.
Antropoloogia — teadus, mis käsitleb inimlaste ehk hominiidide teket ja kujunemist
ning praegusaja inimeste piirkondlikke, etnilisi, ökoloogilisi, kutsealaseid ja ras-
silisi jm rühmi. Et inimene kuulub zooloogilisse sÜsteemi, võib a-d pidada ka
zooloogia  haruks.
Sõna Antropoloogia tuleneb kreekakeelest — inimest uuriv teadus.
Üld-a käsitleb inimrühmade (populatsioonide) mitmekesisust,  kehaehituse  tüüpe,
inimeste üksiktunnuseid ning nende  arengutaset , individuaalset varieeruvust, ke-
haosade proportsioone, tunnuste  seoseid  (korrelatsioone) ja seaduspärasusi. üld-
a peamised uurimismetoodikad on  antropomeetria  ja antroposkoopia, rakenda-
takse ka fotograafiat. Traditsioonilised harud on:
• antropogenees,
•  paleo -a,
• somatoloogia,
• rassiteadus,
• . . . aga ka dermatoglüüfika,
• antropoloogiline odontoloogia (hambauurimine),
• seroloogia (vererühmade  uurimine )
• primatoloogia (võrdlus  teistega )
Eri-a-d on  meditsiiniline , ealine ( pedagoogiline ), spordi- ja tööstus-a.
A tekkis iseseisva  teadusena  19.saj keskel, rajajaks peetakse P. Brocad. [1]
Tänapäeval on A mõiste  laienenud , eeltoodud kirjeldus sobib rohkem  füüsilisele
antropoloogiale.
Jane  Goodall tegeles shimpnsidega ja näitas, et nende pojad õpivad vanematelt
tööriistade tegemist,  vangistuses  suudavad õppida teatud abstraktseid sümboleid.
Näit. Ahv  Koko  õppis selgeks viipekeele, millega suutis rääkida oma minevi-
kust. [3]
8
Etnograafia — rahvateadus, uurib maailma rahvaid ja muid etnilisi gruppe, nende
kultuurilisi iseärasusi ja kultuuriloolisi suhteid. Peamine meetod on välitöödel
tehtav  vaatlus ja küsitlus, selle põhjal koostatav kirjeldus ning erinevate kirjel-
duste omavaheline võrdlus. Kasutatakse ka arheoloogilisi ja muuseumimaterjale,
ajaloo, keeleteaduse jm andmeid. Vahetevahel eristatakse ka etnograafiat kui kir-
jeldavat või oma rahvast uurivat teadust ning etnoloogiat kui midagi üldisemat.
Anglosaksi  maades peetakse etnoloogiat antropoloogia haruks ning nimetatakse
teisisõnu  kultuurantropoloogiaks.
Omaette  teaduseks kujunes 19. saj keskel, kui hakati looma e-seltse ja muuseu-
me. Suur tähtsus on A. Bastiani, E. B. Tylori ja L. H.  Morgani  töödel, mille tu-
lemusena peasuunaks 19. saj II poolel sai evolutsionism. 19. saj lõpus hakkas F.
Ratzeli tegevuse tulemusena evolutsionismi kõrvale tõrjuma  difusionism . 20nda
sajandi 20ndatel tekkisid USA-s täpset faktoloogiat eeldav F.  Boas  uurimissuund
ning samal ajal Inglismaal B.  Malinowski   algatusel  funktsionalism, mis selgitas
kultuuri sünkroonset funktsioneerimist ja ei huvitunud ajaloolistest vaatlustest.
30–40ndad tõid USAs freudismist lähtuva etnopsühholoogilise koolkonna (M.
Mead, R.  Benedict ).  Hilisemad   voolud  on kultuurirelativism, neoevolutsionism,
strukturaalne antropoloogia. Nõukogude perioodil muutusid tähtsaks etnogenee-
si, etnilise ajaloo ja  etniliste  protsesside uurimine. [1]
1.0.1
Erinevused Euoopas ja Ameerikas
USA jaotus
USA-s jaguneb A kultuurantopoloogiaks ja füüsiliseks antropoloogiaks. F-A tegevus-
valdkonda on ülal põhjalikumalt kirjeldatud, aga K-A jagatakse omakorda ajalooliseks
K-A-ks e etnoloogiaks, eelajalooliseks K-A-ks e arheoloogiaks ning linvistiliseks K-
A-ks e lingvistiliseks antropoloogiaks.
Ajalooline K-A ehk etnoloogia jaguneb omakorda etnograafiaks, sotsiaal-A-ks ning
võrdlevaks etnoloogiaks, mis tegeleb näit  tehnoloogia , musioloogia ja mütoloogiaga. [2]
Euoopa jaotus
Euroopas peetakse ülemaks teaduseks etnoloogiat, mis jaguneb omakorda etnoloogiaks
endaks ning füüsiliseks antropoloogiaks. See etnoloogia jaguneb omakorda etnoloo-
giaks, mis tegeleb tehnoloogia, musioloogia ja mütoloogiaga, eelajalooliseks E-ks ning
lingvistiliseks E-ks. [2]
1.1
Kultuurantropoloogia
Oma olulises töös Primitive Culture (1871), defineeris  Tylor  kultuuri kui seda osa ini-
mese käitumisest, mille ta õpib.
Culture . . . is that  complex   whole  which includes  knowledge , belief, art,
morals, law,  custom , and any  other  capabilities and  habits  acquired by
man as a  member  of society. (Tylor, Sir Edward Burnett.)
Tänapäeval haarame me selle mõiste alla ka materiaalsed objektid, sümbolid,  tehno -
loogiad, rituaalid ja tseremooniad. [2]
9
Seda protsessi, mille käigus omandatakse kultuuri nim. sotsialiseerumiseks ehk en-
kulturatsiooniks. [3]
Kultuuri uurimisega  tegelev  osa antropoloogiast kasutab oma meetodite, kontsept-
sioonide ja andmetena  arheoloogia , etnograafia, etnoloogiat, folkloori ja lingvistikat
(keelkondade ajalugu, kirjutamata keelte uurimine jms), kirjeldades ja uurides maailma
erinevaid inimesi. K-A sünni põhjus oli lähemalt uurida lääne tehnilisest tsivilisatsioo-
nist kõrvale jäänud ühiskondi, mida nimetati primitiivseteks, eelajaloolisteks jne. [2]
1.2
Etnoloogia ja teised teadused
Etnoloogia uurimisobjekti ja meetodite võrdlus teiste teadustega: püüd mõista kultuuri
kui  tervikut ; on humanitaarne ehk sisaldab huvi keelte, kunsti jne vastu; sotsiaalteadus-
tes on lähim sugulane sotsioloogia, neid eristatab etnoloogiast traditsiooniline meetod
( etnograafiline  välitöö, kõikide kultuuride  võrdlev  vaatlemine).
Antropoloog  uurib subkultuure.  Subkultuur  on  teatava  eristava  teadmisega  grupp
ühiskonna sees ( etniline , proffessionaalne...). Etnoajalugu uurib kultuuri  minevikku ,
näit. Arhiiviandmeid (sünni, surma kohta) või maadeuurijate kirjeldusi. [3]
10
Peatükk 2
Etnoloogiateaduse ajalugu
Inimesi on alati huvitanud nende oma kultuur, kuidas on mingid kombed tekkinud ning
kuidas näevad neid teised kultuurid. Siiski on isegi täpsemad  sellistest  kirjeldustest jää-
nud enamasti müüdi  tasemele . Eel-teaduslik mõte hakkas  sündima  paljudes kultuuri-
kolletes nagu vahemeremaad, Hiina,  Araabia . Etnoloogia kujunes teadusene välja siiski
Läänes 19. saj. keskpaiku.
2.1
Etnoloogia eelkäijad
Vanemal ajal kogunes etnoloogilist teavet tänu sõduritele, kaupmeestele, palveränduri-
tele, misjonäridele, kes külastasid paljuside võõraid rahvaid. Miks on majanduslikud,
poliitilised ja sotsiaalsed  institutsioonid  ja kultuur nii erinevad? Ajaloolased ja  filosoo -
fid Kreekas, Hiinas ja Araabias küsisid selliseid  küsimusi . [2]
• Antiik- Rooma , Kreeka kirjeldused neile tundmatutest rahvastest ja kultuuridest.
– V saj. e.m.a.  Herodotos  — reisis palju ja pani kõik kirja
– I saj. e.m.a. Lucretius —  Rooma  luuletaja ja  filosoof  (poeem asjade loo-
musest - mõtted inimese kui liigi arengust; võib nimetada evolutsionismi
eelkäijaks)
• 14-15 saj. Ibn Khaldun uuris Lähis-Ida beduiine, esitas erinevaid teooriaid inimühis-
konnast
• 15-16 saj. Kaupmeeste, rännumeeste kirjatööd. Uute mandrite avastamine tekitas
palju küsimusi. 1537-st Rooma paavsti bulla, et  indiaanlased  on inimesed
• Jean  Bodin  ( 1530 –96) — prantsuse poliitiline filosoof. Arutles riikide eksistee-
rimisaluste üle, võrdles sellest  aspektist  erinevaid kultuure.
• Michel de  Montaigne  (1533–92) — Lõi uue  kirjandusliku  vormi (esseed). ”mets-
lased  imestavad meie  kommete  üle sama moodi, kui meie nende kommete üle.
Meil pole õigust ended paremateks pidada.”
• 16-17 saj.
11
Joonis 2.1:  Thomas   Hobbes
12
– Thomas Hobbes (1588-1679) — esitas oma filosoofilistes traktaatides sei-
sukohti, et pärismaalaste elu on üksik, räpane jne. Hobbes (pildil nr 2.1)
uuris inimelu reegleid. Ta  arvas , et ühiskonna seadused on Jumalast ning
ülistas monarhiat, mis on Jumala ees  vastutav . Tema põhilised tööd rää-
givad  inimloomusest , poliitika elementidest, moraalist, vabadusest jms.
– Jean-Jacques  Rousseau  (1712–78) — idealiseeris pärismaalasi (elavad õi-
get elu looduse harmooniaga). Erinevalt pessimist Hobbs-ist, kes arvas, et
metsikus ümbruses inimese elu on “vaene, räpane,  brutaalne  ja lühike”, et
vana aja inimesed olid “terved, õnnelikud, head ja vabad”. Kogu arutlus
käis mitte praeguse aja metsikute rahvaste vaid inimkonna elu esimestest
aegadest Maal. R väitis, et pahed kaasnesid ühiskonna sünniga. Kui ini-
mesed hakkasid elama kõrvuti, tekkisid rivaliteet, eneseimetlusest sai soov,
et teised inimesed oleksid imetlejad. See lõi ebavõrdsuse eeldused. Oman-
duse  tekkimine oli ühiskonna riknemise järgmine etapp. Loomulike õiguste
vahetamine tsiviilõiguste vastu oli vale samm. R-d häiris, et enamus ini-
mestest ei esinda intelligentsemat poolt. Ta nõustus Platoniga, et enamus
inimesi on rumalad.
– Charles-Louis de Secondat  Montesquieu  (1689–1755) — õppis algul juu-
rat, aga kui oli saanud 27 aastaselt päranduse, otsustas pühenduda teadu-
sele. Tema esimene raamat oli satiirikas pilt kahe pärslase silme läbi Pa-
riisi erinevatest ühiskonnakihtidest. Ta laskis end valida Akadeemiasse ja
otsustas siis minna reisima, mida ta võttis kokku reisikirjeldustes. Oma po-
liitikat hindavas töös läheneb ta erinevatele kordadele originaalse nurga alt
— vabariik põhineb voorusel,  kuningriik  aul ja despotism hirmul. Ta  jagab
võimu seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. Ühiskonda tuleb
vaadelda  tervikuna . Üheski ühiskonnas ei ole kõik paha ja midagi annab
alati parandada. See osa tema tööst on ilmselt 18 sajandi olulisemaid kirju-
tisi , olles praegu nii inimõiguste kui mitmete konstitutsioonide aluseks. [2]
Kirjeldas metslust (küttide ühiskond), barbaarsust (karjakasvatajad), tsivi-
lisatsiooni (L-Euroopa) [3]
• 19 saj keskpaiku kujunes välja etnoloogia teadusena evolutsionism e arenguõpe-
tus.
2.2
Evolutsionism
Evolutsionism e arenguõpetus kujunes välja 19. saj keskpaiku. See oli  kantud  ideest
selgitada välja, millised etapid peab ühiskond läbima oma teel primitiivsest komp-
leksseks, homogeensest heterogeenseks, irratsionaalsest ratsionaalseks. Oluline roll oli
Ameerika antropoloogil L. H. Morganil:
As it is undeniable that portions of the human family have existed in a
state of savagery, other portions in a state of barbarism, and still other
portions in a state of civilization, it seems equally so that  these  three
distinct conditions are connected with each other in a natural as well
as necessary sequence of progress (Ancient Society, 1877).
Üldiselt  kujutasid  evolutsionistid inimkonna arengut ette lineaarselt. Siiski  märgivad
nii  Morgan  kui Tylor diffusionismi võimalikkust. Väärarvamus üldisest inimloomusest
13
segas siiski arusaama kultuuridest — ei osatud arvestada, et sarnased nähtused võivad
erinevais kultuurides erineva tähendusega olla.
•  Lewis   Henry  Morgan ( 1818 –1881) — võib pidada teadusliku antropoloogia ra-
jajaks. Ta uuris sugulussidemete liike ning arvas võivat kinnitada indiaanlaste
aasia -päritolu. Üritas anda esimese  seletuse  ühiskondade arenemisele erineva-
tes kultuurides. Ta pidas oluliseks sotsiaalset organiseeritust ning toidutootmist.
Tema teooria kohaselt arenes ühiskond jahindusest-korilusest (metsikus) organi-
seeritud põllumajandusega korraks (barbaarsus) edasi arenenud põllumajandus-
se ( tsivilisatsioon ). Tema teooriat sotsiaalse elu arenemisest läbi mitmete järkude
monogaamiasse, peetakse siiski iganenuks. M rõhk tehnoloogilisel ja muul ma-
teriaalsel arengul ühiskonna progressis võlusid  Marxi  ja Engelsit.
• Sir Edward Brunett Tylor ( 1832 –1917) — üks inglise antropoloogidest, keda tun-
nustatakse kultuurantropoloogia rajajana. Tema olulisem töö on 1871 välja antud
Primitiivne  kultuur, mis on mõjutatud  Darwini  bioloogilisest evolutsioonist oma
ühiskonnakäsitluses. Ta uuris Mehhikos Tolteekide kultuuri ja otsis selle jäänu-
seid.
• Charles Darwin
Iga ühiskond või kultuur areneb lihtsat arengurida kasvades lihtsamalt keerulise-
maks. Näit aborigeene peeti reliktideks kaugetest aegadest, tõendati, et kõik kultuurid
läbivad selle etapi.
2.2.1
Evolutsionistide põhilised huvialad:
1. Ühiskonna ja riigi teenimine ja areng (Morgan)
2. Abielu ja perekonna päritolu ja areng
3. Religiooni teke ja areng (Taylor’i ideed animismist, mitme jumala  kummarda -
mine, ainujumalakummardamine)
Alates 19. saj lõpust said evolutsionistide ideed kriitika väärilisteks.
4. Difusionism — kultuurielementide ruumiline levimine. Difusionismi esindajad
uskusid, et kõik kultuurid on alguse saanud Egiptusest (heliotsentrism). Saksa-
Austria kultuuriringide koolkond väitis, et eksisteerivad mitmed südamikud, mil-
ledest levib kultuur ka naaberaladele.
5. Franz Boasi (1858–1942) oli Saksamaal sündinud Ameerika antropoloog. Ta oli
Põhja-Ameerika indiaanlaste keelte ja kultuuride ekspert. Ta lõi oma koolkon-
na USAs, kuhu kuulusid sellised nimekad antropoloogid nagu  Ruth  Benedict,
Margaret Mead ja Edward  Sapir .
Boas oli lapsepõlvest peale reaalhuvidega, õppides mitmeid valdkondi, kaitses ta
PhD füüsikas ja geograafias. Varsti hakkasid teda huvitama inimesed, ta käis uu-
rimas Briti- Columbia  hõime.  Tagasiteel  sattus ta New  Yorki  ning otsustas sinna
jäädagi. Ta asus tööle Science  toimetajana .
Boas’i  koolkonda  nimetatakse  ajaloolis -kriitiliseks koolkonnaks. Naturaaltea-
dustega  harjunud   inimesena  otsis ta võimalust universaalsete algoritmide raken-
damiseks ning tõestas, et see ei ole võimalik, sest ühiskonnad on liiga keerulised
ja vajavad igaüks omaette lähenemist.
14
Joonis 2.2: Franz Boas, 1941
15
• Neid võib pidada antropoloogia rajajaiks, kriitiline aspekt seisnes tugitoo-
liteadlaste (evolutsionistide) kritiseerimises.
• Leidis, et on vajalik  detailne  kohapealne uurimine. Iga konkreetset kultuuri
tuleb hinnata selle kultuurikandja  seisukohast  lähtudes.
• Uuris indiaanlasi
• Uskus saavat kultuurist materjali ajaloo rekonstrueerimiseks.
• Õpilastest kasvas välja etnopsühholoogia. (Ruth Benedict)
6. B.Malinowski ja Funktsionalism.
Bronislaw Malinowski (1884–1942) — üks 20nda sajandi tuntumaid  antropo -
looge, pärit Poolast, hiljem Inglismaa, USA. Teda tunnustatakse kultuurant-
ropoloogia rajajana. Oli hõivatud  Okeaania  elanikkonna uurimiseks tehtud
välitöödega.
• Trobriandi saarte  välitööd .
• Väitis, et kõik kultuurielemendid funktsioneerivad mingi inimese va-
jaduse rahuldamiseks ja on omavahel tihedalt seotud.
7. Briti  strukturalistlik -funktsionaalne koolkond (Raddiffe-Brown)
• käsitles vastuolu individualistliku ja kollektiivse lähenemise vahel.
• Igal  kombel -uskumusel on oma kindel funktsioon, mille eesmärgiks on
ühiskonna sotsiaalse struktuuri säilitamine.
8. Materjalistlikud voolud etnoloogias
• Uus evolutsionism — (Leslie White) energiakontseptsioon. Kultuuri aren-
gut võib mõõta sellega, palju antud kultuur toodab energiat üle oma vaja-
duste.
• kultuuriökoloogia
• kultuurimaterjalism ( 60ndad )
• marxistlik antropoloogia (60-70ndad)
9. Uuemad teoreetilised  suundumused  alates 1960. aastast. Prantsuse strukturalism
( Claude  Levi- Strauss ) ja  kognitiivne  (sümboli-) antropoloogia.
• Prantsuse strukturalism — Claude Levi-Strauss
• Kognitiivne (sümboli-) antropoloogia
16
Peatükk 3
Etnoloogiateaduse metoodika ja
praktika: etnograafia I
3.1
Etnograafiliste välitööde uurimisobjekt
Algselt olid uurimisobjektiks loodusrahvaste kultuurid, mitmed neist enne etnoloogi
saabumist valget inimest näinud ei olnud. Praegu uuritakse ka palju industriaalseid
riike ning subkultuure neis.
3.1.1
Mida etnoloog võiks uurida välitöödel
• looduse keskkond
• materiaalne kultuur
• tegevusalad
•  uuritavate  omavaheline  suhtlemine
• vaimne kultuur
• ühiskondlik organiseeritus
3.1.2
Ettevalmistused etnograafilisteks välitöödeks
• mis eesmärgil  uurima  minna
• uuritavate keele omandamine
• materiaalsed probleemid
3.1.3
Teoreetilised ja praktilised probleemid välitöödel
• ei teadvustata varjatud kultuuri (suhtlusdistants)
• naiivse realismi probleem (kõik inimesed ei näe maailma sama moodi)
• etnotsentrism ( usk, et nende kultuur on kõige parem)
17
3.2
Kultuurirelatsioom
Vaatenurk rõhutab, et kuna iga kultuur on  unikaalne , siis peab  igat  konkreetset kultuuri
hindama  ainult antud kultuurist lähtudes.
• Kontakti loomine uuritavate inimestega; soovitused:
vaja kindlaks teha, kuidas inimesed  arvavad , et ta peaks käituma
kuidas nad tegelikult käituvad
kuidas nad arvavad ise end käituvat
• Kultuuri˘ sokk  (ängistusseisund, mis tuleneb kultuuride vahelistest erinevustest
tulenevaist arusaamatusist)
• Keelebarjäär
• Privaatsuse puudumise võimalus
3.3
Etnograafiliste andmete kasulikkus
Annab meile teadmisi teistest kultuuridest, avardab silmaringi.
18
Peatükk 4
Etnograafia II. Lühiülevaade
eesti etnoloogiateadusest
• Tegeldakse peamiselt ühe rahva — eestlaste —  kultuuriga . Vahel siiski ka ran-
narootslased, peipsivenelased.
• Uuritakse, mida inimesed teevad, mida mõtlevad, milliseid asju valmistavad ja
kasutavad.
• Vaimse kultuuri vallas on enam uuritud
–  rahvaluule
–  rahvausund , sellega seonduvad
– rahvamuusika,
– tants,
– kombestik.
4.1
Eellugu
19. saj.  estofiilid  — suurem huvi eesti rahva vastu. Palju kirjalikke  allikaid  pärineb ka
varasemast  ajast.
4.1.1
Varasemad kroonikad ja reisikirjad
• Novgorodi kroonika 1071 — lõik t˘suudi ennustajast, kes oli arvatavasti Eesti
aladel tegutsenud tark.
• Läti Hendriku kroonika 1224–1228
•  Balthasar  Russowi kroonika 1584
• Adam Oleariuse  reisikiri  1647 —  etnograafilised  andmed Eesti ala asukate rõi-
vastest, kommetest, religioonist.
19
4.1.2
Balti-Sakslastest kirjamehed
• August Wilhelm Huppel Topograafilisi teateid Liivi- ja Eestimaalt, 1774–1802,
3 köidet. Põhineb enam kui 100 korrespondendi andmetel.
• Johann  Christoph   Petri , 1762– 1851 , Eestimaa ja eestlased.
4.1.3
Õpetatud Eesti Selts
Asutatud 1838, eriline tähelepanu rahvaluulel ja usunditel.
4.1.4
Eestlastest rahvakultuuri kogujad ja uurijad. 19-20 saj.
• Mihkel  Veske  (1843–90) uuris karisid ja mordvalasi
•  Jacob  Hurt (1839–1907) käsitles setusid etnograafilisest vaatenurgast, algatas
üle-eestilise rahvaluule kogumise ja publitseerimise; enam kui  1400  kaastöölist,
suured materjalid.
•  Mathias  Johan  Eisen  (1857–1934) oli rahvaluuleteadlane ja usundiloolane. Ala-
tes 1880ndatest tegeles ligi 1500 kirjasaatja abil rahvaluule kogumisega.
•  Oskar  Kallas (1868–1946) käis välitöödel  Lutsi  ja Kraasna eestlaste juures. Kraas-
na — 16. saj setumaalt Pihkvamaale ümberasunud, 1901 olid enamikus venestu-
nud.
• Soome  etnograaf  Heikel
• Eesti Kirjameeste Selts
• Eesti Põllumeeste Selts
• Eesti Üliõpilaste Selts
• Eesti Rahva  Muuseum  (1909, juhtiv roll Oskar Kallasel ja  Kristjan  Raual)
4.2
Etnoloogia kui teadus Eestis
4.2.1
Eesti Vabariik
Iseseisva teadusena sai nimeks etnograafia ja  eraldus  selgelt folkloristikast ja usundi-
loost .
Soomlane Ilmari Manniken kutsuti 1922  ERMi  direktoriks. Ta oli ka  lektor  TÜs.
Manniken’il oli mitmeid teeneid Eesti etnoloogia arengus:
• kasvatas üles I professionaalse etnograafide põlvkonna,
• pani uurimisele teadusliku aluse
• rajas laialdase korrespondentide võrgu
• rajas ERMi käsikirjalise arhiivi
1925. a-st hakkas ilmuma I etn. väljaanne ”ERMi aastaraamat”.
Ferdinand Linnus (1895–1942) — ERMi  direktor  aastast 1929.
Gustav Ränk — I TÜ etnograafia  professor .
20
4.2.2
Nõukogude Eesti
Osa ERMi kogusid anti Kirjandus- ja Kunstimuuseumile, kaotati etnoloogia professuur
TÜs. Uurima hakati vennasrahvaid, Soome-Ugri ja  slaavi  rahvaste vahelisi  sidemeid .
1957 asutati  vabaõhumuuseum , mis baseerub ERMil, TÜ-l ja Ajaloo  Instituudi   etno -
loogia  sektoril.
Peamine rõhk oli materjaalsel kultuuril, vaimne oli kirjandusteadlaste rida.
ERMi aastaraamat ilmub siiamaani, palju artikleid on  Akadeemias .
4.2.3
Peamised uurimisvadkonnad
Etnograafiline  sõnastik  1925, Eesti rahvariiete ajalugu 1927, Soome sugurahvaste et-
nograafia 1929, Die Subkultur Estland  1931 –33.
1. Rahvapärased ehitised: Karl Tihase Eesti talurahva  arhitektuur  1974
2. Rahvariided
3.  Rahvakunst  ( tekstiil ,  ornamentika , kudumid)
4. Majandusvormid (põllum,  kalastus , jahindus, karjakasv)
5. Rahvapärane käsitöö
6. Veo- ja  transpordivahendid
7. Rahvapärane toit ja selle valmistamismeetodid; Aliise  Moora : Eesti talurahva
vanem toit
Gustav Ränk — Vana Eesti Rahvas ja kultuur — Stock 1949
4.2.4
Eesti erinevad kultuurivaldkonnad
1. Lääne-E ja saared — mõjutatud rootslastest, tihedalt seotud kalastamisega, kõige
kauem säilisid rahvausundi jäänused. alates 18.saj kristliku liikumise massilisus,
vennaste  kogudus .
2. Põhja-E
3. Lõuna-E erinevused P-E-st on kubermangudes, murde- erinevused.
4. Peipsi subkultuur (vadja, vene, isuri kultuuride mõjud)
5.  Setumaa  kuulus 13-20 saj Vene valdusse, õigeusk.
6. Mulgimaa majandusl jõukad, alalhoidlikud
7. iga suurem saar omaette
8. Eesti-Rootsi alad ( Vormsi ,  Naissaare , Noa-Rootsi)
Suuremad  murded
• Kirde-E rannikumurre
• Põhja-E koos osaga  saartest
21
• Lõuna-E ( Mulgi , Tartu, Võru, Setu rühmad)
Suuremad eestlaste väljarännanud  kogukonnad  on Abhaasias,  Siberis , Kaug-Idas,
Peipsitagustel aladel Oudova  maakonnas , Peterburis; Kanadas, USA-s, Rootsis, Aust-
raalias.
22
Osa II
Etnoloogia uurimisvaldkonnad
23
Peatükk 5
Keel ja kultuur. Maailma
rahvad keelkonniti
5.1
Keel ja kultuur
5.1.1
Mõisted
Keel
on inimestele omane hääldatavatel või kirjutatavatel märkidel  rajanev  sotsiaalse
grupi  omavahelise  suhtlemise süsteem. Keelt kasutatakse kõne, teksti loomiseks ning
interpreteerimiseks . On inimeste kõige kõrgemalt arenenud suhtlemisvahend.
Keel ja muud  suhtlusvahendid
Vahel kannavad põhitähendust mitmesugused hää-
litsused nn parakeel (haigutus jm),  kehakeel  ( poosid , ilmed, liigutused, suhtlusdistants,
pilk, lõhn).
Lingvistika  uurimisalad
L. on keele uurimisega tegelev teadus. Lingvistika mõiste
võeti kasutusele 19. saj keskel vajadusest eristada konkreetset keelt uurimivat osa tea-
dusest üldisemast  filoloogiast . Kui filoloogi huvi on ennekõike keele ajaloolisel arengul
ja kirjutatud tekstide kultuurilisel kontekstil, siis lingvisti põhirõhk asub  konkreetsel
räägitaval keelel ja kuidas need  toimivad  konkreetsel ajahetkel.
Lingvistika jaguneb omakorda foneetikaks ( häälikuõpetus , kuidas erinevate keelte
häälikuid esile tuuakse), grammatikaks (õpetus häälikute ja sõnade korrektsest kokku-
panekust, selle alaosa on  süntaks , lauseõpetus), semantikast (keele tähenduslik külg,
sõnavara. . . Näiteks sama sõna või väljend võib slängis ja tavakeeles tähendada erine-
vaid asju).
Lingvistika  käsitlus  sõltub kolmest põhilisest dihhotoomiast1 — kas on tegemist on
1. diakrooniline e ajaloolisele järjepidevusele  toetuv  käsitlus ning sünkrooniline e
paralleelselt toimuvate parameetrite kõrvutav uurimine.
2. teoreetiline  versus  rakenduslik-praktiline  lähenemine
3. mikrolingvistika versus makrolingvistika
1Jagamine kaheks võimaluseks.
25
Makrolingvistika jaguneb paljudeks eriharudeks nagu psühholingvistika,  sotsio -
lingvistika, antropoloogiline lingvistika,  dialektoloogia , matemaatiline- ja arvutiling-
vistika,  stilistika  [2].
Lingvistikat võib jagada:
1. kirjeldav lingvistika — uurib keelt teatud ajahetkel,
2. ajalooline lingvistika — uurib keelte ajaloolist arengut, muutumist, jaotumist
keelkondadesse, seoseid erinevate keelte vahel [3].
Põhiosa sõnavarast vahetub keelest tuhande aasta jooksul. Lingvistid uurivad ka
sotsiaalseid erinevusi häälduses.
5.1.2
Keele ja kultuuri suhted
Keele ja kultuuri suhete uurimisega tegeleb antropoloogiline lingvistika.
Kas ja kuidas keel mõjutab meie mõtlemist ja käitumist?  Eskimotel  on lume kohta
palju sõnu, idamaades riisi kohta. Kas see mõjutab ka nende mõtlemist?
Edward Sapir2 ja Benjamini Lee Whorf3 uurisid  Hopi  indiaanlasi, kellel polnud
minevikku, olevikku ega tulevikku (oli vaid, on praegu, on tulemas).
Sapir- Whorf ’i hüpotees — emakeele  leksikaalne  ja grammatiline ehitus määravad
inimeste  maailmavaadet , mõtlemist ja sotsiaalset käitumist. Hüpoteesi üle on palju
vaieldud. On nii poolt- kui vastuargumente, aga (IMHO) need on tegelikult rohkem
näidete tasemel. Ei väite õigsust ega ekslikkust ei ole keegi ära tõestanud.
Vastuväite näide: keel väljendab kultuurilist reaalsust, mitte ei määra seda. Kultuur
määrab keele arengu. Näit Aafrika karjakasvatajad nverid omavad 400 sõna, millega
oma karja iselomustada.
Tänapäeval aktsepteeritakse nn mõõdukat Whorfismi — keel mõjutab kultuuri,
kuid ei pea seda  määrama .
Sotsio-lingvistid — kuidas kõneleja staatus mõjutab tema kõnet, kuidas mõjutab
erinev keskkond.
Keele ja dialekti vaheline piir — võib tõmmata sinna, kus ühe keele kõneleja ei
suuda  teisega  suhelda.
Pidgin  keel — ülilihtsa grammatika ja struktuuriga,  segatud  sõnavaraga nn kauple-
miskeel.
5.2
Rahvad keelkonniti
5.2.1
Klassifitseerimise moodused
• majandus-kultuurilised tüübid (näit kütid, korilased)
• geograafiline (P-Am, Kesk-Am, L-Eur)
• religioossed (loodusrahvaste usundid, monoteistlikud usunidd, maailma usundid,
rahvuslikud)
• antropoloogilised (rassilised erinevused)
• keelkondade erinevused
2E. Sapir — 1884–1939;  suuremaid  USA antropolooge ja lingviste;  etnolingvistika  rajajaid.
3B. L. Whorf —  1897 –1941; USA  lingvist ,  arendas  Sapir’i mõjul kultuuri ja keele vahelise suhte valemit.
26
Ühte  keelkonda  liigit.  sugulaskeeled  (keeled, mis on seotud ühise päritoluga, olles
välja arenenud kunagisest ühisest protokeelest). Põhikriteeriumina peavad keeled α ja
β demonstreerima korduvaid ja süstemaatilisi sarnasusi oma põhisõnavaras, et neid
saaks lugeda sugulaskeelteks (näit  numbrid , kehaosad,  loodusobjektid ).
Tänapäeval loetakse umbes 3000 erinevat keelt.
5.2.2
Tähtsamad keelkonnad
Paremini on uuritud järgmised keelkonnad:
• Indo-Euroopa keeled
•  Uraali  keeled
•  Altai  keeled
•  Semiidi -Amiidi keeled
Hüpoteesi tasemel arvatakse, et Uraali keeled ja Altai keeled kuuluvad veel ühte
suuremasse Uraali-Altai gruppi. See teooria ei ole aga seni eriti hästi ära tõestatud.
Indo- Eoroopa  keelkonda kuulub 11 keelerühma:
1. Indo- Iraani  rühm
• India — Sanskripti k. tekst u 200 a.e.kr Rigveda kasut brahmaanide e hin-
duismi preestrite poolt, Bengali k,  Hindi  k (Pakistanis urdu k), mustlaste
keel
• Iraani — Soroastrismi pühatekst,  Avesta  kirjut, u 1000–600 e kr; Vana-
Pärsia  k, Pärsia k, Kurdi k, Afgaani keeled, Tad˘ziki k, Osseetide k
2. Kreeka rühm
• Kreeka keel
• Hali ja Romaani rühm — Ladina k on jälgitav 3. saj e kr.; vulgaarladina e
ladina kõnek-st arenesid välja romaani keeled:
– itaalia,
– prantsuse,
–  hispaania
– portugali,
– provantsaali,
–  kataloonia ,
– sardiinia
– reto-romaani ( ˘ Sveitsi  kaguosa, Austria-Itaalia piir)
–  rumeenia
–  moldova
• Keldi rühm
3.  Gallia  alamrühm — gallia k on välja surnud
4. Briti alamrühm — kõvri (?)  Wales ’is, bretooni k Prantsusmaal  Bretagne ’s
27
5. Gaeli alamrühm — 4. saj e kr Ogami kirjasüsteemi abil kirjutatu, vana Iiri-
keel. . . iiri k, manksi k, gaeli k
6. Germaani rühm
• Lääne-Germaani a-rühm — inglise,  friisi  ( Holland , L-Saksa  rannik , saa-
red), hollandi k, flaami k Belgias, afrikaani e buuri k, alam-saksa, ülemsak-
sa
• Ida-Germaani a-rühm — rootsi, norra, taani, islandi,  fääri  k
• Põhja-Germaani a-rühm —  gooti  k, vandaali k, jt välja surnud keeled
7. Balti rühm
• Läti
• Leedu
• muinas-preisi
8. Slaavi rühm
• — Ida-Slaavi a-rühm: vene,  ukraina , valgevene
• — Lääne-Slaavi a-rühm: poola, t˘sehhi, slovaki
• — Lõuna-Slaavi a-r:  bulgaaria , v-bulgaaria e kirikuslaavi (vene õigeusuki-
riku tekstid pärinevad 9. saj),  sloveenia , serbo- horvaadi , makedoonia
9.  Armeenia  keel, seda kõneldakse
• Armeenias,
• Türgis,
•  Iraanis ,
Kirjalikud dokumenidd 5 saj.
10.  Albaania  keel — lingvistid arvavad, et ainult 5% keelest on originaalne, muu osa
on kokku laenatud.
11.  Anatoolia  (välja surnud rühm)
•  heti  keel (18–13 saj e kr kõneldi Hetiitide impeeriumis)
• lüüdia keel
12. Tahhaari keel — kõneldi 6–8 saj Hiina Turkestanis (Lääne-Hiinas)
13. Illüüria, Traakia,  Früügia  keeled — välja surnud, kirjlikke dokumente ei ole,
seetõttu ei saa kindlalt väita, kas ikka kuulusid indo-Euroopa keelkonda
28
Uraali  keelkond
1. Samojeedi rühm
• nganassaanid,
•  eenetsid
• neenetsid (27 tuh, hajutatult)
• sölkupid (u 1500)
• kamassid (viimane suri 1989)
• motorid (19. saj välja surnd)
2. Soome-Ugri rühm
• Ugri a-rühm — ungarlased, hansid, mansid
• Läänemeresoome — liivlased, eestlased, vadjalased,  soomlased , ingerisoom-
lased, isurid, repslased
• Saamid e  Laplased  — norras-rootsis-soomes kümnetes tuhandetes
•  Volga  rahvad —  ersa - mordvalased , mok˘sa-mordvalased, marid e t˘seremi˘sid
•  Permi  keeled —  udmurdid , sürjakomid, permikomid
Altai keelkond
1. Türgi-Tatari rühm —  türklased , tatarlased, ba˘skiirid, kasahhid, kirgiisid, usbekid,
turkmeenid, aserid ( kaukaasiast ), dolgaanid, jakuudid
2. Mongoli rühm — mongolid, kalmõkid, burjaadid
3. Tunguusi- Mand ˘zu rühm — evengid, eveenid, nanid, ult˘sid, mand˘zud (kirde Hii-
nas, ´ca 4 milj)
Semiidi-Hamiidi keelkond
1. Semiidi rühm —  akadi , foniikia,  heebrea , aramea keeled. P-aafr. edelaosas, kõik
välja surnud. Araabia keel (kirjad 4. saj, levis eriti seoses islami  levikuga )
2. Egiptuse rühm — vana-egiptuse k, kopti k (ainult lingvistiline keel)
3. Ku˘siidi rühm — somaali jt
4.  Berberi  rühm — keeled Al˘zeerias ja  Marokos ; berberid
5. T˘saadi rühm — kesk-Aafrika, T˘saadi järve piirkond ja sellest lõunas. . . hausa k
jt
29
5.2.3
Ülejäänud maailma keeled
1. Aafrika keeled
• Niigeri- Kongo  keeled  bantu  keeled,  suahiili  k (kaubandus- ja  suhtluskeel
erinevate gruppide vahel Ida-Aafrikas)
• ˘Sari-Niiluse keeled —  masaid  jt
• Khoisani keeled — hotentotid, bu˘smanid
2. Ameerika indiaanlaste keeled
•  Eskimo -Aleuudi
• Põhja-Ameerika (üle 50 keeleperekonna)
• Kesk-Ameerika (20 keeleperekonda)
• Lüuna-Am (u 75 keeleperet)
3.  Aasia -Okeaania- Austraalia  keeled
• Paleo-Aasia rahvaste keeled Põhja-Siberis — t˘sukt˘sid, korjakid, itelmee-
nid, nivkid, ketid, jukagiirid
• Kaukaasia rahvaste keeled (Musta ja Kaspia  merede  vahel), 30–40 keelt,
üle 6.5 miljoni kõneleja — grusiinid, abhaasid, kabardiinid, t˘serkessid,
t˘set˘seenid, ingu˘sid, Tagestani rahvad.
• Hiina- Tiibeti  keeled (üle 300 keele) — hiina mandarini-hiina k (Pekingi
dialekt, 612 milj. kõnelejat)
Tiibeti-Hiina a-rühm — Tiibeti keeled, Himaalaja rahvad, birmalased
• Draviidi keeled — Indias, Pakistanis, Sri  Lankal  (20 keelt, 165 tuh rääki-
jat), tamili keel
• Austro-Aasia keeled — Kagu-Aasias, Indias (u 65 milj in, 150 erinevat
keelt); khmeri, vietnami jt.
• Tai keeled — 64 milj (Tai, Laos,  Birma , India, Vietnam, Birma)
• Austroneesia keeled ( polüneesia  keeled)
–  Indoneesia  haru — 200 keelt, 170 milj in — Madagaskaris, Sumatras,
Taivanil,  Filipiinidel ,  Jaava  saarestikus, Malaisias
– Okeaania haru — 300 keelt, miljon in — melaneesia, polüneesia, mik-
roneesia
• Paapua keeled (740 keelt, 3 milj in)
• Austraalia aborigeenide keeled (260 keelt, 45 tuh in)
4. Sugulasteta keeled
• Sumeri e.  etruski  k — välja surnd
• Jaapani k — 120 milj in
• Korea k — 60 milj in
• Baski k —1 milj in
• Ainu k —  Hokkaido  saarel
• Zuni k — indiaanlased
30
Peatükk 6
Kultuurökoloogia
6.1
Kultuur ja keskkond
Kultuuriökoloogiaks
nimetatakse etnoloogia haru, mis tegeleb inimkultuuride ja nen-
de elukeskkondade vaheliste suhete uurimisega.
Näiteks Komantšid  elades  Idakos olid kütid-korilased. Edasi rännates preeriasse sai
esmatähtsaks piisonite  küttimine . Šamaanide asemel asusid  etteotsa  edukad kütid, tänu
keskkonna muutumisele muutus ka nende kultuuri olemus.
Julian  Steward ( 1902 –72) — hakkas efektiivselt uurima inim füüsilist keskkonda,
sealt saadavaid loodusressursse ja tehnoloogiais, mida kasutada nende  tarbimiseks .
Uuritakse ka inimkäitumist oma keskkonnas ja nende  suhtumist  oma elulaaid ning
käitumisse.
Olelusstrateegia e elus püsimise strateegia — 5  põhilist  oma keskkonnas elus püsi-
mise  viisi:
• kütid-korilased ( + kalastajad)
• aiaviljelejad e ekstensiivse põllunduse kult
• karjakasvatajad
• põllumajandus e intensiivse põllumajanduse  viljelejad  — kõik nimetatud olid
eelindustriaalsed kultuurid
• industriaalkultuur
6.1.1
Kütid-korilased
Sellest elunevaid kultuure on praegu 0.003% inimkonnast. Valdav enamus neist on
tegelikult  kontaktis  muu  maailmaga  (pügmeed, mbutid) ja kauplevad intensiivselt. Lä-
bi inimkonna ajaloo on 90% olnud seda sorti ühiskondi. Toidu hankimise viisid va-
rieeruvad ka nende hulgas — mõned kütivad suuri loomi, mõned kalastavad jõgede-
järvede kallastel ja korjavad lisaks pähkleid, mõnede peamine toit on just  puuviljad .
Küttide- korilaste  majandusele vajalik  territoorium  on väga suur, kõikudes vahemikus
18–1300km2 per inimene, sõltuvalt loodusoludest. Püsiasustus on  vaevalt  võimalik ku-
na grupp peab liikuma sinna, kus on parasjagu nende toiduallikas. Varustus on piiratud
tavaliselt sellega, mida grupp jõuab ühest kohast teise kaasas kanda.
Tänapäevased säilinud kütid-korilased asuvad enamasti karmides loodusoludes:
31
•  eskimod  arktilises tundras,
•  aborigeenid  Austraalia kõrbetes ning
• Aafrika ja Amazonase basseinide läbitungimatuis metsades.
Iseloomulikud jooned
• Iseloomulik on liikuv eluviis, enamasti regulaarne vastavalt aasta-ajale.
• Elatakse koos väikeste gruppidena — 10-50 inimest, rohkem ei oleks võimalik
ära toita. Tavaliselt kas suurpered või mitu liitunud peret.
• Kütid-korilased on võrdsete ühiskond — puudub tugevama võimuga  pealik , ek-
sisteerivad autoriteedid (vanemad inimesed või head kütid), otsuseid tehakse ko-
gu grupi poolt enamuse tahte kohaselt.
• Puudub kirjutatud seadusandlus — kõige hullem  karistus  on grupist välja  saat -
mine.
• Puudub  eraomand .
• Mehed kütivad-kalastavad, naised korjavad söögitaimi ja teevad ”koduseid” ma-
japidamistöid.
• Ühiskonnale on iseloomulik end näha füüsilise keskkonna  osana , mitte pereme-
hena, püüd eleda loodusega harmoonias.
6.1.2
Aiaviljeluskultuurid
Tekkisid seoses taimede kasvatamisele  üleminekuga  (u 10000 a tagasi). Toimub tege-
likult ülemine koriluselt põllumajandusele — aiast saadav saak ei ole veel nii suur, et
katta kogu söögivajadust, pigem moodustab ta lihtsalt täienduse  metsast  toodud jahi-
saagile. Võrreldes jahimeeste-korilaste ühiskondadega, on aiaviljelejatel rohkem  maist
vara. See ei ole  seletatav  niivõrd kõrgema tööviljakusega kui suurema stabiilsusega.
Näit yanomamöd. Paremini arenenud aianduskultuur olid muidugi maiad Guatemaalas.
• aletegemine
• korjatakse ka  metsikult  kasvavaid taimi
• tihe  seotus  loodusega, endi  tunnetamine  looduse osana.
• osalt kasvatatakse ka koduloomi — näit Uus- Guinea  tsuubaguad kasvatavad pres-
tii˘zi kogumiseks sigu
• grupi suurus on ´ca 50–250 inimest.
Enamiku ajast ollakse püsiasundustes, mis võivad kohta vahetada isegi nädala-paari
tagant. Mõnedes on tugev pealikuvõim. On näha sotsiaalset ebavõrdsust. Sugulusside-
med on tähtsad (veritasu).
32
6.1.3
Karjanduskultuurid
Etnilised grupid, kes toidavad end peamiselt või ainult karjakasvatussaadustest. Elavad
Savannide,  rohumaade , kõrbe- või mägialadel.
•  Kitsed , lambad,  veised . — P-Am, Eur
•  Kaamelid  ja laamad — Aafrikas ja Aasias
• jakid — sise- ja kesk aasia kõrgmägedes
• hobused — Aasias neid ka süüakse (liha ja kumõss)
• põhjapõdrad — arktilises tundravööndis
Vähesel määral võivad nad kasutada ka kaubanduse teel saadud põllumajandus-
saadusi. Näiteks Ida-Aafrikas elavad masaid (on eranditult toitunud veiste piimast ja
verest).  Nomaadid  e rändkarjakasvatajad liiguvad regulaarselt ühest kohast teise vee ja
loomatoidu otsinguil.
Iseloomulikud on ühtekuuluvustunne ja sõjakus. Ette tuleb abiellumisi oma grupi
sees.
6.1.4
Põllunduskultuurid
Põllumajanduse  tundmine  on kollektsioon kogemusi, mis verbaalselt antakse  ühelt  far-
merilt teisele. Mingi osa ajaloolisest teadmusest on salvestatud religioosseisse korral-
dusisse. Põllumajandusest kui teadusest hakati krijutama Keskajal. Teadus ei olnud küll
akadeemiline, aga Euroopas hakati siiski looma  farmerite  harimiseks süsteemi. Tegelik
teaduslik lähenemine sai alguse siiski 18 saj lõpus.
Tänapäeval on põllumajandusega seotud enam kui poole inimkonna päevatöö. Mõ-
nes riigis on 4 populatsioonist seotud põllumajandustööga.
5
Haritakse ühte ja sama maad, ollakse paiksed. Kasutatakse mitmeväljasüsteeme,
kunstlikku niisutust,  väetisi , muid arenenumaid  tehnoloogiaid . Põllunduskultuurid on
spetsialiseerunud ühe või väheste kultuuride kasvatamisele. Ühiskondlik struktuur on
keerukam  — eksisteerivad klassivahed. Iseloomulik on linnade areng, arengus on jõu-
tud riigini, on olemas kirjapandud seadus,  andlus , spetsiaalsed religioossed  institut -
sioonid .
6.1.5
Industriaalühiskond
Enamus elanikest ei tegele põllumajandusega, u 3–5% suudab kõik teised ära toita.
• Kõrge urbaniseeritud
• kõrge maj. spetsialiseerumise tase
•  turumajandus
• massproduktsioon
• kindlad sotsiaalsed suhted, religioossed, poliitilised ja õiguslikud institutsioonid.
33
Peatükk 7
Sugulussüsteemid, perekonna-
ja abieluvormid
7.1
Sugulussüsteemid
7.1.1
Sugulasgrupid
Sugulus
on vastava kultuuriga määratud sotsiaalsete suhete süsteem, mis baseerub
abielule ja sünnile. Neil on suur roll eelindustriaalsetes ühiskondades, nad võivad ek-
sisteerida majanduslike üksustena või sõjalise üksusena või religioosse ühendusena.
perekond — vt perekonna vormid ptk 7.2.3 lk 37.
sugukond  — sotsiaalne üksus, mille liikmeksoleku  tingimuseks  on ühine põlvnemine
teat . tõelisest või müütilisest esivanemast.
klann — sugulasgrupp, mille iga liige  arvab  end pärinevat ühest esivanemast, kuid
seda sugupuud ei suudeta enam esivanemani paika panna (2 või rohkem su-
gukonda). Enamasti tseremoniaalne ühendus kokkukuuluvustunet aitavad hoida
mitmesugused sümbolid e tootemid. Näit igal ˘soti klannil on oma värvid, oma
värvides  kilt). Paljudel USA indiaanlastel on oma loomad, kellest arvatakse end
põlvnevat.
fraatria — koosneb kahest või enamast klannist, kes  loevad  end seotuks, kuigi ei
pruugi seda tegelikult olla.
7.1.2
Põlvnemise ja suguluse arvestamise printsiibid
Bilateraalne
e kahekülgne süsteem on kasutusel  enamuses  lääneriikides — sugulust
arvestatakse nii mees- kui naisliinis.
Unilineaarsed süsteemid
(unus — 1 linearis — liin; ühes liinis:
Matrilineaarne kuulub vaid oma ema sugulusgruppi,  domineerib  kultuurides, kus
aniselt tuleb suurem osa igapäevasest toidust (enamik põllutöid on naiste teha).
Peamiselt Kagu-Aasias, ka mitmed P-Am välja surnd indiaanlased, mitmed Aaf-
rika kultuurid. Matrilineaarne süsteem omistab naistele suurema prestii˘zi, kehtib
34
sugude võrdõiguslikkus, nt Hopi’d — sugukonna juhtideks loeti vanimat naist,
aga igapäevaste asjade üle otsustasid mehed. Ema vend oli võrreldes isaga väga
tähtis.
Patrilineaarne e meesliinis suguluse arvestamise süsteem domineerib kultuurides,
kus mehed on peamised leivateenijad, näit  karjandus . Mees on tunduvalt olu-
lisemal positsioonil.
7.1.3
Erinevate sugulaste tähtsus, rollid erinevates kultuurides
Apatšid : vend ja õde pidid hoiduma teineteisest nii kaugele kui võimalik, venna ja ven-
na suhted olid jahedad, rohkem sõbrustati onupoegadega. Ämm ja väimees ei tohtinud
üksteisele otsa vaadata. Oli isegi keelatud viibida ühes  elamus  samal ajal.
7.2
Seks, abielu, perekond
Peamine seksuaalsust kontrolliv hoob on abielu, kuid eksisteerib ka reegleid abieluvä-
liste suhete kohta.
7.2.1
Abieluvälised suhted
Paljudes mittekristlikes kultuurides on need aktsepteeritud. Trobriaudi saartel alusta-
vad juba 7–8 aastased lapsed erootiliste mängudega. 14–15 a. on põhitegevus nn ehal
käimine.
Eskimod sõlmivad partnerlusel põhinevad sidemed mittesugulastega. See võis hõl-
mata ka ajutise naistevahetamise.
Tegelikult keelab vaid 5% teadaolevatest kultuuridest igasuguse seksuaalsuse väl-
jaspool abielu.
Kehtib verepilastuse e intsesti tabu (vanemad-lapsed, õed-vennad). Ajaloost on tea-
da üksikuid  erandeid  —  inkade  impeeriumis ja muistses Egiptuses ja Havail, us valitse-
ja võis (ja tihti pidigi) abielluma oma õega. Rahva tasandil on teada Rooma impeeriumi
aegsest Egiptusest.
Teooria laste ihast vastassoolise vanema suhtes ning kiivusest omasoolise vanema
suhtes esitas Sigmund  Freud  oma 1899 aastal ilmunud töös Unenägude seletamine.
Kreeka müütide järgi said need nimedeks — Oidipuse  kompleks  (poeg–ema) ja Elektra
kompleks (tütar–isa).
7.2.2
Abielu
A on sotsiaalselt aktsepteeritud ühendus mehe ja naise vahel. Abielu vormid ja tavad
erinevates kultuurides varieeruvad. Võimalikud on nii abielu tavaõiguse järgi kui abi-
elu seaduse järgi. Viimane tänapäeva ühiskondades küll prevaleerib kuna vastasel juhul
oleks raske korraldada legaalseid suhteid, mis puudutavad päranduse ja kohustuste jao-
tamise küsimusi. Abielu puudutavad kombed ja seadused erinevad ühiskonniti palju.
Abielu vormid
eksogaamia  (kr. exo — väljaspool, gamos — abielu):  Abiellumine  väljaspool teata-
vat sugulusgruppi. Vahel määratakse ka kindlaks grupp, kust inimene abikaasa
peab võtma. Eksogaamia on iseloomulik mitteindustriaalseile ühiskondadele ja
35
sageli juhitud pigem klani kui poliitilistest reeglitest. Eksogaamia on iseloomulik
unlineaalsetele ühiskondadele.
endogaamia ( endo ) abiellumine grupi liikmega. Näitena võib tuua masaid Ida-Aafrikast.
monogaamia  ühe mehe ja ühe naise vaheline abielu — Enamikse lääneriikides ai-
nus legaalne vorm, arvuliselt levinuim. Monogaamia võib olla nö eluaegne või
korduv.
polügaamia  — ühe isiku abielus olek korraga mitme vastassugupoole  isikuga . Polü-
gaamia jaguneb omakorda:
•  polügüünia  — mitmenaise pidamine. Tavaliselt elab iga naine oma lastega
eraldi  majas  või korteris, mehel peab olema piisavalt rikkust, et oma naisi
ülal pidada. Naiste  hierarhia  on tavaliselt täpselt paika pandud. Mehe sei-
sukohalt on polügüünial mitmeid eeliseid (naiste panus majanduslikku sta-
biilsusse, seksuaalpartnerite pidev olemasolu eriti ühiskondades, kus  rase -
dus või kuutsükkel armatsemist keelavad, samuti sotsiaalne staatus ja pres-
tiiž, mis kaasnevad suure majapidamise juhtimisega). Ka naistele annab po-
lügüünia mitmeid plusse (paljudes ühiskondades on  abielunaise  sotsiaalne
staatus kõrgem, samuti tagab abielu majandusliku stabiilsuse ja võimaldab
tööjaotust). [2]
•  polüandria  — ühe naise abielu enam kui ühe mehega, ei ole eriti levinud,
ajaloos teada 12 kultuuri, näit ida-eskimode juures, tiibetis. Enamasti naise
abielu mitme vennaga. Reeglina käsitlevad lapsed isana kõiki oma mehi.
grupiabielu oli  populaarne   60ndate  aastate läne noorte seas. Üldiselt on grupiabielu
alati olnud üsna  haruldane  ning eksisteerib teooria, et ta tekib koos polüandriaga.
Nimelt kui polüandria on ühiskonnas tavaline ja sellele lisandub polügüünia.
vahetusabielu on levinud näiteks Austraalia aborigeenide hulgas, kus juhtub sageli,
et kahe grupi mehed abielluvad vastastikku õdedega vms.
henogaamia —  komme , mille kohaselt ainult üks pereliige tohib  abielluda  (näit pere
vanim poeg).
naine-naine ilma lesbilise suhteta — mitmes Kesk-Aafrika riigis, näit Keenias nandid.
leviraat  — kui mees  sureb , jättes endast maha naise lastega, siis üks surnud mehe
vendadest abiellub lesega.
soroaat — kui naine sureb ja jätab mehe leseks, siis see abiellub naise õega. Kui pole
õdesid, võib abielluda ka mõne lähima sugulasega.
Abikaasa valik ja abielu sõlmimine
Enamikes mittekristlikes kultuurides ei mängi armastus abielu sõlmimisel rolli. See,
kes kellega abiellub, on sageli tähtis majanduspoliitiline otsus. Näit  Maroko  abiellu-
misprotsess eeldab, et tulevase mehe perekond valib mõrsja välja ja alustab läbirää-
kimisi selle  perega . Pruudiluna, kus leping näeb ette summa lunana ja lisatasu  pruudi
vanematele juhul, kui abielu peaks lagunema.
Vennasteliikumise ajal võisid usuliikumise liikmed vaid ”omadega” abielluda, va-
liku  tegi usujuhtkond.
36
Trobriandlastel kujunevad paarid ise välja, abiellumisest  piisab , et paar ilmub koos
avalikkuse ette ja pruudi ema pakub küpsetatud juustu (koos söömine muudab abielu
seaduslikuks).
7.2.3
Perekond
Perekond on sugulasgrupp, mis koosneb vähemalt ühest abielupaarist, mis elab koos
oma lastega ja täidab seksuaalseid, sugu edasi kandvaid, majanduslikke ja hariduslikke
funktsioone.
Perekonnatüübid
• Industriaalühiskonnas, aga samuti näit eskimotel, on tavaline, et koos elavad abi-
elupaar oma lastega.
• Suurpere — 2 või enam suguluses olevat abielupaari koos lastega, kes jagavad
ühist majapidamist. Sinna võib  kuuluda  ka üksiksugulasi.
• üksikvanema majapidamine koos lastega (lahutatud,  lesk , vallasvanem)
• omavahel mitte suguluses olevate paaride suurpered, vahel religioossed kom-
muunid.
Elukohavalik
Elukohavalik võib olla mitmesugune:
• patrilokaalne — pruut kolib mehe pere juurde. Kõige tavalisem oli see karjandus-
ja põllumajanduskultuurides.
• matrilokaalne — mees kolib abielludes naise pere juurde. Levinud on selline
elukohavalik ühiskondades, kus naisel on suhteliselt tähtis roll. Sagedamini aia-
viljelus .
• ambilokaalne — paari vaba valik, kumma pere juures elada. Tavaline küttide
juures, seotud ressursiga.
• neolokaalne — paar loob endale kodu, levinud ühiskondades, kus tehakse tööd
väljaspoolt perekonda.
37
Peatükk 8
Sotsiaalsed rollid ja ebavõrdsus
8.1
Meeste ja naiste maailm
Naise staatus on tavaliselt seotud sellega, kuidas väärtustatakse traditsioonilist naiste
tööd. Näit Irokeeside ühiskonnas on naised paiksed ja tegelevad põllumajanduse ning
koduse majapidamisega. Mehed rändavad, kütivad ja kauplevad. Kamerunis nsaude
kultuuris teeved naised pea kõik kodused ja põllumajandustööd, mehed aitaavd vaid
maad  puhastada  ja vilja lõigata —  vahepeal  lihtsalt olesklevad. Tratitsioonilised meeste
alad on küttimine, kalastamine, raskemad põllutööd, sõjapidamine, kauplemine. Naised
teevad koduseid töid, laste kasvatamist, kergemaid põllutöid.
8.2
Grupeerimine vanuste järgi
Ea järgi jaotunud sotsiaalsed grupid on tuntud kõigis kultuurides. Paljudes eelindust-
riaalsetes ühiskondades tuleneb just  vanusest , milline on isiku roll ja kuidas tuleb te-
masse   suhtuda . Enamasti — mida kõrgem iga, seda suurem respekt.
Austraalia aborigeenide mitmete sugukondade peaks oli vanim liige, sõnaõigus oli
teistel vanuritel. Sellist nähtust nimetatakse kirontograafiaks e vanameesta võimuks.
Erandina  peamiselt küttide ühiskondades — t˘sukt˘sidel, inuitidel — vanurite tapmi-
ne nende omal soovil (nälja korral, kui kõiki toita ei jõuta).
Lapsed, noorukid, täiskasvanud. . . Aafrika kultuurides näit masaid moodustavad 4
vanusegruppi — poisid, sõjamehed, mehed, vanemad. Naised moodustesid 3 rühma —
tüdruk, kallikesed (kuni ümberlõikamiseni), naine (abielust surmani). Igal earühmal on
oma kohustused näit ainult kallikesed ja sõjamehed võivad oamavahel seksuaalselt läbi
käia, aga ei või veel abielluda.
Tirikid Keeniast — M4 (sõjamehed, vanemad sõjamehed, kohtuvanemad, rituaali-
vanemad) Tänapäeval on rollid väga muutunud, tavaliselt sõjamehed kas töötavad või
õpivad väljaspool sugukonda, vanemad sõjamehed täidavad võimu  bürokraatia  ame-
teid, kohtuvanemad mõistavad õigust, aga enam mitte tavaõiguse järgi. Rituaaliva-
nemad on muutunud kardetavateks seoses kristluse pealetungiga.
8.2.1
Initsatsiooni rituaal
Initsatsioon e sissepühitsemine uude earühma on eriti tuntud täiskasvanuks saamise
puhul. Sageli sisaldavad nad füüsilist või vaimset piinamist, meeste või naiste tööde
38
õppimist, sinna maailma sisseelamist.
Initsatsioonirituaalide mõjukaim uurija on  Arnold  van Gennep1. Uuris Austraalia
riitusi, kus esineb kolm  etappi .
1. Eraldamine. Meessoost vanemad määravad rituaali aja ja kõik vastavas eas poisid
eraldatakse külast — see on poiste sümboolne surm.
2.  Isolatsioon . Eraldatud paigas õptetatakse tarkusi, müüte. Võib kesta näiteks aas-
ta. Sümboolne — lapse  tapmine , mehe sünd.
3.  Mehena  tagasipöördumine.
Naisekssaamise rituaalid on enamasti vähem piinarikkad ja lühemad, kuid näit
Austraalias on kombeks terava kivi või merekarbi servaga tüdruku jalad tätoveerida.
Roro hõimul on kombeks alustada tätoveerimist 8-a lapsel ning 15–16 aastaseks saa-
des on kogu keha tätoveeringutega kaetud.
Namiibi hotendotid annavad initsatsiooni rituaali sissejuhatuseks tüdrukutele ˘saa-
kalinahksed riided (muidu tüdrukud riideid ei kanna). Kolm päeva eraldi onnis ja koo-
gutas. Thiti on seaduseks meeste  vältimine  riituse ajal.
8.3
Huvigrupid
Sotsiaalne grupp, mille teke ei baseeru eal, sugulusel, abielul, võib tekkida vabatahtli-
kult või sunduse läbi (näit  armee ), ühiste huvide ajel ( majand , poliit,  hobid , amet).
Selliseid huvigruppe leidub ka eelindustriaalsetes kultuurides — näit kultuuri säi-
litamiseks (laulud, tants, müüdid).
Põhjus võib veel olla ühine elamus või salateadmine — religioossed grupid. Näite-
na on toodud Peyóte rituaal indiaanlastel.
Hopide vihmategijad. Pueblo indiaanlaste külas Santo Domingos eksisteeris lisaks
sugulusgruppidele veel 12 salaühingut, igaüks oma maja, varustuse, rituaalide, sala-
teadmistega. Enamus neist tegeles ravitsemisega, lisaks sõjameeste ühing, mille liik-
meks saamiseks tuli vaenlane tappa ja skalpeerida. Põhitegevus oligi skalpide võtmine.
8.4
Sotsiaalne kihistumine
8.4.1
Sotsiaalne staatus, roll, situatsioon
Staatus
on inimese positsioon ühiskonnas, mis on defineeritud antud ühiskonna liik-
mete  poolt. See võib olla määratud sünniga (sugu, rahvas, kiht) või olla saavutatud
isikliku pingutuse läbi. Iga staatusega  seostatakse  kindlasti sotsiaalset rolli. Käitumine
sõltub ka sotsiaalsest situatsioonist.
Sotsiaalne situatsioon
kujuneb aja, koha,  subjektid -objektid ja sündmused koosmõ-
jul.
1Charles-Arnold Kurr van Kennep (1873–1957) — Prantsuse etnograaf ja folklorist. Uuris üleminekurii-
tusi ühest vanusegrupist teise.
39
8.4.2
Ühiskonnad sotsiaalse kihistumise astme järgi
Erinevate staatustega on seotud ebavõrdsus (mikrotasand — pere, makrotasand — ter-
ve grupp, mis on ebavõrdses seisus võrreldes teistega). Reeglina, mida keerulisema
struktuuriga on ühiskond, seda kihistunum see on.
Sotsiaalselt kihistunud ühiskond on see ü, mis on jagunenud kaheks või enamaks
grupiks , millest ühte loetakse alamaks, teist ülemaks,  kusjuures   alama  grupi liikme-
tel on ühiskonnas vähem prestiiži, privileege ja võimalusi, ühiskonna poolt hinnatud
ressursse. Ühiskonnad võib sotsiaalse kihistumise järgi jagada kolmeks:
1. egalitaarsed e võrdsustavad ühiskonnad (näit paljud kütide-korilaste ük)
2. pealikevõimuga ühiskonnad — eksisteerib ebavõrdne juurdepääs prestiižile ja
privileegidele, mitte aga ressurssidele. Eksisteerib juht, kelle positsioon ei anna
olulist majanduslikku eelist (näiteks paljud aiaviljeluskultuurid)
3. sotsiaalselt kihistunud ühiskonnad — sinna kuuluvad ka  agraar - ja industriaalühis-
kond. Ühiskonnad on jagunenud mitmeks sotsiaalseks grupiks, sotsiaalne klass
ühendab inimesi, kellel on enam-vähem võrdne prestiiž.
Avatud süsteemiga on tegemist, kui inimesel on võimalik  liikuda  ühest klassist
teise. Kihistumine klassidesse on suletud süsteem, st. kastikuuluvus on määratud
sünniga ja reeglina pole võimalik seda muuta isegi abielu teel ( kastid  on endo-
geensed). Suletud kasti sees eksisteerivad kindlad tavad jne. Näit Indias on 4
seisust, kaste tuhandeid:
• braahmanid e  preestrid  (religioosselt puhtaimad)
• kšaatrijad e sõjamehed (võimukad, majandusliku, poliitilise ja kohtuliku
võimu juures)
• vaišad e kaupmehed
• šuudrad e käsitöölised ja talupojad
väljapoole jäävad puutumatud
Tänapäeval on Indias kastiüssteem seadusega keelatud, aga eriti maal on ta veel
elujõuline. Vastavalt hinge taaskehastumise uskumusele teavad hindud, et iga
hinge minek mingisse kasti, sõltub eelmise elu käitumisest.
Kastisüsteeme järgisid ka paljud Vana- ja Keskaja riigid, näit ( Egiptus , Peruu,
Jaapan).
Tänapäeval on klassiühiskonnaks loetud ka LAVi, kus toimus inimgruppide to-
taalne eraldatus vastavalt nahavärvile. Samuti peavad antropoloogid USAst oma-
ette kastiks ka USA töötuid, kel puudub tänavail elades võimalus oma staatust
parandada.
8.5
Klassikuuluvuse välised märgid
Klassiühiskondades on sageli võimalik näha, kes peab end millisesse klassi kuuluvaks.
Kõrvalt vaadates on näha:
• erinevate klasside vastastikkused verbaalsed ja  mitteverbaalsed   hinnangud ,
• kes kellega ja kuidas suhtleb,
40
• sümboolsed näitajad (amet, riietus, eraomand, hobid, tarbimiseelistused),
• inimeste keel ja kõnepruuk, teemad, millest armastatakse vestelda,
•  haritus .
41
Peatükk 9
Majandusetnoloogia
9.1
Majandussüsteemid
Majandussüsteemid eri kultuurides on saanud etnoloogide üheks põhiliseks uurimisob-
jektiks. Etnoloogilist haridust on vaja selleks, et saada aru:
• miks kütid-korilased näit ei tööta 8 korda 5 tundi nädalas
• miks kõik küttide-korilaste mehed tegelevad spordi (küttimisega)
• näit Trobriandi saarel1 on maksevahendiks jamss (mugultaim), mida kingitakse
uuele meessugulasele, selle eest saab osta näit tööriistu, kasutada suurte pidude
organiseerimiseks. Naiste varandust mõõdetakse banaanilehtedest tehtud seeli-
kutes.
Majandussüsteem on süsteem, mis pakub kaupu ja teenuseid inimeste bioloogi-
liste ja sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseks. Kaks põhiosa on tootmine ja jaotamine-
vahetamine.
9.1.1
Tootmine
Tootmissüsteemi osad on:
• ressursside kasutamine ja omamine (sõltub kultuuri määratud reeglitest, mis re-
guleerivad kasutamist ja omandiõigust). Olulisim ressurss läbi aegade on olnud
maa, selle omamisest sõltub jõukus. Omandiõiguse eristamine on  kultuuriti  väga
erinev. Näit feodaalsüsteem, kus maa tihti ei kuulugi töötegijale, on eksisteerinud
ka mitte-Euroopa riikides — näit Lääne-Aafrikas.
• tehnoloogia ja teadmised, mida inimesed kasutavad tööriistade valmistamiseks,
kasutamiseks ja toorainete töötlemiseks (kirves, kaevamiskepike, matšeete, . . .
kallimate ja keerulisemate tööriistade  omandiõigus  on tavaliselt  rangem )
1Saared paiknevad Vaikse ookeani edelaosas. Saarel elavad melaneeslased, kelle tegevus põhineb kala,
sigade, jamsi jm puuvilja  kasvatamisel . Elatakse külades, mille keskel asub pealiku hütt, mille ümber on
kontsentriliste ringidena teiste perede hütid. Trobriandlased on jagatud tootemiklannidesse, mida arvestatak-
se matrolineaarselt. Trobiandlaste hõimudesisest kauplemist nn kula on kirjeldanud antropoloogia klassik
B.Malinowski.
42
•  tööjaotus  ja reeglid, mis reguleerivad erinevate tööde määramist inimestele. Eri-
töid võivad kultuurid omistada erinevatele sugupooltele, vanuserühmadele.
Soolise tööjaotuse puhul jäävad meestele tavaliselt rohkem jõudu nõudvad
tööd, aga sellel reeglil on erandeid. Naiste ülesandeks pannakse vahel näit kan-
damite kandmine. On teada ka ühiskondi, kus naised moodustasid suurema osa
sõjaväest (L-Aafr Dakhomee kuningriigis, P-Am Pima indiaanlased — maahari-
misega tegelevad naised, kangakudumisega mehed. Sugudevahelises tööjaotuses
eksisteerib 3 erinevat mudelit:
1. paindlik, meeste-naiste koostöö (paljud küttide-korilaste ühiskonnad. Tihti
tehakse teise sugupoole tööd, nii poisse kui tüdrukuid kasvatatakse koos ja
ei panda juba varakult erinevat tööd tegema).
2. range tööjaotus soo järgi (karjakasvatajad, intensiivne põllumajandus —
mehed ja naised koopereeruvad oma töös harva, mehed teevad enamuse vä-
litöödest, naised kasvatavad kodus lapsi. Hetkel, kui poisist hakkab saama
mees, tehakse tema ja õdede vahel  terav  vahe sisse, eeldatakse distantsee-
rumist naissugulastest).
3. esimese kahe kombinatsioon — kultuurid, kus mehed ja naised töötavad
eraldi, kuid omavad võrdset positsiooni ning mõlema poole tööd võrdsus-
tatakse samaväärselt.
vanuseline tööjaotus — Aafrika haušad — ka alla 3.a. lapsed on rakendatud
majapidamisse. Kaasaegsed maiad — lapsed rakendatakse samuti varakult.
•  Spetsialiseerumine  — mida keerulisem on struktuur, seda suurem on vajadus
tööoskustele. (mõni  hõim  võib olla spetsialiseerunud kindlale käsitööliigile ja
elatab ennast sellest kaubavahetuse abil)
9.1.2
Jaotamine
Tootmisstiili abil toodetud  kaubad  ja teenused tuleb jaotada, vahetada. Turuväärtus on
süsteem, mis baseerub kaupade ja teenuste  hinnal , pakkumisel ja nõudlusel. Tavaliselt
kasutatakse raha, mis teeb kaupade liikumise kergemaks. Enamuses eelindustriaalsetes
ühiskondades ei kasutatud rahana pabereid-münte, vaid sageli midagi söödavat nagu
teelehed, riis, sool.
Turu mõiste industriaalses ühisk ei tähenda konkreetset kohta, vaid situatsiooni.
Seevastu eelindustriaalstes ühiskondades mõeldakse selle all nimelt kauplemiskohta.
Seal toimub nii kaupade liikumine kui vahetamine, mis samuti põhineb hinnal. Hinda
mõjutab tingimine.
Turul on olnud mõnedes ühiskondades veel teisigi funktsioone peale kauplemise.
Näiteks asteekidel oli määratud käia iga mingi aja tagant turul, et olla kursis eluga
ühiskonnas.
Vastastikune vahetus
— kahe inimese või inimgrupi vaheline kaupade ja teenus-
te liikumine, mis baseerub nende 2 omavahelistel kohustustel. Erivormina võiks välja
tuua kingituste tegemise — võib peita endas mingeid kohustusi. Puhas  altruism   kingi -
tuste tegemisel on ühiskonniti sageli pahaks pandav. Kingitusi tehakse erinevatel  põh -
justel, näiteks potlatš — rituaal indiaanlastel (pidustused), mis  sooritatakse  mingi po-
sitsiooni saavutamiseks ühiskonnas.
43
Redistributsioon
— ümberjaotamine st. kaupade ja teenuste liikumine keskse- koguva
ja jagava jõu ning grupi indiviidide vahel.  Keskne  jõud valitsev keskus (valitsus, pea-
lik,  eliit ). Vajalik on ülejäägi olemasolu, see toimetatakse keskusse ja jaotatakse —
ideaalis võrdselt — ümber. Tegelikult võtab pealik sageli suure osa endale. Keskuse
huvid — aitab säilitada ja tugevdada oma keskset positsiooni, kindlustada oma alluva-
te võrdset olukorda. Aitab sõlmida suhteid teiste gruppidega. Riigi tasemel toimus juba
15–16 saj, inkade impeeriumis —  maksud  sõltuvalt alalt pealinnale, see jagas laiali.
Ka sotsialistlikes ja natuke kapitalistlikes riikides näit maksudena teede ja bürokraatia
ülalpidamiseks.
Ühiskonnas, kus ei eksisteeri kaupade ülejääki, toimub õiglane ressursside  jaota -
mine. Ülejäägi korral eksisteerib tunduvalt suuremat ebavõrdsust.
9.1.3
Erinevate majandussüsteemide kontaktid
Suur lääne turuvõim mõjutab eelindustriaalseid ühiskondi, lõhub traditsioonilised süs-
teemid. Paljud  endised  kütid ja korilased on sunnitud tööle minema raha eest  istandus -
tesse.
9.2
Majandusetnoloogia
Peamine  iseloomujoon  — mitmete etnoloogide interpreteeringul paljude erinevatest
kultuurinähtustest baseeruvad majandusel. Nii religiooni kui kunsti püütakse seletada
majanduse abil. Peamiselt on seda teinud marxistlikud etnoloogid, aga ka USA majan-
dusantropoloogid (kultuurimaterjalistid). Marvin Harris2 seletas majanduse abil seda,
miks Indias on  lehm  niivõrd püha loom, et teda söögiks kasutada ei tohi. Ta oli veendu-
nud, et religioosne põhjus pole piisav, tegelikult toodavad  lehmad  järeltulijaina härgi,
nende  sõnnik  on väärtuslik  tooraine . Majanduslikult on tema tapmine mittetasuv.
2Marvin  Harris  (s 1927) — USA antropoloog ja  ajaloolane . Tegeles kultuurimaterjalismiga; välitööd de
la Bahia saartel ja Mozambiigis. Tegeles ka Brasiilia haridusministeeriumi tehnilise nõustajana.
44
Peatükk 10
Poliitiline etnoloogia
10.1
Poliitilise süsteemi tüübid
Poliitiline süsteem on vahend, mille abil ühiskond säilitab korda enese sees, suhtleb
teiste ühiskondadega. Eksisteerivad tsentraliseeritud ja tsentraliseerimata võimuga po-
liitilised süsteemid.
10.1.1
Tsentraliseerimata süsteemid
On kaks mittetsentraliseeritud poliitilist süsteemi:
Kogukondlik — väiksemaarvuline inimeste grupp, mis jagab ühist territooriumi. Võim
pole koondunud ühe isiku või grupi kätte, põhineb isiklikel omadustel. Puu-
dub  formaalne  liider, puudub seaduslik karistusmehhanism. (ennekõike kütid-
korilased)
Hõimusüsteem — ühest või enamast kogukonnast koosnev grupp, mis samuti jagab
ühtset territooriumi. Räägitakse ühtset keelt, omatakse sarnast kultuuri, tavaliselt
on muud seosed (näit sugulus). Omane karjakasvatuse ja aiaviljelusega tegeleja-
tele. Puuduvad formaalne seadusandlus ja karistused, otsustab teatud grupp.
Üks alamliike on suurmehe süsteem Melaneesias, toimub üleminek tsentralisee-
ritud süsteemile. Suurmeheks saamiseks peab olema rikas, kõneosav ja  lahke
käega. Raha laenatakse välja ning võlgnikud jäävad poliitilise vasalli staatusse.
Grupi liidrina esindab suurmees seda teistega suheldes. Suurmehe võim ei ole
eluaegne ega päritav.
Selliseid süsteeme seostatakse egalitaarsete e võrdsustavate ühiskondadega.
10.1.2
Tsentraliseeritud süsteemid
Tugeva pealikuvõimuga süsteem
on omane näiteks kalastuskultuuridele. Pealiku-
võim võib olla ka päritav, võivad esineda  formaalsed  seadused ja karistused. Käepi-
kenduseks on  alamad  pealikud kohtadel. Hilisminevikus olid sellised P-Am loodeosa
indiaanlased, Polüneesia ühiskonnad, Aafrikas Dakhomee kuningriik, Šotimaa mägi-
lased
45
Riik
on spetsiaalse sunniaparaadiga tsentraliseeritud poliitiline süsteem. Eelindust-
riaalsetest ühiskondadest on riik iseloomulik intensiivse põllumajandusega tegeleva-
tele kultuuridele. Poliitilise võimu kujundajaks riigis on teatav grupp (valitsus), kes
võib kasutada seaduslikult jõudu nii sise- kui välisasjadega tegeldes. Ühiskond on rii-
gis sotsiaalselt kihistunud, fikseeritud on seadused ja karistused. Näit  Zulu  riik Kagu-
Aafrikas, tekkis 19. saj algul1.
10.2
Sotsiaalne kontroll
10.2.1
Seadused ja õigusmõistmine
Sotsiaalne kontroll e ühiskonnaliikmete käitumise suunamine. Kontrolli meetodid on
seadused ja karistused, inimeste sisekontroll (eriti oluline kogukondliku või hõimusüs-
teemiga ühiskondades on karistus ”üleloomulike jõudude poolt”). Kui sellest ei piisa,
tulevad kasutusele välised mõjutusvahendid — positiivsed on tunnustus, kiitus, medal;
negatiivsed — ihunuhtlus,  vangistus , häbistamine.
Eristuvad  ametlikud  ja mitteametlikud vahendid.  Mitteametlik  kontroll on näiteks
kaaskodanike hukkamõist, ametlik mõjutusvahend aga mingi organi seaduses määratud
käitumine.
10.2.2
Seadusandlus, õigusemõistmine
Tegelikult on  seaduslikkuse  tagamise ja õigusemõistmise süsteemid omaette teadus,
aga siin markeerimiseks mõned võimalused ”tõeni” jõudmiseks:
1. läbirääkimised kahe poole vahel — vaidlevad pooled võivad jõuda rahuldavale
tulemusele isekeskis,
2. läbirääkimised  vahendaja  osalusel,
3.  võistlus  kahe poole vahel (füüsiline, vaimne),
4. pöördumine üleloomulike jõudude poole, kes inimese tegevusest sõltumatu otsu-
se peaks andma. Näiteks Aafrikas Zairis Azaude’d ksutasid haruldast mürki, mis
anti tibule — suri, siis oli inimene süüdi, ei surnud, süütu. Kesaegses Euroopas
toimusid nõiaproovid,  Nigeerias  kpelledel otsustab süü-oleku valitsuse litsensiga
tuleproovi  läbiviija ;
5. vaidluskoosolek,
6. Kohus — neutraalne kolmas jõud (industriaalriikides on eraldi  kriminaalõigus  ja
tsiviilõigus ).
1EB ütleb, et Lõuna-Aafrikas, koosneb nguni’t rääkivatest inimestest. Moodustab suurima L-Aafr etni-
lise grupi suurusega ´ca 9 miljonit inimest. Zulud kasvatavad teravilja ja peavad suuri veisekarju. Enne riigi
teket olid zulud vaid üks nguni klannidest. Zulude pereõigus (kui seda nii võib nimetada) on polügüüniline,
tavaline on leviraat. Poiste initsatsioon käib vanusegruppidena, igast grupist saab väeosa armeele.
46
10.3
Poliitiline süsteem ja välissuhted
On üks olulisemaid tegureid selle  määramiseks , kes ja kuidas teiste ühiskondadega
suhtleb. Tavalisemaid vorme on  vägivald  — sõda. Rahumeelsuse näiteks sobivad Ho-
pi indiaanlased ja  bušmanid , kelle ajaloos ei ole sõjalisi kontakte nii nagu meie seda
mõistame. Seda kõike olla uurinud keegi R.  Gordon , keda mul aga ei õnnestunud ent-
süklopeediast leida.
10.4
Poliitilise etnoloogia muud uurimisvaldkonnad
Poliitiline etnoloogia tunneb huvi veel mitmete küsimuste vastu nagu:
• valitsuse või valitsejate  seaduslikkus  (e võimu legitiimsus, selle omastamise ja
pärandamise  mehhanismid ),
• riigi kui nähtuse teke ja areng,
• religiooni ja poliitika vahekord,
• poliitilise süsteemi mõju,
• poliitika industriaalriikides.
47
Peatükk 11
Religioon, maagia,
maailmavaade
11.1
Religioonietnoloogia
Käsitleb religiooni ühest  kindlast  vaatenurgast.
11.1.1
Erinevad religioonikäsitlused
Religioonipsühholoogia — vaatleb religioone isiksuse seisukohast. Usk aitab leeven-
dada hirme millegi ees.
Religioonisotsioloogia —  funktsioneerimine  ühiskondlikul tasandil, näit mingi grupi
solidaarsuse hoidja.
Usundilugu  — usundi aja- ja  kujunemislugu , sageli  kirjeldavad  uurimused.
Etnoloogiline käsitlus.
11.1.2
Religioonietnoloogia peamised uurimisalad
Püütakse kombineerida kõiki kolme uurimisviisi, st uuritakse nii inimese kui, ühis-
konna tasandil ja võetakse arvesse ajalugu.  Taotlus  on mõista religiooni antud  kultuu -
ris seoses muude kultuurivaldkondadega. Etnolooge huvitab religioon kui sümbolisüs-
teem, usu tähendus inimese ja ühiskonna seisukohalt.
Enam on antropoloogid tegelnud:
• religiooni tekkega (evolutsionistid  pakkusid  välja, et tekkis juba neandertaallas-
te seas — vastavalt nende matustele ja koopakaunistustele — rituaalne kanni-
balism, Tylor’i animismiteooria pidas religiooni tekke põhjuseks soovi seletada
inimesele muidu mõstetamatuid asju nagu uni.
• religiooni funktsioonide (nii inim- kui ühiskondlikul tasandil — 20.saj  30ndad
ja 40ndad — eriti Malinovski. Samal ajal uuriti USA-s isiksuse ja religiooni
vahelisi suhteid, viimastel aastatel on peamiselt uuritud religiooni struktuuri nt.
Ridas1 korraldanud ???
1Tegelikult võib olla ka Midas või Ruidas vms, sellest mida ta korraldas, ei suuda ka eriti hästi välja
lugeda. . . ju ta siis midagi korraldas.
48
Religioon on kultuuriline teadmus üleloomulikust, mida inimesed kasutavad ini-
meksistentsi põhiprobleemidega toimetulekuks. Üleloomulik on  valdkond , mis eksis-
teerib või arvatakse eksisteerivat üle reaalse inimkogemuse.
11.2
Üleloomulikud jõud
11.2.1
Mitteisikuline
Mitteisikuline üleloomulik jõud on jõud, millega võivad olla seotud  paigad  või asjad.
Näiteks mana  kontseptsioon  Polüneesias ja Melaneesias — mingites kindlates as-
jades on vägi (mana), mis võib asja siseneda või lahkuda.
11.2.2
Isikuline
Personifitseeritud üleloomulike jõudude hulka kuuluvad  jumalused , vaimud, hinged nii
inimese- kui mitteinimese kujul. Üldiselt on tegemist lihtsalt teatava kujuga, mille abil
kujutletakse üleloomulikke jõude.
Jumalused — tavaliselt lihtinimestest  kauged  võimukad olendid. Jumalad on tähtsai-
mad üleloomulikud jõud nii monoteistlikus kui polüteistlikus religioonis. Sageli
jääb  peajumal  inimestele kaugeks (näit Indias Brahma.
Sageli kontrollivad jumalused mingit osa universumist (Zeus,  Poseidon ). Ühis-
kondades, kus meestel on rohkem võimu, on jumalad maskuliinsed. Tavaliselt on
võimukaim jumalanna viljakuse jumalanna.
Vaimud ja hinged — usk  neisse  on olemas kõigis usundeis.  Teaduskirjanduses  nime-
tatakse seda animismiks (termini lõi 1871 Tylor. Usutakse nii olendite, loodus-
objektide hingedesse kui iseseisvaisse vaimudesse.
[Inimese kujul esinevad H ja V] — väga levinud on usk esivanemate vaimu-
desse. Arvatakse, et inimene koosneb kehast ja  vaimust , kusjuures viimane võib
edasi elada pärast keha surma. Paljudes traditsioonilistes kultuurides peetakse
esivanemate vaime kaitsjateks, vaimudele  omistatakse  nii iseloom kui söögiisu.
Väga olulised on esivanemate vaimud Aafrika kultuurides ja Hiinas. Inkade täht-
samatel koosolekutel viibisid ka muumiad, neid austati jumalatena.
[V ja H mitte inimese kujul] —  enamusel  tähtsamaist loodusobjektidest ar-
vatakse olevat oma hing. Kurjad inimesed võivad omandada looma kuju. . .
11.2.3
Maagia
Üleloomulike jõududega manipuleerimist nimetatakse maagiaks või nõidumiseks. Maa-
giaga tegeldakse mingi eesmärgi saavutamiseks (ilma muutmine, ravimine). Sellega
võivad tegelda spetsialistid või  tavalised  inimesed —  viimased  nii teadlikult kui vahel
ka teadmata. Nõiaks võib õppida või sündida.
Sageli kasutati nõidumiseks mingeid abivahendeid — esemeid, kehaosi,  loitsu , lau-
lu.
analoogia  maagia — põhineb ideel, et sarnane põhjustab sarnast.
kontakti maagia — eesmärkide saavutamiseks kasutatakse ”nõiutava” inimese ke-
haosi (juksed, küüned), esimeid.
49
11.2.4
Üleloomulikuga suhtlemise moodused
Üleloomulike jõududega võib olla seoses kaude või otsene.
Kaudne
Kaudne viis üleloomulike jõududega suhtlemiseks on palve või ohver. Ohverdamist
käsitleti tavaliselt kui kingitust üleloomulikule jõule tema heatahtlikkuse kindlusta-
miseks.
Näiteks  asteegid  ohverdasid Päikesejumalale inimesi, et säiliks  universum . Ena-
masti ohverdati sõjavange. Suuremad ohverdamised toimusid uute templi või valitsuse
sisseõnnistamisel. Hispaanlaste andmetel hukati suurimatel juhtudel üle 80 tuhande
vangi.
Otsene
Olla vaimust  vaevatud , šamaanihaigus — mingi üleloomulik jõud siseneb inimese ke-
hasse ja kontrollib tema käitumist. Näiteks Haiitil voodoo religioonis on vaimust vaeva-
tud olek normaalne ja ihaldatav nähtus. Pärast vaimu sisenemist muutub inimese hääl,
teised käsitlevad teda edaspidi vaimuna.
Tulemusena võib saavutada üleloomulikke võimeid — näiteks selgeltnägemine.
Ka  kristluses  on (näit nelipühiliikumises) levinud, näit mingi 19. saj  prohvet . Vaim
võib inimesse siseneda ka looma kujul. Vahel tõlgiti nende inimeste  juttu  teiste poolt.
11.3
Spetsialistid
Mõistame spetsialistidena inimesi, kes kas kontrollivad üleloomulikke jõude või aita-
vad teistel neid  valitseda -mõjutada.
Šamaanid  — tugevad ravijaisiksused, usuti seoses olevat müstiliste jõududega. Põh-
juseks võib olla eriline anne,  nägemus . Neid on nii mehi kui naisi. Neid leidus
Siberis, Sise-Aasias, P-Am, Kaug-Idas,  Okeaanias , indiaanikultuurides.
Šamaaniks võib saada tänu mingile üleloomulikule olendile, kellaga on konk-
reetsel isikul suhe. Sageli pidi enne šamaaniks saamist läbima õpipoisiaja. Ša-
maan usub koos oma kultuuri liikmetega oma üleloomulikesse võimetesse.
Preester , preestrinna — vahendaja inimeste ja jumalike jõudude vahel. Võrreldes ša-
maaniga on preestrite roll ja tähtsus ühiskonnas üldiselt palju väiksem, aga ta
tegeleb sellega pidevatl. Üleloomulike jõududega ei kontakteeru ta mitte vahe-
tult vaid läbi rituaalide.
Teised — prohvet, ravija, õpetaja — prohvet läheb kehtivaga vastuollu, et luua uus
usuliikumine , ravija on midagi pool-šamaanilikku, õpetaja selgitab oma teadmisi
jüngritele.
11.4
Rituaalid
Rituaalid on vahendid, mille abil inimesed peavad ühendust üleloomuliku ja pühaga.
Neil võib olla palju eesmärke — näit tugevdada sotsiaalseid sidemeid, tähistada täht-
päevi, maha laadida pingeid. On rituaale, mis puudutavad indiviidi, aga  neidki , mis
puudutavad kogu ühiskonda.
50
Van Generep’i rituaalide jaotus: riitus tähistamaks midagi indiviidi elus ja kogu
ühiskonda puudutavad riitused.
üleminekuriitused — initsatsioon näiteks
nimepühaku päeva tähistamine
kuuaad — mees-lapsevoodi rituaal (Kesk-Aafrika, Lõuna-Ameerika, Kagu-Aasia).
Isa kas dubleerib oma sünnitavat naist või asendab sünnitajat peale sündi, võ-
tab vastu õnnitlusi ja on väsinud.
suured religioossed pidustused esivanemate austamiseks
jumalate ja kaitsepühakute auks
perioodiliste kriitiliste sündmuste (külv, viljalõikus) tähistamise rituaalid.
Tavaliselt on rituaalid seotud antud kultuuri müütidega.
11.5
Religioon, müüdid, maailmavaade
Müüdid on selgelt religiooniga seotud kunstiliik2, üheks folkloori alaliigiks. Folk-
looriga hakati tähistama 19. saj Euroopas talurahva suuliselt edasi antud  lugusid  ja
uskumusi; vastandati kirja oskava kultuuri traditsioonile.
Sisuliselt edastavad lugusid, uskumusi, kombeid. Tänapäeval lähtub folkloor roh-
kem kirjanduslikust vaatenurgast. Jutustus, draama,  poeesia , vanasõnad,  mõistatused .
Muinasjutt. Legend (pikemaid luulevormis legende nimetatakse eeposteks) on poola-
jalooline jutustus. Müüt on lugu, mida on peetud või peetakse tõeseks, kuid mis  arva -
tavasti seda tegelikult ei ole.  Mütoloogia  — müütide kogum, mis leidub teatud  grupis
või religioonis.
Niikaua , kui  müüti  usutakse, on ta antud kultuuri maailmavaade. Teine võimalus
on teaduslik maailmavaade.
2Teemat on uurinud C. Levi-Strauss.
51
Peatükk 12
Arengu- ja rakendusetnoloogia
12.1
Kultuuride muutumise viisid
• Leiutised —  kvalitatiivselt  uute asjade avastamine või tutnud asjade kasutusele-
võtt  uuel  eesmärgil. Selleks, et  leiutis  muutuks üldkasutatavaks, peab ta olema
kooskõlas väärtushinnangutega.
• Laenamine — kultuurielementide diffusioon (näiteks  tubakas , mais ja sõna ”ok”
on laenatud  ameerikast ).
• Kultuurielementide kadumine.
• Vägivaldsed kultuurimuutused — vallutus,  koloniseerimine .
Kolm esimest protsessi võibad olla rahumeelsed.
12.2
Kultuuriliste muutuste tingimused
Rahumeelseks vastuvõtuks on vaja
• kultuurikandjate vastuvõtlikkust (näiteks grupijuht võtab idee vastu, teised hak-
kavad teda jäljendama),
• idee peab sobima vajadustega,
• võib saada moodsaks,
• sobib  eelnenud   arengusse ,
• kultuurikontakt.
12.3
Vägivaldsed kultuurimuutused
• Vallutus ja kolonism, äärmuslikud võimalused. Etniline puhastus ja  genotsiid
(ühe kultuuri hävitamine teise poolt). Näiteks  60ndatel  jäi Brasiilia valitsusele
ette Cinta-Larga indiaanigrupp, mis hävitati.
52
Tasmaanlased hävitati Austraalia vägede-misjonäride poolt. Genotsiidile viivad
tavaliselt mitmete erinevate asjaolude koosmõju — vastuolulised huvid,  rumalus ,
etc. Üks genotsiidi viise on ka see, kui  rändrahvad  pannakse elama reservuaari-
desse.
12.4
Reaktsioon vägivaldsele kultuurimuutusele
Põgenemine kontakti  aladelt ,
Apaatiasse  langemine  ,  moraalne  ja füüsiline allakäik (näit endise NL põhjarahvad,
keda sunniti kolhoosidesse),
Sünkretism  — traditsioonilise ja uue ühendamine oma süsteemi
Usulised äärmusliikumised — rahuldav  alternatiiv  reaalsusele, tavaliselt väga  kauge
maisest. Näit indiaanlaste usk, et on võimalik muutuda  kuulide  suhtes  immuun -
seks.
Äratusliikumised — uus  reaalsus  näitab domineeriva kultuuri ihalust uue järele. Näi-
teks  Cargo   kultus  Melaneesia kultuuri 20 saj I poolel. Esile tõusid karismaatilised
põlisrahvusest liidrid, kes väitsid, et lähitulevikus saabub tohutu hulk moodsaid
Euroopa kupu (Cargo), algab külluseajastu, kus kaupu valdavad juba melanees-
lased ja mitte  kolonistid .
Taassünni liikumised — katse rekonstrueerida purustatud, kuid mitte veel unustatud
elulaadi. Näitena sobivad paljude rahvaste liikumised, mis jõuavad sageli mässu
või  revolutsioonini . Eeldusteks on, et:
•  rahulolematus  jõuab  piirini ,
• valitseva jõu prestiiži kadumine,
• alluvate gruppide majanduslik allakäik,
• valitsuse otsustusvõimetus,
• intelligentsi toetuse kadumine,
• karismaatilise liidri olemasolu.
12.5
Moderniseerumine
Kõiki kultuurivaldkondi  haarav  globaalne kultuuriline ja sotsiaalmajanduslik muutus,
mille käigus nn arengumaad või eelindustriaalsed ühiskonnad omandavad industriaalühis-
kondadele  iseloomulikke  jooni.
• traditsiooniliste teadmiste taandumine teaduse ees,
• industrialiseerumine,
• põllumajanduse võimsuse tõus,
• urbaniseerumine,
• poliitiliste parteide  ilmumine ,
53
• bürokraatia areng,
• lääneliku haridussüsteemi levik — kirjaoskuse levik, haritud põliselanike teke,
• religiooni osatähtsuse langemine või selle olemuse muutus, toimub sageli seoses
teaduse leviku ja saavutustega,
• sugulussuhete osatähtsuse vähenemine, väikeperede teke, laste ja vanemate va-
heliste sidemete lõdvenemine,
• suuremad võimalused sotsiaalse staatuse muutmiseks tänu isiklikele omadustele,
• transpordi ja kommunikatsioonika kaasnev kiirem infolevi,
• kultuurilise mitmekesisuse kadumine.
Sellised muutused toimuvad praegu kiiresti üle kogu maailma, sageli 1 põlvkonna
vältel. Võivad viia majandusliku kaoseni. Levib nn rahulolematuse kultuur, inimeste
võimetus saada kätte ihaldatud asju. Traditsioonilised väärtused kaovad.
12.6
Rakendusetnoloogia
Suund rakendada etnoloogia teadmisi elus ja soov aidata kaasa nn 3ndas maailmas
toimuvate protsesside valutuse tagamisele lähtudes inimese seisukohast. Igasugune et-
nolooliliste teadmise rakendamine, mis mõjutab kultuuri, sotsiaalset suhtlemist, tradit-
sioonide säilitamist.
kohanemisantropoloogia — oskuslikum suhtlemine võõras kultuuris ning kergem
kohanemine , teadmised kultuuride erinevustest.
administratiivantropoloogia — otsusetegijate  mõjutamine
action -antropoloogia — praktiliste muutuste  läbiviimine
kaitse-antropoloogia — teadmiste kasutamine kultuuri või rahvuse kaitseks.
Nende tegevusaladega kaasnevad  tõsised  eetikaprobleemid — kelle huve peab et-
noloog jälgima? Kelle õiguste eest seisma? Uuring ei tohiks kahjustada uuritavat grup-
pi.
54
Osa III
Ülevaade maailma rahvastest
55
Peatükk 13
Kütid-korilased ja
aiaviljeluskultuurid. Vanuatu
saarte kultuurid Melaneesias.
13.1
Geograafia
Umbes 800 kilomeetrile ulatuvad 13 suuremat ja palju pisemaid saari Vaikse ookeani
lõunaosas Austraaliast  kirdes .  Iseseisvus  1980. aastal, pealinnaks sai Vila Efate saarel.
Kõrgemad mäed on peaaegu 2km üle merepinna, ohtrasti vulkaane, osa merealused.
On kaks  aastaaega  — vihmaperiood ja kuiv periood. Loomade liigirikkus on väga suur.
Teid on saarel vaid üksikuid, suur osa transporti käib vettpidi.
13.2
Inimesed
Inimesed on valdavalt melaneeslased, ka üksikud polüneeslased. Räägitakse enam kui
sadat melaneesia keelt. Inimesi on kokku umbes 170  tuhat . Peale selle on ametlik keel
bislama, mis on ingliskeelel põhinev  släng  — see sisaldab väikese arvu erinevaid sõnu
(ca 1500) ja kuigi on mõeldud ennekõike kaubanduskeelena, on mitmel pool kohaliku
keele asendanud. Samuti on ametlikud keeled inglise ja prantsuse keeled. Ametlik usk
on  kristlus .
13.2.1
Sotsiaalelu
Konstitutsiooni  kohaselt on olemas nii  parlament ,  president  kui  peaminister , aga ka tra-
ditsioonidest tulenev vanemate nõukogu 1, mis lahendab traditsioonidesse puutuvaid
küsimusi. Haridussüsteemi üritatakse teha ainult inglisekeelseks, kuigi umbes neljan-
dik lastest räägib kodus Prantsuse keelt. Peamised haigused on malaaria ja  tuberkuloos .
13.2.2
Ajalugu
Arheoloogilised  leiud  kinnitavad, et saartele ilmus asustus umbes 1300 aastat enne
kristust. Sellest ajast peale on sinna saabunud mitmeid migrantide voole, kaasaarvatud
1National  Council  of Chiefs.
57
Polüneesiast. 1200nda aasta paiku pärast kristust oli seal juba üsna kõrgelt arenenud
kultuur.
Kui kuulus pealik Roymata suri, siis põletati koos temaga igast klannist tema võimu
all üks mees ja üks naine.
Eurooplaste poolt avastati saarestik 17–18 saj ning misjonärid ja  sandlipuu  kaup-
mehed saabusid sinna 19. sajandi esimesel poolel. Et kaitsta oma farmerite huvisid,
asutasid inglased ja  prantslased  saarestikus 19 saj teisel poolel  osalise  administratsioo-
ni. Sellel oli siiski elanike üle vaid kerge kontroll. Pärast II  maailmasõda , kus saared
olid Liitlaste oluliseks  baasiks , organiseerisid mustad Ameerika sõdurid seal Euroopa-
vastase liikumise. Sellel hetkel oli umbes kolmandik maad eurooplaste oma. Kohalikud
poliitikud  hakkasid maa-omanduse küsimustega tegelema ning 1977 kirjutati iseseis-
vus Pariisis alla. Vanuatu Vabariik moodustati 1980.
13.3
Majandus
Majanduse alus on põllumajandus, samuti tööjõuvahetus saarte vahel. Suurema  tõu -
ke sai eelmise sajandi teisel poolel, kui sinna rajati eurooplaste  istandused  ja hakati
kasvatama  puuvilla , maisi, kohvi,  tootma  kookoshelbeid, välja viiakse ka kala ja liha.
Prantslaste istandused loodi eelmisel sajandil  saarele , arvestades  kopra  hetkelist kõrget
hinda maailmaturul. Praegu kuulub suurem osa kopra tootmisest vanuatulastele endile.
13.3.1
Külakultuur
Enamus inimesi saarestikus elavad oma eraldi asetsevates külades ja elatuvad aiandu-
sest.  Konstitutsioon  tagab neile, et maa kuulub selle traditsioonilisele omanikule ning
tema järglastele. Paljudel saartel kogunevad siiamaani hõimud öösiti  suhtlema  oma esi-
vanemate vaimudega, kelle  luud  sinna lähedale on  maetud . Samal ajal kestab ka kristlus
rahumeeles edasi.
58
Peatükk 14
Karjanduslikud ja
põllumajanduslikud kultuurid,
Mehhiko ”indiaanlaste”
(sapotecod, maiad jt) kultuurid.
14.1
Maiad
Sanskriti keeles tähendas  maia  nõidust või illusiooni.
Maiad olid  meso -ameerika indiaanlased, kes enne valgete tulekut hõivasid ala Lõuna-
Mehhikost Guatemaalani. Nende tsivilisatsioon oli sealsetest üks suuremaid. Nad ehi-
tasid kivist maju, püramiide, tegelesid põllumajandusega, töötlesid vaske. Maiad kirju-
tasid hieroglüüfidega, mis on tänapäevaks praktiliselt dešifreeritud.
14.1.1
Ajalugu
Maiade  külad hakkasid  tekkima  umbes 1500 a enne Kristust. Aastaks 200 e kr olid
osadest neist (u 50) moodustunud linnad paleede, templite, püramiidide, kohtuhoonete,
pallimängu platside ja tseremoniaalsete keskustega. Need linnad arenesid, õitsengupe-
rioodiks (klassikaline periood) loetakse 250–900 aasta pärast kristust. Linnade suuru-
sed olid vahemikus 5–50 tuhat inimest. Järgneval perioodil kuni 16. saj  alguseni  toimus
lagunemine , kus algul tühjenes osa linnu, hiljem aga ka ülejäänud. Lagunemise põhjus
ei ole siiamaani päris selge, arvatakse, et see võis olla seotud sõdade eest põgenemise
ning maade väljakurnamisega.
Maiade  rahvaarvuks  hinnatakse sel perioodil kuni kaks miljonit inimest.
Maiade uurimine algas 1830ndatel aastatel. Kuni 20. sajandi  keskkohani  arvati, et
maiad olid erinevalt Kesk-Mehhiko aladel elanud inimestest oma kultuuri tõttu väga
rahuarmastav tsivilisatsioon. Dešifreeritud tekstid seda siiski ei kinnita.
Tänapäeval on maiade külad küll olemas, aga seal ollakse kohal rohkem turgude ja
muude sündmuste puhul. Tavaliselt on inimesed külade lähedal põllumaadel ja džung-
lis.
59
Joonis 14.1: Meso-Ameerika tsivilisatsioonide tähtsamad kohad
14.1.2
Kultuur
Teadmised
Maiad kirjutasid hieroglüüfidega. Selleks valmistati paberit mingi kohaliku puu sise-
koorest. Märkimist väärivad maiade arhitektuur ja kujud. Oli arvukalt kiviehitisi. Ehi-
tuskive lõigati mõne kõvema kiviga (nagu laavaklaas) pehmemast kivist.
Maiade  astronoomia  oli väga arenenud. Nad oskasid ette määrata nii Kuu kui Vee-
nuse täpset liikumist ning isegi päikesevarjutusi. Sellest lähtudes ei saa imestada, et
neil oli hästi arenenud kalendriarvutus. Aasta jaotati 18 20-päevaseks kuuks, aasta lõ-
pus oli 5 nn õnnetut päeva. Eksisteeris ka püha aasta, milles oli 13 kuud — kokku 260
päeva. Pikem ajaarvestus lähtus ”nullist”, mis asus 3114. aastal enne kristust.
Riietus on tänapäevani jäänud traditsiooniliseks, mehed kannavad küll vahel poest
ostetud valmisriideid, naised mitte.
Religioon
Maiade religioon põhines jumalate, sh Päikese, Kuu, vihma ja maisi jumalate kum-
mardamisel. Jumalatega suhtlemiseks ning nende meeleolu parandamiseks toodi neile
inimohvreid. Religioonil oli tsivilisatsioonis oluline roll.
Haridus
Maiad olid religioosne kultuur, mistõttu preestrid olid nende kultuuri üks edasiviiva-
maid jõude. Preestreil oli nende kõrge harituse ja kirjaoskuse tõttu suur  mõjuvõim .
Kõrgemad preestrid olid peamised nõuandjad seaduste väljatöötamisel.
Preestri amet pärandati küll üldiselt lähematele sugulastele, aga siiski tuli selleks
palju õppida. Peale kirjatarkuse olid olulised ajalugu,  meditsiin  ja kalendrisüsteemid.
60
Sealhulgas treeniti ka inimeste iseloomu — olulised olid vaoshoitus, koostöövõime,
paindlikkus , lojaalsus ühiskonnale.
14.1.3
Majandus
Peamine tegevus oli põllumajandus. Osaliselt tegeldi ale-põllundusega, aga osaliselt
kasutati ka innovatiivsemaid  meetodeid  nagu niisutus ning terrassid. Peamised kasvata-
tavad kultuurid olid mais, oad ja squašši. Pärast lagunemist hakkasid inimesed minema
džunglitesse.
Tänapäeval tegelevad allesjäänud peamiselt maisikasvatusega, peetakse kanu ja si-
gu, vahel  majapidamises  kasutamiseks ka veiseid.
Tööstust praktiliselt ei ole, eksisteerivad töökojad on orienteeritud kohalike vaja-
duste rahuldamiseks.
61
Peatükk 15
Industriaalkultuurid: ülevaade
Euroopa rahvastest.
Lühiülevaade eestlastest jt
soome-ugri rahvastest.
15.1
Euroopa kultuurid
Euroopas on  eristatud  üle 100 kultuuri, jättes kõrvale kõikvõimalikud  subkultuurid .
Kultuuride eristamist raskendab asjaolu, et Euroopa kultuure hakati tegelikult uurima
alles pärast II maailmasõda. Rohkem on uuritud majanduslikult vähearenenud karja-
või põllumajanduskultuure nagu saamid, mägišotlased, iirlased,  kreeklased  jt.
Iseseisev on kultuur, kui sinna kuulub
• keel,
• enesemääramine,
• territoorium,
• käitumislaadi eripära,
• ajaloolised  eripärad ,
• traditsioonid,
• religioon.
Eristada võib rahvuskultuure, regionaalseid kultuure, keelevähemuste kultuure (bas-
kid Hispaanias näiteks), geograafiliselt isoleeritud kultuure, kultuure mille juured on
väljaspoolt pärit, rändava  eluviisiga . . .
Geograafiliselt eristatakse Euroopas 7 regiooni:
1.  Skandinaavia  —  Island , Taani, Norra, Rootsi, Soome
2. Briti saared —  Suurbritannia , Iiri
62
3. Lääne-Euroopa — Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luxemburg,  Monako
4. Kesk-Euroopa —  Šveits , Poola, Lihtenštein, Austria, Ungari,  Tšehhi ,  Slovakkia
5. Kagu-Euroopa — end  Jugoslaavia , Albaania, Kreeka, Bulgaaria, Rumeenia
6. Ida-Euroopa — endine NL
Karjanduskultuure on võimalik leida Euroopa kõigist piirkondadest.
15.2
Rahvastikuprotsessid
Tihedama rahvastikuga riigid Euroopas on väikeriigid Holland, Belgia, väiksema tihe-
dusega on  põhjamaad .
Suurimad metropolid Euroopas ( suurlinn +äärelinn) on London, Pariis,  Essen -Dortmund,
Milaano , Barcelona. Vähemalt 10 linnas on üle 3 miljoni inimese.
Linnades elas 1990. aastal 73% (võrdluseks maailmas 43%). Enam on linnastunud
Põhja- ja Lääne-Euroopa. Vähem  Portugal  ja Albaania.
Oluline on  immigratsioon  — arengumaadest sisserännanud  tööjõud  (sh 1.6 milj
türklast). Endised Euroopa rahvusriigid on muutunud multietnilisteks-rassilisteks.
Euroopa on madalaima sündivusega manner (12  promilli , P-Am näiteks 130 pro-
milli ). Suremus jääb maha vaid Aafrikast, Keskmine eluiga on 75 aastat, üle-65- aastaste
osatähtsus elanikkonnas järjest tõuseb. Sündivus on suurim Albaanias ja  Iirimaal .
15.2.1
Religioonid
Üldiselt domineerib üks religioon —  protestantlus  või  katoliiklus . Esineb ka judaismi,
islamit, budismi. . . noh, tegelikult ju kõike.
63
Kirjandus
[1] Eesti  Entsüklopeedia : köited 1, 3.
[2] Encyclopedia  Britannica :  http://www.eb.co m, seda on siin enam-vähem kõikjal.
[3] Jaanus Plaat: Loengukonspekt.
64
Indeks
Inimesed
Keeled
Bastian, A., 9
pidgin, 26
Benedict, R., 9, 14
Boas, F., 9, 14
Mõisted
Bodin, J., 11
ambilokaalsus, 37
Brocad, P., 8
animism, 49
Eisen, M. J., 20
antropoloogia, 8
Engels , 14
bilateraalne, 34
Freud, 35
diakrooniline, 25
Generep, 51
diffusionism, 14
Gennep , C.-A., 39
egalitaarne, 40, 45
Goodall, J., 8
eksogaamia, 35
endogaamia, 36
Gordon, R., 47
endogeenne, 40
Harris, M., 44
enkulturatsioon, 10
Heikel, 20
etnograafia, 9
Herodotos, 11
etnoloogia, 9
Hobbes, T., 13
evolutsionism, 13
Hurt, J., 20
filoloogia , 25
Kallas, O., 20
foneetika , 25
Khaldun, 11
fraatria, 34
Levi-Strauss, C., 16, 51
grammatika, 25
Linnus, F., 20
grupiabielu, 36
Lucretius, 11
henogaamia, 36
Malinowski, B., 9, 16, 42, 48
hõimusüsteem, 45
Manniken, I., 20
initsatsioon, 38, 46
Marx , 14
keel, 25
Mead, M., 9, 14
kirnotograafia, 38
Montaigne, M., 11
klann, 34
Montesquieu, C.-L., 13
kogukondlik süsteem, 45
Morgan, L. H., 9, 14
kultuurantropoloogia, 9, 16
Ratzel, F., 9
kultuurirelativism, 9
Raud, K., 20
legitiimsus, 47
Rousseau, J.-J., 13
leviraat, 36, 46
Ränk, G., 20, 21
lingvistika, 25
Sapir, E., 14, 26
maagia, 49
Steward, J., 31
matrilineaarne, 34
Tylor, E. B., 9, 14, 48, 49
matrilokaasus, 37
Veske, M., 20
monogaamia, 36
White, L., 16
monoteistlik, 49
Whorf, B. L., 26
neoevolutsionism, 9
65
neolokaalsus, 37
nsaud, 38
nõidumine, 49
pimad, 43
patrilineaarne, 35
polüneeslased, 57
patrilokaalsus , 37
Roro, 39
pealikuvõim, 45
tšuktšid, 38
perekond, 34
trikid, 38
polüandria, 36
trobriandlased, 42
polügaamia, 36
yanomamöd, 32
polügüünia, 36, 46
zulud, 46
polüteistlik, 49
Riigid
potlatš, 43
Šoti, 45
raha, 43
Brasiilia, 44, 52
reditributsioon, 44
Dakhomee, 43, 45
religioon, 49
Egiptus, 40
religioonipsühholoogia, 48
Guatemaala, 32, 59
religioonisotsioloogia, 48
Haiiti, 50
riik, 46
India, 40, 44, 49
semantika , 25
Jaapan, 40
soroaat, 36
Keenia , 36
sotsiaalne kontroll, 46
LAV, 40
sotsialiseerumine , 10
Mehhiko, 59
staatus, 39
Melaneesia, 49
sugukond, 34
Mozambiik, 44
sünkrooniline, 25
Namiibia, 39
süntaks, 25
Nigeeria , 46
turg , 43
Peruu, 40
unilineaarne, 34
Polüneesia, 45, 49
usundilugu, 48
USA, 40, 44
vahetusabielu, 36
Zair, 46
Rahvad
apatšid, 35
asteegid, 43, 50
azaud, 46
baskid , 62
beduiinid , 11
bušmanid, 47
eskimod, 35
haušad, 43
hopid, 35, 39, 47
hotendotid, 39
inkad, 44, 49
intuid, 38
komantšid, 31
kpelled, 46
maiad, 32, 43, 59
masaid, 33, 36, 38
melaneeslased, 57
nandid, 36
nomaadid, 33
66

Document Outline

• Etnoloogiateaduse Teooria ja praktika
  • Sissejuhatus antropoloogiasse ja etnoloogiasse. Põhimõisted.
    • Erinevused Euoopas ja Ameerikas
    • Kultuurantropoloogia
  • Etnoloogia ja teised teadused
  • Etnoloogiateaduse ajalugu
    • Etnoloogia eelkäijad
    • Evolutsionism
      • Evolutsionistide põhilised huvialad:
  • Etnoloogiateaduse metoodika ja praktika: etnograafia I
    • Etnograafiliste välitööde uurimisobjekt
      • Mida etnoloog võiks uurida välitöödel
      • Ettevalmistused etnograafilisteks välitöödeks
      • Teoreetilised ja praktilised probleemid välitöödel
    • Kultuurirelatsioom
    • Etnograafiliste andmete kasulikkus
• Etnograafia II. Lühiülevaade eesti etnoloogiateadusest
  • Eellugu
    • Varasemad kroonikad ja reisikirjad
    • Balti-Sakslastest kirjamehed
    • Õpetatud Eesti Selts
    • Eestlastest rahvakultuuri kogujad ja uurijad. 19-20 saj.
  • Etnoloogia kui teadus Eestis
    • Eesti Vabariik
    • Nõukogude Eesti
    • Peamised uurimisvadkonnad
    • Eesti erinevad kultuurivaldkonnad
• Etnoloogia uurimisvaldkonnad
  • Keel ja kultuur. Maailma rahvad keelkonniti
    • Keel ja kultuur
      • Mõisted
      • Keele ja kultuuri suhted
    • Rahvad keelkonniti
      • Klassifitseerimise moodused
      • Tähtsamad keelkonnad
      • Ülejäänud maailma keeled
  • Kultuurökoloogia
    • Kultuur ja keskkond
      • Kütid-korilased
      • Aiaviljeluskultuurid
      • Karjanduskultuurid
      • Põllunduskultuurid
      • Industriaalühiskond
  • Sugulussüsteemid, perekonna- ja abieluvormid
    • Sugulussüsteemid
      • Sugulasgrupid
      • Põlvnemise ja suguluse arvestamise printsiibid
      • Erinevate sugulaste tähtsus, rollid erinevates kultuurides
    • Seks, abielu, perekond
      • Abieluvälised suhted
      • Abielu
      • Perekond
  • Sotsiaalsed rollid ja ebavõrdsus
    • Meeste ja naiste maailm
    • Grupeerimine vanuste järgi
      • Initsatsiooni rituaal
    • Huvigrupid
    • Sotsiaalne kihistumine
      • Sotsiaalne staatus, roll, situatsioon
      • Ühiskonnad sotsiaalse kihistumise astme järgi
    • Klassikuuluvuse välised märgid
  • Majandusetnoloogia
    • Majandussüsteemid
      • Tootmine
      • Jaotamine
      • Erinevate majandussüsteemide kontaktid
    • Majandusetnoloogia
  • Poliitiline etnoloogia
    • Poliitilise süsteemi tüübid
      • Tsentraliseerimata süsteemid
      • Tsentraliseeritud süsteemid
    • Sotsiaalne kontroll
      • Seadused ja õigusmõistmine
      • Seadusandlus, õigusemõistmine
    • Poliitiline süsteem ja välissuhted
    • Poliitilise etnoloogia muud uurimisvaldkonnad
  • Religioon, maagia, maailmavaade
    • Religioonietnoloogia
      • Erinevad religioonikäsitlused
      • Religioonietnoloogia peamised uurimisalad
    • Üleloomulikud jõud
      • Mitteisikuline
      • Isikuline
      • Maagia
      • Üleloomulikuga suhtlemise moodused
    • Spetsialistid
    • Rituaalid
    • Religioon, müüdid, maailmavaade
  • Arengu- ja rakendusetnoloogia
    • Kultuuride muutumise viisid
    • Kultuuriliste muutuste tingimused
    • Vägivaldsed kultuurimuutused
    • Reaktsioon vägivaldsele kultuurimuutusele
    • Moderniseerumine
    • Rakendusetnoloogia
• Ülevaade maailma rahvastest
  • Kütid-korilased ja aiaviljeluskultuurid. Vanuatu saarte kultuurid Melaneesias.
    • Geograafia
    • Inimesed
      • Sotsiaalelu
      • Ajalugu
    • Majandus
      • Külakultuur
  • Karjanduslikud ja põllumajanduslikud kultuurid, Mehhiko ''indiaanlaste'' (sapotecod, maiad jt) kultuurid.
    • Maiad
      • Ajalugu
      • Kultuur
      • Majandus
  • Industriaalkultuurid: ülevaade Euroopa rahvastest. Lühiülevaade eestlastest jt soome-ugri rahvastest.
    • Euroopa kultuurid
    • Rahvastikuprotsessid
      • Religioonid