NEW AGE'i MÕJU LÄÄNE-EUROOPLASTELE New Age on vaimne liikumine, mis hõlmab paljusid alternatiivseid maailmavaateid ja elulaade. Võetakse erinevatest religioonidest endale sobivaid komponente ja segatakse need kokku. Sellest hoolimata ei ole New Age religioon, see on mõtteviis, elulaad. Kuidas on New Age mõjutanud meid, lääne-eurooplasi? Esiteks tooksin ma välja ravimise kristallidega, mida New Age'i liikumise liikmed harrastavad. Alles hiljuti lugesin artiklit ühest Inglismaa spaast, kus on võimalik proovida kristallide ja muude vääriskividega keha eest hoolitsemist, ravimist. Teiseks, ka alternatiivne meditsiin on leidnud koha meie ühiskonnas. Näiteks minu ema, kellel on seljaga probleeme, käib valu ilmnemisel alati ühe mehe juures, kes tema selga masseerib, venitab, painutab, sellega ragistab ning raksutab ja valu kaob! New Age'i liikumise puhul kogunevad selle liikmed enesearendusgruppidesse või m...
keskendus Jeesus Kristusele, tema kannatustele ja ristisurmale. Erilist rõhku panid hernhuutlased isiklikule kogemusele Kristusega, vajadusele usuliselt uuesti sündida ehk ärgata. Liikumise üheks peaeesmärgiks saigi tõelise usu äratamine nii nn kombekristlaste kui ka mittekristlaste hulgas. Taevaskäijate liikumine. Erinevates usundites tuntud taevas- ja põrguskäimise motiiv sai eestlaste ja Läänemaa eestirootslaste usuelus eriti populaarseks alates 1813.1814. aastast, mil uus usuliikumine puhkes kõigepealt Virumaal ja Läänemaal. Enamasti olid taevaskäijad tüdrukud ja naised, kes said kas magades, meelemärkuseta olekus või siis nõrkevas-värisevas ekstaasiseisundis nägemusi taevast ja põrgust, kus nad väitsid end käinud olevat. Seejuures meenutasid taevaskäijate kirjeldused taevast ja põrgust koos sealsete asukatega selgelt talupoeglikku miljööd maa peal. Taevaskäijad ja nende poolehoidjad tegelesid aktiivse usukuulutamisega,
Tal oli auahne isa, kes andis pojale väga hea hariduse. Temast pidi saama advokaat. Peale ülikooli otsustas ta hoopis mungaks hakata, kui oli peaaegu välguga pihta saanud. Ta hakkas võitlema Rooma Katoliku kiriku korra vastu. Talle ei meeldinud igasuguste kujukeste jumaldamine ja et inimesed said ennast patust vabaks osta. Ta kirjutas 95 teesi (vastuväidet) 1517 aastal ja naelutas need ühe katoliku kiriku uksele. Sellest sai alguse suur usuliikumine. Martin Luther tõlkis piibli ja kirjutas palju laule. Ta soovis, et jumalateenistus oleks ka rahvakeeles, mitte ladina keeles, et kõik aru saaksid ja Jumalat tundma õpiksid. Kasutatud allikad: https://en.wikipedia.org/wiki/Martin_Luther#Birth_and_education http://christianfaithinamerica.com/sound-doctrines/luthers-95-theses/ Johannes Palm, 5b
Indulgents- patukustutuskiri mida müüdi paavsti nimel raha v kirikule osutatud teenete eest Reformatsioon- usupuhastusliikumine, martin lutheri algatatudkatoliku kiriku vastane usuliikumine. Protestant- reformatsiooni käigus katoliku kirikust eraldunud usuvoolude pooldajad M.luther esitas oma seisukohad 31 okt 1517 95 teesina. Inimene sai õndsaks usu läbi mitte kiriku, tõe allikas piiber, sakramendid ristimine ja armulaud. 1524-26 - saksa talupoegade sõda 1555 - Augsburgide usurahu protestantide ja nende vahel kes uuendustega kaasa ei läinud kalvinism - jean calvini rajatud protestantlik usuvool, levis lääne europes puritaan- kalvinistliku kiriku pooldaja inglismaal
Hingeloendus- Mingi riigi maa-alal elavate inimeste nimekiri, mille peamine eesmärk on anda ülevaade riigi sissetulekust inimeste arvelt. Pearaharahutused- Aastal 1784 kehtestatud pearahamaks põhjustas konflikti talupoegade ja mõisnike vahel, mida saadeti lahendama sõjaväeosad. Positiivsed määrused- Kaitseseadused talupoegade olukorra parandamiseks. Talurahvas sai õiguse vallasvarale, piiratud mõisakoormised, põllusaaduste ülejäägid võis talupoeg turul maha müüa. Pietism- Usuliikumine haritud teoloogide hulgas, mis üritas teha usudogmasid inimestele arusaadavamaks selle asemel, et neid pähe õppida, elavnes usulise kirjanduse väljaandmine, 1739 andsid pietistid välja esimese täielikult eestikeelse piibli, mille viis lõpule A.T.Helle. Hernhuutlased- Talurahva hulgas levinud usk, mis levitas pietistsmi ideid. Rõhku pandi kõlblikule eluviisile, paljud kõrtsid suleti. Vennastekogudused- Hernhuutlaste kogudused, levitasid pietistsmi ideid
käimine, kristlaste kommmete täitmine ning teine pool 2) ilmalik: kõik, kes usu vastu võtsid pidid hakkama maksma kümnist ning olid kohustatud osalema ristisõdades teiste paganate vastu. Eestlaste esimesed kokkupuuted ristiusuga pärinevad XIXII sajandist. 1167. aastal määrati Lundis eestlaste piiskopiks benediktlasest munk Fulco Reformatsioon (mis? kes? kuna? miks? + tähtsus) ehk usupuhastus oli murranguline usuliikumine Lääne ja PõhjaEuroopas, mis sai alguse 1517.aastal Saksamaal. Saksa pastor Martin Luther asutus välja Rooma paavsti valitsevast seisundist tuleneva omavoli, nt patukahetsuskirjade müümise vastu. Ta rõhutas südametunnistuse vabadust usuelus ja tunnistas pühakirja kui kristluse ainsat alust. Luterlik liikumine tähistas vabameelset suunda kristluses. Muutused: ladinakeelne jumalateenistus asendati emakeelsega, lugemisoskuse nõue
Ristiusk ehk kristlus tekkis 1.sajalndil peale kristust Palestiinas. Palestiinas sündis üks poiss, kelle nimeks sai Jeesus ning ta löödi risti. Kuna tema õpetused ja imeteod olid nii hämmastavad, hakkasid kõik inimesed arvama, et tegemist on messia ehk Kristusega. Inimesed arvasid, et Jeesus on Jumala poeg ning et Jeesus vabastas inimkonna nn pärispatust. Usk hakkas aina levima ja levima. Jeesuse õpilased rajasid uusi kogudusi ja niimoodi jõudis ka see usuliikumine Rooma. Roomas olid asjalood usuga natuke kehvad, sest kristlasi hakati tagakiusama. Kõik see kiusamine sõltus keisri või kohaliku omavalitsuse suhtumisest ja nende põhimõtetest. Paljud inimesed, kes olid ristiusku, said piinatud või leidsid oma loole kurva lõpu. Paljud kristlased kuulutati ka pühakuiks, nt Katariina, Georgios jne. Miks levis ristiusk? Hoolimata sellest, et kristlasi kiusati, kogus ristiusu levik hoogsust. Arvatakse, et see levis kuna selle sõnum oli lihtne
Pastor Ratsinalist Õ-täht Aabitsate autor Ajaleht „Tallorahva Kulutaja“ „Marahva Näddala-Leht“ Tõlkis „Liivimaa talurahvaseaduse“ Johann Georg Eisen Vaimulik Aianduse eriteadlane Esimene pärisorjuse kui institutsiooni kriitik kogu Vene impeeriumis. 1764 "Ühe Liivimaa patrioodi kirjeldus pärisorjusest, kuidas see on Liivimaal talupoegade üle sisse seatud" Hernhuutlus Vennastekoguduste liikumine. Protestantlik usuliikumine alates 18. sajandist. Seotud pietismiga. Jan Hus. Võrdsus. Usu lähendamine talupoegadele. Jumalakartlikkus Siiras usk Vagadus Kirjaoskus Ühistegevus August Wilhelm Hupel Pastor Kodu-uurija Literaat Eesti keele uurija ja uuendaja ratsionalistlik ning rahvavalgustust pooldav aitas kaasa koolihariduse ning majanduselu edendamisele Esimene eestikeelne ajakiri „Lühhike õppetus“ Garlieb Merkel Kirjanik
Toetatakse riigi ja kiriku lahusust. Jumalateenistuse keskne osa on jutlus, tihti kasutatakse muusikat, nt koorilaulu või bändimuusikat. Baptismi levik tänapäeval Eestis ja mujal 1905 asutati baptistide maailmaliit. Maailmas on tänapäeval üle 40 miljoni täiskasvanud baptisti, suurem osa neist Ameerika Ühendriikides. Euroopas on suurimad baptistikogukonnad Inglismaal ja Ukrainas. Eestis loodi esimesed baptistikogudused 1880. aastatel. Eriti tugev oli see usuliikumine Lääne-Eestis ja saartel. Vanim Eesti baptistikogudus loodi Haapsalus 1884. aastal. 1900 moodustati baptistikoguduste liit. 1945 liitsid ametivõimud Eesti Baptisti Liidu, Eesti Evangeeliumi Kristlaste Vabakoguduste Liidu ja Eesti Jeesuse Kristuse Evangeeliumi Usuühingute Liidu üheks Eesti Evangeelsete Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liiduks. 1989. aastast tegutseb tollase liidu järjepidevuse alusel Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit, kuhu 2005
Toetatakse riigi ja kiriku lahusust. Jumalateenistuse keskne osa on jutlus, tihti kasutatakse muusikat, nt koorilaulu või bändimuusikat. Baptismi levik tänapäeval Eestis ja mujal 1905 asutati baptistide maailmaliit. Maailmas on tänapäeval üle 40 miljoni täiskasvanud baptisti, suurem osa neist Ameerika Ühendriikides. Euroopas on suurimad baptistikogukonnad Inglismaal ja Ukrainas. Eestis loodi esimesed baptistikogudused 1880. aastatel. Eriti tugev oli see usuliikumine Lääne-Eestis ja saartel. Vanim Eesti baptistikogudus loodi Haapsalus 1884. aastal. 1900 moodustati baptistikoguduste liit. 1945 liitsid ametivõimud Eesti Baptisti Liidu, Eesti Evangeeliumi Kristlaste Vabakoguduste Liidu ja Eesti Jeesuse Kristuse Evangeeliumi Usuühingute Liidu üheks – Eesti Evangeelsete Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liiduks. 1989. aastast tegutseb tollase liidu järjepidevuse alusel Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit, kuhu 2005
Toetatakse riigi ja kiriku lahusust. Jumalateenistuse keskne osa on jutlus, tihti kasutatakse muusikat, nt koorilaulu või bändimuusikat. Baptismi levik tänapäeval Eestis ja mujal 1905 asutati baptistide maailmaliit. Maailmas on tänapäeval üle 40 miljoni täiskasvanud baptisti, suurem osa neist Ameerika Ühendriikides. Euroopas on suurimad baptistikogukonnad Inglismaal ja Ukrainas. Eestis loodi esimesed baptistikogudused 1880. aastatel. Eriti tugev oli see usuliikumine Lääne-Eestis ja saartel. Vanim Eesti baptistikogudus loodi Haapsalus 1884. aastal. 1900 moodustati baptistikoguduste liit. 1945 liitsid ametivõimud Eesti Baptisti Liidu, Eesti Evangeeliumi Kristlaste Vabakoguduste Liidu ja Eesti Jeesuse Kristuse Evangeeliumi Usuühingute Liidu üheks Eesti Evangeelsete Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liiduks. 1989. aastast tegutseb tollase liidu järjepidevuse alusel Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit, kuhu 2005
(5 põhiosa, mis alati missas olema peavad on: Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus ja Agnus Dei.) reekviem ehk leinamissa – missa erivorm, mis on tavaliselt kirjutatud kellegi mälestuseks. Samuti mitmeosaline vaimuliku sisu ja traditsioonilise tekstiga teos. 16. sajandil tuli gregooriuse koraali kõrvale uus kirikulaul – luteri koraal. See on saksa protestantliku kiriku laul, mis sai nime Martin Lutheri järgi, kes viis läbi kirikureformi. (Selle tulemusel tekkis uus usuliikumine – protestantism.) Erinevalt gregooriuse koraalist on luteri koraal värsstekstidega salmilaul (igas salmis korduva viisiga). Jumalateenistusel laulab seda kogudus (rahvas) oreli saatel. Kohe hakati koraalidest tegema ka mitmehäälseid kooriseadeid. Ka Luther ise on osade koraalide autor. Paljud luteri koraalid on tänaseni üldtuntud, näiteks “Üks kindel linn ja varjupaik” või “Püha öö”. Instrumentaalmuusika. Enne 16
Lõpuks õpiti ka erakirjade koostamist, lepingute, võlakirjade ja arvete kirjutamist. Õpiti ka mündi-, kaalu- ja mõõdusüsteeme. Samuti õpiti tundma kalendrit. Käsitöölised ja kaupmehed püüdsid õpetuse abil anda teadmisi oma poegadele, elukutse jätkamiseks. Tüdrukuid erakoolidesse ei saadetud, nad võisid lugemist, kirjutamist õppida kloostrikoolides (linnakool püsisladinakeelsena kuni 18.saj.-ni). Kooliharidus linnades peale reformatsiooni M. Lutheri algatatud protestantlik usuliikumine nõudis rahvakeelset kirikuteenistus. Vana haridussüsteem asendus uuega- suleti kloostrikoolid, linnakoolid said uue sisu. Tegutsesid koolid, mis võimaldasid astumist ülikoolidesse. Leiti, et igas suuremas linnas peaks olema korralik kool. Hariduse ümberkorraldamist alustati 4-s suunas: reorganiseeriti linnakool, välismaale kõrgkoolidesse saadeti usuõpetust õppima ka eesti noormehi, hakati tõlkima ja välja andma eestikeelste kirikukirjandust, tehti
Matiias saab aru, kelle hulka ta õieti kuulub ja kes on ta vaenlased. Kättemaksjana hukkub ka ta ise. Prohvet Maltsvet" Aluseks oli Järvamaal tekkinud lahkusuliste liikumine, mida juhtis endine jõukas talunik ja kõrtsmik Juhan Leinberg rahvasuus prohvet Maltsvet. Kogunud suure pooldajaskonna, kutsus ta rahvast viletsusest pääsu otsima väljarändamise teel ,,uude kolooniasse", milleks pidi saama Krimm. Sel ajal kui Maltsvet oli Krimmis, arenes usuliikumine kodumaal massipsühhoosini. Sajad vaesed talumehed oma naiste ja lastega, varanatukese käest andnud, ootas 1861. aasta kevadsuvel Lasnamäe veerel ,,valget laeva", millega prohvet viiks nad tõotatud maale. Sõnakuulmatute karistuseks korraldasid mõisnikud Albus taas peksunuhtluse. Järgnevate aastate jooksul pääses osa maltsvetlasi siiski Krimmi ja sealt edasi Kaukaasiasse. Sedagi rasket teekonda ja ümberasujate elu uues elupaigas on Vilde romaani lõpuosas tutvustanud.
aasta tagant. Pearahamaks- Venemaa keisririigis kestestatud maks, mida pidi mõisnik maksma iga meeshinge pealt, hiljem nõudis teo- või loonusandamina raha tagasi. Kodukariõigus- oli mõisniku õigus mõista oma talupoegade üle kohut ja neid karistada ihunuhtlus või lühiajalise arestiga. Nekrut äsja väeteenistusse võetud isik. Hingeloendused ehk revisjonid loendus, mille käigus pandi kirja maksukohuslased ja maksuikka varsti jõudvad inimesed ning lapsed. Hernuutlus usuliikumine, mis propageeris usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust. Rõhk võrdsusel ja vendlusel. Loobusid kirikus käimisest, ehitasid palvemajad. Loobusid lõbustustest. Kirjutamisoskuse levitajad, kirjutasid käsitsi ümber ja levitasid neid. Pietism vagadusliikumine. Taotles usu sügavamat sisemist tunetamist, üritas usku seletada ja arusaadavaks muuta. Pani rõhku usulise kirjanduse levikule. Rahvuslik liikumine rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine. Rahvuslikult
Ladina keeles 4. Kuidas nimetatakse kirikukoguduse laule? Koraalid 5. 17. Sajandil hakati tõlkima kirikulaule ladina keelest eesti keelde? 6. Kes asutas 1684. Aastal Tartu lähedale Eesti soost õpetajate ettevalmistamiseks seminari, kus sai õppida ka kirikulaulu? Forseliuse seminar 7. Et parandada koguduse lauluoskust, andis kirikuõpetaja J. E. Punchel 1839. Aastal välja Ühtne lihtsustatud viisidega koraaliraamat 8. Usuliikumine 18. saj, mille eesmärgiks oli kõlbeliselt täiusliku, alandliku ja tööka inimese kasvatamine? Hernhuutlus ehk vennastekoguduse liikumine 9. Liikumne, tänu millele algas 18. Saj mitmehäälse koorilaulu ja erinevate pillide kasutamise levik maarahva hulgas? Vennastekogudus 10. Mis liiki (sisuliselt) mängisid linnamuusikud? Ilmalikku 11. Amet, mis andis õiguse oma kodulinnas tasu eest musitseerida (u 13.-19. Saj) Tsunfti kuuluv linnamuusik 12
enesevigastamise sai teenistusest viilida uuendus- ja äratusliikumised 1686 - Uus Testament lõuna-eesti murdes 1715 - Uus Testament põhja-eesti murdes 1739 - trükitakse kgou terviklik piibel eesti keeles rüütelkond oli igasugustele kohustustele vastu ja põhja-eesti keelde tõlkimine jäi venima, sest nad ei tahtnud maksta emakeelne piibel oli väga oluline, et näidata et eesti keel on piisavalt arenenud keel pietistid esimene usuliikumine, mis põhjasõja järel tegutsema hakkab nende hulka kuuluvaks võib lugeda mitmeid kirikuõpetajaid, kes siin tegutsevad keskseks tuumaks/taotluseks võib pidada inimese suuremat isiklikku usuelu rõhutamist ja osasaamist sellest religioonist tähtis pole mitte 10 käsku vms pähe õppida, vaid seda südamega tajuda ja sellele usule isiklikult lähemale jõuda saavad tuntuks oma jutlustega, kus manitsevad talupoegi vagadusele
4.Vangistamine 5.Kaifase ees 6.Piitsutamine 7.Pilaatuse ees 8.Risti kandmine Orva seinal on alamsaksakeelne kiri, mis tähendab tõlkes: "Mis olen ära andnud, see mulle jääb, mis olen omanud - on mulle kadunud, ei või end keegi liialt kõrgeks pidada, sest nagu suitsuvine möödub inimese elu." Pildirüüste Rikkalikult kaunistatud Oleviste kirik oli nüüd üldiselt valmis. Kirikus asetses 25 altarit. Algas luterlik reformatsioon, mis Tallinnas lähtus samast Oleviste kirikust. Uus usuliikumine haaras rahvahulki ja pani neid tegutsema oma endise usundi, selle esindajate ja sümbolite vastu. Hulkade usuvaimustus muutus hävitavaks jõuks, mis arenes pildirüüsteks. 15. septembril 1524. a. hävis Oleviste kirikus selle tagajärjel kunstiliselt väärtuslikum sisustus. Eks siin olnud osa inimlikul kadedusel ja ürgsel hävitamisinnul. Väliselt kirik ei kannatanud. Kiriku põlemine 1625. a. Tolle aasta ööl vastu 29
liiga konserveeritud). Usulinevaimustus oli kiriku juures kadunud · ristiusk pöörab tähelepanu usu sisule - rõhutati kõlbelisust ja usu sisemist tunnistamist · 1739.a. tõlgiti piibel täielikult eesti keelte(põhja-eesti murdesse), tõlkijaks Anton Thor- Helle(Jüri kirikuõpetaja) · hernhuutlaste liikumine - (uuemate koguduste liikumine) - 170ndatel aastatest alguse saanud saksamaalt pärit usuliikumine, levis talurahva seas pietismist - pidasid tähtsaks usuvagadust, alandlikkust, kõlblust, sotsiaalset võrdsust ja vendlust · ratsionalism - 18.saj. moevool haritlaste seas, mis rõhutas rahva hariduse ja teadmiste tähtsust ja kritiseeris valitseva ühiskonna korraldust · 1731.a. - koolikohustusnõue 7-12.a. lastele Liivimaa kubermangus, Haridus oli tähtis, et saadaks usualased teadmised(Katekismuse tundmine, kirikulaulude laulmine ja piibli lugemine)
1337 algas Sajaaastane sõda Prantsusmaaga. Kuigi ta on sõjas edukas ei ole riik kõige paremas olukorras. 1349-1350 piinab Inglismaad must surm, mis põhjustab majanduskriisi. 1360 tegi Prantsusmaaga rahu. Kuulutas Inglismaa paavstist sõltumatuks (alates 1213 oli Inglismaa formaalselt olnud paavsti vasall)1369 algas taas sõda, seekord olid prantslased edukad. Elu lõpul muutus ta seniilseks ja oli oma armukese mõju all. Lollardid ja 1381 ülestõus Lollardid olid kirikut arvustav usuliikumine 14. saj. Pidasid Piiblit ainukeseks ususeaduseks. Nõudsid sotsiaalset võrdsust. 1381 valmistasid ette suure talupoegade ülestõusu Inglismaal. Ülestõusnud ründasid Londonit, kuid suruti seejärel maha. 15. sajandil algas lollardite tagakiusamine. Lancasteride võimuletulek 1387 sai Henry of Lancaster Richard II vastase partei juhiks. 1399 tagandas parlament despootliku Richard II. Troonile valiti Henry IV Lancasteride suguvõsast. Rooside sõjad(1455-1485)
Kadri Kivirand EKL-kõ1 Haridus Eesti kultuuris. Reformatsiooni mõju Eesti koolile (ja jesuiitide vastureformatsioon) Vana-Liivimaa linnade majanduslik tugevnemine ja kultuurielu tõus langes aega, kui Wittenbergis algas 1517. aastal usuline reformatsioon. Uued ideed kandusid Baltimaadesse Saksamaa ülikoolides õppinud noorte vahendusel. Martin Lutheri algatatud protestantlik usuliikumine nõudis rahvakeelset kirikuteenistust. Tallinnas suleti dominiiklaste klooster. Kiriku juhtimise õigused kuulusid nüüdsest peale maahärradele, linnades aga magistrantidele. Reformatsiooni tagajärjel asendus vana haridussüsteem uuega. Kloostrikoolid suleti ja linnakoolid said uue sisu. Tartus tegutses reformatsioonijärgselt 2 kooli, mis võimaldasid astumist ülikoolidesse. Toomkooli kõrval alustas tööd ladinakool Phillip Melanchthoni reformeeritud koolikava alusel. Pärnu
Missa – Katoliku kiriku jumalateenistus. Kihelkonnakirikud – territoriaalsed kogudused, mille teenistusi viisid läbi kogudusepreestrid. Kabel - palvetamiseks väiksem ehitis. Preester – jumalateenistuste läbiviija. Kirkukümnis – osa talusaagist, mis maksti kirikule. Sakrament – teatud usuline toiming(nt ristimine), mida peeti vajalikuks, et pääseda taevariiki. Usupuhastus e. reformatsioon – 16. saj alguses katoliku kiriku sees tekkinud usuliikumine, mille eesmärgiks oli kiriku reformeerimine. Tulemusena tekkisid uued kirikud Euroopas – protestantlikud kirikud, levis protestantism. Katoliku kirik lõhenes. EESTIS ALGAS 1523. Martin Luther- luteri usuvoolu rajaja ja reformatsiooni algataja 31. oktoobril 1517. Ta protestis indulgentside (patulunastuskiri) müükide vastu. Wolter von Plettenberg – Liivimaa meister. Narvas kasvanud ja vene tegevusega hästi kursis. Kaitsevõime tugevdamiseks püüdis ta ületada maa sisemisi lahkhelisid
pietism). Uue usuliikumisega ühinesid mitmed pastorid ja mõisnikud. Eriti paistsid silma need pastoritest kirjamehed, kes tegelesid eesti kirjakeele parandamise ja kirikukirjanduse väljaandmisega. Rajati uusi koole, et seal noori ette valmistada kirikukirjanduse iseseisvaks lugemiseks. Ühtlasi taheti välja juurida rahvausundi jäänuseid. Vennastekogudused hakkasid levima ka talurahva hulgas. Uus usuliikumine ei pööranud tähelepanu mitte ainult palvetamiseks, vaid ka piibli uurimiseks. (Andressen 2003, lk. 69) 2.2. Browne’i koolipatent Eesti rahvakool jõudis uuele arenguastmele 18. sajandi viimasel kolmandikul. Selle ajani oli valitsevaks õppetöövormiks koduõpetus. Nüüd algas küla- ja mõisakoolide võrgu loomine ja kooliõpetuse osakaalu suurenemine. Keskvõimu vahelesegamine Baltimaade kooliasjadesse viis rahvaõpetuse ümberkorraldamiseni 1765. Aastal. (Andressen 2003, lk. 76)
1337 algas Sajaaastane sõda Prantsusmaaga. Kuigi ta on sõjas edukas ei ole riik kõige paremas olukorras. 1349-1350 piinab Inglismaad must surm, mis põhjustab majanduskriisi. 1360 tegi Prantsusmaaga rahu. Kuulutas Inglismaa paavstist sõltumatuks (alates 1213 oli Inglismaa formaalselt olnud paavsti vasall)1369 algas taas sõda, seekord olid prantslased edukad. Elu lõpul muutus ta seniilseks ja oli oma armukese mõju all. Lollardid ja 1381 ülestõus Lollardid olid kirikut arvustav usuliikumine 14. saj. Pidasid Piiblit ainukeseks ususeaduseks. Nõudsid sotsiaalset võrdsust. 1381 valmistasid ette suure talupoegade ülestõusu Inglismaal. Ülestõusnud ründasid Londonit, kuid suruti seejärel maha. 15. sajandil algas lollardite tagakiusamine. Lancasteride võimuletulek 1387 sai Henry of Lancaster Richard II vastase partei juhiks. 1399 tagandas parlament despootliku Richard II. Troonile valiti Henry IV Lancasteride suguvõsast. Rooside sõjad(1455-1485)
kooli- ja haridusloos oli püüe levitada luterlikku ideoloogiat trükisõna ja koolihariduse kaudu. Selleks tuli aga asutada uusi koole ja õpetada rahvast lugema ja levitada haridust. Tänu sellele tõusis rahva kirjaoskus maades, kus oli levinud luterlik reformatsioon. Need impulsid avaldasid mõju ka Baltimail. (Piirimäe 1982 ,31) Uued ideed jõudsid Baltimaadele tänu Saksamaa ülikoolides õppinud noormeestele. Martin Lutheri algatatud protestantlik usuliikumine nõudis kirikliku hierarhia kaotamist, kiriku- ja kloostrimaade likvideerimist, kirikutalituse lihtsustamist ja rahvuskiriku loomist. Uus õpetus ja evangeeliumi esiletõstmine jumalasõnana äratas kiriku huvi rahva-keelte vastu. Alguse sai emakeelne õpetus, kasutusele võeti mitmeid uusi kooliraamatuid. Iga koguduse liige pidi jõudma kristliku õpetuse mõistmiseni vaimuliku kirjanduse lugemise abil. Vana- Liivimaal levis protestantism esialgu ainult linnades
Ta oli jõuka arsti ja ärimehe Robert Waring Darwini ning Susannah Darwini (neiupõlvenimega Wedgwood) viies laps kuuest. Darwinil oli üks vanem vend Erasmus, kolm vanemat õde Marianne, Caroline ja Susanne ja üks noorem õde Catherine. (Charles...) Darwin oli isa poolt Erasmus Darwini ja ema poolt Josiah Wedgwoodi lapselaps. Mõlemad perekonnad olid oma religioossetelt veendumustelt suuresti unitaarid (usuliikumine, mille pooldajad tõstavad esile Kristuse jumaliku olemuse ja Jumala ühtsuse), kuid osa Wedgwoode olid anglikaanid. Charles kasvatati koos õdede-vendadega unitaarideks, jumalateenistusel käisid nad unitaarses kirikus. (Charles...) 1817. aasta kevadel läks Darwin Shrewsbury päevakooli, mille eesotsas oli pastorihärra G. Case., seal õppis ta ühe aasta. Sama aasta 17. juulil suri Darwini ema, keda ta hilisemas elus palju ei mäletanud
mis sisaldab ligi 500 kohanime, lisaks isiku- ja perenimesid. Teos on pakkunud väärtuslikke andmeid Eesti asustusajaloo uurijatele ja keeleteadlastele. KIRIKUKIRJANDUS Eesti keeles kirjapandud proosa ja värsi ajalugu algas ristitähe all. Kullamaa käsikiri üks näiteid palvete, laulude ja muude liturgiliste tekstide tõlkest. REFORMATSIOON Reformatsioon ehk usupuhastus oli murranguline usuliikumine Lääne- ja Põhja-Euroopas, mis sai alguse 1517. aastal Saksamaal(Martin Luther). Ladinakeelne jumalateenistus asendati emakeelsega, meil niisiis eestikeelsega. Lugemisoskuse nõue omandas meie kultuuris pöördelise tähenduse: raamat ja haridus leidsid tee eestlase juurde. Tuli trükitud kiri, trükitud raamat. Wanradti ja Koelli katekismus Esimene säilinud eestikeelne raamat( Wittenbergi linnas trükitud). Seal seisavad kõrvuti alamsaksa- ja eestikeelne tekst
ebastabiilsust. Kui inimesed tunnevad end ühiskonnas ebakindlalt: senised väärtused ei toimi enam eesmärgid ja ideaalid on purunenud, elukorraldus ja suhted muutuvad järsult , siis suureneb järsult uusliikumiste arv. Tunnused: 1) Rituaalid Nende põhifunktsiooniks religioonis on uskumuste nähtav väljendamine ja kinnistamine. 2) Doktriin See kujutab endast seisukohtade süsteemi, millel mingi usuliikumine rajaneb. 3) Emotsioonid näiteks ekstaasid, meditatiivsed seisundid, eufooria või mõnedel juhtudel isegi vihkamine. 4) Teadmised Teadmine on religiooni komponent, mis väljendab kursisolekut liikumise oluliste tekstide ja põhimõtetega. 5) Eetika kujutab üldist käitumisnormide ja väärtuste süsteemi, millest usugrupis lähtutakse. Sageli on äärmusliikumistel oma eetikakäsitus. 6) Osadus väljendab grupi kokkuliidetuse määra
talunoortele puhkpillimäng selgeks. Levima hakkas noodikiri ja muusikaõpetus. Andekamatele õpetati viiulimängu ja linnades algas kontserttegevus. 3. Reformatsiooni mõju Eesti koolile. (ja jesuiitide vastureformatsioon) Vana-Liivimaa linnade majanduslik tugevnemine ja kultuurielu tõus langes aega, kui Wittenbergis algas 1517. aastal usuline reformatsioon. Uued ideed kandusid Baltimaasesse Saksamaa ülikoolides õppinud noorte vahendusel. Martin Lutheri algatatud protestantlik usuliikumine nõudis rahvakeelset kirikuteenistust. Tallinnas suleti dominiiklaste klooster. Kiriku juhtimise õigused kuulusid nüüdsest peale maahärradele, linnades aga magistrantidele. Reformatsiooni tagajärjel asendus vana haridussüsteem uuega. Kloostrikoolid suleti ja linnakoolid said uue sisu. Tartus tegutses reformatsioonijärgselt 2 kooli, mis võimaldasid astumist ülikoolidesse. Toomkooli kõrval alustas tööd ladinakool Phillip Melanchthoni reformeeritud koolikava alusel
Muusikalembusega paistis silma dominiiklaste ordu. 16. sajandist on teada juba Tallinnas palgalised linnamuusikud. 16. sajandi lõpul levis ka eestisse luterikirikureform. Kui katoliku kiriku teenistusel mängis munkade koor, siis luterlus püüdis koguduse kaasa laulma panna. 17 saj ilmusid esimesed lauluraamatud. Linnakoolides õppisid ka eestlased muusikat. Johann Meder- 17. Saj tuntuim linnamuusik 1720 hakkasid tegutsema vennastekogudused ehk hernhuutlased. Usuliikumine, mis rõhus kõikide inimeste võrdsust ja erilist tähelepanu pöörati muusikale, edendasid rahva haridust. Nende laulud olid meloodilisemad ja tundelisemad, kui varasem kirikumuusika. Vennastekoguduse laulud panid aluse hilisemale koorilaulukultuurile Eestis ja olid üheks hilisemate laulupidude eelduseks. Kuidas arenes vaimulik muusika Eestis 13-18 sajandini? Kirikutes võeti kasutusele orel laulude saatmiseks. Hakati tõlkima koraale ning neid saadeti oreliga
1555 Augsburgi usurahu: cuius regio, eius religio see oli rahu luterlaste ja katoliiklaste vahel, teised reformatsiooni käigus tekkinud uued usurühmitused jäid äralõigatuteks. Reformatsioon pole ühtne vool, seepärast ei saa seda taandada vaid Lutheri isikule (Sksm Melanchton). Huldrich Zwingli 1484-1531, Johann Calvin 1509-1564, Henry VIII 1509-1547 , Mary I Tudor 1553-1558, Elisabeth I 1558- 1603, Mary Stuart 1542-1587 17. saj. usuliikumine rahva sekka, Sveitsi mõjul puritaanide liikumine: vastuvõetamatu kiriku piiskoplik struktuur, kuninga roll kirikupeana, taunisid usulist pealiskaudsust, eesmärgiks seadusega kehtestada range usul põhinev distsipliin ning koguduse sõltumatus piiskopist. Osad põgenesid Hollandisse, seal kujunes välja baptism (täiskasvanute ristimine) Püüti Inglm taasatda ühtset kirikut, jne.1689 Inglm Oranje Vilhelm, kes kuulutas välja tolerantsuseseaduse, mis sätestas
andmine. Õppetöö toimus saksa keeles ● Gümnaasium ● Ülikool ● 19. sajandist kohustuslik kooliusundus Eestikeelne kirjasõna ● Esimene eestikeelne ajaleht Tarto maa rahva NäddaliLeht, 1806 ● 1857, Perno Postimees Johann Voldemar Jannsen ● 1843, Ahrensilt uus eesti keele grammatika, mis põhines põhjaeesti keskmurdel Kiriklikud olud ja usuliikumine ● Levinud luteri usk ● Ametlik riigiusk kreekakatoliku õigeusk ● Populaarne vennasteliikumine ● 1850ndatel levis nn Maltsveti liikumine, rajajaks Juhan Leinberg Baltisaksa kultuurielu ● Karl August Senff (1770, Kreypau, Preisimaa 1838, Tartu) ○ Tartu Ülikooli joonistamisõpetaja 18021818 ○ Professor 18181838
1517 > 1519 avalik dispuut - kirikukogude ilmeksimatust 1555 Augsburgi usurahu: cuius regio, eius religio see oli rahu luterlaste ja katoliiklaste vahel, teised reformatsiooni käigus tekkinud uued usurühmitused jäid äralõigatuteks. Reformatsioon pole ühtne vool, seepärast ei saa seda taandada vaid Lutheri isikule (Sksm Melanchton). Huldrich Zwingli 1484-1531, Johann Calvin 1509-1564, Henry VIII 1509-1547 , Mary I Tudor 1553- 1558, Elisabeth I 1558-1603, Mary Stuart 1542-1587 17. saj. usuliikumine rahva sekka, Sveitsi mõjul puritaanide liikumine: vastuvõetamatu kiriku piiskoplik struktuur, kuninga roll kirikupeana, taunisid usulist pealiskaudsust, eesmärgiks seadusega kehtestada range usul põhinev distsipliin ning koguduse sõltumatus piiskopist. Osad põgenesid Hollandisse, seal kujunes välja baptism (täiskasvanute ristimine) Püüti Inglm taasatda ühtset kirikut, jne.1689 Inglm Oranje Vilhelm, kes kuulutas välja
,,muhamed" poeeme."Orleans'i neitsi", lüürilisi luuletusi. Sinna koguneb palju teadlasi. 1745 tagasi Pariisis, läheb jällegi kõrgmoodi- pra akadeemia liikmeks, õukonna kroonikuks, seal ei meeldinud. 1750 sõidab preisimaale Friedrich II palvel. Ta arvab, et hirmus tark. Berliini jõudes selgub, et ta polegi sobiv. Mõlemad pettuvad: Berliinis põletatakse ta teoseid, koduarest. Otsustab, et ei seo ennast ühegi võimukandjaga. Ostab 2 lossi Sveitsi-pra piirile. Sveitsi usuliikumine kalvinism. Saab väga kuulsaks juriidilise protsessiga. Sveits määrati 1760 üks isa surma: üks nooruk sooritas eneka, sest ta oli võlgu. Katoliku kirik süüdistab, et isa poos poja üles. 1762 isa ratastati(4ks), põletati. Voltaire sekkub. Algatab kohtuprotsessi deviisiks: lömastage nurjatu. Jur sits vaadatakse läbi ja isa posttuumselt mõistetakse õigeks. Kõik kroonitud pead lipitsevad tema ees. 1778 naaseb Pariisi, triumfikäik. Suri 30. mail 84 aastaselt
1534. aastal kinnitas parlament Henry 8. kirikupeaks ning seejärel lahkus Inglismaa kirik Rooma alluvusest. Henry 8. valitsemisaja lõpuks (1547) kujunes Inglismaal anglikaani kirik. Kuigi õpetus muudeti protestantlikuks ja ladinakeelsed missad asendati ingliskeelsetega, sarnanes jumalateenistus väliselt endiselt katoliku kiriku liturgiaga. Reformatsiooni algus ja protestantliku kiriku kujunemine- suur usupuhastus e usuliikumine Euroopas 16-17. saj. mis taotles katoliku kiriku uuendamist. 31. okt 1517 M. Luther lõi Wittenbergi lossikiriku uksele 95 ladina keelset teesi mis seletasid tema vaateid. PILET 5 Egiptuse tsivilisatsioon Geograafilised ja looduslikud olud ning sellest tulenenud tsivilisatsiooni eripära. Riikluse teke, valitseja võim, ühiskonna kihistumine. Tsivilisatsiooni eripära: Stabiilne ja traditsiooniline
Oluline on õpetaja Zhuangzi olemine olemata wu wei. Loomulikkus, suhtelisus ja kooskõla loodusega on olulised. Igasuguse kulgemise vastu võitlemine on mõttetu, tuleb toimida toimimata. See on filosoofiline taoism. Räägitakse veel ka religioossest taoismist. Zhang Daoling Laozi on kulgemise kehastus, kes tuleb maailma ja õpetab õiget elamist. Oluliseks sai surematuse kultiveerimine. Hiina alkeemia abil püüti saavutada surematust. Falun gong tuntud usuliikumine, kus tehakse harjutusi eluenergia saamiseks. Mao Zedong 1949. a kuulutas välja Hiina Rahvavabariigi. Tema valitsusajal oli kultuurirevolutsioon 1966-1976. Varasem kultuuri tõekspidamine pöörati pea peale. Vanad traditsioonid on säilinud emigreerunud hiina kogukondades ja vb Taivanis. JAAPAN Jaapan on vallutatud 2 korda. Ta on olnud suhteliselt suletud. Sinto jumalate tee. 28
Pühapaikadel käimine ja kui esiajalooliste soome-ugrilaste pidutsemisviis (Hoppa´l 1975) Surnud – moraali ja vanade tavade jälgimise valvurid, korra ülalpidajad kogukonnas Surnud – esiisade ja jumalate vahendajad Šamaani surm – ajastu vahetumine Matusepaik on selline, mida ei korrastata, et kui puust rist laguneb, siis võib sinna uuesti peale matta, sest hing on lahkunud. Uuspaganlus Eestis ja Lätis Taaselustamine algas 19.sajandil. usuliikumine 20. Sajandil. Maausk 13 Jälgivad põlisrahva vaimset pärandit. Maailma puuks on arusaam keskkonnast ja keskkonna rollist. Kuidas tegutseda, et loodusel oleks hea. Hästi rahvuse ja pärimuse keskne, aga on ka tänapäevase rohelise vaatepilti. Taarausk Loodud 30-datel. Rituualid natuke teistsugused kui Euroopas. Olemas ka tubased hiied ehk palvelad. Kannavad kaelas medali, kus hoitakse kodumaa mulda. Soome-ugri rahvastel ei ole
Matiias saab aru, kelle hulka ta õieti kuulub ja kes on ta vaenlased. Kätte maksjana hukkub ka ta ise. Prohvet Maltsvet" Aluseks oli Järvamaal tekkinud lahkusuliste liiku mine, mida juhtis endine j õukas talunik ja kõrtsmik Juhan Leinberg rahvasuus prohvet Maltsvet. Kogunud suure pooldajaskonna, kutsus ta rahvast viletsusest pääsu otsi ma väljarändamise teel ,, uude kolooniasse", milleks pidi saama Kri m m. Sel ajal kui Maltsvet oli Kri m mis, arenes usuliikumine kodu maal massipsühhoosini. Sajad vaesed talumehed o ma naiste ja lastega, varanatukese k äest andnud, ootas 1861. aasta kevadsuvel Lasnamäe veerel ,, valget laeva", millega prohvet viiks nad tõotatud maale. S õnakuul matute karistuseks korraldasid m õisnikud Albus taas peksunuhtluse. Järgnevate aastate jooksul pääses osa maltsvetlasi siiski Kri m mi ja sealt edasi Kaukaasiasse. Sedagi rasket teekonda ja ümberasujate elu uues elupaigas on Vilde ro maani l õpuosas
tähenduslikud käitumisviisid. Teiseks hakkab kujunema suuline ja kirjalik traditsioon. Kolmandaks luuakse organisatsioon. See kehtib iga usuliikumise kohta, mis on püsinud kauem kui üks inimpõlv. Kuna rituaalide puhul on tegemist religioonile üldomase nähtusega, siis võivad ka äärmusliikumiste rituaalid mahtuda tavarituaalide raamesse. Tavaliselt on siiski täheldatavad teatud erisused. Doktriin kujutab endast seisukohtade süsteemi, millel mingi usuliikumine rajaneb. Äärmusliikumiste doktriini on nimetatud aktsentueeritud (kummalise rõhuasetusega) õpetuseks. Äärmusliikumise õpetust iseloomustab üldjuhul eneselunastuslikkus. See tähendab, et täiuslikuks saamise eelduseks on grupiga liitumine. Emotsionaalses plaanis on äärmuslikud usuliikumised traditsioonilistega võrreldes emotsionaalsemad. Üheks sügavamaks emotsionaalseks kogemuseks äärmuslikes gruppides peetakse
Ša- maan usub koos oma kultuuri liikmetega oma üleloomulikesse võimetesse. Preester, preestrinna — vahendaja inimeste ja jumalike jõudude vahel. Võrreldes ša- maaniga on preestrite roll ja tähtsus ühiskonnas üldiselt palju väiksem, aga ta tegeleb sellega pidevatl. Üleloomulike jõududega ei kontakteeru ta mitte vahe- tult vaid läbi rituaalide. Teised — prohvet, ravija, õpetaja — prohvet läheb kehtivaga vastuollu, et luua uus usuliikumine, ravija on midagi pool-šamaanilikku, õpetaja selgitab oma teadmisi jüngritele. 11.4 Rituaalid Rituaalid on vahendid, mille abil inimesed peavad ühendust üleloomuliku ja pühaga. Neil võib olla palju eesmärke — näit tugevdada sotsiaalseid sidemeid, tähistada täht- päevi, maha laadida pingeid. On rituaale, mis puudutavad indiviidi, aga neidki, mis puudutavad kogu ühiskonda. 50
sajandil) Usuliste ,,äratusliikumiste" võidukäik. Põhjamaades talurahva rahvuslikule ja poliitilisele ärkamisele eelnes usuline ärkamine. Suund väliselt kontrollilt sisemise omaalgatusliku usuelu süvendamise poole. Uued usuvoolud võrsusid luterlusest ja uuendasid kirikut seestpoolt (nende liikmed kuuluvad ka tänasel päeval evangeelse luterliku kirikusse). Taust: rangele väliskontrollile keskendusid luteri ortodoksia 17.sajandil,sellele vastureaktsioonina tekkis Saksamaal pietistlik usuliikumine, mis levis Põhjamaadesse 18.sajandil. 19.sajandi usuline ärkamine Sisemise vagaduse rõhutamine. Taanis ja Rootsis võitles riik 18.sajandil pietismi vastu. Esialgu Taanis ja Norras pooldajad aadli ja kirikuõpetajate hulgas. 18-19. sajandi vahetuses algasid talurahva hulgas mitmed lokaalse iseloomuga usulised äratusliikumised. 19.sajandil ,,ärganud" lahkusulised on enamasti talupojad ja kirikuõpetajad (ülejäänud ,,muretud" kombekristlased). Norra
sooviti, riigivõim ja kirikuvõim tsenseeris kirjatöid. Eriti rangeks läks tsensuur Paul I võimu ajal, Balti provintsides 1798.aastast, hiljem Aleksander I ajal tsensuurireegleid leevendati. Baltisaksa valgustusajastu vaimuelu Saksa ülikoolides õppinud isikud ja ajalehed, raamatud – peamised õpetuste edasiandmise viisid. Balti provintsided valgustusliikumine levis esialgu laiemalt vaimulikkonna kaudu, teoloogiline ratsionalism – usuliikumine, mis mõjutatud valgustusest. Saksa valgustuse eripäraks see, et sai läbi kirikuga, erinevalt Prantsuse valgustusest, mis oli kiriku vastane. Baltisaksa valgustusaja vaimuelu seostatakse mitmete nimedega. Johann Gottfried Herder, kellest kujunes saksa valgustuse juhtivamaid kujusid. Noorpõlves elas mõnda aega Riias, tegutses kooliõpetaja ja pastorina. Kuulsaks sai pärast Riiast lahkumist. Kirjutas teedrajavaid teoseid, on seotud rahvuslusega
riik kõige paremas olukorras. 1349-1350 piinab Inglismaad must surm, mis põhjustab majanduskriisi. 1360 tegi Prantsusmaaga rahu. Kuulutas Inglismaa paavstist sõltumatuks (alates 1213 oli Inglismaa formaalselt olnud paavsti vasall)1369 algas taas sõda, seekord olid prantslased edukad. Elu lõpul muutus ta seniilseks ja oli oma armukese mõju all. 100asõda-mustsurm-majanduskriis-sõltumatuspaavst-seniiline Lollardid ja 1381 ülestõus. Lollardid olid kirikut arvustav usuliikumine 14. saj. Pidasid Piiblit ainukeseks ususeaduseks. Nõudsid sotsiaalset võrdsust. 1381 valmistasid ette suure talupoegade ülestõusu Inglismaal. Ülestõusnud ründasid Londonit, kuid suruti seejärel maha. 15. sajandil algas lollardite tagakiusamine Lancasteride võimuletulek. 1387 sai Henry of Lancaster Richard II vastase partei juhiks. 1399 tagandas parlament despootliku Richard II. Troonile valiti Henry IV Lancasteride suguvõsast. Alguses suruti maha
kandunud siiamaile. Vanemates rahvalauludes polnud tavaliselt tunnetest juttu, pulmalauludes vaadati naise kui tulevase töötegija ja laste sünnitaja peale. Uute armastuslaulude tohutu populaarsus on ehk mingil määral tingitud ka sellest, et nad sõnastasid osa naiste hingeelust. Lauludes esineb nii vanemaid siirdevormilisi kui uuemaid saksa viise. 18. sajandi lõpus elavnes rahvalähedane usuliikumine, mis tõi kaasa uuemasse traditsiooni kuuluvad vaimulikud rahvalaulud. Ühe osa neist moodustasid rahvapäraselt lauldud luterlikud koraalid: kanooniliste kirikuviiside mugandused, nn keerutustega laulmine. Võib-olla on niisugust stiili mõjutatud ka siinsete rannarootslaste laulud, sest koraaliviiside varieerimist ja kaunistamist tuntakse ka Rootsis ja Soomes. Meil on see traditsioon laiemalt tuntuks saanud tänu Cyrillus Kreegi kogumistööle ja kooriseadetele. 13
liikumise kohta. Kasutab laiemat mõistet kui "Rahvusliku liikumise aktiiv", aktiiv ehk isikud, kes levitasid rahvuslike vaateid ning osalesid rahvuslikes organisatsioonides (Eesti kirjameeste selts, Aleksandri kooli liikumine, laulukoorid). "Äratajad" pidid osalema kolmes suuremas rahvuslikus ettevõtmises. Kokku sai ta 400 äratajat. Oma ette rühm olid käsitöölised, umbes 10% osalesid aktiivis. Piirkondlikud erinevused: Talurahva oma algatuslik usuliikumine (Hernhuutlus). Rahvusliku aktiivsuse ainukeseks kindlaks reegliks on see, et reeglid puuduvad. Mõnedes piirkondades on aktiivne rahvastik liikumine aga on ka selliseid piirkondi, kus need asjad üldse kokku ei lähe. 27) Venestamisaeg: Eestlaste ja lätlaste muutmine venelasteks. Vene-keskvõimu üldine poliitika, mille eesmärgiks oli vene mõju üldine tugevdamine. Venestamisaeg on eraldi ajalooline periood Eesti ajaloos. See puudutas mitte ainult eestlasi ja lätlasi,
Kõige ulatuslikumalt levis see kagu-Eestis (Urvase kihelkond), samuti ka Saaremaal. Esialgu oli hernhuutlus selgelt usuline liikumine, mõisnikud olid poolt ja värkki. Küll aga kaasnes selle usulise liikumisega talupoja iseteadvus tõus tunduvalt. Tulemis oli siis see, et 1743 aastal vene keskvõim keelustas igasuguse vennastekoguduse tegevuse Balti provintsides. Teoloogiline ratsionalism- Usulise suundumisena üks pöhilisem valgustatuse väljund. Usuliikumine luterluse sees, peamiselt möjutatud valgustusest. (prantsuse valgustus oli teravalt kirikuvastane, ründasid äkiliselt katoliku kirikut. Valgustajad ei olnud ateistid, vai teoistid. Ka baltisaksa kontrolli all olev luteri kirik võttis valgustusajastul omaks teoloogilise ratsionalismi, mis lähtus piibli tõlgendamisel inimmõistusest ja redutseeris kristluse pelgaks moraaliõpetuseks. Saksa valgustus aga polnud kirikuvastane, vastupidi. Saksa protestantlikud vaimulikud
Hiljem aga mõisteti, et ristisõda pole ketserivastases sõjas sobiv vahend. Allikate usaldusväärsus on kohati kaheldav, sest liikumisi on enamasti vaadeldud ja kirjeldatud katoliku kiriku esindajate poolt, kes ketserid hukka mõistsid. Samas inkvisatsioonide protokollid on üldjoontes usaldusväärsed, sest üritati õiglaseid kohtuprotsesse läbi viia. Ja on ka materjale, mis ei vaatle ketserlikke liikumisi subjektiivselt. Ketserlus sai oma nime kataritest ( ketserlik usuliikumine). Ketserlusvastaste kampaaniate poliitiline kontekst. Kirikul pidavat ainsana olema õigus piiblit tõlgendada ning usuti et rahvakeelne piibli tõlgendus viivat ketserluseni. Kirik ei tahtnud ketserluse levikut, sest see vähendanuks nende võimu ja olevat samuti ka vastuolus katoliiklusega. Katoliku kirik pidi ainsana omama õigust vaimulike asjadega tegeleda. See andis igasugustele ketserlusvastastele kampaaniatele õigusliku aluse. Kiriku vaesuse ja preestrite väärikuse küsimus 12.-13
Mervis resideeruv sultan määrab uue maksukoguja Kumatsi. Oguuse toetas riigi tähtsuselt teine linn, Samarkand. Kumats mängis oma mängu: ,,Ta kavatses provotseerida Samarkandis ülestõusu, ässitades nii sultani Samarkandi vastu. Samarkandi sõjakäigus oleksid pidanud osalema ka oguusid; keeldumise korral oleks ka nemad sultani viha alla sattunud. Ka kavatses Kumatsi jätta osa oguusidelt korjatavast maksust endale. Samarkandis tüli õhutamiseks kasutas Kumats ismailiite (usuliikumine). Lõpuks läkski sultan Samarkandi vastu ning valuutas linna. Kuna ta oguusidelt abi ei saanud, ründas ta järgmisena oguuse. Üllatuslikult jäi võit oguusidele. Lahingus sai teiste hulgas surma ka Kumats. Järgmisena kavatsesid oguusid rünnata Mervi. Siinkohal romaan lõpeb. Jagmur. Noor orvust oguus, kelle olid üles kasvatanud Samarkandis elavad kasuvanemad. Jagmur pandi tööle hõbedavalaja õpilasena. Kuna töö oli raske ja kohtlemine halb, põgenes Jagmur
Kieveli eestvõttel olevat 1517.aastal tõlgitud eesti keelde roomakatoliku katekismus, mis aga 27 on senini leidmata. Säilinud allikaid on küll vähe, kuid nendegi põhjal saab väita, et eesti kirjakeel, kuigi võõrapärane, konarlik ja ebajärjekindel, eksisteerib juba alates 16.sajandi algupoolest. Reformatsioon ja trükitud raamat Reformatsioon ehk usupuhastus oli murranguline usuliikumine Lääne- ja Põhja-Euroopas, mis sai alguse 1517.aastal Saksamaal. Saksa pastor Martin Luther astus välja Roma paavsti valitsevast seisundist tuleneva omavoli, nt patukahetsuskirjade müümise vastu. Ta rõhutas südametunnistuse vabadust usuelus ja tunnistas pühakirja kui kristluse ainsat alust. Luterlik liikumine tähistas vabameelset suunda kristluses, mida püüti kooskõlastada uusaegse kultuuri ja teaduste arenguga. Luterlus tõi rahvuskultuuride, eriti rahvahariduse seisukohalt kaasa
annaabi.ee 
