Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"eskimod" - 91 õppematerjali

eskimod on lähedaste rahvaste ja hõimude rühm, kelle põline asuala on Venemaal Tšuktši poolsaarel ja Põhja-Ameerika põhjaosas Kanadas, Alaskal ning Gröönimaal.
thumbnail
2
docx

Eskimod

Eskimod Eskimod on lähedaste rahvaste ja hõimude rühm, kelle põline asuala on Venemaal Tsuktsi poolsaarel ja PõhjaAmeerika põhjaosas Kanadas, Alaskal ning Gröönimaal. Nende asuala laiub idast läände 11 000 km ulatuses. Eskimod jagunevad kaheks liigiks: inuiti keeli kõnelevad inuitid ehk idaeskimod, ja jupiki keeli kõnelevad jupikid ehk Aasia eskimod. Nendest kahest liigitusest hoolimata kasutab eskimote rahvusvaheline organisatsioon kõigi eskimote kohta nimetust inuit. Eskimote esivanemad on tulnud Ameerikasse Beringi väina saarte kaudu Aasiast. Ameerika põliselanike seas on eskimod füüsiliste tunnuste, keele ja elulaadi poolest kõige aasialikumad. Eskimod on elanud Arktika rannikul, püüdes mereimetajaid ning küttides maismaal. Varem elasid eskimod enamasti väikestes eraldatud külades, mille suurus sõltus...

Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Eskimod

Eskimod jagatakse kaheks: inuiti keeli kõnelevad inuitid ehk idaeskimod (sealhulgas gröönlased) ja jupiki keeli kõnelevad jupikid (sealhulgas Aasia eskimod ). Traditsiooniline eluviis ja suhted Eskimod on elanud Arktika rannikul, püüdes mereimetajaid ning küttides maismaal. Nad elavad laialipillatult suhteliselt väikeste kogukondadena, mis on muu hulgas erinevate looduslike tingimuste tõttu kultuuriliselt erinevad, kuid paljude ühisjoontega. Varem elasid eskimod enamasti väikestes eraldatud külades, mille suurus sõltus paiga loodusressurssidest. Tavaliselt elas külas 10–50 inimest, kes olid omavahel suguluses. Alaskal olid külad kohati kuni 200 elanikuga. 19. sajandi alguses oli selliseid rühmi väidetavalt umbes 200. Eri rühmad olid omavahel umbusklikud ja nende suhted olid pingelised, kuigi enamasti tehti teatud koostööd. Tuli ette rüüsteretki üksteise aladele ja omavahelisi sõdu. Tavaliselt elati suurperedena...

Rahvuskultuuri liikumine
3 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Eskimod ehk inuitid

Eskimod e inuitid Nimi: Kool ja klass: Õpetaja: Kuupäev: Eskimotest üldiselt: Eskimod jagatakse kaheks: inuitid ehk idaeskimod (sealhulgas gröönlased) ja jupikid (sealhulgas Aasia eskimod). Nende põline asuala on Venemaal Tsuktsi poolsaarel ja PõhjaAmeerika põhjaosas Kanadas, Alaskal ning Gröönimaal. Eskimote arv maailmas: 1991. aasta hinnangul oli eskimoid umbes 120 000, neist enamus asusid Alaskal, Kanadas, Gröönimaal ning Siberis. 2000. aasta hinnangul oli eskimoid Alaskal umbes 50 000, Kanadas 45...

Maailma loodusgeograafia ja...
13 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Inuitid

Kuigi inuiti keel kujunes välja arvatavasti juba 7000 aastat tagasi, oli see viimase ajani olemas vaid kõnekeelena. Talvel elavad inuitid kividest ja mullast või lumest ja jääst onnides. Valguse ja soojuse saamiseks ning toidukeetmiseks põletavad nad hülgerasvalampe. Kui inuittidel on tarvis kuhugi sõita või jahile minna, rakendavad nad kelgu ette trobikonna koeri. Suvel, aga kolitakse onnidest nahktelkidesse. Eskimod on suured kütid. Nad vajavad ju liha ja rasva toiduks ning nahku rõivasteks. Peaaegu kõik, mida eskimod seljas ja jalas kannavad, on tehtud hülge- ja jääkarunahast. Sukad ja särgid õmmeldakse jänese- või isegi linnunahast. Igas suuremas Gröönimaa asulas on olemas ka kauplus, kust saab osta ka linast riiet, pärleid, siidivööd ja pitsi. Samuti asub Gröönimaal kool. Eskimolapsed õpivad koolis lugema ja kirjutama ning natuke ka arvutama....

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Inuitid

"Inuit" tähendab inimest nende keeles. Mehed Inuitid käivad iga päev jahil ,või kala püüdmas. Nende tööristadeks on harpuunid ning metallriistad, mis aitavad liha lõigata, seda süüa ning puhastada. Kõik tööristad on käsitsi valmistatud. Naised valmistavad toitu ning õmblevad riideid, mis on valmistatud kokkuõmeldud looma nahkadest ning jalanõud on tehtud karibuu või hülje nahast ning riidestiilid erinevad igas piirkonnas üksteisest. Igas piirkonnas on erinev kultuur ja seetõttu erinevad nii mustrid Inuitide mantlitel ning nende pikkus ja paksus. Inuitid elasid ja elavad käsitsi valmistatud lumeonnides talve paiku,kus on küllalt ruumi paljudele inimestele, magamisasetele ning ahjule ja looma nahkadest telkides elavad nad soojematel perioodidel. Külma eest kaitsevad Inuiite vaid nende paksud riided ning on tõestatud et nende r...

Geograafia
30 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Põhja - Ameerika osa kokkuvõte

Nad jagunesid sadadeks hõimudeks. ( nt. Irokeesid, navahod, siuud ) Indiaanlaste traditsioonilises muusikas on keskmes vokaal. Lauldakse kas üksi, kooris või vastulaulu põhimõttel.Laulud on enamasti lühikestest fraasidest ja ühehäälsed. Tihti koosneb tekst silpidest ja vokaalidest, mis ei oma mingit tähendus. Saatepillidena kasutatakse nii trumme, kõristeid kui ka harvemini flöödisarnaseid pille ning vilesid. Indiaanlaste tantsud ja laulud on seotud religioossete rituaalidega. Nende vahendusel suheldakse üleloomulike võimudega ja palutakse abi igapäevastel toimetustel. On ka laule, mis kannavad edasi hõimude ajalugu järgnevatele põlvedele. Tantsudes ja lauludes on suur roll ka sümboolikal. See kajastub kehamaalingutes ja kostüümides, esitustavades. Indiaanlaste muusikal on tänapäeval tunda ka e...

Muusika
37 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Põhja-Ameerika suurregioon

3 LOODUS.................................................................................................................................... 4 GEOGRAAFILINE JAOTUS.....................................................................................................5 RAHVASTIK..............................................................................................................................6 MAJANDUS...............................................................................................................................8 2 SISSEJUHATUS Põhja-Ameerika suurregioon on veidi väiksem kui samanimeline manner, hõlmates kaks riiki- USA ja Kanada. Põhja-Ameerika asus...

Geograafia
45 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Gröönimaa

Linnadest väljas elavad 12 000 elanikku asustavad 59 pisikest küla, või elavad lamba või põhjapõdra farmides, ilma- ja uurimisjaamades, või lennuväljadel. 70-ndatest alates üsna suur hulk elanikke on siirdunud küladest linnadesse, samas on suur sündivus külades hoidnud rahvaarvu neis samal tasemel. · Keskmine eluiga meestel on 65 ja naistel 70 aastat. · Põlisasukad, ESKIMOD , on hästi kohanenud siinsete karmide elutingimustega. Tänaseni on neil säilinud poolpaikne eluviis. Nende põhiliseks elatusallikaks on mereloomade ja karibude küttimine ja kalapüük.Eskimoid Gröönimaal ja Kanadas kutsutakse ka sobilikuma nimega: inuitid. Talvel on eskimod kividest ja mullast või lumest ja jääst onnides. Valguse ja soojuse saamiseks ning toidukeetmiseks põletavad nad hülgerasvalampe...

Geograafia
40 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Loodusvööndid

6. Loomastik ­ vähe loomi. Jagunevad paikseteks ja rändasukateks. Paiksetel loomadel on suur ja kompaktne keha, paks karvkate, mis talvel on hele, suvel tume. Suvel koguvad naha alla paksu rasvakihi. Rändloomad toituvad suvel tundras, talvel metsavööndis. Põhilised loomad: põhjapõder, lemming, hülged. 7. Inimesed ­ peamised tegevusalad on veeimetajad küttimine, kalastamine, põhjapõtrade karjatamine. Tundra elanikud: eskimod , saamid ehk laplased. JÄÄVÖÖND 1. Kliimavööde ­ arktiline, antarktiline kliimavööde 2. Kliima ­ suur temperatuuride amplituud, vähe sademeid. Külm ja kuiv kliima. Kaks aastaaega: polaarpäev ja polaaröö 3. Piirkonnad ­ Antarktika (lõunapoolkeral), Põhja-Ameerika, Gröönimaa, Põhja- Jäämere saared 4. Mullastik ­ muldkate puudub 5. Taimestik ­ peamiselt vetikad (vees) ja samblikud (kividel) 6...

Geograafia
228 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Eksamiks õppimise konspekt

Orgaanilised ühendid PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID SÜSIVESIKUD e SAHHARIIDID 1.1. Sissejuhatus Kõige lihtsam on tähistada neid ühendeid mõistega süsivesik, sest: · valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H 2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin; · see on rahvusvaheliselt tunnustatud. Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid või glütsiidid. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulaua seisukohalt pakub huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigi esindajates: taimedes leidub neid 75- 90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%. Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega, nad on toitumisahela esimeseks lüliks. Nad kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse; vere erütrotsüütide koostises määrav...

Biokeemia
329 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Eksami konspekt

piimasuhkru talumatus · täiskasvanutel pole laktaas enam aktiivne, ja need inimesed piima juua ei saa. · Piimasuhkrut taluvad ajaloolised karjapidajad rahvad. · Piimasuhkru taluvus on Dominantne mutatsioon. · Eestimaal suudab piimasuhkrut lagundada 85% täiskasvanutest. · Üldse ei suuda lagundada piimasuhkrut eskimod , aborigeenid, paapuad, indiaanlased ja paljud aafrika hõimud. 2. FAVISM ­ ei tohi süüa ube. Muidu tekib hemolüüs. Haigus levib vahemeremaades. Keemilised ökogeneetilised tegurid : 1. tubakasuits · tubakasuitsus on u. 3000 keemilist ühendit, millest paljud on kantserogeensed. · Kõik kirglikud suitsetajad ei sure kopsuvähki. · Vähi teke sõltub kopsukoes leiduvast ensüümist arüülhüdroksülaasist....

Mikrobioloogia
414 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Usa - powerpointi esitlus

Põhjas on tal maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. PõhjaAmeerika mandri loodeosas asub USA Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. USA alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis. · USAs domineerivad vanade mägede ja platoode ahelik Apalatsid, mis kulgevad põhjalõunasuunas piki PõhjaAmeerika mandri idarannikut, ning kõrgete noorte mägede ahelikud Kaljumäestik, Kaskaadid ja Sierra Nevada, mis kulgevad põhja lõunasuunas mandri lääneosas. Kanada kilbist Mehhiko laheni laiub suur sisemaamadalik. · Riigi põhiosa (välja jäävad Alaska ja Hawaii) asub vahemikus 125 ­ 68W ja 50 ­ 25N. Pealinna Washingtoni geograafilised koordinaadid on 78W ja 39N...

Geograafia
92 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Loodusvööndid

Tüüpilised loomad: põder, karvasjalgkakk, siidisaba, soobel, pruunkaru, saarmas. Inimeste tegevusalad: metsandus, jahindus, kalandus, loomakasvatus. TUNDRA: Kliimavööde: lähisarktiline Kliima: lühike, jahe ja niiske suvi(10C), pime, külm, tuisune, kuiv ja tuuline talv(- 34C), aurumine on väike, keskmine sademete hulk 250mm Riigid: Norra, USA, Isalnd, Kanada, Venemaa. Elanike nimetused: 1) Skandinaavia: laplased, saamid. 2)Kanada, Gröönimaa: eskimod , inuitid. 3)Kirde-Siber: Tsuksid Mullad: väga vähe huumust Taimed: samblad, samblikud, puhmastaimed. Tüüpilised taimed: vaevakask, harilik drüüas, lumi-käokõrv, kukemari, islandi samblik. Loomad: kohastumused: 1)kaitsevärvus 2)paks karvkate 3)suured kõrvad 4)rasvakiht 5)osadel talveuni Tüüpilised loomad: põhjapõder, lumekakk, Norra lemming, lumepüü, karipuu...

Geograafia
57 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Tundrad

Tundravööndi rannikualadele on rajatud suuri meresadamaid, on tekkinud linnu vabrikute, kaupluste, koolide, haiglate ja muu eluks vajalikuga. Tundra põliselanikudki on muutunud paiksemaks ja nende elu hakkab meenutama meie oma. Erinevais tundrais elavaid inimesi nimetatakse erinevalt: Skandinaavia poolsaarel laplased ja saamid Taimõri poolsaarest Valge mereni neenetsid Kanada põhjaosas ja Gröönimaal eskimod ja inuitid Kirde-Siberis tsuktsid Keskkonnaprobleemid Inimtegevuse laienemisega tundras suureneb keskkonna saastumise oht, sest tundra loodus on inimmõju suhtes eriti õrn. Raskete roomikautode ja mootorkelkude järjest suurem kasutamine kahjustab pinnast ja taimkatet. Lühikese ja jaheda suve jooksul ei jõua taimkate taastuda. Nii jätavad roomikauto jäljed armid tundrapinnasesse kümneteks aastateks....

Geograafia
62 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Toit

Teiseks, erinevad inimpopulatsioonid on süsivesikute tarbimise suhtes erinevalt kohastunud. Klassikaliseks näiteks on siin laktoosi ehk piimasuhkru talumatus. Ajalooliselt karjakasvatamisega tegelenud etniliste gruppide järeltulijatel säilub laktoosi lõhustamiseks vajaliku laktaasi aktiivsus enamasti elu lõpuni. Piirkondades, kus piima hakati toiduks tarvitama suhteliselt hiljuti (Alaska indiaanlased, Gröönimaa eskimod , jaapanlased jne.), on elanikkonna seas levinud piimasuhkru talumatus (neil kujuneb täiskasvanueas välja laktaasi defitsiit ehk hüpolaktaasia). Lõhustumata jäänud laktoosist tekivad soolebakterite toimel piimhape jt. orgaanilised happed, mis häirivad vee imendumist, kutsuvad esile soole kokkutõmbeid ja põhjustavad kõhulahtisust. Et hüpolaktaasia pole praktiliselt kunagi absoluutne, s.t. ensüümi aktiivsus pole täielikult kadunud, saab selline inimene rõõsa piima enamasti...

Keemia
91 allalaadimist
thumbnail
9
doc

USA

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ehitusviimistlus V-08A Gert Paabut Usa Referaat Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2009 2 Sisukord .....................................................................................................................................................4 Rahvastik.....................................................................................................................................5 Keel......................................................................................................................................... 5 Religioon.................................................................................................................................5 Loodusvarad ja nende majandamine...........................................................................................6 Metsavarad...

Geograafia
10 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kalandus. Metsandus

Kalandus. Metsandus. KALANDUS Kalandus on majandusharu, mis on keskendunud mereandide püügile. (kalad, krevetid, kalmaarid, homaar, pärlid, vetikad, krabid). Hülgepüügi ja valapüügiga üldjuhul ei tegeleta. Va. vaalapüüdjad Jaapan ja Norra (rahvustoit) ja Venemaa põhjarahvad tsuktsid ja eskimod , kes kütivad hülgeid. Kalapüük Valdav osa maailma kalasaagist püütakse madalatest rannikumeredest. 67 % maailmamerest 16% magevee kalakasvatus 10% mere kalakasvatus 7% sisevetest (enamuses arengumaad; India, Bangladesh, Indoneesia (Hiina)) 1. Atlandi ookeani põhjaosa (eriti Norra meri, Ameerika rannikualad). Kalavarud külmas vees suuremad (hapnik lahustub paremini) - Labradori hoovus. Soe Golfi hoovus toob toidu (mineraalide ja toitainete lahustumine suurem - plankton....

Geograafia
79 allalaadimist
thumbnail
83
pdf

Esimese nelja kursuse materjal

Elusorganismid jagunevad riikideks[kõige suuremad süstemaatilised üksused] Riigid : Eeltuumsed e. prokarüoodid[tuum pole välja arenenud] a] Bakterid [üherakulised aga teatud bakterid võivadmoodustada koloonia]. Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule oma...

Bioloogia
172 allalaadimist
thumbnail
31
odt

Uurimustöö Canada

Kanadas elab ka palju Saksa, Itaalia, Ukraina, Hollandi, Poola ja Skandinaavia päritoluga Kanadalasi. Viimasel on sisseränne vähenenud. Põliselanikke - indiaanlasi ja eskimosid - on vastavalt umbes 380 000 ja 25 000. Suure sündivuse tõttu on nende arv 20. sajandil kiiresti kasvanud, kuid palju on segunetud ka sisserännanutega. Enamik indiaanlasi elab lõunaosas reservaatides, eskimod asustavad põhjarannikut ja Kanada arktika saarestikku. Asustus on maailma hõredaim - keskmiselt 2,5 inimest 1 ruutkilo - meetri kohta. Üle 90% rahvastikust elab 150-300 km laiusel vööndil riigi lõunapiiri ääres. 89%-l territooriumist on asustus väga hõre või puudub üldse. Teiste tööstusmaade omast on rahvastiku juurdekasv mõnevõrra kiirem, see tuleb immigratsioonist. Sündimus on 1960. aastast pidevalt vähenenud...

Geograafia
22 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Alaska referaat

Pärast seda kui 1896. aasatl oli leitud kulda ka Kanada alal Klondike'i lähedal Yukon Valleys, jõudsid kullarikkusest kuuldused üle kogu USA ja alanud kullapalavik ahvatles tuhandeid inimesi alaska jäistele aladele. Paljud neist leidsid õnne, kuid ei sugugi vähem ka surma. 1912. aastal sai Alaska USA territooriumi saatuse. Alaska põliselanikud on aleuudid ja eskimod , lõunaosas oli ka üksikuid indiaani hõime: haida, tlingiti jt. 1.2 Nimi: Nimi Alaska tuleneb aleuudikeelsest sõnast alaaxsxaq (alakshak) , mis tähendab `mannermaa' või `suur maa'. 1.3 Rahvussümboolika: Laul: "Alaska's Flag" ("Alaska lipp"; 1995). Lipp: Suure Vankri ja Põhjanaela kaheksa kuldset tähte sinisel kangal. Puu: sitka kuusk (Picea sitichensis; 1962). Pitsat (vapp): Siseringis...

Geograafia
45 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun