Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia (0)

Esimene loeng
Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia tegelevad inimese uurimisega. Kõik inimesed on võrdsed ja kõik kultuurid on võrdsed.
Mis on kultuur? Keskne mõiste on kultuur. Mõtleme kultuurist millestki , mille on loonud ühiskonnas inimesed, kes on üle keskmise andekad. See on vähemuse privileeg . Kultuur on ühiskonna intellektuaalse tippkihi privileeg.
Kultuuri mõiste on intellektuaalide seas väga pikka aega olnud valitsev. Kultuur on kõik inimtegevuse avaldused. Igapäevane elu ja argised tegevused kuulub ka kultuuri alla. Kultuuri mõiste on etnoloogias hästi avar. See pole koguaeg nii olnud kultuuriuurimise ajaloos.
Ühiskonnas on kultuuriliselt kõrgemalt arenenud kihid ja enamik suurem mass on mittekultuurne.
2 võimalust, kuidas kultuuri mõista:
1) Kultuur on see, mida inimese poolt kõrgemalt hinnatakse
2) Kõik, mida inimesed on loonud, on kultuur
See hakkas arenema 19.saj teisel poolel. 1871 inglise teadlane Edward Tylor esitas esimese antropoloogilise kultuuri definitsiooni: kultuuri uurimine kujunes professionaalseks teaduseks. Klassikaline kultuuridefinitsioon: Kultuur on kompleksne tervik, mis hõlmab inimese poolt ühiskonna liikmena omandatud oskumusi ja harjumusi nagu teadmised, uskumused, kunstid, moraal , seadused, tavad ja paljud teised. Selle juures on oluline on see,et ta ei välista mitte mingeid nähtusi, pm kõik võiks kuuluda kultuuri alla. Kultuur peab olema loodud inimese poolt ühiskonnaliikmena.
Leslie White hakkas 1930ndatel uuesti mõtisklema Tylori vaimus . Leiti, et Tylori mõtted on liiga lihtsakoelised. White : kultuur on kehaväline, ajutine kogum asjadest ja sündmustest, mis sõltuvad sümboliseerimisest. Kultuur sisaldab seadmeid, ornamente, rituaale, mäne, kunstiteoseid jne. Sümboliseerimine tähendab, et kultuuri osaks on see, millele me omistame sümboolse tähenduse. Näitab, kuidas kultuurimõiste on antropoloogias avardatud.
Melville Herskovits püüdis kultuuri defineerida teisel viisil. Püüda esitada lühikese definitsiooni, kus tabatakse selle olemus. Kultuur on inimese poolt loodud osa keskkonnast. Kui me anname mingitele nähtustele tähenduse, siis ta võib olla kultuuri osa. Segaseks jääb see, et mida tähendab inimese poolt loomine? Omal ajal arvati, et suudetakse välja mõelda kultuuri definitsioon, mis kõiki rahuldab.
Küllaltki sarnaste asjadega tegelevad teadused võivad olla nimetatud erinevalt. Võimalikud nimetused ja mis vahe:
Kultuuri või sotsiaalantropoloogias. Kultuuri omaks nimetatakse distsipliini (Ameerika Ühendriikidest levis). Sotsiaalantropoloogia Briti saartelt. Nende puhul sarnane on see,et see kasvas välja mitte lääne rahvaste uurimistest. Teadlased siirdusid kodumaalt kaugele. Levis kunagi arusaam, et mustadel pole oma kultuuri ja seda ahvitakse valgete pealt. Huvitusid kaugete rahvaste uurimisest.
Volkskunde ja Völkerkunde on saksast tulnud teriminid. Volkskundeks nim sellist uurimist kui saksa teadlane uuris saksa talupoegi. Völkerkundeks nim kui uuriti teisi rahvaid, mitte sakslasi.
Etnoloogia termin on saanud valitsevaks distsipliini nimiks, 1960. sai sellest kokkulepitud üldine termin.
Etnograafia on suht sama asi, lihtsalt mõnedes riikides on see siiani distsipliini nimetus.
Folklorisitka huvitub kultuurist ka. Inimeste loovus. Varem eristus etnoloogiast sellest, et folkloristika tegeleb suulise pärimusega, elu materiaalsed küljed jäävad etnograafidele. Etnograafid uurivad esemeid ja folkloristid uurivad rahvalaule ja muinasjutte. Tänapäeval pole enam olulist vahet.
Antropoloogia on inimese tegelev teadus. Füüsiline antropoloogia – uuritakse inimese keha. Folkloristika on antropoloogilises kontekstis esteetiline antropoloogia. Kõik on suhteliselt üks ja sama, lihtsalt erinevates riikides võidakse seda nimetada erinevalt.
Mõningane erinevus: etnoloogia on kujunenud rahvusluse produktina. Etnoloogia hakkas arenema teadusena välja 19.saj lõpus. Kõrgklassid arvasid, et eestlastel kultuuri ei ole. Rahvakultuuriuurijad ütlesid, et rahvakultuur on koguaeg olemas olnud, selle pinnalt me saame arendada välja omapärase rahvuse. See oli palju ka ida-Euroopas. Etnolooga kasvas üles rahvusluse põhjendamise kontekstis. 1918 – mis põhjendab eesti riigi tekkimist? Iseseisvuse deklaratsioonis on toodud 2 põhjendust. EV luuakse ajaloolisel ja etnograafilisel asualal. Kas setud on eestlased? Eeskätt uuriti oma rahvast ja selle alamklassi, püüdes leida kultuurialgeid, millele üles ehitada rahvuskultuur.
Kultuuri ja sotsiaalantropoloogiad said alguse hoopis teisiti. Esiteks: koloniaalsüsteem. Tähtsamad antropoloogia keskused olid USA ja Inglismaa. Inglastel oli vaja välja õpetada koloniaalametnikke, oli vaja andmeid põliselanike kohta, siis on neid lihtsam valitseda. Et valitsejad saaksid tõhusamalt tegutseda ja kontrollida.
Teine tõukepunkt: kristlik mission . Paljud misjonärid rändasid üle maailma. Inglise misjonärid tegutsesid inglise koloniaalkohtades. 19. sajandiks olid misjonärid kogunud väga palju teadmisi kohalike rahvaste ja kultuuride kohta. Neil oli neid teadmisi vaja,et edukamalt ristiusku levitada. Misjonärid uurisid ka materiaalseid asju. 19.saj oli protestantlikel misjonäridel selge ettekujutus sellest, et inimese elu peab olema kooskõlas jumala plaaniga. Püüdsid juurutada põlluharimist, selleks peab mõistma kuidas kohalik süsteem toimib. Antropoloogid tänapäeval ei uuri enam kaugeid vaid maid, ka neid kus nad elavad. Tänapäeval ei ole enam isoleeritud ühiskondi, mida avastada .
Inimkonna psüühiline ühtsus e biopsühholoogiline võrdsus. Oli vaja põhjendust, mis ühendab kõiki inimesi maailmas. Miks kõik inimesed maailmas võiksid olla uurimisobjekt . Kuni 19.saj ei olnud paljudele väga ilmne, kust läheb piir. Euroopa intellektuaalid mõtlesid, kuidas liigitada, kas põliselanikud käivad inimeste alla v mitte. Mis inimesi ühendab? Esitati üldisi väiteid . Hakati rääkima sellest,et kõigil rahvastel on ajalugu. Et mõned rahvad on ilma ajaloota. Tglt on kõigil ajalugu ja kultuur. Printsiip: inimkonna ühtsuse printsiip. See põhjendab seda, miks peaks ühe distsipliini raames uurida kogu maailma rahvaid.
Psüühiline ühtsus(ehk biopsühholoogiline võrdsus). Sisu: indiviidid erinevad emotsionaalselt ja intellektuaalselt, aga Inimpopulatsioonidel on võrdne võime kultuuri luua. Kõigil inimgruppidel on võime kultuuri luua.
Kas on olemas ka selliseid kultuurielemente, mida võib leida kõigi rahvaste juures? Ehk siis bioloogilised ja kultuurilised universaaliad. Neid on üsna vähe nt inimene kui loomaliik , mis eristab meid teistest liikidest. Veel nt tavad nagu endogaamia ja eksogaamia . Need on olemas kõigis maailma ühiskondades.
Endogaamia on kogum tavasid, mis määratleb selle, millise grupi sees peab inimene abielluma. Eksogaamia tavad on sellised, mis määratlevad, millises grupist väljapoolt peab inimene abielupartneri valima. Need reeglid toimivad korraga. Kõigis ühiskondades on reeglid. Püütakse sotsiaalse survega inimestele peale suruda.
Etnoloogidel oli ette teada, et tuleb välja otsida see kõige ürgsem. Etnod ja antrod ei keskendu tänapäeval ainult mingile eksootikale. Maailmas toimub selline protsess nagu globaliseerumine. Hakati 70ndatel mõtlema, et kuhu viib globaliseerumise protsess, mis viib maailmaküla tekkeni. Maailm muutub ühetaoliseks, üha rohkem on selliseid kultuurinähtusi, mis on mõistetavad üle kogu maailma. Globaalselt levinud, kõik saavad aru mis see on: McDonalds , coca cola , poppmuusika. Inimeste igapäevakultuur muutub sarnaseks, väärtushinnangud muutuvad sarnaseks. Kohalikud eripärad kaovad, läheme ükskõik kuhu ja igal pool sama. Globaliseerumine võib aidata kaasa ka kultuuribarjääride kasvule. See on maailma kultuurilise arengu paradoks, asi ei lähe kunagi ühe suunas ja paremaks.
Kas on olemas mingi globaalne kultuuritasand. Regionaalsed sarnasused ja lokaalsed eripärad.
Me saame luua kultuuri ühiskonnaliikmena.
On mingi põhivoolu kultuur e massikultuur. 20.saj hakati rääkima massikultuurist ja massiühiskonnast. Arenesid välja vastavad tehnologiad millega sai kommunikeerida suuri hulki korraga. Tähtis on et riigi kodanikud mõtleksid sarnased. Ja neid mõtteid esitatakse läbi vastavate tehnoloogaite ja üritatakse inimeste käitumist ja mõtlemist reguleerida. Peaksid tunnustama mingit tuumideoloogiat. Ühiskond ei muutu massiühiskonnaks, vaid tekivad subkultuurid ja kontrakultuurid . Kogu ühiskonna ja kultuuri areng on täis vastuolusid, need on sellised nähtused mida antropoloogid tänapäeval uurivad.
Teine loeng
Olulised terminid:
Kultuurirelativism – seisukoht, milles väärtustatakse kultuuride erinevusi ja ühiskondade mitmekesisust. Ei minda uurima ühtegi ühiskonda, niiet on ette otsustatud, kas see on hea või halb, lähenetakse neutraalselt. See on selle vastu,et minna kõiki maailma ühiskondi mõõtma läänekultuuri mõõdupuuga.
Etnotsentrism – kõiki kultuure mõõdetakse oma kultuuri mõõdupuuga (elääne ja euroopaliku mõõdupuuga). Võib tunduda,et see pole väga hea kultuur.
Varem oli üldnimetus samojeedid, siis otsustati nad jagada erinevateks rahvasteks, kalassaanid. Korraldadi NSV ametnike poolt kalassaanide üldkoosolek. Tulid ainult mehed. Mehed väitsid,et naisi ei kutsutudki. Öeldi,et nüüd on ka naised kalassaanid. Mehed ajasid vastu, et ei saa olla.
Nt kõik kauged rahvad on venelased .
Emic ja etic – uurimisstrateegiad
Emic keskendub kultuurikandjate seletusele ja mõistesüteemidele. Otsitakse seletusi kultuurienomenidele läbi selliste arusaamade, mis eksisteerivad kultuuris endas.
Etic – lähtustatakse üldiselt kultuuriteooriast. Selle teooria valguses uuritakse mingist rahvas. Hästi kauge lähenemine . Ei võeta aluseks kohalike termineid, vaid on oma teooria.
Emic stateegia ei võimalda eriti võrrelda neid asju.
Võtmesümbolid, baasväärtused, kultuurifookus(samad mõisted) - igas kultuuris on olemas teatud kesksed väärtused, mis määravad selle kultuuri olemuse. Mingis kultuuris on mingid väärtused, millele inimesed on fokusseerunud. Kui aru saada võtmesümbolitest, siis saab aru ka muust . Igas kultuuris on mingid elemendid, mille kaudu saab avadas elle olemuse.
Moodsad kultuuriteooriad näevad, et kultuuril pole kindlat tuuma. Tegelikult on ebaselge kultuurielementide kogum.
Enkulturatsioon – kultuuri õppimine. Inimene sisestatakse kultuuri, kõik inimesed omandavad oma ühiskonnas levinud kultuurilised harjumused ja normid õppimise käigus.
Kuidas inimene enkultureerub - 3 etappi :
Individuaalne – kui laps omandab juba kultuurilisi teadusi, kuigi keegi neid spetsiaalselt ei õpeta, ta vaatleb ümrust jne ja õpib selle käigus.
Sotsiaalne – kui juba haaratakse laps kaasa mingitesse kultuurilistesse tegevustesse
Kultuuriline – seletatakse , mõndasid asju ei saa lihtsalt ise ära arvata
Reaalne kultuur ja ideaalne kultuur.
Ideealne oleks see kui grupp uurijaid läheb uuritava juurde ja nad ise räägivad oma kultuurist, millised on nende tavad ja reeglid. Räägitakse sellest, kuidas peaksid asjad olema. Reeglid kuuluvad ideaalse kultuuri valdkonda.
Reaalne kultuur on see, mida uurija ise vahetult kogeb ja jälgib, näeb ja dokumenteerib.
NT Ideaalne kultuur ühes ühiskonas on on see,et abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel olema. Reaalne kultuur võib olla palju avaram, seksuaalsuhted samast soost jne.
Komid - kui neil hakkab hästi minema, siis nad värvivad veranda ära, mida kirevam, seda parem
Teooriad
Miks on rahvad erinevad? Nad on erineval määral arenenud. Tuleneb erinevatest kultuuri mõjudest. Tulenevad erinevatest elukeskkondadest(geograafiline piirkond).
Kujunes välja 19.saj teisel poolel.
Evolutsionism – esimene teooria. elus maailm areneb evolutsiooni teel. Antropoloogiasse tõi selle idee Edward Tylor ja Lewis Henry Morgan . Idee on selles, et kõik kultuurid arenevad läbi etappide: metslus, barbaarsus ja tsivilisatsioon . Selline kultuuriarengu skeem on universaalne, kõik läbivad sama arengutee .
Kultuuri unilineaarne areng – kõikidel üks arengutee.
Saab määrata rahva asendit(Tylor):
*Tööstuse olemasolu
*Põllumaj
*Arhitektuur
*Teaduste levik
*Religiooni seisund jne
Kõige esimene tsivilisatsiooni tunnus Tylori järgi on tööstuse olemaolu. Eriti metallitööstus. Tekkis 1870ndatel aastatel.
Historism
(ehk ajaloolis -kriitiline koolkond) Franz Boas . Boas võitles evolutsionismi vastu. Evolutsonistid ei teinud välitöid, neil puudus endal kontakt põliskultuuridega. Tuleb reaalselt uurida, mis toimub. Boas hakkas ameerika põliselanikke uurima. Ta kritiseerib astmetesse anevat lähenemist, mis on teinud ilma lähenemiseta. Aga tal endal mingit suurt teooriat pakkuda vastu polnud.
Lingvistilise relatiivsuse ehk Boas-Sapir- Whorfi hüpotees – mingi rahva maailma tunnetus ja taju on sõltuvuses nende keele terminitest. Keel mõjutab inimeste mõtlemist ja taju. Mõnel rahval on kultuuris hästi palju termineid ja nad tajuvad neid valdkondi hästi. NT: eskimod ja lumi. Eskimotel on palju sõnu erinevate lumevariantide tähistamiseks. Kuna neil on terminoloogia olemas, seega suudavad nad nt jäävälja näha väga erilisena. See hüpotees mõjutab keele mõju mõtlemisele ja tunnetusele.
Kolmas loeng
Difusionism
Püüdis välja pakkuda suuri seletusi kogu ühiskonna kirjeldamiseks. Idee on selles, et kultuurinähtused levivad ühest arengust teise. Kultuuride muutumisel põhiline mehhanism on laenamine, üks ühiskond laenab teiselt . Selle kaudu ühiskonnad muutuvad ja arenevad.
Kolm koolkonda:
*Briti koolkond(Manchesteri koolk) – Smith, Perry, Rivers . Idee on selles, et iga kultuurinähtus tekib maailma ajaloos ühe korra ühes kohas ja levib üle maailma. Maailmas on üks kultuurikolle, kus on kõik kult nähtused tekkinud ja levinud üle maailma. NT kõik kultuurinähtused on tekkinud muistses Egiptuses ja levivad üle maailma. Kultuurinähtused siiski levivad ja laenavad teistelt, aga millisel määral? Kas absoluutselt kõike laenatakse? Lisaks Egiptusele on välja pakutud muistne Babüloonia või muistne Hiina. Trükikunst – mitte Guttenber, vaid venelane Fjodorov jne
*Saksa- Austra koolkond. Pakkus välja kultuuriringide teooria – kultuuri elemendid võivad levida ühest ühiskonnast teise kas üksikute või tervet kompleksidena. Ratzel, Graebner, Schmidt . Kuidas kultuuriringe tuvastati? Põliselanike esemete uurimise kaudu. Uuriti esemete vormilisi iseärasusi.
Neli kriteeruimi, mille järgi määratleti kas mingi ese kuulub iseloomulikku kultuurikompleksi:
1.Sarnasuste olemuslikkus
2.sarnastuste hulk,
3.kokkupuudete olemasolu
4.geograafiline lähedus
*Ameerika koolkond – Wissler, Kroeber(Boase õpilased). Kultuuri areaalide teooria. Idee on selles,et kultuurielemendid arenevad ja levivad teatud kihtidena. Põhiline moment kultuuri-ja vanuseareaalide hüpoteesi rakendamine . Vanuseareaalide hüpo seisneb selles,et kuskil on tekkinud kultuurikeskus ja see hakkab ringidena levima kultuur. Tekkekoha saame määrata selle järgi, kus on seda kultuurielemendi esinemist kõige rohkem. Kultuuriringid olid hästi suured, kuultuuri areaale võib maailmas olla hästi palju. On võimalik selgeks teha mingi kultuurielemendi algkodu. Pakkus teadlastele palju huvi. Selline lähenemine arenes ka folkloristikas(ajaloolis-geograafiline meetod)
Prantsuse sotsioloogiline koolkond
Oluline etnoloogia ja antropoloogia teooria mõjutaja. Peamine esindaja on Emil Durkheim . Tema järgi on inimühiskond iseseisva väärtusega reaalne väärtus. Ühiskonnal on eraldi iseseisev kvaliteet, see ei ole lihtsalt teda moodudatavate indiviidide summa. Teadlased peavad uurima just ühiskonda, mitte üksikisikuid. Uurida tuleb sotsiaalseid fakte. Sotsioaalsed faktid on ühiskondlikud nähtused. On kirjutamata seadused, tavad. Organiseerimata surve toimib lihtsalt ühiskondliku arvamuse järgi. Sotsiaalsed faktid ei tulene indiviidide omadustest, vaid ühiskonna vajadusest. Üksikisikuj uurimine on ebavajalik.
Funktsionalism
Selle järgi täidavad ühisk institutsioonid oma liikmete vajaduse rahuldamise või sotsiaalse süsteemi säilitamise funktsiooni. Kaks alternatiivset lähenemist: oluline on indiviid ja sellest on välja kasvanud sotsiaalsed süsteemid. Teine on: tähendusrikas üksus on ühiskond ise ja seda püütakse säilitada, on loodud institutsioonid,et see püsiks.
Esimene suur klassik Bronislaw Malinowski , kes seadis eesotsa indiviidi. Malinovski viis läbi välitööd Trobiandi saartel. Tema oli esimene, kes hakkas propageerima pikaajalisi välitöid. Tema kokkupuude põlisrahvaste kultuuriga oli pikaajaline. Tema teoorias üksikindiviid omandab suurema tähtsuse. Institutsioonid on selleks,et rahuldad üksikindiviidi vajadusi. Vaimsed vajanduses on sekundaarsed, Malinowski räägib füsioloogilistest põhivajadusest. Inimesel on teatud hulk põhivajadusi, mida tuleb rahuldada. Neid põhivajadusi on 7: toit, järglaste taastootmine, kehaline heaolu, julgeolek, uhkus, liikumine, kasvamine. Tal on põhivajaduse seletamiseks ka tabel, kus on 7 põhivajadust, toimub 3 etapi teel. See teooria läheneb inimesele kui loomaliigile. Sekundaarsed vajadused tekivad hiljem(säilitada sotsiaalset süsteemi jne). Kritiseeritakse: siin puudub ajalooline mõõde, puudub viis, kuidas seletada muutusi. See on hea selleks,et analüüsida mingi ühiskonna hetkeolukorda. Ei seleta hästi muutusi, aitab hästi uurida ühiskonda. Ei püüa ennustada tulevikku.
Strukturaal-funktsionalism
Alfred Reginald Radcliffe- Brown . Tema esindab pigem sotsioloogilisemat lähenemist. Kultuuri jaoks esmane on just grupi vajaduste rahuldamine. Esmane eesmärk ei ole indiviidi vajaduste rahuldamine. Kriitika: ette heideti loogikat. Funktsioonid ei saa olemas olla enne institutsioone. Tööd avaldas 1920ndate algusest.
Psühhoanalüüs
Sigmund Freud (1856-1939), Carl Gustav Jung(1875-1961). Freudi välja pakutud uuendus oli see,et on olemas inimesel teadvus ja alateadvus. Teadvustamata osasse on koodnunud indiviidi teadvustamata ihad , mis mõjutavad meie käitumist. Inimese kaudu tuleks seletada kogu ühiskonda. Tuleb alustada indiviidi uurimisest. Uurib põlisrahvaid e metslasi. Pani nad vaimuhaigetega ühte patta.
Jung arendab seda teadust edasi, leiab,et on olemas kollektiivne alateadvus. Selle kaudu saame me seletada seda, miks mingid grupid ja rahvad on sarnased. Neil on ühine pikk ajalugu. Kollektiivne alateadvus on tekkinud ürgses minevikus ja see koosneb arhailistest kujunditest. Sp üks rahvas tajub ühtekuuluvustunnet.
Konfiguratsionism e kultuurimudeli teooria
Ruth Benedict (1887-1948). Boas sai idee,et peab keskenduma üksikisikule, kuulates psühholoog Galtoni leongut. „Kultuurimudelid“ 1934. Autor Ruth Benedict. Ta oli Boase õpilane. Benedict käsitleb kolme kultuurimudelit, mis on psühholoogiline mudel. Mingi rahva ühendab tervikuks just mingi psühholoogiline mudel. See mudel tuleneb omakorda mingi indiviidi mudelist. Ta määratleb kultuuri läbi indiviidi.
3 puhast mudelit:
apolloonlik – nt zunide indiaanlased , kes elavad USA’s New Mexico . Inimesed on mõõdukad, rituaale austavad, lähtuvad kõige tegutsemisel intellektaalsest algest. Miski neid ei eruta, ei käitu suvaliselt.
dionüüslik – esindavad kwakiutli indiaanlased elavad Loode-Ameerikas. Kõik on paranoilised, käituvad ainult emotsioonide ajal. Ei mõtle üldse. Kõik on kogu aeg ülevoolav.
iakchoslik – dobud, kes elavad Okeaanias. Salapäratsevad ja skisofreenilised.
Tema teooria on laenatud psühhoanalüütikutelt. Tähtis mõjutaja on ka Nietzche . Tähtus on see, et tol hetkel, et tema raamat esindab psühholoogilise suuna läbimurrakut. Kultuuri uurida ei saa sellise teooria järgi.
Psühholoogiline antropoloogia
Margaret Mead (1901-1978). Ka Boase õpilane. Tema psühholoogiline teooria on rohkem arendatud kui Benedictil. Ta on üks kuulsamaid antropolooge. Suuna andis ette Boas.
Põhijooned : sünnib inimene valge lehena ja kõik käitumisviisid on tekkinud kultuuriliselt. Praktiliselt kõik on tekkinud ühiskonna poolt.
Varem öeldi,et soorollid on meile lihtsalt ette kirjutatud. Mead leidis,et tegelikult loodus ei mõjuta soorolle, vaid see kõik on ühiskonnas konstrueeritud ja kui kasvatada inimesi teistmoodi, siis võiks teistpidi olla soorollid. Põlisrahvaste seas ei ole soorollid jaotunud nii nagu lääne ühiskonnas. See kõik on kultuuriline konstruktsioon . Isiksuse omadused, mida peeti mehelikeks ja naiselikeks, tglt on need sama kergelt vahetatavad kui riietus. Inimloomus on väga mõjutatav ja kohandatav erinevatele kultuurilistele tingimustele. Kultuuriline determinism. Tema puhul on kritiseeritud seda,et tema uurimismeetodid ei tundu väga kindlad.
Neljas loeng
Strukturalism
Peamine esindaja Claude Levi- Strauss . Prantuse teadlane, kes pakkus välja seletusskeemi, mille abil seletas ära kultuuri toimimise seaduspära. Püüdis tuvastada struktuureid mudeleid, mis oleks sarnased kõigis ühiskondades. Hoolimata selles,et ühiskonnad on sarnased, on seal varjatud sarnasus. Mitteteadvustatud tasandis tuleb välja ühtsus. Mitte ei küsi, mis nad arvavad , vaid dokumenteerime nende kultuuri.
Strukturaalse antropoloogia lõppeesmärk on avastada reeglistik või algoritm, mis määrab kõigi kultuuriliste nähtuste varjatud olemust ja arengut. Siis on võimalik selgitada ka kogu kultuuri arengut. Tuleb selgeks teha ka varjatud struktuuri tähendus.
Müütides kodeeritud alusstruktuur, mis esineb igasugustes müütilise mõtlemise avaldustes. Ka kõik sotsiaalsed nähtused struktureeritud binaarselt. See on universaale inimkogemuse korrastamise viis.
Kõige kuulsam idee, mida Strauss välja pakkus on seotud binaarsete opositsioonidega. Tulevad välja sellest, et kui uurida müütide alusstruktuuri, siis ilmeb et kõigi rahvaste müüdid on väga sarnased oma ülesehituse poolest. Kõik sündmused ja tegelased on liigitatud binaarsel põhimõttel. Jaotuvad kaheks: elus/surnud, mees/naine, lubatud/mittelubatud, puhas/mittepuhas. See ongi algoritm, mis aitab kogu inimkogemust seletada. Ka tegelikus elus me kategoriseerime vastavata terminite kaudu maailma. Neid nim sensoorsed opositsioonid: toores /keedetud, niiske/kuiv, soe/külm.
Mittesensoorsed: kuu/päike, mesi/ tubakas
Ühe rahva kommete kogum on alati märgitud stiiliga. Levi-Strauss tegeles ka mõtlemise probleemidega. Kas kogu maailma mõtlen nii nagu lääne inimesed? Või mõtlevad põlisrahvad teistmoodi? Lääne inimese mõtlemise stiil ehk inseneri mõtlemise stiil. Põliselanike mõtlemine on mütoloogiline. Sellele on omane struktureeritud kogumite moodustamine. „Metsik mõtlemine“ on kujundlik. See on süsteematiline püüd seletada kultuuri üldist olemust. See oli 60ndatel väga populaarne ja domineeris. Püütakse kultuuri näha süsteemina , kus kõik on paigas
Neoevolutsionism
Arenes välja 20ndatel . Püüti kultuuriarengule leida uudseid tõlgendusi. Põhiline mõte jääb alles: kultuur areneb. Leslie White väidab,et evolutsioon väljendub töösse rakendatud energia suurenemisega ajaloos. Üha arenev tehnoloogia annab suurema kontrolli inimesele ja seetõttu kultuur areneb. Ta jääb ka seisukohale,et kõik kultuurid arenevad sarnaselt. Ta ei räägi välistest mõjudest kultuurile , vaid kultuur areneb siseselt.
Marshall Sahlins(1930), Julianne Steward.
Kultuurirelativistlik koolkond
Kõiki kultuure uurida erinevalt. Igale kultuurile erinev lähenemine. Melville J.Herskovits.(Boase õpilane). Eesmärgiks võimalikult erinevalt tähistada kultuuri eripärasi. Eri ühiskonnad toimivad erinevate põhimõtete järgi.
Interpreteeriv antropoloogia(sümbolanalüüs, sümboolne antropoloogia, semiootiline antropoloogia). Seostub Clifford Geertzi uurimusega. 1973 – paneb oma artiklid kokku üheks kogumikuks. Kirjutab sissejuhatava peatüki. Pealkiri: „Kultuuride tõlgendamine“. Teadlane suudab tõlgendada. Väidetud on ka,et tema on antros algatanud kaose, sest tema ütles, et pole enam vaja otsida seletusi. Ja kui seletamine pole enam vajalik, anname me ju kõigile vabad käed. Saab hoopis nimetada tõlgendamiseks. Talle omistatakse ka suurte teooriate otsimise lõpetamist. Ta ütleb,et suurte teooriate aeg on läbi. Strukturalism jääb viimaseks katseks seletada suurt üldis antropoloogist kultuuri. Suurte üldistavate lähenemiste aeg on läbi. Viib erandlike kultuurinähtusteni. Antropoloogid teevad kultuurist lihtsustatud mudeli. Ta võrdsustab kultuuri tekstiga. Kultuuri võib lugeda nagu raamatut. See on sarnane semiootikale.
Ka teistusugi metafoore, kuidas kultuuri mõista. NT hermeneutilises lähenemises kasutab nt dialoogi metafoori. See tuleb ka antropoloogiasse, uurimine toimub dialoogiliselt. Kui kultuur on tekst või raamat. Dialoogimetafooris on uurija dialoogis selle kultuuriga, mida ta uurib, see on mõlema poolt aktiivne protsess.
Ka kasutatakse läbirääkimise metafoori. Räägime oma uurimisobjektiga(e nende inimestega)
Kultuurimaterialism
See on funktsionalistlikus laadis teooria, üritatakse leida põhjuslike seoseid kultuuri seletamisel. Kuulsaim eestvedaja Malvin Harris (1927-2001). Püüab näidata et mitte alati ideed juhivad kultuuri arengut. Püüab näidata, et paljud kultuurilised arengud ei ole sõltuvuses sellest, mida inimesed mõtlevad. On mitmeid asju, mis on inimese seisukohast paratamatud. Kuulus näide: India Püha lehm . Miks on lehmad pühad Indias? Religioossed tekstid, kus on kirj et ei tohi lehmaliha süüa. See on indias stereotüüpne asi indias. Harris ütles, et see lehm on muutunud indias pühaks puhtalt praktiliselt põhjustel. Tekkis vajadus lehmi mitte süüa. Hiljem kirjutati sellele ka religioossed põhjendused. Tema väide on see,et algselt lehmi seal söödi. Aga paartuhat aastat tagasi tekkis selline olukord, kus indias rahvaarv kasvas ja maad oli vähe. Tekkis raskusi, kuidas toita ära elanikkond. Hariti maad ja peeti koduloomi. Paljud inimesed hakkasid nälgima. Erinevad kogukonnad reageerisid sellele erinevalt. Kogemus näitas, et paremini said ökoloogilise kriisiga hakkama need kogukonnad, kes ei tapnud lehmi ära, vaid lasid neil tekitada sõnnikut ja see tegi maad viljakaks. Kohalikud valitsejad hakkasid kehtima piiranguid. Selle arengu tõukejõuks oli katastroof, sellest aitas välja pääseda lehmade söömata jätmine ja seetõttu tekkisid sellele ka religioossed põhjendused.
Harris: sotsiokultuurilistes süsteemides ilmnevad põhjuslikud seosed.
Miks moslemid sealiha ei söö? Harris leidis, et küllap on sellel mingi materiaalne põhjus. Kui islam tekkis, siis ta levis väga kiiresti, pärast enam mitte nii väga, jäid mingid islami tuumalad. Need olid kohad, kus sigu ei saanud kasvatada.
Postmodernistlik antropoloogia
Kultuuri mõiste ümberdefineerimine: kultuur pole terviklik ega stabiilne vaid avaldub otsingute tulemusena. Koolkondlikus kaob ja kultuuri mõistmine muutub üldpildis hägusemaks. Iseloomulik panus, mida on postmodern antropoloogia andnud: refleksiivne analüüs. Tähendab seda, et uurija kirjeldab oma isiklikku seost situatsiooniga, mida ta uurimuses käsitleb. Uurija kirjeldab oma seost selle grupiga, mida ta uurib. Teadlane peab täpsemalt analüüsima oma uurimiskäiku,et oleks võimalik lugejatel hinnata, kuidas on antropoloog selliste teadmisteni jõudnud. Kui uurija on üksi, võib ta äkki uuritavatest valesti aru saada.
Kultuurikollaaž(James Clifford) – arusaam maailmast, kus toimib fragmenteerumine. Kogu maailma kultuurid üha rohkem integreeruvad, ta on pigem kollaažlik. Nad moodustavad kollaazliku pildi, mis on ühendatud.
Kreoliseerumine(Ulf Hannertz) – kohalike keelte tunnused. Universaalsed ülemaailma levivad kultuurinähtused. Uutmoodi kultuurivormide esilekerkimine, sest toimub kokkupuude üldise kultuurikihistusega.
Kõikelubavus. See ilmneb:
*kasutatakse kättesaadavaid meetoteid ja teooriaid . Ta võib olla korraga ka vastandlke seisukohtade pooldaja . Inimene ei pea olema kindla suundumuse pooldaja
*järeldused jäetakse lugeja teha. Tõmmatakse lugejat edasi mõtlema.
Mis on postmodernism antropoloogias? On võimalik fikseerida udusust.
Viies loeng
Etnograafilised välitööd: etnoloogia, kultuuri- ja sotsiaalantropoloogia „ nurgakivi “.
Alus, kust etno välitööd välja kasvasid: maailmavaade Positivism – 19.sajandil arvati, et teadusliku meetodiga saab uurida kõiki reaalsuse valdkondi. Eesmärgiks oli luua teadmine reaalsusest, mis kehtib kõigi rahvaste kohta igal ajal ja igas kohas. Eesmärgiks objektiivne teadvus, tuli tuvastada fakid, mis olid moraalivabad. Inimeste uurimine – on olemas üldised seaduspärad, mille järgi toimivad inimühiskonnad. Kõigi rahvaste kohta kehtivad samad seadused igal ajal ja igas kohas. Alguses ei peetud välitööde tegemist vajalikuks. Ühel hetkel hakati ka välitöid tegema, kuid need toimusid samuti positivistlikus vaimus, välitöödeks peeti kõiki andmete kogumist, intervjueerides inimesi, palju jooniseid, fotosid , koguti esemeid. Laboratoorne teadus. Andmete kogumine pidi olema süstemaatiline. Inimesi peeti uurimisobjektideks, nagu loomi või savi.
Uurimist mõjutavad kultuurilised eelarvamused ja sotsiaalne. Välitööd on üks inimlikuse kogemuse vorm.
Kaks lähenemist, kuidas võiks esimesi välitöid hakata korraldama . Vajalikuks peetakse seda, et esmakordselt enne välitöödele siirdumist, tuleb uurida kõikvõimalikke andmeid, mis selle rahva kohta saada on. Lugeda kirjandust ja uurida arhiive.
Teine lähenemisviis : mitte midagi enne uurida, minna valge lehena. Sellist lähenemist õigustatakse sellega, et siis saab vahetult kogeda paremini, puuduvad teadmised mis võivad osutada segavaks.
Välitööde meetodid:
Osalev vaatlus – peetakse kõige paremaks. Uurija läheb rahva juurde, elab koos nendega, osaleme nende igapäevastes tegemistes jne. Sulandub kultuuri sisse, nii saab teadmisi ja tunnetust. Klassikaline nõue: välitööd peaksid kestma aasta ja ühe kuu, tehakse kaasa terve tsükkel. Võimalik dokumenteerida kõiki põhilisi asja aasta jooksul
Bronislaw Malinowski pärand. Veetis kokku 3 aastat Melaneesia saarel põliselanike seas ning leidis et see on väga ea meetod. Malinowski eelkäijad (Ka enne Malinowskit on inimesi veetnud pikki aastaid põlisrahvaste seas ja saanud kuulsateks kultuuriuurijateks - Vladimir Bogoras(tsuktsid), Waldermar Jochelson, Lev Štenberg. Veetsid pika aja Siberis .) Seda osalevat vaatlust seostatakse pigem Malinowskiga. Annab uurimisele juurde personaalset ja isiklikku mõõdet . Uuring kestab aasta, aga ta pole koguaeg aktiivne ja intensiivne, määratlemata fookusega.
Vaba ulatusega, kõikehaarav uurimine;
Ohud:
-subjektiivsus: kuidas saaks kontrollida, kas inimene räägib tõtt? Raske kontrollida. Enamik vaatlusi on tehtud individuaalselt, kõige lihtsam on sisse sulanduda ühel inimesel. Samas ei saa kontrollida kui tõsiseltvõetavad on selle ühe inimese uuringud. Me eeldame, et uurija on aus ja põhjalik.
-dokumenteerimine võib osutuda keeruliseks – korraga sees olla ja olla kõrval vaatleja on keeruline. Kui oleme juba sisse sulanud, saame headeks sõpradeks ja nad räägivad ausalt oma elust, seega kui saada palju konfidentsiaalset infot, tekib küsimus kas see kõik lihtsalt avaldada või jätta enda teada. Raske on otsustada, kust läheb isiklikkuse piir.
-ei sobi projektilaadsesse olukordadesse – ei jõua sulanduda
Kui ei ole võimalik teha osalevat vaatlust: Kui on kindel teema ja teame, mida tahame. Mõte on pöörata tähelepanu igapäevasele elutasandile. Et igapäevast elutasandit domenteeida on hea kasutada välitööde päevikut – mis on toimunud, faktid, igapäevased muljed jne. Spontaansuse ja teadusliku ranguse vahekord. Mingid väikesed detailid muidu unustaks ära, aga päevikusse saab kirja panna. Nõukogude ajal pidi pärast oma päeviku andma arhiivi.
Intervjuu
* Suhtlemine , sissejuhatav intervjuu
*Süvaintervjuu:
-struktureeritud küsimustikuga - ettevalmistatud küsimuskava, kindlas jäjrekorras, küsitakse õiges järjekorras, saame võrrelda andmeid, kui hakkab muust rääkima, siis proovitakse küsimuste järgi tagasi tulla, pole väga spontaanne. Lühemad. Väiksem emotsionaalne kontakt.
-poolstruktureeritud temaatilise plaaniga – pole ranget küsimustikku, endale üleskirjutatud teemavaldkonnad, enamvähem teame, kui kalduvad teemast kõrvale, siis võib lasta natuke ka rääkida oma asjadest.
-struktureerimata – vaba suhtlemine, pole küsimustikku, kui midagi huvitavat tuleb välja, siis küsitakse juurde jne. See on hea selleks, et seda saab teha mõnusas emotsionaalses olukorras, nii saab hästi teada, mis on inimeste jaoks oluline, sest me pole otsustanud, mis me teada tahame.
* elulood
Enne tuleks ennast tutvustada, natuke rääkida ja suhelda jne. Teist korda minnes võetakse inimene juba palju paremini omaks.
Informandid – need, kellelt saame andmeid oma uurimise jaoks
*Oluline on saada hea kontakt inimestega
* Eetilised küsimused informantidega suhtlemisel – ei tohi neid eetiliselt kahjustada, anonüümsuse
tagamine. Inimesed peaksid midagi tagasi saama, nt tutvustame oma uurimustulemusi jne
*Võtmeinformant – inimesed annavad infot erineval määral. Kujunevad mõned üksikud inimesed, kellega suhtleme hästi palju. Neile meeldib suhelda, nad mõistavad etnograafi tööd. See inimene peab palju teadma. Tihti on nii,et need kes teavad kõige rohkem, aga pole võtmeinformandid, sest nad ei soovi rääkida. Osadel on ideaalse põliselaniku prototüübist puudu.
Kuulus konflikt: Meadi ja Freemani vastuolu. Margaret Mead läks testima ideed, et murdeea kriis(oidipuse kompleks ) on fikseeritud bioloogiliselt. Leidis, et kõigil pole murdeea kriisi. Mead sai seda teada võtmeinformantidelt. Sai teada seksuaalsuse kohta. Derek Freeman läks seda hiljem kontrollima. Ta väitis, et ei ole mingit vaba seksuaalset suhlemist, tüdrukud tegid Meadiga nalja. Leidis,et Mead ei kogunud palju tõendeid. Mead fikseeris nalja tõepähe. Mead näitas,et soorollid pole biloogiliselt määratud, vaid ühiskonna poolt konstrueeritud. Mead võitles ka naiste õiguste eest. Probleem oli selles, et ta tõlgendas valesti oma võtmeinformante ja kujunas selle põhjal terve teooria.
Vaieldakse: kas Mead tõesti või meelega eksis või Freeman tahtis Meadi puhul kuulsaks saada? Paljume siis informante usaldamine ja kas saame aru mis toimub. Täielikku mõistmist on väga raske saada.
Kuues loeng
Poliitilised süsteemid ja sotsiaalne struktuur.
Poliitilne süsteem – huvitab globaalne kultuuriline võrldlemine. Võimusüsteemid varieeruvad oluliselt. Erinevad viisid, kuidas teistele oma tahet peale suruda:
Võib kasutada 1962.a Service ’i poolt esitatud süsteemi. 4 osa:
- salk , rühm ( band )
- hõim , sugukond (tribe, clan)
-territoriaalne hõimuliit (chiefdom)
-riik
Kogu maailma ühiskonnad jagatud nelja gruppi. Öeldud,et seeon liiga lihtne. Esimese kahe gurpi puhul poliitiline võim pole eraldatud muudest ühiskonna osadest. Poliitikat raske eristada muudest kultuurivaldkondadest. Kätkeb endas ideed, et ühiskonnad arenevad erinevate poliitiliste süteemide kaudu. Toimub areng kõige lihtsamast keerulisemani. Need süsteemid tänapäeval leitavad ja eksisteerivad üheaegselt. Riik poliitilise süsteemina on universaalne. Peamine on lojaalsus mingile muule poliitilisele korraldusele ja mis haarab väiksemat hulka inimesi ja on neil lähemal. Kui võtta seda skeemi sellisena, et see on üleüldises reas. Tendentsid, kui võtta salgast riigini. Salk kõige lihtsam jne. Ühiskonna liigendumine ja kihistumine kasvab. Salk on kõige rohkem kihistumata, inimesed on poliitilistelt rollidelt ühesugused. Erinevad ühiskonna osad omandavad üha spetsiifilsemaid funktsioone võimu teostamisel. Mida rohkem riigi poole, seda suurem osa. Salgas teostavad kõik poliitikat samamdoodi, aga riigis kindlasti kõik ei tegele poliitikaga samamoodi, inimeste kokkupuude poliitikaga erinev. Mida allapoole, seda Muutuvad regulatsiooni ja integratisooni mehhanismid üha efektiivsemaks. Kui riik panustab sellesse,et luua regulatsiooni süsteemi, reeglid kuda kõik käituvad, siis salk seda ei tee, pole spetsiifilist poliitikat, selleks pole vajadust. Salgast riigini liikudes igas järgmises poliitilises süsteemis on rahvaarv suurem ja hõlmab suuremaid maaalasid.
Salk
Väikesugulusel põhinev grupp:
-ebapüsiv, formeerub hooajaliselt, see salk on ebapüsiv. Neis riikides, kus salk on kõige suurem poliitiline struktuur, on aind kaks sotsiaalset üksust: tuumperekond ja salk. Moodusatakse indiviididevaheliste isiklike sidemete alusel. Salk, kus on mitu tuumpere, moodustatakse siis kui on vaja teha hooajalisi töid. Need on küttide, korilaste ühiskonnad. Kalad ja loomad liiguvad hooajaliselt. Erinevaid loomi jahitakse erinevalt. Miks on vaja,et rohkem inimesi kokku saaks? Nt kui tulevad kalaparved, on vaja kiiresti kala püüda, üksi õngitsedes ei jõua palju püüda. Tuumpere üksi ei saa hakata. Sellistes ühiskondades on salk poliitiliset autonoomne, ta on kõrgeim üksus, allapoole jääb aind tuumpere. Salgasisesed autoriteedi erinevused on väikesed. Tunnustused leiavad erilised isiklikud võimed, kui kellegi on nt võime suhelda vaimusega. Salkadevahelised suhted on kontruktiivsed, kehtib heksogaamia tava. Salk, mis koosneb 5 tuumperest, see väike hulk inimesi vajab suurt territooriumi elamiseks, sest loomad ju ei püsi paigal, keda küttida, veekogud peavad lähedal olema. Need inimesed elavad väga hõredalt, ei saagi olla palju teisi salkasid, kellega suhelda. Kui salk moodustub sugulastest, nt vendade perekonnad, siis salk kipub olema heksogaanne, oma salga sees ei tohi abielluda . Seega on ka salkade vahel sugulussidemed.
Poliitiline funktsioon: reguleerida salkadevahelisi suhteid, ka erinevatesse salkadesse kuuluvate indiviidevahelisi suhteid.
Sellised ühiskondi on vähe, kus elatusallikad toodetakse küttimise ja koriluse abil. Nt eskimod, kõrbepiirkonnad, troopilised vihmametsad (Kesk- Aafrika). Pole võimalik muud toitumishankimisviisi arendada. Rändleva eluviisiga , pole paiksed .
Klann(hõim, sugukond).
*Külad ja sugulasrühmad, aga pole valitsust(keskset juhtimist) ega sotsiaalseid klasse. Elavad ühekohapeal.
*Pole kohustuslikke poliitilisi otsuseid
*Inimese prestiiži määrab sugu, vanus ja isikuomadused
*Põhilised sotsiaalsed üksused: põlvnemisgrupid(genealoogiate teleskopeerimine).
Suurem osa maailma põhirahvaid oma traditsioonilisel kujul, nende elu klannisüsteemid. Klassikalise antropoloogia uurimishuvi. Põhiline viis kuidas võim teostub: läbi sugulasrühmade, aga on rohkem mobiliseerunud. Ei ole keskset valitsust ja juhtimist, ei ole formaalseid poliitilisi rolle, kõik inimesed on võrdsed, ei ole sotsiaalseid klassi,kõigil ühesugune juurdepääs otsuste tegemisele. On ajutised liidrid , aga ainult nende isikuomaduste tõttu, nad ei saa seda võimu edasi anda oma järeltulijatele. See võim ei ole alaline . Ainult seni kuni suudab liidriomadusi säilitada. Kui mingil põhjusel enam ei suuda poliitiline liider olla, siis ei olegi, leitakse keegi teine. Inimesed on majanduslikult üsnadi võrdsed, ei toodeta nii palju,et saaksid tekkida väga suured ebavõrdused. Kuid elatusvahendid jagunevad ebavõrdselt, neil kellel on võim, on rohkem vabadui, neile koondub natuke rohkem varadust. Poliitilist võimu teostavad peamiselt mehed.
Klannide puhul oluline sotsiaalsed üksused, oluline on see, kuidas käsitletakse sugulussidemeid. Suguluse arvestamiseks peab olema mingi süsteem. Põhiline sotsiaalne üksus on põlvnemisgrupp , tunnistavad ühiseid esivanemaid. Klannid on heksogaamsed grupid – peab abielluma kellegagi, kes
kuulub mingisse teise klanni.
Oluline on ka see, kes on esivanem , kaks varianti :
1)esinevanemaks on keegi reaalne isik, kes on kunagi elanud, klanni liikmed oskavad seletada, millises sugulussidemes nad on selle esivanemaga, see on reaalne sugulus . Oluline on see, et see genealoogia , mida nad ette kannavad on reaalne. Kuni 5 põlvkonda mäletatakse hästi, siis hakatakse juba sassi ajama. Kaugemaid esinevanemaid enam ei mäletata
2)Inimesed usuvad, et neil on ühine esivanem ja selleks on mõni loom või lind või nt jäämägi.
Kaks põhilist põlvnemise arvestamisviisi: isapoolne ja emapoolne. Kas inimesed arvestatakse automaatselt ema või isa klanni. Mees ja naine peavad olema erinevatest klannidest, saavad lapsed, kelle klanni nad siis kuuluvad? Isapoolset põlvnemist esineb kolm korda tihedamini.
Peamised ametlikud „ organid “:
-külavanemad, üksteisele lähedal asuvate majapidamiste peale valitakse üks pealik , meessoost, kõige madalama taseme poliitiline liider. Nende võim on mitteformaalne, ta ei tohi kedagi sundida , ta võib aind mõjutada mingitele tegevustele isikliku eeskuju kaudu. Nt kui leiab,et külas on räpane, arvab ,et võiks natuke puhastada , peab ise alustama koristama, inimesed saavad sellest vihje, siis inimesed võivad otsustada, kas nad teevad seda. Kohustus kutsuda naaberkülasid pidudele. Külavanemaks saab see, kellel kõige rohkem toetust.
-„suured mehed“ – mingi sugulusgrupi juhid, tüüpiline prototüüpne juhi kuju
-põlvnemisgruppide juhid –isaliini pidi, klanni kõige eakam ja kogenum isik
-külade nõukogu – kollektiivne organ, inimesed võivad koguneda ja arutada probleemide üle
-sugukondadde-vaheliste liitude pealikud – nt kui otsustakse minna kolmanda klanni vastu võtta, tema võim kestab lühikest aega, kaotab selle mingi tegevuse lõppedes
Sellistes ühiskondades esineb regulatsiooniprobleeme. Ei saavutata sotsiaalset stabiilsust.
Yanomamö(Amazoonia rahvas, 20 000in) sõja ökoloogia . Rahvas on saanud kuulsaks oma agressiivsuse poolest. Kolmandik mehi sureb vägivaldsesse surma, surevad agressiivse tegevuse tõttu, koguaeg käib sõdimine.
Põhjuste ja tagajärgede ring:
Algus ükskõik kust. Peetakse agressiivsest meest kultuuriideaaliks. See toob kaasa, selle et eelistatakse sõjamehi , vanemad tahavad poegi. Tüdrukute sünd pole suur rõõm . Ei saa kiiresti ja palju lapsi teha. Esineb tüdrukute tapmist. See viib tüdrukute arvu vähenemisele, poistele pööratakse rohkem tähelepanu. Kasvatusstrateegia soosib poisse , haigenemisel tüdrukute eest väga ei hoolisteta. See viib selleni, et korraldatakse sõjaretki naiste röövimiseks. Iga lahendus lükkab neid edasi mööda sama ringi. Pole autoriteeti, kes neile lahenduse pakuks. Mehi peetakse olulisemaks. Ei ole selget võimu.
Danide (Melaneesiast) poliitiline struktuur: (teisel kohal agressiivsuse poolest)
- majapidamine
- midagi, mis võõrale näib külana – elavad lähestikku, järelikult küla. Danid aga ei tunnista sellist
haldusüksust nagu küla, lihtsalt erinevad majapidamised
- naaberkogukonnd – lähemad „külad“ suhtlevad rohkem
- hõimuliit – midagi sugukonna taolist, 200-1000in, pole territoriaalne üksus, põhineb isiklikel suhetel
- suured liidud – hõimuliitude lühiajalised sõjalised ühendused
Poliitiliste liidrite tähistamiseks: Suur Mees: (kuidas saada suureks meheks)
a) tapnud palju vaenlasi , peab olema organiseerunud sõjaretke vaenlaste vastu
b) on nõid – ei pruugi olla nõid, peab hankima sellise imidži,et teised arvaksid et ta on nõid
c) omad palju naisi
d) omab palju sigu
Territoriaalne hõimuliit.
Ideaalnimetus. Selline poliitiline süsteem, kus on korraga rakendatud nii sugulussüsteem kui territoriaalne piiritletus, pole aind sugulusel põhinev, loeb ka territoiraalsus. Raske öelda, kus olulisem territoiraalsus, kus sugulus.
*Põhineb sugulusel, aga juurdepääs elatusvahenditele on diferentseeritud
*Poliitiline strukturr on püsiv, juhtkond on formaalne, võib võimu edasi anda, võim hakkab omandama iseseisvat väärtust
*Asustus tihedam ja püsivam kui salga või hõimu puhul. Suunatud selle poole, et rohkem tsentraliseeruda.
Riik
Territoriaalne. Keskse valitsusega ja arenenud sotsiaalmajandusliku kihistumisega poliitiline struktuur. Erinevad poliitilised funktsioonid erinevatel organitel, gruppidel erinev ligipääs poliitikale.
- olemas keskvalitsus, seaduste sundiv jõud, maksukogumine, armee
- intensiivne põllumajandus, sealt meie toit, tekivad suured linnad, palju spetsialiste, spetsialiseeritud majandus, väliskaubandus
- ideoloogiline mõõde, seda teistel pole. Riigil on loodud narratiiv, mis on ühendanud inimesed ühte. Teiste puhul toimub sugulus. Et inimesed mõtleksid teatud asjadest sarnaselt. Riik ise süsteemina pole antropoloogide uurimisobjekt.
Seitsmes loeng
Majandusetnoloogia
Majandus on kogukonna elatusvahendite tootmise, jaotamise ja tarbimise süsteem
Majandusteadus keskendub üldise süsteemi uurimisele, etno alustab teisest otsast, tavalise inimese tasandilt ja jälgivad kuidas majandust võib vaadelda kui kultuurilist fenomeni.
Maailmas on palju ühiskondi, kus raha ei kasutata. Kõigis ühiskonnas tavad ja reeglid, millega määrartletakse juurdepääs ressurssidele. On olemas ka reeglid, kuid neid ressursse töödeltakse. Etno uurib majandussüsteemide kultuuridevahelist varieerumist ja kujidas on maj.süsteemid seotud toiduhankimise viisidega. Toiduhankimise viisid määravad majandussüsteemi. Olulised on ka muud küsimused – sotsiaalsed erinevused(klassierinevused), poliitilised süsteemid, kuidas on perekonna sugulusvormid seotud majandusega. Uurib ka seda, milline on kokkupuude lääne ühiskonnaga läbi koloniaalsüsteemi. Kol võimude poolt pakutud mudelid erinesid põlisrahvaste omadest kõvasti. NT meie jaoks on tavaline mõiste „ maaomand “ – võime omada ja osta maad. Aga osades ühiskondades puudub arusaam sellest,et inimene võib omada maad, selleks vaja kultuurilist kontseptsiooni . Maa lihtsalt on olemas ja keegi ei saa seda omada. Kuidas NY tekkis? Saabusid hollandi kolonialistid Manhattanile ja euroopalikust seisukohast ostsid indiaanlastelt ostsid Manhattani saare. Läänelikus mõistes kõik klapib, saar on eurooplaste oma. Lääne kolonialistid on justkui õiguspäraselt omandanud maa, aga indiaanlaste arvates pole midagi sellist toimunud. Sellest tekivad konfliktid.
Võrdlev majandusteadus – eri ühiskondade majandussüteemide uurimine.
Majanduslik kästilus algas 30ndatel, eraldi uurimisvaldkonda polnud. 20ndatel Malinowski pakkus välja,et majandus põhineb üksikisiku otsustel ja isiklikul huvil. Tõuke andis üksikisiku huvi ja tema otsused. 30ndate lõpus olid välja teised antropoloogid, nt Herskovits, kes leidis et see ei saa nii olla, majandust suunavad laiema haaradega protsessid, olud ja tingimused, millele üksikisik kohandus. Majandus keerleb : inimesed peavad lahendama küsimuse, kuidas kasutada piiratud vahendeid, nt aeg ja raha ja tööjõud selleks et saada mingi produkt või tulemus. Tulemuseks võib olla kasum, prestiiž või õnn. 30ndatel eraldi mõttesuund hakkan etno raames kujunema. Varem majandust eraldi üldse ei võetud ette, nüüd hakkab tekkima spetsiifiline majanduslik huvi. Pärast sissejuhatavaid arutlusi 50ndatel jõudis maj. anto nii kaugele, et kujunes kaks koolkonda:
1) Formalistid – üldiste majandusseaduste pooldajad(kasumiprintsiip). Arvasid et lääne majandusseadused on universaalsed. Pole vahet, mis ühiskonnas ta on, ta on ikka majandus. See kehtib ka mittelääne ühiskondades. Põhiline universaalne nähtus on kasumiprintsiip, kõikides ühiskondades elatusvahendeid kasumisaamise eesmärgil. Majandus põhineb individuaalsel motivatsioonil. See on aluseks sellele, et ühiskonnas töötatakse majanduslikud institutsioonid, klassikalise maj.teooria jälgedes, meie vajadused on lõputud, aga meie vahendid on piiratud. Inimesed püüavad paremuse poole ja siis maj areneb.
2) Substantivistid – relativistlik suhtumine majanduse toimimise seaduspärastustesse. Leidsin et eri liiki ühiskondades võib olla erineva põhimõttega majandus. Vaidlesid kasumiprintsiibi vastu(põhierienvus) - see ei pole põhiline majanduslik motivaator. Kõikides riikides ei ole tähtsaim kasum. Majandussüsteemid ei ole määratletud üksikisiku valikutest, vaid motivatsioonistruktuuridest, mille piires inimesed valikuid teha saavad. Ei valita huvisid suvaliselt, viad seda mida vastavas ühiskonnas eelistatakse. Formid süüdistasid Sube selles, et nad ei mõista majandusteooriat. Neile ei meeldi universalsed asjad ja püüavad leida märke , et majandus on erinev. Põliselanikele on tundmatud ahnuste ilmingud. Subsid tahavad näha neid sellistena ja kirjeldavad neid ka sellistena. Subsid süüdistasid forme selles, et kuidas väljendus põlisrahvastes kasumiprintsiip. Formid tunnistasid et materiaalset kasu taga ei aeta. Subisid küsisid milles see siis avaldub? Formid rääkisid sotsiaalsest harmooniast, mugavusheaolust.
Formalistide lähenemine oli hajuv , nt et eesmärk on õnn. Kas igakord kui oleme õnnelikud, on see majanduse tulemus?
Uued majandusetnoloogilised suundumused :
*Holistlikud – iga nähtust tuleb vaadelda kõigi teiste nähtuste kontekstis, ka majandust ei vaadata ühiskonnas eraldi, teda ei püüta piiritleda selgelt, majandust uuritakse kogu selle kultuurikontekstis. Üldine antropoloogiline lähenemisviis. Püüda igat kultuurinähtust näha teiste kultuurinähtuste kontekstis, majandust ei tõsteta eraldi selgelt välja.
*Võrdlevad – kui uuritakse vahetussüsteemi mingis üksikus ühiskonnas, siis seda võrreldakse ka teiste ühiskondadega.
*Etnograafia-kesksed – iga nähtust tuleb mõista igapäeva elu vaatepunktist. Kui püüame majandust igapäeva elu vaatepunktist uurida, siis peame ka osalema majandustegevuses. Jälgime inimeste elu ja saame selle kaudu mõista. Kui hakkame analüüsima, siis teeme seda võrdlevalt. Tänapäevane majandus antropoloogia on rajatnud nendele 3 printsiibile.
Majandusetnoloogia kirjeldab inimeste poolt loodud kaupade tootmise, jaotamise ja tarbimise viise;
-Kuidas on tootmine, jaotamine ja tarbimine orgasineeritud eri ühiskondades? Keskendutakse inimkäitumise süteemile, organisatsionile;
-Mis motiveerib inimesi eri kultuurides tootma, jaotama või vahetama ming tarbima? Keskendutakse indiviididele, kes osalevad majandussüsteemis.
Kõik maailma ühiskonnad elatishankimise viisi järgi kaheks:
*Anastava toiduhankimisviisiga ühiskonnad - inimesed ise midagi ei kasvata, aga tarbivad mida looduses leida on, nt kütid , kalurid ja korilased , tarbivad seda mis looduses on
*Viljelevaga toiduhankimisviisiga ühiskonna - panustavad sellesse,et nende elatusvahendi oleks olemas, kodustavad loomad, kasvatavad ise taimi, nende toiduallikas on koguaeg enda kontrolli all.
NT karjakasvatus ja põlluharimine.
Mingis ühiskonnas inimesed võivad tegeleda nii viljeleva kui anastavaga, Võivad olla omavahel segunenud. Ühiskonnad, kus elatakse küttimisest, jälgitakse, etloodusressursid taastuksid, püüavad mitte üleküttida. Seotud sotsiaalse süsteemi ja poliitilise struktuuriga.
Nt kütid, kalurid, korilased – väige grupp inimesi elab suurel maaalal. Kasutavad ressursse, mida saab tarbida suurel alal
Aiapidajad – inimesetel on põllulapid, mida haritakse lihtsate tööriistadega. Võimaldab ühel territooriumil toita suure hulga inimesi.
Karjakasvatajad – Suur kari vajab toitu, sööavad ära ja liiguvad edasi
Intensiivne põllumajandus: tihti toidunappus. See tuleneb toodetud elatusvahendite jaotamise vahetamise viiside erinevusest. Nt KKK jaotab oma hangitud toidu võrdselt, ei tunnustata eraomandit. Kui jahimees püüab toidu, peab ta seda kõikidele jagama . Kõik inimesed peavad ellu jääma.
Karjakasvatajad pole eriti mitmekesise elatuvahendite hankimise baasiga. Nt kui leivib mingi haigus, sisi võib tekkida toidunappu. Neil pole ka muud head toiduhankimise viisi.
Intensiivne põllumajandus: toodetakse palju, aga ümberjaotamise süsteem on vastupidine . Kehtib kasumiprintsiip, koonduvad toodetud väärtused inimeste kätte. Suur ebavõrdsus, pole ümberjaotamise mehhanismi, mis tagaks elle,et kõik saaks hakkama.
Kaubandus KKK: Inimesed toodavad suurem osa asju ise.
Üldine inensiivistumine – töö läheb raskemaks. Kunagi ammu pidime vähe tööd tegema. Mida aega edasi, seda rohkem tööd. Kui küttide ja korilaste elu on nii mugav, siis miks on inimkond arenenud nii et me peame üha rohkem tööd peame tegema? Miks inimesed küttimise maha jätsid, miks me rohkem industrialiseerime? Kui loobuksime ja läheksime kõik küttima, siis inimmassile ei jätkuks loomi. Inimesed hüljasid küttimise elu: jahipidamise lõpuks haiguste hulk kasvas, kui inimesed hakkasid põldu harima, siis haigused kadusid . Jahipidamine ei suutnud enam inimesi ära toita. Igaüks sõi päevas 2-3kg liha, selleks on tarvis suuri loomi. Põlluharimine tuli mängu elupäästjana, tekkis võimalus end ära elatada.
Vahetussüsteemid (kuidas korraldatud erinevates ühiskondades):
*Turuprintsiip – kasumile orienteeritud, valdav riikides ja intensiive põllumajandusega riikides, kaupu ja teenused ostetakse, neil on väärtus, kujuneb nõudmine ja pakkumine
*Ümberjaotamine – kaubad liiguvad kesksesse kohta ja jagatakse sealt uuesti laiali, ei toimu suvaliselt. Ammu: maksti karusnahkades Siberis jne. Iseloomulik territoraalsete riikidele.
*Vastastiku vahetus – kaupade vahetamine, teatud rituaali käigus kas indiviidide või grupi vahel. Võrdne. Üldistatud – lihtsalt vahetatakse, ei jälgita hoolega kui võrdne see oleks, eeldatakse et enamvähem. Tasakaalustatud – grupid vahetavad. Negatiivne – see, kes esimesena laenab, eeldab et saab rohkem tagasi
Barter – kaupade või teenuste vahetus gruppide vahel
Vaikne kaubandus – traditsiooniline barteri vorm, vahetustehingu ajal ei toimu verbaalset kommunikatsiooni.Üks grupp paneb kauba maha, teine paneb vastu. Ühiskond on kihiline vahetusvormide poolest.
Kaheksas loeng
Abielu, perekond ja soorollid
Abielu kui sotsiaalne institutsioon on olemas kõikides ühiskondades. Mis on üle maailma kõigis ühiskondades olemas abielu puhul?
Leitud ainullt 1 universaalne tunnus: vastastikune seksuaalne juurdepääs. Tagab seksuaalse ligipääsu teineteisele
Abieluvormid:
*Monogaamia - kui koos elavad üks naine ja üks mees. Esineb kultuuriideaalina ainult 10 % ühiskondades. Suurem osa maailma rahvastest elab ühiskondades, kus monot peetakse kõige normaalsemaks. Võib olla: range monogaamia – kui üks sureb, siis teine ei tohi abielluda; seeriamonogaamia – korraga abielus ühe partneriga, aga elu jooksul võib neid vahetada. Tihedamini kehtib naistele, kui naine jääb leseks, siis abielluda ei tohi. Paljudes ühiskondades pole abielu armastuse akt, vaid pigem majanduslik tehing.
* Polügaamia – mitu partnerit
-Polügüünia – üks mees on abielus mitme naisega. Kõige rohkem soositud abieluvorm. Tegelikult siiski on need abielud monogaamsed, vähemus elab mitme naisega. Paljud mehed ei saa seda lubada, see võib olla kultuuriline ideaal, aga tegelikult kõik elavad monogaamsetes abieludes.
Miks see on levinud:
1. Esineb ühiskondades kus meeste suremus on kõrge. Täistööjõus eas mehed surevad. Nt ühiskonnad, kus palju sõjapidamist, mehi hukkub.
2. Naisi peetakse oluliseks tööjõuks, nt põlluharimises. Käsitsitöö, kõplapõllundus . Kui kellegi on palju põldu, siis on vaja ka palju naisi, kes seda hariksid.
3. Moodus demonstreerida oma rikkust, naised on prestiiži tunnus.
4. Naiste motiivid – naised on ise huvitatud,et neid oleks ühel mehel mitu. Kui mehi on ühiskonnas vähem, on naistel teatud huvi. Rikkama mehe juures elades on nende elu ka parem. See pole ainult meestepoolne, huvi vastastikune.
-Polüandria – üks naine abielus mitme mehega. Leitud ainult kuuest ühiskonnast. Väga haruldane . Raske harida põldu, asetsevad eksteermsetes keskkonnaoludes, kõrgmäestik nt. Vähe võimalusi toota elatusvahendeid.
*Demograafilise kontrolli mehhanism - Kerkib loogiline probleem, on vaja sündivust kontrollida,ei tohi palju lapsi sündida, kõik ei saa ellu jääda. Mitme mehe pidamine on hea moodus, kuidas piirata rahvaarvu. Kui ühel mehel on väga palju naisi, siis ta võib ka palju sünnitada. Varjuküljed: ei ole mugav ühiskonnakorraldus, sest sellistes ühiskondades on levinud naiste tapmine, piiratakse potentsiaalset emade rolli lapsepõlvest saadik. Mehed on seal olulisem tööjõud ja poisslapsi kasvatatakse suurema hoolega.
Abieluvormid 2:
*Tuumperekond – kõige harjumuspärasem perevorm, mees naine ja nende alaealised lapsed. Klassikaline väike perekond. Väga levinud maailmas.
* Suurpere – koos elavad mitmed tuumperekonnad, kes on seotud veresuguluse kaudu. Elavad koos mees, naine ja nende täisealised pojad koos oma peredega elavad koos. Miks see on osades ühiskondades levinud? Levib põllumajanduslikes ühiskondades, kus inimesed ise töötavad, siis suurpere on majandusliku üksusena hästi toimiv. Küttide ja kaluritel on tuumpere kõige põhilisem.
*Grupiabielu – mitu meest ja naist omavad seksuaalselt ligipääsu üksteisele, ei ole väga levinud.
* Leviraat – tava, mille kohasel lesknaine abiellub surnud mehe vennaga. Selleks,et sotsiaalsed ja majanduslikud sidemed ei kaoaks.
* Sororaat – leskmees abiellub surnud naise õega
* Seeriaabielu – võib abielluda mitme järjestikuse partneriga
Abieluvormid 3: jagatud selle järgi, kuhu asub abiellunud noorpaar elama
*Patrilokaalne abieluvorm – äsjaabiellunud peavad asuma elama mehe isa kodu lähedale
* Matrilokaalne – asutakse elama naise isa kodu lähedale
* Avunkulokaalne – elama minnakse mehe ema kodu lähedale
* Bilokaalne – saab valida, kas minnakse mehe või naise vanemate juurde elama
*Neolokaalne – abiellunud võivad teha, mis ise tahavad, ühiskond ei sea piiranguid, see on industriaalühiskonnas.
Tavad
*Kuvaad – selline tava ,et kui naine hakkab sünnitama (tehakse tagasihoidlikult) siis samal ajal mees valjuhäälselt teeskleb nagu hoopis tema sünnitaks. Kogukonna liikmed külastavad siis meest, naisele ei pöörata tähelepanu. Miks nii tehakse? Taolistes ühiskondades on palju maagilisi uskumusi, arvatakse,et igasugused jõud (nt vaimud) võivad inimest kahjustada, naine on väga haavatav rasedana. Kui mees teeskleb, siis see hoiab vaimud naisest eemale. Nendes ühiskondades pole teadus väga areneud, puudub teadmine kuidas teha selgeks kes on isa. Selle kuvaadi tava kaudu sotsiaalselt näitab,et tema on isa.
* Pruudiluna – peigmehe pere peab maksma midagi pruudiperele, selle eest et naine võetakse perelt ära.
*Pruuditeenistus – teatud perioodil pärast pulmi töötab mees naise perekonnas heaks, et kompenseerida majanuslikku kaotust.
*Pruudirööv – viis, kuidas vältida luna või teenistust . See on muutunud ka rituaalseks mänguks.
Abieluvälist seksi on uuritud, on saadud tulemused, et 69% maailma ühiskondadest mehed harrastavad abieluvälist seksi regulaarselt., 57% naised.
54% maailmaühiskondadest lubab seda meestel teha, naistel lubab seda teha ainult 11%. Kõige rohkem valetatakse just seksiküsimustest.
Soorollid:
*Naturistid – mehed ja naised on juba looduse poolt nii erinevad, kui näeme erinevusi, siis see tuleneb loodusest, kultuur järgib seda, mida loodus ette on pannud . Loodus on võimsam kui kultuur.
*Nurturistid – inimene sünnib valge lehena, kus ei ole käitumise seisukohast midagi ette määratud. Bioloogilised erinevused on tühised, soolised erinevused on marginaalsed, kõik soorollid on õpitud. Kogu ühiskond suunab õpetust.
Soorollid 2
*Jõuteooria – oma füüsilise ülesehituse tõttu on mehed naistest tugevamad. Meeste füüsilised eeldused on sobivamad selleks,et sooritada lühiajalisi füüsilisi töid. Naistele sobivad tööd, mis nõuavad väiksemat füüsiist pingutust, aga kestavad pikemalt . Jagunenud meeste ja naiste tööd. Nt jahilkäimine kui lühiajaline pingutus sobib mehele. Pärast peab pikemalt puhkama. Kuna naine pühvli sabas ei jõua joosta 3 päeva, seega jäävad teised tööd.
*Lastekasvatusteooria – suuremas osas ühiskondades hoolitsevad laste eest naised. Tegevused on jaotatud nii,et naistele on jäetud tööd, mis on ühendatavad lastekasvatamisega.
*Majandusliku pingutuse teooria – tegevused ühiskonnas on jaotatud tegevute kimpude kaupa. Kui mees käib jahil, ta tegeleb ka muude jahindusega seotud asjadega.
*Ohuteooria – üldiselt ühiskondades jäetakse meestele tegevused, kus on oht surma saada suurem. Naistele jäetakse tegevused, kus oht elule on väiksed. See tuleneb sellest,et meeste suremine on ühiskonna jaoks vähemoluline. Väiksem hulk allesjäänud mehi tagab naiste sündivuse. Kui naisi hukuks kogu aeg palju, siis sündivus langeks.
Soorollid 3:
*Naiste ja meeste suhteline staatus:
a) kui palju tähtsust omistab ühiskond naisele võrrledes mehega
b) kui palju võimu ja autoriteeti on naisel mehega võrreldes, küsimus võib olla nii varjatud kui avalikus võimus. On ka ühiskondi, kus avalikud liidrid on mehed, kuid naistel on sisuline majanduslik võim. Mehed on liidrid, sest meestel on sõjaline ja poliitiline roll, meeste kätte kogunes gruppidevahelise suhtlemise oskused.
c) millised õigused on naisel ja mehel tegemaks seda, mida nad tahvad teha. Avalikud rollid on meeste käes, aga vb naised saavad rohkem tegeleda sellega, mida tahavad. Naise tähtsus ühiskonniti varieerub . Naise staatus on kõrgem seal, kus naine toodab rohkem elatusvahendeid. Seal, kus on oluline sõjapidamine, seal on meeste staatus kõrgem. Mittedemokraatlikes ühiskondades on meeste staatus kõrgem.
Üheksas loeng
Religioonietnoloogia
* Religioon : definitsioon
-usukumused ja käitumisviisid, milliste abil inimesed püüavad lahendada tähtsaid probleeme, mida ei saa lahendada tuntud tehnoloogiate rakendamisega või organisatsiooniliste tehnikatega.
-usk üleloomulikesse olenditesse ja jõududesse. Religiooni alla saba liigitada ka teatud tegevused.
Teine probleem: üleloomulik. Normaalsed ja religioossed viisid asju seletada.
*Üleloomulik – jõud, mis usutakse olema mitteinimlikud või mitte alluma loodusseadustele
*Antropomorfiseerimine – tendents omistada elututele asjadele isikuomadusi
Religiooni tekke hüpoteesid (kuidas religoon tekkis?)
*Animism – usk hingestatud olenditesse, mis elustavad loodust (Edward Tylor, 1873). Kunagi ürgajal inimesed hakkasid mõtlema,et on unenäod või langeb koomasse ja ärkab, mis temaga toimub samal ajal. See inimene justkui nägi midagi sellel ajal või käis kuskil, keha vedeles ju siin. Mõtlesid välja hingedeteooria, animismi, mis oli religiooni vorm.
* Animatism – Robert Marret pakub,et see oli esimene religiooni vorm. See on usk maailma hingestavatesse mitteisikulistesse üleloomulikesse jõududesse. Jõud ei pea olema seotud mingi konkreetse objektiga, võivad lihtsalt meie ümber liikuda.
Religiooni tekke hüpoteesid 2
*Psühholoogilise projektsiooni hüpotees(Freud) – religiooni teke põhineb süütundel ja isa-poja suhtel. Mingit sugukonda juhtis üks pealik, kes surus oma poegade tahte alla. Pojad tapsid isa ära, sõid ta ära ja siis tekkis süütunne. Selleks,et süütunnet kompenseerida, nad lõid müüdi, et nende isa oli jumal. Igapäevases elus inimesed taastoodavad psüh. projektsiooni. Laps peab isa kõikvõimsaks. See tunne, mis inimesel on jumala suhtes, see tuleb isa-poja tundest. Mõeldakse välja jumala kuju, keda kõik austavad, nagu lapse ja isa suhtes.
*Maagiline hüpotees (Bronislav Malinowski) – religiooni tekkeks tõukeks on hirm ja ebakindlustunne, religiooniga püütakse ebakindlusest üle saada. Oli välitöödel saarel, läks üks hommik randa, elanikud valmistavad ette 2 paati,et minna kalale. Ühte paati tõstakse asju,ei pöörata tähelepanu. Teise paadi juures on palju rahvast ja šamaan , kes viib rituaali läbi. M küsib miks ühel viiakse läbi rituaali ja teisel mitte. Ühe paadiga sõidetakse vähe, teisega minnakse avamerele, palutakse jumalatelt abi ja toetust. Ookeiani keskel ei saa tagasi ujuda, siis vaja üleloomulike jõudude toetust.
*Totemistlik hüpotees(Emile Durkheim) – miks inimesed on välja mõelnud,et ühel grupil on müütiline esivanem? Inimestel on vaja põhjendusi,et luua sotsiaalset sidusust. Et grupp saaks põhenduse, miks nad kokku kuuluvad. Et inimestel oleks seletus, miks nad kokku kuuluvad.
Religoossete kujutelmade varieerumine
*inimeste ettekujutlusvõime – Religioonidel on teatud sarnasused. On mõjurid , mis hoiavad ettekujutlusvõimet raamides.
*praktilised- loogilised tingimused – võivad piirata ettekujutlusvõimet. Miks ei sööda indias lehmi? On välja pakutud, et kunagi ammu indias söödi lehmi aga siis tuli ökoloogililine kriis ja ilmnes et veiste allesjätmine tõstis põldude viljakust ning see oli tulusam.
*sotsiaalsed tingimused – erinevates ühiskondades kui sotsiaalsed tingimused on sarnased, on ka religioon sarnane. Religioon on kõnekam, kui ta on sarnane inimeste eluga.
Viisid üleloomulikuga suhtlemiseks:
* Loitsud , palved - saab verbaalselt pöörduda üleloomulike maailma poole.
*Keha ja mõistuse mõjutamine – saame üleloomulike kogemuse, kui keha ja mõistus on viidud äärmuslikku seisundisse,nt tantsimine jõetuseni, loobutakse söömisest ja magamisest, viiakse end ekstreemsesse seisundisse. Nt kasutatakse ka alkoholi või narkootikume, mille algne mõte on suhtlemine üleloomulikuga. Nt rütmilised helid aitavad viia teise seisundini.
*Simulatsioon – immiteeritakse teatud asju, maagiline katse saada kontakti üleloomulikuga
*Püda toidu söömine
*Ohverdamine – väga levinud
Religioossed spetsialistid
* Preestrid – neil on kõrge sotsiaalne staatus, viivad läbi religioosseid tseremooniad, võib olla ka teatud poliitiline võim. Mingeid ühiskondi võivad juhtida just preestrid. See on alaline roll. Nende puhul on iseloomulik see,et nad ei pea tõestama vahetut konflinkti jumalatega .
*Šamaan – traditsioonilistes ühiskondades ei ole nende staatus väga kõrge. Neil ka eriline riietus, nad peavad rituaali ajal tõestama,et neil on kokkupuude jumalatega.
*Meediumid – ajutised spetsialisid, nad on spetsialisid ainult siis, kui neil on vahetu kontakt jumalatega. Ta on passiivne, saab sõnumeid üleloomulikust maailmast. Ta ise pole enne midagi selleks spetsiaalselt teinud.
* Prohvetid – üks meediumite alaliik, saab nägemuse, ütleb edasi, mis tal kästi öeldi jumalate poolt- Need sõnumid kutsuvad üles usuuuendustele. Ei saa ise sundida end jumalatega suhtlema .
Rituaalid

1. Siirderiitused. Kui inimene või kultuuriline grupp liigub ühest seisundist teise.
-Separatsiooniriitused
-Üleminekuriitused
-Ühinemisriitused
Seostuvad inimese sünniga, täiskasvanus saamisega , abiellumisega jne. Klassikaline.
2. Intensiivistamise riitused. Viiakse läbi mingi kriisi ajal. Kui inimese või grupi ühiskonnas on kriis, siis selle lahendamiseks viiakse läbi rituaal . Nt kui on põud, viiakse läbi riitus,et vihma esile kutsuda.
Maagia , nõidus
Valmistanud uurijatele palju peavalu. Selle üle on palju vaieldud, mis on maagia. Kas see käib üldse religiooni alla?
Kaks põhilist maagia liiki:
*Sümpateetiline ehk analoogia maagia – põhineb arusaamal,et sarnane tekitab sarnast. Nt voodoo.
*Kontaktmaagia – objektid, mis on kunagi kokku puutunud jätkavad üksteise mõjutamist. Elusolendit saab mõjutada tema küljest pärinevate osade kaudu. Nt juuksed või küüned.
*Nõidus – kui tahetakse kellelegi halba.
Kultuurimuutused
Funktsionalistlik vaade
Robert Redfield: individualiseerimine ning kultuuriline desorganisatisoon. Kui varem kogukonna kultuur töötas selle heaks,et kogukond saaks hakkama, kuid enam pole vaja ühtse kultuuriga kokkelktiivi, tegutseb indiviid. Inimesed liiguvad rohkem geograafiliselt ja sotsiaalselt. Kaob traditsiooniline kultuur.
Kultuurimuutuste liigid 1
* Innovatsioon – põhiline kultuurimuutusi käivitav mehhanism. On mingid üksikud isikud, kes pakuvad välja uudseid ideid. Valitakse innovaatilised lahendused ja siis kultuur areneb, võib olla laenatud ka mujalt.
* Akulturatsioon – peetakse silmas domineerivate ühiskondade mõju. Üks ühiskond on domineeriv ja teine on allutatud,nõrgem loobub oma kultuurist. Indiviidid jäävad ellu, kuid võtavad üle tugevama ühiskonna kultuuri. Sama arengut võidakse erinevast positsioonist vaadatuna tõlgendada erinevalt.
*Revitalisatsioon (Anthony Wallace 1956) – püütakse oma kultuuri uuendada läbi religioosse taaselustamise. Ühel hetkel loodetakse elu parandada, võti leitakse usulises uuendamises .
Kultuurimuutuste liigid 2
*Assimileerumine: a+b+c =a (tähed on erinevad kultuurid, b ja c sulanduad)
*Sulatusahi: a+b+c = x. Tekib rahvas keda algses olukorras polnud üldse olemas, areneb uus etniline moodustis. Sellest räägiti ameerikas.
*Kultuurimosaiik: a+b+c=a+b+c. Kultuuriline kirevus säilib, ei sulanduta üksteise hulka.
Doominioteooriad
Kui kuvandatakse esialgne stabiilne kultuuriseisund, esimene muudatud toimub ühes aspektis ja see toob kaasa teiste kultuurielementide muutuse. Muudatus toimub aind ühes aspektis,edasi muutub kultuur ise.
*Melville Herskovits( 1930ndad ): afrikanismid. Leidis,et tegelikult on ka säilinud aafrikaliku kultuuri tunnused. Kõige vähem aafrikapärast on säilinud majanduselus. Kõige rohkem on seda säilinud religioonis. Mustanahliste religioon on palju mõjutatud aafrikapärastest tunnustest. Erinevad kultuurivaldkonnad hakkasid muutuma eri kiirusega.
*John Bodley(1982): Põlisrahvaste kultuurid muutuvad surve tõttu mida koloniaaialvõimud osutavad:
Kolm etappi surves:
*Piiride rikkumine (misjonärid lähevad kaugemale, tulevad kaupmehed ja ametnikud, kolonialistid võtavad muudkui rohkem õigusi),
*ülekaalukas sõjajõud(kolonaailjõudude poolt surutakse vastuhakk kiirelt maha)
*adminstratiivsed ümberkorraldused(kolonialistid hakkavad vaikselt muutusi läbi viima)
Põlisrahvaste reaktsioonid:
Bodley:
-ignoreerimine, põliselanikud ei tee välja valgete inimeste saabumistest
- kõrvalehiilimine , põlisrahvad on seda palju kasutanud, liiguvad kaugele adminastriivsetest keskustest
-avalik vastupanu
Rõhumise vaidlustmine
Nikolai Vahtin 2001:
*põhjarahvaste emakeelest loobumise otsus teadlik ning vabatahtlik, vanemad näevad, et teise keelega löövad lapsed paremini läbi. Oleneb ka valikustruktuurides: mida saab valida. Põliselanikud alati ei võitle oma kultuuri eest.
Maailmaajaloolised protsessid annavad kohalikele sündmustele laiema tähenduse.
Muutus või püsimine.
Ei taju et oleks hästi palju on muutunud.
*Preston (1997)
-problemaatiline eristada
*Appadurai(1997)
-identiteetide pealesurumine problemaatika. Pakutakse välja üldised identideedid, mida inimesed peaks tunnustama. Võivad hakatakse looma hoopis oma identiteete.
*Focault(1980)
-ka kõrvalehoidjad osalevad võimu teostamises. Kõik osalevad kultuurimuutuste protsessis. Kõigil on vastutus.