Rajajateks olid J. Bodin, C. Montesquieu, Turgo. Eelkäijateks loetakse Immanuel Kanti, J. M- Frants’i, Büschingut. Aluseks oli kameraalstatistika, mis alguses hakkas käsitlema riigisiseseid, seejärel ka rahvusvahelisi poliitilisi seoseid. Tolleaegsed teadmised olid, et riigid on kui organismid, kes sünnivad, arenevad ning ka surevad, sõltudes oma rahvastiku tihedusest, koosseisust, maa-ala suurusest, põllumajandusest jms. Kaasaegse poliitilise geograafia rajajaks on Friedrich Ratzel (antropo- ja pol. Geograafia). Sündis 1844 Karlsruhes, suri 1904. Õppis geoloogiat ja zooloogiat, oli Münchenis 1975 eradotsent geograafias ning 1976 ka professor. Tegi Saksamaa kohta mitmeid töid, ka Ameerika ühendatud linnade kohta. Ta on öelnud: „Poliitiline geograafia uurib sidemeid riigi ja maapinna vahel, sest need on omavahel orgaaniliselt seotud. Ratzeli riigi, kui organismi tunnused: Riik on kõrgemat järku terviku orgaaniline osa
I. Paulson peab vetevaimude ja haldjate demoniseerumist maaviljeluskultuurile omaseks nähtuseks ning rõhutab, et sellesse kultuuri kuulub samuti näkikujutelm. Hiidhaug seevastu on pärit kalastajakultuurist ning rahvausundis on nende kahe mõiste ühtesulamine välistatud: «Eriti huvitav ja tähendusrikas on aga laialt levinenud uskumus, et näkk ei ilmu iialgi havina, ehkki tal muidu võis olla selline pooleldi antropo, pooleldi teriomorfne kuju, milles leidus ka sugemeid kaladest. Havi oli teatavasti palju vanemast kultuurikihist, kalur kütiusundist pärit vetevaimkalahoidja konkreetne kehastus. See vetevalla ürgne valitseja vorm oli vist küll rahvale liiga püha, et sellega siduda võõrapärase näki mitmesuguseid metamorfoose ja muutlikke manifestatsioone.». Haugi kuju ei saavat võtta ka kurat.
A. Mets - kunagine kütikultuuri põhiala, millest viimase kahe aastatuhandega on eemalduda tulnud seoses põllundusele-karjandusele asumise, aga ka administratiivse surve tõttu - küttimisest sai Eestis mõisnike privileeg *Respekt metsa vastu sellesse sisenemisel *Mets kui funktsioneeriv organism (animatistlik kontseptsioon) *Haldjausk - konkreetse metsa või metsaalaga seotud uskumusolend või perekond (animistlik kontseptsioon) antropo-, zoomorfselt või segakujul *Metshaldjasvõi ka mingi loomaliigi haldaja kui kütiõnne andja *Metshaldjale ohverdamise rudimendid *Metshaldjas > kurat, eksitaja (luterluse mõjuline) *Püha Jüri metsajumalusena (katoliiklik sümbioos) **Mets neutraalse paigana ***Mets kui pühakoht B. Vesi - sarnaselt metsale moodustanud endisaegse kalur-kütikultuuri ökotüüpse tagapõhja; tegevusalana sai kalapüük vähem või rohkem säilida
Veidi lühem variant metsast ja veest: A. Mets - kunagine kütikultuuri põhiala, millest viimase kahe aastatuhandega on eemalduda tulnud seoses põllundusele-karjandusele asumise, aga ka administratiivse surve tõttu - küttimisest sai Eestis mõisnike privileeg *Respekt metsa vastu sellesse sisenemisel *Mets kui funktsioneeriv organism (animatistlik kontseptsioon) *Haldjausk - konkreetse metsa või metsaalaga seotud uskumusolend või perekond (animistlik kontseptsioon) antropo-, zoomorfselt või segakujul *Metshaldjasvõi ka mingi loomaliigi haldaja kui kütiõnne andja *Metshaldjale ohverdamise rudimendid *Metshaldjas > kurat, eksitaja (luterluse mõjuline) *Püha Jüri metsajumalusena (katoliiklik sümbioos) **Mets neutraalse paigana ***Mets kui pühakoht B. Vesi - sarnaselt metsale moodustanud endisaegse kalur-kütikultuuri ökotüüpse tagapõhja; tegevusalana sai kalapüük vähem või rohkem säilida ka mõisaajal
Et säilitada sellist ülekaalu kuna võimu tarvitavad valitsevad klassid, kes kulutavad , jäeti viletsus mis tahes ühiskondlikust tegevusest välja: ja õnnetutel polnud võimuringi naasmiseks muud teed kui võimu omavate klasside revolutsiooniline hävitamine, see tähendab verine sotsiaalne kulutus, mida mitte miski ei piira." (Bataille 1995: 72). Oma kulutuse-mõiste väljatöötamisel on Bataille suuresti inspireeritud antropo-loog Marcel Maussi potlatchi-käsitlusest, mida Bataille ise ohtralt argumenteerimisel kasutab [Akadeemias on avaldatud Huizinga refereering Maussist: Huizinga, J. Mängiv inimene. Tlk. Mati Sirkel. Akadeemia 1992, nr. 5, lk. 1123jj.]. Bataille näitab, et kaubavahetus polnud sugugi tänapäeva kaubanduse esiisa, vaid seda oli potlatch. Viimane tuvastati Põhja-Ameerika indiaanlaste juures ning seda on hiljem leitud üle maailma
Vana-Kreeka filosoofia tekkis kolme lainena: 1) Väike-Aasias e. Kreekas ja Idas vastu Eguese merd 2) teine laine tekkis Lõuna.-Itaalias e. teisel pool Iionia merd 3) Metropolis e. Kreekas endas kus hakkas esile kerkima Ateena. I Antiikfilosoofia kujunemine Esimene periood on filosoofia kujunemine. Kuidas maailm toimib. Maailm on keskel. Seda perioodi nim ka kosmoloogiliseks perioodiks (kosmoss e maailm). II Klassikaline on antropotsentristlik periood (antropo-inimene), tegeldakse inimese probleemidega. Inimene on keskel (uurimisobjektiks). III Hellenismi ajastu filosoofia Hilis-Kreeka ajastu vaadete ühendamine, kujunevad terviklikud süsteemid. Vanimad koolkonnad: I Miletose koolkond Seotud esimese perioodiga. Selle per mõtlejad tegelevad maailmaga, selle uurimisega, mis on maailma alge jne, kuidas tekkis/toimib. Esindajad: a) Thales: Loetakse vanimaks Euroopa mõtlejaks (esimene teadaolev filosoof)
liteadlaste (evolutsionistide) kritiseerimises. • Leidis, et on vajalik detailne kohapealne uurimine. Iga konkreetset kultuuri tuleb hinnata selle kultuurikandja seisukohast lähtudes. • Uuris indiaanlasi • Uskus saavat kultuurist materjali ajaloo rekonstrueerimiseks. • Õpilastest kasvas välja etnopsühholoogia. (Ruth Benedict) 6. B.Malinowski ja Funktsionalism. Bronislaw Malinowski (1884–1942) — üks 20nda sajandi tuntumaid antropo- looge, pärit Poolast, hiljem Inglismaa, USA. Teda tunnustatakse kultuurant- ropoloogia rajajana. Oli hõivatud Okeaania elanikkonna uurimiseks tehtud välitöödega. • Trobriandi saarte välitööd. • Väitis, et kõik kultuurielemendid funktsioneerivad mingi inimese va- jaduse rahuldamiseks ja on omavahel tihedalt seotud. 7. Briti strukturalistlik-funktsionaalne koolkond (Raddiffe-Brown)
sam on korrastust luua. Organisatsiooni saab muuta tegusamaks, kui inimesed saavad oma psüühilisi omadusi ja võimeid paremini kasutada (joonis 1.2.). Joonist 1.2 võib vaadelda kui raamistikku organisatsioonilise käitumise analüüsile. Juhtimise käsitlus makrotasandilt Baasteadused ÜHISKOND Antropo- loogia ORGANISATSIOON OT, PJ Sotsioloogia GRUPP OK, PJ Sotsiaalpsühholoogia ja sotsioloogia INDIVIID OK, PJ Psühholoogia
Kultuuriüksus Kultuuripärand Liikuv Liikumatu Arhii- Biblio- Arheo- Mitte- Arheo- Arheo- Arhitek- Maastik viline graafiline loogiline aineline loogiline loogiline tuuriline etno- graafiline ja antropo- loogiline Arhiivid X X X X Raamatukogud X X X X Muuseumid X X X X X X X Maa-alal X X X X X X X X hajutatud kultuuripärand
annaabi.ee 
