Kõik, milles ta teistele kurja teinud, tuleb tal pärast surma taaskehastuses enesel kannatada, kuni tema hing täielik ult puhastub ning ta väärikaks osutub ühinema Jumalaga (Salumaa, 1991, lk 234-235). 7 2 KESKAJA FILOSOOFIA Keskaja filosoofia kujunes 2.-3. sajandil ja kestis kuni 14. sajandini. Filosoofia muutus usuteaduse abitegevuseks. Maailmatunnetuse keskmeks oli jumal. Keskaja filosoo fia tunnusteks oli seotus religiooniga, retrospektiivsus, õpetlikkus ja kasvatuslikk us (Trumm, s.a). 2.1 Ireneus (u 125-202) Keskaja kirikuisa Ireneus ei uskunud hinge surematusesse. Tema käsitles piibellikk u arusaama „liha ülestõusmisest“, millele järgnes viimne kohus ja õndsate ning hukkaminejate lahutamine. Inimkond langes Aadama läbi pattu ja surma ning Jumala poja Jeesuse Kristuse kannatamise, ristisurma ja ülestõusmise läbi on inimkond taas
Vabanemine kristlikust dogmast Ühise kokkuleppe kohasaael veedetakse Antiikkultuur päeva palavaeg puhates, jutustades ja Inimese võime olla looja tunnistamine kuulates najakaid ning õpetlikke lugusid. Iga päev räägib igaüks ühe novelli, kokku Algas humanismiga - renessansi filosoo- on päevi 10, seega 100 novelli (10 on fiaga, mis tegeles inimese ja kõige muu täiuslik number) maise uurimisega Dekameron tähendab "10 päeva", varem Firenze oli olemas raamat "6 päeva", mis jutustas Humanistid - nim neid filosoofe, teadlasi,
nud enamasti müüdi tasemele. Eel-teaduslik mõte hakkas sündima paljudes kultuuri- kolletes nagu vahemeremaad, Hiina, Araabia. Etnoloogia kujunes teadusene välja siiski Läänes 19. saj. keskpaiku. 2.1 Etnoloogia eelkäijad Vanemal ajal kogunes etnoloogilist teavet tänu sõduritele, kaupmeestele, palveränduri- tele, misjonäridele, kes külastasid paljuside võõraid rahvaid. Miks on majanduslikud, poliitilised ja sotsiaalsed institutsioonid ja kultuur nii erinevad? Ajaloolased ja filosoo- fid Kreekas, Hiinas ja Araabias küsisid selliseid küsimusi. [2] • Antiik-Rooma, Kreeka kirjeldused neile tundmatutest rahvastest ja kultuuridest. – V saj. e.m.a. Herodotos — reisis palju ja pani kõik kirja – I saj. e.m.a. Lucretius — Rooma luuletaja ja filosoof (poeem asjade loo- musest - mõtted inimese kui liigi arengust; võib nimetada evolutsionismi eelkäijaks) • 14-15 saj
mõjutatud erinevate ühiskondade (kuhu nende tegevus laieneb) suhtumisest, rahvusvahelisest meediast jne. Mitmed majanduspoliitika õpikud käsitlevad eetilisi aspekte ka tunduvalt laiemalt ja filoso- feerivad neil teemadel võrdlemisi pikalt. Kirjutatakse, et meie ühiskonda hoiavad koos tehnika võidukäik, optimaalne ratsionaalsus, ulatuslik tootmine ja tarbimine. Kultuur, vaimsus, filosoo- fia – üldiselt humanitaaria – muutuvad järjest tähtsusetumaks. Eetikast ei räägi enam keegi. Tänapäeva ühiskonnale on omane püüelda aina edasi, rahuldada järjest kasvavaid nõudmisi: kõik peab muutuma järjest paremaks, eelkõige peab aga järjest rohkem antama – rohkem vaba- dust, rohkem toodangut jne. Paljudel inimestel on üha rohkem just selline ühiskond silme ees. See on nn Homo oeco-
seovad koordinatsioonisuhted ka kõiki majanduse haruteadusi. Kuid need suhted ei ole samad, mis seosed majandusteooriaga. Näiteks ei ole kõik majanduse haruteadused üksteisega ühtviisi seotud. Mitte ükski teadus ei ole võimeline eksisteerima iseseisvalt. Seda rõhutab subordinatsioonisuhete üldisus. Kuid teaduse iseseisvus võib esineda ainult suhteliselt, kui võrrelda mingit teadust teiste teadustega samal tasandil. Läbivsuhted seostavad kõikide teaduste sisekontsentrid otseselt filosoo- fiaga, mis asetseb ju kõige kõrgemal tasandil. Filosoofiat või/ehk kõige kõrgemat tasandit peetakse ka kogu teaduse teoreetiliseks tuumaks. Majandusteooria asetseb neljandal tasandil, kuid ta ise on läbi koordinatsioonisuhete kaudu seotud ka kõikide teiste majanduse teadustega. Kuid läbivsuhted on tal just filosoofiaga. Majan- dusteooria on kui kõikide majanduse haruteaduste teoreetiliseks tuumaks. Niimoodi on seotud läbi
seovad koordinatsioonisuhted ka kõiki majanduse haruteadusi. Kuid need suhted ei ole samad, mis seosed majandusteooriaga. Näiteks ei ole kõik majanduse haruteadused üksteisega ühtviisi seotud. Mitte ükski teadus ei ole võimeline eksisteerima iseseisvalt. Seda rõhutab subordinatsioonisuhete üldisus. Kuid teaduse iseseisvus võib esineda ainult suhteliselt, kui võrrelda mingit teadust teiste teadustega samal tasandil. Läbivsuhted seostavad kõikide teaduste sisekontsentrid otseselt filosoo- fiaga, mis asetseb ju kõige kõrgemal tasandil. Filosoofiat või/ehk kõige kõrgemat tasandit peetakse ka kogu teaduse teoreetiliseks tuumaks. Majandusteooria asetseb neljandal tasandil, kuid ta ise on läbi koordinatsioonisuhete kaudu seotud ka kõikide teiste majanduse teadustega. Kuid läbivsuhted on tal just filosoofiaga. Majan- dusteooria on kui kõikide majanduse haruteaduste teoreetiliseks tuumaks. Niimoodi on seotud läbi
seovad koordinatsioonisuhted ka kõiki majanduse haruteadusi. Kuid need suhted ei ole samad, mis seosed majandusteooriaga. Näiteks ei ole kõik majanduse haruteadused üksteisega ühtviisi seotud. Mitte ükski teadus ei ole võimeline eksisteerima iseseisvalt. Seda rõhutab subordinatsioonisuhete üldisus. Kuid teaduse iseseisvus võib esineda ainult suhteliselt, kui võrrelda mingit teadust teiste teadustega samal tasandil. Läbivsuhted seostavad kõikide teaduste sisekontsentrid otseselt filosoo- fiaga, mis asetseb ju kõige kõrgemal tasandil. Filosoofiat või/ehk kõige kõrgemat tasandit peetakse ka kogu teaduse teoreetiliseks tuumaks. Majandusteooria asetseb neljandal tasandil, kuid ta ise on läbi koordinatsioonisuhete kaudu seotud ka kõikide teiste majanduse teadustega. Kuid läbivsuhted on tal just filosoofiaga. Majan- dusteooria on kui kõikide majanduse haruteaduste teoreetiliseks tuumaks. Niimoodi on seotud läbi
annaabi.ee 
