). Tekib konventsioon. See on laienenud pidzin. Niipea, kui see muutub kellegi emakeeleks, on tegemist kreooliga. Pidzinid ja kreoolid ei ole klassifitseeritavad nii, nagu tavalised keeled. Kuid ka tavaliste keelte puhul on neid, mille sugulasi/kuuluvust keelkondadesse pole õnnestunud tuvastada. Keelkondadesse mittekuuluvaid keeli nimetatakse isolaatideks. Surnud keeled-isolaadid nt etruski, sumeri. Elavatest: baski, burusaski (Kasmiiris ja Pakistanis) jne. Euraasia keelkonnad: Indoeuroopa, uurali, altai, tsuktsi-kamtsadaali, kaukaasia (3 keelkonda). Aafrika: Afroaasia, niiluse-sahara, nigeri-kongo, khoisani Ameerika: eskimo-aleuudi, naa-dene, nn amerindi keeled Kaug-Aasia: draviidi, hiina-tiibeti, birma, tai, miao-jao, austroneesia, paapua, Austraalia aborigeenide keeled
Maailmas on 40005000keelt. 1)Hiina keel(miljard) 2)inglise keel(350miljonit) 3)hispaania keel(250miljonit) Keeli liigitatakse: 1)tüpoloogiliselt(vormi moodustuse alusel) 2)geneetiliselt(keelte omavaheline sugulus) Omavahel suguluses olevad keeled moodustavad keelkonna(200maailmas)Suurim on indoeuroopa 1.HÜPOTEES:Uurali algkeel, algkoduUurali mäe jalamil,8000aastat tagasi,väljaränne läände algrahva ja algkeelte argnemine. 2.HÜPOTEES:kõik keeled põlvnevad otse uurali algkeelest ilma vahepealse argnemiseta. Uuemad hüpoteesid väidavad, et Uurali rassi esindajad tulid~45000a tagasi Aafrikast põhjaEuroopasse. Eestisse saabusid~12000a tagasi. SOOMEUGRI KEELED. Ugri keeled(keelerühm): handi keel(~13000,ohust.), mansi keel(~3500,ohust.), ungari keel(~14miljonit,SUURIM 1). Permi keeled: komi keel(~350 000,ohust.), udmurdi keel(~500000,ohust.) Volga keeled: mari keel(~600 000,ohust.), mordva keel(~750 000,ohust.) Saami keeled: saami keel...
Keelteteaduses kasutatakse põhiliselt kaht liigitust: · Tüpoloogiline · Geneetiline Tüpoloogilise liigituse aluseks on struktuurierinevused, geneetilise liigituse aluseks keelesugulus. Keelesuguluse tuvastamine Otseseid andmeid on vähe. Võrdlev ajalooline meetod. Muutetunnused ja lausestruktuur. Mida kauem aega on möödunud algkeele hargnemisest, seda rohkem muutusi on keeles toimunud. Keelkonnad Omavahel suguluses olevate keelte suurimad üldtunnustatud klassid on keelkonnad, mis jagunevad rühmadeks ja allrühmadeks. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Maailma_keelkonnad) Suurimad keelkonnad on: · Indoeuroopa keelkond · Hiina-Tiibeti keelkond · Uurali keelkond Täname tähelepanu eest !
10000- 100000- 1-10 milj üle 10 100000 milj milj Maailma keelte arv kõnelejate arvu poolest, üle 95% maailma keeltest on eesti keelest väiksemad. On teada, et ainult umbes koolmandikul keeltest on olemas kirjakeel Maailma keeled jagunevad planeedil üsna ebaühtlaselt Keelkonnad Maailma suurimad keelkonnad Keeled moodustavad keelkondi Enamik Euroopa keeli kuulub
on eesti keel suur keel. ● Maailma keelte arv kõnelejate arvu poolest, üle 95% maailma keeltest on eesti keelest väiksemad. ● On teada, et umbes koolmandikul keeltest on olemas kirjakeel ● Maailma keeled jagunevad planeedil üsna ebaühtlaselt ● On arvutatud et viimase 40 000 aasta jooksul on igaveseks Keelkonnad ● Keeled moodustavad keelkondi ● Enamik Euroopa keeli kuulub indoeuropa keelkonda ● Uurali keeled on Põhja-Euraasia kõige keelterohkem keelkond: sellesse kuulub eesti keel vähemusrahvuste keeled: Lihtsamast keerulisemaks: ➔ 1. inglise keel – lihtne: 7-aastaselt Keele emakeelena selge ➔ 2. hispaania omandamine ➔ 3. itaalia ➔ 4. prantsuse ➔ 5. saksa ➔ 6
Kui palju on maailmas keeli?- täpset arvu ei tea keegi, kuid enamik teatmeteoseid väidab, et u 6000-7000, kuid on pakutud ka 3000 ja 10 000. suur kõikumine on tingitud sellest ,et keeli on väga raske kokku lugeda. Kõigub ka avastatud keelte arv, sest väiksemaid keeli sureb märkamatult välja. Kui palju on eri keeltel kõnelejaid?- keelte enamiku kõnelejaskonna suuruse kohta puudub igasugune informatsioon. Valdav enamik maailma keeli on väikesed, nende kõnelejate arv ei ulatu üle 100 tuhande. Kuidas keeli liigitatakse?- kasutatakse põhiliselt kaht liigitust: tüpoloogilist ja geneetilist. Tüpoloogilise liigituse aluseks on struktuurierinevused, geneetilise liigituse aluseks keelesugulus. Keelesuguluse tuvastamine- keelesuguluse tuvastamiseks otseseid andmeid on väga napilt. Algkeeled on palju varasemad, et nendest mingeid kirjalikke andmeid säilinud ei ole. Seetõttu keelesuguluse tuvastamiseks kasutatakse põhiliselt võrdlev-ajaloolist meeto...
Keele funktsioonid 1) Kommunikatsioonivahend inimesed suhtlevad üksteisega keele abil ja jagavad enda mõtteid 2) infoedastaja uudiseid jagatakse keelega. Telekas uudised, ajalehed 3) suhete hoidja suhtled inimesega ja väljendad sõnadega, kuidas sa hindad teda 4) loitsumisvahend vanasti usuti, et osadel sõnadel on väge, võlusõnad 5) mõtlemisvahend peas arutat iseendaga asju 6) kultuuri hoidja ja peegeldaja keelel on arenenud need sõnad, mis on vajalikud. Nt veekogude ääres elavatel inimestel on rikkalik sõnavara kirjeldamaks vett ja veeloomi 7) idenditeedi hoidja ja kuuluvuse väljendaja kindalal rahval on oma keel, mida nad kasutavad suhtlemiseks. Ühine keel tekitab ühtekuuluvustunde 8) emotsioonide väljendaja saad rääkida, mis sul mureks on või karjuda kellegi peale seda, mis ta valesti tegi Keelemärgid 1) ikoonid aluseks on sarnasus: näu, auh, viuh 2) indeksid aluseks on loomulik seos: nemad, seal, sinna 3) sümboli...
Kreoolkeel pidzinkeel, mida vanemad õpetavad oma järeltulijatele emakeelena. Keeled sarnanevad sellepärast, et nad on: - sugulased (pärinevad ühisest algkeelest) - keelekontaktis olnud. - juhuslikkus 5. Maailma keeled Keelte arv elus keeli umbes 7000. Suurima kõnelejaskonnaga keeled on: - hiina (~1,200 milj) - hispaania (329 milj) - inglise (328 milj) Teise keelena kõnelejaid: -hiina -inglise -hispaania Suurima kõnelejaskonnaga keelkonnad: - Indoeuroopa - Hiina-Tiibeti - Nigeri-Kongo Keele kõnelejate hulka mõjutavad: -kõnelejad (emakeel ja teine keel) -keele info hulk ( kirjakeel, trükised, internet) Väike keel väikese kõnelejaskonnaga keel Suur keel suure kõnelejaskonnaga keel Euroopa Liit ja keeled Euroopa Liidus on 24 ametlikku keelt. Indoeuroopa keelkonda kuuluvad 20 keelt, 3 Uurali keelkonda ja 1 Afroaasia keelkonda.
Põhimõisteks variatiivsus palju erinevaid variante. Variatiivsus võib olla: · geograafiline (eri piirkondades räägitakse eri keelt dialekt ) · sotsiaalne (sotsiaalne klass - seostatakse sissetulekuga, haridusega, vanus, sugu) · situatsiooniline nt stiil, formaalsus (kõik räägivad erinevates olukordades veid erinevalt). Areaalne 13. Keelkond, algkeel, haru Omavahel suguluses olevate keelte suurimad üldtunnustatud klassid on keelkonnad , mis jagunevad rühmadeks ja edasi alarühmadeks. Uurali keelte ja altai keelte puhul on keelkonna ja keelerühma vahel vahepealne klassifikatsiooniüksus haru, näiteks soome-ugri keeled on uurali keelte haru, läänemeresoome keeled aga sellesse harusse kuuluv keelerühm. Allkeel-keele variant, mida kasutatakse erinevates situatsioonides (nt ametikeeled, üldkeel, argikeel, släng) Haru on osa keelepuust. Selle moodustavad rühm keeli, mis on omavahel lähedases suguluses. 14
Autasud (v.a liiginimed) Üritustele väljamõeldud nimed- nt: Valge Daami päevad. 2. Esi suur täht Ajaloo sündmused nt: Esimene maailmasõda, Madisepäeva lahing NB! Läbiva suure tähega kirjutatakse: Suur Pauk, Verine Pühapäev, Punane Reede. Teosed, filmid, teatrietendused, maalid skultuurid jne. nt: ,,Tõde ja õigus", ,,Kolm Õde" Saatesarjad - nt: ,,Aktuaalne kaamera" Taimesortide aretatud nimed nt: ,,jõgeva piklik" Mängudele mõeldud nimed. 3. Väike täht Keeled, keelkonnad Rahvused, hõimud Üritused, sündmused Pühad, tähtpäevad Teete, liigi nimed Ameti nimed, asutused Sumerid Sumerite Kirjandus Sumerit kirjandusega algab maailma kirjanduse ajalugu. Nende kirjanduse alla kuuluvad: hümnid, eeposed, palved, nutulaulud ja vanasõnad. Vanasõnad on kõige vanemad kirjanduse saanrid. Vanasõnad väljendavad sumerite tõekspidamisi ja nende rahvatarkust. Nii mõnedki vanasõnad on ühes või teises sõnastuses kasutuses tänapäevalgi
Nt Poiss, pastakas käes, kirjutas eksamit -des, -mata, -maks -des_____, lause____. nt. Jalutades aias, kohtasin sõpra. Lause____, -des____. nt. Kohtasin sõpra, jalutades aias. ______des lause_____. nt. Aias jalutades kohtasin sõpra. Lause________-des. nt. Kohtasin sõpra aias jalutades. 1. -nud, -tud Millal? KOMA Puud lõhutud, läksin sööma. Missugune- KOMATA Lõhutud puud seisid riidas. 1) Keele tekkimine, keelkonnad, keele funktsioonid - Maailmas on umbes 4000-5000 keelt ja neid kõiki ei ole võimalik kokku lugeda, kuna on väga väikse rahvaarvuga kõnelevaid keeli ja on raske eristada murdeid. Kõige populaarsem keel maailmas on mandariinikeel ehk hiina keel. Eesti keel kuulub Uurali keelkonna Soome-Ugri keelte läänemeresoome allrühma. Meiega samasse keelerühma kuulub soome-, karjala-, vepsa-, isuri-, vadja ja liivi* keel.
alusel. Keeltearvu hinnangulisus Keelte arvu on raske hinnata, sest murrete ja keelte piiril on raske vahet teha, raske aru saada kas keel on surnud või on veel kõnelejaid, kõik keeled pole veel avastatud. Maailmas on hinnanguliselt 6909 keelt. Keelkonnad ja näitekeel Indoeuroopa (Ingise); Hiina-Tiibeti (Hiina); Nigeri-Kongo (Joruba); Afroaasia (Araabia); Austroneesia (Indoneesia); Altai (Türgi) ja ülejäänud väiksemad keelkonnad. Läänemeresoome keeled Ungari, Soome, Eesti, Mari, Karjala, Mordva, Vadja, Mansi, Eenetsi, Komi, Permikomi, Handi, Vepsa jne. Keelte elujõudu tugevdavad - tugev identiteet, noortekultuuri olemasolu, suurenenud eneseteadvus, hõimurahvaste abi, riiklik rahaline toetus vähemustele. Takistavad - Väike osakaal üldisest rahvastikust, hajutatus väljaspool oma territooriumi, tööstuse halb mõju traditsioonilisele elulaadile, linnarahvastiku väike osakaal.
Maailma keelte mitmekesisus Maailma keelte mitmekesisus on inimkonna peamisi rikkusi ja iga keele hääbumine on inimkonnale suur kaotus.Iga keel ja murre on omapärane, mis peegeldab omal viisil keeletarvitajate välis- ja sisemaailma. Teiselt poolt hääbuvad suurkeelte survel paljud väikekeeled ja -keelkonnad, kui väikerahvad omandavad suurrahva massikultuuri- ja keele. Samas oleks hea, kui kõigil oleks ühine keel. Siis saaksid kõik inimesed üksteisest aru, tänu millele saaks teiste maade inimestega suhelda vabalt. Veel oleks kindlasti selle üheks plussiks, et ei peaks õppima teisi keeli, et elus hakkama saada.
UGRI KEELED Referaat Juhendaja: Pärnu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 1. UURALI KEELKOND...........................................................................................................4 2. UGRI KEELED...................................................................................................................... 5 2.1 Ungari................................................................................................................................5 2.2 Handid...............................................................................................................................5 2.3 Mansid..........................................................................................................................
signaalist. Ikooniks nimetatakse sellist märki, mille tähistaja on sarnane objektiga või tegevusega, millele ta viitab. Indeksiks nim. sellist märki, mis on loomulikul viisil seotud nähtusega, mida ta tähistab. Sümbol on keelemärk, mille tähistaja ja tähistatava seos on arbitaarne ja konventsionaalne. Enamik inimkeele sõnu on sümbolid. 3. Maailma keelte arv Maailmas on kokku umbes 6000-8000 keelt, täpset arvu pole võimalik kindlaks määrata. 4. Suurimad keeled (5) Keelkonnad: Uurali keeled, Indoeuroopa keeled,Altai keeled, Afroaasia keeled, Kaukaasia keeled, Hiina-Tiibeti keeled. Suurimad on: hiina, hispaania, inglise, araabia, hindi 6. Keelte jagunemine rühmadesse kahel alusel, selgita. Tüpoloogiline-liigitamine sarnasuse järgi Genealoogiline- liigitamine päritolu järgi Isolaatkeeled- Keeled millel pole sugulasi 7. Algkeel, keelkond Eesti keel pärineb Läänemeresoome keelkonnast (algkeel) ,mis omakorda pärineb Uurali keelest(keelkond).
.........................................................10 Laadivaheldus........................................................................................................................10 Silp.................................................................................................................................................10 LÜHENDAMINE..........................................................................................................................11 Keeled ja keelkonnad.....................................................................................................................11 Keeled........................................................................................................................................ 11 Eesti mured................................................................................................................................ 12 Keelkonnad.........................................................................
,,nagu'' mitte võrdluse ette: ta on rumal nagu lauajalg. +selline/niisugune/säärane nagu; pole koma kui ,,nagu'' on lause alguses, siis on koma vabatahtlik. koma siis, kui algab loetelu(mitmed mängijad, nagu Ronaldo, ...)v kui järgneb öeldis (oleks, teeks jne) Olevas käändes komaga ei eraldata. Bugatti kui kiireim auto/kiireima autona ,,Kui'' komaga siis, kui puudub öeldis. Ta tegi nii palju, kui nõutud. Parem, kui ma teisiti teeks. Kui öeldist ei saa juurde mõelda, on võrdlus. Ilm on sama ilus kui eelmisel aastal. Koma siis, kui on vastand: taat on vähemalt kuuekümnene, kui mitte rohkemgi. Kõrvallausega sama lugu(tahtsin parasjagu õue minna, kui telefon helises.) Eraldatakse: Kas Sina, haritud inimene, tead, mis on elu mõte? AGA: Kas Sina, haritud inimesena tead, mis on elu mõte? (omastav kääne, koma ainult ees) isegi kui, olgugi et, vaevalt et jne ühtsena. EESASEND komaga:Ostes 3 pakki, saad neljanda tasuta. Ta vaatas ringi, teadmat...
keel) III) Areaalne liigitus- Liigitatakse piirkonna paiknemise järgi. Kõige uuem liigitusviis. Uuritakse mingi piirkonna keeli. 12) Võrdlev-ajaloolise keeleteaduse mõiste ja selle põhiseisukohad Võrdlev-ajalooline keeleteadus- sugulaskeelte ja murrete ajaloo selgitamine nende võrdlemise põhjal. Tähtsaimad võtted on häälikuvastavuste otsimine ja laensõnade uurimine. 15) Kalevi Wiiki teooria Keeled ja keelkonnad on kujunenud naaberkeeltelt mõjutusi saades ja nendega sarnastudes. 16) Keeltetekketeooria Monogeneesi teooria- Kõik keeled pärinevad ühest algkeelest Polügeneesi teooria- Keeled pärinevad erinevatest keeltest eripaikadest.
6eb63d8f96d50d88beb69194708526be36fd556a&ei=dHMYVIO8M8XnyQOc9oCgCQ&usg=AFQjCNFs3AtZWKBYhryd_Zz- KF_mbdOPJQ&sig2=_Md-jU_xIa-2tYHZS69w0w&bvm=bv.75097201,d.bGQ ) Keeled: Arvamused maailma keeltest jäävad üldiselt 40007000 vahele. Keelte täpse arvu kindlaksmääramine on võimatu, kuna ei ole olemas ühest keele definitsiooni. Keeli võib võrrelda erinevatest perspektiividest ja eri vajadustest lähtuvalt. Omavahel suguluses olevate keelte suurimad üldtunnustatud klassid on keelkonnad, mis jagunevad rühmadeks ja edasi alarühmadeks. Uurali keelte ja altai keelte puhul on keelkonna ja keelerühma vahel vahepealne klassifikatsiooniüksus haru, näiteks soome- ugri keeled on uurali keelte haru, läänemeresoome keeled aga sellesse harusse kuuluv keelerühm. Uurali keeli kõnelevaid rahvaid on uuemate andmete ja hüpoteeside järgi Euroopas elanud juba kümmekond aastatuhandet. ( Kasutatud materjal: http://www.annaabi.ee/Maailma-keeled-m12215.html ) Usundid:
Kasutatud allikad Ethnologue 2016. A language of Ethiopia. Sidamo. https://www.ethnologue.com/language/sid külastatud 31.10.2016 Kawachi, Kazuhiro. 2007. A grammar of Sidama (Sidamo), a Cushitic languaege of Ethiopia. Doctoral dissertation. State University of New York at Buffalo. http://linguistics.buffalo.edu/people/faculty/dryer/dryer/KawachiSidaama.pdf külastatud 08.11.2016. Mall, Laur. 2000. Keelkonnad ja keeled: Keeleatlase lisa. Koolibri Tallinn. Zompist 2016. Numbers from 1 to 10 in over 5000 languages. http://www.zompist.com/numbers.shtml külastatud 31.10.2016 Wikipedia 2016. Sidamo language. https://en.wikipedia.org/wiki/Sidamo_language külastatud 07.11.2016.
Maailma keeled Maailmas on loendatud 2500-4000 keelt. Keeli ühendatakse keelesuguluse alusel (ühisest algkeelest põlvnemise järgi) keelkondadeks. Viimaseil sajandeil võib maailma keelte arenemises märgata kaht põhisuunda. Ühelt poolt sugulaskeelte ja -murrete piirid muutuvad, sest kujuneb uusi rahvusi ning luuakse kirjakeeli rahvaile, kel seda varem polnud. Teiselt poolt palju väikekeeli ja -keelkondi hääbub suurkeelte survel (näit. Austraalias ja Põhja- Ameerikas inglise keele, Kesk- ja Lõuna-Ameerikas hispaania ja portugali keele mõjul) Keelkonnad Uurali keeled I samojeedi keeled (neenetsi, nganassaani, sölkupi ja kamassi keel) II soome-ugri keeled 1) läänemeresoome rühm. Lõunarühma kuuluvad liivi, eesti ja vadja keel ning põhjarühma soome, isuri, karjala ja vepsa keel. Liivi keele kõnelejaid on Lätis üksikuid. Vadja keelt oskab kümmekond in Peterburi oblastis. Isuri keelt kõneleb alla 1000 in Peterburi oblastis. Karj...
1.Keele tekkimine, keelkonnad, keelefunktsioonid Keele tekke kohta on esitatud palju hüpoteese kuid üksi neist ei ole võitnud üldist tunnustust.Arvatakse et keel tekkis niimoodi et kui inimahvist sai inimene kes käis kahel jalal siis muutus tema hingamisteede asend ning siis oli võimalik hääldada igasuguseid häälikuid. Selleks,et rääkida on vaja keelemeelt,mis eristab meid loomadest. On olemas kolm suuremat keelkonnda:Indoeuroopa keelkonnd(läti,rootsi,norra,saksa),hiina-tiibeti keelkond(hiina,tiibeti),uurali keelkond(eesti,soome,ungari).Uurali keelkond jaguneb kaheks:soome- ugri keelkond(ugri,volga,saami) ja samojeedi keelkond(samojeedi keel). Keele funktsiooni:info edastamine,kuuluvuse väljendamine,tunnete väljendamine,mõttlemine,suhtlemine. 2.Keelemärk ja leksikaalsed suhted Keelemärgid on sümbolid, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks. Sümbol-märk, millega tähistatakse mingit mõistet Tähistaja- sõna"lill" tähistatav-lill...
Norra keel Georg Ermel 10.c klass 28.10.2015 I. Osa 1) Norra keel on Skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel. Keelkonnad on Indoeuroopa, põhjagermaani, idaskandinaavia. 2) Norra keelt kõnelevad naaber riigid. Norra keel on väga sarnane rootsi ja eriti taani keelega. 3) Norra keelt kõneletakse: Norras, Rootsi, Isalndil ja Taanis. 4) Riigi keelena seda kõneletakse ainult Norras ja kokku on kõnelejaid 4,7 miljonit. 5) 19. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi keskpaigani oli USA Kesk-Läänes elujõuline norra keele kõnelejate kogukond
pole ühtset uurali algkeelt kunagi olnudki, vaid selle asemel oli mitu algkeelt, mis olid omavahel kontaktis ja sarnastusid seetõttu, hiljem aga, kui inimesed hakkasid asustama suuremat territooriumi, muutusid taas erinevamaks. 10. Kuidas mängib maastik (nt mäestikud ja saared) keelte muutumisele kaasa? (2p) Kui inimesed elavad isoleeritult siis nende keel ei uuene, tekivad omad slängid ning keel sureb välja. 11. Mis on kõige keelerikkamad keelkonnad (kirjuta 4) maailmas, märgi ka ära, mitu keelt neis on. (4p) Läänemeresoome- 7 keelt, Volga-4 keelt, Samojeedi-6 keelt, Soome-Permi-4 keelt. 12. Kui palju keeli kuulub indoeuroopa keelkonda? (1p) u 400 k eelt. 13. Uuri tabelit nr 1 lk 55 ja loe kõrvale teksti ning vasta järgmistele küsimustele: (2p) a) Mis meetodiga on määratud Uurali rahvaste algkodu? Uurali keelte algkodu määrati lingvistilise paleontoloogia meetodiga, mis seisneb
25.Millised on põhilised siserände tüübid eestis? Mis neid põhjustab Valglinnasutmine-paremad töökohad 26.Iseloomusta euroopaga seotud rändesuundi ja nende põhjusi 20. sajandil 20. sajandil liiguti euroopast Ameerikasse ja Austraaliasse, sest seal ei olnud sõdu. Mindi töö ja õnne otsingule 27.Mis on rahvusriik? Kas eesti on rahvusriik Riik millel on oma kindel teritoorium, rahvas, keel ja kultuur. On küll 28.Millised keelkonnad on euroopas esindatud? Nimeta vähemalt kaks keelt igast keelkonnast Lk 92 29.Kuidas on muutunud eestlaste osatähtsus eesti rahvastikus 20. sajandil Sündinute seas olnud vahemikus 70-75%, surnute seas 64-68% 30.Mille poolest erinevad kodakondsus ja rahvus Kodakondsus on elamis luba, mis näitab et sa oled näiteks eesti kodanik mis aga ei tähenda et sa pead olema rahuselt eestlane. Rahvus on ühte keelt, kultuuri, usku ja muudel teguritel põhinev etniline identiteet 31
0. Sissejuhatus Uurimuse eesmärgiks oli koostada võimalikult sobiv valim kõikidest maailma keeltest, et tuua nende kohta universaalseid järeldusi. (slaid)On selge, et üldine grammatiline teooria peab looma raami kõikidele keeltele, mitte ainult näiteks hollandi ja inglise keelele. Need on ainult kaks suvalist keelt, mistõttu ei saa arvata, et nende keelte uurimisel saab tuua paralleele lingvistiliste fenomenidega ka kõigis teistes keeltes. Teine põhjus on see, et universaalseid järeldusi saab tuua ainult põhjaliku keeltevahelise uurimustöö tulemusena. Lingvistika peab leidma ja arvesse võtma erinevate keeleliste omaduste leviku ja nendevahelise korrelatsiooni, kui seda esineb. Lingvistika peab põhjendama keeleliste faktide esinemise ja selle mittejuhuslikkuse, ning seda ei saa teha, kui võetakse aluseks ainult kaks keelt. Keeltevaheline uurimus on üks põhilisi viise keeleliste faktide leidmise...
Lk 5 Kasutatud kirjandus. Lk 6 lk 2 Maailma keeltest üldiselt. Arvamused maailma keeltest jäävad üldiselt 40007000 vahele. Keelte täpse arvu kindlaksmääramine on võimatu, kuna ei ole olemas ühest keele definitsiooni. Keeli võib võrrelda erinevatest perspektiividest ja eri vajadustest lähtuvalt. Omavahel suguluses olevate keelte suurimad üldtunnustatud klassid on keelkonnad, mis jagunevad rühmadeks ja edasi alarühmadeks. Uurali keelte ja altai keelte puhul on keelkonna ja keelerühma vahel vahepealne klassifikatsiooniüksus haru, näiteks soome-ugri keeled on uurali keelte haru, läänemeresoome keeled aga sellesse harusse kuuluv keelerühm. Soome-ugri keeled on uurali keelkonna suurim haru, mille "soome" allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt.) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning "ugri" haru keeli kõneldakse nii
otsima Lääne-Saksamaale ja teistesse Kesk-Euroopa riikidesse. Aga ka Soomest lahkuti enamasti Rootsi. Peale sotsialismi kokku varisemist liiguti rikastesse Lääne-Euroopa riikidesse. Kõige enam rännati Poolast, Leedust, Bulgaariast. 27. Mis on rahvusriik? Kas Eesti on rahvusriik? V: See on riigivorm, mis pakub territooriumi mingile kindlale rahvusele. Poliitiline ja kultuuriline moodustis langevad georgraafiliselt kokku. Jah, Eesti on rahvusriik. 28. Millised keelkonnad on Euroopas esindatud? Nimeta vähemalt 2 keelt igast keelkonnast. V: Germaani - rootsi, island, taani, inglise, saksa, hollandi. Slaavi - vene, poola, bulgaaria, ukraina, slovakkia, sloveenia. Romaani - prantsuse, itaalia, hispaania, portugali, rumeenia. 29. Kuidas on muutunud eestlaste osatähtsus Eesti rahvastikus 20. sajandil? V: Eestlaste osatähtsus on vähenenud. 1918 peeti vähemusrahvuseks venelasi, sakslasi ja rootslasi
Teabe vahetamine võib olla kas ühe- või mitmesuunaline. Ühesuunalist kommunikatsiooni nimetatakse informeerimiseks. Sel juhul ei oota teabe edastaja, et talle vastatakse või antakse tagasisidet Inimkeeled jagunevad iseloomulike joonte järgi keelkondadeks. Teadlased pole üksmeelel, kas tänapäeval kõneldavad keeled on kõik arenenud ühisest algkeelest ning lahknenud "keelepuu" eri harudeks või on keel tekkinud eri aegadel ja eri kohtades ning keelkonnad on kujunenud hoopis lähedastel aladel kõneldud keelte sarnastumise käigus. Esimene ehk divergentsi teooria on levinum, teist ehk konvergentsi teooriat pooldab keeleteadlaste vähemik. Keelepiirid võivad tänapäevalgi olla hägused. Võib esineda murrete ehk dialektide kontiinuum, kus geograafiliselt lähedastel aladel kõneldavad murded on üksteisega väga sarnased ja vastastikune arusaadavus väheneb sujuvalt vahemaa suurenedes.
khoisani (kollane) ja austroneesia (valge) keelkondadeks. Skeemi järgi võime näha, et Aafrika tsivilisatsiooni piirkonnas on esindatud kõik keelkonnad, kuid Afroaasia keelkonna osatähtsus on väga väike J. Greenbergi uurimuses on Aafrikas . hinnanguliselt 1500 keelt Usundid ja pühad: Traditsioonilisi Aafrika animistlikke usundeid järgib tänapäeval u 100 miljonit aafriklast.
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 25 5.1.2 Keele ja kultuuri suhted . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26 3 5.2 Rahvad keelkonniti . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26 5.2.1 Klassifitseerimise moodused . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26 5.2.2 Tähtsamad keelkonnad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 27 5.2.3 Ülejäänud maailma keeled . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 30 6 Kultuurökoloogia 31 6.1 Kultuur ja keskkond . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 31
Hakatakse objektide ja nähtuste tähistamiseks kasutama sümboleid (sõnu). 5 Keele struktuur Inimkeeled jagunevad iseloomulike joonte järgi keelkondadeks. Teadlased pole üksmeelel, kas tänapäeval kõneldavad keeled on kõik arenenud ühisest algkeelest ning lahknenud "keelepuu" eri harudeks või on keel tekkinud eri aegadel ja eri kohtades ning keelkonnad on kujunenud hoopis lähedastel aladel kõneldud keelte sarnastumise käigus. Esimene ehk divergentsi teooria on levinum, teist ehk konvergentsi teooriat pooldab keeleteadlaste vähemik. Keelepiirid võivad tänapäevalgi olla hägused. Võib esineda murrete ehk dialektide kontiinuum, kus geograafiliselt lähedastel aladel kõneldavad murded on üksteisega väga sarnased ja vastastikune arusaadavus väheneb sujuvalt vahemaa suurenedes. Ühemõtteline eristus keele ja murde vahel puudub,
Haruldase nähtuse uurimisel peab valik olema suhteliselt täielik (nt Greenberg uuris glotaalseid konsonante 150 teadaolevas keeles). Tavanähtuse puhul tekib probleem valikuga, kuigi ka 4050 keele uurimisega võib saada usutavaid tulemusi. Pilootuurimiseks on vaja 50100 keelt, mille avaldamisele järgneb lingvistilise üldsuse reaktsioon ja siis saab andmeid täiendada. Keelevalimi koostamiseks tuleb - võtta igast keelkonnast sama % keeli, mistõttu saavad suure keelte arvuga keelkonnad suure esindatuse - 50 sõltumatut keelt, mis peavad olema geneetiliselt, kultuuriliselt ja areaalselt kauged - Dryeri meetod: 625 keelt, mis on valitud geneetilistel ja areaalsetel printsiipidel · Tõenäosusvalim · Mitmekesisusvalim · Juhuvalim 5. Keeleuniversaalid väited keele fundamentaalsete omaduste kohta. Universaalid on empiirilised. Universaalid eksisteerivad keelesisestel ja keelevälistel põhjustel (diskursus, arusaadavus, ökonoomsus, taju, ikoonilisus).
- On suurepäraseid näiteid sellest, kuidas on saadud väga usutavaid tulemusi 40-50 keelega. - 50-100 keele kasutavat uurimust peetakse tänapäeval siiski ainult pilootuurimuseks - Praktikas: pärast pilootprojekti avaldamist reageerib lingvistiline üldsus ja andmeid on võimalik täiendada. Lahendused keeltevalimi koostamiseks: - igast keelkonnast sama protsent (suurema keelte arvuga keelkonnad saavad seega suurema esindatuse); - 50 sõltumatut keelt (Bybee, Perkins) – valitakse geneetiliselt, kultuuriliselt ja areaalselt võimalikult kauged keeled 5. Keeleuniversaalid. Keeleuniversaalide võimalikke põhjusi. 2 Universaalid on väited keele fundamentaalsete omaduste kohta. Universaalid on empiirilised. Keeleuniversaalid:
meetoditega. 92. Paradigma on asendussuhetes olevad elemendid. 93. Keele ja murde eristamine: Arusaadavuse kriteerium, poliitilised põhjused, identiteet ja kultuur. 94. Rekonstruktsioonid on algkeele rekonstrueerimine 95. Indoeuroopa keeled Keldi keeled, itali keeled, romaani keeled, germaani keeled, kreeka keel, albaania keel, balti keeled, slaavi keeled, armeenia keel, indoiraani keeled, india keeled, iraani keeled 96. Uurali keeled vt keelepuu 97. Teised tähtsamad keelkonnad uurali keeled, afroaasia keeled, kaukaasia keeled 98. Viipekeel on loomulike keeltega võrdsel tasemel kinnistunud ja arenenud keelesüsteem, mida ei saa samastada keelelist suhtlust saatvate zestide ja miimikaga.
tööde autorid ei pea vastama) 98. Keele ja murde eristamine -Arusaadavuse kriteerium -Poliitilised põhjused -Kultuuri ja identiteedi põhjused 99. Rekonstruktsioonid Rekonstruktsioonid on algkeele rekonstrueerimine. 100. Indoeuroopa keeled Keldi keeled, itali keeled, romaani keeled, germaani keeled, kreeka keel, albaania keel, balti keeled, slaavi keeled, armeenia keel, indoiraani keeled, india keeled, iraani keeled 101. Uurali keeled????? 102. Teised tähtsamad keelkonnad Afroaasia keeled, kaukaasia keeled 103. Viipekeel Viipekeel on loomulikke keeltega võrdsel tasemel kinnistunud ja arenenud keelesüsteem, mida ei saa samastada vestlusega kaasnevate zestide ja miimikaga.
tööde autorid ei pea vastama) 98. Keele ja murde eristamine -Arusaadavuse kriteerium -Poliitilised põhjused -Kultuuri ja identiteedi põhjused 99. Rekonstruktsioonid Rekonstruktsioonid on algkeele rekonstrueerimine. 100. Indoeuroopa keeled Keldi keeled, itali keeled, romaani keeled, germaani keeled, kreeka keel, albaania keel, balti keeled, slaavi keeled, armeenia keel, indoiraani keeled, india keeled, iraani keeled 101. Uurali keeled????? 102. Teised tähtsamad keelkonnad Afroaasia keeled, kaukaasia keeled 103. Viipekeel Viipekeel on loomulikke keeltega võrdsel tasemel kinnistunud ja arenenud keelesüsteem, mida ei saa samastada vestlusega kaasnevate zestide ja miimikaga.
tööde autorid ei pea vastama) 98. Keele ja murde eristamine -Arusaadavuse kriteerium -Poliitilised põhjused -Kultuuri ja identiteedi põhjused 99. Rekonstruktsioonid Rekonstruktsioonid on algkeele rekonstrueerimine. 100. Indoeuroopa keeled Keldi keeled, itali keeled, romaani keeled, germaani keeled, kreeka keel, albaania keel, balti keeled, slaavi keeled, armeenia keel, indoiraani keeled, india keeled, iraani keeled 101. Uurali keeled????? 102. Teised tähtsamad keelkonnad Afroaasia keeled, kaukaasia keeled 103. Viipekeel Viipekeel on loomulikke keeltega võrdsel tasemel kinnistunud ja arenenud keelesüsteem, mida ei saa samastada vestlusega kaasnevate zestide ja miimikaga.
– komitatiivi lõpp –ga < *kansak; tähenduse laienemine koosolemiselt instrumendile (bussiga) ja viisile (süvenemisega) – käsi-sõna grammatiseerumine abstraktsemaks kaassõnaks (minu käes, päikese käes) – artiklite (?) tekkimine kõnekeelde • Tänapäeval on ka neid, kes keelepuu teoorias kahtlevad. Eestis on seda suunda esindanud Ago Künnap. • Divergentsiteooria – keeled on lahknenud. • Konvergentsiteooria – keeled on lähenenud, keelkonnad võivad olla tekkinud eri keelte sarnastumise teel, ilma et ühist eellast kunagi oleks olnud. 13. Frege ja analüütilise (keele)filosoofia sünd TERMINID: Frege - oli saksa matemaatik, loogik ja filosoof, keda peetakse tänapäeva matemaatilise loogika rajajaks. Frege teos "Mõistekiri" oli suurim läbimurre loogika ajaloos pärast Aristotelest. Teda peetakse ka analüütilise filosoofia üheks rajajaks: tema tähendusteooria oli semantikas teedrajav ning sellest sai alguse
Keelepuu- Keeled moodustavad rühmi, millel on algkeel ja algkeeltel omakorda algkeel. Keelepuuteooria mõtles välja Schelicher. Dialektoloogia-murdeteadus e keeleteaduse haru, mis uurib murdeid. Isogloss-, Grammatikalisatsioon-grammatiseerumine. pankrooniline protsess-grammatisatsioon. Grammatisatsioon on grammatika elementide kujunemise protsess, kitsamalt grammatiliste elementide kujunemine leksikaalsetest elementidest. Konvergentsiteooria = lähenemisteooria): keelkonnad on tekkinud eri keelte lähenemise teel, ilma et oleks kunagi ühist eellast olnud. Divergentsiteooria- keeled on tekkinud millestki lahknemisel, nt keelepuu SAE (Standard Average European-) hierarhia keeletüpoloogias-tänapäeva keeletüpoloogias väga päevakorraline teema. Nt ühildumishierarhia. semantiline kaart -iseloomulik tänapäeva tüpoloogiale, koondab grammatilisi sarnasusi. Rekursiivsus - keelevõime kitsas tähenduses ehk rekursioon: keel on lõplik hulk
Samuti muutub keele kasutamine aja jooksul. Vestlusanalüüs: (ehk konversatsioonianalüüs) keeleteaduse suund, mis uurib reaalseid vestlusi ja püüab välja selgitada vestluse seaduspärasused Voor: vestluse üksus - see, mida üks kõneleja ütleb, kuni selle kohani, kus teine kõneleja hakkab rääkima Vooruvahetus: kõnevoorude vahetamine vestluses Võrdlev-ajalooline keeleteadus: püüab paljusid keeli omavahel võrreldes välja selgitada keelte sugulust. INDOEUROOPA JA UURALI KEELKONNAD Indoeuroopa keelkonna olulisemad keelerühmad on: •germaani (rootsi, norra, taani, fääri, islandi, inglise, saksa, friisi, hollandi, flaami, afrikaani), •balti (leedu, läti), •slaavi (vene, valgevene, ukraina, poola, tsehhi, šlovaki, bulgaaria, serbia- horvaadi, sloveeni, makedoonia), •keldi (iiri, gaeli, kõmri, bretooni), •romaani (itaalia, hispaania, katalaani, portugali, prantsuse, provansi, retoromansi, sardiinia, rumeenia), •kreeka, •albaania
Püstitatakse hüpoteesid (eeldused) ja kontrollitakse neid. 101.Mida saab teha morfanalüsaatoriga? Morfoloogiline analüsaator on programm, mis sõna vormist lähtudes määrab selle sõna struktuuri (nt. tüvi, järelliide, lõpp), sõnaliigi ja käände või pöörde. Sihtgrupp morfoloogiliste kategooriate üliõpilased, arvutite automaatanalüüs, programmid. 102.Indoeuroopa keeled - PABERIL 103.Uurali keeled - PABERIL 104.Teised tähtsamad keelkonnad (peate oskama nimetada mõnd keelkond, madalamaid tasandeid ei ole vaja) uurali keeled, afroaasia keeled, kaukaasia keeled 105.Viipekeel - loomulike keeltega võrdsel tasemel kinnistunud ja arenenud keelesüsteem, mida ei saa samastada keelelist suhtlust saatvate zestide ja miimikaga. 106.Mis on põhitunnus mis eristab konsonante ja vokaale? -Konsonantide hääldamisel tekib kõnetrakti mingisse kohta kitsus, vokaalid puhul väljub õhk aga ilma takistusteta.
siis, kui oletatakse, et keeled on arenenud ühisest alg- ehk aluskeelest. Mõnede häälikute erinevused on süstemaatilised (häälikuseadused) ja siis otsistakse rekonstruktsioonide abil allkeele kuju. Häälikute vastavuse alusel jagatakse keeled harudesse ja rühmadesse. Eesti keele rekonstrueeritud ehk ,,taasloodud" lähtepunkt on uurali keel. Komparatiivse keeleteaduse algaegadel oli enamasti eesmärgiks teha kindlaks, mis keeled on üldse suhuluses ja mis keelepered või keelkonnad maailmas olemas on. Tänapäeval on pearõhk keelte muutumise ja üksikkeelte ajaloo uurimisel. Sugulaskeelte ajloolise võrdlemise eesmärgiks on selgitada, millised ühisomadused lähtuvad samast algkeelest ja teiselt pool uurida, kuidas ja mis tegurite mõjul tütarkeeled on muutunud. üpris tavalised on mitmesugused reduktiivsed ehk vähendavad muutused. · Mõnede häälikute erinevused on süstemaatilised (häälikuseadused) =
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
