Animism hõlmab filosoofilise, religioosse ja vaimseid veendumusi, et ei ole lahususe vaimse ja füüsilise või materiaalse maailma ja hinge, vaid ka kõik teised loomad, taimed, kivid, loodusnähtused, nagu äike, geograafilisi objekte, näiteks mägesid , jõgede jms. Animism on eriti laialt leitud religioonide põlisrahvastel, (kuigi on leitud ka Shinto, ja mõned vormid hinduism, Sikhism, budism, Panteism, islam, kristlus ja Neopaganism). Animism oli arenenud 19. sajandil ,Edward Tylor, oli see kes lõi ta kui "üht antropoloogia varaseim mõisted, kui mitte esimene." Animism erineb, et ta vastavalt antropoloog Tim Ingold keskendub üksikisiku vaim olendid, mis aitavad jäädvustada elu,et on peamine allikas, nagu maa ise või esivanemaid, kes annavad alust elu. Teatavad põlisrahvaste usuliste rühmituste, nagu seda Austraalia põliselanikega on rohkem tavaliselt totemistlikud, samas kui teised, nagu inuittid on rohkem tavaliselt animistlikud oma maailmavaadega.
Muistsete eestlaste usk erines suuresti tolleaegsest ristiusust. Nii palju kui on meie esivanemate ajaloo kohta teada, on eestlased olnud nn. loodusrahvad, kelle muistsete uskumuste keskses kohas oli animism, mis sümboliseerib hingeusku. Animismis usuti, et terve meid ümbritsev maailm on hingestatud alates puudest, põõsastest, loomadest ning lõpetades taeva ja maaga. Siinkohal väärib märkimist briti antropoloog Edward Burnett Tylor 1871 aastal ilmunud teoses esitatud väide, mille kohaselt esineb mingil määral animismi kõigis maailma usundites (kaasaarvatud ristiusus). Looduse ning ümbritseva maailma hingestatusega tuli animismi puhul ka see kaasa, et hingestatud objektidel oli oma üleloomulik vägi. Muistsete eestlaste jaoks olid kõige pühamad kohad hiied ehk looduslikud pühapaigad. Hiiede all peeti peamiselt silmas pühasid puudesalusid, aga leidus ka teisi
vastu siirad. Paraneb ka Tylori ja tema isa vaheline läbisaamine. See saab selgeks peale seda, kui Tyler on isa tööarvutist leidnud pere pilte, millel on nii surnud Michel, Tyler kui ka väikeõde. See paneb Tyleri mõtlema ning selle kinnituse, et pildid pole sinna ekstra pandud, sai ta ka isa sekretärilt, kes räägib kuidas isa istub arvuti taga ning vaatab sinna ülespandud pilte. On 11,september 2001 aasta. Tyler ja isa on ära leppinud. Samuti on üksteist taas leidnud Ally ja Tylor. Hommikul läheb Tylor isa kontorisse teda ootama, kui terroristide lennuk rammib WTC, kus asus Tylori isa kontor. Filmis kajastatud sotsiaalsed faktid Kõige tähtsamad perekonnaliige Tyleri elus on ta väikeõde Caroline. Rikkurist isa ja ema on lahutatud ja isa kipub oma lastest eemale hoidma. Tylor elab omaette, teenides endale raha raamatupoemüüjana. Ta tahab olla sõltumata oma isa rahast ja tema mõjuvõimust. Kui Ally
Mis on kultuur? Üldiselt intellektuaalide seas ajaloos kultuuri loob ja mõistab üle keskmise andekas- vähemus. Etnoloogias ja kultuuriantropoloogias (edaspidi: KA) kõik inimtegevuse avaldused. Ehk, mis on kultuur? Madal e. mass ei ole? Vs KÕIK on. Edward Tylor (1832-1917) kompleksne tervik, teadmised, seadused, tavad, uskumused, kunstid jne (jätab avatuks, olemuse jätab seletamata). KÕIK ük liikmete poolt loodu. KOLLEKTIIVNE. Leslie White (1900-1975)- kehaväline, ajutine kogum. Sõltub sümboliseerimisest (esemed tavad, rõivad, rituaalid, keel, mängud, sündmused) inimene muudab kultuuriks läbi väärtustamise. Melville Herskovits (1895-1963) inimese poolt loodud osa keskkonnast (kas siis see pole, millel omistame tähenduse, loome
Evolutsionism- teooria mille järgi kõik ühiskonnad..... A) Läbivad ajloo jooksul samad arenguetapid B) Muutuvad aja jooksul keerulistemateks ja täiuslikemateks Erinevad ühiskonnad viibivad erinevates arengu faasides Lewis H Morgan: kultuuri areng 1. Metslus- inimese teke, jahipidamine, tule kasutamine, keele teke 2. Barbaarsus-aiaviljelus, loomade kodustamine, eraomand 3. Tsivilisatsioon-põlluharimine, võimsad riigid Edward B Tylor Religiooni arenguastmed Animism - kõige primitiivsem Polüteism Monoteism - kõige keerulisem/täiuslikum Ray Kurzweil- singulaarsuse tulek. Singulaarsus- Pidevalt toimub midagi uut, uued muutused, uued leiutised Tsükliteooriad Ühiskonna ajalugu koosneb korduvatest tsüklitest Giovanni Baptista Vico Maailma ajaloos kordub tsükkel: Jumalata aeg- religioon domineerib
Religiooni universaalsus Kultuuriuniversaalid- sotsiaalsed nähtused mis esinevad kõikides kultuurides Religioon on üks peamisi kultuuriuniversaale Seletused religiooni universaalsusele. Kust religioon tuleb? Religioosne seletus: üleloomulik maailm ilmutab end inimestele Prühholoogiline seletus: religioon tuleneb inimloomusest Sotsioloogiline seletus: religioon tuleneb ühiskondliku elu loomusest Psühholoogiline seletus Edward B Tylor: inimesed tahavad seletada Loodusnähtusi Enda hingeelu (unenäod) Sigmund Freud: üleloomulikud olendid on isa sümbolid; kui inimene kardab jumalat, kardab ta tegelikult oma isa Ökoloogiline sotsiaalpsühholoogia: inimestel on kaasasündinud kalduvus omistada maailmale inimlikke omadusi. Selline kalduvus on kasulik inimestega suhtlemisel, muude asjade puhul viib valede järeldusteni. Emile Durkheim
Are named afther the people who started them. These names end in 's or s. We do not use the with these names: Lloyds Bank McDonalds Jack's Guest House Harrords (shop) Churches are often named afret saints: St John's Church St Paul's Cathedral Names of companies, airlines etc. are usually without the: Fiat Sony Kodak British Airways IBM We do not use the with names of people (Ann, Ann Tylor etc.). In the same way we do not normally use the with names of places. For example: Continents Africa, Europe, South America Countries France, Japan, Switzerland States, regions etc Texas, Cornwall, Tuscany, Central Europe Islands Corsica, Sicily, Bermuda Cities, towns etc Cairo, New York, Madrid Mountains Everest, Etna, Kilimanjaro But we use the in names with 'Republic', 'Kingdom', 'States' etc:
kui inimesed. Vahel arvatakse, et religioon tekkis kiviajal. Ma arvan, et religioon tekkis sellepärast, et inimestel oli hirm loodujõudude ja surma ees ning taheti seletada loodusjõude ja muud looduses toimuvaid nähtusi. Samuti võis olla religiooni tekke põhjuseks soov loodust ja loodusjõude enda alluvusse saada. Minu arvates taheti ka vahel inimesi enda alluvusse saada ning seegi võis tekitada religiooni. Inglise antropoloog Edward Burnett Tylor on pidanud usu tekitajaks ka unenägusid. Näiteks nähakse unenäos Jumalat, kes tahab, et mingi inimene "leiutaks" usu ja hakkaks seda levitama. Mõned inimesed on arvanud, et religioossuse põhjuseks võib olla ka geenid. Kõige tähtsamaks religiooni tekkimisel peetakse Jumala ilmutusi, mida inimesed mingil ajal suutsid mõista. Ajaloo vältel on religiooni mõju muutunud. Kui religioon tekkis, oli see väga tähtis. Inimesed käitusid vastvalt usule, et olla Jumala tahte järgi
2) Tuleb läbi kristliku misjoni, et põliselanikke ristiusku pöörata, selleks tuli tunda põlisrahvaste usku, elu teadmine, et rahvaid paremini allutada. Tänapäeval puhtakadeemiline huvi või tuua kasu uuritavatele rahvastele (antropoloogia puhul). Etnoloogia ei ole samuti enam seotud vaid rahvusluse põhjendamisega, vaid pigem avastuste tegemisega. Tänapäeval uuritakse pigem väikseid kultuurilise gruppe, mitte enam tervet ühiskonda korraga. 1. 1871. a Edward Tylor ,,Kultuur on kompleksne tervik, mis hõlmab inimese poolt ühiskonna liikmena omandatud oskusi (teadmine, uskumine, tavad, moraal, kunst) klassikaline definitsioon. 2. 1900. 1975. a Leslie White püüdis Tylori ideid aktualiseerida ,,Kultuur on kehaväline ajutine kogum asjadest, sümbolitest, mis sõltuvad sümboliseerimisest." Kultuur on ajutine nähtus, kultuur on kõik see, mida inimesed vastavalt mõtestavad. 3. 1895. 1963
Suurem osa kolooniaid kaovad, uurimine järkub; kolooniad lagunevad, nö tugevama võim. Religioon kaotab oma tähtsuse, materialismi levik. 70-80ndad representatsiooni kriis kaugete rahvaste maailmavaadet on raske seletada ja mõista. * Charles Darwin (1809-1882) religioon asetub inimese arengu varasemasse perioodi, eelteaduslik maailmaseletus. Vastandati religioon (madalamate ühiskondade pärusmaa) teadus (kõrgema ühiskonnaastme tunnetusvorm) Edward Burnett Tylor (1832-1917) esimene religiooniantropoloog, tuletas esimese religiooniuurimuse transi, unenägude, surmaeelse kogemuse uurimine. Pakkus välja religiooni aluseks on duaalse eksistentsi tunnetus; on keha ja nähtamatu hing, mis võib kehast lahkuda; inimene pole tervik- mingi osa (hing) võib lahkuda, seda kogeme unes, surmaeelselt, ekstaasis James Frazer (1854-1941) ,,Kuldne oks" (1890) Tegeles maagiliste praktikatega maagia on usk surematusse; püüdis ülemaailmselt võrrelda
28. Tänapäevane religiooni käsitlus – religioon on uskumused ja praktika, mille abil inimesed püüavad lahendada tähtsaid probleeme, mida teadus ei suuda 29. Ida käsitlused religioonist – 1. üleloomulik jõud mis usutakse olevat mitteinimlikku päritolu 2.antromorfiseerimine – tendents omistada elututele asjadele isikuomadusi 30. Animism - usk hingestatud olenditesse, mis elustavad loodust (Edward Tylor, 1873). 31. Animatism – usk maailma hingestavatesse mitteisikulistesse üleloomulikesse jõududesse (Robert Marret, 1909). 32. Maagiline hüpotees – religioon tuleneb maagilise kontrolli vajadusest, olukorrast, mille kontrolli alla saamiseks kasutatakse maagia abi 33. Totemistlik hüpotees – religioon on kujunenud inimeste kokkukuulumise vajadusest, mõeldi välja hüpoteetilised esivanemad, et põhjendada inimeste kokkukuulumist 34
sarnanevad primitiivsetes ühiskondades olnud põhjendusmüütidega. otsiaalsete suhete mobiilsus on.... Evolutsionistlik antropoloogia läheb veidi teistmoodi nende loomislugude kallale. Miks on üldse hakatud selliseid lugusid rääkima, et oli selline suur hiiglane ja jumalad mõtlesid, et temaga tuleb midagi ette võtta, ta tapetakse, tema kehast saab maa, verest jõed, järved, mered... Tegemist on maailma primitiivse seletusega. Tekib mingisugune skeem. Tylor eeldab, et inimesed on algusest peale püüdnud maailma ratsionaalselt liigendada. See idee on üle võetud kogu kultuur- ja sotsiaalantropoloogiasse. Filosoofia - püüd ümbritsevat maailma korrastada, klassifitseerida, panna süsteemid paika. Tylori filosoofiajaotus: · primitiivne - müüdid. primitiivset religiooni ja müüti ta ei eristanud, need olid enamvähem sünonüümid. Religioon siiski hõlmavam, müüt partikulaarsem. Müüdid pakuvad maailmaseletusi.
Kuni 19. sajandini seostus kultuuri määratlus eelkõige kõrgekultuuriga: kujutav kunst, muusika, kirjandus jne. Kultuur on eliidi privileeg, see pole kõigile kättesaadav. Kultuur on vaid osa inimese tegevusest. Levib arusaam, et on rahvaid, kus kultuuri ei olegi. Neid rahvaid peeti metsikuse reservuaariks, kust arenenud rahvad said ammutada inspiratsiooni. Distsipliinid etnoloogia ning kultuuriantropoloogia arenesid välja 19. sajandi teisel poolel. 1871. aastal esitas Edward Tylor esimese etnol/kultatrop kultuuridefinitsiooni: Kultuur on kompleksne tervik, mis hõlmab ühiskonna liikmena omandatud teadmisi, uskumusi, kunste, moraali, seadusi jne. Seega on kultuur kogu inimtegevus, nii kõrgkultuur kui ka igapäevased tegevused. Sellest tulenevalt hakatakse ka teadlaste poolt rõhku panema inimeksistentsi pisiasjadele, kasvavad välja etnoloogia ning kultuuriantropoloogia. Definitsioonile heideti aga ette, et loetelu on ähmane ning jätab välja mitmed aspektid.
Kultuuridevaheline kommunikatsioon. Konspekt Krista Vogelbergi ja Raili Põldsaare loengute materjali järgi. 1. küsimus Mis on kultuur ja selle põhilised probleemid? Matthew Arnold (1822-1888): `parim, mida on maailmas mõeldud ja öeldud' Sir Edward Burnett Tylor (1832-1917): `Kultuur on kompleksne tervik, millesse kuuluvad teadmised, uskumused, kunst, moraal, seadused, tavad ja kõik muud võimed või harjumused, mille inimesed on ühiskonna liikmetena omandanud.' Europotsentristlik, universalistlik, evolutsionistlik, `madalat' ja `kõrget' kultuuri eraldav mudel 2. küsimus Kultuur antropoloogide arvates: Franz Boas (1858-1942): Kultuur hõlmab kõiki mingi kogukonna ühiskondlike tavade väljendusvorme, üksikisikute
misjonitegevusest (ristiusustamise eesmärgil. Misjonärid uurisid ka enda maa kolooniate usku, et kristlust sujuvalt edasi anda). Etnoloogia lätteks sai ka rahvuslus: enda kultuuri juurte otsimine ja selle väärtuse tõestamine. Kultuuri mõiste & olemus etnoloogias ja antropoloogias Ühtsed definintsiooni pole kultuurile siiani, 90ndatel loeti kokku ~400 erinevat definitsiooni. On püütud arendada Tyleri stiilis kokkuvõtvaid ja olemuslikke sõnastusi (White, Tylor). Teised loobusid defineerimisel pikkadest loeteludest (Herkovits) E. Tylor 1871: "Kultuur on kompleksne tervik, mis hõlmab inimese poolt ühiskonna liikmena omandatud oskusi ja harjumusi, nagu teadmised, uskumused, kunstid, moraal, seadused, tavad jpt." Rõhutab just et kultuur on omandatud ühiskonna poolt, see ei ole loomulikult kaasa sündinud. L. White: Kultuur on kehaväline, ajutine kogum asjadest ja nähtustest, mis tuleneb nende sümboliseerimisest
5. Esitage lausungi ,,Siin on palav" võimalikke kõneleja-tähendusi (4 kuni 5) a. Fakti nentimine b. Arutlemine (põhjuslik) c. Palve akna avamiseks d. Etteheide akende mitteavamisele 6. Mis on 19. sajandi mõtlejate (nt. Matthew Arnoldi) arvates kultuur ja mis on selle lähenemise probleemid? a. Matthew Arnold: Parim, mida maailmas on öeldud ja mõeldud b. Sir Edward Byrnett Tylor: 'Kultuur on kompleksne tervik, millesse kuuluvad teadmised, uskumused, kunst, moraal, seadused, tavad ja kõik muud võimed või harjumused, mille inimesed on ühiskonna liikmetena omandanud.' c. Europotsentristlik, universalistlik, evolutsionistlik, `madalat' ja `kõrget' kultuuri eraldav mudel 7. Mis on kultuur antropoloogide arvates (esitage kolm määratlust)? a
Kultuuriantropoloogia põhiküsimus: mis on põhiline termin ja mis on selle mõte? Vastus: kultuur. Inimesed, kes ei tea, mis on kultuur, arvavad et see on miski, mis on loodud tarkade ja võimekate inimeste poolt, seda loob ja suudab mõista vähemus. Kultuuri saab mõista kahte viisi: 1) kuidas me teeme vahet, mis on kultuurne ja mis pole, nt mis meile meeldib on kultuur, mis ei meeldi, on midagi muud; 2) kõik, mida inimesed on loonud, on kultuur Edward Tylor (1832-1917) – esitas esimese etnoloogilise antropoloogilise definitsiooni, pärast seda tuli neid välja sadu ja tuhandeid. Tylorit peetakse distsipliinide isaks. Samas kuna tema ''nimekiri'' oli pigem loetelu asjadest, peeti seda mitte terviklikuks. Leslie White (1900-1975) – hakkas 1930.aastatel uuesti mõtisklema Tylori vaimus, sest Tylori mõtteid tõrjuti, kuna need on liiga lihtsakoelised. White püüdis parandada Tylori definitsiooni ja pakkuda rohkem välja midagi kultuuri olemuse
.. mis inimesele automaatselt silme ette kerkib, kui vastava mõistaga kokku puutub. 5. Esitage lausungi ,,Siin on palav" võimalikke kõneleja-tähendusi (4 kuni 5) 1)Fakti nentimine 2)Arutlemine (põhjuslik) 3)Palve akna avamiseks 4)Etteheide akende mitteavamisele 6. Mis on 19. sajandi mõtlejate (nt. Matthew Arnoldi) arvates kultuur ja mis on selle lähenemise probleemid? Matthew Arnold: Parim, mida maailmas on öeldud ja mõeldud / Sir Edward Byrnett Tylor: Kultuur on kompleksne tervik, millesse kuuluvad teadmised, uskumused, kunst, moraal, seadused, tavad ja kõik muud võimed või harjumused, mille inimesed on ühiskonna liikmetena omandanud.' Lähenemise probleemid: 1) liiga universalistlik 2) europotsentristlik (muid kultuure peab küll huvitavateks, kuid mitte võrdväärseteks, nt kohustuslikus kirjanduses puudub Jaapani, Aafrika jne kirjanike teosed
mõistega kokku puutudes. Mõiste tähistab ka paljusid teisi referente, mis on prototüübist kaugemal (tibu, jaanalind) 5. Esitage lausungi ,,Siin on palav" võimalikke kõneleja-tähendusi (4 kuni 5) 6. Mis on 19. sajandi mõtlejate (nt. Matthew Arnoldi) arvates kultuur ja mis on selle lähenemise probleemid? Matthew Arnold (1822-1888):`parim, mida on maailmas mõeldud ja öeldud' Sir Edward Burnett Tylor (1832-1917):`Kultuur on kompleksne tervik, millesse kuuluvad teadmised, uskumused, kunst, moraal, seadused, tavad ja kõik muud võimed või harjumused, mille inimesed on ühiskonna liikmetena omandanud.' Europotsentristlik, universalistlik, evolutsionistlik, `madalat' ja `kõrget' kultuuri eraldav mudel Mõned põhjused, miks ma ei kasuta kultuuri mõistet):"Kultuur (suure K-ga ja ainususes) on valitseva klassi kultuur"Kultuur suure tähega alati nähtav, ilmutab end Ministeeriumides,
igapäevaseid elukombeid. Mitmed klassikud on tõlgendanud kultuuriväärtusi väga erinevalt. Essees toon välja mõned kultuuriteooriad omapoolsete kommentaaridega, et selgitada, kuidas on võimalik võõrast kultuuri mõista. Samuti selgitan mõisteid kultuur, kultuuriantropoloogia ja etnoloogia. 3 Kultuur ja selle mõistmine Edward Burnett Tylor esitas 1871. aastal definitsiooni, mille järgi on kultuur ,,kompleksne tervik, mis hõlmab teadmist, usku, kunsti, moraali, seadusi, kombeid ning kõiki muid oskusi ja harjumusi, mis inimene ühiskonna liikmena omandab". Seega kultuur hõlmab eluajal õpitut. (Raud 2013: 18) Tihti on seostatud kultuuri kõrgklassiga ja kõrge arengutasemega ning sellele vastandatud metslust. Tegelikult võib kultuuriks lugeda juba seda, kui rahval on neid ühendavad tegevused, näiteks rahvatants ja rahvalaul
võrdlevaks etnoloogiaks, mis tegeleb näit tehnoloogia, musioloogia ja mütoloogiaga. [2] Euoopa jaotus Euroopas peetakse ülemaks teaduseks etnoloogiat, mis jaguneb omakorda etnoloogiaks endaks ning füüsiliseks antropoloogiaks. See etnoloogia jaguneb omakorda etnoloo- giaks, mis tegeleb tehnoloogia, musioloogia ja mütoloogiaga, eelajalooliseks E-ks ning lingvistiliseks E-ks. [2] 1.1 Kultuurantropoloogia Oma olulises töös Primitive Culture (1871), defineeris Tylor kultuuri kui seda osa ini- mese käitumisest, mille ta õpib. Culture . . . is that complex whole which includes knowledge, belief, art, morals, law, custom, and any other capabilities and habits acquired by man as a member of society. (Tylor, Sir Edward Burnett.) Tänapäeval haarame me selle mõiste alla ka materiaalsed objektid, sümbolid, tehno- loogiad, rituaalid ja tseremooniad. [2] 9
Igapäevane elu ja argised tegevused kuulub ka kultuuri alla. Kultuuri mõiste on etnoloogias hästi avar. See pole koguaeg nii olnud kultuuriuurimise ajaloos. Ühiskonnas on kultuuriliselt kõrgemalt arenenud kihid ja enamik suurem mass on mittekultuurne. 2 võimalust, kuidas kultuuri mõista: 1) Kultuur on see, mida inimese poolt kõrgemalt hinnatakse 2) Kõik, mida inimesed on loonud, on kultuur See hakkas arenema 19.saj teisel poolel. 1871 inglise teadlane Edward Tylor esitas esimese antropoloogilise kultuuri definitsiooni: kultuuri uurimine kujunes professionaalseks teaduseks. Klassikaline kultuuridefinitsioon: Kultuur on kompleksne tervik, mis hõlmab inimese poolt ühiskonna liikmena omandatud oskumusi ja harjumusi nagu teadmised, uskumused, kunstid, moraal , seadused, tavad ja paljud teised. Selle juures on oluline on see,et ta ei välista mitte mingeid nähtusi, pm kõik võiks kuuluda kultuuri alla. Kultuur peab olema loodud inimese
seda o Polüteism jumalaid on mitu o Monoteism jumalaid on üks 7 Religiooni olemus ja päritolu Kultuuriuniversaalid sotsiaalsed nähtused mis on olemas kõikides kultuurides; religioon on üks peamisi kultuuriuniversaale. Edward B Tylor - religioon on tekkinud inimeste soovist seletada loodusnähtusi (öö ja päeva vaheldumine, äike jms.); neid seletati üleloomulike jõududega Ökoloogiline sotsiaalpsühholoogia inimestel on kaasasündinud kalduvus omistada objektidele inimlikke omadusi, näiteks puuokste liikumist tajutakse kui motiveeritud käitumist. Selline kalduvus võib olla aluseks mõningatele religioossetele uskumustele. Emile Durkheim
19. sajandi antropoloogia keskmeks oli uskumine sotsiaalsesse evolutsiooni. Toonased antropoloogid Henry Maine ja Lewis Henry Morgan uurisid inimeste sotsiaalset evolutsiooni. Morgani tähtsus antropoloogiale on lai ja hõlmab palju. Morgan hakkas uurima sugupuud, jagas selle osadeks, selgitas terminoloogiat, mille abil ühiskond mõista. Sakslane Adolf Bastian kirjutas palju kultuuride ajaloost. Samas uskus ta seda, et kõigil inimestel on sama mõtlemismuster. Inglane Edward Tylor, kes oli mõjutatud Darwini poolt, tõlgendab kultuuri ja tsivilisatsiooni. Tema õpilane James Frazer oli esimene, kes õpetas Suurbritannias antropoloogiat. Ei Tylor ega ka Frazer ei teinud detailseid välivaatlusi. 19. sajandi teine pool tõi antropoloogia arengusse intellektuaalseid mõjutusi (Darwini loodusliku valiku teooria, sotsioloogid Comte, Marx ja Tönnies, hiljem Durkheim, Weber, Pareto ja Simmel). Neil kõigil olid omamoodi teooriad ühiskonna kohta.
A on ka üks evolutsionistlikke algupärateooriaid. A-i võib võrrelda filosoofilise hülosoismiga ja on sellisena käsitletav pigem varafilosoofilise maailmavaate kui religioonina. Vt ka animism, evolutsionism, preanimism. animism (ld animus `hing') Usk loodusobjektide, nähtuste ja olendite hingestatusesse, kusjuures eeldatakse, et eksisteerivad individuaalhinged. A on ka algupärateooria, mille järgi ta on olnud varaseim usund. A-iteooria rajas E. Tylor, kuigi a idee püstitas juba H. Spencer. Evolutsionistliku religioonikäsituse kohaselt kasvab a välja animatismist. Vt ka animatism, evolutsionism, hing. 6. Mis on maagia? maagia (kr mageia `nõidumine') Ürgaja usunditest pärinev loodususundiline riituslik käitumine, mille eesmärk on soovitava tulemuse saavutamiseks teatud talituste (taigade) ja loitsude abil mõjutada üleloomulikke jõude. Erinevalt religioossest käitumisest usub
inimestele. See millesse inimesed usuvad, on mingil määral tõele vastav e. see ongi päriselt olemas. Teadusliku maailmapildiga, see käsitlus kokku ei lange. o Psühholoogiline seletus religioon tuleb inimloomusest. Igas maailma nurgas on inimene ikkagi inimene ja midagi jääb ikkagi konstantseks. Ja selles konstantsuse võib olla midagi, millest tekibki religioon. Edward Tylor inimesed tahavad seletada loodusnähtusi (nt. äike) ning enda hingeolud (unenäod). Sigmund Freud üleloomulikud olendid on isa sümbolid: kui inimene kardab jumalat, siis ta tegelikult kardab oma isa. Lapsepõlves on kõige tähtsamad jõud tema vanemad. Inimese alateadvusesse jääb selline jälg, millised olid tema suhted vanematega. Isa on selline suur ja tugev ning kardetav jõud.
ühiskonna sees. Kaks võimalust, kuidas kultuuri mõista: 1. On see, mis on inimeste poolt loodust kõrgemalt hinnatakse. Kuskit tunnetuslikult tajume, et mõni asi on väärtuslikum ja mõni asi mitte. 2. Kõik, mida inimesed on loonud on kultuur. Pole sellist definitsiooni, mis teeb kõik asjad selgeks. See teadus hakkas arenema 19.sajandi II poolel, 1871 inglise teadlane Edward Tylor esitas esimese etnoloogia ja kultuuriantsopoloogia kultuuridefinitsiooni. Peetakse nende distsipliinide isaks (kokkuleppeliselt), kujunes professionaalseks teaduseks. Tema klassikaline kultuuridefinitsioon: ,,kultuur on kompleksne tervik, mis hõlmab inimese poolt ühiskonnaliikmena omandatud oskusi ja harjumusi nagu teadmised, uskumused, kunstid, moraal, seadused, tavad ja paljud teised." Selle juures on oluline, et ta ei välista mingeid nähtusi, mis ühiskonnas on
integreerimisest suguluslikul alusel. Tulemuseks oli paratamatult aristokraatia, kus suguluslikult organiseeritud põliselanikkond omandas privilegeeritud positsiooni sugulussüsteemist väljapoole jäävate immigrantide üle. Staatusepõhised ühiskonnad Traditsioonilised kultuurid rajanevad staatusele Kontrahtipõhised ühiskonnad Moodsad kultuurid/ühiskonnad rajanevad lepingule/kontrahtile Edward Tylor (1832 - 1917) Briti antropoloogia ja religiooniantropoloogia teerajaja. Oli esimene antropoloogia professor Oxfordi ülikoolis. Tema tuntumaid evolutsionistlikke teoseid oli Primitive Culture. Võttis kasutusele animismi mõiste. Tylori väitel esineb teatud koguses animismi kõikides usundites. Animismi peetakse üheks varaseimaks religiooni vormiks. Kultuuriline jäänuk sellised kultuurilised omadused, mis olid oma algse funktsiooni ühiskonnas kaotanud, kuid
kultuuride vahel tulenevad evolutsioonilisest kultuuride sulandumisest 2. Rahvamõtted esindasid kultuuri neid aspekte, mis on paiguti erinevad, tulenevad erinevast ajaloost, keskkonnasündmustest Järeldas, et kõigil inimestel peavad olema ühtsed mentaalsed protsessid kuna on universaalsed mõtted Elementaarmõtted võtavad igas keskkonnas kohaliku kuju Tylor, Sir Edward Burnett (1832-1917): Briti- ning religiooniantropoloogia rajaja Kasvas üles kveekerite perekonnas, antikatoliiklased Pidi tuberkoloosi tõttu reisima soojematele maadele 24 aastaselt käis Mehhikos, kus liitus arheoloogide ekspeditsiooniga ,,Anahuat" reisikiri Mehhikost Primitive Culture, 1871 arutleb kultuuri arengu üle, evolutisonistlik Kultuurijäänukite teooria kultuurilised elemendid, mis eksisteerivad, aag on oma
olevat kaitsev jõud kurjade vaimude ja muu sellise vastu. Kõige tugevama toimega on isetehtud amuletid. Animatism (animatus 'hingestatud; elustatud') on Robert Ranulph Maretti järgi usk ebaisikulisesse väesse (jõusse), mis esineb nii inimestes, loomades kui ka asjades ning mille tõttu kõik on elus. Selle mõistega täiendas Marett Edward Burnett Tylori animismi mõistet. Animism tähendas Tyloril usku vaimudesse (üleloomulikesse kehatutesse olenditesse). Tylor pidas seda religiooni kõige algsemaks vormiks. Marett seevastu leidis, et primitiivne inimene ei ole võimeline animistlikeks kujutlusteks (keha ja hinge eraldamiseks), mistõttu animatism eelneb animismile. Animatism ei ole omaette usund, vaid ürgusundi koostisosa. Sõna "animism" kasutatakse tänapäeval mõnikord nii, et ta hõlmab ka animatismi. Kas animatism on usundi kõige ürgsem kuju, on tänapäeval vaieldav. Animatismi prototüübiks oli Marettil usk manasse Melaneesias
http://gutsytraveler.com/women-travel-statistics-2/ - accessed 17/03/2014 11 Anthropology of Tourism Madli Tuvike The New York Times (2013) Egypt's Trouble with Women http://www.nytimes.com/2013/12/09/opinion/09iht-edalaswany09.html?_r=0 – accessed 16/03/2014 Tisdell, C. (2000) The economics of tourism. Edward Elgar Pub, UK. Tourism Research. Vol. 22, pp. 901-917 Tylor E., B. (1871) Primitive Culture New York: J. P. Putnam’s Sons. Vol,1, pp.1 UNWTO (2014) International tourism exceeds expectations with arrivals up by 52 million in 2013 http://media.unwto.org/press-release/2014-01-20/international-tourism-exceeds-expectations- arrivals-52-million-2013 - accessed 17/03/2014 Wilson, E. & Little, D. E. (2005) A relative escape? The impact of constraints on women who travel solo. Tourism Review International. Vol. 9, pp. 155 – 174
Kurjategijad on enamasti vaesematest piirkondadest pärit, kuid on ka valgekraesid (kõrge sotsiaalse päritoluga). 73. Richard Cloward ja Lloyd Ohlin kuritegelikud subkultuurid (kriminaalne, konfliktne, retreatlistlik). 74. Howard S Becker sildistamise teooria: esmane deviantsus (sooritatakse kuritegu), sildistamine (pannakse silt külge, et sa oled kurjategija), teisene deviantsus (võtad omaks selle sildi ja hakkadki nii käituma). 75. Edward B Tylor religioon tekkis inimeste soovist seletada loodusnähtusi. Religiooni arenguetapid: animism, polüteism, monoteism 76. Gabriel Tarde imiteerimine ehk jäljendamine on olulisim sotsiaalne protsess: käitumuslik nakkus, sotsiaalne õppimine ja täiuslik imiteerimine. 77. Gustav Le Bon hulkade psühholoogia. Inimesed muutuvad rahvahulkades mõjutatavamaks ning nende anonüümsuse ja karistamatuse tunne tõuseb. 78
loovad. Kunstiteos on looduse jätk, käsitööline loob sellest imitatsioone. Geenius toob loodusest välja selles peituva igavese ilu. BYRON oli geenius. Kultuur ja tsivilisatsioon Kultuuri mõiste seotud millegi asutamise/rajamisele (kultiveerima, koloonia), millegi austamise/kummardamisega. Algselt seotud harimise protsessiga (viljakaks muutumine). Hiljem sajandite jooksul tasapisi laienes ka inimestele – harimine, kultuurseks muutumine. Veel hiljem ühiskonnas ühiskonnamudelina. TYLOR 1871 – def. kultuuri nii et see hõlab teadmisi, usku, kunsti, moraali, seadusi, kombeid ja kõiki muid oskusi, mida inimene ühiskonnaliikmena omab. Kultuur ei ole midagi, mida saab lihtsalt kaasa, seda peab omandama (õppima). Õppimisvõime on inimestel olemas. Kultuursed ühiskonnad = haritud ühiskonnad. 18. saj keskel tuli kasutusele teine sõna – tsivilisatsioon. Esialgu olid need sõnad sünonüümid, nüüd konfliktipaar. Barbaarsus – tehnoloogiline mahajäämus.
18.sajandil andsid saksa valgustajad (eeskätt Johann Gottfried Herder) mõistele tänapäevasele lähedase sisu. Herderi töö on kultuurirelativism. Kultuurid on omanäolised, kordumatud individuaalsed üksused, mida on palju ja neid ei saa hinnata universaalse mõõdupuuga. Kultuur kui suurte inimgruppide elukorralduse viis ja seda elukorralduse viisi määrav, struktureeriv kollektiivsete uskumuste ja ettekujutuste tervik. 19. sajandil on antropoloog Edward Tylor defineerinud kultuuri nii: “kultuur on see keeruline tervik, mis hõlmab teadmist, usku, kunsti, kõlblust, kombeid ning kõiki muid oskusi ja 1 harjumusi, mida inimene ühiskonna liikmena omandab.” Paralleelselt antropoloogilisele kultuurikäsitlusele tähistas kultuur ka inimvaimu kõrgemaid, täiuslikuks ja peeneks peetud saavutusi
asjades ning mille tõttu kõik on elus. Arvatakse, et ka eesti sõna "vägi" on algselt tähendanud säärast jõudu. nt eksinu jaoks on karjamaa justkui hingestatud (tuul ulus kui ruiguv siga vmt). Animism (ladina keeles animus hing, vaim) on hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemete (sealhulgas taeva ja maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse. Mõiste võttis kasutusele briti antropoloog Edward Burnett Tylor 1871 aastal ilmunud teoses "Primitiivne kultuur". Tylori väitel esineb teatud koguses animismi kõikides usundites. metsahaldjad kõigil puudel, põõsastel ja kividel oma hing või kaitsevaim (kellele tuleb ka ohvreid tuua). 20. Arutle läänemeresoome haldja-terminoloogiale olemuslike joonte ja eri nimekujude leviku üle. Näiteks on meil ammust ajast tavaks esitada usundialase germaani laenuna sõna haldjas1,
Nt üks esimesi antropoloogilisi kultuuridefinitsioone pärineb 1871 Edward Burtnett Tylorilt teosest Primitive Culture: Kultuur...on see keerukas tervik, mis sisaldab teadmisi, uskumusi, kunsti, moraali, seadusi, kombeid ja kõiki teisi võimeid ja harjumusi, mille inimene ühiskonna liikmena on omandanud. Culture ... is that complex whole which includes knowledge, belief, art, law, morals, custom, and any other capabilities and habits acquired by man as a member of society. Tylor oli evolutsionistliku kultuurikäsitluse esindaja, mis darvinismi mõjul lähtus kultuuri pideva arengu ideest. Pange tähele, et see definitsioon sisaldab nii ideid e mentaalset aspekti kultuuris (teadmised, uskumused, seadused) kui ka tegevusi e kultuuripraktikaid (kombed). Saksa päritolu Ameerika antropoloog Franz Boas 1930. Anthropology. Encyclopedia of the Social Sciences. 3 1
1856 avastati neandertallane ja hakkas kujunema inimese arengut puudutavad evolutsiooniteooriad. Tuntum Darwini oma. Kui Darwin oli sõnastanud teooriad, siis mõjutas see ka suhtumist inimühiskonda. Kujunes progressi teooria. 19 saj oli erakordselt kiire areng, seega see mõjutas arvamust, et ka minevikus oli progress. Kõige selle tulemusena kujunes 19 saj teine pool evolutsiooniteooriate kõrgajaks. Kaks esmaalgatajat olid Inglise arheoloog Lubbok?? ja etnoloog Tylor??. Mõlemad kirjutasid tähtsamad tööd 60-70 ndatel. Olid selged evolutsionistid, kelle ühiseks jooneks oli arusaam, et kõik rahvad teevad läbi arengu kõrgema tsivilisatsiooni poole-seega siis läbi vähem arenenud ühiskondade saab uurida arenenud ühiskondade teket. Lubboki aravates toimub looduslik valik erinevate ühiskondade vahel ehk osad kohanduvad paremini keskkonnaga ja arenevad kiiremini, teised aga ei mugandu nii hästi ja jäävad kängu. Euroopa siis mugandunud.
inimkonna mõtestamine) Suundi müüdi uurumises: "Tautegooriline" müüdikäsitlus: F. Schelling (1775-1854), Philosophie der Mythologie: müüdi anatoomia; müüdil puudub tähendus, eraldi "kujund", pole millegagi seotud Loodusallegooriline müüdikäsitlus: F. M. Müller (1832-1917), Comparative Mythology: solaarmütoloogia, solarism Evolutsionalistlik müüdikäsitlus: Tylor (1832-1917), Primitive Culture: "edasikandumised" (survivals), animism; Lang (1844-1912), Custom and Myth, Myth, Ritual and Religion Ritualistlik müüdikäsitlus: Frazer (1854-1941), Kuldne Oks; Mannhardt (1831-1880), Die Korndämonen ja Wald und Feldkulte; Harrison, Themis: A Study of the Social Origins of Greek Religion (müüt kui riituse toime sõnaline vaste); Raglan, The Hero, Myth and Drama
tavaliselt üks suur jumal) Religiooni universaalsus Sotsioloogiat huvitab religiooni universaalsus · Kultuuriuniversaalid sotsiaalsed nähtused, mis esinevad kõikides kultuurides · Religioon on üks peamisi kultuuriuniversaale Seletused religiooni universaalsusele ehk kust religioon tuleb? · Religioosne seletus: üleloomulik maailm ilmutab end inimestele · Psühholoogiline seletus: religioon tuleneb inimloomusest Psühholoogiline seletus · Edward B Tylor: inimesed tahavad seletada - Loodusnähtusi (äike) - Enda hingeelu (unenäod) mõeldi välja hinge kontseptsioon. Magamise ajal hing käib kusagil mujal · Sigmund Freud: üleloomulikud olendid on isa sümbolid; kui inimene kardab jumalat, kardab ta tegelikult oma isa · Ökoloogiline sotsiaalpsühholoogia: inimestel on kaasasündinud kalduvus omistada maailmale inimlikke omadusi. Selline kalduvus on kasulik inimestega suhtlemisel, muude
· Individuaalne usk ja kollektiivne traditsioon Usundid maailmas 1. Kristlus :2,1 miljardit 2. Islam: 1,5 miljardit 3. Hinduism: 900 miljonit 4. Hiina omausundid : 394 milj. 5. Budism : 376 milj. 6. Põlisusundid :300 milj. 7. Sikhism: 23 milj, 8. Judaism: 14 milj. 9. Baha´I : 7 milj. 10. Dzainism : 4,2 milj 11. Shinto : 4 milj. Religion on .... · Usk vaimolenditesse(Ed.B.Tylor 1871).* animism- kõik meie ümber hingestatud · Rõhutud olendi ohe, südametu maailma süda, justnagu ta on vaimulagedate olude vaim. Religioon on oopium rahvale ( Karl Marx 1844) · Inimesste ülemate, usutavasti looduse ja inimelu kulgu suunavate ja =eligioon==te vägede lepitamine ja enda poole võitmine. Religion koosneb teooriast ja praktikast( J. Frazer 1890-1900)
meid kõige rohkem puudutab; parimast, mida on mõeldud ja öeldud maailmas, pöörates värske ja vaba mõttevoolu oma mõistete ja harjumuste kogumile [...] (Arnold, 1882, lk. x). Kultuur ehk tsivilisatsioon on laias etno-graafilises mõttes see kompleksne tervik, mis sisaldab teadmised, uskumused, kunsti, moraali, seadused, kombed ja kõik muud võimed ja harjumused, mille inimene on omandanud kui ühiskonna liige (Tylor, 1871, lk. 1) Kultuur kui keskkond: Kultuur on see osa keskkonnast, mille inimene on ise loonud ning millele ta peab ennast kohandama Kogu kompott: Kultuur on inimgrupi eriline eluviis. Saab eristada kolm kultuuri dimensiooni: (1) Kultuuri seesmine subjektiivne või psühholoogiline representatsioon, kaasa arvatud mõtlemine, tunded, teadmine, väärtused, hoiakud ja uskumused; (2) Käitumise dimensioon, kaasa arvatud
Osa definitsioone väljendavad religiooni olemust, teised toimet. Olemust väljendavad definitsioonid: mis on religioon? Vastavad paremini argiarusaamadele religioonist, on lihtsale lugejale arusaadavamad. Mõttekas kasutada stabiilsete ühiskondade religiooni kirjeldamiseks. Religioon on määratletud täpsemalt, selle sisu tuleb paremini esile. [Olemust väljendavad religioonid:,,tooli näide": Mis see tool on? -1) see, millel on neli jalga ja seljatugi, 2) iste, 3)... jne.] E. Tylor 1903: ,,Religioon on usk vaimolenditesse." Puudused: väga seotud konteksti, ruumi, ajaga. Liiga kitsad, et erinevaid religioone võrrelda. Arvestavad vähe religioossete muutustega. Kriitika: pole olemas nähtust, mis oleks iseenesest religioosne. Toimet väljendavad ehk funktsionaalsed definitsioonid: mida religioon teeb? Paremad, kui uuritakse erinevate kultuuride religioone või sama religiooni erinevatel ajastutel.
et religioon on üks peamisi kultuuriuniversaalne. Ehk kõikides ühiskondades on mingisugune religioon olemas. Seletused religiooni universaalsusele e kust religioon tuleb? Religioosne seletus: üleloomulik maailm ilmutab end inimestele, selline maailm on tegelikult olemas Psühholoogiline seletus: religioon tuleneb inimloomusest. Sotsioloogiline seletus: religioon tuleneb ühiskondliku elu loomusest. Psühholoogiline seletus: Edward B Tylor: Inimesed tahavad seletada: loodusnähtusi (äike); enda hingeelu (unenäod). Uskumine hinge. Sigmund Freud: religioossed uskumused tekivad suhetest vanematega. Üleloomulikud olendid on isa sümbolid; kui inimene kardab jumalat, kardab ta tegelikult oma isa. Ökoloogline sotsiaalpsühholoogia: inimestel on kaasasündinud kalduvus omistada maailmale inimlikke omadusi. Selline kalduvus on kasulik inimestega suhtlemisel, muude asjade puhul
22. Teoloogia usuteadus, ilmutuses sisalduvate usuliste tõdede mõistuspärane teaduslik ja süstemaatiline käsitlemine. 23. Teloogia liigid on naturaalne teoloogia, dogmaatiline teoloogia, müstiline teoloogia ja interdistsiplinaarne teoloogia. 1 24. Max Müller (1823-1900) võrdleva keeleteaduse professor. Avaldas ,,Rigveda" inglise keelese tõlke kuues tõlkes. Kirjutas ka ,,Comparative mythology". 25. Sir Edward Burnett Tylor (1832-1917) antropoloogia isa. ,,Primitve Culture". 26. William James (1842-1910) pragmatismi esindaja. ,,Principles of Psychology". 27. James ütles usu kohta, et religioon on inimkonna universaalne ja sealjuures normaalne fenomen. 28. William Robertson Smith (1846-1894) peetakse võrdleva religioonisotsioloogia rajajaks. Arendas piiblikriitikat. ,,Lectures on the religioon of the semites". 29
Püha valdkond on eraldi ilmalikult maailmast ning seda kujutatakse kui loomulikku ning kohustuslikku. Kollektiivsete rituaalide kaudu kinnitavad inimesed ühteaegu nii oma usku üleloomulikesse olenditesse kui ka omevahelisi sidemeid. 3 Austraalia põliselanike totemism seostab inimrühma ning selle keeldude ja käskude süsteemi mõningate loomade ja muude looduslike nähtustega. Edward Burnett Tylor postuleeris arengu animismist polüteismini ning sealt edasi monoteismini. Rituaalide vorm säilib paljude põlvkondade vältel, kuigi nende tõlgendused võivad muutuda, tähendus säilib nii rituaali vormis eneses kui ka teatava rituaalse tegevuse seletustes. Religioonipsühholoogia - teadus, mis uurib religiooniga seotud psüühilisi nähtusi. Peamised esindajad William James, S.Freud, C.G.Jung.
19.saj. algul tõid suurejoonelised kaevetööd välja Egiptuse, Süüria-Mesopotaamia, Iraani ja Väike-Aasia muinasmälestised. Filoloogia võidukäiguga kaasnes mütoloogia ebaedu. Allegooria sai ainumoeks. 19.saj. Müller – päikesemütoloogia käsitlus. Taandas kõik müüdid päikesele. Päikese kummardamine. Oli India mütoloogia asjatundja. Tema arust oli müüt keelehaigus. Lang esindas evolutsioonilist müüdikäsitlust. Tylor kasutas võrdlevaid meetodeid lähtudes progressiideest. Frazer koondas eri tekste inimkonna rituaalidest kokku. Ta oli jumala või kuninga tapmise rituaalide käsitleja. Kaks peamist müüdiuurimise suunda 20.saj. esimesel poolel Ritualistlik. Harrison: Müüt pole midagi muud kui riituse toime sõnaline vaste, seega müüti pole ilma riituseta, ehkki riitus võib olla ajas hävinud ja jätnud järele kas müüdi või mõne muundunud alaliigi
meteoroloogiliste nähtuste üldistused, millest hiljem arenenud taevanähtuste, allilma jne müüdid; müüdi on tekitanud ratsionaalne soov mõista loodust. 3. Iseloomusta kahte 19. ja 20. sajandi suunda müütide uurimisel (nt toetudes J. Puhvli või E. Kasaku artiklites käsitletule). Nimeta seejuures vähemalt kahte neid suundi esindavat müütide uurijat. 1) Ritualistlik – esiisadeks nn Cambridge’i koolkond, vaimne ristiisa E. B. Tylor ning James G. Frazer ja Jane. E Harrison. Harrison: müüt pole muu kui riituse toime sõnaline vaste, nad on vastastikku lahutamatud nagu kull ja kiri. Ei ole müüti ilma riituseta, ehkki riitus võib olla ajas hävinud ja jätnud järele kas müüdi või mõne muundunud alaliigi (muinasjutt, rahvajutt jne). Klassikalised filoloogid, kelle kaudu muinasteadusesse tuli etnoloogiat ja antropoloogiat. Avastati viljakusekultust, loodusvaime, surevaid jumalusi jne
end inimestele käitumine tundmatuseni. · Psühholoogiline seletus: religioon tuleneb · Anonüümsus inimese personaalne inimloomusest vastutus väheneb · Sotsiaalne seletus: religioon tuleneb sotsiaalsusest · Deindividuatsioon võib kaasa kuua · Edward B. Tylor: Inimesed tahavad seletada normidevastast käitumist loodusnähtusi ja enda hinhgeelu (unenäos) Sotsiaalne looderdamine · Sigmund Freud: üleloomulikud olendid on isa Inimene töötab grupis väiksema intensiivsusega kui üksi sümbolid olles. · Ökoloogiline sotsiaalpsühholoogia: inimestel on Eeldusel, et tema individuaalne panus grupid pole
Eksamiteemad 1. Säilitamise üldküsimused 1) Kultuur Inimesele kui bioloogilisele liigile on iseloomulik kultuuri olemasolu. Kultuur on mõiste, mida kasutatakse humanitaar- ja sotsiaalteadustes väga laialdaselt. Kultuuridefinitsioone on sadu. Neist ühe varaseima on loonud inglise antropoloog E. B. Tylor 1871. aastal. Tema sõnul on kultuur või tsivilisatsioon oma laias etnograafilises tähenduses kui kompleksne tervik, mis hõlmab teadmise, uskumuse, kunsti, moraali, seaduse, kombestiku ning iga muu võime/harjumuse, mille inimene on ühiskonna liikmena omandanud. Kultuuris on alati vähemalt 3 komponenti: mida inimesed mõtlevad, kuidas käituvad ja milliseid materiaalseid objekte nad valmistavad. Kultuurile on ka omased terve rida tunnuseid: kultuur on ühine,
Jumalat võib tunnetada ka teaduse abil, mida nim. Nterdistsiplinaarseks teoloogiaks. 24. Kes oli Max Müller? Nimetage tema peamine teos. Müller oli esimene, kes inglise keelt kõnelevale maailmale tutvustas maailma usundeid, eestkätt india omi. Müller sidus usundi tekkimise loodusnähtuste personifitseerimisega. See pani aluse tema rajatud natuurmütoloogia koolkonnale olulisem oli siin päikesega seonduv solaarne mütoloogia. ,,Rigveda" , ,,Comperative Mytology" 25. Kes oli Sir Edward Tylor? Nimetage tema peamine teos. 2 Inglise antropoloogia isa. ,,Researches into the early history of Mankind" , ,,Antropology" 26. Kes oli William James? Nimetage tema peamine teos. Pragmatismi peaesindaja. Teada paelus saksamaa füüsikaline psühholoogia suund. Religioonipsühholoogia. ,,Princibles of Psychology" 27. Mida James ütles usu kohta? 1. Religioon on inimkonna universaalne ja sealjuures normaalne fenomen. 2
annaabi.ee 
