Antropoloogide uurimismeetodid Antropoloogia on teadus, mille uurimismeetod, välitöö erineb suuresti loodusteaduste uurimismeetoditest. Uuringud laborites teostatakse kindlate reeglite järgi. Välitöö reeglid on siiski üsna subjektiivsed. Need lähtuvad erinevast olukorrast, ajast, inimestest ja veel paljudest pisiasjadest. Välitöö suurimaks erinevuseks laboriuuringutest ongi sõltuvus antropoloogi isiklikest väärtustest. Ühiskonnas, kus antropoloog viibib, peab ta endale rolli valima. See roll peab toetama uurimuse teostumist, uuritavate inimeste poolehoidu ja head läbisaamist ja samas kinnipidamist oma põhilistest väärtustest. Kindlasti peab mõnes olukorras ka sellest loetelust mõne punkti hülgama. Laborikatsetes ei ole moraalsetel hinnangutel suurt rolli. Järeldus katsest või uurimusest on selgemini määratletud ja tavaliselt üheselt mõistetav. Antropoloog osaleb tahes-
1839. leiutas Louis Daguerre fotoplaadi. Evolutsionismi peetakse antropoloogia aluseks. Evolutsionistid pildistasid tööriistu ja järjestati neid arengu järgi. Hiljem inimesi e antropomeetria, reastati inimeste kehad mingite omaduste või mõõtude järgi. 1872. tegeles Eadwerad Muybridge kronofotograafiaga, pildistades esialgu hobuseid, siis alasti inimesi. Kronofotograafiat peetakse etnograafilise filmi aluseks. 1895. sündis esimene film (vennad Lumiere´id). 1898 läks antropoloog A. C. Haddon ja psüholoogia taustaga W. H. R. Rivers Torrese saartele (Austraalia saared). See oli esimene kord kui akadeemikud läksid ise informatsiooni otsima. Tehti 4 min film pärismaalastest. 1901. läksid bioloogia professor W. B. Spencer Austraaliasse uurima arunta hõimu (aborigeenid). Temaga liitus austraalasest amatöör antropoloog F. Gillen. Kasutasid uurimuses ka filmikaamerat. Said kokku 40 min materjali.
B S I N T E K E Õ R A B G J I E U R 1. Neuroloog ja psühhiaater, kes võttis kasutusele elektroentsefaloogia? 2. Närviimpulsside ülekanne? 3. Seal asuvad elutähtsad reflekside keskused? 4. Prantsuse kirurg ja antropoloog, kes uuris ajupoolkerade asümmeeriat (1824-1880)? 5. Üks närvisüsteemi osa? 6. Kompuutertomograafia lühendatult? 7. KNS-i vastus sise- ja väliskeskkonna ärritustele? 8. Kordineerib liigutusi ja hoiab keha tasakaalus? 9. Haigus, mida iseloomustab mälu halvenemine? 10. Närvirakk teise sõnaga? 11. Koosneb pea- ja seljaajust? Ott Saarsalu 10RL
elavad. Tegeles “naturaalse semiootikaga”. 11) Rene Thom – prantsuse matemaatik. Tegeles katastroofide teooriaga. Tal on ka olulisi töid teoreetilise bioloogia ja arengubioloogia vallas, aga samuti katastroofide teooria rakendamisest semiootikas. Sebeok võttis entusiastlikult Rene Thomi omaks, sest too proovis luua naturalistlikku märgiteooriat. 12) Anderson et al – uus paradigma: Myrdene Anderson – ameerika antropoloog, lingvist ja semiootik. Huvitus süsteemidest, teaduslikest ja semiootilistest lähenemistest inimese sotsiokultuuri mõistmiseks. Marginaalsuse etnograafia. Asutajaliige Rahvusvahelise biosemiootiliste uuringu ühingu. Kirjutas doktoritöö saamide etnoökoloogiast, see oli seda teadusharu rajavaid uurimusi John Deely – ameerika semiootik ja filosoof, ameerika semiootika üks liidreid. Tegelenud semiootika ajalooga ja semiootika filosoofiaga
Culture ... is that complex whole which includes knowledge, belief, art, law, morals, custom, and any other capabilities and habits acquired by man as a member of society. Tylor oli evolutsionistliku kultuurikäsitluse esindaja, mis darvinismi mõjul lähtus kultuuri pideva arengu ideest. Pange tähele, et see definitsioon sisaldab nii ideid e mentaalset aspekti kultuuris (teadmised, uskumused, seadused) kui ka tegevusi e kultuuripraktikaid (kombed). Saksa päritolu Ameerika antropoloog Franz Boas 1930. Anthropology. Encyclopedia of the Social Sciences. 3 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Kultuur hõlmab endas kõiki kogukonna sotsiaalsete harjumuste manifestatsioone, indiviidi reaktsioone selle grupi harjumustele, mille liige ta on, ja inimtegevuse produkte, mis on kujundatud nende harjumuste poolt.
Nende otsaesine oli järsem ning sellest võib oletada, et nende aju oli pannud rohkem rõhku eesajule. See aju osa omakorda on aga vastutav kõne, jäsemete liikumise, sotsiaalsuse ning muude tänapäevasel inimesel hästi arenenud omaduste ja oskuste arengu eest. Toitumises olid nad segatoidulised ning ka töötlesid toitu, enne selle tarvitamist. Tihti moodustas suure osa nende toidust liha. Homo sapiensid on silma jäänud oma hästi arenenud kõne ning kunsti oskuste poolest. Üks briti antropoloog Robin Dunbar on väitnud, et Homo sapiensid olid esimesed, kes võtsid kasutusele keele sellises tähenduses, nagu me seda praegu mõistame. Samuti oma katsete ja uurimuste põhjal järeldas ta, et Homo sapiensid elasid koos üle 120 olendist koosnevast grupis. Üheks oma argumendiks sellele, et nad kasutasid keelt, tõi Dunbar selle, et keelt kasutamata ei oleks nad saanud nii suures grupis koos elada. Grupis ei oleks säilinud kooskõla ja ühtsust. Näiteks
Religioon Eesti vanemas kultuuriloos ja kristlus Muistsete eestlaste usk erines suuresti tolleaegsest ristiusust. Nii palju kui on meie esivanemate ajaloo kohta teada, on eestlased olnud nn. loodusrahvad, kelle muistsete uskumuste keskses kohas oli animism, mis sümboliseerib hingeusku. Animismis usuti, et terve meid ümbritsev maailm on hingestatud alates puudest, põõsastest, loomadest ning lõpetades taeva ja maaga. Siinkohal väärib märkimist briti antropoloog Edward Burnett Tylor 1871 aastal ilmunud teoses esitatud väide, mille kohaselt esineb mingil määral animismi kõigis maailma usundites (kaasaarvatud ristiusus). Looduse ning ümbritseva maailma hingestatusega tuli animismi puhul ka see kaasa, et hingestatud objektidel oli oma üleloomulik vägi. Muistsete eestlaste jaoks olid kõige pühamad kohad hiied ehk looduslikud pühapaigad. Hiiede all peeti peamiselt silmas pühasid puudesalusid, aga leidus ka teisi
(mekanbutid ) Uus-Guineas Koostanud: Sandra Vesman ja Loviisa Pihlas Sissejuhatus teemasse Meie esitlus räägib Uus-Guineas elavatest põliselanikest (mekanbuttidest ) ja sellest kuidas nad elavad, ringirändavad ja hakkama saavad . Meakanbuttide avastamine Kuulu järgi elavat Uus Guineas üks rändrahvaste hõim meakanbutid kes elavad kahes järsus mäeahelikus kuid nende täpsed asustuste piirid on kindlalt määratlematta .Alles 1991 aastal avastas Sloveenia antropoloog 11 meakanbutti ,kes elasid peamiselt koobastes .Kuid 2001 aastal ei suutnud ta enam neid leida .2008 aastal saatis antroopoloog Nancy Sulivan välja oma meeskonna ,et leida taas meakanbutid .Nad avastasid 52 meakanbutti ja 105 koobast millest ainult paarkümmend olid kasutusel. Sulivani meeskonna avastusretk Selleks ,et mekannuputtide rahvast leida lendas Sulivani meeskond Sepiku jõe orgu ja seepeale matkasid nad jalgsi mägede suunas .Teadlased proovivad
“ Macfarlane mõistet „sotsiaalne sugu“ illustreeris feminist Simone de Beauvoir näide: “Keegi ei ole sündinud naisena, vaid saab selleks.” Rääkides natsionalismist toetus autor ka Albert Einsteini väitele, et natsionalism on lastehaigus. Justkui inimkonna leetrid. Macfarlane mainis kuidas me mõtleme välja ka oma päritolu, libastudes mõttel, et kõik mis meid ümbritseb leiutati või kohandati meie omaenda ühiskonnas. Selle juurde tõi autor välja antropoloog Ralph Lintoni, kelle näide keskmisest ameeriklasest, kui enesekesksest ja „klapid peas“ suhtumisega inimesest, ideaalselt antud arvamust toetab. Rääkides armastusest ja sõprusest vastandab Macfarlane kahte isikut, tuntud kirjanikku Oscar Wilde ning Ameerika presidendi Jimmy Carteri ema Lillian Carterit, seoses vanemate armastusega laste vastu ning vastupidi. Alan Macfarlane tsiteerib ka Ameerika kunagist presidenti Roosevelti, kes on
MIS ÜLESANNE ON NÄRVISÜSTEEMIL? REGULEERIB JA KOORDINEERIB ORGANISMIS KÕIKIDE ELUNDITE TALITLUST JA KOHANDAB SEDA SISE- JA VÄLISKESKKONNA MUUTUSTELE. MILLINE ON NEURONI EHITUS JA TÖÖPÕHIMÕTE? EHITUS: KOOSNEB RAKUKEHAST NING 2 LIIKI JÄTKETEST (DENDRIIDID, AKSON); TÖÖPÕHIMÕTE: ERUTUS KULGEB NEURONISSE MÖÖDA DENDRIITE, LÄBIB RAKUKEHA JA VÄLJUB SEALT AKSONI KAUDU; IMPULSID LIIGUVAD NEURONITE AHELAS KINDLASUUNALISELT: PERIFEERIAST MÖÖDA TUNDENÄRVIKIUDE KNS'I JA KNS'IST MÖÖDA MOTOORSEID NÄRVIKIUDE PERIFEERIASSE. MILLINE ON NÄRVISÜSTEEMI EHITUS? SOMAATILINE: KESKNÄRVISÜSTEEM (PEAAJU JA SELJAAJU), PIIRDENÄRVISÜSTEEM (PEAAJUNÄRVID JA SELJAAJUNÄRVID); KONTROLLIB KOGU ELUTEGEVUST, REGLUEERIB LIIKUMISELUNDITE TÖÖD, SAAB INFOT VÄLISMAAILMAST; AUTONOOMNE: SÜMPAATILINE NÄRVISÜSTEEM , PARASÜMPAATILINE NÄRVISÜSTEEM; SELLE KAUDU TOIMUB SISEELUNDITE, SISENÕRENÄÄRMETE, SÜDAME JA VERESOONTE TALITLUSE REGULEERIMINE. SELJAAJU ASUB LÜLISAMBAKANALIS; ÜL...
inimestega toimunud konkreetsete sündmuste täpne kirjeldamine. Sotsioloog püüab 1 Sissejuhatus sotsioloogiasse aga teha rohkem üldistusi. Ajaloolased sellise eristusega muidugi nõus ei ole väites, et ka ajaloolased teevad üldistusi. Sotsioloogia ja kultuuriantropoloogia Traditsiooniline eristus nende vahel: Antropoloog uurib "võõraid", mitte-lääne, traditsionaalseid kultuure. Sotsioloog uurib modernseid kultuure. Tegelikult püüavad mõlema distsipliini esindajad vähemalt oma teooriates hõlmata kõiki kultuure, nii traditsionaalseid kui modernseid. Samuti on viimasel ajal antropoloogide hulgas saanud populaarseks modernsete kultuuride uurimine. Teine võimalik eristus: Antropoloogid püüavad anda uuritavate inimeste kommete ja käitumise täpset kirjeldust
ordulinnuse Toompea lossile 1 KROON JA 2 KROONI TURVAMÄRGID 1. Pangatähtede esiküljel paremal puhtal serval on Toompea lossi Pika Hermanni torni kujutisega vesimärk, mis on nähtav pangatähtede läbivalgustamisel. 2. Pangatähtede paberi pinnal ja paberi massis on mitmevärvilised turvakiukesed. 3. Pangatähti läbib turvaniit. 4. Pangatähtedel on musta värvi seitsmekohalised seerianumbrid. Karl Ernst von Baer (1792-1876) Eesti antropoloog, looduseuurija ja geograaf Vaade Tartu Ülikoolile (1632) Paul Keres (1916-1975) Eesti maletaja, rahvusvaheline suurmeister, silmapaistev maleteoreetik Vaade Narva Hermanni Ordulinnusele, Narva jõele ja Jaanilinna kindlusele Jakob Hurt (1839-1907) Eesti folklorist, usu- ja keeleteadlane ning ühiskonnategelane Vaade Tamme-Lauri tammele Urvastes Anton Hansen Tammsaare (1878-1940) Eesti kirjandusklassik Vaade Vargamäele Rahatähe esiküljel on Eesti
o Mida keerulisem on ühiskond, seda rohkem on tal organeid ehk institutsioone, mil igaühel oma funktsioon o Organismi ja ühiskonna arengutendentsid: 1) suuremaks kasvamine, 2) struktuuri komplekssemaks muutumine, 3) funktsioonide diferentrseerumine Tõstatas esmakorselt ühiskonna ja organismi võrdljse idee Eeskujuks struktuurfunktionalistidele (1950ndad), kes laenasid tema mõisteid Lewis Henry Morgan (1818-1881): Antropoloog temast sai algus natropoloogia metodoloogiamarengule Motoks sotsieelne ja individuaalne progress 1840ndatel tegi välitööd 1851, League of Ho-de-no-sau-nee or Iroquois, elas irokeesidega; huvi nende sugulussüsteemi vastu Sugulussüsteemid jaotas kaheks: 1) Kirjeldavad ehk deskriptiivsed süsteemid eristab lineaarseid sugulasi kollateraalsetest sugulastest (kellest põlvneme ja sama generatsioon)
Kristeva, Julia - bulgaaria päritolu Prantsusmaa filosoof, kirjanduskriitik, psühhoanalüütik, semiootik, käsitlus oma ja võõra problemaatikast - vaatleb inimesele omaseid "oma" ja "võõra" piire erinevatel bioloogilise, psüühilise ja ühiskondlik-kultuurilise elu tasanditel. Kogu ajaloolist käsitlust läbib püüe leida kosmopolitismi - kus "oma" ja "võõra" piir hägustub - erinevaid vorme. Lévi-Strauss, Claude - prantsuse antropoloog, strukturalistliku meetodi rakendaja etnoloogias, Keel kui inimteadvust struktureeriv alus. Uuris ka müüdi struktuuri ja kasutas selleks binaarseid opositsioone. Lévi- Straussi järgi töötab inimaju alateadlike binaarsete opositsioonide põhimõttel. Taolised universaalsed kahest liikmest koosnevad vastandused ilmnevad sugulussüsteemides, müütides ning mujalgi kultuuris. Uuris
Ühiskonnasisene (subkultuuride, klasside vms vahel) 2. Võrdlus uurijat ja teisi ühiskonnaliikmeid juhtivate eelarvamustega. Võrdlemine on ajalooliselt olnud antropoloogias väga oluline, vaadeldavat reaalsust võrreldakse koguaeg oma eelarvamuste, stereotüüpide, eeldustega aga ka selle vaadeldava ühiskonna liikmete eelarvamuste ja ootustega. 3. Antropoloogia võrdleb neutraalselt. Antropoloog üritab hinnangute andmisest hoiduda. Antropolooge utsitab takka kirg erinevuste järele. Huviväärne on kõik inimeste maailmas toimuv. Inimesed on ääretult sarnased nii füüsiliselt kui oma vajaduste ja soovide poolest, millel on erinevad sotsiaalsed ja kultuurilised väljundid. Just seetõttu on neil äärmiselt erinevad viisid elu küsimuste mõistmisel ja lahendamisel. Kultuuri peetakse antropoloogia keskseks terminiks. Siiski pole kultuurilised erinevused ise erinevuste
Ajaloos on väärtustatud tavapäraselt uurimisteemat, ent meetod on onud teisejärguline. Ajalooline antropoloogia on näidanud, et esmapilgul tühiste või pisiasjade uurimine võib aidata mõista minevikku uue nurga alt ja omada tähendust üldise ajaloopildi paremale mõistmisele. Ajaloolist uurimust ei muuda huvitavaks mitte pelgalt uurimisaines, vaid ka see, kuidas seda ainest on uuritud ja milliseid üldiseid järeldusi suudetakse teha." Briti antropoloog E. E. Evans-Pritchard (19021973): "Anthropology must choose between being history or being nothing. (...) History must choose between being social anthropology or being nothing." E. E. Evans-Pritchard, History and Anthropology (Manchester, 1961), lk. 20. Ajaloolise antropoloogia kriitika · Ebavõrdne dialoog: ajaloolased ammutavad märksa enam antropoloogidelt, kui vastupidi. Säilinud on ajaloolaste institutsionaalne ülimuslikkus ajaloolises antropoloogias.
Üks põhjus arvata et paljud abtraktsed mustrid eelajaloolistel pottidel tähistavad kosmoloogilisi konseptsioone on silmatorkav sarnasus nende kujude ja iidse kosmoloogilise mõttesüsteemi vahel. Nagu ülalpool pildil toodud. Pilt vasakul olevast kaunistatud vaasist Nagada II perioodist muistses Egiptsuses dateeritud 3500 - 3200 eKr. Pilt paremal on 19. sajandi joonis kosmosest tajutuna põlisrahva Mangaiade poolt ( üks Cooki saar Lõuna Polüneesias ) Saart külastanud misjönär ja antropoloog William Wyatt Gill selgitas, et Mangaiad seostasid üheksat kontsentrilist kaart kümne kihilise taevaga ja segmenteeritud "õhupalli" allpool allmaailmaga, mida kutsuti Avaikiks. Hõlmates " kõige olemasoleva juurt" kõige all, kuus sisemist vaheseina keskel ja maapinna ülalosa kõige peal. Kreeka vaasimaal Taust: Kreeklased hindasid kõrgelt oma maalikunsti, kuid meieni pole jõudnud peaaegu üldse kreeka seina või tahvelmaale. Jällegi saame aimu Rooma koopiatest
Kes on rahvas? Folkloristika kui teadus hakkas tekkima 19. sajandil. ,,Folkloori uurimine oli väga tihedalt seotud romantismi ja rahvuslikkusega ning selle algatasid ärksad inimesed, kes tundsid nostalgiat mineviku järele ja vajadust jäädvustada rahvusliku teadvuse või identiteedi olemasolu." 19. sajandil arvati, et rahvas on kirjaoskamatud talupojad, kes elavad maal. 19. sajandil puudus sõnal rahvas sõltumatu tähendus. ,,Rahvast määratleti vastandina mõnele teisele elanikkonna rühmale. Rahvast mõisteti kui inimeste hulka, kes moodustasid alamkihi. Samuti vastandati rahvast tsivilisatsioonile see oli tsiviliseeritud ühiskonna tsiviliseerimata osa. Rahvast mõisteti ka kui kirjaoskusega ühiskonna kirjaoskamatut rühma." Folkloori võidi hakata koguma sellepärast, et eliit huvitus väga oma päritolust ning siis püüti koguda lähedal asuva rahva pärimusi. ,,On olemas ka uurimisviis, folkloristika, mis kogub ja võrdleb eelmistega sarnase...
+Levi-Strauss, Claude prantsuse 20. sajandi mõjukaim sotsiaalteadlane. Uuris põhjalikult nn primitiivseid ühiskondi. Võttis kasutusele sõnapaari binaarsed opositsioonid. Lotman, Juri Tartu-Moskva semiootikakoolkonna üks asutaja, kauaaegne TÜ professor. Tegeles peamiselt kirjanduslike tekstide uurimisega; võrdles kultuuri tekstiga. Lyotard, Jean-Francois prantsuse filosoof. Termini postmodernism uues tähenduses kasutusele võtja. Malinowski, Bronislaw poola päritolu antropoloog. Etnoloogia funktsionaalse suuna rajajaid. Marcuse, Herbert ameerika filosoof; Frankfurdi koolkonna väljapaistvaim esindaja. Marx, Karl saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marksismi rajaja. Marxi ideedest on välja kasvanud erinevad sotsioloogilised voolud. Mead, Margaret ameerika kultuuriantropoloog. Uuris soorolle ja täiskasvanuks saamist. Peirce, Charles S. USA teadlane ja filosoof, üks semiootika rajajaid. Pani aluse filosoofia suunale pragmatism.
päriolu teadlased. Matthias Schleiden jõudis 1838.a. järeldusele, et kõik taimed on rakulise ehitusega. Theodor Schwann leidis 1839.a. et ka loomorganismid on rakulise ehitusega. Seejärel sõnastasid Schwann ja Schleiden ühe rakuteooria põhiteesidest: "Kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega." Mida hiljem üldistati: "Kõik organismid on rakulise ehitusega." 4 Rudolf Virchow (18211902) Saksa arstiteadlane ja antropoloog. Sõnastas 1858.a. ühe rakuteooria põhiseisukoha: "Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel." 5 Ludwig van Beethoven (1770 1827) Maailma kuulus Viini klassik Tema klaveriloomingus on tähtsal kohal donaadid, klaverikontsertid ja väikepalad. Beethoven elas 32 aastat kuulmisvaegusega ning elu lõpul suri kurdina. 6 Ajaloosündmused
kui inimesed. Vahel arvatakse, et religioon tekkis kiviajal. Ma arvan, et religioon tekkis sellepärast, et inimestel oli hirm loodujõudude ja surma ees ning taheti seletada loodusjõude ja muud looduses toimuvaid nähtusi. Samuti võis olla religiooni tekke põhjuseks soov loodust ja loodusjõude enda alluvusse saada. Minu arvates taheti ka vahel inimesi enda alluvusse saada ning seegi võis tekitada religiooni. Inglise antropoloog Edward Burnett Tylor on pidanud usu tekitajaks ka unenägusid. Näiteks nähakse unenäos Jumalat, kes tahab, et mingi inimene "leiutaks" usu ja hakkaks seda levitama. Mõned inimesed on arvanud, et religioossuse põhjuseks võib olla ka geenid. Kõige tähtsamaks religiooni tekkimisel peetakse Jumala ilmutusi, mida inimesed mingil ajal suutsid mõista. Ajaloo vältel on religiooni mõju muutunud. Kui religioon tekkis, oli see väga tähtis.
21. Psühholoogias ei ole võimalik rakendada matemaatikat Hamilton- (1788-1856) Meelde jääb ainult mõni asi paljudest. Tõestas eksperimentidega. Seaduspärasus- keskmine mälumaht on 5+-2 Weber-mees, kes püüdis hakata eristama eristusläve. Fechner-Psühhofüüsika seadus Wundt-1879.a. Loos Leipziggis psühholoogiahaigla Kraepelin-oli saksa psühhiaater, töötas Leipzigi psühhiaatria haiglas Galton-oli inglise eugeenik ja antropoloog. 22. Mis aastat ja millist sündmust seostatakse teadusliku psühholoogia algusega? 23. Teadusliku psühholoogia sünd- 1879 Leipzigi ülikoolis Wilhelm Wundt rajas ja plaanipäraselt hakkas läbi viima inimese psüühika uurimise katseid 24. Nimeta mõningaid psühholoogia harusid. 25. Arengupsühholoogia, biopsühholoogia, eripsühholoogia, spordipsühholoogia, kliiniline- ja kognitiivne psühholoogia, KOOLIPSÜHHOLOOGIA NÕUSTAMISPSÜHHOLOOGIA TERVISEPSÜHHOLOOGIA 26
maailma ja hinge, vaid ka kõik teised loomad, taimed, kivid, loodusnähtused, nagu äike, geograafilisi objekte, näiteks mägesid , jõgede jms. Animism on eriti laialt leitud religioonide põlisrahvastel, (kuigi on leitud ka Shinto, ja mõned vormid hinduism, Sikhism, budism, Panteism, islam, kristlus ja Neopaganism). Animism oli arenenud 19. sajandil ,Edward Tylor, oli see kes lõi ta kui "üht antropoloogia varaseim mõisted, kui mitte esimene." Animism erineb, et ta vastavalt antropoloog Tim Ingold keskendub üksikisiku vaim olendid, mis aitavad jäädvustada elu,et on peamine allikas, nagu maa ise või esivanemaid, kes annavad alust elu. Teatavad põlisrahvaste usuliste rühmituste, nagu seda Austraalia põliselanikega on rohkem tavaliselt totemistlikud, samas kui teised, nagu inuittid on rohkem tavaliselt animistlikud oma maailmavaadega. Animism ja religioon Animism on usk mis oli toimunud paljudes religioonides kogu maailmas. See on usk, nagu samanism, polüteism või
Eristati kultuurseid rahvaid kultuuritusest. 18.sajandil andsid saksa valgustajad (eeskätt Johann Gottfried Herder) mõistele tänapäevasele lähedase sisu. Herderi töö on kultuurirelativism. Kultuurid on omanäolised, kordumatud individuaalsed üksused, mida on palju ja neid ei saa hinnata universaalse mõõdupuuga. Kultuur kui suurte inimgruppide elukorralduse viis ja seda elukorralduse viisi määrav, struktureeriv kollektiivsete uskumuste ja ettekujutuste tervik. 19. sajandil on antropoloog Edward Tylor defineerinud kultuuri nii: “kultuur on see keeruline tervik, mis hõlmab teadmist, usku, kunsti, kõlblust, kombeid ning kõiki muid oskusi ja 1 harjumusi, mida inimene ühiskonna liikmena omandab.” Paralleelselt antropoloogilisele kultuurikäsitlusele tähistas kultuur ka inimvaimu kõrgemaid, täiuslikuks ja peeneks peetud saavutusi
inimelu on püha) -) Teleoloogiline eetika (nimi tuleneb Telos'est), kus hea ja halb sõltuvad eesmärgist. -) Relativistlik eetika, kus hea ja halb on suhteline. Eetiline relativism * Eetilises relativismis on kõik suhteline. * On väga mugav, sest ütleb alati ka seda, miks keegi ei saa ega pea teiste asjadesse sekkuma. * Asjadele lähenetakse ,,peaks" vaatenurgast. * Kultuuriline relativism: -) Antropoloog William Graham Sumner on märkinud, et see mida peame heaks ja halvaks ei tulene sellest, kas miski oleks seda, vaid, et kultuurid vastavalt keskkonnale on hakanud kuidagi käituma ja hiljem on sellele antud hinnang, kuid need käitumised ongi tekkinud vastavalt sellele, millises keskkonnas inimene elab. Kultuuriti see eetika erineb ning oleneb inimvajadustest. Väärtuste peale mõtlemine ei ole oluline, sest see, kuidas me lõpuks käitume, on tekkinud evolutsiooni käigus.
Küberneetika on tulnud kreekakeelsest sõnast, mis tähendas laevajuhtimiskunsti. Enne Wienerit oli küberneetika prantsuse füüsiku ja matemaatiku Andre-Marie Ampere poolt määratletud kui valitsus- või riigiteadus. Filosoof Warren McCulloch'i jaoks oli küberneetika eksperimentaalne epistemioloogia seotud informatsiooniga vaatleja sees ning vaatlejat ümbritseva keskkonnaga. Stafford Beer, juhtimiskonsultant, defineeris küberneetikat kui effektiivse juhtimise teadust. Antropoloog Gregory Bateson märkis ära, et kuigi eelnevad teadused tegelesid probleemi ja energia uuringutega, siis uus teadus küberneetika keskendub vormil ja struktuuril. Margaret Mead defineeris küberneetikat kui viisi heita asjadele teistmoodi pilk ja nägi seda kui keelt kirjeldamaks, mida vaatleja näeb. (Web Dictionary of Cybernetics and Systems, 2002) Vikipeedia annab aga küberneetika mõiste lahtiseletamiseks järgneva defineeringu -
arendas katse planeerimise teooriat. Carl Friedrich Gauss oli saksa matemaatik, astronoom, polühistor ja füüsik. Gaussi peetakse oma varajase matemaatilise võimekuse tõttu imelapseks. Gauss on olulise panuse andnud paljudesse teaduse valdkondadesse, sealhulgas arvuteooria, statistika, matemaatiline analüüs, diferentsiaalgeomeetria, geodeesia, geofüüsika, elektrostaatika, astronoomia ja optika. Gauss oli imelaps. Sir Francis Galton oli inglise viktoriaanlik psühholoog, polühistor, antropoloog, eugeenik, maadeavastaja, geograaf, leiutaja, meteoroloog, geneetik, psühhometrist ja statistik. Ta löödi rüütliks aastal 1909. Galton kirjutas üle 340 raamatu ja teadusartikli. Tema mõtles välja korrelatsiooni mõiste statistikas ning populariseeris ka regresseerumist keskmise suunas (keskmisele taandumise reegel). Ta oli esimene, kes kasutas statistilisi meetodeid uurimaks inimestevahelisi erinevusi ning intelligentsuse pärilikkust
Seal puutus Rouch kokku Songhai rahvaga, kelle seast ta leidis eluaegse sõbra ning koostööpartneri Damouré Zika ning kes omakorda avas Rouch'ile kohalike religioossete traditsioonide maailma7. Vaadeldes seestunud tantsijaid kinnistus Rouch'is arusaam, et parim viis nähtu edasiandmiseks oleks seda filmida8. Ometi seisnes tema etnograafiaalase uurimustöö algus just märkmete ning fotode tegemises, et neid siis Pariisi Musée de l'Homme'i antropoloog Marcel Griaule'ile saata9. Viimase juhendamisel võttis Rouch ette ka vastavad õpingud ja omandas lõpuks ühena esimestest Prantsusmaal antropoloogia doktorikraadi10. 1 Baugh, Brenda, 2005. Biography [veebis]. Documentary Educational Resources. Kättesaadav aadressil: http://www.der.org/jean-rouch/content/index.php?id=about_biography [külastatud 30.10.2011] 2 ibid 3 Feld, Steven, 2003. Ciné-ethnography/ Jean Rouch. [e-raamat]. Minneapolis; London: University of Minnesota Press
Uurija kogub, kaardistab ja analüüsib infot. Visuaalse antropoloogia algusepanijaks ,,Principles of Visual Anthropology" kogumik. Tegemist on artiklite kogumikuga, mis on kirjutatud 1973. aastal Chicagos toimunud konverentsil, kuhu olid kogunenud antropoloogid, kes panid kokku antropoloogia arenemissuunad ja definitsioonid. Seal on esindatud päris mitmed kõige olulisemad visuaalse antropoloogia teoreetikud ja praktikud. Eessõna, sissejuhatuse kirjutas sellele M. Mead, tuntuim USA antropoloog. See raamat on nagu Piibel, kasutatakse siiamaani baastekstina, aegumatu. Margaret Mead (1901-1978) kõige enam teinud antropoloogia populariseerimist. Suutis oma raamatutega tekitada huvi laiale ringkonnale. Põnevad teemad nagu seksuaalsus erinevates kultuurides. Visuaalne antropoloogia sõnade distsipliinis. Põhiliselt kasutatakse info edastamiseks ikkagi sõnu. Visuaalne antropoloogia on paljudes kohtades kasutusel mitte ainult akadeemiliselt/teadustes
Mõõtmise teel määratakse elusatel inimestel, laipadel, väljakaevatud luustikel, eriti koljudel eri osade suurus ja proportsioonid, füsioloogilised iseärasused jms. Andmete töötlemisel rakendatakse biomeetria meetodeid. Antropoloogia kujunes iseseisvaks teaduseks 19 sajandi II poolel, kuigi ta alged ulatuvad juba kaugesse minevikku. Antopoloogia rajajaiks on prantsuse teadlane P. Broca, saksa teadlane R.Virchow ja vene teadlane A.Bogdanov. Broca, Paul - prantsuse antropoloog ning kirurg. Uuris ajulokatsiooni, avastas motoorse kõnekeskuse, mida nimetatakse broca keskuseks. 1 SISSEJUHATUS: VÕRDLEMINE JA KONTEKST Sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia pärusmaaks on kogu ühiskond. Antropoloogid püüavad leida seoseid erinevate aspektide kaudu. Samuti uurib antropoloogia seoseid sotsiaalsete süsteemide ja inimsuhete vahel. Claude Lévi-Strauss on selgitanud, et antropoloogia uurib seda, kui erinevad
Ja muidugi tänapäeval neid filme väga ei saa näha, tuleb see autoriõiguse küsimus ja üldse probleemne, praegu need filmid asuvad vist kuskil saksa rahvuslikus ja tehnoloogia raamatukogus. Jagatud antropoloogia – tähendab uurimisobjekti kaasamist filmiprotsessi, inimesed keda uuritakse, nad ei ole ainult enam objektiks, vaid on kaasautorid/koostööpartnerid info hankimisel ja mõtestamisel. Rouch on öelnud, et antropoloog ei ole enam putukauurija, vaid on stimulaatoriks vastastiku mingi asi.tegi 1951a uue filmi jõehobu küttimisest „Lahing suurel jõel“ Battaille sur le frande flueve, jõehobud on kõige ohtlikumad Aafrikas.. kohalikud ehitavad suure laeva puuplankudest, aga no jõehobu suudab selle ka ära hävitada, meenutab veits vaalaküttimist. Kui Rouch küttidele endile näitas filmi, siis osalejad reageerisid kohe, kriitika on see, et taha on pandud filmile musa, aga tglt peab olema ulme
Käitumise bioloogilised alused Sissejuhatus Inimese käitumine, alates kõige lihtsamatest asjadest kuni kõige keerulisemateni, sõltub meie sees toimuvate protsesside integreerumisest. Et me paremini mõistaksime inimkäitumist, on meil vaja tunda bioloogilisi protsesse. Teadusharud, mis uurivad organismi bioloogiliste, psüühiliste ja käitumusklike aspektide vahelisi seoseid, kuuluvad psühhobioloogia valdkonda. Refleksid Aju töötab reflektoorselt. Vastus mõjuvale ärritusele antakse reflekside abil. Impulss kui elektriline nähtus liigub mööda närvirakku. Neuriidi kaudu antakse impulss edasi järgmise närviraku dendriidile. Niimoodi liigub erutus mööda närvirakke kuni jõuab kesknärvisüsteemi. Käelöök põlvekedra pihta põhjustab erutuse vastava piirkonna närvilõpmes, mis omakorda tekitab impulsi retseptoorses närvirakus. Erutus kandub seljaaj...
kultuuri üles ehitada. Antropoloogia sünd. kolonialismist, vajadus kolooniaid tunda ja mõista, et neid paremini valitseda. Lisaks missionitöö-pidi tundma rahvaid kellele oma usku levitati, et ära hoida probleeme. Nt uuriti ka praktilisi asju nt toidu hankimine-läbi usulise vaate sai õpetada paremaid viise, et oma usku läbi selle atraktiivseks teha. Varem eristati, et antropoloog käis kaugetel maadel kohalikega koos elades andmeid kogumas, aga etnoloog uuris oma kodumaal. Tänapäeval segunenud sest algsed lähtepunktid muutunud, etnoloogidel pole vaja oma rahvust reklaamida ja antropoloogidel pole eksotilisi maid, kus keegi poleks kunagi käinud. Inimkonna psüühiline ühtsus, ehk biopsühholoogiline võrdsus idee, et indiviidid erinevad emotsionaalselt ja intellektuaalselt AGA kõik on võimelised kultuuri looma, kõik omavad kultuuri
endast etendust, mida luuakse ja kasutatakse vastasmõjus teiste „näitlejatega“. Ta toetus peaasjalikult teatrist laenatud mõistetele nagu näitlejad ja publik, etteasted ja rollid, etendus ja dramaturgia, dekoratsioonid jmt ning rakendas neid enam-vähem kõigele: diplomaatiale, kohtupidamisele, majandusele, etiketile, armusuhetele, religioossetele riitustele, koolidele, haiglatele jne. Briti antropoloog Victor Turner tõstis oma uurimuse keskpunkti draama (näidendi) ehk stsenaariumi. Tema sotsiaalsed draamad toimuvad ühiskonna kõigil tasanditel riigist kuni perekonnani: need saavad alguse konfliktist, millega toimetulekuks võetakse kasutusele ritualiseeritud vormid, ning kui meetmed on edukad, siis rebend terveneb ning toimub leppimine, kui aga mitte, siis lõppeb konflikt lõhenemisega. Turneri kõrval on praegusaja pöördumised performatiivsuse poole saanud
153. 1 eraldab maailma mitmeks mitte ainult geograafiliste parameetri järgi, vaid pigem kultuurilise ja religioosse aspekti näol. Viimase najal üritab just Huntington vastuolu kahe erineva kultuuri vahel ning järeldab oma raamatus, et tagajärjeks on Lääne tsivilisatsiooni hääbumine. Lääne ja islami kokkupõrkest rääkides on kahtlemata olulisel kohal stereotüübid ja väärtuste kõrvutamine. Prantsuse antropoloog Claude Levi – Strauss leiab, et kõige vanem hoiak, mis põhineb tugevatel psühholoogilistel alustel, kuna see kaldub avalduma igaühe puhul, kes satub ootamatusse olukorda, seisneb selles, et lihtsalt eitatakse neid kultuurilisi vorme – moraalseid, religioosseid, sotsiaalseid, esteetilisi, - mis erinevad kõige rohkem nendest kultuurilistest vormidest, millega meie end samastume. 3 Seda mõtet peab ilmselt
J.Kõpp, pr M.Kurs-Olesk ja P.Treiberg. (Kalling, Ken ,,Karskustöö sünnitab eugeenikaliikumise", URL) Eugeenika Seltsi juhatuse (kontor Tartus, aadressil Gildi 8) liikmetest enamik oli nagu öeldud, TÜ õppejõud. Kahe säilinud nimekirja kohaselt kuulus seltsi Tartus vähemalt 41 ja Tallinnas 53 inimest. TÜ õppejõududest/teadlastest olid eugeenika alal ühed aktiivsemad kohtuarst ja hilisem eugeenika instituudi juhataja (1939) Hans Madissoon (luges ülikoolis al 1928. a eugeenikat) ning antropoloog ja zooloog Juhan Aul. (Kalling, ,,Karskustöö...") Seltsi liikmete nimekiri pole veebis kahjuks saadaval ja nii ei oska ma öelda, kui palju oli seltsi ametlike liikmete seas tolle aja tuntud poliitika- ja kultuuritegelasi. Mõned nimed on siiski teada, näiteks Jaan Tõnisson. Tema rääkis eestlaste tõuraamatute sisseseadmise vajadusest (loomakasvatuse eeskujul) ja avaldas pahameelt, et inimesed eneste keskel selliseid reegleid ei järgi nagu loomade aretamisel
morals, custom, and any other capabilities and habits acquired by man as a member of society. Tylor oli evolutsionistliku kultuurikäsitluse esindaja, mis darvinismi mõjul lähtus kultuuri pideva arengu ideest. Pange tähele, et see definitsioon sisaldab nii ideid e mentaalset aspekti kultuuris (teadmised, uskumused, seadused) kui 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 4 ka tegevusi e kultuuripraktikaid (kombed). Saksa päritolu Ameerika antropoloog Franz Boas 1930. Anthropology. Encyclopedia of the Social Sciences. Kultuur hõlmab endas kõiki kogukonna sotsiaalsete harjumuste manifestatsioone, indiviidi reaktsioone selle grupi harjumustele, mille liige ta on, ja inimtegevuse produkte, mis on kujundatud nende harjumuste poolt. Culture embraces all the manifestations of social habits of a community, the reactions of the individual as affected by the habits of the group in which he
Erinevates riikides ja haridustasemetel on mõnel pool olemas erinevad standardid. Olulisemad USA (koostajaks Association of College and Research Libraries, ACRL), Austraalia (koostajaks Council of Australian University Librarians, CAUL) standardid ja UK (koostajaks Society of College, National and University Libraries, SCONUL) mudel (vt: http:// dis.shef.ac.uk/literacy/standards.htm ). Eestis vastav standard seni puudub. Nt antropoloog Gregory Bateson defineerib informatsiooni kui kõike, mis muudab indiviidi teadmiste seisundit. Michael Buckland eristab informatsiooni mõiste käsitlemisel kolme kategooriat: Informatsioon kui protsess, mis tähistab informeerimist, infoedastust ja näitab inimese teadmiste seisundi muutumist; Informatsioon kui teadmine, mis peegeldab esimeses kategoorias omandatut; Informatsioon kui "asi", mis viitab informeerivatele andmetele ja dokumentidele.
haarata polüseemia tegelikku olemust. Et kompositsioonilisust säilitada, tuleb rikastada kompositsiooni väljendamise semantikat. 4. Igaüks, kes on võõras kultuuris suhelda püüdnud, teab hästi, et vaid grammatikast ja sõnavarast õnnestunud vestluseks ei piisa. Oluline on ka suhtluspädevus, oskus keelt vastavalt situatsioonile ja eesmärgile kasutada. Suhtluspädevuse rollile keelekasutuses juhtis tähelepanu juba antropoloog ja sotsiolingvist Dell Hymes (1972) ning tänaseks on välja arenenud terve hulk teadusharusid, mis tegelevad kultuuridevaheliste erinevustega suhtluses. Uuritakse näiteks viisakustavade erinemist, vestlusstiilide varieerumist eri kontekstides, aga ka kõneaktide vormistust. Muuhulgas kuulub siia ka sotsiolingvistiline pädevus kui oskus variante kontekstitundlikult valida. Mõned uurijad on aga sotsiolingvistilist pädevust koos oskusega kõneakte antud kultuuris
Uusaja alguses (17. saj.) hakkasid mõned teadlased jagama inimesi „rassideks“, väites, et rassidel on erinevad bioloogilised omadused ja tunnused. Tänapäeval leitakse, et rass on sisutu mõiste, millega ei saa kirjeldada bioloogilisi või psühholoogilisi erinevusi inimeste vahel. „Rass“ ei ole bioloogiline tunnus. Mõte, et inimesed on “rasside” kaupa bioloogiliselt erinevad, hakkas koost lagunema juba 1960ndatel (nt. ameerika antropoloog Frank Livingstone´i tööd) ning inimgenoomi uurimused1 on näidanud, et inimestevahelised geneetilised erinevused on väikesed ning need ei anna alust inimeste kategoriseerimiseks rassideks. “Rass” on sotsiaalne konstruktsioon, mida kasutatakse veel ka tänapäeval (nt. sageli kasutatakse seda poliitilises võimuvõitluses) ning mis mõjutab inimestevahelist suhtlust. Rasside idee on tekkinud kahe peamise teguri mõjul, milleks on Euroopa koloniaalvallutused ja valgustusaja mõttemudelid
väljamõeldis. Positiivses staadiumis püüdleb mõistus täpsete teadmiste poole nähtuste kohta. Teaduse ülesandeks on jälgida ja kirjeldada seda, mis meile on antud kogemuses (st mida me tajume) ning avastada seaduspärasusi. Seadustest lähtudes võime seletada üksik fakte ning näha ette tulevasi sündmusi. Inimteaduste gradatsioon Evolutsionism (antropoloogia/sotsiaalteaduste kontekstis) Lewis Henry Morgan (1818 1881) Ameerika antropoloog, kelle põhiliseks uurimisteemaks oli sugulussüsteemid. 1841. aastal lõi Morgan koos sõpradega seltsi, mis tema mõjutusel hakkas hiljem tegelema Ameerika põlisrahvaste, eelkõige irokeeside uurimisega. Morgan asus irokeese lähemalt uurima ning nende sekka elama. Kogus andmeid 39 erineva grupi kohta, kel olid sarnased sugulussüsteemid. Morgan üritas oma uurimustöös mõista loogikat, mille järgi ühiskonnas sugulustermineid luuakse ning kasutatakse
meeletult, lootusetult ja sõgedalt armunud. Sa näed teda 30 sekundi jooksul ja samal ajal salvestab skanner vere liikumise erinevates ajupiirkondades. Siis rahustatakse sind maha, näidates mõnd mõttetult suurt arvu ja paludes sellest seitse numbrit tagasi lugeda. Ja nii mitu korda järjest. Pärast sind tehakse seda järgmistega ka nemad on meeletult armunud. Selliseid aju-uuringuid eri tüüpi ja eri sugu õnnelikult armunud inimestega on teinud teiste seas USA antropoloog Helen Fisher. Ta on ka armunuid küsitlenud, loomariigist seletusi otsinud ja järeldab, et romantiline armumine on üks inimese põhilistest tungidest nagu toidu- ja unevajadus ning et armumist tekitab ajukeemia. Järgnev põhineb Helen Fisheri raamatul "Miks me armastame?". Ajukeemia teeb kirglikuks Armunud inimese aju skaneerides nägid teadlased, et armastatule mõeldes muutub aktiivseks mitu ajupiirkonda. Enim elavnevad kaks kohta ajus: sabatuum ja kõhtmine katendiala.
Emotsioonide kultuurilised käsitlused Kultuurilise emotsiooniteooria kohaselt pole emotsioonid samamoodi nagu keeledki muud kui omandatud ja kultuuri kaudu edasiantud käitumismallid (Evans, 2002, 17). Antropoloogilised ning etnograafilised uurimused näitavad, et nii emotsiooniväljendused kui ka inimeste tundmuslik kogemus ning kirjeldav sõnavara võib kultuuriti erineda. On nii unikaalseid kui universaalseid komponente (Eensalu, 2011). 1960.aastate lõpul otsustas noor ameerika antropoloog Paul Ekman seda teooriat ka teaduslikult tõestada. Peale mitmeid katseid jõudis Ekman järeldusele, et vastupidiselt kultuurilise emotsiooniteooria tõestamisele, ei kõlba kultuuriline emotsiooniteooria kuhugi. Ekman otsustas oma tulemusi näidata ka Ameerika Antropoloogiaühingule ta jutt naerdi välja. Hoolimata naerupursetest, jäi Ekman lõpuks siiski peale. Nüüdseks tunnistavad enamik uurijaid, et vähemalt mõningaid emotsioone ei ole võimalik õppida,
ettekujutusi; mõlemad peavad ennast asetama “teise” perspektiivi, et uuritavat paremini mõista. • Kui traditsiooniliselt oli erinevuseks see, et antropoloogia tugines suulistele andmetele ja ajalugu kirjalikele, siis uuemal ajal on see eristus hägustunud, sest nii nagu antropoloogid kasutavad üha enam kirjalikke allikaid, pöörduvad ajaloolased sageli suulise teabe poole (näiteks nn. oral history). Briti antropoloog E. E. Evans-Pritchard (1902–1973) • “Antropoloogia peab valima, kas olla ajalugu või olla eimiski (…) Ajalugu peab valima, kas olla sotsiaalantropoloogia või olla eimiski.” Ajalugu vs antropoloogia: • tavapärased eristused ◦ Diakroonia vs sünkroonia (Claude Lévi-Strauss) ◦ Sündmus vs struktuur (Marshall Sahlins) ◦ Kirjalik vs suuline (Jack Goody) Mõiste “ajalooline antropoloogia” sünd • Esmalt sündis 20. saj
11 7. KULTUUR JA SUGU Tänu ülemaailmsele globaliseerumisle ja tehnikale on jäänud maailm hulga väiksemaks võrreldes eelnevate ajastutega. Paljud suhtlusraskused tekivadki just kultuuriliste erinevuste tõttu, mitte arvamuste erinevuse pärast. Meie rahvuse usutunnistus, rass, klass, keel ja sugu moodustava meile iseloomuliku maailmavaate, mis peegeldub kõiges millega tegeleme. Antropoloog Edward Hall jagab kultuurid nn madala konteksti ja kõrge konteksti kultuurideks. Madalakontekstilised kultuurid on USA, Kanada, Euroopa, Iisrael ja Austraalia. Sealsed elanikud ootavad vastaspoolelt sarnast vastust, mis neil mõttes on ehk nad on otsekohesed ja sõnaselged suhtlejad(McKay 1995, 107). Kõrgekontekstilised kultuurid on Orient, Araabia maailm ja enam Aafrikast. Sealsed elanikud väärtustavad enam harmooniat, peensust ja taktitunnet kui selgust, seetõttu
1959-1959 tegi Läänemere idaosas suureulatuslikke zoobentose uuringuid. Ta on tegelenud veekogude reostamise, bioindikatsiooni ja eutrofeerumisega. Järvekülg on uurinud ka Eesti jõgede põhjaloomastiku. Ta on Soome lahe kaitse rahvusvaheline ekspert. [Teadus 1 A-Ki. Eesti teaduse biograafiline leksikon. Eesti entsüklopeediakirjastus Tallinn, 2000] (lk. 486) Juhan Aul (aastani 1931 Juhan Klein; 15. oktoober 1897- 29.august 1994) Aul oli Eesti eugeenik, antropoloog ja zooloog. Õppis Taali ministeeriumikoolis ja Pärnu linnakoolis, lõpetas 1928 zoloogiamagistri kraadiga TÜ. Temast sai Eesti antropoloogia rajaja. Mõõtis ja kirjeldas antropoloogiliselt enam kui 50 000 inimest, olles seega Eesti biomeetsia ja andmetööstuse pioneer. Uurimistes käsitles eestlaste tõulist kuuluvust, pikkust ja raskust ning tõugude segunemist. Huvitus ka sotsiaalantropoloogiast. Ta on
Sutton-Smith vaatles ka teemamängu kui jõudu. Samuti ka teemamäng kui fantaasia. Mängu uurijad on pidanud kujutlust mängu juures selle kõige olulisemaks tunnuseks. Ta analüüsis lähemalt ka probleemimäng kui niisugune. Siin ta lähtub teesist, et mäng on tegevus, milles on oluline vabatahtlikkuse moment. Kommunikatsiooniteooria ja teised nüüdisaegsed mänguteooriad Gregory Bateson (1904 – 1980): Inglise antropoloog, lingvist, küberneetik ja smiootik. Ta on kommunikatsiooniteooria esindaja. mäng võis toimuda vaid siis, kui sellest osavõtjad olid võimelised ühel ja samal tasemel metakommunikatsiooniks, st olid võimelised vahetama signaale, mis kannavad tähendust „see on mäng“. Bateson avaldab ka arvamust, et mängu tähtsus lapse
C.) Rahvuse tekkimiseks ja toimimiseks on vajalik, et inimesed usuksid et nad ühte rahvusesse kuuluvad D.) Rahvused on kaasajal globaliseerumise tõttu hääbumas E.) Rahvus põhineb etnilistel sidemetel 2p. Esitage näitena üks tunnusjoon, mis Weberi järgi bürokraatia ideaaltüüpi iseloomustab? A.) Hierarhia – tagada kindel vastutus B.) Elukutse – professionaalsus C.) Legaalsuse printsiip – etteennustatavus, kindlus 1p. Nimetage üks antropoloog ning kirjeldage mõne sõnaga mõnda tema uurimisteemat või teooriat: A.) Karl Marx leidis, et inimene on hea, koostööaldis ja mugav ning et ühiskonnavormi määrab majandus kui ühiskonna domineeriv institutsioon. Marxi käsitlus inimesest rõhutab heatahtlikkust ja koostöövalmidust. Põhjus, miks inimesed pahatihti teisiti käituvad, tuleneb ühiskonnast. Ühiskond kujundab inimestes ebaloomulikke võistlevaid ja konfliktseid suhteid
asjakohased väited ja argumendid on üldkehtivad ja vastuvõetavad. Tõelised moraaliprobleemid nõuavad just nimelt seisukohavõttu, mitte ainult teiste arvamustega tutvumist. On küll olemas ka selline olukord, kus arvamuste kirjeldamine ja erapooletu mõistmine on tähtsam kui seisukohavõtt: selline olukord tekib siis, kui inimene satub vastamisi mõne võõra kultuuri tavade ja toimingutega, mida ta oma kultuuri ja elukogemuse põhjal ei mõista. Antropoloog ei saa võõra kultuuri suhtes seisukohta võtta enne selle põhjalikku uurimist. Aga me ei ole võõramaalased meie omas keskkonnas. Me teame, et on olemas moraaliprobleeme, et nad nõuavad lahendamist ja nende peamised faktorid on tuttavad, ning peale selle tajume filosoofidena, et suur osa sellest, mida nendest probleemidest räägitakse, ei kannata kriitilist käsitlust. Kui see taustteadmiste alusel määratav premisside hulk
psühhoanalüütikutelt, nt Friedrich Nichelt, kes on tuntud oma filosoofiaga. Tema lähenemine on lihtsustatud vaade maailmale, sest 3 psühholoogilist mudelit on ilmselgelt vähe ja kui nad segunevad siis pole ka ikka palju. ''Kultuurimudelid'' on enamvähem suht õõvastav. Nagu vaataks mingiks Westerne, keda miski ei koti. Psühholoogiline antropoloogia – Margaret Mead. Tema psühholoogiline teooria on natukene rohkem arendatum, kui Benedictil, väga kuulus antropoloog, kutsutakse antropoloogia vanaemaks. Meadile andis suuna ja lahendused ette Boas, Mead oli tohutult populaarne 60 ja 70-ndatel, hiljem tema lähenemisi kritiseeriti, kas see ikka kõik kehtib, mis temast algul arvati. Tema psühholoogilise lähenemise põhijooned on need, et tema järgi sünnib inimene valge lehena ja kõik kultuurilised käitumisviisid on kultuuriliselt tekkinud. Inimese iseloomu ja käitumise kujundamisel on looduse roll minimaalne ja kõik on kujundatud ühiskonna poolt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
