Esialgu säilis kalduvus evolutsionismile, kuid ei oldud päri deterministliku olemusega, mis nägi ette, et kõik ühiskonnad läbivad samad arengustaadiumid Usuti, et on kohalikud variatsioonid Kultuurijoonte geograafiline jaotus ja migratsioon kaasaegsete kultuuride päritolu seletamiseks Kultuur kui ernevate päritoludeega joonte kirju muster, mis ajalugu on kokku kandnud Vähenes veendumus, et ühiskonnad on terviklikud koherentsed süsteemid Difusionism rõhutab asjade üle kandmist ühest kultuurist teise, ühelt rahvalt teisele või ühest kohast teise Varjatud eeldus, et inimkond pole loomult leidlik vastandub evolutsionismile Korra leiutatud asi levib paiksete populatsioonide vahelise otsese ülekandmisega või rände tulemusena Levis 19 saj lõpu Saksamaa ja Austria geograafide ja antropoloogide seas Universaalse inimloomuse asemel huvitas neid pigem partikulaarne kohalik ajalugu, vaadeldi
Baasväärtused/kulruurifookus/võtmesümbolid – väärtused, mis on inimestele/gruppidele väärtuslikud läbi aegade. (nende tõekspidamised) igas kultuuris on omad väärtused, mis määravad selle ühiskonna olemuse. Kultuuri unilineaarne valik – metslus – barbaarsus – tsivilisatsioon „Looduslik valik“ – ellu jäävad need, kes suudavad tsiviliseerumise käigus kultuuri säilitada. Difusionism – põhiline idee kultuurinähtuste levitamine, kultuuriaspektide laenamine. 1. Briti koolkond – heliotsentriline difusionism 2. Saksa-Austria koolkond – kultuuriringide teooria 3. Ameerika koolkond – kultuuri areaalide vaheline laenamine 4. Thor Heyerdahl – kultuurielementide levik inimkonna varases järgus Historism e. ajaloolis-kriitiline koolkond – mõtlemise ja keele vahel on seos; ajalooline kontekst, kultuurideterminism.
Mis on kultuur? Üldiselt intellektuaalide seas ajaloos kultuuri loob ja mõistab üle keskmise andekas- vähemus. Etnoloogias ja kultuuriantropoloogias (edaspidi: KA) kõik inimtegevuse avaldused. Ehk, mis on kultuur? Madal e. mass ei ole? Vs KÕIK on. Edward Tylor (1832-1917) kompleksne tervik, teadmised, seadused, tavad, uskumused, kunstid jne (jätab avatuks, olemuse jätab seletamata). KÕIK ük liikmete poolt loodu. KOLLEKTIIVNE. Leslie White (1900-1975)- kehaväline, ajutine kogum. Sõltub sümboliseerimisest (esemed tavad, rõivad, rituaalid, keel, mängud, sündmused) inimene muudab kultuuriks läbi väärtustamise. Melville Herskovits (1895-1963) inimese poolt loodud osa keskkonnast (kas siis see pole, millel omistame tähenduse, loome rituaali aga mis algselt pole inimese loodud? Segane..) Tänapäeval sõltub kontekstis. KA algas Ameerikas (uuriti ka põlisrahvaid ameerikas, aga levis arvamus, et mustanahalistel pole kultuuri), sotsiaalantrop...
- kultuur kui erinevate päritoludega joonte kirju muster, mis ajalugu kokku on kandnud - Kultuuri eri osad ilmtingimata seotud ei olnud - Vähenes veendumus, et ühiskonnad on terviklikud koherentsed nähtused. - Vaadeldi kõiki kultuurilisi jooni võimalike kultuuriliste jäänukitena - Minevik polnud enam ühesuunaline liikumine selgete staadiumide vahel, vaid fragmenteerunud lugu kultuurilistest kohtumistest, migratsioonist ja mõjudest, mille iga osa oli unikaalne. - Difusionism rõhutab asjade (materiaalsete või mittemateriaalsete) üle kandmist ühest kultuurist teise, ühelt rahvalt teisele või ühest kohast teise. - varjatud eeldus: inimkond pole loomult kuigi leidlik - Korra leiutatud asi levib paiksete populatsioonide vahelise otsese ülekandmisega või populatsioonide rände tagajärjel - Difusionism sai üldlevinuks 19. saj. Lõpu Saksamaa ja Austria geograafide-antropoloogide seas
SISSEJUHATUS ETNOLOOGIASSE Sissejuhatus Etnoloogia tegeleb erinevate rahvaste ja kultuuridega, kusjuures peamiselt mitte-lääne kultuuridega ja mitte kõrg-tsivilisatsioonidega. Kuigi tänapäeval võib uurida igasuguseid kultuurinähtusi, uuritakse oma kultuuris põhiliselt rahvakultuuri alla jäävat. Vanemast vaatekohast lähtudes on kultuur vaid kõrgkultuur osade rahvaste areng on teatud staadiumis peatunud ning eksisteerivad kõrgtsivilisatsioonid ning rahvad kellel seda ei ole. Tänapäevase antropoloogia arusaama kohaselt on igasuguse inimtegevuse avaldus kultuur ning ilma igasuguse rahvatsevahelise hierarhiata. Erinevused antropoloogia, etnograafia ja etnoloogia vahel seisnevad peamiselt uurimismeetodites. Antropoloogia nimetus on kasutusel Põhja-Ameerika teadusruumis ning selles on omakorda eristatavad füüsiline ja kultuuri-antropoloogia. Euroopa-traditsioonis nimetatakse vastavat teadust etnoloogiaks, sama nimetus on alates 90ndatest...
ESIMENE KONTROLLTÖÖ Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused, 1. kontrolltöö Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia tegelevad inimese uurimisega – milline on ta kultuurilise subjektina, põhiidee on see, et kõik inimesed ja kultuurid on võrdsed. Kultuuriantropoloogia põhiküsimus: mis on põhiline termin ja mis on selle mõte? Vastus: kultuur. Inimesed, kes ei tea, mis on kultuur, arvavad et see on miski, mis on loodud tarkade ja võimekate inimeste poolt, seda loob ja suudab mõista vähemus. Kultuuri saab mõista kahte viisi: 1) kuidas me teeme vahet, mis on kultuurne ja mis pole, nt mis meile meeldib on kultuur, mis ei meeldi, on midagi muud; 2) kõik, mida inimesed on loonud, on kultuur Edward Tylor (1832-1917) – esitas esimese etnoloogilise antropoloogilise definitsiooni, pärast seda tuli neid välja sadu ja tuhandeid. Tylorit peetakse distsipliinide isaks. Samas kuna tema ''nimekiri'' oli pigem loetelu asjadest, peeti seda mitte tervikli...
Ringide siseselt on vahetus tihedam, seetõttu olid nad sarnasemad. Ameerika koolkond (Wissler, Kroeber): üks kultuurielement võib tekkida erinevates maailma piirkondades autonoomselt, aga toimub ka elementide levik. Aga kultuurielementide algpunkt on siiski avastatav. Moodustasid ka geograafilisi kultuurikeskusi, areaale on palju, maailma kohta sadu või tuhandeid. Historism e ajaloolis-kriitiline koolkond e ajalooline partikularism e Franz Boase kk Franz Boas Kui difusionism ja evolutsionism püüavad seletada kogu maailma kultuurisüsteemi, siis Boas seda ei püüa, ta ei ürita teooriat luua. Ta on evolutsionistide opponent, kriitiline lähenemine, kritiseeris eelkõige meetodit või viisi, kuidas teooria välja mõeldi. Tylor oli tugitooliteadlane, ta polnud kunagi ise rändamas käinud, lähtus teiste andmetest. Boase arvates polnud see aus ega õige. Tuleb minna ja uurida, mis päriselt toimub. Midagi ei saa väita, kui pole käidud ja vaadataud, kuidas asjad
Anglosaksi maades peetakse etnoloogiat antropoloogia haruks ning nimetatakse teisisõnu kultuurantropoloogiaks. Omaette teaduseks kujunes 19. saj keskel, kui hakati looma e-seltse ja muuseu- me. Suur tähtsus on A. Bastiani, E. B. Tylori ja L. H. Morgani töödel, mille tu- lemusena peasuunaks 19. saj II poolel sai evolutsionism. 19. saj lõpus hakkas F. Ratzeli tegevuse tulemusena evolutsionismi kõrvale tõrjuma difusionism. 20nda sajandi 20ndatel tekkisid USA-s täpset faktoloogiat eeldav F. Boas uurimissuund ning samal ajal Inglismaal B. Malinowski algatusel funktsionalism, mis selgitas kultuuri sünkroonset funktsioneerimist ja ei huvitunud ajaloolistest vaatlustest. 30–40ndad tõid USAs freudismist lähtuva etnopsühholoogilise koolkonna (M. Mead, R. Benedict). Hilisemad voolud on kultuurirelativism, neoevolutsionism, strukturaalne antropoloogia
Esimene loeng Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia tegelevad inimese uurimisega. Kõik inimesed on võrdsed ja kõik kultuurid on võrdsed. Mis on kultuur? Keskne mõiste on kultuur. Mõtleme kultuurist millestki, mille on loonud ühiskonnas inimesed, kes on üle keskmise andekad. See on vähemuse privileeg. Kultuur on ühiskonna intellektuaalse tippkihi privileeg. Kultuuri mõiste on intellektuaalide seas väga pikka aega olnud valitsev. Kultuur on kõik inimtegevuse avaldused. Igapäevane elu ja argised tegevused kuulub ka kultuuri alla. Kultuuri mõiste on etnoloogias hästi avar. See pole koguaeg nii olnud kultuuriuurimise ajaloos. Ühiskonnas on kultuuriliselt kõrgemalt arenenud kihid ja enamik suurem mass on mittekultuurne. 2 võimalust, kuidas kultuuri mõista: 1) Kultuur on see, mida inimese poolt kõrgemalt hinnatakse 2) Kõik, mida inimesed on loonud, on kultuur See hakkas arenema 19.saj teisel poolel. 1871 inglise teadlane Edward Tylor esita...
Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused Konspekt 1.Sissejuhatus Üldinimlikus plaanis aitab see aine kasvatada inimesel tolerantsi. Näitab kui avar on maailm, milline on kultuuriline kirevus, kuidas maailmas kõik erinevad rahvad koos elavad ja kuidas me võiksime seda mõista. Need distsipliinid tegelevad inimese uurimisega, neid huvitab milline on inimene kultuurilise subjektina. Mõista inimest kui sellist, inimest ühiskonnas, erinevas kultuuri keskkonnas. Põhiidee on et kõik inimesed, kultuurid ja tegevused on võrdsed, need ei ole ühesugused, vaid võrdsed. Kultuur. Põhiküsimus on, mis on põhiline termin, mis on selle mõte? Keskne mõiste mõlemas distsipliinis on KULTUUR. Üldiselt mõeldakse kultuurist millestki, mille on loonud inimesed, kes on üle keskmise andekad (muusika, kunst jne). Lisaks selle järgi suudab seda mõista ja tõlgendada samuti vähemus. Sel juh...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
