uurimine) Tekkis uus faktide seostumise alus kohalikud assosatsioonid ning kontekst Uued metodoloogilised jooned nt geneaoloogiline meetod Antropoloog hankis info kohalikelt otse, mitte sekundaarselt Süstemaatilise välitööga tegelevad antropoloogid astusid teadusesse Antropoloogilise uurimuse objektiks said pigem konkreetsed kohalikud kultuurid Tulemusena astusid Seligman ja Rivers antropoloogiasse Difusionism Trend sai alguse 18. saj filoloogilisest traditsioonist, mis tõmbas ajaloolisi jooni Indo-Euroopa keelte vahel Lingvistiliste ja antopoloogiliste huvide seos oli olemas ka varasemalt Keeltevaheliste seoste uurimine on oluline difusionistlike ideede arengus Sir William Jones avastas sarnasused kreeka, ladina ja sanskriti keelte vahel Humbolt väitis 19. saj algul, et kultuur ja keel on tihedalt seotud
Baasväärtused/kulruurifookus/võtmesümbolid – väärtused, mis on inimestele/gruppidele väärtuslikud läbi aegade. (nende tõekspidamised) igas kultuuris on omad väärtused, mis määravad selle ühiskonna olemuse. Kultuuri unilineaarne valik – metslus – barbaarsus – tsivilisatsioon „Looduslik valik“ – ellu jäävad need, kes suudavad tsiviliseerumise käigus kultuuri säilitada. Difusionism – põhiline idee kultuurinähtuste levitamine, kultuuriaspektide laenamine. 1. Briti koolkond – heliotsentriline difusionism 2. Saksa-Austria koolkond – kultuuriringide teooria 3. Ameerika koolkond – kultuuri areaalide vaheline laenamine 4. Thor Heyerdahl – kultuurielementide levik inimkonna varases järgus Historism e. ajaloolis-kriitiline koolkond – mõtlemise ja keele vahel on seos; ajalooline kontekst, kultuurideterminism.
Õppis keeli. Boasist arenes edasi nt Lingvistiline relatiivsus ehk Boas-Sapir-Whorfi (järjest eelneva õpilased) hüpotees. Rahva maailmatunnetus on sõltuvuses keeleterminitega. Idee et saame mõelda vaid nendes kategooriates mille kohta meil on termin ehk tajume vaid seda mida saame sõnastada. (Nt Eskimod palju termineid erineva lume kirjeldamiseks, meile arusaamatu). Keel sõltuvuses vajadusega. 3)Difusionism idee, et kultuurinähtused levivad ühest teise (e. üks ük laenab teiselt, mitte nagu evolutsionismis, et on ette määratud): 1) Briti koolkond Smith, Perry, Rivers. Maailmas 1 kultuurikolle, millest levib mujale. Tegeleb selle otsimisega. Pakuti nt Muistset Egiptust, Hiinat jne.. (nt NSV ajal levitasid venelased ideed et kõik on algselt Venemaal leiutatud.) 2) Saksa-Austria- Grabner, Schmidt
siis rühm laguneb. Weberi metodoloogia - Sotsiaalne reaalsus on tähendusrikka sotsiaalse suhtlemise tulemus. Seega saab reaalsust defineerida ainult selles reaalsuses tegutsevate inimeste konstruktsioonide kaudu. Nende konstruktsioonide tegelikku esinemist saab tõestada kvalitatiivsete andmete mõistmise kaudu ning tähendusrikkaid kirjeldusi esitades selle kohta, kuidas sotsiaalne elu toimib. Difusionism sai alguse 18. saj filoloogilisest traditsioonist, mis tõmbas ajaloolisi jooni Indo-Euroopa keelte vahele. - lingvistiliste ja antropoloogiliste huvide seos juba varases antropoloogias (Torrese väina ekspeditsioon) - William Jones avastas 1787 sarnasused kreeka, ladina ning sanskriti keelte vahel. - 18. saj. Filoloogiline traditsioon leidis ajaloolised sidemed kõigi Indo-Euroopa keelte vahel, väites, et keeled on
kaasa moraalse allakäigu. · L. H. Morgan jagab Tylori seisukohti. Seisukoht, et tsivilisatsioon mõjub tihti põlisrahvaile hukatuslikult. Peab progressi ühiskonna positiivseis seisundiks, mis surub nõrgemad kultuurid alla ja täidab moraalsed tühimikud. Sotsiaalse darvinismi idee: idee alles jäävad tugevamad rahvad, kes suudavad tsivilisatsiooniga kohaneda. Difusionism Difusionism väidab, et kultuurid on erinevad, kuna ühsikonnad laenavad teistelt kultuurielemente need levivad ühest piirkonnast teise, selle tulemusena kultuurid muutuvad. Laenuidee pärineb antiigist. Igal kultuurielemendil on oma algkodu, kust see on levinud ja iga kultuurielement saab tekkida ainult 1x! Difusionistlikud koolkonnad: · Briti koolkond (Smith, Perry, Rivers) kõik on tekkinud muistses Egiptuses /
Evolutsionismi vastu võitlemine, selget teooriat endal ei olnud. Boas hakkas tugitoolitarku kritiseerima, et pole vaja välja mõelda, vaid reaalselt kohale minna ja uurida. See oli toona väga uus idee, et küsida põlisrahva käest midagi. Pidi rohkem uurima, mida see kultuur endast kujutab ja kuidas areneb. Lingvistide relatiivsuse hüpotees e Boas-Sapir-Whorfi hüpotees, mille mõte seisneb selles, et mingi rahva maailmatunnetus ja taju on sõltuvuses nende keeleterminoloogiaga. Difusionism – koolkond, mis oli pärast evutsionilistliku, mis püüdis välja pakkuda suuri seletusi kultuuri arengule kogu maailmas, ühe teooria raames. Idee on see, et kultuurinähtused levivad ühest ühiskonnast teise. Mitte nagu evolutsionismis, et kultuur areneb ühest faasist teise, vaid see, et kultuuride muutumise põhine mehhanism on laenamine teistest ühiskondadest ja selle kaudu ühiskonnad muutuvad ja arenevad. Põhiliselt 3 koolkonda, mis kõik natuke erinevad:
põhine juhusel. Üsnagi etnotsentristlik vaatepunkt, kuna Inglismaal toimus sel ajal tööstusrevolutsioon, rasketööstus oli kõige paremini arenenud, seega selle teooria järgi oli Inglismaa kõige paremini arenenud, kõige tsiviseeritum. Lewis Henry Morgan USA teadlane, juurutas USAs evolutsionismi, tegeles rohkem ühiskondlike aspektidega. Ei ole inimtunnetusega vastuolus, kuid ei anna vihjeid miks sarnasel arenguetapil ühiskonnad on erinevad. Difusionism Kultuurinähtused levivad erinevate rahvaste ja piirkondade vahelise kultuurikontaktide kaudu. Igal rahval on erinev kultuurikontaktide kogum, mistõttu on ka tulen erinev. Briti koolkond (Smith, Perry, Rivers): iga kultuurinähtus saab tekkida vaid korra ning sealt hakkab ta levima. Kõik kultuurinähtused on tekkinud ühes kultuurikoldes ja sealt mujale levinud. Teadlaste ülesandeks on leida inimkonna kultuuri algkodu. Ühe
Anglosaksi maades peetakse etnoloogiat antropoloogia haruks ning nimetatakse teisisõnu kultuurantropoloogiaks. Omaette teaduseks kujunes 19. saj keskel, kui hakati looma e-seltse ja muuseu- me. Suur tähtsus on A. Bastiani, E. B. Tylori ja L. H. Morgani töödel, mille tu- lemusena peasuunaks 19. saj II poolel sai evolutsionism. 19. saj lõpus hakkas F. Ratzeli tegevuse tulemusena evolutsionismi kõrvale tõrjuma difusionism. 20nda sajandi 20ndatel tekkisid USA-s täpset faktoloogiat eeldav F. Boas uurimissuund ning samal ajal Inglismaal B. Malinowski algatusel funktsionalism, mis selgitas kultuuri sünkroonset funktsioneerimist ja ei huvitunud ajaloolistest vaatlustest. 30–40ndad tõid USAs freudismist lähtuva etnopsühholoogilise koolkonna (M. Mead, R. Benedict). Hilisemad voolud on kultuurirelativism, neoevolutsionism, strukturaalne antropoloogia
tunnetus ja taju on sõltuvuses nende keele terminitest. Keel mõjutab inimeste mõtlemist ja taju. Mõnel rahval on kultuuris hästi palju termineid ja nad tajuvad neid valdkondi hästi. NT: eskimod ja lumi. Eskimotel on palju sõnu erinevate lumevariantide tähistamiseks. Kuna neil on terminoloogia olemas, seega suudavad nad nt jäävälja näha väga erilisena. See hüpotees mõjutab keele mõju mõtlemisele ja tunnetusele. Kolmas loeng Difusionism Püüdis välja pakkuda suuri seletusi kogu ühiskonna kirjeldamiseks. Idee on selles, et kultuurinähtused levivad ühest arengust teise. Kultuuride muutumisel põhiline mehhanism on laenamine, üks ühiskond laenab teiselt. Selle kaudu ühiskonnad muutuvad ja arenevad. Kolm koolkonda: *Briti koolkond(Manchesteri koolk) – Smith, Perry, Rivers. Idee on selles, et iga kultuurinähtus tekib maailma ajaloos ühe korra ühes kohas ja levib üle maailma.
mitmekesisena. Eurooplane vaatab, et kõik on lihtsalt ühesugust lund täis. Eks keelde loome ka neid asju, mida me näeme, kus elame jne. Rahvastevahelised mõtlemise erinevused tulenevad, siiski sellest, kas selleks on vajadus oleneb keskkonnast, et seda enda jaoks hästi liigendada ja kirjeldada. Ellujäämisvajadus, kultuuriline vajadus. 6 Mõtlemise ja keele seoste idee seos kultuuriga. 3.loeng Difusionism Oli pärast evolutsionistlikku teooriat järgmine, mis proovis välja pakkuda suuri seletusi kultuuride arengule kogu maailmas, kõide ühiskondade kirjeldamiseks. Idee: kultuurinähtused levivad ühest ühiskonnast teise. Kultuuri muutumise põhiline mehhanism on laenamine, selle kaudu ühiskonnad muutuvad ja arenevad. Põhiliselt tuuakse esile 3 koolkonda, kes käsitlesid seda teemad natukene erinevalt: 1
annaabi.ee 
