usund religioosne süsteem, mis on omane teatud rahvusele, kultuurile või sotsiaalsele rühmale naturalism maailmakäsitlus, mis taotleb kõigi nähtuste seletamist loodusteadustega positivism filosoofiline mõttesuund, mille kohaselt korrektne mõtlemine peaks põhinema teadmistel, mida saab kontrollida kogemustest lähtuvalt eksistentsialism mõttesuund, mille eesmärgiks on inimesele tema tõelise olemuse teadvustamine; võib olla nii religioosne kui ateistlik sünkretism oma maailmavaate loomisel kasutatakse erinevate maailmavaadete elemente maailmapilt arusaam maailma funktsioneerimise põhjustest maailmavaade arusaam inimese, maailma, ajaloo olemusest ning tähendusest (käsitlused inimesest, loodusest) paradigma tõekspidamine, arusaam (muutuv) ideoloogia põhimõtte kindlus (inimesed väärtustavad tõelisust, teisi inimesi ja ühiskonda) polüteism eeldatakse paljude jumalate olemasolu (suurem osa religioone ajaloos alates varajaste
uueneda, kohaneda ja muutuda. Rahvaluuleteaduse põhimõisted ongi seotud teksti püsivuse ja muutuvuse vahekorra selgitamisega. Korduvust iseloomustavad mõisted on: traditsioon (traditsioonilisus); stereotüüp (stereotüüpne; stereotüüpsusaste), tüüp ja korduvust või teksti püsivust seletav enesekontrolli (Andersoni) seadus. Muutuvust iseloomustavad mõisted on: improvisatsioon, variant (variaablus). Rahvaluule toimimise ja väljendusviiside seisukohalt on aga oluliseks mõisteks sünkretism. Eelnev on omakorda seotud küsimusega pärimusrühmast, rahvaluule levikuvõimalustest ja inimesest kui loojast või rahvaluulekandjast, millega on seotud mõisted rahvaluule suulisus ja anonüümsus. 3.1. Traditsioon ja improvisatsioon Rahvaluulet võib käsitleda ajateljel: klassikaline rahvaluule -- tänapäeva rahvaluule. Esimesel juhul keskendutakse minevikupärimusele, teisel juhul kaasaegsele pärimusele.
Laulmiseks olid oma kindlad olukorrad, aga laulda võidi kõikjal ja igal ajal, kus oli inimesi koos ja töö laulmist võimaldas. Sajandite jooksul meie maalt läbi sõitnud reisijad jutustavad laulmisest põldudel, eriti lõikusel. Rohkesti on andmeid laulmisest mõisas teol, tööle minnes või töölt tulles, ka üheskoos öömajapidamisel. Rahvaluules ilmneb sünkretism, see tähendab liikide eristumatus: laulmisega kaasneb liikumine või tants, jutustamise puhul on suur tähtsus liigutustel ja näoilmel, jutuga põimuvad laulud, mõistatuste esitamisega seondub uskumusi. Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. Mõnikord lauldi ka üksi (näiteks karjaselaulud, hällilaulud), kaksi või üheskoos ilma eeslaulmiseta (näiteks sanditamislaulud), ka kahe koori vaheldumisega. Regilaule lauldi ilma pillisaateta
Rahvaluule ehk folkloor on laias, traditsioonilises tähenduses kõik lood ja laulud, ütlused ja salmid, mängud ja tantsud, eelarvamused ja kombed, mis on pärandunud eelmiselt põlvkonnalt kirjasõna vahenduseta. Rahvaluule uurimisega tegeleb folkloristika ehk rahvaluuleteadus. Jaguneb: Rahvalaul- regivärsiline, lõppriimiline. Rahvajutt- muistend, muinasjutt, naljand, pajatus. Rahvaluule väikeliigid- mõistatus, kõnekäänd, vanasõna. Rahvaluules ilmneb sünkretism, see tähendab liikide eristumatus: laulmisega kaasneb liikumine või tants, jutustamise puhul on suur tähtsus liigutustel ja näoilmel, jutuga põimuvad laulud, mõistatuste esitamisega seondub uskumusi. Iseseisvaid rahvaluuleteoseid nimetatakse tüüpideks. Tüübid avalduvad teisendeina ehk variantidena. Mõnest tüübist on jäädvustatud sadu teisendeid, aga leidub ka tüüpe, millest on kirja pandud ainult üks-kaks teisendit. Mida
asemel sai kirjanduses arutlusteemaks riigialam. Hellenismiperioodil oli filosoofia peamiseks teemaks hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest. Kujunesid kolm koolkonda: küünikud (tõeline õnn ei seisne välistes asjades, vaid võimetes neist asjadest mitte sõltuda). Teaduskeskuseks sai Aleksandria. Hellenismiajastul lahutati üksteisest filosoofia ja teadaus. Religioonis hakati kummardama ka idamaade jumalaid. Tekkisid uued usulahud, leidis aset sünkretism (religioonide segunemine), müsteeriumide tähtsus tõusis; inimesi õpetati surmast pääsema. Leidis aset Isise, Istari, Dionysose jt. jumalate kultus. Kreeta kultuur kujunes 2000 1400 e.Kr, olles vanem Mükeene kultuurist, mis kujunes alles 15.saj. e.Kr. Mõlemad kultuurid võtsid kasutusele kirja, mille järgi aga ei saa me täna kindlat pilti tollasest elust, kuna neid kasutati vaid majapidamisaruannetes. Erinevalt Kreeta lineaarkirjast A, mida tänaseni me ei oska selgelt
saj). Näiteks Jehoova tunnistajad, moorid, New Age, krisiidid jne. Traditsiooniline usund - unustunnistuse alus : VT ja UT, kirku püha pärimus. Sakramendid : ristimine, salvimine, patukahetsus, armulaud, abielu, vaimulikuks pühitsemine, viimne võidmine. Kindel kord Traditsioonilised kristlikud usulised ühendused Eestis: Katoliku kirik, protestantlus, õigeusu kirik, vanausulised, baptism jne. sünkretism - uue usundi teke proselütism - usu peale surumine ilmalikustumine.- ehk sekulariseerumine, mille käigus usuliste institutsioonide, väärtuste, tõekspidamisete ja sümbolite mõju kahaneb.(Rohkem avatud ka teistele inimestele, kes ei käi kirkus) Ortodokslus. - õigeusk ehk Ida kirik Barett- peestri müts, mis sümboliseerib ilmakaari mitra,- kõrgema vaimuliku peakate, mis sümboliseerib võimu tonsuur,- munkade kiilaspea
Nad ei püüa ei miimikaga ega ka muul viisil sümboliseerida mõnd jumalust või esivanemat, nagu seda teevad mehed. Juadismis on alati väärtustatud haridust ja seetõttu ei ole neil viimase kahe tuhande aasta jooksul esinenud kirjaoskamatust. Juudid on alati hoolitsenud vaeste ja õnnetute eest, mitte heategevusest ajendatuna, vaid religioossetest põhimõtetest lähtudes. Lõppu tahaksin lisada Gunnar Aarma mõtte judaismist. ,,Moosese loodud religioon oli omamoodi sünkretism, milles segunesid iidsed pariarhide ajastu heebrea uskumised, midjanlaste sõjajumala kultus ja egiptlaste religioossed tavad ja kujutlused. Unustada ei tohi ka tõsiseid mesopotaamia ja kaanani mõjusid. Mooses lõi sellest kõigest sünteesi, mis sai loominguliseks aluseks juudi prohvetite hilisemale eetilisele monoteismile"2 Kasutatud kirjandus Karen Armstrong ,,Jumala ajalugu" Gunnar Aarma ,,Mida paljud ei tea" 2 Gunnar Aarma ,,Mida paljud ei tea" Pärnu 1996
mitte sõltuda).Teaduskeskuseks sai Aleksandria. pühendatud koorilauludest. Esmalt seisnesid etendused Hellenismiajastul lahutati üksteisest filosoofia ja ehk draamad koori ja ühe näitlejaga dialoogides, hiljem teadaus.Religioonis hakati kummardama ka idamaade lisandusid juurde eel mitmed näitlejad, kuid koor püsis jumalaid. Tekkisid uued usulahud, leidis aset kogu klassikalise ajajärgu vältel teatri keskse osana. Selle sünkretism (religioonide segunemine), müsteeriumide keskmes paiknes ringi- või poolringikujuline näiteplats e. tähtsus tõusis; inimesi õpetati surmast pääsema. Leidis orkestra, mille taga oli enamasti puust lavakonstruktsioon aset Isise, Istari, Dionysose jt. jumalate kultus. e. skenee. Näitlejad ja koor esinesid orkestral, skenee oli taustaks. Kreeka teatris kuulus tähtis osa muusikale.
IDA-AASIA ETNILISED RELIGIOONID (põhiliselt Hiina, Jaapan) Religioosse elu üldiseloomustus tänapäeval: 1. Valitseb sünkretism väga populaarsed on kõikvõimalikud segud erinevatest filosoofiatest, (eba)uskumustest ja usunditest. 2. Levinud on nn. rahvareligioon. 3. Esivanemate ja ka elusolevate vanemate kultus. N: matuseriitused, kodualtarid. 4. Haritlaskonna religioosne filosoofilisus ( eriti Hiinas). 5. Religioosset elu on mõjutanud kommunistlik periood nii Hiinas kui ka Põhja-Koreas, samuti Jaapani kaotus II maailmasõjas. 6. Kiire sekulariseerumine e. ilmalikustumine. Õpetus yin ja yang-ist:
riigilipp on väga pühad sümbolid. Tsiviilreligioon pole organiseeritud. Isikupärane religioon. Individuaalse religioossuse kohta on kasutatud väga palju erinevaid mõisteid: privaatne, personaalne, individuaalne, lapitehnikas, enesekeskne, tee- endale-ise-religioon, ... Mõisted viitavad sünkretismile ja individuaalsusele. Religioossusest räägitakse, kui räägitakse religiooni määrast, aga ka siis, kui räägitakse õpetuste, usupraktikate, pühendumise eripäradest. Sünkretism individuaalne religioon on igaühe enda välja mõeldud aga siis ei oleks see nendele inimestele ju usutav. See tähendab, et religioon on ümbritsevast keskkonnast hangitud ja seega kollektiivselt jagatud. Loominguline osa on religiooni juures alati olemas olnud, aga see ei tähenda, et inimesed lihtsalt teadlikult usku välaj mõtleksid. Eestlased saavad oma usulist ainest väga mitmelt poolt. Eesti, Tsehhi ja Ida-Saksamaa onn kõige vähem religioossed (kristlikud) riigid Euroopas.
Tema sümbol oli viinamarjakobar. Ktoonilised jumalad olid talupoegade jumalad. Jumalaid austati ohverdamisega. Jumalate suhtes pidi käituma sündsalt (eusebeia). Ohvrid sõltusid jumala isikust. Ohvriloomadel põletati spetsiifilisi osasid (liha jäi inimestele). Jumalatele lauldi ülistuslaule e Homerose hümne. Algselt korraldasid kultust pereisad, al 7. saj-st püstitati templeid. Hellenismi ajal hakkavad levima idamaise päritolu jumalate kultused (Isis, Serapis). Tekkis sünkretism. Idamaiste kultuste põhjal tekkisid uued müsteeriumid. Jumalate vastu mässajad saadeti Tartarosse. Õndsate koht oli Elysion. Tuntud oli ka reinkarnatsiooniõpetus (hea inimene sündib kasuliku loomana). Hellenismis hakkab levima kultus, et on olemas alternatiivne surmajärgne maailm peale allilma. Maailma kujutati hiljem ette kontsentriliste sfääridena, keskel asub Maa ning nende ümber igas sfääris planeedid. Saatus e umbisikulist jõudu heimarmenet valitses jumalanna Tyche
Kr. Just sellel ajal valitses Aleksander Suur, kes oli piiramatu võimuga monarh. Valitsejad muutusid jumalusteks ning talupojad allutati. Linnades kujunes formaalselt polislik korraldus. Sõjavägi koosnes palgasõduritest. Just sellel ajal alistus Kreeka Rooma ülemvõimule. Aleksandrias rajati Museion.Teaduskeskuseks sai Aleksandria.Lahutati üksteisest filosoofia ja teadaus.Religioonis hakati kummardama ka idamaade jumalaid. Tekkisid uued usulahud, leidis aset sünkretism (religioonide segunemine), müsteeriumide tähtsus tõusis; inimesi õpetati surmast pääsema. Leidis aset Isise, Istari, Dionysose jt. jumalate kultus.5.Kreeka Polis-Tüüpiline kreeka linnriik, mis oli üsna väike koosnedes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Elanikkond eiületanud ka suuremates linnriikides tavaliselt kolme-neljakümmend tuhandet inimest v.a sparta ja ateena. Linnriiki valitsesid ja kaitsesid kodanikud. Elanikud jagunesid kodanikeks ja mittekodanikeks
14saj-st algas kliima külmenemine (nn väike jääaeg), kus talv 3-6 nädalat pikem kui praegu->siit pärit viljaaidad.ühes kuivatati vilja, mida eksporditi euroopasse (sp ka n-ö "eesti kui viljaait") 15. saj viljaeksport *kuidas see laulutraditsioonis peegeldub? -puuduvad kangelaslaulud -peamiselt naistelaulud(kodusfäär, naiste vaatepunkt) -suuline kultuur(seotus geograafiliste piiridega, kihelkonniti; seotus ajalooliselt kujunenud traditsioonidega; usuline sünkretism) * Muutused VT ÕPPEMATERJALI kultuurielus ja rahvalaulu traditsioonis *regilaulu regioonid: p-eesti - virumaa, järvamaa, harjumaa l-eesti - halliste, karksi *liigi paradigma rajaneb pm-le, et rahvaluule jaguneb seesmiselt mingite tunnuste järgi - teksti pikkus, algriim rahvajuttude puhul e kuidas jutt peegeldub reaalelus, teksti pikkus, mis on üleloomulik jne. toimub akadeemiline rakendus - teksti väöliste tunnuste puhul määrati kindlaks süsteem.
Poeet oli amet, millele maksti. a) Pindaros. Mida viljeles? Kuidas temasse tema kaasajal suhtuti? Millest räägivad tema oodid? Pindaros kirjutas spordivõistluste võitjaid ülistavaid epiniikione (oodi eelkäija). Pindarost ülistati juba tema eluajal. Kui Aleksander Suur rüüstas Teebat, käskis ta Pindarose maja puutumata jätta. Ta teosed on filosoofilised, poeet otsib korda, distsipliini, õiglust ja voorust. Ta ülistas head päritolu, vaprust ja au. 7. Mis on Sünkretism – erinevate usundite, õpetuste või muude maailmavaadete segunemine Sümpoosion – koosjoomine + intellektuaalsed vestlused Epigramm – algselt värsivormis pealkiri hauakivil/mälestussambal, hiljem väike eleegilises distihhonis kirjutatud luuletus Epitaaf - hauakiri
Pärimus vahendab müütilist või ajatut aega, mis hõlmab endas minevikku, olevikku ja tulevikku, kuid ei kõnele ajaloolise aja sündmustest. Vahendab ajaloolise aja sündmusi, kuid jutustajal puudub nendega vahetu kontakt. Pärimus vahendab jutustajakeskseid minevikusündmusi, mille kaudu mõtestatakse oma kohta tänapäeva ja tuleviku seisukohalt. Pärimus on alati muutumises. Pärimusrühm on kindlate tunnuste järgi moodustatud rühm. (sugulased, tudengid, sõdurid) Sünkretism kunstiliikide põimumine, kultuurivormid pole eraldunud, võivad olla ühendatud teadus, kunst. Autoriõiguse küsimust pole. Struktuur pole kindlalt vormistatud. Koostisosad peavad olema koosmõjus, üksikuna pole nad sellise väärtusega (rosolje). Tekst kindla struktuuri ja funktsiooniga info. Ka vaikimine on tekst. Kontekst infoväli teksti ümber. Kronotoop aja ja koha analüüs tekstis.
Nii kuidas kultuuripind rikastub ja muutub muutub ka regilaul: - Puuduvad kangelaslaulud: sõjateemalised laulud on siiski eelkõige naise vaatepunkt kodust lõppriimilistes lauludes ongi sõjad ja need on edasi antud sõdurivaatepunktist - Peamiselt naistelaulud see, mis kodus toimub - Kodusfäär naiste vaatepunkt Suuline kultuur/paikne kultuuriata: - seotus geograafiliste piiridega - seotus ajalooliselt kujunenud traditsiooniga - usundiline sünkretism Regilaul, olgugi, et võib tunduda kui luule, siis tegelikult ei ole regilaul esteetiline vaid pigem usundiline. Regilaul ei ole loodud kui poeesia. Eesti rahvalaulu kujund Regilaul kui suulise kultuuri nähe, algtekstist mentaalse teksini. Kõiki rahvalaule liigitatakse vormitunnuste järgi: - algriim- tähendab samas värsis oleva kahe või enama sõna algushäälikute kordus (oleks minu olemine/ teiseks minu tegemine). Selline täisalgriim on iseloomulik eesti
Pärimus vahendab müütilist või ajatut aega, mis hõlmab endas minevikku, olevikku ja tulevikku, kuid ei kõnele ajaloolise aja sündmustest. Vahendab ajaloolise aja sündmusi, kuid jutustajal puudub nendega vahetu kontakt. Pärimus vahendab jutustajakeskseid minevikusündmusi, mille kaudu mõtestatakse oma kohta tänapäeva ja tuleviku seisukohalt. Pärimus on alati muutumises. Pärimusrühm on kindlate tunnuste järgi moodustatud rühm.(sugulased, tudengid, sõdurid) Sünkretism kunstiliikide põimumine, kultuurivormid pole eraldunud, võivad olla ühendatud teadus, kunst. Autoriõiguse küsimust pole. Struktuur pole kindlalt vormistatud. Koostisosad peavad olema koosmõjus, üksikuna pole nad sellise väärtusega (rosolje). Tekst kindla struktuuri ja funktsiooniga info. Ka vaikimine on tekst. Kontekst infoväli teksti ümber. Kronotoop aja ja koha analüüs tekstis.
Staatiline käsitlus. M. Hiiemäe: Rahvaluuleteos ei tarvitse oma sündimise hetkest kohe sattuda aktiivse kasutamise faasi, vaid sellele eelneb tekkefaas. Rahvaluule ei ole midagi valmisolevat. Tal puudub algtekst, sest rahvaluule on protsess, mille käigus teksti kujundatakse (tekkefaas). Dünaamiline käsitlus. 7. Rahvaluuleteaduse põhimõisted: traditsioon; stereotüüp; tüüp; variant; Andersoni (enesekontrolli) seadus; sünkretism; suulisus. Traditsioon korduvusega seotud mõiste, nagu seda on rahvaluule isegi. Traditsiooni võib mõista mitte ainult kui mineviku pärandit tänapäevale, vaid ka kui tänapäeval loodud järjepidevust, milles toetutakse minevikule. Ta ei tähenda mitte niivõrd nähtuse muutumatust vaid püsivust. Püsida saab see, mis on paindlik. Elu muutub kõigis oma avaldumisvormides pidevalt. Traditsioon on protsess, mis tasakaalustab muutusi
Enamasti peetakse rahvaluuleks siiski ainult rahva poeetilist sõnaloomingut: rahvalaule, rahvadraamat, rahvajutte (muinasjutte, muistendeid, naljandeid, pajatusi), mõistatusi, vanasõnu ja kõnekäände. Rahvaluule uurimisega tegeleb folkloristika ehk rahvaluuleteadus. Jaguneb: Rahvalaul- regivärsiline, lõppriimiline. Rahvajutt- muistend, muinasjutt, naljand, pajatus. Rahvaluule väikeliigid- mõistatus, kõnekäänd, vanasõna. Rahvaluules ilmneb sünkretism, see tähendab liikide eristumatus: laulmisega kaasneb liikumine või tants, jutustamise puhul on suur tähtsus liigutustel ja näoilmel, jutuga põimuvad laulud, mõistatuste esitamisega seondub uskumusi. Iseseisvaid rahvaluuleteoseid nimetatakse tüüpideks (muinasjututüüp, vanasõnatüüp, tantsutüüp jne). Tüübid avalduvad teisendeina ehk variantidena. Mõnest tüübist on jäädvustatud sadu teisendeid, aga leidub ka tüüpe, millest on kirja pandud ainult üks-kaks teisendit
Aleksander Suure järel ei suudetud hoida impeeriumi ühtsena, see jagati tema väepealike vahel. Jagunes kolmeks - Egiptus, nn Seleukiidide riik (lõpuks kahanes ja hõlmas vaid Süüriat, Palestiinat), Makedoonia. Hellenism periood, mis sai alguse Aleksander Suure vallutustega, iseloomustab Kreeka tsivilisatsiooni levikut idamaadesse. Hellenismi tunnused: · valitsejad piiramatu võimuga monarhid, keda jumalikustati; · erinevad kultuurid segunesid; · uskumustes valitses sünkretism, st erinevad religioonid segunesid; · idamaadesse hakati ehitama kreekapäraseid linnu; · juhtivaks keeleks sai kreeka keel; · pealinn alguses Babülon; · oluliseks linnaks kujunes Egiptuse pealinn Aleksandria, millest kujunes teaduse ja kultuurikeskus Museion (muusade tempel). Teadlased: · Eukelides matemaatik, tema raamat ,,Elemendid" kasutati õppevahendina kuni 19 saj.
*Puuduvad kangelaslaulud: sõjateemalised laulud on siiski eelkõige naise vaatepunkt kodust. (Lõppriimilistes lauludes ongi sõjad ja need on edasi antud sõdurivaatepunktist) *Peamiselt naistelaulud- see mis kodus toimub. '- kodusfäär naiste vaatepunkt Suuline Kultuur/paikne kultuuriata seotus geograafiliste piiridega seotus ajalooliselt kujunenud traditsiooniga usundiline sünkretism Regilaul, olgugi, et nad võivad tunduda kui luule, siis tegelikult ei ole regilaul esteetiline kui pigem usundiline. Regilaul ei ole loodud kui poeesia. Eesti rahvalaulu kujund Regilaul kui suulise kultuuri nähe, algtekstist mentaalse teksini. Kõiki rahvalaule liigitatakse vormitunnuste järgi algriim- tähendab samas värsis oleva kahe või enama sõna algushäälikute kordus ( oleks minu olemine/ teiseks minu tegemine) Selline täisalgriim on iseloomulik eesti ja soome
ning vaba kodaniku asemel sai kirjanduses arutlusteemaks riigialam. Hellenismiperioodil oli filosoofia peamiseks teemaks hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest. Kujunesid kolm koolkonda: küünikud (tõeline õnn ei seisne välistes asjades, vaid võimetes neist asjadest mitte sõltuda). Teaduskeskuseks sai Aleksandria. Hellenismiajastul lahutati üksteisest filosoofia ja teadaus. Religioonis hakati kummardama ka idamaade jumalaid. Tekkisid uued usulahud, leidis aset sünkretism (religioonide segunemine), müsteeriumide tähtsus tõusis; inimesi õpetati surmast pääsema. Leidis aset Isise, Istari, Dionysose jt. jumalate kultus. Kreeka tähestik alfabeet VII sajandil eKr kujunes, Foiniika tähestiku põhjal. Koosnes ainult kaashäälikuid tähistatavest märkidest, kuid kreeka keele kirjutamine ilma vokaalideta olnuks mõeldamatu. Seetõttu muutsid kreeklased osa foiniikia kaashäälikumärke vokaalideks, mõeldes mõne puuduva hääliku jaoks ka ise märgid välja
sarnased põhimõtted dominiiklastega naisklooster - hoolekanne püha birgitta ordu 15. saj täitsid hooldusasutuse funktsiooni püha birgitta ordu klooster rajati tallinna kaupmeeste eestvõttel koos nii mehed kui naised jutlustajavennad ja vähemade vennad (minoriidid) domingo guzman legendid: dominicanus vs domini canis assisi franciscuse stigmad (J. Kristuse haavad) rikka kaupmehe poeg maarahva usk sünkretism põimusid mitmed religioonid (talupoegade usk) keelebarjääri tõttu ei saanud aru ladina keelest jne tõnn ja tõnnivakk vakku puistati vilja, et tooks vastavat õnne külakatoliiklus kohapeal tekkinud arusaam üldisest õpetusest (ei saada aru, sest pole kohalikus keeles) reformatsioon ehk usupuhastus usulised muudatused eestis oluline, sest seoses reformatsiooniga hakkas levima eestikeelne kirjandus! martin luther 95 teesi 31.10
ning vaba kodaniku asemel sai kirjanduses arutlusteemaks riigialam. Hellenismiperioodil oli filosoofia peamiseks teemaks hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest. Kujunesid kolm koolkonda: küünikud (tõeline õnn ei seisne välistes asjades, vaid võimetes neist asjadest mitte sõltuda). Teaduskeskuseks sai Aleksandria. Hellenismiajastul lahutati üksteisest filosoofia ja teadaus. Religioonis hakati kummardama ka idamaade jumalaid. Tekkisid uued usulahud, leidis aset sünkretism (religioonide segunemine), müsteeriumide tähtsus tõusis; inimesi õpetati surmast pääsema. Leidis aset Isise, Istari, Dionysose jt. jumalate kultus. Kreeta ja Mükeene kultuuride võrdlus Kreeta kultuur kujunes 2000 1400 e.Kr, olles vanem Mükeene kultuurist, mis kujunes alles 15.saj. e.Kr. Mõlemad kultuurid võtsid kasutusele kirja, mille järgi aga ei saa me täna kindlat pilti tollasest elust, kuna neid kasutati vaid majapidamisaruannetes. Erinevalt Kreeta
uuenemisega. Rahvaluule kaks elu: Esimene. Rahvaluule talle omases toimimiskeskkonnas. Rahvaluule nn passiivses faasis, kus teda uuritakse ja määratletakse seestpoolt. Teine. Rahvaluule ,,Ülestõusmine" arhiivist ja uuesti ringlusse sattumine, pärimuskultuuri kaitsmine ja õpetamine. 8. rahvaluuleteaduse põhimõisteid (traditsioon, stereotüüp, tüüp, variant, Andersoni seadus, sünkretism, suulisus) Rahvaluuleteaduse põhimõisted folkloristika põhiterminid jagunevad kaheks: 1) rahvaluule püsivust, kestvust, muutumatust näitavad mõisted 2) rahvaluule muutuvust väljendavad mõisted: variant, versioon (tekstide ühine algupära), redaktsioon(regionaalne lugude erinevus), improvisatsioon, kontaminatsioon (tervikteemade liitmine), variatsioon (kõrvalepõige võrdluseks valitud tekstist). Erinevused tulenevad tahtlikest muutustest
realiseeruma jumalik. See idee on nooremaid sümboliste palju mõjutanud. Teoses "Lugemisi inimkonna ideaalist" esitab tulevikulootusi ja räägib inimese eetilisest seisundist ja selles suhtest ülejäänud maailma. Ida ja Lääne äärmused olevat mõlemad traagilised. Idas ei maksa üksikisik midagi, läänes on inimesed egoistid. Venemaal on kahe maailma vahelise alana eriline seisund. 20. sajandi kunstis otsitakse sünteesi. Näiteks teatris katsetatakse valguse ja muusikaga (sünkretism). Usuti, et kunst suudab maailma mõjutada, usuti iluideaali. Sümbolismile on omane tulevikku suunatus ja romantilisus. Olevikku ei väärtustata. Maailmavaade on dualistlik, argimaailm on oluline ainult seoses ideaaliga (mille poole peab püüdlema), ettekujutus maailmast on vertikaalne. Sümbolism on mõneti keskaegne, selles on teatavat irratsionaalsust ja müütilist mõtlemist. Hakatakse rääkima uues Jeruusalemmast, selle kujundid kantakse vene konteksti üle.
kodaniku asemel sai kirjanduses arutlusteemaks riigialam. Hellenismiperioodil oli filosoofia peamiseks teemaks hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest. Kujunesid kolm koolkonda: küünikud (tõeline õnn ei seisne välistes asjades, vaid võimetes neist asjadest mitte sõltuda). Teaduskeskuseks sai Aleksandria. Hellenismiajastul lahutati üksteisest filosoofia ja teadaus. Religioonis hakati kummardama ka idamaade jumalaid. Tekkisid uued usulahud, leidis aset sünkretism (religioonide segunemine), müsteeriumide tähtsus tõusis; inimesi õpetati surmast pääsema. Leidis aset Isise, Istari, Dionysose jt. jumalate kultus. Kreeta ja Mükeene kultuuride võrdlus Kreeta kultuur kujunes 2000 1400 e.Kr, olles vanem Mükeene kultuurist, mis kujunes alles 15.saj. e.Kr. Mõlemad kultuurid võtsid kasutusele kirja, mille järgi aga ei saa me täna kindlat pilti tollasest elust, kuna neid kasutati vaid majapidamisaruannetes. Erinevalt Kreeta lineaarkirjast A, mida
mail, mis on muutunud eeskätt tudengite ja noorte kevadpeoks. Tänapäeva peres on sünnipäeva kõrval kesksemateks ja enimlevinud tähistatavaiks pühadeks uusaasta, lihavõttepühad, jõulud, isadepäev, emadepäev. 9. Rahvausundi kujunemisest ajaloolises kontekstis. Rahvausund on usund ühe indiviidi tasandil, seda ei ole ette kirjutatud ühegi institutsiooni poolt, sisaldab konkreetse indiviidi maailmapilti. Tunnused, mis eristavad teda suurusunditest: Sünkretism (erinev algupära, heterogeensus nt reinkarnatsiooni idee levib praegu Euroopas) Orienteeritus reaalsele elule (mitte, et mis on ,,lunastus", mis ,,patt") * Eesti hõimude ristiusustamise (13. saj) eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal. * Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle
õpetuses on kesksel kohal inimene ja jumal puudub.uus vaimsust pooldavad inimesed usuvad jumalasse.nad ei pea ennast religioosseteks sest ei poolda traditsioonilisi dogmasid. Vaimse arengu idee uutes religioonides. Kristlus- baasloo keskne idee on lunastust batust.budismi-vabanemine kannatustest,millest tulenevalt on kohandatud vastavaid praktikaid ja keskksest ideest lähtuvalt on ettekujutlus selles milline peab olema õige järgija.nähtud praktikat on nähtud teena,mis viib eesmärgini. Sünkretism · New age on noor nähtus · tal puudub oma keel · new age'i keeles näeme teaduse,psühholoogia jne keele,mida kristluses me ei taju.seetõttu saab öelda et uus vaimsus on sünkretistlik · on oma originaalne müüt,mis pole pärit ühestki teisest religioonist. · Erimeelsused kristluses tekitasid vaidlusi ja võitlusi-usutunnistustes leiti lahendus.Süüria ja Egiptuse tradits. nt. Kust saab uus vaimsus oma materjali?
Uute elementide tõlgendamine vanade arusaamade aluse ja vanade elementide tõlgendamine uute arusaamade alusel. Uute tähenduste loomine pidevad loomisprotsessis. Rahvausundit iseloomustab heterogeensus, ebaloogilisus, vastuolulisus Seostub etniliste traditsioonide ja folgiga Oluline on silmas pidada, mis ajastu rahvausundit kirjeldame. 19nda sajandi rahvausundis elasid kõrvuti jumal, vaimud jm müütilised olendid. Tunnused, mis eristavad rahvausundit suurusunditest: Sünkretism (erinev algupära, heterogeensus – nt reinkarnatsiooni idee levib praegu Euroopas) Orienteeritus reaalsele elule (mitte, et mis on „lunastus”, mis „patt”) 35. Nimeta ühte eesti rahvausundi uurijat ja tema olulist teost. Uku Masing – „Eesti usund“ 36. Missugused usundilised arusaamad avalduvad eesti mardipäevakombestikus? Mardipäev (10. Nov) o Kristlik taust: Tours’i piiskop Martinuse surmpäev (4. Sajand) ja Martin Lutheri sünipäev (1483)
elemendid Uute elementide tõlgendamine vanade arusaamade aluse ja vanade elementide tõlgendamine uute arusaamade alusel. Uute tähenduste loomine pidevad loomisprotsessis. Rahvausundit iseloomustab heterogeensus, ebaloogilisus, vastuolulisus Seostiub etniliste traditsioonide ja folgiga Oluline on silmas pidada, mis ajastu rahvausundit kirjeldame. 19nda sajandi rahvausundis elasid kõrvuti jumal, vaimud jm müütilised olendid. Tunnused, mis eristavad rahvausundit suurusunditest: Sünkretism (erinev algupära, heterogeensus nt reinkarnatsiooni idee levib praegu Euroopas) Orienteeritus reaalsele elule (mitte, et mis on ,,lunastus", mis ,,patt") 35. Nimeta ühte eesti rahvausundi uurijat ja tema olulist teost. Uku Masing ,,Eesti usund" 36. Missugused usundilised arusaamad avalduvad eesti mardipäevakombestikus? Mardipäev (10. Nov) o Kristlik taust: Tours'i piiskop Martinuse surmpäev (4. Sajand) ja Martin Lutheri sünipäev (1483)
eelnevat uurib, pärimusrühma tõlgendus minevikust Pärimus vahendab müütilist või ajatut aega, mis hõlmab endas minevikku, olevikku ja tulevikku, kuid ei kõnele ajaloolise aja sündmustest. Pärimus vahendab jutustajakeskseid minevikusündmusi, mille kaudu mõtestatakse oma kohta tänapäeva ja tuleviku seisukohalt. Pärimus on alati muutumises Pärimusrühm on kindlate tunnuste järgi moodustatud rühm. (sugulased, tudengid, sõdurid) Sünkretism kunstiliikide põimumine, kultuurivormid pole eraldunud, võivad olla ühendatud teadus, kunst. Autoriõiguse küsimust pole. Koosmõju, üksikuna pole nad sellise väärtusega (rosolje).Tekst kindla struktuuri ja funktsiooniga info. Ka vaikimine on tekst. Kontekst infoväli teksti ümber. Kronotoop aja ja koha analüüs tekstis. Traditsioon seostub mingi tegevuse kordumisega (teha mingi sündmuse puhul pilti); tava tähistada teatud sündmusi
Selles vanuses mõtlemise protsessis toimub selle eseme tegevuse protsessis ja kannab ainelise-tegeva iseloomu. Aineline tegevus on intellektuaalse arengu allikas.Laps omandab erinevate esemetega tegevuse viise (eristada eseme tegevuse objektina, paigutada seda ruumis ümber, tegeleda mõne esemetega nende teineteisele suhte järgi) täiskasvanute koostöös. Lapse psüühilises arengus otsustavat tähendust omab täiskasvanu kuju. Selle perioodil lapse mõtlemise iseloomulikuks eriomaduseks on sünkretism, jagamatus laps püüab lahendada ülesannet üksikute parameetrite eristamiseta, tajub olukorra tervikliku pildina, kus kõikidel detailidel on ühesugused tähendused. Lapse psüühiline areng algab suhtlemisest. Ainult täiskasvanute inimestega kontaktis lapsel on võimalik omandada inimkonna ühiskonna-ajaloolise kogemust. Inimeste vahel psüühilise kontakti loomine on võimatu ilma suhtlemiseta. Paljud uurijad märkasid, et
Kärknas ja Padises (olid paiksed). Nad eeldasid, et inimesed on haritud. Dominiiklased olid liikuv ordu, kelle ideaaliks oli vaesus ja omandipuudumine. Paiknesid Tallinnas ja Tartus. Frantsisklased leivisid Liivimaal 15. sajandi lõpul. Paiknesid Rakveres, Tartus ja Viljandis. Liivimaal oli ka naisklooster - Pirita klooster. Seal elasid koos mugad ja nunnad, kuigi nad ei puutunud üksteisega kokku. Nad pidasid jumalateenistust ka lihtrahvale. Maarahvas seas levis sünkretism ehk erinevad usundid, õpetused ja maailmavaated segunesid. Samuti levis külakatoliiklus ning paganlikud kombed jätkusid. Reformatsiooni viis läbi Martin Luther, kes naelutas 1517 aastal kiriku uksele 95 teesi selle kohta, milles väideti, mis on katoliikluses valesti. Ta astus indulgentside müümise vastu. Indulgentsid on patupuhastuskirjad. Tema arvates on õndsaks võimalik saada vaid läbi pühakirja. Liivimaale levis reformatsioon 1521
ning vaba kodaniku asemel sai kirjanduses arutlusteemaks riigialam. Hellenismiperioodil oli filosoofia peamiseks teemaks hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest. Kujunesid kolm koolkonda: küünikud (tõeline õnn ei seisne välistes asjades, vaid võimetes neist asjadest mitte sõltuda). Teaduskeskuseks sai Aleksandria. Hellenismiajastul lahutati üksteisest filosoofia ja teadaus. Religioonis hakati kummardama ka idamaade jumalaid. Tekkisid uued usulahud, leidis aset sünkretism (religioonide segunemine), müsteeriumide tähtsus tõusis; inimesi õpetati surmast pääsema. Leidis aset Isise, Istari, Dionysose jt. jumalate kultus. 5. Kreeta ja Mükeene kultuuride võrdlus Kreeta kultuur kujunes 2000 1400 e.Kr, olles vanem Mükeene kultuurist, mis kujunes alles 15.saj. e.Kr. Mõlemad kultuurid võtsid kasutusele kirja, mille järgi aga ei saa me täna kindlat
huvidest. (Åke Hultkrantz 1979) · Olulised tunnused: abivaimude/kaitsevaimude olemasolu, samaanihaigus, muutunud teadvusseisund/ekstaas. · Samaan on ravitseja ennustaja ohvritalituse juht hingejuht pärimuse kandja vahendaja AAFRIKA USUNDID: · Oluline: Siinpoolsus Esivanemad Possessioon jumalad ja väed on ühenduses inimestega Jumalad suhtlemine jumalaga teeb inimesest inimese Ohverdamine Sünkretism ühinenud ja segunenud mitmete teiste usunditega, nt Vodou (Haiiti), Santeria (Kuuba), Candomble (Brasiilia) Fetis väeline ese, iidol, "puujumal"; Lääne-Aafrikale omane. Kaitseb nt peret kurivaimude eest. Voodoo pärit Beninist, levis Haiitile ja muutus seal omanäoliseks. Haiiti vodoule omane: possessioon, ohverdamine, mambod (vodou preestrinnad), märgid-sümbolid (vever), zombid. 4 5
,,Heureka!" · Astronoomid usuti, et maa on kera. Arvutati igikaudne ümbermõõt. Heliotsentriline maailmapilt(Päikese-keskne). Tollal ei leidnud see pooldajaid. Aristarchis täheteadlane. Tõestas heliotsentrilise maailmapildi. · Ptolemaios Aleksandria astronoom, astroloog, matemaatik, geograaf. Koostas maailmakaardi. Tema seisukohad kujundasid Euroopa õpetlaste arusaamu kuni uusaja alguseni. Religioon: · Muutus religioonis segunemine e sünkretism · Ausati idamaiseid jumalaid. · Salajased pidustused jumalate auks müsteeriumid. Arhitektuur: · Dooria stiil raskepärane ja lihtne. Baas puudub. Kapiteeliks ketta- ja ruudukujuline kivi. · Joonia stiil saledad sambad, kerged vormid. Kapiteeliks allapoole rulli keerduv voluut. · Korintose stiil Sale tüves. Kapiteel moodustunud lopsakatest taimeelementidest. Skulptuurid: · Vabaplastika domineerimine, marmori kasutuselevõtt.
Zen meetod on rajatud vaikimisele, vaimsele keskendumisele, meditatsioonile. Eesmärgiks on saavutada meelerahu. Inimene peab oma meeled teadvusest puhastama. See on enese ja maailma rahunenud meelega tajumine SOTO- isiku meditasioon. Istutakse sageli näoga vastu seina, vaikitakse, meeled mõtetest vabaks Rinzai- kasutab lahendamata mõistatusi Ida-Aasia etnilised religioonid TAOISM (hiina) KONFUTSIANISM (hiina) SINTOISM (jaapan) Religioosse elu üldiseloomustus tänapäeval 1. sünkretism - väga populaarsed on kõikvõimalikud segud erinevates filosoofiatest, uskumutest (ka ebausk) ning usunditest 2. nn. Rahvareligioon 3. iseloomulik on esivanemate (ka vanemate) kultus Nt matmisriitused, kodukabelid 4. iseloomulik on haritlaskonna religioosne filosoofilisus ( eriti hiina) 5. religioosset elu on mõjutanud kommunistlik periood nii hiinas kui ka põhja-koreas. Jaapani kaotus teises ms 6. iseloomulik on kiire sekulariseerimine (ilmalikuks muutumine)
sünnitakse sama liigi esindajana. b) Transmigratsioon, uuesti sünd teise liigi esindajana.Loodusliku keskk. mõju Ida: kuuma kliima ala-teeb laiaks, tasakaalukas.In. koos- kannatlikud, abivalmid Lääs: karm kliima, aktiivsem, ekstravertsem. Suht hõre asustus. VANA INDIA õpetused. Ametlikud õ seotud kastisüsteemiga.Kooskõlas pühade tekst- ga(veeda).Voolud:imimaksa, sankja, njaja, jooga, vedanta, vaisesika-Hinduismi fil. aluseks.Hinduism on sünkretism läbipõimunud mitteerivoolu. Iseloom: 1)meeleline taju on teadmiste allikaks. 2)kaks algust dualismi, vaimne ja aineline. 3)tuleb vabaneda kannatustest 4)rõhutab kaastunnet 5)hinge ümberkehastamine 6)nähtuste erinevus, mitmekülgsus.Mitteametlikud õ ei aktsipteeri kasti süst.Suhe pühade tekstidega (veeda). 1osa nendest on fil. tekstid. Budism- esimene maailma usund. Looja Siddhartha troonipärija prints. ,,Miks in. kannatavad?".Rändas 7.a ja sai vastuse
5 - 9 aastastele meeldib see väga. Kuna jutustuse (eriti muinasjuttude) puhul on tegemist tervikliku üksteisega seotud sündmuste jadaga, mida laps peab jälgima ning mõtestama, siis soodustab see kõige otsesemalt lapse mõtlemist. Lapse mõtlemine erineb mitmeti täiskasvanu omast. Nii iseloomustab 3 kuni 7 - 8 aastase lapse mõtlemist eelkõige kaks eritunnust: 1. Egotsentrism, mis ilmneb lapse mõtlemise seotuses tema endaga (momendil). 2. Sünkretism (jagamatus) avaldub maailma teatavas terviklikus vastuvõtus. Lapse mõtlemise aluseks on protsessid, mida laps elab üle oma meeltega tunnetades. Otseselt toetub mõtlemine mõistetele, mis omandatakse kõne kujunemise ajal. Algselt tugineb lapse mõtlemine nähtavale (kujundlikule) ja alles 12.-13. eluaastaks saavutab abstraktse iseloomu toetudes mälus salvestatule. Mõtlemist arendab eelkõige mõtlemisprotsess ise (võimalus mõelda). 9
Rahvaluule ei pea olema üksnes vanapärane, suuline ja kogu rahvarühmale omane kollektiivne pärimus, vaid saab olla ka kirjalik ja tänapäevane, nt netifolkloor. Rahvaluule on protsess: rahvaluule autorit tavaliselt ei teata ja see on pidevas varieerumises, kui keegi kunagi mingi algteksti lõi, siis kõige tähtsam oli tekst mitte autor ning ühel tekstil võib olla päris mitmeid variatsioone. Rahvaluule on protsess, mille käigus teksti kujundatakse. Rahvaluulele on iseloomulik sünkretism: erinevad kunstid ja zanrid ühenduvad, laulmisega kaasneb liikumine või tants, jutustamise puhul on suur tähtsus liigutustel ja näoilmel, jutuga põimuvad laulud, mõistatuste esitamisega seondub uskumusi. 4. Missuguste tunnuste alusel saab folklooriks pidada kaasaja meedia vahendatud kummituslugusid, vandenõuteooriaid, sotsiaalmeedias jagatavaid meeme ja pildinalju? Rahvaluule kommunikatiivsus rahvaluule on pidevas arengus, sest
Enamasti peetakse rahvaluuleks siiski ainult rahva poeetilist sõnaloomingut: rahvalaule, rahvadraamat, rahvajutte (muinasjutte, muistendeid, naljandeid, pajatusi), mõistatusi, vanasõnu ja kõnekäände. Rahvaluule uurimisega tegeleb folkloristika ehk rahvaluuleteadus. Jaguneb: Rahvalaul- regivärsiline, lõppriimiline. Rahvajutt- muistend, muinasjutt, naljand, pajatus. Rahvaluule väikeliigid- mõistatus, kõnekäänd, vanasõna. Rahvaluules ilmneb sünkretism, see tähendab liikide eristumatus: laulmisega kaasneb liikumine või tants, jutustamise puhul on suur tähtsus liigutustel ja näoilmel, jutuga põimuvad 9 laulud, mõistatuste esitamisega seondub uskumusi. Iseseisvaid rahvaluuleteoseid nimetatakse tüüpideks (muinasjututüüp, vanasõnatüüp, tantsutüüp jne). Tüübid avalduvad teisendeina ehk variantidena
· Saami noaide, eesti nõid , soome noita · Väinämoinen - soome , Vanemuine- eesti · Kolmene maailm 1. Ülailm jumalad jt. 2. Keskilm inimesed, loomad jt. 3. Allilm koolnud jt. Aafrika · Palju rahvaid, palju keeli, palju usundeid · Usunditele iseloomulik siinne elu, siinpoolsus; esivanemad ja nende austamine; possessioon vaim võtab keha üle; jumalad ( ülijumalad ja palju väiksemaid jumalaid); ohverdamine · Sünkretism erinevate religioonide segunemisel tekkinud traditsioon tuntuimad Santeria ( kuuba) , voudu ( haiti) , Candomble ( brasiilia) · Voodoo benini ja Haiti · Zombid voodoos karistusviis · Zombi tegemise pulber kerakalamürk on seal kaa sees- keha ei liigu , aga vaim selge · Hollywood - filmi zombid on segu libahuntidest ja zombidest · Haiti vodou ( voodoo, voudun jne.) suur jumal kelle poole pöörduda kui abi vaja ,
Ohvrikohad • Religiooniarheoloogia • Võimatu lahutada usulist käitumist iga-päevasest, vähemalt minevikus • Osa paiku seostub ravitoimega • Suuremate esemete ja kogumite loovutamis-põhjused tekitavad elavat arutelu Pärimuslikud • Paigad, mis praeguseni kasutusel, ei sobi kokku kristliku traditsiooniga • Ohverdamiskombe algusaeg ei ole selge • Oletatud muinasaja rahvausundi edasi-kestmist (sünkretism) • Materiaalseid jälgi ei pruugigi jääda • Uurimine läheb vastuollu paiga kasutajate maailmavaatega Muistsed põllud • Eestis teada alates keskmisest pronksiajast • Põllukivihunnikute väljad ja põllupeenrad • Oluline plaanistada põllusüsteemid • Keskajal ribapõllud Sooteed ja laevavrakid • Hulk erinevaid üksikobjekte, mis võimaldavad järeldusi transpordi, reisimise, kaubavahetuse jne kohta
(2) teoloogiline väide, mis on kokkuleppeliselt (nt kirikukogul) tunnistatud vääramatuks tõeks, mis on kohustuslik kõigile usklikele ja mis ei ole arvustatav. Vt) nt kristlus Ortopraksia (õige tegemine), nt Judaism (kosser/trefah); Islam (halal/haram). Animism hingestatud maailm (haldjad, emad-isad, loodusvaimud jne). 5 Sünkretism mitme erinevate usutraditsioonide lõimumisel/segunemisel kujunenud/sündinud religioon, nt voodoo, santeria. Õpetus ja filosoofia Religioon kaasaegses maailma et religioonil oleks tähendus. Oma usu kaitsemine apologeetika. Religiooni ees on uued küsimused/väljakutsed, kuidas religioon suhestub uue maailmaga (uusimad teadusandmed ja iidsed traditsioonid). Uued kultuurid selleks, et usku saaks levitada tuleb õppida uusi kultuure. Maailm muutub
Kordamisküsimused 1. Keltide tähendus, keldi rahvaste päritolu, levik ja keeled. Keltideks nim inimesi, kes räägivad keldi keeli, Loode-Eurooplased. Sõna Celt (kreeka k keltoi, ladina celtae) kasutasid kreeka autorid esimest korda u 2500 a tagasi. Kreeklased kasutasid ka nime galaadid (galatoi), roomlased sõna gaul (galli). Kreeklased nimetasid keltideks Massaliast (Marseille) sisemaa pool elavaid barbari hõime. Peagi nim nii kõiki Euroopa barbareid, kes elasid Alpidest põhja pool. Muinasaegadel kuulusid keldi keeli rääkivate rahvaste sekka gallid, belgid, keltibeerid, lusitaanid, galaadid, muistsed britid ja iirlased. Galaatiaks nimetati al 8. saj Väike-Aasia ps piirkonda, kuhu keldid rändasid. Galicia keltide piirkond Pürenee ps-l, keltibeerid. 2. Kirjalikud ja arheoloogilised allikad. Kirjalikud allikad: Hekataios Mileetosest kirjutas 6.5. saj keltidest. Herodotos võttis ...
(hiljem ka Tartu ja Lihulasse). Vana- Tsistertslaste eesmärgiks oli kloostrielu reformimine ning Püha Benedictuse aegsete põhiväärtuste juurde tagasipöördumine. Nad loobusid pärisorjade tööst kloostripõldudel ning asusid neid ise harima, tegelesid aianduse ja loomakasvatusega, harisid uudismaid. Nende elu oli kasin, kloostrid sisustatud ainult hädavajalikuga, mungad ja nunnad allutatud rangele distsipliinile. Sünkretism Pärast maa alistamist sai 1230-40 aastatest alguse pikem üleminekuaeg, mille jooksul eesti vana rahvausund kohtus kirikliku ristiusuga ja püüdis end sellega sobitada. Kirik hõlmas kristlase elu tervikuna, kalendritähtpäevade mugandumine katoliikliku pühakutekalendri, kommete ja rituaalidega (ohverdamine, jumalateenistusel uus sisu). Kerge oli jälgida preestri tegevust jumalateenistusel ja teistel talitustel, raskem
Edasiseks · Possessioon · A.Lintrop "Samaaniraamat" (1995) · Jumalad · A.Lintrop "Udmurdi usund" (2003) · Ohverdamine · M.Hoppal "Samaanid Aasias ja Benini vodou Euroopas" (2003) · Sünkretism · U.Masing "Keelest ja meelest" Santeria (Kuuba) (2004) Vodou (Haiiti) · V.Maya "Voodoo" (2000) Candomble (Brasiilia) · www.folklore.ee · www.erm.ee (Pro Ethnologia) 5
Mithra auks loodud raidkirju on leitud 600-700, seal on ära toodud kultuse praktiseerijate nimed ja ametikohad. Sellesse religiooni ei lubatud naisi ligi. Bona Dea oli jumalanna, kelle pidustustele ükski mees ei tohtinud ilmuda. Rooma armees olid eriti levinud süüria päritolu sõdurid, ka keisreid oli seda päritolu. Nad võtsid kaasa oma kultuse. On leitud jälgi süüria jumalatest Britanniast, Pannooniast, Reini jõe äärest Toimus suur religioonide segunemine, sünkretism, kus Rooma ja idamaade jumalad sulatatakse kokku. See iseloomustas hilise vabariigi ja keisririigi religiooni. Keiser CONSTANTINUS hakkas IV sajandil ristiusku toetama, sajandi lõpul sai juutlus ainsaks lubatud usundil ristiusu kõrval ja vanad religioonid hävitati. Alates Rooma linnriigi tekkimisest oli Itaalia tihedas läbikäimises kogu Vahemere maailmaga, sh Foiniikiaga. Levisid ka Isise, Osirise, Attise ja Kybele, Dea Syria (pärisnimega Atargatis),
raamatudega (e. veda-desse). Osa neist teksdidest on filosoofilised tekstid (e. upanisadid). Hinduismi filosoofiliseks aluseks on 6 filosoofilist voolu: 1) mimansa teadmiste aluseks peetakse meelelist taju 2) sankja dualism e. kaks alget. Need alged on algeline & vaimne. 3) njanja inimese kannatustest vabastamine 4) jooga meditatsioon, kehalised harjutused. 5) vedanta ümber kehastumine (hinge pidev ümberkehastumine) 6) vaisesika erinevuse kategooria Hinduism on sünkretism-tlik- ühes õpetuses esinevad erinevad õpetused (on ühinenud erinevad õpetused). monoteism ainult üks jumal. Nt Islamis Allah. Judaism Jafe. polüteism jumalaid on mitu. Nt Antiik Kreeka. panteism jumal on kõikjal. Jumal on loodusega kokku sulanud/samastunud. Nt lehe sahinas, tuule kohinas. deism jumal on ainult looja. Nagu Montare ültes, jumal on suur kujundaja. Kui jumal on maailma loonud, siis asi läheb omasoodu edasi. Ateism jumala eitaja (ateist)
annaabi.ee 
