Anna Siskova Sergei Zjuganov Anna Pirk Maria Komarova TEADUS JA KEELETEADUS Benjamin Lee Whorf Benjamin Lee Whorf (1897 -1941) oli Ameerika keeleteadlane. Algselt inseneriharidusega Whorf töötas tulekahjukindlustuse alal ning tegeles kultuurantropoloogia ja lingvistikaga hobidena. 1931. aastal astus ta Yale'i ülikooli keeleteadust õppima. Ta avaldas suurt muljet Edward Sapirile, kellest sai tema toetaja. Ta sai tuntuks peamiselt Sapiri-Whorfi keelelise relatiivsuse hüpoteesiga, mille jäärgi meie räägitav keel kujundab meie mõtlemist, taju ja maailmapilti. Loomupärase loogika mõiste ja olemus
modelleeriv süsteem, mitte maailma kirjeldamise vahend. Keel determineerib kuidas me näeme, kõneleme ja mõistame maailma. Sõnavara väga oluline: sõnavara peegeldab meie kogemust. Kõik keeled on võrdsed, üks pole teisest parem. Tema suuna aluseks on arusaam, et keel on eelkõige sotsialne reaalsus. Sapir-Whorfi keelerelatiivsuse hüpotees: iga keel on universaalne, ning unikaalne (Sapir). Keel determineerib inimese maailmavaadet ja tema käitumist (Whorf). Whorf rõhutab sõnade grammatilisust. I. Bloomfield - vastandub Sapirile. Keel eelkõige suletud valdkond. Tähendus oli väljaspool keeleteadust. Tähendus on oluline kui lõpp-produkt, mitte kui vahend. Keel on puhas vorm. A. L. Pike - nimetas oma keeleteadust tagmeemikaks. Ühelt poolt oli tegu strukturalistliku analüüsiga, teiselt poolt huvitas teda keel oma sotsiaalses aktiivsuses.Oskas kiirest kirjeldada ja uurida võõraid keeli.
Frazer, James Frege, Gottlob Freud, Sigmund Gadamer, Hans Geertz, Clifford Gramsci, Antonio Greimas, Algirdas J. Habermas, Jürgen Hobsbawm, Eric Horkheimer, Max Huntington, Samuel Jakobson, Roman James, William Jung, Carl G. Kristeva, Julia Lévi-Strauss, Claude Lotman, Juri Lyotard, Jean-François Malinowski, Bronislaw Marcuse, Herbert Marx, Karl Mead, Margaret Peirce, Charles S. Radcliffe-Brown, Alfred Sapir, Edward Saussure, Ferdinand de Spengler, Oswald Toynbee, Arnold Weber, Max Whorf, Benjamin Lee Wittgenstein, Ludwig B. Mida tähendab: antropoloogia autori surm Bedeutung Birminghami koolkond cultural studies dekonstruktsioon diskursus diskursuseanalüüs elamismaailm fonoloogia Frankfurdi koolkond hermeneutiline ring ideoloogia intertekstuaalsus kirjutatav tekst kognitiivteadused kultuurimorfoloogia kultuurisõltelisus kultuuriuniversalism märk modernsus modernism monoteism pindstruktuur postmodernsus postmodernism psühhoanalüüs semantiline kolmnurk semiootika
Põhjuseks oli see, et nägin kõike uue nägemismeelega, mille olin omandanud. Ukselävel meenus mulle nukk, mille olin katki teinud. Läksin kobamisi kamina juurde ja korjasin tükid üles. Kokku panna neid ei õnnestunud. Siis purskasin nutma, sest sain aru, mida olin teinud, ja esimest korda kahetsesin ning olin kurb. (Helen Keller. Minu elu lugu. Tallinn: Eesti Raamat, 1966, lk 19-20). .Keeleline relatiivsus ehk Sapiri-Whorfi hüpotees. Edward Sapir ja Benjamin Whorf. Inimese ettekujutus maailmast ja tema mõtlemisviis on mõjutatud sellest, mis keelt ta kõneleb. S. & W. uurisid indiaani keelt ning märkasid, et maailma kujutamine nendes keeltes erineb sellest, kuidas inglise keel maailma kujutab. Kokkuvõte peatükist Allik, J., Luuk, A., Harro, J., Häidikind, jt. raamatust 4 Psühholoogia gümnaasiumile Nt: indiaani keeles pole kahte sõna, millest üks oleks tuul ja teine puhub, vaid
poolt motiveeritud. Praha fonoloogiline koolkond - Saussure'i seisukohad 15. Strukturalismi edasiareng USAs, Bloomfield Keelelise vormi tähendus on situatsioon, milles see öeldakse ja situatsioon, mille see põhjustab. Keelt peab keeleteadlane vaatlema täpselt ja impersonaalselt. Strukturalismi mõjul kadus ajaloolise arengu käsitluse kohustus. 16. Keelelise relatiivsuse teooria tekkimine 20. saj esimesel poolel, Boas, Sapir, Whorf Boas Ameerika antropoloogia alusepanija 20 saj arvas, et kõik keeled on võrdsed. iga keeleline väljend esitab ainult osa tervikmõttest. Iga keelt tuleb uurida lähtudes selle loogikast. Seos mõtlemise ja keele vahel on ühesuunaline. ERINEVALT MUUDEST VALDKONDADEST ON KEELELINE KATEGORISEERIMINE TEADVUSTAMATU. Boas ei pidanud õigeks Humboldti arvamust, et mõni keel sobib maailma mõtestamiseks paremini kui teine (oli antirassist).
formuleerinud juba varem (st Tartus, sest BdC töötas Tartu ülikoolis 1883-1893). Saussure tundis BdC töid ja pidas teda üheks vähestest, kes keeleteooria kohta midagi olulist on öelnud. 20. sajand - ajalooline keeleteadus kaotab oma juhtpositsiooni, juhtima asub deskriptiivne (sünkrooniline) keeleteadus. Cours'i ilmumine oli nagu Kopernikuse revolutsioon keeleteaduses. 7. Keelelise relatiivsuse teooria tekkimine 20. sajandi I poolel (Boas, Sapir, Whorf). Taust: 19. sajandil alustati uurimisreise kaugete maade ja kultuuride juurde. Juured saksa romantikute juures. Jätkab liini Praha koolkond strukturalistid Roman Jakobson. Anders Johan Sjögren (1792-1855) - Vene tsaarilt saadud rahaga tegi aastatel 1824-1829 üle 10 000 km pikkuse uurimisreisi marsruudil Karjala-Lapimaa-Põhja-Venemaa-Koola poolsaar- Arhangelsk-Mezen-Perm-Kaasan-Sankt-Peterburg. Castrén oli 1840. aastatel peaaegu terve kümnendi Siberis, kus uuris ligi 15 keelt nende
teise süsteemi element ning ühe süsteemi igale seosele vastab ainult üks seos teises – ja vastupidi. Homomorfism on isomorfismi üldistus, kui vastavus on vaid ühes suunas ühene. Homomorfne kujutis on originaali struktuuri ebatäielik, ligikaudne ilming. Selliseks on näiteks maastiku ja selle maakaardi vaheline suhe, jne. 7. „Tähestik“ ja „grammatika“. Sünkroonia ja diakroonia. Whorfi hüputees: keel põhjustab/determineerib inimese maailmavaadet ja tema käitumist. Whorf seostab hüpoteesi mitte ainult sõnade, vaid ka grammatikaga, nimelt väidab ta, et grammatilisus on kõnelejale ette kirjutatud. Whorf on uurinud paljusid indiaani keeli ja neid analüüsides näitab, et neis on grammatilise struktuuriga seotud põhimõtteliselt teistsugune maailmavaade. Grammatika – on keeleteaduse osa, mis tegeleb keele reeglipäradega.siin väljendub „keele hind” rohkem. See, mida me ei saa ütlemata jätta on Sapiri järgi grammatiline tähendus. Iga
Jakobson Markeeritusteooria: opositsiooniliige, millel tunnus puudub on markeerimata, tunnusega liige on markeeitud Strukturalism USA-s Eelkäijaks antropoloogiline lingvistika 19 saj hakkasid USAkad uurima indiaanikeeli Franz Boas: pakkus, et keeli tuleb kirjeldada vaid selle oma loogika kohaselt Distributsioonikriteeriumid: mis elemendid (häälikud/ vormid) esinevad mis ümbruses Hüpotees keelelisest relatiivsusest Sapir;Whorf: Keele erinevused tingivad mõtlemiserinevusi j aka maailmavaadet Sapir: keeled loovad reaalsuse Taksonoomiline strukturalism USA strukturalismi järgmine arenguetapp Leonard Bloomfield: Language: Bihievioristlik aluspõhi Eitab täielikult keelelist intuitsiooni Generatiivne grammatika Noam Chomsky: Lause pindstruktuur, Süvastruktuur Keel on mentaalne nähtus,ei sõltu keskkonnast Oluline on keeleline kompetents, mitte sooritus
süsteem, mitte maailma kirjeldamise vahend. Keel determineerib kuidas me näeme, kõneleme ja mõistame maailma. Sõnavara väga oluline: sõnavara peegeldab meie kogemust. Kõik keeled on võrdsed, üks pole teisest parem. Tema suuna aluseks on arusaam, et keel on eelkõige sotsialne reaalsus. Sapir- Whorfi keelerelatiivsuse hüpotees: iga keel on universaalne, ning unikaalne (Sapir). Keel determineerib inimese maailmavaadet ja tema käitumist (Whorf). Whorf rõhutab sõnade grammatilisust. I. Bloomfield - vastandub Sapirile. Keel eelkõige suletud valdkond. Tähendus oli väljaspool keeleteadust. Tähendus on oluline kui lõpp-produkt, mitte kui vahend. Keel on puhas vorm. A. L. Pike - nimetas oma keeleteadust tagmeemikaks. Ühelt poolt oli tegu strukturalistliku analüüsiga, teiselt poolt huvitas teda keel oma sotsiaalses aktiivsuses.Oskas kiirest kirjeldada ja uurida võõraid keeli.
registreeritav. - Keelelise vormi tähendus on situatsioon, mille ajal öeldakse, ja reaktsioon, mille esile kutsub. - Keelt peab keeleteadlane vaatlema nagu mis tahes muu teadlane oma uurimisobjekti: impersonaalselt, täpselt, ütlemata midagi, mida materjal ei näita. - Distributsiooni käsitlus. 16. Keelelise relatiivsuse teooria tekkimine 20. sajandi I poolel. Boas, Sapir, Whorf. Boas: pani 20. saj algul aluse Ameerika empiirilisele antropoloogiale. Boasi järgi väljendab iga keel ainult osa tervikmõttest. Sealjuures pidas Boas kõiki inimesi potentsiaalselt võrdseteks ja seost keele ja mõtlemise vahel ühesuunaliseks: keel väljendab teatud osi mõttest, kuid ei määra mõtlemist. • Iga keelt tuleb uurida vastavalt selle enda loogikale, mitte lähtudes IE keeleteadusest.
kolmnurgad on täisnurksed) Lingvistilise relatiivsuse hüpotees ehk Sapir-Whorfi hüpotees: Lingvistiline determinism (keel määrab ära mõtlemise) ja lingvistiline relatiivsus (erinevused keeles vastavad erinevusele mõtlemises) Edward Sapir -- keeled ei erine mitte selle poolest, mida nad võivad väljendada, vaid selle poolest, mida neis ei saa väljendamata jätta. Me jagame maailma vastavalt jaotustele oma keeles. Benjamin Lee Whorf keel tingib meie maailmavaate ja avaldab mõju käitumisele. (kõik teavad, et bensiiniaurud on ohtlikumad vedelikust, kuid õnnetused sünnivad just tühjade tünnide juures, sest sõna "tühi" mõjutab) Shannon-Weaveri kommunikatsioonimudel: kontekst Saussure'i kommunikatsioonimudel: referentsiaalne saatja sõnum vastuvõtja emotiivne poeetiline konatiivne
kui psuhhilised hädad. Peavalud jne. Inimene hakkab siis tegelema shamaanimisega, et saada terveks. See on tihti viimane ja ainus tee saavutada tasakaal. Tihti võib haigus tagasi tulla, kui jäetakse shamaanimine hooletusse. Sageli õpib noefuut vanematelt shamaanidelt, kuidas haigusega toime tulla, end selles kontrollima (näiteks husteerias), teraapiat. *26.USA etnolingvistid Benjamin Lee Whorf ja Edward Sapir püstitasid hüpoteesi (keelelise relatiivsuse teooria), mille kohaselt: Keelemudelite ja kultuurinormide vahel on seosed. Sapir: "Reaalne maailm luuakse suurel määral alateadvuslikult antud inimgrupi keelenormide põhjal... Me näeme, kuuleme ja võtame vastu nii või teisiti uhtesid või teisi nähtusi peamiselt sellepärast, et meie uhiskonna keelenormid näevad ette nii- või teistsuguse väljendusvormi." *29:Millist nähtust tähistab melaneesia big- man süsteem?:
• Keelt peab keeleteadlane vaatlema nagu mistahes muu teadlane oma uurimisobjekti vaatleb: impersonaalselt, täpselt ja ütlemata midagi, mida materjal ei näita. • Strukturalismi kontekstis eelkõige distributsiooni käsitlus. → biheivioristlik keelekäsitlus • Keeleteadlased puutuvad kokku indiaani keeltega, kuidas kirleldada keelt, millest sa ei tea midagi? 16. Keelelise relatiivsuse teooria tekkimine 20. sajandi I poolel. Boas, Sapir, Whorf. TERMINID: Boas - oli Saksa juudi päritolu ameerika antropoloog, pani 20. saj algul aluse Ameerika empiirilisele antropoloogiale Sapir - oli ameerika antropoloog ja keeleteadlane, Boasi andekaim õpilane Whorf - oli ameerika keeleteadlane. Ta on tuntud peamiselt Sapiri-Whorfi hüpoteesi ühe autorina. Romantikud saksa filosoofias: • Herder: igal keelel on oma vaimne individuaalsus. • Humboldt: iga keel omab ainult osa potentsiaalsest maailmataju tervikust (kõige rohkem võimalusi
(nt mesilane saab teatada meeallika asukoha ja mee hulga, kuid ei saa vestelda eilsest päevast või surmast) Avatud keelesüsteem ainult loomulikud keeled. Mitutähenduslikud sõnad, sõnade arv ja võimalus moodustada uusi märke. Rekursiiv lausete lõputu arv. (nt Agu ja Arno ja Mati ja Tiit ja...) Universaalne grammatika kõigile keeltele ühised struktuurid. Normisüsteem igapäevases elus kasutatav suuline keel. Keelelise relatiivsuse hüpotees (Sapir-Whorf) esimene keel määrab indiviidi maailmapilti ja tema mõistmise viisi. Autonoomne keeleteadus keeleteadus, mis on lahus kõigist kontekstuaalsetest nähtustest ja argikeele varieerumisest. (Ferdinand de Saussure) Funktsionaalsed keele teooriad ja suunad (nt sotsiolingvistika) keele uurimine selle funktsioonidest lähtudes, arvestades konteksti, kasutust ja keelekasutaja omadusi. Kriitiline lingvistika haru, mis püüab seletada keele ja idealoogiate ning keelekasutuse
selle poolest, mida nad ei saa väljendamata jätta. Ühes keeles esi a) märk, sisu ja tähendus toimib keele enesekaitsevahendina. Eristas kahte täheduse valdkonda: tähendus, mida sõna sisaldab, ja 5. F. de Saussure: Semioloogia- põhineb struktuursel lähenemisel märkide Whorf: keel põhjustab inimese maailmavaadet ja tema käitumist. tähendus, mida sõna väljendab, Kõige alus on märk. F. puhastab teat. ja märgisüsteemide vaatlemisel, nii keeles kui muudes suhtlemisviisides. ainult sõnade vaid ka grammatikaga. Väidab, et grammatilisus on sõnade (ülekoormatud) tähendused, nimetab puhastatud valdkonna a) keel ja kõne kirjutatud. sisuks
käänete analüüs. Praha koolkonnast veel markeerituse teooria, teema/reema jm. Ajaloolisele keeleteadusele mõjus foneemiteooria oluliselt: eraldiseisvate häälikute muutuse asemel hakati uurima foneemisüsteemide muutusi. Euroopas ilmus mitmeid puhtsünkroonilisi keeleteaduse põhiteoseid, näit Jespersen Language, Hjelmslev, Bühler Sprachtheorie. Tekkis ka filosoofide ja loogikute huvi keele vastu. 7. Keelelise relatiivsuse teooria tekkimine 20. sajandi I poolel (Boas, Sapir, Whorf). Taust: 19. sajandil alustati uurimisreise kaugete maade ja kultuuride juurde. Juured saksa romantikute juures. Jätkab liini Praha koolkond strukturalistid Roman Jakobson. Anders Johan Sjögren (1792-1855) - Vene tsaarilt saadud rahaga tegi aastatel 1824-1829 üle 10 000 km pikkuse uurimisreisi marsruudil Karjala-Lapimaa-Põhja-Venemaa-Koola poolsaar- Arhangelsk-Mezen-Perm-Kaasan-Sankt-Peterburg. Castrén oli 1840. aastatel peaaegu terve kümnendi Siberis, kus uuris ligi 15 keelt nende
Marxi ideedest on välja kasvanud erinevad sotsioloogilised voolud. Mead, Margaret ameerika kultuuriantropoloog. Uuris soorolle ja täiskasvanuks saamist. Peirce, Charles S. USA teadlane ja filosoof, üks semiootika rajajaid. Pani aluse filosoofia suunale pragmatism. Radcliffe-Brown, Alfred Inglise sotsiaalantropoloog, kes lõi funktsionaalse strukturalismi teooria. Sapir, Edward ameerika antropoloog ja keeleteadlane; oli USA juhtivaid strukturaallingviste; hüpoteesi Sapir-Whorf üks autor. Saussure, Ferdinand de sveitsi keeleteadlane, semioloog ja strukturalismi rajajaid. Spengler, Oswald saksa kultuuri- ja ajaloofilosoof. Sai kuulsaks teosega ,,Õhtumaa allakäik". Võrdles kultuuri elus organismiga. Tsivilisatsioonil on ka oma eluiga. Toynbee, Arnold inglise ajaloolane. Kirj mahuka teose ,,Uurimus ajaloost", kus püüdis kõiki ajaloo sündmusi selgitada tsivilisatsiooniteooriaga. Weber, Max saksa sotsioloog ja majandusteadlane
Keele kohta (üldse inimtegevuse kohta) saab öelda ainult seda, mis on objektiivselt registreeritav. Keelelise vormi tähendus on situatsioon, mille ajal öeldakse, ja reaktsioon, mille esile kutsub. Keelt peab keeleteadlane vaatlema nagu mis tahes muu teadlane oma uurimisobjekti: impersonaalselt, täpselt, ütlemata midagi, mida materjal ei näita. Distributsiooni käsitlus. 16. Keelelise relatiivsuse teooria tekkimine 20. sajandi I poolel. Boas, Sapir, Whorf. Herder: igal keelel on oma vaimne individuaalsus. · Humboldt: iga keel omab ainult osa potentsiaalsest maailmataju tervikust (kõige rohkem võimalusi annavad fleksioonikeeled nagu kreeka, ladina ja sanskrit). Boas: pani 20. saj algul aluse Ameerika empiirilisele antropoloogiale. Boasi järgi väljendab iga keel ainult osa tervikmõttest. Sealjuures pidas Boas kõiki inimesi potentsiaalselt võrdseteks ja seost keele ja mõtlemise vahel ühesuunaliseks: keel väljendab teatud osi
eseme suhtes, mida lauaks nimetatakse, käituda.") · Ludwig Wittgenstein, Philosophische Untersuchungen, 1953 · sõna tähendus seisneb tema kasutuses, tema rollis keelemängus keelerelatiivsuse hüpotees · Wilhelm von Humboldt, 1820 · keel ei ole staatiline vahekord, vaid aktiivne protsess, mille abil konstitueeritakse eraldiseisev maailm. Sõnad on selle maailma loomise protsessuaalsed vahendid. · Edward Sapir ja Benjamin Lee Whorf, 1939: "me teeme eristusi asjades ja organiseerime neid mõisteteks, anname neile tükkidele tähenduse tänu sellele, et me oleme kokku leppinud neid asju niimoodi organiseerima. See kokkulepe läbib meie keelekogukonda (speech community) ja on kodeeritud meie keele struktuurides. See kokkulepe on muidugi implitsiitne ja kõnetu, kuid tema tingimused on täiesti ohustuslikud: me ei saa rääkida muidu kui alludes selle
inimene kasutab ja et samal ajal keeled on väga erinevad, siis on korduvalt välja tuldud oletusega, et 3 inimese ettekujutlus maailmast ja tema mõtlemisviis peaksid olema mõjutatud sellest missugust keelt ta kõneleb. See on keelelise relatiivsuse oletus, mida tuntakse Sapiri-Whorfi hüpoteesina. Hüpoteesi pakkusid välja keeleuurijad Edward Sapir ja Benjamin Whorf. Indiaani keelte uurijatena märkisid nad, et maailma kujutamine nendes keeltes erineb sellest, kuidas inglise keel maailma kujutab. Enamikus maailma keeltes öeldakse, et tuul puhub. Seevastu indiaani keeltes ei ole khte sõna, millest üks oleks tuul ja teine puhub, vaid on üksainuke tegusõna tuulepuhumine, mida eesti keelde saab tõlkida vaid tuule ja puhumise abil. On väidetud, et kummalgi juhul on ettekujutlus maailmast või maailma ühest väikesest
klassifikaator." Keeled ei erine mitte selle poolest, mida nad võivad väljendada, vaid selle poolest, mida nad ei saa väljendamata jätta. Ta väidab ka, et ühes keeles esineb palju ülearust, mis toimib keele enesekaitsevahendina valestimõistmise ja infokadude vastu. 11 Whorfi variant hüpoteesist on radikaalsem: keel põhjustab/determineerib inimese maailmavaadet ja tema käitumist. Whorf seostab hüpoteesi mitte ainult sõnade, vaid ka grammatikaga, nimelt väidab ta, et grammatilisus on kõnelejale ette kirjutatud. Whorf on uurinud paljusid indiaani keeli ja neid analüüsides näitab, et neis on grammatilise struktuuriga seotud põhimõtteliselt teistsugune maailmavaade. K. L. Pike nimetas oma keeleteadust tagmeemikaks. Ühelt poolt oli tegemist strukturalistliku analüüsiga, teiselt poolt huvitas keel teda oma sotsiaalses aktiivsuses. Sai kuulsaks selle
sõnumist aru). Loomulikud keeled oma normipäraste grammatikate, sõnavara ja tähendustega kujutavad endast põhilisi esimese astme sümbolisüsteeme, mis funktsioneerivad kollektiivide liikmete kõige tähtsama maailma kujutamise vahendina. Tavalisemad sõnad toovad endaga kaasa primitiiv- ontoloogia (viis jagada nii välismaailm kui ka oma seisundid ja protsessid registreeritavateks asjadeks, olenditeks ja tegevusteks jm) E. Sapir, B. Lee Whorf keelelise relatiivsuse hüpotees. Esimese keele sõnavara, tähendussüsteem ja grammatika määravad indiviidi maailmapildi, tema tegelikkuse mõistmise viisi. <- see on hüpoteesi tugev variant. Reaalsem on hüpoteesi nõrgem variant -> esimene keel mõjutab ja suunab meie meeli ja reaalsuse mõistmise kujunemist, kuid ei määra seda. Oma mõju on ka mittekeelelistel võimetel ja kogemustel. Kultuur hõlmab peaaegu kõike, mis on omandatud või õpitud ja mida saab sümbolite kaudu
tõlkimine. Üks tema on filmi ,,Microcultural Incidents in Ten Zoos", mis rääkis eri kultuuridest inimeste käitumisega elevandi puuri juures. Kolmas oluline nimi on Alan Lomax, kes on eelkõige tuntud muusika ja tantsu uurimise poolest. Temaga seostatav mõiste on koreomeetria. Koreomeetria tegeleb tantsu uurimisega erinevates kultuurides. Leitakse, et igapäevane töö mõjutab tantsu. PÕLISRAHVASTE ENESEANTROPOLOOGIA Keeleuurijate Edward Sapir ja Benjamin Lee Whorf´´I hüpotees oli, et mõtlemine tuleneb paljuski keelest. Käitumine ja mõtlemine tuleneb kasutatavast keelest. Ameerika kommunikatsiooni uurija S.Worth ja antropoloog J. Adair viisid läbi eksperimendi Navaho indiaanlaste seas. Valisid navahod kuna Adair oli enne neid juba uurinud ja nende kohta oli palju materjali. Andsid neile kaamerad kasutada. Eeldasid, et saavad teada, kas navahode filmikeel ja mõtlemiskeel on sarnane. Navahod filmisid 7 filmi
esineb palju ülearust, mis toimib keele enesekaitsevahendina valestimõistmise ja infokadude vastu. Whorfi variant hüpoteesist on radikaalsem: keel põhjustab/determineerib inimese maailmavaadet ja tema käitumist. (Näide: kuigi bensiiniaurud on ohtlikumad kui bensiin, suitsetatakse tühjade bensiinitünnide juures tõenäolisemalt - sõna 'tühi' mõjutab käitumist. See tendents töötab ka kaudsemalt, nt. värnitsa tulelt ära tõstmine, mis tegelikult ei välista selle põlemaminekut). Whorf seostab hüpoteesi mitte ainult sõnade, vaid ka grammatikaga, nimelt väidab ta, et grammatilisus on kõnelejale ette kirjutatud. Whorf on uurinud paljusid indiaani keeli ja neid analüüsides näitab, et neis on grammatilise struktuuriga seotud põhimõtteliselt teistsugune maailmavaade. L. Bloomfield vastandub Sapirile. Tema raamat "Language" ilmus 1926, kuid lähenemine keelele on hoopis teistsugune, keel oli eelkõige suletud valdkond
esineb palju ülearust, mis toimib keele enesekaitsevahendina valestimõistmise ja infokadude vastu. Whorfi variant hüpoteesist on radikaalsem: keel põhjustab/determineerib inimese maailmavaadet ja tema käitumist. (Näide: kuigi bensiiniaurud on ohtlikumad kui bensiin, suitsetatakse tühjade bensiinitünnide juures tõenäolisemalt - sõna 'tühi' mõjutab käitumist. See tendents töötab ka kaudsemalt, nt. värnitsa tulelt ära tõstmine, mis tegelikult ei välista selle põlemaminekut). Whorf seostab hüpoteesi mitte ainult sõnade, vaid ka grammatikaga, nimelt väidab ta, et grammatilisus on kõnelejale ette kirjutatud. Whorf on uurinud paljusid indiaani keeli ja neid analüüsides näitab, et neis on grammatilise struktuuriga seotud põhimõtteliselt teistsugune maailmavaade. L. Bloomfield vastandub Sapirile. Tema raamat "Language" ilmus 1926, kuid lähenemine keelele on hoopis teistsugune, keel oli eelkõige suletud valdkond
Loomulikud keeled on normipäraste grammatikate, sõnavara ja tähendustega kujutavad endast põhilisi esimese astme sümbolisüsteeme, mis funktsioneerivad kollektiivide liikmete kõige tähtsama maailma kujutamise vahendina. Primitiivontoloogia viis jagada nii välismaailm kui ka oma seisundid ja protsessid registreerivateks asjadeks, olenditeks ja tegevusteks, sisemisteks kujutlusteks, illusioonideks jne. Keelelise relatiivsuse hüpotees Edward Sapiri ja B. Lee Whorf. Selle teooria nõrgem variant on reaalsem esimene keel küll teatud määral mõjutab ja suunab meie taju (meeli) ja reaalsuse mõistmise kujunemist, kuid ei määra seda. Soome ja Rootsi keel nende lähedus on mõjutanud keelte hääldamist, süntaksit ja isegi sõnavara. Siiski on keeled endistviisi erineva struktuuri ning sõnavaraga. Keelekollektiivile kultuurinähtused kodeeruvad juba keele sõnavarasse, see avaldub iseseisvate sõnade või
Hume: Sõnad on tajude koopiad meie mõtlemises. Pragmatism John Dewey- sõna tähendus on tegevus-harjumuste komplekt. Ludwig Wittgenstein- sõna tähendus seisneb tema kasutuses, rollis, mida sõna mängib keelemängus. 8. Milles seisneb keelerelatiivsuse hüpotees? Wilhelm von Humboldt (1820)- keel ei ole staatiline vahekord, vaid protsess, mille abil konstitueeritakse eraldiseisev maailm. Sõnad on selle maailma loomise protsessuaalsed vahendid. Edward Sapir ja Benjamin Lee Whorf (1939)- ,,Me teeme eristusi asjades ja organiseerime neid mõisteteks, anname neile tükkidele tähenduse tänu sellele, et me oleme kokku leppinud neid asju niimodi organiseerima. See kokkulepe läbib meie keelekogukonda ja on kodeeritud meie keele struktuurides. See kokkulepe on muidugi implitsiitne ja kõnetu kuid tema tingimused on täiesti kohustuslikud: me ei saa rääkida muidu kui alludes sellele kokkuleppe klassifikatsiooni ja andmete organiseerimise printsiipidele. " 9
armastuse sümbol), asendatakse mõistet, sõna, suhet jne; mõiste või suuruse tähis (võib koosneda ka rohkem kui ühest märgist) Võõras keskkonnas tajume sümbolite võimu läbi KULTUURISOKI, mida kogeme ja ka põhjustame. Kultuurisokk on segaduses olemise tunne, kui puutume kokku meie jaoks harjumatu eluviisiga. Me kogeme ja põhjustame kultuurisokk Semiootika sümbolite ja märkide uurimise teadus: tähendus luuakse 13. Defineeri keel ja kultuuriline ülekanne. Mida väidab Sapir-Whorf hüpotees? Keel on sümbolite süsteem, mis võimaldab ühiskonnaliikmetel omavahel suhelda ·Kõnekeel ja kirjakeel · Keel on kultuurilise ülekande (cultural transmission) põhivahend protsess, millega üks põlvkond kultuuri järgnevale edasi annab · Sapir'i-Whorf'i hüpotees: inimesed näevad ja mõistavad maailma läbi keele kultuurilise objektiivi. Kriitika: lingvistiline determinism (keel määrab meie mõtteviisi) on liiga jäik tõlgendusviis 14. Defineeri väärtused ja uskumused
kaasaaja sotsioloogia üks looja, Tema loodud on termin Entzauberung ('lummusest vabanemine'), mis tähendab Euroopa kultuuri vabanemist kristlike uskumuste ja traditsioonide alt. eesmärgiks oli leida erinevad arenguteed Läänemaade ja Idamaade kultuuris, aga neid mitte hukkamõistes ega hinnates. Weberi arvates võisid tehnoloogia ja kaasaegsed organisatsioonid muutuda inimesele uut tüüpi vanglaks, teraspuuriks, kus pole seda maagiat, mis aitas inimestel säilida minevikus. Whorf, Benjamin Lee ameerika keeleteadlane indiaani keelte uurija, Sapir-Whorfhüpoteesi üks autor, väidab radikaalsemalt et keel tingib meie maailmavaate ja avaldab mõju käitumisele. Tuletõrjuja näide: kõik teavad, et bensiiniaurud on ohtlikumad vedelikust, kuid õnnetused sünnivad just tühjade tünnide juures, sest sõna "tühi" mõjutab, erinev grammatiline struktuur tingib erineva arusaama maailmast
Praha koolkonnast veel markeerituse teooria, teema/reema jm. Ajaloolisele keeleteadusele mõjus foneemiteooria oluliselt: eraldiseisvate häälikute muutuse asemel hakati uurima foneemisüsteemide muutusi. Euroopas ilmus mitmeid puhtsünkroonilisi keeleteaduse põhiteoseid, näit Jespersen Language, Hjelmslev, Bühler Sprachtheorie. Tekkis ka filosoofide ja loogikute huvi keele vastu. 7. Keelelise relatiivsuse teooria tekkimine 20. sajandi I poolel (Boas, Sapir, Whorf). Taust: 19. sajandil alustati uurimisreise kaugete maade ja kultuuride juurde. Juured saksa romantikute juures. Jätkab liini Praha koolkond strukturalistid Roman Jakobson. Anders Johan Sjögren (1792-1855) - Vene tsaarilt saadud rahaga tegi aastatel 1824-1829 üle 10 000 km pikkuse uurimisreisi marsruudil Karjala-Lapimaa- Põhja-Venemaa-Koola poolsaar-Arhangelsk-Mezen-Perm-Kaasan-Sankt-Peterburg. Castrén oli 1840. aastatel peaaegu terve kümnendi Siberis, kus uuris ligi 15 keelt
Arendas Boase väiteid edasi ning väitis, et keele sidusus ja süsteemsus suhtestub ulatuslikult mõtlemise ja käitumisega. Elu lõpupoole jõudis Sapir arvamusele, et keel mitte lihtsalt ei peegelda kultuuri ja käitumist, vaid keel ja mõtlemine mõjutavad või isegi piiravad teineteist. Ta väitis, et keel määrab meie mõtlemise ja käitumise - kõik inimesed on keele vangid, kes ei suuda mõelda vabalt oma keele sõnavara piiratuse tõttu. Benjamin Lee Whorf (1897 - 1941). Ameerika lingvist, kes sai tuntuks hopi keele uuringute ja keelelise relatiivsuse printsiipide teooriaga, mis ilmusid Sapir-Whorfi hüpoteesina 1940.aastal. Keelelise relatiivsuse hüpotees - keele ja mõtlemise vaheline sõltuvus. Hüpoteesi põhiidee - meie keele struktuur määrab meie mõtteprotsesside struktuuri, selle kuidas me mäletame sündmusi ja tajume maailma. Hüpotees koosneb kahest erinevast ideest: 32
Dubleerimine muudab inimese sõnumi vahendatuks. 25.11.14 Keele ja kultuuri seotus. Räägitakse lingvistilise relatviisuse printsiibist iga keel väljendab ja loob erineva ja autonoomse maailma tajumise/mõtlemise viisi. Väidetakse, et kultuuri ja keelt ei saa vaadata lahus, need on tihedalt üksteisega seotud ja mõjutavad üksteist. Sapir-Whorfi hüpotees (lingvistilise relatiivsuse printsiip). Sellele relatiivsusele on tähelepanu pööranud: Edward Sapir (1884-1939) ja Benjamim Lee Whorf (1897-1941). Need mehed mõjutasid ükseteist. Sapir oli Boasi õpilane (kes oli antropoloogia rajaja), tegeles indiaanlaste uurimisega ja indiaani keeltega 1920ndatel märkas, et tekstidest, millega tegeles kumab läbi hoopis teistsugune maailmataju kui valgetel ameeriklastel. Hakkas rääkima sellest, et keel ja mõtlemine on omavahel seotud. Whorf (hariduselt keemiainsener) oli Sapiri õpilane, kuid alles küpses eas tuli ideele, et keele kasutamine mõjutab meie mõtlemist ja käitumist
Lingvistid uurivad ka sotsiaalseid erinevusi häälduses. 5.1.2 Keele ja kultuuri suhted Keele ja kultuuri suhete uurimisega tegeleb antropoloogiline lingvistika. Kas ja kuidas keel mõjutab meie mõtlemist ja käitumist? Eskimotel on lume kohta palju sõnu, idamaades riisi kohta. Kas see mõjutab ka nende mõtlemist? Edward Sapir2 ja Benjamini Lee Whorf3 uurisid Hopi indiaanlasi, kellel polnud minevikku, olevikku ega tulevikku (oli vaid, on praegu, on tulemas). Sapir-Whorf’i hüpotees — emakeele leksikaalne ja grammatiline ehitus määravad inimeste maailmavaadet, mõtlemist ja sotsiaalset käitumist. Hüpoteesi üle on palju vaieldud. On nii poolt- kui vastuargumente, aga (IMHO) need on tegelikult rohkem näidete tasemel. Ei väite õigsust ega ekslikkust ei ole keegi ära tõestanud. Vastuväite näide: keel väljendab kultuurilist reaalsust, mitte ei määra seda. Kultuur määrab keele arengu
Inimajus on eriline organ, mis võimaldab ringi käia keelemärkidega, selle ülesandeks on oskus kõnelda ja mõista kõnet. Keele omandamise kriitiline periood- selle vältel ajus paiknev keeleorgan on tundlik keelekeskkonna mõju suhtes. Hoidekeel - täiskasvanud muudavad lastega kõnelemisel oma keelt. Keel ja mõtlemine - keelt kasutatakse ka mõtlemisprotsessis, mälu salvestamiseks. Keelelise relatiivsuse hüpotees. Sadir- Whorf, uurisid indiaani keeli-> in kujutus maailmast peab olema sõltuv sellest, millist keelt ta kasutab. Kriitika keeltes on rohkem sarnasusui, kui täielikke erinevusi.
Keel determineerib selle, kuidas me kõneleme, mõtleme ja mõistame maailma. Sõnavara peegeldab meie kogemust – asjad, millega me kokku puutume, on saanud sõnavaras oma koha. Nähtuse kadumine põhjustab vanade sõnade kadumise. Sapir räägib ka seksistlikest keeltest; samuti räägib ta ka, et ütleme liiga palju (poiss jookseb – topeltainsus). Worf – tuul puhub: miks ei ütleb, et tuulendab? Uurisid hoppisid – maailm on pidev liikumine. Keel mõjutab su maailmapilti!! Whorf on radikaalsem ja ütleb, et keel determineerib inimese käitumis. Indiaanlaste keeli uurides ja selle põhjal väidab, et neis on grammatilise struktuuriga seotud põhimõtteliselt teistsugune maailmavaade. Keeled erinevad mitte selle poolest, mida nad saavad väljendada, vaid selle poolest, mida nad ei saa väljendamata jätta! Bloomfield vastandub Sapirile Praha koolkond: Jakobson. Üksik A ei tähenda midagi, vaid omandavad tähenduse sõnades Kolmas asi on Kopenhaageni strukturalism.
Pismenõi stol (vene k. kirjutuslaud). Meesoost sõna on kaks korda, aga teisiti ei saa. Ainsust on kaks korda, aga teisiti ei saa. Grammatika on see, mida me ei taha öelda, aga mida me ei suuda ütlemata jätta. Meie tekstis on üle poole ülearuseid sõnu. Keele liialisus ei ole juhuslik. See on keele kui kommunikatiivse süsteemi üks turvaline fakt. Keele lingvistilise relatiivsuse hüpotees eelkõige läbi grammatilise süsteemi. Selle hüpoteesi formuleeris Sapiri õpilane B.Z. Whorf: ,,Keel, mõte ja reaalsus". Iga keel on kontseptuaalne võrk, mille läbi me vaatame maailma asju. Iga keel on erinev erinevates kultuurides on erinev maailm. W. von Humboldt : igas keeles on oma vaim. Kirjeldas indoneesia keeli: ,,Kava keelest Jaava saarel". Keeles peale vormi ja sisu on olemas veel tähtsam asi keele sisemine vorm. = 2 + 8 x 10 (saksa keel) 82 = 8 x 10 + 2 (eesti keel) keele sisevorm = 4 x 20 + 2 (prantsuse keel)
Loomulikud keeled on normipäraste grammatikate, sõnavara ja tähendustega kujutavad endast põhilisi esimese astme sümbolisüsteeme, mis funktsioneerivad kollektiivide liikmete kõige tähtsama maailma kujutamise vahendina. Primitiivontoloogia viis jagada nii välismaailm kui ka oma seisundid ja protsessid registreerivateks asjadeks, olenditeks ja tegevusteks, sisemisteks kujutlusteks, illusioonideks jne. Keelelise relatiivsuse hüpotees Edward Sapiri ja B. Lee Whorf. Selle teooria nõrgem variant on reaalsem esimene keel küll teatud määral mõjutab ja suunab meie taju (meeli) ja reaalsuse mõistmise kujunemist, kuid ei määra seda. Soome ja Rootsi keel nende lähedus on mõjutanud keelte hääldamist, süntaksit ja isegi sõnavara. Siiski on keeled endistviisi erineva struktuuri ning sõnavaraga. Keelekollektiivile kultuurinähtused kodeeruvad juba keele sõnavarasse, see avaldub
Haideger aga kirjutab, et analüüsides keele olemust ei huvita meid rääkimise kuivõrd ütlemise võime. Võib rääkida palju aga ütelda vähe. 8. Milles seisneb keelerelatiivsuse hüpotees? Keelerelatiivsuse hüpotees pärineb Wilhelm von Humboldt. Hüpoteesi kohaselt keel pole staatiline vaid pidev muutuv vahend, mille abil konstrueeritakse erinevaid maailmu. Seega mida rohkem on keeli seda rohkem on eraldi seisvaid kultuure maailmas.. Edward Sapir ja Benjamin Lee Whorf arvates keeld püsivad kokkulepetel ja on igavesed. Kui tahame mingis kultuuriruumis eksisteerida peame neist lepetest kinni pidama. Tänapäeval on näha et erinevates kultuurides on küll olemas erinevad sõnad kuid paljud mõisteid on ikka sarnased kultuuride vahel, mis pole kunagi kokku puutunud. Seega ei pooldata enam keelerelatiivsuse hüpoteesi. 9. Kuidas on võimalik kultuuri määratleda? Materiaalne kultuur- Kui maastik pole kultuur siis kas maastiku foto on kultuur. Ja mis on tema
omadustest) Ogden & Tähendus (meaning) referent Richards John Mill konnotatsioon denotatsioon Carnap intensionaal Ekstensionaal lauses predikaat subjekt Trad.loogika sisuloogika mahuloogika Lingvistilise relatiivsuse hüpotees Sapir-Whorfi hüpotees E. Sapir (1884-1936) keeleteadlane. B. Whorf (1897-1941), tema austaja, tuletõrje insener, ka indiaani keelte uurija. Lingvistiline determinism (keel määrab ära mõtlemise) ja lingvistiline relatiivsus (erinevused keeles vastavad erinevusele mõtlemises) Edward Sapir -- keeled ei erine mitte selle poolest, mida nad võivad väljendada, vaid selle poolest, mida neis ei saa väljendamata jätta. Igas keeles on palju ülearust -- see toimib kui keele enesekaitse.
Konkreetne keel – keel on jagatud, sotsiaalne nähtus Kõne – see, kuidas räägime on individuaalne valik Edward Sapir Inimene elab objektiivses ja sotsiaalses maailmas, aga on mõjutatud ka konkreetsest keelest Me kohaneme reaalsusega kasutades selleks ka keelt Eri ühiskondade maailmad on reaalselt eristatavad ja eraldiseisvad On sama palju maailmu kui on keeli – pole olemas elatud reaalsust, mis saaks keele käest pääseda. Benjamine Lee Whorf Konseptsioonid aeg ja mateeria ei ole universaalsed, vaid sõltuvad keelest, milles nad on formuleeritud Keeled varieeruvad ja koos nendega ka konseptsioonid Kuna me mõtleme konseptsioonide kaudu, mõtlevad eri keeli rääkivad inimesed erinevalt Krüptotüübid – keele varjatud kategooriad: iga keele struktuuris on jooned, millest keele rääkija ei ole enamasti teadlik, ent mis korraldavad keele esindajate mõtlemist. Nt tuleviku vormi puudumine või
meil ringi käia keelemärkidega; aju areng on keele omandamise baasiks, kuid keeleorgani aktiveerumiseks on vajalik keelekeskkond; keele areng on võimalik ainult kindlatel perioodidel Interatsionistlik lähenemine püüab tuua sisse õppimisteooria, kinnitamise, mis kutsub esile sagendase kordamise; tuleb integreerida ühiskonnafakrtorid ja bioloogia; kõige aktuaalsem kolmest Edward Sapir (1884-1939), Benjamin Whorf (1887-1941) Keel annab võimaluse kogeda. Keel määratleb ka inimese enesemääratlust. Parem ajupoolkera töötab, et vasak saaks töötada. Enne 1,5 eluaastat toimub keele õppimine ainult parema ajupoolkeraga, hiljem vasakuga samuti (aitab seostada teooriat ühiskonnaga). Sotsiaalse õppimise teooria, Albert Bendura (1925-...) Kasvas oma teooriaga välja biheivorismist. Toob sisse õppimise tasu vahendusel, kuid leiab, et kui ainult tasustamisele loota, ei adapteeruks laps keskkonnaga.
- ,,Mina olen pikemat aega elanud viies riigis: Rootsis, USAs, Kanadas, Saksamaal ja Eestis. Millegipärast, ilmselt tänu sellele, et räägin inglise keelt teatud aktsendiga mitte ameerika, mis on jaburdus, vaid Manhattani, õigemini Upper West Side'i aktsendiga , arvatakse, et mu filosoofilised tõekspidamised, eetilised arvamused, esteetilised eelistused ja poliitilised hoiakud on ameerikalikud. Tegemist on üpris kummalise, ent uskumatult laialt levinud versiooniga Whorf-Sapiri hüpoteesist: keel kujundab mõtlemist, kujundab teadvust. Mida siis arvata minu pojast, kes sündis Saksamaal, on elanud seal, USAs ja Eestis, ent kõneleb kolme keelt nagu ,,pärismaalane"? Identiteet pole mulle kunagi olnud intellektuaalselt huvitavaks küsimuseks. Ei ole otsinud juuri ega käinud täienduskoolis või osalenud pagulaspoliitikas ega pea vajalikuks põdeda: mis või kes ma siis olen?
iga keel loob ja väljendab erineva ja autonoomse maailma tajumise/mõtlemise viisi. Väidetakse, et kultuuri keelt ei saa vaaldelda lahus, nad on üksteisega thedalt seotud ja mõjutavad üksteist. Edward Saphir ja Benjamin Lee Whorfi hüpotees- Saphir oli boasi õpilane, tegeles indiaanlaste uurimisega, päris palju ka indiaani keeltega. Märkas, et tekstidest kumab läbi hoopis teistsugune maailm kui valgetel Ameeriklastel. Hakkas rääkima, et keel ja mõtlemine on omavahel seotud. Whorf oli Saphiri õpilane aga ka keemiainsener, töötas kindustusseltsus, vastutas tuleohutuse eest. Ühe inspektsiooni käigus tuli ideele, et ettevõttes, kus kasutati bensiini ja ladustati seda, nägi ta pilti, et kus olid täis tünnid oli silt, et sutsetamine keelatud, kus tühjad, seal silti polnud ja inimesed suitsetasid. Nagu, see mis on tphi on ohutu. See kuodas keelt kasutame, näitab kuidas me mõtleme.
Keel seotud teineteisest arusaamisega (eesti keel, inglise keel jt) Dialekt seotud geograafilise piirkonnaga (Põhja-Eesti murre, Lõuna-Eesti murre) Sotsiolekt seotud sotsiaalse staatusega/klassi näitaja (keskklassi vs töölisklassi keel, haritlaste vs talupoegade keel) Stiil, register seotud situatsiooniga (ametlik vs igapäevane keelekasutus) Keel ja mõtlemine Edward Sapir ja Benjamin Whorf lingvistlise relatiivsuse hüpotees (Sapir-Whorfi hüpotees). Inimese emakeel mõjutab olulisel määral seda, kuida inimene maailma tajub ja maailmast mõtleb. Seega erinevat keelt rääkivad inimesed elavad erinevas maailmas. Näiteks aja väljendamine hopi indiaanlastel (puudub grammatiline aeg), sõna lume kohta eskimodel. Lingvistiline relatiivsus Lingvistilise relatiivsuse hüpoteesi testimine, mõned uurimisteemad: grammatiline sugu, objekti asukoha väljendamine, värvinimed.
ja kirjutatud kirjadega Erinevused: - Suuline kõne on mitteformaalsem ja lihtsam - Kõneleja tavaliselt teab kellega ta räägib - Suulisel kommunikatsioonil saadakse pidevat tagasisidet - Suulisele kõnele lisaks kasutatakse mitteverbaalset kommunikatsiooni - Suulise kõne planeerimiseks on vähem aega Kokkuvõtteks võib öelda et kõige sarnasem suulises ja kirjalikus kõnes on esimene etapp: planeerimine Kõne ja mõtlemine Whorf – keelelise relatiivsuse hüpotees - Tugev hüpotees – keel määrab mõtlemise. See tähendab et ühte keelt kõnelevad inimesed mõtlevad teistmoodi kui teist keelt kõnelevad inimesed - Nõrk hüpotees – keel mõjutab mõtlemist. Seda on kinnitanud mitmed mälu ja taju- alased kultuuridevahelised võrdlevad uurimused On näidanud et keel mõjutab: - Mälu ja taju - Hoffman – kakskeelsete hiinlaste ja inglaste võrdlus stereotüüpide kirjeldamisel
ajalooliste tingimuste olulisusele indiviidi kujunemisel. ,,Individuaalse vabaduse", valikuvõimaluste, idee iseenesest on inimkonna ajaloos küllaltki uus ja kuulub sellisena omakorda teatud ajaloolis-kultuurilisse konteksti (on nö tänapäeval domineeriv ideoloogia). Ka tänapäeva kultuuripsühholoogia jaoks on olulised sellised mõisted nagu ideoloogia või diskursus. KULTUUR, KEEL JA MÕTLEMINE Lingvistilise relatiivsuse hüpotees e. Sapir-Whorf'i hüpotees eeldab, et eksisteerib süstemaatiline seos ühe kultuuri esindaja poolt kõneldava keele grammatiliste kategooriate ja selle kultuuri maailmamõistmise vahel. Erinevad keelelised mustrid tingivad erinevaid mõtlemise ja mõnikord ka käitumise mustreid. Seega on inimese olemine maailmas suuresti keele poolt kujundatud. (Vrdl sellega, mida kirjutab seostest soomeugri keelte ja nende rahvaste mõtlemise vahel Uku Masing.)
relativity) hüpotees. Keelelise sõltuvuse hüpoteesi kohaselt on eri keelte rääkijail erinevad tunnetuslikud süsteemid ja need tunnetuslikud süsteemid mõjutavad inimeste mõtlemist. Niisiis mõtlevad araablased keelelise sõltuvuse hüpoteesi kohaselt kaamelitest teisiti kui teised rahvad. See tähendab, et keelelise sõltuvuse hüpoteesi kohaselt vormib keel mõtlemist. Seda hüpoteesi nimetatakse ka Sapir Whorfi hüpoteesiks (Sapir, 1941; Whorf, 1964). Omal ajal oli see hüpotees väga levinud ja selle alusel loodi müüt, mille kohaselt eskimodel olevat väga palju sõnu lume tähistamiseks, samas kui inglise keeles on lume tähistamiseks üks sõna. On olnud uurimusi keeleliste universaalide kohta seoses keelelise sõltuvuse hüpoteesiga. Keelelised universaalid on eri keelte vahel eri kultuurides ilmnevad sarnasused. Keeleteaduses on tuvastatud universaale fonoloogias (foneemid), morfoloogias (morfeemid), semantikas ja süntaksis
annaabi.ee 
