Anna Siskova Sergei Zjuganov Anna Pirk Maria Komarova TEADUS JA KEELETEADUS Benjamin Lee Whorf Benjamin Lee Whorf (1897 -1941) oli Ameerika keeleteadlane. Algselt inseneriharidusega Whorf töötas tulekahjukindlustuse alal ning tegeles kultuurantropoloogia ja lingvistikaga hobidena. 1931. aastal astus ta Yale'i ülikooli keeleteadust õppima. Ta avaldas suurt muljet Edward Sapirile, kellest sai tema toetaja. Ta sai tuntuks peamiselt Sapiri-Whorfi keelelise relatiivsuse hüpoteesiga, mille jäärgi meie räägitav keel kujundab meie mõtlemist, taju ja maailmapilti. Loomupärase loogika mõiste ja olemus
modelleeriv süsteem, mitte maailma kirjeldamise vahend. Keel determineerib kuidas me näeme, kõneleme ja mõistame maailma. Sõnavara väga oluline: sõnavara peegeldab meie kogemust. Kõik keeled on võrdsed, üks pole teisest parem. Tema suuna aluseks on arusaam, et keel on eelkõige sotsialne reaalsus. Sapir-Whorfi keelerelatiivsuse hüpotees: iga keel on universaalne, ning unikaalne (Sapir). Keel determineerib inimese maailmavaadet ja tema käitumist (Whorf). Whorf rõhutab sõnade grammatilisust. I. Bloomfield - vastandub Sapirile. Keel eelkõige suletud valdkond. Tähendus oli väljaspool keeleteadust. Tähendus on oluline kui lõpp-produkt, mitte kui vahend. Keel on puhas vorm. A. L. Pike - nimetas oma keeleteadust tagmeemikaks. Ühelt poolt oli tegu strukturalistliku analüüsiga, teiselt poolt huvitas teda keel oma sotsiaalses aktiivsuses.Oskas kiirest kirjeldada ja uurida võõraid keeli.
Sissejuhatus üldisse kultuuriteooriasse Eksamiküsimused ja eksami toimumise kord Nime- ja terminitestis tuleb määratleda 10 nime/terminit, eksami sooritamiseks positiivsele hindele on vajalik vähemalt 6 õiget vastust. Kirjalikul eksamil esitatakse kolm küsimust, millest tuleb vastata kahele. Vastustes on soovitav osutada läbitöötatud kirjandusele ja esitada ka oma isiklik seisukoht. (1) Nime- ja terminitesti küsimused A. Kes on ja mille poolest on kultuuriteooria jaoks tähtis: Adorno, Theodor Althusser, Louis Anderson, Benedict Arendt, Hanna Barthes, Roland Baudrillard, Jean Benedict, Ruth Benjamin, Walther Boas, Franz Bourdieu, Pierre Chomsky, Noam Comte, Auguste Durkheim, Émile Eco, Umberto Eliade, Mircea Foucault, Michel Frazer, James Frege, Gottlob Freud, Sigmund Gadamer, Hans Geertz, Clifford Gramsci, Antonio Greimas, Algirdas J. Habermas, Jürgen Hobsbawm, Eric Horkheimer, Max Huntington, Samuel Jakobson, Roman James, William Jung...
Põhjuseks oli see, et nägin kõike uue nägemismeelega, mille olin omandanud. Ukselävel meenus mulle nukk, mille olin katki teinud. Läksin kobamisi kamina juurde ja korjasin tükid üles. Kokku panna neid ei õnnestunud. Siis purskasin nutma, sest sain aru, mida olin teinud, ja esimest korda kahetsesin ning olin kurb. (Helen Keller. Minu elu lugu. Tallinn: Eesti Raamat, 1966, lk 19-20). .Keeleline relatiivsus ehk Sapiri-Whorfi hüpotees. Edward Sapir ja Benjamin Whorf. Inimese ettekujutus maailmast ja tema mõtlemisviis on mõjutatud sellest, mis keelt ta kõneleb. S. & W. uurisid indiaani keelt ning märkasid, et maailma kujutamine nendes keeltes erineb sellest, kuidas inglise keel maailma kujutab. Kokkuvõte peatükist Allik, J., Luuk, A., Harro, J., Häidikind, jt. raamatust 4 Psühholoogia gümnaasiumile Nt: indiaani keeles pole kahte sõna, millest üks oleks tuul ja teine puhub, vaid
poolt motiveeritud. Praha fonoloogiline koolkond - Saussure'i seisukohad 15. Strukturalismi edasiareng USAs, Bloomfield Keelelise vormi tähendus on situatsioon, milles see öeldakse ja situatsioon, mille see põhjustab. Keelt peab keeleteadlane vaatlema täpselt ja impersonaalselt. Strukturalismi mõjul kadus ajaloolise arengu käsitluse kohustus. 16. Keelelise relatiivsuse teooria tekkimine 20. saj esimesel poolel, Boas, Sapir, Whorf Boas Ameerika antropoloogia alusepanija 20 saj arvas, et kõik keeled on võrdsed. iga keeleline väljend esitab ainult osa tervikmõttest. Iga keelt tuleb uurida lähtudes selle loogikast. Seos mõtlemise ja keele vahel on ühesuunaline. ERINEVALT MUUDEST VALDKONDADEST ON KEELELINE KATEGORISEERIMINE TEADVUSTAMATU. Boas ei pidanud õigeks Humboldti arvamust, et mõni keel sobib maailma mõtestamiseks paremini kui teine (oli antirassist).
Keeleteaduse alused: kordamisküsimused. 1. Keele käsitlemine antiikmaailmas a) India: Panini grammatika Avastati 18 saj koloniseerijate poolt, pärineb 5 või 4 sajandist eKr. Kirjeldab sanskriti keele ehitust. Kirjutatud eesmärgil, et sanskritikeelseid veedasid lauldaks õigesti ka tulevikus (Seetõttu keskendub põhiliselt foneetikale hääldus!). Koosneb 8 raamatust. Pnini keeledefinitsioonid on peaaegu valemid, lühidad ja lihtsad. Kõik see viitab faktide äärmiselt täpsele uurimisele. Pnin on kirjeldanud klassikalist sanskriti keelt 4000 definitsiooniga. Pani aluse võrdlev-ajaloolise keeleteaduse tekkele (sanskritoloogia 19. sajandil) avastati, et sanskriti keel on sugulaskeel ladina ja kreeka keelele. b) Kreeka Kreeka tõi keeleteadusesse küsimuse keele olemasolust (kuivõrd on ta bioloogiline) ning grammatilise süsteemi (sõnaliigid ja käänded). c) Rooma. Midagi otseselt ei uuendanud. Ladina keele võiduaeg. Gram...
Homomorfne kujutis on originaali struktuuri ebatäielik, ligikaudne ilming. Selliseks on näiteks maastiku ja selle maakaardi vaheline suhe, jne. 7. „Tähestik“ ja „grammatika“. Sünkroonia ja diakroonia. Whorfi hüputees: keel põhjustab/determineerib inimese maailmavaadet ja tema käitumist. Whorf seostab hüpoteesi mitte ainult sõnade, vaid ka grammatikaga, nimelt väidab ta, et grammatilisus on kõnelejale ette kirjutatud. Whorf on uurinud paljusid indiaani keeli ja neid analüüsides näitab, et neis on grammatilise struktuuriga seotud põhimõtteliselt teistsugune maailmavaade. Grammatika – on keeleteaduse osa, mis tegeleb keele reeglipäradega.siin väljendub „keele hind” rohkem. See, mida me ei saa ütlemata jätta on Sapiri järgi grammatiline tähendus. Iga keel on sõnumite kodeerimismeetod ja kõigil sõnumitel on oma info, mida on liiga palju. Iga sõnum on üleküllastatud infost. Pismenõi stol (vene k
Keeleteaduse alused Kordamine kontrolltööks LOENG I Keel on LOOMULIK Ei ole tehissüsteem Esimese keele omandavad kõik loomupäraselt keskkonnast Millest keel koosneb? Olles ise süsteem, koosneb keel omakorda paljudest alasüsteemidest Ta on struktuuride ja reeglite kogum, kuid osa neist reeglitest on abstraktsed, kõik korraga ei realiseeru Ferdinand de Saussure Keel ja kõne on erinevad mõisted Langue vs parole: abstraktne reeglite kogum vs nende konkreetne esinemine IDIOLEKT Individuaalne keelekuju Sõltub olukorrast FORMAALKEELED Formaal ehk tehiskeeled on kunstlikult loodud märgisüsteem Väldivad mitmetähenduslikkust, mida loomulik keel ei suuda Sümbolite arv piiratud-kitsa kasutusalaga NT programmeerimiskeel, liiklusmärgid, morsetähestik Rahvusvahelised abikeeled Volapük, ido , novial, esperanto Ludwig Zamenhof Mitteverbaalsed keele...
süsteem, mitte maailma kirjeldamise vahend. Keel determineerib kuidas me näeme, kõneleme ja mõistame maailma. Sõnavara väga oluline: sõnavara peegeldab meie kogemust. Kõik keeled on võrdsed, üks pole teisest parem. Tema suuna aluseks on arusaam, et keel on eelkõige sotsialne reaalsus. Sapir- Whorfi keelerelatiivsuse hüpotees: iga keel on universaalne, ning unikaalne (Sapir). Keel determineerib inimese maailmavaadet ja tema käitumist (Whorf). Whorf rõhutab sõnade grammatilisust. I. Bloomfield - vastandub Sapirile. Keel eelkõige suletud valdkond. Tähendus oli väljaspool keeleteadust. Tähendus on oluline kui lõpp-produkt, mitte kui vahend. Keel on puhas vorm. A. L. Pike - nimetas oma keeleteadust tagmeemikaks. Ühelt poolt oli tegu strukturalistliku analüüsiga, teiselt poolt huvitas teda keel oma sotsiaalses aktiivsuses.Oskas kiirest kirjeldada ja uurida võõraid keeli.
registreeritav. - Keelelise vormi tähendus on situatsioon, mille ajal öeldakse, ja reaktsioon, mille esile kutsub. - Keelt peab keeleteadlane vaatlema nagu mis tahes muu teadlane oma uurimisobjekti: impersonaalselt, täpselt, ütlemata midagi, mida materjal ei näita. - Distributsiooni käsitlus. 16. Keelelise relatiivsuse teooria tekkimine 20. sajandi I poolel. Boas, Sapir, Whorf. Boas: pani 20. saj algul aluse Ameerika empiirilisele antropoloogiale. Boasi järgi väljendab iga keel ainult osa tervikmõttest. Sealjuures pidas Boas kõiki inimesi potentsiaalselt võrdseteks ja seost keele ja mõtlemise vahel ühesuunaliseks: keel väljendab teatud osi mõttest, kuid ei määra mõtlemist. • Iga keelt tuleb uurida vastavalt selle enda loogikale, mitte lähtudes IE keeleteadusest.
kolmnurgad on täisnurksed) Lingvistilise relatiivsuse hüpotees ehk Sapir-Whorfi hüpotees: Lingvistiline determinism (keel määrab ära mõtlemise) ja lingvistiline relatiivsus (erinevused keeles vastavad erinevusele mõtlemises) Edward Sapir -- keeled ei erine mitte selle poolest, mida nad võivad väljendada, vaid selle poolest, mida neis ei saa väljendamata jätta. Me jagame maailma vastavalt jaotustele oma keeles. Benjamin Lee Whorf keel tingib meie maailmavaate ja avaldab mõju käitumisele. (kõik teavad, et bensiiniaurud on ohtlikumad vedelikust, kuid õnnetused sünnivad just tühjade tünnide juures, sest sõna "tühi" mõjutab) Shannon-Weaveri kommunikatsioonimudel: kontekst Saussure'i kommunikatsioonimudel: referentsiaalne saatja sõnum vastuvõtja emotiivne poeetiline konatiivne
kui psuhhilised hädad. Peavalud jne. Inimene hakkab siis tegelema shamaanimisega, et saada terveks. See on tihti viimane ja ainus tee saavutada tasakaal. Tihti võib haigus tagasi tulla, kui jäetakse shamaanimine hooletusse. Sageli õpib noefuut vanematelt shamaanidelt, kuidas haigusega toime tulla, end selles kontrollima (näiteks husteerias), teraapiat. *26.USA etnolingvistid Benjamin Lee Whorf ja Edward Sapir püstitasid hüpoteesi (keelelise relatiivsuse teooria), mille kohaselt: Keelemudelite ja kultuurinormide vahel on seosed. Sapir: "Reaalne maailm luuakse suurel määral alateadvuslikult antud inimgrupi keelenormide põhjal... Me näeme, kuuleme ja võtame vastu nii või teisiti uhtesid või teisi nähtusi peamiselt sellepärast, et meie uhiskonna keelenormid näevad ette nii- või teistsuguse väljendusvormi." *29:Millist nähtust tähistab melaneesia big- man süsteem?:
• Keelt peab keeleteadlane vaatlema nagu mistahes muu teadlane oma uurimisobjekti vaatleb: impersonaalselt, täpselt ja ütlemata midagi, mida materjal ei näita. • Strukturalismi kontekstis eelkõige distributsiooni käsitlus. → biheivioristlik keelekäsitlus • Keeleteadlased puutuvad kokku indiaani keeltega, kuidas kirleldada keelt, millest sa ei tea midagi? 16. Keelelise relatiivsuse teooria tekkimine 20. sajandi I poolel. Boas, Sapir, Whorf. TERMINID: Boas - oli Saksa juudi päritolu ameerika antropoloog, pani 20. saj algul aluse Ameerika empiirilisele antropoloogiale Sapir - oli ameerika antropoloog ja keeleteadlane, Boasi andekaim õpilane Whorf - oli ameerika keeleteadlane. Ta on tuntud peamiselt Sapiri-Whorfi hüpoteesi ühe autorina. Romantikud saksa filosoofias: • Herder: igal keelel on oma vaimne individuaalsus. • Humboldt: iga keel omab ainult osa potentsiaalsest maailmataju tervikust (kõige rohkem võimalusi
1 Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Märk = vorm + tähendus Märkide liigid: o Sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) o Ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) o Indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel) Kommunikatsioon: Saatja saadab sõnumi vastuvõtjale kanali kaudu (helilained). Kõne inimese vaheline keeleline suhtlus (sõnaline, verbaalne) Mitteverbaalne suhtlus zestid ja miimika. Sisu ei ole tavaliselt sõnumi välise vormiga otses suhtes. (loomulikus keeles) Verbaalses suhtluses koodiks on keel. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja interaktiivne. (dialoog) Intentsionaalsus kõneleja kavatsus saada infot, rääkida endast, mõjutada kuulajat, luua sotsiaalseid suhteid jms. Inimesed on agendid, kes otsustavad ise, millal, millest ja miks rää...
selle poolest, mida nad ei saa väljendamata jätta. Ühes keeles esi a) märk, sisu ja tähendus toimib keele enesekaitsevahendina. Eristas kahte täheduse valdkonda: tähendus, mida sõna sisaldab, ja 5. F. de Saussure: Semioloogia- põhineb struktuursel lähenemisel märkide Whorf: keel põhjustab inimese maailmavaadet ja tema käitumist. tähendus, mida sõna väljendab, Kõige alus on märk. F. puhastab teat. ja märgisüsteemide vaatlemisel, nii keeles kui muudes suhtlemisviisides. ainult sõnade vaid ka grammatikaga. Väidab, et grammatilisus on sõnade (ülekoormatud) tähendused, nimetab puhastatud valdkonna a) keel ja kõne kirjutatud. sisuks
Keeled pole võrdsed, kõige ,,paremad" keeled on fleksioonkeeled kreeka, ladina, sanskriti, saksa. Franz Boas (1858-1942): importis need ideed Ameerikasse. Boase järgi väljendab iga keel ainult osa tervikmõttest. Inimesed ja keeled on potentsiaalselt võrdsed. Iga keelt tueb vaadelda vastavalt selle enda loogikale (lähtumata indoeuroopa keeltest). Edward Sapir (1884-1939): Ideed toetavad Boase omi, lisanüansina mõte, et keeled loovad erineva reaalsuse. Benjamin Whorf (1897-1941): lisas olulise täienduse: avatud ja peidetud kategooriad (krüptotüübid) varjatud kategoriseerimine. Jagas Sapiri ja Boasega inimkonna psüühilise ühtsuse usku. Standard Average Europeani halvustus. 8. Strukturalismi edasiareng 20. sajandil keskel (Bloomfield). Leonard Bloomfield: (1933) Language. Biheivioristliku keeleteaduse tuntuim esindaja. Uurija ei tohi midagi enda poolt lisada keele kohta saab öelda ainult seda, mis on objektiivselt registreeritav.
Kultuuriteooria kordamine. (Nime- ja terminitestis tuleb määratleda 10 nime/terminit, eksami sooritamiseks on vajalik vähemalt 6 õiget vastust.) A. Adorno, Theodor saksa sotsioloog, filosoof, Frankfurdi koolkonna rajajaid. Uuris isiksuse muutuste seost sotsiaalsete ja poliititliste oludega. Althusser, Louis prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigi ideoloogilised aparaadid".Peamine uurimisala arenevate süsteemide tunnetusteooria. Austin, John oli inglise õigusfilosoof; tema kirjutistest pärineb moodne õiguspositivism Kõneaktiteooria looja: keeleline üksus, millel terviklik suhtluseesmärk. Lokutsioon mida öeldakse; Illokutsioon lausungi eesmärk; Perlokutsioon öeldu mõju. Barthes, Roland oli prant semiootik, kirjanduskriitik. Prant strukturalismi tähtsaim esindaja. Käsitlenud eriti kunstilise teksti tähendus ja analüüsimetoodikat; Kirjutab ,,Autori surmas", et kirjandteose autor ei ole tegelikult teksti ...
Keele kohta (üldse inimtegevuse kohta) saab öelda ainult seda, mis on objektiivselt registreeritav. Keelelise vormi tähendus on situatsioon, mille ajal öeldakse, ja reaktsioon, mille esile kutsub. Keelt peab keeleteadlane vaatlema nagu mis tahes muu teadlane oma uurimisobjekti: impersonaalselt, täpselt, ütlemata midagi, mida materjal ei näita. Distributsiooni käsitlus. 16. Keelelise relatiivsuse teooria tekkimine 20. sajandi I poolel. Boas, Sapir, Whorf. Herder: igal keelel on oma vaimne individuaalsus. · Humboldt: iga keel omab ainult osa potentsiaalsest maailmataju tervikust (kõige rohkem võimalusi annavad fleksioonikeeled nagu kreeka, ladina ja sanskrit). Boas: pani 20. saj algul aluse Ameerika empiirilisele antropoloogiale. Boasi järgi väljendab iga keel ainult osa tervikmõttest. Sealjuures pidas Boas kõiki inimesi potentsiaalselt võrdseteks ja seost keele ja mõtlemise vahel ühesuunaliseks: keel väljendab teatud osi
eseme suhtes, mida lauaks nimetatakse, käituda.") · Ludwig Wittgenstein, Philosophische Untersuchungen, 1953 · sõna tähendus seisneb tema kasutuses, tema rollis keelemängus keelerelatiivsuse hüpotees · Wilhelm von Humboldt, 1820 · keel ei ole staatiline vahekord, vaid aktiivne protsess, mille abil konstitueeritakse eraldiseisev maailm. Sõnad on selle maailma loomise protsessuaalsed vahendid. · Edward Sapir ja Benjamin Lee Whorf, 1939: "me teeme eristusi asjades ja organiseerime neid mõisteteks, anname neile tükkidele tähenduse tänu sellele, et me oleme kokku leppinud neid asju niimoodi organiseerima. See kokkulepe läbib meie keelekogukonda (speech community) ja on kodeeritud meie keele struktuurides. See kokkulepe on muidugi implitsiitne ja kõnetu, kuid tema tingimused on täiesti ohustuslikud: me ei saa rääkida muidu kui alludes selle
inimene kasutab ja et samal ajal keeled on väga erinevad, siis on korduvalt välja tuldud oletusega, et 3 inimese ettekujutlus maailmast ja tema mõtlemisviis peaksid olema mõjutatud sellest missugust keelt ta kõneleb. See on keelelise relatiivsuse oletus, mida tuntakse Sapiri-Whorfi hüpoteesina. Hüpoteesi pakkusid välja keeleuurijad Edward Sapir ja Benjamin Whorf. Indiaani keelte uurijatena märkisid nad, et maailma kujutamine nendes keeltes erineb sellest, kuidas inglise keel maailma kujutab. Enamikus maailma keeltes öeldakse, et tuul puhub. Seevastu indiaani keeltes ei ole khte sõna, millest üks oleks tuul ja teine puhub, vaid on üksainuke tegusõna tuulepuhumine, mida eesti keelde saab tõlkida vaid tuule ja puhumise abil. On väidetud, et kummalgi juhul on ettekujutlus maailmast või maailma ühest väikesest
klassifikaator." Keeled ei erine mitte selle poolest, mida nad võivad väljendada, vaid selle poolest, mida nad ei saa väljendamata jätta. Ta väidab ka, et ühes keeles esineb palju ülearust, mis toimib keele enesekaitsevahendina valestimõistmise ja infokadude vastu. 11 Whorfi variant hüpoteesist on radikaalsem: keel põhjustab/determineerib inimese maailmavaadet ja tema käitumist. Whorf seostab hüpoteesi mitte ainult sõnade, vaid ka grammatikaga, nimelt väidab ta, et grammatilisus on kõnelejale ette kirjutatud. Whorf on uurinud paljusid indiaani keeli ja neid analüüsides näitab, et neis on grammatilise struktuuriga seotud põhimõtteliselt teistsugune maailmavaade. K. L. Pike nimetas oma keeleteadust tagmeemikaks. Ühelt poolt oli tegemist strukturalistliku analüüsiga, teiselt poolt huvitas keel teda oma sotsiaalses aktiivsuses. Sai kuulsaks selle
sõnumist aru). Loomulikud keeled oma normipäraste grammatikate, sõnavara ja tähendustega kujutavad endast põhilisi esimese astme sümbolisüsteeme, mis funktsioneerivad kollektiivide liikmete kõige tähtsama maailma kujutamise vahendina. Tavalisemad sõnad toovad endaga kaasa primitiiv- ontoloogia (viis jagada nii välismaailm kui ka oma seisundid ja protsessid registreeritavateks asjadeks, olenditeks ja tegevusteks jm) E. Sapir, B. Lee Whorf keelelise relatiivsuse hüpotees. Esimese keele sõnavara, tähendussüsteem ja grammatika määravad indiviidi maailmapildi, tema tegelikkuse mõistmise viisi. <- see on hüpoteesi tugev variant. Reaalsem on hüpoteesi nõrgem variant -> esimene keel mõjutab ja suunab meie meeli ja reaalsuse mõistmise kujunemist, kuid ei määra seda. Oma mõju on ka mittekeelelistel võimetel ja kogemustel. Kultuur hõlmab peaaegu kõike, mis on omandatud või õpitud ja mida saab sümbolite kaudu
Enne kui kerkis esile üldse antropoloogia kui selline, tegelesid etnograafid pildistamisega kui uurimise läbiviimise vahendiga. Antropoloogid tegid filme ja fotosid eesmärgiga päästa etnoloogiat ja salvestada järeltulevale põlvele. 1839. leiutas Louis Daguerre fotoplaadi. Evolutsionismi peetakse antropoloogia aluseks. Evolutsionistid pildistasid tööriistu ja järjestati neid arengu järgi. Hiljem inimesi e antropomeetria, reastati inimeste kehad mingite omaduste või mõõtude järgi. 1872. tegeles Eadwerad Muybridge kronofotograafiaga, pildistades esialgu hobuseid, siis alasti inimesi. Kronofotograafiat peetakse etnograafilise filmi aluseks. 1895. sündis esimene film (vennad Lumiere´id). 1898 läks antropoloog A. C. Haddon ja psüholoogia taustaga W. H. R. Rivers Torrese saartele (Austraalia saared). See oli esimene kord kui akadeemikud läksid ise informatsiooni otsima. Tehti 4 min film pärismaalastest. 1901. läksid bioloogia professor W. B. S...
esineb palju ülearust, mis toimib keele enesekaitsevahendina valestimõistmise ja infokadude vastu. Whorfi variant hüpoteesist on radikaalsem: keel põhjustab/determineerib inimese maailmavaadet ja tema käitumist. (Näide: kuigi bensiiniaurud on ohtlikumad kui bensiin, suitsetatakse tühjade bensiinitünnide juures tõenäolisemalt - sõna 'tühi' mõjutab käitumist. See tendents töötab ka kaudsemalt, nt. värnitsa tulelt ära tõstmine, mis tegelikult ei välista selle põlemaminekut). Whorf seostab hüpoteesi mitte ainult sõnade, vaid ka grammatikaga, nimelt väidab ta, et grammatilisus on kõnelejale ette kirjutatud. Whorf on uurinud paljusid indiaani keeli ja neid analüüsides näitab, et neis on grammatilise struktuuriga seotud põhimõtteliselt teistsugune maailmavaade. L. Bloomfield vastandub Sapirile. Tema raamat "Language" ilmus 1926, kuid lähenemine keelele on hoopis teistsugune, keel oli eelkõige suletud valdkond
esineb palju ülearust, mis toimib keele enesekaitsevahendina valestimõistmise ja infokadude vastu. Whorfi variant hüpoteesist on radikaalsem: keel põhjustab/determineerib inimese maailmavaadet ja tema käitumist. (Näide: kuigi bensiiniaurud on ohtlikumad kui bensiin, suitsetatakse tühjade bensiinitünnide juures tõenäolisemalt - sõna 'tühi' mõjutab käitumist. See tendents töötab ka kaudsemalt, nt. värnitsa tulelt ära tõstmine, mis tegelikult ei välista selle põlemaminekut). Whorf seostab hüpoteesi mitte ainult sõnade, vaid ka grammatikaga, nimelt väidab ta, et grammatilisus on kõnelejale ette kirjutatud. Whorf on uurinud paljusid indiaani keeli ja neid analüüsides näitab, et neis on grammatilise struktuuriga seotud põhimõtteliselt teistsugune maailmavaade. L. Bloomfield vastandub Sapirile. Tema raamat "Language" ilmus 1926, kuid lähenemine keelele on hoopis teistsugune, keel oli eelkõige suletud valdkond
Loomulikud keeled on normipäraste grammatikate, sõnavara ja tähendustega kujutavad endast põhilisi esimese astme sümbolisüsteeme, mis funktsioneerivad kollektiivide liikmete kõige tähtsama maailma kujutamise vahendina. Primitiivontoloogia viis jagada nii välismaailm kui ka oma seisundid ja protsessid registreerivateks asjadeks, olenditeks ja tegevusteks, sisemisteks kujutlusteks, illusioonideks jne. Keelelise relatiivsuse hüpotees Edward Sapiri ja B. Lee Whorf. Selle teooria nõrgem variant on reaalsem esimene keel küll teatud määral mõjutab ja suunab meie taju (meeli) ja reaalsuse mõistmise kujunemist, kuid ei määra seda. Soome ja Rootsi keel nende lähedus on mõjutanud keelte hääldamist, süntaksit ja isegi sõnavara. Siiski on keeled endistviisi erineva struktuuri ning sõnavaraga. Keelekollektiivile kultuurinähtused kodeeruvad juba keele sõnavarasse, see avaldub iseseisvate sõnade või
Hume: Sõnad on tajude koopiad meie mõtlemises. Pragmatism John Dewey- sõna tähendus on tegevus-harjumuste komplekt. Ludwig Wittgenstein- sõna tähendus seisneb tema kasutuses, rollis, mida sõna mängib keelemängus. 8. Milles seisneb keelerelatiivsuse hüpotees? Wilhelm von Humboldt (1820)- keel ei ole staatiline vahekord, vaid protsess, mille abil konstitueeritakse eraldiseisev maailm. Sõnad on selle maailma loomise protsessuaalsed vahendid. Edward Sapir ja Benjamin Lee Whorf (1939)- ,,Me teeme eristusi asjades ja organiseerime neid mõisteteks, anname neile tükkidele tähenduse tänu sellele, et me oleme kokku leppinud neid asju niimodi organiseerima. See kokkulepe läbib meie keelekogukonda ja on kodeeritud meie keele struktuurides. See kokkulepe on muidugi implitsiitne ja kõnetu kuid tema tingimused on täiesti kohustuslikud: me ei saa rääkida muidu kui alludes sellele kokkuleppe klassifikatsiooni ja andmete organiseerimise printsiipidele. " 9
SOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on sotsioloogia? Sotsioloogia on teadus ühiskonnast, süsteemne ühiskonna uurimine. Uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia püüab üksikasjades näidata üldist ja osutab sellele, kuidas inimese käitumist mõjutab lisaks tema enda isikuomadustele ja otsustele ka ühiskond. Teadus, mis süstemaatiliselt uurib inimühiskonda, inimeste käitumist grupis hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi 2. Mis iseloomustab sotsioloogilist perspektiivi? Ühiskonna osa tähtsustava vaatenurga üldnimetuseks on sotsioloogiline perspektiiv. Erinevus tõest ja tõekspidamistest. Seda iseloomustab: · näha üldist üksikasjas · näha ebatavalist igapäevases · Näha individuaalsust sotsiaalses kontekstis: ühiskond meie igapäevastes valikutes 3. Anna sotsioloogiline seletus sellele, miks sotsioloogia tekkis sellises paigas ning ...
Adorno, Theodor - saksa sotsioloog, marksistlik filosoof, muusikateoreetik ja helilooja. Peab massimeediat ja popkultuuri negatiivseks. Valgustatus muudab mõistuse instrumentaalseks, standardiseerituks, keskendutakse eesmärgi saavutamisele, mitte selle väärtusele, institutsioonid kontrollivad isiksuse moodustustumist ja hoiavad teda oma piires. Massikultuur lämmatab kõrgkultuuri: popkultuuris standardiseerimine ja võlts-isikupära Althusser, Louis - prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigiideoloogilised aparaadid" institutsioonid hoolitsevad selle eest, et inimestel valesid mõtteid ei tekiks, teenib juhtivat klassi taastootes hegemoonia aluseks olevat ideoloogiat läbi praktikate (koolipäev, matused), milles inimene osaleb mittevabatahtlikult, määratledes end subjektina Anderson, Benedict konstruktivistliku koolkonna teadlane, kes peab rahvust uue eliidi loodud kujuteldavaks kogukonnaks, mille abil ühiskonda ...
Keeled pole võrdsed, kõige ,,paremad" keeled on fleksioonkeeled kreeka, ladina, sanskriti, saksa. Franz Boas (1858-1942): importis need ideed Ameerikasse. Boase järgi väljendab iga keel ainult osa tervikmõttest. Inimesed ja keeled on potentsiaalselt võrdsed. Iga keelt tueb vaadelda vastavalt selle enda loogikale (lähtumata indoeuroopa keeltest). Edward Sapir (1884-1939): Ideed toetavad Boase omi, lisanüansina mõte, et keeled loovad erineva reaalsuse. Benjamin Whorf (1897-1941): lisas olulise täienduse: avatud ja peidetud kategooriad (krüptotüübid) varjatud kategoriseerimine. Jagas Sapiri ja Boasega inimkonna psüühilise ühtsuse usku. Standard Average Europeani halvustus. 8. Strukturalismi edasiareng 20. sajandil keskel (Bloomfield). Leonard Bloomfield: (1933) Language. Biheivioristliku keeleteaduse tuntuim esindaja. Uurija ei tohi midagi enda poolt lisada keele kohta saab öelda ainult seda, mis on objektiivselt registreeritav.
Arendas Boase väiteid edasi ning väitis, et keele sidusus ja süsteemsus suhtestub ulatuslikult mõtlemise ja käitumisega. Elu lõpupoole jõudis Sapir arvamusele, et keel mitte lihtsalt ei peegelda kultuuri ja käitumist, vaid keel ja mõtlemine mõjutavad või isegi piiravad teineteist. Ta väitis, et keel määrab meie mõtlemise ja käitumise - kõik inimesed on keele vangid, kes ei suuda mõelda vabalt oma keele sõnavara piiratuse tõttu. Benjamin Lee Whorf (1897 - 1941). Ameerika lingvist, kes sai tuntuks hopi keele uuringute ja keelelise relatiivsuse printsiipide teooriaga, mis ilmusid Sapir-Whorfi hüpoteesina 1940.aastal. Keelelise relatiivsuse hüpotees - keele ja mõtlemise vaheline sõltuvus. Hüpoteesi põhiidee - meie keele struktuur määrab meie mõtteprotsesside struktuuri, selle kuidas me mäletame sündmusi ja tajume maailma. Hüpotees koosneb kahest erinevast ideest: 32
printsiip). Sellele relatiivsusele on tähelepanu pööranud: Edward Sapir (1884-1939) ja Benjamim Lee Whorf (1897-1941). Need mehed mõjutasid ükseteist. Sapir oli Boasi õpilane (kes oli antropoloogia rajaja), tegeles indiaanlaste uurimisega ja indiaani keeltega 1920ndatel märkas, et tekstidest, millega tegeles kumab läbi hoopis teistsugune maailmataju kui valgetel ameeriklastel. Hakkas rääkima sellest, et keel ja mõtlemine on omavahel seotud. Whorf (hariduselt keemiainsener) oli Sapiri õpilane, kuid alles küpses eas tuli ideele, et keele kasutamine mõjutab meie mõtlemist ja käitumist. Viis ta ideele, et see on põnev teema, mida uurida. Ta ei tegutsenud antropoloogia vallas, töötas edasi tuleohutusinseneri inspektorina. On iseõppinud lingvist. Whorf ei rõhutanud just selget keele mõju mõtlemisele, vaid pigem, et keel ja kultuur on koos üles kasvanud ja nii mõjutab mõtlemist.
miskeel. 5.2 Rahvad keelkonniti 5.2.1 Klassifitseerimise moodused • majandus-kultuurilised tüübid (näit kütid, korilased) • geograafiline (P-Am, Kesk-Am, L-Eur) • religioossed (loodusrahvaste usundid, monoteistlikud usunidd, maailma usundid, rahvuslikud) • antropoloogilised (rassilised erinevused) • keelkondade erinevused 2 E. Sapir — 1884–1939; suuremaid USA antropolooge ja lingviste; etnolingvistika rajajaid. 3 B. L. Whorf — 1897–1941; USA lingvist, arendas Sapir’i mõjul kultuuri ja keele vahelise suhte valemit. 26 Ühte keelkonda liigit. sugulaskeeled (keeled, mis on seotud ühise päritoluga, olles välja arenenud kunagisest ühisest protokeelest). Põhikriteeriumina peavad keeled α ja β demonstreerima korduvaid ja süstemaatilisi sarnasusi oma põhisõnavaras, et neid saaks lugeda sugulaskeelteks (näit numbrid, kehaosad, loodusobjektid).
Inimajus on eriline organ, mis võimaldab ringi käia keelemärkidega, selle ülesandeks on oskus kõnelda ja mõista kõnet. Keele omandamise kriitiline periood- selle vältel ajus paiknev keeleorgan on tundlik keelekeskkonna mõju suhtes. Hoidekeel - täiskasvanud muudavad lastega kõnelemisel oma keelt. Keel ja mõtlemine - keelt kasutatakse ka mõtlemisprotsessis, mälu salvestamiseks. Keelelise relatiivsuse hüpotees. Sadir- Whorf, uurisid indiaani keeli-> in kujutus maailmast peab olema sõltuv sellest, millist keelt ta kasutab. Kriitika keeltes on rohkem sarnasusui, kui täielikke erinevusi.
1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid. Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Tartus, esimesena ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika sisuvaldkond ei ole lihtsalt märgid, vaid märgitoime ehk semioos. Semiootika erineb semioosist nagu teadmine erineb sellest, mida teatakse. Semiootika on teadmine semioosist ehk teoreetiline käsitlus märkidest ja sellest, mida nad teevad. Semiootika puhul oleks siis uurimisobjektiks märk (mille all tänapäeva semiootikas mõistetakse ka nt märgisuhet, märgiprotsessi jmt). Siit algavadki raskused, sest märgi määratlusi on semiootikas vähemalt kaks ja lähtuvalt sellest ka kaks põhivoolu: nn Peirce/Morrise semiootika (Ameerikas) ja Saussure´i semitoloogia (enamjaolt euroopas ja Prantsusmaal). Eristus nimetuse tasandil püsis pikka aega ja ameerika semiootika „võitis” alles tänu Sebeoki pingutustele, kuid sisuline erinevus on ikkag...
Pismenõi stol (vene k. kirjutuslaud). Meesoost sõna on kaks korda, aga teisiti ei saa. Ainsust on kaks korda, aga teisiti ei saa. Grammatika on see, mida me ei taha öelda, aga mida me ei suuda ütlemata jätta. Meie tekstis on üle poole ülearuseid sõnu. Keele liialisus ei ole juhuslik. See on keele kui kommunikatiivse süsteemi üks turvaline fakt. Keele lingvistilise relatiivsuse hüpotees eelkõige läbi grammatilise süsteemi. Selle hüpoteesi formuleeris Sapiri õpilane B.Z. Whorf: ,,Keel, mõte ja reaalsus". Iga keel on kontseptuaalne võrk, mille läbi me vaatame maailma asju. Iga keel on erinev erinevates kultuurides on erinev maailm. W. von Humboldt : igas keeles on oma vaim. Kirjeldas indoneesia keeli: ,,Kava keelest Jaava saarel". Keeles peale vormi ja sisu on olemas veel tähtsam asi keele sisemine vorm. = 2 + 8 x 10 (saksa keel) 82 = 8 x 10 + 2 (eesti keel) keele sisevorm = 4 x 20 + 2 (prantsuse keel)
Loomulikud keeled on normipäraste grammatikate, sõnavara ja tähendustega kujutavad endast põhilisi esimese astme sümbolisüsteeme, mis funktsioneerivad kollektiivide liikmete kõige tähtsama maailma kujutamise vahendina. Primitiivontoloogia viis jagada nii välismaailm kui ka oma seisundid ja protsessid registreerivateks asjadeks, olenditeks ja tegevusteks, sisemisteks kujutlusteks, illusioonideks jne. Keelelise relatiivsuse hüpotees Edward Sapiri ja B. Lee Whorf. Selle teooria nõrgem variant on reaalsem esimene keel küll teatud määral mõjutab ja suunab meie taju (meeli) ja reaalsuse mõistmise kujunemist, kuid ei määra seda. Soome ja Rootsi keel nende lähedus on mõjutanud keelte hääldamist, süntaksit ja isegi sõnavara. Siiski on keeled endistviisi erineva struktuuri ning sõnavaraga. Keelekollektiivile kultuurinähtused kodeeruvad juba keele sõnavarasse, see avaldub
Haideger aga kirjutab, et analüüsides keele olemust ei huvita meid rääkimise kuivõrd ütlemise võime. Võib rääkida palju aga ütelda vähe. 8. Milles seisneb keelerelatiivsuse hüpotees? Keelerelatiivsuse hüpotees pärineb Wilhelm von Humboldt. Hüpoteesi kohaselt keel pole staatiline vaid pidev muutuv vahend, mille abil konstrueeritakse erinevaid maailmu. Seega mida rohkem on keeli seda rohkem on eraldi seisvaid kultuure maailmas.. Edward Sapir ja Benjamin Lee Whorf arvates keeld püsivad kokkulepetel ja on igavesed. Kui tahame mingis kultuuriruumis eksisteerida peame neist lepetest kinni pidama. Tänapäeval on näha et erinevates kultuurides on küll olemas erinevad sõnad kuid paljud mõisteid on ikka sarnased kultuuride vahel, mis pole kunagi kokku puutunud. Seega ei pooldata enam keelerelatiivsuse hüpoteesi. 9. Kuidas on võimalik kultuuri määratleda? Materiaalne kultuur- Kui maastik pole kultuur siis kas maastiku foto on kultuur. Ja mis on tema
omadustest) Ogden & Tähendus (meaning) referent Richards John Mill konnotatsioon denotatsioon Carnap intensionaal Ekstensionaal lauses predikaat subjekt Trad.loogika sisuloogika mahuloogika Lingvistilise relatiivsuse hüpotees Sapir-Whorfi hüpotees E. Sapir (1884-1936) keeleteadlane. B. Whorf (1897-1941), tema austaja, tuletõrje insener, ka indiaani keelte uurija. Lingvistiline determinism (keel määrab ära mõtlemise) ja lingvistiline relatiivsus (erinevused keeles vastavad erinevusele mõtlemises) Edward Sapir -- keeled ei erine mitte selle poolest, mida nad võivad väljendada, vaid selle poolest, mida neis ei saa väljendamata jätta. Igas keeles on palju ülearust -- see toimib kui keele enesekaitse.
Konkreetne keel – keel on jagatud, sotsiaalne nähtus Kõne – see, kuidas räägime on individuaalne valik Edward Sapir Inimene elab objektiivses ja sotsiaalses maailmas, aga on mõjutatud ka konkreetsest keelest Me kohaneme reaalsusega kasutades selleks ka keelt Eri ühiskondade maailmad on reaalselt eristatavad ja eraldiseisvad On sama palju maailmu kui on keeli – pole olemas elatud reaalsust, mis saaks keele käest pääseda. Benjamine Lee Whorf Konseptsioonid aeg ja mateeria ei ole universaalsed, vaid sõltuvad keelest, milles nad on formuleeritud Keeled varieeruvad ja koos nendega ka konseptsioonid Kuna me mõtleme konseptsioonide kaudu, mõtlevad eri keeli rääkivad inimesed erinevalt Krüptotüübid – keele varjatud kategooriad: iga keele struktuuris on jooned, millest keele rääkija ei ole enamasti teadlik, ent mis korraldavad keele esindajate mõtlemist. Nt tuleviku vormi puudumine või
meil ringi käia keelemärkidega; aju areng on keele omandamise baasiks, kuid keeleorgani aktiveerumiseks on vajalik keelekeskkond; keele areng on võimalik ainult kindlatel perioodidel Interatsionistlik lähenemine püüab tuua sisse õppimisteooria, kinnitamise, mis kutsub esile sagendase kordamise; tuleb integreerida ühiskonnafakrtorid ja bioloogia; kõige aktuaalsem kolmest Edward Sapir (1884-1939), Benjamin Whorf (1887-1941) Keel annab võimaluse kogeda. Keel määratleb ka inimese enesemääratlust. Parem ajupoolkera töötab, et vasak saaks töötada. Enne 1,5 eluaastat toimub keele õppimine ainult parema ajupoolkeraga, hiljem vasakuga samuti (aitab seostada teooriat ühiskonnaga). Sotsiaalse õppimise teooria, Albert Bendura (1925-...) Kasvas oma teooriaga välja biheivorismist. Toob sisse õppimise tasu vahendusel, kuid leiab, et kui ainult tasustamisele loota, ei adapteeruks laps keskkonnaga.
Taasiseseisvunud Eesti presidendid Autor :Liis Pibre Ju hendaja :Urve Veinmann Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus Lk 1 2. Lennart Meri Lk 2-15 3. Kokkuvõtteks Lennart Merest Lk 16 4. Arnold Rüütel Lk17-20 5. Toomas-Hendrik Ilves Lk 21-22 6. Hinnang president Ilvesele ajalehtedes Lk 23-24 7. Lõpetuseks Lk 25 8. Kasutatud kirjandus Lk 26 Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit. Neil kõigil on olnud eri...
iga keel loob ja väljendab erineva ja autonoomse maailma tajumise/mõtlemise viisi. Väidetakse, et kultuuri keelt ei saa vaaldelda lahus, nad on üksteisega thedalt seotud ja mõjutavad üksteist. Edward Saphir ja Benjamin Lee Whorfi hüpotees- Saphir oli boasi õpilane, tegeles indiaanlaste uurimisega, päris palju ka indiaani keeltega. Märkas, et tekstidest kumab läbi hoopis teistsugune maailm kui valgetel Ameeriklastel. Hakkas rääkima, et keel ja mõtlemine on omavahel seotud. Whorf oli Saphiri õpilane aga ka keemiainsener, töötas kindustusseltsus, vastutas tuleohutuse eest. Ühe inspektsiooni käigus tuli ideele, et ettevõttes, kus kasutati bensiini ja ladustati seda, nägi ta pilti, et kus olid täis tünnid oli silt, et sutsetamine keelatud, kus tühjad, seal silti polnud ja inimesed suitsetasid. Nagu, see mis on tphi on ohutu. See kuodas keelt kasutame, näitab kuidas me mõtleme.
Keel seotud teineteisest arusaamisega (eesti keel, inglise keel jt) Dialekt seotud geograafilise piirkonnaga (Põhja-Eesti murre, Lõuna-Eesti murre) Sotsiolekt seotud sotsiaalse staatusega/klassi näitaja (keskklassi vs töölisklassi keel, haritlaste vs talupoegade keel) Stiil, register seotud situatsiooniga (ametlik vs igapäevane keelekasutus) Keel ja mõtlemine Edward Sapir ja Benjamin Whorf lingvistlise relatiivsuse hüpotees (Sapir-Whorfi hüpotees). Inimese emakeel mõjutab olulisel määral seda, kuida inimene maailma tajub ja maailmast mõtleb. Seega erinevat keelt rääkivad inimesed elavad erinevas maailmas. Näiteks aja väljendamine hopi indiaanlastel (puudub grammatiline aeg), sõna lume kohta eskimodel. Lingvistiline relatiivsus Lingvistilise relatiivsuse hüpoteesi testimine, mõned uurimisteemad: grammatiline sugu, objekti asukoha väljendamine, värvinimed.
Kognitiivne psühholoogia TAJU I LOENG Kognitiivne psühholoogia on tunnetusprotsesside uurimine – kuidas inimene tajub, mäletab, mõistab ja mõtleb Kognitsioonid – teadmised, hoiakud, veendumused jne - Need moodustavad eesmärgipärase infosüsteemi Eksperimentide mudelite neuropsühholoogiliste uuringute ajukuvamise - Multidistsiplinaarne – sama probleemi kallale tulevad inimesed ma meetoditega - Interdistsiplinaarne – meetodid räägitakse omavahel läbi ja luuakse ühine meetod Kognitiivteadus – mudelite loomine. Kognitiivne neuropsühholoogia - Assotsiatsioon – ülesanne A ja B on korraga häiritud - Dissotsiatsioon – ülesanne A on häiritud, B mitte - Topelt-dissotsiatsioon – mõnel juhul on häiritud A ja mitte B, aga mõnel teisel juhul B ja mitte A Kognitiivne neuroteadus ehk ajukuvamine - EEG – elektroentsefalograafia – peegeldab piisavalt suure kortikaalse rakkuderühma postsünaptil...
süstemaatiline seos ühe kultuuri esindaja poolt kõneldava keele grammatiliste kategooriate ja selle kultuuri maailmamõistmise vahel. Erinevad keelelised mustrid tingivad erinevaid mõtlemise ja mõnikord ka käitumise mustreid. Seega on inimese olemine maailmas suuresti keele poolt kujundatud. (Vrdl sellega, mida kirjutab seostest soomeugri keelte ja nende rahvaste mõtlemise vahel Uku Masing.) Edward Sapir 1884-1939 Ameerika antropoloog ja keeleteadlane Benjamin Whorf 1897-1941 Ameerika keeleteadlane Sageli nimetatakse Sapir-Whorfi ja teiste samalaadse mõttesuuna esindajate käsitlust kultuurist ja lingvistiliseks v keeleliseks determinismiks, s.t. et keel määrab täielikult ära inimeste maailmapildi. Whorfi ühes tuntud uurimuses räägib ta inuittide keelest, milles on kümneid eri sõnu erinevate lume olekute kohta. See uurimuse järeldused said hiljem palju kriitikat. Võrdluseks etteruttavalt: ökoloogilisest vaatepunktist pole
relativity) hüpotees. Keelelise sõltuvuse hüpoteesi kohaselt on eri keelte rääkijail erinevad tunnetuslikud süsteemid ja need tunnetuslikud süsteemid mõjutavad inimeste mõtlemist. Niisiis mõtlevad araablased keelelise sõltuvuse hüpoteesi kohaselt kaamelitest teisiti kui teised rahvad. See tähendab, et keelelise sõltuvuse hüpoteesi kohaselt vormib keel mõtlemist. Seda hüpoteesi nimetatakse ka Sapir Whorfi hüpoteesiks (Sapir, 1941; Whorf, 1964). Omal ajal oli see hüpotees väga levinud ja selle alusel loodi müüt, mille kohaselt eskimodel olevat väga palju sõnu lume tähistamiseks, samas kui inglise keeles on lume tähistamiseks üks sõna. On olnud uurimusi keeleliste universaalide kohta seoses keelelise sõltuvuse hüpoteesiga. Keelelised universaalid on eri keelte vahel eri kultuurides ilmnevad sarnasused. Keeleteaduses on tuvastatud universaale fonoloogias (foneemid), morfoloogias (morfeemid), semantikas ja süntaksis.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
