Uurimisseis ebaühtlane, uurimisvõimalusi on väga erinevaid, oleneb, kuhu keegi oma fookuse seab. Et terviklikult uurida, tuleb erinevat päritolu teave koondada ja süstematiseerida Uurimistööde käik: Olemasoleva teabe koondamine Süsteemne lähteteave on õnnestunud välitööde eelduseks. Erinevat päritolu allikad täiendavad üksteist. Fragmentidest moodustub esialgne tervik, mida tuleb välitööde käigus tihendada. Välitööd a) intervjuud külaelanikega b) paikade ülevaatus c) (arheoloogilised uuringud) Uurija enda järeldused Looduslikest pühapaikadest kõnelevad allikad ja vastavad distsipliinid: 1. Kirjalikud allikad: kroonikad, reisikirjad, kiriku ja kohtute materjalid, mitmesugused 18.-19. Sajandi publikatsioonid jne. 2. Rahvaluule allikad 3. Keelelised allikad: murdetekstid ja kohanimed 4. Arheoloogilised allikad: a) arheoloogilised arhiiviallikad – kihelkonnakirjeldused,
METOODILINE JUHEND METSABIOLOOGILISE UURIMISTÖÖ KOOSTAMISEKS Metoodiline juhend on koostatud sessiooniõppe metsamajanduse eriala õppuritele abiks metsandusliku uurimistöö koostamisel. Igal õppijal tuleb koostada ja kaitsta esimese kursuse sügissemestri lõpuks metsabioloogiline uurimistöö teemal: "Puistu kasvukohatüübi kirjeldus kahes erinevas koosluses". Kusjuures üks kirjeldus tehakse arumetsas, teine soometsas. Puistute kirjeldamiseks vajalikud välitööd tuleks teha septembrikuu jooksul, sest vastasel korral ei pruugi saada enam õigeid andmeid alustaimestiku kuivamise või külmumise tõttu. Uurimistöö koostamisel ja vormistamisel on soovitav pöörduda õpetajate poole, kes on selle tööga seotud. 1. METOODIKA Töö metoodilises osas näidatakse ära töö koostamise metoodika, nagu näiteks tööde järjekord, vajaminevad vahendid (välitööd, sisetööd, herbaariumi ja mullanäidise tegemine, töö
... 6 Karula rahvuspark............................................................................................... 6 Kaitstavad looduse üksikobjektid............................................................................6 Liigikaitse............................................................................................................... 7 Punane nimestik..................................................................................................... 7 Kaitsekorralduslikud välitööd.................................................................................. 7 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 8 Looduskaitse ajalugu Looduskaitse alged on niisama vanad kui inimasutus Eestimaal. Ammustest aegadest on teada sündmusi, mis sobivad tänapäevase looduskaitse põhimõtetega. Praegune looduskaitse on välja kasvanud paljudest pisikestest algatustest. Sageli on asjad käima läinud üheainsa
kritiseeriti, kas see ikka kõik kehtib, mis temast algul arvati. Tema psühholoogilise lähenemise põhijooned on need, et tema järgi sünnib inimene valge lehena ja kõik kultuurilised käitumisviisid on kultuuriliselt tekkinud. Inimese iseloomu ja käitumise kujundamisel on looduse roll minimaalne ja kõik on kujundatud ühiskonna poolt. Eeskätt, millega ta tegeles, olid soorollid. TEINE KONTROLLTÖÖ Etnoloogilised välitööd, poliitika ja majandus etnoloogilises ja kultuuriantropoloogilises perspektiivis Etnograafilised välitööd e etnoloogia, kultuuri- ja sotsiaalantropoloogia ''nurgakivi'' Välitööd on valdkond, mis määratleb nende teaduste erilisuse Eellugu: Positivism – 19.saj arvati, et ühe teadusliku meetodiga saab uurida kõiki reaalsuse valdkondi, eesmärgiks oli luua teadmine reaalsusest, mis kehtib kõigi rahvaste kohta igal ajal ja igas kohas. Teaduse eesmärk reaalsuse
…………………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………………… 7. Milline töötamise vorm sinu arvates viib inimest kõige enam stressi? (näiteks müra keskel töö, välitööd, avatud kontor, ühe laua taga mitme inimesega töötada jne) …………………………………………………………………………………………………………………………………………………... …………………………………………………………………………………………………………………………………………………… III. Tõmba ring ümber sobivale valikule – JAH või EI 8
käsitletud kunagist kloostrikirikut ning suurt osa kloostri krundist. Tallinna tsistertslaste kloostri kohta on veel palju uurida, loodetavasti tekib tulevikus selleks ka võimalusi. 8 Kasutatud kirjandus 1. Kiudsoo, M., Kallis, I. (2005). Archaeological investigations on the site of the Cistercian St.Michael's Nunnery. Rmt: Arheoloogilised välitööd Eestis 2004. Tamla, Ü. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 147- 155. 2. Raam, V. (1993). Eesti arhitektuur 1. Tallinn: Valgus. 3. Tamm, J., Mäll, J. (1999). Building archaeology investigations in the Cistercians St.Michael's Nunnery in Tallinn. Rmt: Arheoloogilised välitööd Eestis 1998. Tamla, Ü. Tallinn: Muinsuskaitseinspektsioon, 73- 87. 4. Tamm, J., Toos, G., Kalman, J., Mäll, J. (1997). The construction- archaeological investigations in the Cistercian St.Michael's Convent in Tallinn
Looduskaitsja Auhinda. ja Noore Loodustaluniku Auhinda. 2010. aastal kaasnes auhinnaga stipendium 10 000 eesti krooni väärtuses. 2010. aastal koostas ELF kohalikke elanikke kaasates kaitsekorralduskava Vilsandi rahvuspargile. Viimaste aastate tegevus: ELF on loonud kaks looduskooli: keset Alam- Pedja looduskaitseala asub Palupõhja looduskool ja Tallinna lähistel Muraste looduskool. Nahkhiirte ja lendoravate kaitse 2010 aprillis käivitusid välitööd Liivi lahel seonduvalt projektiga Gorwind 22. oktoobril 2011 korraldas ELF oma 20 aastapäeva puhul konverentsi, et leida täiendavaid viise keskkonnakaitsel ning -hoidmisel. Sihtrühm: Kõik loodus-ja keskkonnakaitsest huvituvad inimesed. Koolilapsed, tudengid, ka tavakodanikele. ELF on valitsusväline, nii poliitiliselt kui majanduslikult sõltumatu keskkonnakaitse organisatsioon. 2005
• koguda ja kontrollida • säilitada • muuta ja uuendada • ohjata ja vahetada • manipuleerida • otsida ja esitada (väljutada) • analüüsida ja kombineerida …geograafilisi andmeid Ilma klassikalise kartograafia teadmisteta ei saa geoinfosüsteem eksisteerida! Samas on kartograafia ja GIS väga erinevad: 1. Kaartide tegemise aspekt: Kartograafia GIS Andmete kogumine Aerofotod, välitööd jms Aerofotod, välitööd jms Andmetöötlus Koondamine, klassifitseerimine Koondamine, klassifitseerimine jms. Lineaarsed toimingud jms. lisaks analüüs ja modelleerimine Valmistamine Sellega protsess lõppeb Alati saab tulla varasemate
oli jaanipäevajärgsel kibedal tööajal soiku jäänud. Algas pulmapidude kõrghooaeg, mis kestis jaanuari alguseni. Mardipäev on Eesti rahvakalendri tähtpäev 10. novembril. Hingedeaja sisse või lõppu jäävat mardipäeva on seostatud surnute mälestamisega, võib-olla seepärast, et sarnase kõlaga nime kannab surmahaldjas mardus. Mardipäeval kehtis mitmete tööde keeld, eeskätt olid keelatud naiste lina- ja villatööd. Mardipäev lõpetas meeste välitööd ning alustas talviste tubaste tööde perioodi. Tuntuim mardipäevakomme on mardisantide (st mardikerjuste) ehk martide ringijooksmine, mida tehti mardipäeva eelõhtul. Kadripäev. 10. sajandil kinnistus püha Katariina mälestuspäev 25. Novembrile. Kadripäeva peeti naistepühaks, sest selleks ajaks lõpetasid naised karjakasvatusega seotud välised sügistööd. Kadripäeva lahutamatu osa oli kadrisandiks käimine.Eestlaste jaoks on kadripäev olnud
Elektroodkeevitus: 1. Keevituskaar 2. Detail 3. Keevituselektrood 4. Varras 5. Kate 6. Keevisõmblus 7. Keevisvann 8. Gaasikaitse 9. Vedel räbu 10. Tardunud räbu 11. Sula metalli tilk Ülesanne 3 Elektrood: Kasutatavateks elektroodi kateteks valin RB kattega elektroodi. Tegemist on aluselis- rutiilkattega, mille puhul tulevad esile mõlema poole head omadused. Aluseliseline kate sobiks antud detaili keevitamisel, aga kuna ma valisin töökeskkonnaks välitööd, on aluselisel kattel liiga suur niiskumisoht ja see omakorda põhjustab defekte keevises (külmpraod). Lisaks veel see, et aluselist katet kasutatakse vastutusrikastel keevistel, selleks on kindlasti ka ehitus. Rutiilkatet kasutades on keevitamine lihte, kaar püsiv ja pritsmeid vähe. Elektroodi läbimõõduks valin 4 mm, läbimõõdust tulenev elektroodi pikkus on 350 kuni 450 mm. Keevitusparameetrid: Tähtsaim parameeter on keevitusvool, mis sõltub elektroodi läbimõõdust, põhimetalli
tükike praeguse konvendihoone loodetiiva alumistest korrustest. Teine teooria, mille eestvedajaks oli arhitekt Kalvi Aluve ja mis kinnitub 1970. aastatel tehtud vaatlustele ümberehituse ajal on see, et kivilinnuse ehituslugu algas juba 13. sajandi lõpus rajatud, linnuse idanurgas asuvast Pika Hermanni tornist, mis olevat olnud ringmüürkastell tüüpi kindlusrajatise tsentraaltorniks. 2010.–12. aastal toimunud arheoloogilised välitööd näitasid, et Kuressaare linnuse näol on tegu omapärase vesilinnusega, mis ehitati otse madalale rannaalale. Linnuse ehitamist alustati ilmselt piiskop Jakobi valitsemisajal (1322–1338). Tööd katkesid arvatavasti Jüriöö ülestõusu (1343–1345) puhkemisel. 14. sajandi lõpust kuni 15. sajandi alguseni rajati lisaks 13. sajandist pärinevale ringmüürile uus, võimas 625 meetri pikkune ja 7 meetri kõrgune eelringmüür, sest tulirelvad
religioon, est kultuur ei lase meil oma tabusid, `Oidipust` välja elada. Illusioon on religioon. Carl Gustav Jung (1875-1961) Kollektiivne alateadvus (!). Religioonil on teraapiline mõju, aitab inimesel lahendada konflikte elus. 6. funktsionalistlikud ja strukturalistlikud suundumused Franz Boas (1858-1942) - esimene, kes viis läbi palju välitöid Marcel Mauss (1872-1950) kinkimispraktika, tseremoniaalne vahetuskaubandus (kuidas on religioon ja majandus seotud) B. Malinowski (1884-1942) Välitööd, funkts. käsitlus, pole nõus evolutsionistidega. Religioon aitab inimesel oma hirmutundega toime tulla, maagilised praktikad aitavad inimesel luua illusiooni, et ta kontrollib midagi (a`la ilm) Radcliffe-Browne (1881-1955) Nõus Melanowskiga, aga rõhub kollektiivsusele, religioon aitab ühiskonnal hakkama saada hirmudega. Evans-Pritchard (1902-1973) Uuris Aafrikas erinevate rahvaste religiooni. Nõidus ja maagia- neil on ühiskondlikud
Riigivõim hakkas kooliküsimustega tõsisemalt tegelema 17. sajandi lõpul, mil anti edasi kuninga nõue, et kõikide kirikute juurde oleksid ehitatud koolid ja rahvale õpetataks ristiusku. Seadustest hoolimata ei edenenud koolide ehitamine, kuid lugemisoskuse omandamiseni jõuti ka koolideta kihelkondades. PõhjaEestis jäi koolide arv ja lugemisoskuse tase LõunaEestist maha. Laste koolitulek sõltus põllutöödest ja kasutatavatest ruumidest. Õppimine võis alata, kui välitööd olid lõppenud. Seal, kus kooliruumiks oli rehetuba, algas õpetamine alles pärast rehepeksu. Kronoloogia: 1684 asutati Piiskopimõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks, ainsaks õpetajaks Forselius, õppeaeg 2 aastat. 1686 alates kasutas Forselius enda koostatud aabitsat, lasi õpilastel ühekaupa ette lugeda, mitte kooris veerida. Mõisnikele talupoegade hariduspüüe ei meeldinud, hakkasid levitama laimu, vastuseisu
Eesti rauaaeg Vanem rauaaeg 500 eKr – 450 pKr Eelrooma rauaaeg 500 eKr – 50 pKr Rooma rauaaeg 50 – 450 Keskmine rauaaeg 450 – 800 Rahvasterännuaeg 450 – 600 Eelviikingiaeg 600 – 800 Noorem rauaaeg 800 – 1050 Viikingiaeg 800 – 1050 Hilisrauaaeg 1050 – 1225 1. Muinaskultuuride allikad kinnismuistised (matusepaigad, elupaigaga seotud muist. (linn(us)), maj teg seot muist.) irdmuistised historiograafia uurimistöö metoodika 1) Välitööd: a) arheoloogiline luure – leire (muinasaegsete objektide otsimine ja fiks.) b) arheoloogilised kaevamised 2) Kameraaltööd (puhast&konserveerimine, aruandlus, andmete analüüs, teadustöö) aeroarheoloogia, eksperimentaalarheoloogia, arheolaserskannimine (õhust), georadar (maapinnalt ma sisse) fotogrammeetriline plaan kihtide järgi kaevamine dateerimismeetodid. 1) stratigraafiline meetod 2) tüpoloogiline meetod (esemete klassifitseerimise põhjal)
Saaremaale oli osalt võetud ette meelelahutuse eesmärgil. Peetsi sõnul on nüüd võimalik DNA uuringute kaudu selgitada, kas maetud olid ühest klannist ja kaudselt sugulased. Tõenäoliselt piirdubki Salme leiukoht nende kahe laevaga. «Me tegime Salmel ka proovikaevandeid, et näha, kas seal võib veel mõni laev olla, kuid ei leidnud midagi. Nii et pigem seal rohkem laevu ei ole,» ütleb Peets. 3.Jägala Laiaulatuslikud arheoloogilised välitööd toimusid arheoloogide Eesti ühe suurima linnuse lähiümbruses. Väljakaevamiste käigus uuriti enam kui 1700 m² suurusel alal muistseid põllujäänuseid ja lisaks avastati ning kaevati veel mitut kivi- ja rauaaegset asulakohta. Muistsed asustusjäljed on piirkonnas säilinud erakordselt hästi, kuna need on juba minevikus mattunud kaitsvate luiteliivade alla. Ilmselt on siin mängus inimkäsi: liigne põlluharimine,
plaanilise ja kõrgusliku põhivõrgu loomisega. Aerofotogeodeesia – topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm-meetriliste instrumentide abil. Rakendusgeodeesia – käsitleb ehitiste rajamisel rakendatavaid mõõtmisvahendeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. 2) Geodeesia - On õpetus maa-alade mõõtmisest ja kaardistamisest, samuti maa kuju ja suuruse määramisest. 3) Geodeetilised tööd jagunevad kaheks. Esiteks välitööd, mille käigus toimub mõõtmine. Teiseks on kameraaltööd, mille käigus toimub väliandmete töötlemine ja geodeetiliste jooniste (plaanid, profiilid) koostamine. 4) Teodoliit – nurgamõõdu instrument (vertikaal- ja horisontaalnurgad) Nivelliir – on instrument, mis annab horisontaalse vaatekiire ning koos nivelleerimislattidega võimaldab määrata maastikupunktide kõrguskasve. Elektrontahhümeeter – selles on ühendatud elektrooniline
plaanilise ja kõrgusliku põhivõrgu loomisega. Aerofotogeodeesia – topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm-meetriliste instrumentide abil. Rakendusgeodeesia – käsitleb ehitiste rajamisel rakendatavaid mõõtmisvahendeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. 2) Geodeesia - On õpetus maa-alade mõõtmisest ja kaardistamisest, samuti maa kuju ja suuruse määramisest. 3) Geodeetilised tööd jagunevad kaheks. Esiteks välitööd, mille käigus toimub mõõtmine. Teiseks on kameraaltööd, mille käigus toimub väliandmete töötlemine ja geodeetiliste jooniste (plaanid, profiilid) koostamine. 4) Teodoliit – nurgamõõdu instrument (vertikaal- ja horisontaalnurgad) Nivelliir – on instrument, mis annab horisontaalse vaatekiire ning koos nivelleerimislattidega võimaldab määrata maastikupunktide kõrguskasve. Elektrontahhümeeter – selles on ühendatud elektrooniline
Rahvaluule on tekstiteadus. · Kontekstikeskne kogunemine. · Rahvaluule kogum on puhas tekstide kogum ajast ja ruumist puhastatud- mondernismieelsesse aega.. · Uuemas ajas on tähtis pärimusrühm. · Hakati kasutama filmimist. Informatsiooni tekkis palju. Filmis on heli, teksiosa, liikumine, jälgimine. · 20 sajandu esimesel poolel, eeldati uurija mittesekkumist, aga teisel poolel hakkas see juba võimatuks saama. · Kogu ei ole uurijast vaba. · Välitööd- teaduslikud ekspeditsioonid · stipendiaadid. · Kolmandaks on niisugused tekstid, kes on vabatahtlikud aktivistid. Nad koguvad ka lisaks oma juttudele ka teiste käest tekste. · Rahvaluule uurija peab suutma sulanduda massi, kuna sellest sõltub kas ja kui palju talle usaldatakse. Rahvaluule uurijal on tähtis vanus, elukogemus ja paratamatult pisut ka sug Kogumine Kogumisüleskutsed ja kogumised korrespondentide abil Teaduslikud ekspesitsioonid
Põhjusi miks siiani puuduvad enamus maades usaldatavad andmed taimsete varude kohta on mitmeid. Üheks põhjuseks on see, et uurimine on väga töömahukas ning taimekooslused on ka pidevas muutumises. Teiseks põhjuseks võib lugeda heade ja täpsete, kuid vähe tööd nõudvate varude arvelevõttu soodustavate metoodikate puudumine. Ressursside hindamise metoodikad on enamuses küllaltki palju välitööd nõudvad ja seega väga kallid. Metoodikad, mida kasutatakse: 1. Sammumeetod. 2. Püsiruutude maha märkimine tikkude abil. 3. Ligema naabri meetod. 4. Liikuv kvadrant. 5. Ristimeetod Kõige vähem töömahukas meetod on kas ligema naabri – või siis ristimeetod. 4. Mustikate või jõhvikate või pohla kultuuristamine. Mustikakasvatus Taimeperekond mustikas haarab umbes 400 liiki väga erineva kasvuvormiga taimi mõne
Kvalitatiivse uurimise traditsioonid Marion Demus Etnograafia – sõna „etnograafia” on pärit kreeka keelest ning mõiste tähendab inimeste ja rahvaste kultuuri süstemaatilist uurimist ning selle alaliikidena võiks käsitleda näiteks välitööd, osalusvaatlust ja juhtumiuurimust. Sotsioloogias on see üks põhilisi kvalitatiivseid metodoloogiaid, mis on läbi aastate keerulisemaks ja erinevalt määratletavaks arenenud. Etnograafia põhiline teistest metodoloogiatest eristuv tunnus on see, et etnograafia on otsene vaatlus ja uurija isiklik osalemine. Etnograafia eesmärk üldiselt on mõista inimeste käitumist nende loomulikus kultuurilises argielu keskkonnas. See uurimisviis on paindlik ning uurimise käigus võib fookus muutuda
Tallinna Tehnikaülikool Mäeinstituut Geotehnoloogia välitööd Jaana Aunapuu, 164311 Geotehnoloogia õppepraktika, YAEB 11 Juhendaja: Heidi Soosalu Tallinn November 2016 Sisukord Geotehnoloogia välitööd......................................................................................... 1 Sisukord.................................................................................................................. 2 ............................................................................................................................... 2 1.Sissejuhatus........................................................................................................ 3 ................................
o Organismi ja ühiskonna arengutendentsid: 1) suuremaks kasvamine, 2) struktuuri komplekssemaks muutumine, 3) funktsioonide diferentrseerumine Tõstatas esmakorselt ühiskonna ja organismi võrdljse idee Eeskujuks struktuurfunktionalistidele (1950ndad), kes laenasid tema mõisteid Lewis Henry Morgan (1818-1881): Antropoloog temast sai algus natropoloogia metodoloogiamarengule Motoks sotsieelne ja individuaalne progress 1840ndatel tegi välitööd 1851, League of Ho-de-no-sau-nee or Iroquois, elas irokeesidega; huvi nende sugulussüsteemi vastu Sugulussüsteemid jaotas kaheks: 1) Kirjeldavad ehk deskriptiivsed süsteemid eristab lineaarseid sugulasi kollateraalsetest sugulastest (kellest põlvneme ja sama generatsioon) 2) klassifitseerivad süsteemid paigutab sugulased mingitesse klassidesse 1859 hakkas ta uurima seoseid erinevate ühiskondade sugulussüsteemide vahel
Andmed on kogutud 1-8 aastastelt ühe- ja kakskeelsetelt lastelt. Korpuses on olemas tarkvara, mis võimaldab programmeerimisvõõral inimesel korpusega töötada. Korpus on ühtsel kujul, kirjeldatud. CLAN tarkvara saab kasutada transkribeerimiseks ja analüüsimiseks. Childes eesti keele korpus: 5 alakorpust, Argus, Kapanen, Kohler, Korgesaar ja Vija. Igas alakorpuses on transkriptsioonid. 6. Teada, milleks keeleteaduslikud välitööd vajalikud on. Mõista välitööde spetsiifikat ja ettetulevaid probleeme. Teada, mis on WALS ja Ethnologue, mida sealt otsida saab. Välitööd - väheuuritud keelte uurimine loomulikus keskkonnas. Välitööde eesmärk on keelekirjelduste saamine. Tavalistest keelekirjeldustest tehakse tavaliselt grammatikad või sõnastikud. Uurijad koguvad materjali otse keele põlisrääkijatelt. Enne kõneleja otsimist on oluline enda jaoks selgeks mõelda, kuidas sa talle oma tööst ja
Institutsioonide kujunemine: · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum esemelise ja vaimse kultuuri säilitamise, uurimise ja eksponeerimise tarbeks. Üks rajajatest oli Oskar Kallas. · 1919 loodi TÜs eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool arendab folkloristika filoloogilist suunda, töö arhiivtekstidega. · 1927 loodi Oskar Looritsa algatusel Eesti Rahvaluule Arhiiv, kus paiknes Hurda vanavarakogu ERA arendab välja etnoloogilise suuna. Välitööd muutuvad tähtsamaks. Teaduslikud suunad: · rahvaluule e folkloor õppetoolist arenenud 19401980ndad. Iseloomulik tekstikriitika. · muinasteadus e arheoloogia · rahvateadus e etnograafia/etnoloogia ERAst arenenud 1930ndatel. Suuna esindajad: Sydow, Loorits, Viidalepp, Tampere (vaata 16.09) Uurimismeetodid: · Soome koolkonna e ajaloolisgeograafiline meetod: uurib võrdlevalt rahvaluuletekstide omavahelist
- Mauss toob sisuliselt Durkheimi seisukohad praktiliselt antropoloogiasse üle - Lisaks õigusele, religioonisotsioloogiale jne. Uuris koos Durkheimiga suitsiidi. - kraad filosoofias - 1901.a juhatas õppetooli nimega "Mittetsiviliseeritud rahvaste ajalugu ja religioon" - 1898. ilmus esimene ajakiri Année Sociologique, pärast Durkheimi surma 1917 hakkas Mauss selle toimetajaks. - Mõjutas Levi-Straussi ja majandusantropoloogiat, kultuurilist ökoloogiat, religiooniajaloo uurimist. - Ise välitööd ei teinud, aga rõhutas selle olulisust. - metodoloogia keskmeks elementaarvormide otsing, võrreldes primitiivseid ühiskondi. Uuris (koos Henri Hubertiga) ohverdamist võrreldes Hindu, Vana Testamendi, Kreeka ja ladina ohverdusriitusi. - Leidsid ohverdusel kaks põhimõtet: 1) ohvri tegelaskuju abil luuakse suhtlusvõimalus sakraalse ja profaanse maailma vahel 2) samal ajal on need kaks sfääri eraldatud, kuna ohver ei kuulu kummassegi sfääri
Funktsionalism Selle järgi täidavad ühisk institutsioonid oma liikmete vajaduse rahuldamise või sotsiaalse süsteemi säilitamise funktsiooni. Kaks alternatiivset lähenemist: oluline on indiviid ja sellest on välja kasvanud sotsiaalsed süsteemid. Teine on: tähendusrikas üksus on ühiskond ise ja seda püütakse säilitada, on loodud institutsioonid,et see püsiks. Esimene suur klassik Bronislaw Malinowski, kes seadis eesotsa indiviidi. Malinovski viis läbi välitööd Trobiandi saartel. Tema oli esimene, kes hakkas propageerima pikaajalisi välitöid. Tema kokkupuude põlisrahvaste kultuuriga oli pikaajaline. Tema teoorias üksikindiviid omandab suurema tähtsuse. Institutsioonid on selleks,et rahuldad üksikindiviidi vajadusi. Vaimsed vajanduses on sekundaarsed, Malinowski räägib füsioloogilistest põhivajadusest. Inimesel on teatud hulk põhivajadusi, mida tuleb rahuldada. Neid põhivajadusi on 7: toit,
Sissejuhatus 1. Sisukord......................................................................................................................2 2. Sissejuhatus................................................................................................................3 3. Metoodika...................................................................................................................4 3.1 Sisetööd 3.2 Välitööd 4.Uurimisalade iseloomustus........................................................................................5 4.1 Rohumaa kaeve 4.2 Metsamaa kaeve 4.3 Põllumaa kaeve 5. Muldkatte koosseis....................................................................................................8 6. Muldade morfoloogia..............................................................................................10 6.1 Rohumaa sügavkaeve 6.2 Metsa sügavkaeve 6
- kogumisvõistlused Esimesed rahvaluule kogumise üleskutsed: 1) Johann Heinrich Rosenplänter (1782-1846), Beiträge... (1813-1832); mj kogumise üleskutse ja 2) Fr. R. Kreutzwald, Sipelgas, 1843 Jakob Hurt: - 1860. aastal esimesed rahvaluule kirjapanekud kodus - süsteemne töö EKMS-i presidendina 1872. aastast (korrespondentide võrgu loomine: üleskutsed, juhendid, aruanded) - stipendiaadid (nt Oskar Kallas ja Mihkel Ostrov, 1888 ja 1889. a) - välitööd Setumaal 1884.; 1886.; 1902.; ja 1902. aastatel (toetus selleks Vene Geograafia Seltsilt ja Venemaa Teaduste Akadeemialt) M. J. Eiseni rahvaraamatud: - 1882 Esivanemate varandus - 1883 Endise põlve pärandus - 1889 Eesti rahva mõistatused - 1893-95 Rahva-raamat - 1896 Luupainaja http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/vanad/eisen/luupainaja/ - 1896 Näkiraamat http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/vanad/eisen/nakid/
liigid, kivistised ja mineraalid, Püsielupaigad, Kaitstavad looduse üksikobjektid ja Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid Kaitsealal – loodusreservaat, sihtkaitsevöönd, piiranguvöönd Püsielupaigal - sihtkaitsevöönd, piiranguvöönd Kaitstavate looduse üksikobjektidel - piiranguvöönd Kov tasandil kaitstavad loodusobjektid - piiranguvöönd 33. Kaitse-eeskiri ja kaitsekorralduskava kaitsealade majandamisel Kaitsekorralduslikud välitööd 34. Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni eesmärk Elurikkuse kaitse, selle säästlik kasutamine ja kasutamisest saadava tulu võrdne jaotus 35. Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni harukondlikkus 36. Malaavi ökosüsteemse lähenemise printsiibid 37. Eesti looduskaitse arengukava 2020 1.eesmärgi - Inimesed tunnevad, väärtustavad ning hoiavad loodust ja oskavad oma teadmisi igapäevaelus rakendada - meetmed.
aastast e. Murdekorpus f. Foneetikakorpus võimalik otsidas eesti keele ortograafia põhjal tekstisõnu ning saada päringu vastuseks helilõik + foneetiline märgendus. g. Sõnaraamatud, sõnastikud. 20. IPA a. IPA (International Phonetic Alphabet) ehk RFT (rahvusvaheline foneetiline tähestik) on märgendusstandard, mis peab tegema võimalikuks kõikide maailma keelte foneetilise transkriptsiooni. 21. Lingvistilised välitööd 22. Diakrooniline keeleuurimine a. Keeleteadus ehk lingvistika(keeleuurimine) on loomulike keelte teadusliku analüüsiga tegelev teadvus. Diakrooniline keeleuurimine arvestab ajalist arengust ja kirjeldab eri etappide keelemuutusi ärkamisajast tänapäevani. Tihti nimetatakse keeleajaloolooks.
7 Euroopas on naise toodanguline panus alati kõrge olnud, ilma naise tööta ei oleks lihtsalt toime tuldud. Naise tööl oli tähelepanuväärne osa arenevas linnamajanduses ning maanaisetöö oli osa perekonna sissetulekust. Maal olid naise mureks kodus tule eest hoolitsemine, koduhoidmine, toidu valmistamine, aia korrastamine, hoolitsemine koduloomade eest ja veekandmine. Meestele jäid rasked välitööd. Naised tegid igasugust tööd, kuna perekonna tulid pidid olema võimalikult suured. Kui naised teenisid mujal rohkem kui kodus, siis palkasid nad kellegi, kes teeks nende eest ära kodused tööd. Naised töötasid väga mitmesugustel töökohtadel. Ainult mõned kesksed ametikohad ei võtnud naisi oma liikmeteks, nagu näiteks juristid, notarid, kullassepad ja portreemaalijad. Naiste tööd alahinnati sihipäraselt. Naistele maksti sama töö eest vähem palka kui meestele,
8. Palmse mõis. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Palmse_m%C3%B5is 23.11.2012 9. Praust, V. Alatskivi mõis. [WWW ] http://www.mois.ee/tartu/alatskivi.shtml 23.11.2012 10. Praust, V. Palmse mõis. [WWW] http://www.mois.ee/viru/palmse.shtml 11. Raam, V. Eesti arhitektuur 3. Tallinn: Valgus, 1997. 12. Sokk, H. Aravete kekkooli hoone. [WWW] http://www.ambla.ee/web/? lang=et&page_id=518 23.11.2012 13. Välja, L. Eesti XX sajandi arhitektuuri kaitse programm Järvamaa välitööd ja hinnang ehituspärandile. Tallinn: 2009 14. Ülevaade härrastemajast. [WWW] http://www.palmse.ee/harrastemaja-1 22.11.2012
Naise toodanguline panus on euroopas alati kõrge olnud, ilma naise tööta ei oleks lihtsalt toime tuldud. Naise kõrvaldamine ametitest ja tootmisest on iseloomulik alles 19. Sajandile. Enne seda oli tavaline, et naised töötasid väga mitmetel aladel. Maanaise töö oli osa perekonna sissetulekust ja seega väga oluline. Naise mureks olid tööd majas ja õues tule eest hoolitsemine, koduhoid.mine, toidu valmistamine, veekandmine. Meeste osaks jäid rasked välitööd, kuid ka neis võis naisi ajutiselt abiks olla. Naise tööd maal Nii mehed kui ka naised tegid igasugust tööd, sest perekonna tulud pidid saama võimalikult maksimaalseks. Seega kui naised teenisid mujal rohkem kui kodus töötades, siis palkasid nad kellegi, kes teeks ära kodused tööd. Igaljuhul ei tohtinud kodu jääda unarusse. Naise tootev töö oli mitmekesine. Ainult mõned kesksed ametkonnad nagu näiteks juristid, notarid,
majade(elumaja,ait,laut,saun),kaevu,põldude,koduloomade ja inimestega.Fantaasiamäng. Selle päeva puhul võiksid lapsed end riietada valgesse, teha maske, laulda kadrilaule, värvida teemalisi pilte, ise joonistada, arutada läbi, milline näeb välja üks õige kadrisant. MARDIPÄEV KOMBED Mardipäev oli põhiliselt meeste püha ja seotud põllundusega. Selleks ajaks pidid olulised välitööd -nagu rehetöö,linaropsimine,viljatuulamine,kapsaste hapendamine olema lõpetatud või lõpetamisel.Nüüd võeti käsile talvised tubased tegemised.Naistel algasid ühised tööõhtud(neljapäeva-ja laupäevaõhtutel),olulisel kohal oli siis ketramine.Keelatud oli ketrustöö mardipäeval.Kui keelust kinni ei peetud,võis lambaõnn kaduda.Mehed siirdusid mardipäevast raie-ja veotöödele. Mardipäeva eelõhtul, 9.novembril,käisid maskeeritud külanoored ehk mardisandid perest perre
musta-segunemise paberil (CMYK). Potivärvid-värv segatakse potis valmis ja trükitase siis. 81. Milliseid rastreid kasutatakse trükitehnoloogias? Värvuste (erinevate toonide) saamiseks kasutatakse rastreid: punktraster/konventsionaalne raster (peamiselt ellips); joonraster; diffusioonraster/stohhastiline raster. 82. Kuidas näeb välja Eesti põhikaardi tehnoloogiline skeem? Aerofoto-Ortofoto Stereokaart->Välitööd->1:10000 digitaalne põhikaart->reljeefi digimine, kartograafiline toimetamine->1:20000 trükitud põhikaart. Tooted: ortofoto, digitaalne põhikaart, trükitud põhikaart. 83. Kuidas on korraldatud kaardi tootmine Eesti Vabariigis, kes, millisel määral, milliste kaartide tootmise eest vastutab? Reguleeritud Vabariigi Valitsuse 14.04.1994. määrusega nr. 138- ,,Geodeetiliste ja
Tekib siiski küsimus teaduslikus plaanis, kas uurija üldse väitis midagi, kui jätab otsad lahti. Zanriline piir hakkab kaduma, kas siis on ikka tegu teadusliku tööga. Loeme siis kui ilusti on kirjutatud, kui on haaravalt kirjutatud on hea uurimus ja kas järeldused on või mitte see polegi nagu tähtis. 13 Loeng 5 Etnograafilised välitööd: etnoloogia, kultuuri-ja sotsiaalantropoloogia ,,nurgakivi" Etnoloogia ja antropoloogia valdkond, mis määratleb selle teaduse erilisuse. Selle nurgakivi, taolisele uurimisviisile. Eellugu Positivistlik teaduslik maailmavaade. Arvati, et kõik teadus on sama. 19.sajandil arvati, et ühe teadusliku meetodiga saab uurida kõiki reaalsuse valdkkondi. Eesmärgiks oli luua teadmine reaalsusest, mis kehtib kõigi rahvaste kohta igal ajal ja igas kohas. Eesmärgiks objektiivne teadus, tuli
• Nt rannajoone kõrguse järgi (kiviaeg, Saaremaa rauaaeg) • Teiste teadaolevate muististe paiknemise põhjal • Järgneb potentsiaalsete paikade / piirkondade kontrollimine kohapeal Kuidas muistist uurida • Mis on uuringute eesmärk? • Eeltöö – arhiivid, kaardimaterjal, kirjandus, kohapealne vaatlus • Sobiv meetod – sõltub muistiseliigist, uurimis- küsimustest, eesmärgist, kasutada olevatest vahenditest jne • Välitööd võib kõige laiemalt jagada kaheks: • uute muististe väljaselgitamine • teadaolevate muististe uurimine Arheoloogiline maastikuuring • Eeltöö arhiiviteadete ja
uurimismeetodi kasutamisel peab töös sisalduma täpne meetodi kirjeldus. Uurimismeetodid esitatakse nende kasutamise järjekorras, kompleksmeetodid koos. Eksperimentaalsete tööde korral tuleb esitada katseseadmete ja andmetöötlusmeetodite täpne kirjeldus ning andmete usaldusväärsuse hinnang. Materjali ja metoodika peatükk on enamasti mõistlik jaotada alapeatükkideks. Nt.: Uurimisobjekti(de) iseloomustus; algandmed; uurimisala; välitööd; laboratoorsed tööd; andmetöötlus. 2.1.4. Tulemused, andmete analüüs. Esitatakse saadud tulemused ja nende analüüs, vajadusel esitatakse ka tulemustel põhinevaid hüpoteese. Rakendusliku töö puhul esitatakse kontseptsioon ja lahendite kirjeldused. Tulemuste liigendamisel on otstarbekas lähtuda metoodilisest liigendusest. Tulemused tuleb anda teaduskirjanduse jaoks väljakujunenud stiilis (kiretult, lakooniliselt ja täpselt, umbisikuliselt), nende tähendust kommenteerimata.
Punktobjekti kujutamiseks plaanil ühitatakse kasutatava leppemärgi tsenter selle objekti keskpunktiga. Neljanda rühma moodustavad selgitavad märkused, arvud ja lühendid, mis kantakse plaanile lisaks nii punkt-, joon- kui ka pindobjektide leppemärkidele. Näiteks kohanimed, veekogude nimed, maapinna kõrgusarvud jne. 39. Tahhümeetrilise mõõdistamise põhimõte 40. Ekker-mõõdistamise põhimõte 41. Trigonomeetriline nivelleerimine 42. Tahhümeetrilise mõõdistamise välitööd, krokii 43. Tahhümeetrilised arvutused 44. Tahhümeetrilise mõõdistamise plaani koostamine 45. Reljeefi kujutamine, samakõrgusjoonte omadused 46. Nivelleerimise liigid. Põhilised nivelleerimisviisid on geomeetriline, trigonomeetriline, hüdrostaatiline, baromeetriline ja GPS vahenditega mõõtmine. Kõige täpsemad ja töömahukamad on geomeetriline ja hüdrostaatiline. Kõrguskasvu määramise keskmine ruutviga on +- 0,5 mm. GPS mõõtmistega on täpsus sentimeeter.
See kultuurielement, mis on levinud väiksemal alal, on noorem ja ei ole veel jõudnud kaugemale levida. Võimalik on tuvastada kultuurinähtuse tekkepaik (nagu folkloristikas Soome koolkond). F. Boas (1858-1942) historism, ajaloolis-kriitiline koolkond, ajalooline partikularism. I Ei poolda suurt kultuuri seletamise skeemi. Pole olemas tõendeid, et on olemas universaalsed kultuuri arenguskeemid. II Muutis oluliseks välitööd (varem olid nn tugitooliteadlased), rõhutas, et oluline on õppida kohalikku keelt ja uurida, milline rahvas seesmiselt on. Iga põlisrahva kultuur on nii keeruline, et ei ole võimalik seda lihtsalt kirjeldada. III Psühholoogilise lähenemise algataja. Prantsuse sotsioloogiline koolkond (E. Durkheim) üritas leida üldist seletust kultuuri arengule, tuleb leida uurimise objektiks sotsiaalne fakt. Ühiskonnad pole olulised, tähtsad on sotsiaalsed nähtused
Seiresammu kestvus on 3 aastat (Männikjärve ja Nigula rabas üks aasta). Metoodika: Soode haudelinnustik loendatakse ühekordsel kaardistusmeetodil. Loendusriba laiusega 200 meetrit (100 + 100). Väljund: soode haudelinnustiku liigilise koosseisu, üldarvukuse ja asustustiheduse dünaamika ning muutuste trendid. Madalsoode ja rabade haudelinnustiku püsiseirealad asuvad Nigula, Männikjärve ja Marimetsa rabas. Erinevate aastatel võivad vaatlusaladena lisanduda ka teised rabad. Välitööd teostatakse mais ja juunis. Soode haudelinnustiku loendamiseks kasutatakse kindla laiusega loendusriba, mille läbikäimisel registreeritakse kohatud linnuliigid. Madalsoode ja rabade haudelinnustiku seire eesmärkideks on hinnata linnupopulatsioonide seisukorda ning erinevate liikide arvukust, samuti selgitada arvukuse muutuste põhjusi (muutused koosluste koosseisus ning funktsioonides, maastikulised muutused, turismikoormus jne)
Taimkate: poollooduslikud kooslused ja nende jäljed, puistu koosseis, paiknemine maastikust jne. Arheoloogilised allikad arheoloogilised arhiivallikad - kihelkonnakirjeldused, looduses esinevad muististe registreerimine, väljakaevamiste aruanded (igal kaevamisel oma päevik), juhuteated ja leiud (oluline ka eseme kontekst kui sügaval ta on, mis paigutusega ta on, mis teda ümbritseb) välitööd väljakaevamised, inspektsioonid hilisem informatsioon muinas- ja keskaja kohta Kirjalikud allikad kroonikad, reisikirjad, mitmesugused 18.-19 saj publikatsioonid, ajakirjad jne. Allikad annavad infot maastike kohta vaid väga kaudselt Käsikirjalised materjalid: dokumendid, mälestused, uurimused jne. Kust leida? Dokumendid peamiselt arhiividest, mälestused ja päevikud muuseumides, raamatukogudes ja muuseumites uurimused
sealhulgas inimestele: laeva ballastveest on leitud inimesele ohtlikke haigustekitajaid, levinumana nt. koolerabaktereid. [5] Läänemeres on leitud umbes 115 tulnukliiki ehk tahtmatult sisse toodud liiki, neist ca 70 on suutnud püsima jääda. Füto- ja zooplanktoni, põhjaloomastiku ning kalade kohta on informatsiooni võrdlemisi palju, väiksematest organismidest teatakse vähe, kuna vastavad uuringud on üldjuhul töö- ja materjalimahukad (nõuavad palju välitööd ja rohkesti analüüsitavat materjali), samuti aeganõudvad (ökoloogiliste hinnangute andmiseks on tavapäraselt vaja pikemat nn aegrida). [7] Enamik võõrliike maismaal on uude kohta viidud inimese poolt tahtlikult, vaid väike osa on asustatud tahtmatult. Tahtlikult sissetoodud ehk introdutseeritud liikidest on suur osa hakanud uues keskkonnas levima inimese tahtest olenemata. Kõige tavalisem introduktsiooni eesmärk või põhjus on põllu- või metsamajanduslik. [6]
mullareaktsiooni pH määramiseks, äigejoonise ja vähendatud mullaprofiili näidise tegemiseks. Mulla ja taimestiku alusel määrati metsatüübirühm, kasvukohatüüp ja metsatüüp. Kaeveümbruse alustaimestikust ja metsast tehti fotod. Töö lisades on mõlema kasvukohatüübi kohta: kasvukohatüüpide asendid ordinatsiooniskeemil, muldade äigejoonised, liimmonoliidid ja herbaariumid. 1 METOODIKA 1.1 Välitööd Välitöödel olid kaasas järgmised töövahendid: kirjutusvahendid, mapp, paber, fotoaparaat, mõõdulint, labidas ja plastkarbid. Välitöid alustati tutvumisest proovitükiga; määrati sammudega uuritava ala ulatus (30 m diameetriga ring) ja tutvuti ala taimestiku, reljeefi ja veereziimiga. Seejärel määrati puurinded ja liigid ning loeti puud. Puurinde lugemist alustati esimesest rindest ja lõpetati alusmetsataimedega
...................................................................... 17 Põhiinventuur.............................................................................................................................18 5. Inventeerimise metoodika.........................................................................................................18 Välitööd..........................................................................................................................................1 9 1.Sissejuhatus Bioloogilise mitmekesisuse vähenemisest on saanud globaalne probleem seoses keskkonna järjest intensiivsema ja laialdasema ekspluateerimisega inimkonna poolt.
o Kahest otsast nivelleerimist, kui viseerimiskiirte kaldenurk mõõdetakse üheaegselt joone mõlemas otspunktis ( kahe teodoliidiga mõõtmine); o Keskelt nivelleerimist, kui joone keskele paigutatud teodoliidiga mõõdetakse mõlemas otspunktis olevale püstloodis latile kaks kaldenurka või seniitkaugust. 42. Tahhümeetrilise mõõdistamise välitööd, krokii. Tahhümeetrilise mõõdistamise jaamadeks võivad olla kas varem maatükile rajatud mõõdistuskäigu punktid või rajatakse ja mõõdetakse mõõdistuskäik üheaegselt situatsiooni ja reljeefi mõõdistamisega. · Instrument seatakse üles ja tsentreeritakse seisupunkti kohale. · Instrument seatakse loodi · Orienteerimine: selleks tuleb horisontaalringi alglugem orienteerida piki käigu üht külge. Kui
ühes punktis; o Kahest otsast nivelleerimist, kui viseerimiskiirte kaldenurk mõõdetakse üheaegselt joone mõlemas otspunktis ( kahe teodoliidiga mõõtmine); o Keskelt nivelleerimist, kui joone keskele paigutatud teodoliidiga mõõdetakse mõlemas otspunktis olevale püstloodis latile kaks kaldenurka või seniitkaugust. 41. Tahhümeetrilise mõõdistamise välitööd, krokii. Tahhümeetrilise mõõdistamise jaamadeks võivad olla kas varem maatükile rajatud mõõdistuskäigu punktid või rajatakse ja mõõdetakse mõõdistuskäik üheaegselt situatsiooni ja reljeefi mõõdistamisega. Instrument seatakse üles ja tsentreeritakse seisupunkti kohale. Instrument seatakse loodi Orienteerimine: selleks tuleb horisontaalringi alglugem orienteerida piki käigu üht külge
(Potter, Treikelder 2011) Liivimaa triangulatsiooni läbiviimine otsustati Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Ühingu poolt 1816 ühehäälselt. Lisaks otsustati arutluse käigus, et uus atlas antakse välja ühest üldkaardist koosnevana ning spetsiaalkaardist kuuel lehel. Ühing võttis 5 kanda kõik triangulatsiooniga seotud kulud ning Struve pidi läbi viima kõik välitööd. Liivimaa atlase väljaandmist ei suutnud Ühing siiski teostada, sest spetsiaalkaardi koostamise kulud olid niivõrd suured, et loobuti üldkaardi väljaandmisest ja kogu töö sai ilmumisel Liivimaa spetsiaalkaardi (mitte atlase) nime. (Varep 1957) Triangulatsiooni läbiviimiseks ei olnud Struvel kasutada suurt varustust. Varustus koosnes Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Ühingu poolt talle muretsetud kahest
hoonestusala ja tehnilise infrastruktuuri paiknemise võimalused./1:§3/ Puittaimede inventeerimise eesmärgiks ehituskrundil on määratleda, olenevalt kõrghaljastuse väärtusest, täpselt hoonete ja/ või rajatiste paiknemine krundil selliselt, et säiliks väärtuslik kõrghaljastus ning arvestatakse väärtuslike puude võra ja juurestiku ulatusega. /1:§4/ Dendroloogilise inventuuri teostamisel viiakse läbi välitööd, mille käigus kaardistatakse ja hinnatakse inventeeritaval alal esinev haljastus. /1:§6(1)/ Välitööde põhjal koostatakse aruanne plaanimaterjali ja seletuskirjadega, millele on soovitav selguse huvides lisada fotosid. Plaanimaterjal vormistatakse reeglina mõõtkavas 1/500 (erandina 1/200 või 1/1000), vähem kui 1 aasta vanale geodeetilisele alusplaanile. Kõik puud, mille rinnasläbimõõt (läbimõõt 1,3m kõrguselt juurekaelast) on rohkem kui 8cm inventariseeritakse.
Punktide A ja B kõrgusvahe hAB = d * tan + i l. Kui viseerida latile instrumendi kõrgus i, siis l = i ja valem lihtsustub: hAB = d * tan . Praktilisel mõõtmisel ei ole viseerimiskiir risti latiga, lisaks sellele on tehniliste ebatäpsuste tõttu kaugusmõõturi konstant 100-st erinev. hAB = L / 2 * sin 2 + i l, kus L on niitkaugusmõõturi abil määratud kaugus, kus on juba arvestatud niitkaugusmõõturi parandust. 29. Tahhümeetrilise mõõdistamise välitööd, krokii. Tahhümeetrilise mõõdistamise jaamadeks võivad olla kas varem maatükile rajatud mõõdistuskäigu punktid või rajatakse ja mõõdetakse mõõdistuskäik üheaegselt situatsiooni ja reljeefi mõõdistamisega. Instrument seatakse üles ja tsentreeritakse seisupunkti kohale. Instrument seatakse loodi Orienteerimine: selleks tuleb horisontaalringi alglugem orienteerida piki käigu üht külge
annaabi.ee 
