Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"välitööd" - 95 õppematerjali

välitööd – maastikul liikumine, külades inimeste küsitlemine, paikade kaardistamine Kameraaltööd
thumbnail
12
docx

Kuressaare piiskopilinnus

 Teine teooria, mille eestvedajaks oli arhitekt Kalvi Aluve ja mis kinnitub 1970. aastatel tehtud vaatlustele ümberehituse ajal on see, et kivilinnuse ehituslugu algas juba 13. sajandi lõpus rajatud, linnuse idanurgas asuvast Pika Hermanni tornist, mis olevat olnud ringmüürkastell tüüpi kindlusrajatise tsentraaltorniks. 2010.–12. aastal toimunud arheoloogilised välitööd näitasid, et Kuressaare linnuse näol on tegu omapärase vesilinnusega, mis ehitati otse madalale rannaalale. Linnuse ehitamist alustati ilmselt piiskop Jakobi valitsemisajal (1322–1338). Tööd katkesid arvatavasti Jüriöö ülestõusu (1343–1345) puhkemisel. 14. sajandi lõpust kuni 15. sajandi alguseni rajati lisaks 13. sajandist pärinevale ringmüürile uus, võimas 625 meetri pikkune ja 7 meetri kõrgune eelringmüür, sest tulirelvad...

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Geodeesia II Sissejuhatus

Kuna viseeeritakse kaldkiirega ja viseerimiskiir ei ole risti latiga, siis tuleb horisontaalkaugus arvutada valemiga. L d = L cos 2 ja h = sin 2 . Kui ei viseeritud instrumendi kõrgusele latile, siis 2 L h= sin 2 + i - l . Kõrguskasvu võib arvutada ka eespool toodud valemiga. 2 3. Tahhümeetrilise mõõdistamise välitööd Tööde alustamisel tuleb analüüsida maa-ala, valida välja mõõdistuskäiguks sobivad punktid ja lisajaamade asukohad. Tihti kasutatakse tahhümeetriliseks mõõdistamiseks varem rajatud mõõdistuskäigu punkte. Käigupunktide vahekaugused ja lubatud kaugused tahhümeetrist mõõdistatava punktini olenevad mõõtkavast. Nt kui 1:500 siis max vahemaa reljeefipunktini 100m, kontuuride mõõdistamisel kuni 60m, latipunktide omavaheine kaugus kuni 20m....

Geodeesia
360 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Tööõiguse konspekt

LÜHENDID TL-TÖÖLEPING T-TÖÖTAJA TLS-TÖÖLEPINGUSEADUS TA-TÖÖANDJA KL-KOLLEKTIIVLEPING ATS-AVALIKU TEENISTUSE SEADUS TSE-TÖÖSISEKORRA EESKIRJAD VÕS-VÕLAÕIGUSSEADUS TPS-TÖÖ JA PUHKEAJA SEADUS PAS-PALGASEADUS TVL-TÖÖVÕTULEPING TI-TÖÖINSPEKTSIOON TÖÖSUHTED JA NENDE OLEMUS Töö on inimese sihipärane tegevus teatud eesmärgi saavutamiseks. Kui ühiskonna liikmel on olemas materiaalsed võimalused, tööriistad, riskijulgus, võib ta oma töötegemist ise korraldada ­ töö tulemus kuulub talle ja teiste ühiskonna liikmetega töösuhetesse ta ei pruugi astuda (FIE). Teiste ühiskonna liikmetega tekivad seejuures ostu-, müügi- ja vahetussuhted (TLS ei laiene ­ võlaõigusnormid). Suurem osa ühiskonna liikmetest müüb oma tööjõudu kas füüsilisele või juriidilisele isikule ­ tekivad alluvussuhted. Tööandaja on see, kes korraldab ja reguleerib kogu töö tegemise protsessi. Töötaja peab nendele nõuetele alluma, ta saab oma töö eest tasu, kuid töö tulemus kuulub tööa...

Tööõigus
354 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Sissejuhatus etnoloogiasse eksamikonspekt

- Toimub ühtesulamine (,,maailmaküla") ja samas barjääride kasv Postmodernistliku antropoloogia tunnused: · Kultuuri mõiste ümberdefineerimine · Refleksiivne analüüs · Ainele ja meetodile orienteerumine · Hüpoteeside kontrollimine · Pmst anything goes. :S Etnograafilised välitööd · Etnoloogia, kultuuri- ja sotsiaalantropoloogia nurgakiviks. · Enne peaks üldise seisukoha järgi uurima rahva/piirkonna tausta, vältimaks segadusi, mis võivad tuleneda suurest erinevusest. · Mingis mõttes soodne minna ilma eelnevaid teadmisi omamata ­ eelarvamus puuduks, vahetu kogemus. · Kiiresti peab püüdma sulanduda ­ see on lihtsam eelnevaid teadmisi omandades. Olulisim meetod: osalev vaatlus · (Malinowski pärand)...

Etnoloogia ja...
233 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Põltsamaa kooli endine õpetaja Helvi Laas

september 1949. aastal sai Helvist Tartu Õpetajate Instituudi loodusteaduse-ja maateaduse osakonna 5. kursuse üliõpilane. Viiendale kursusele võeti keskkooli lõpetanuid juurde. Kursusel oli 30 inimest: 21 tütarlast ja 9 noormeest. Kursusejuhatajaks oli noor energiline bioloog Ludvig Raudsepp. Paljud tüdrukud olid temasse armunud. Õppetöö põhivormiks olid loengud, peale selle olid huvitavad katsed, laboratoorsed tööd, seminarid, õppekäigud ja välitööd . Suvel toimusid õppeekskursioonid katsejaamadesse, majanditesse, kooliaedadesse, kaunitesse kohtadesse Eestis ja Lätis. Sellest kõigest on Helvil kustumatud mälestused, mis ei unune eal. V kursuse lõpetas Helvi edukalt. VI kursuse II semestril haigestus Helvi tuberkuloosi. Ta pandi kolmeks kuuks haiglasse. Sel aastal jäi tal kool lõpetamata. Kursuseeksamid sooritas ta suvel koos kaugõppijatega. Riigieksamid tegi järgmisel aastal koos statsionaaridega. 29...

Uurimistöö
40 allalaadimist
thumbnail
17
pdf

Vormistamise juhend

11 2.3. Uurimisalade valiku põhjendus................................................................................. 13 3. MATERJAL JA METOODIKA ............................................................................... 14 3.1. Maastike uurimisel kasutatavad mõisted ja klassifikatsioonid ................................. 14 3.2. Kartograafiline materjal ja välitööd .......................................................................... 16 3.3. Maastikulise liigestatuse analüüsi meetodid ............................................................. 17 3.3.1. Kuju ja tekstuuri analüüs .................................................................................... 17 3.3.2. Valitud kuju ja tekstuuri analüüsi meetodite põhjendus ..................................... 18 3.3.3. Kasutatud kartograafiliste meetodite usaldusväärsus...

Tööde vormistamine
100 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Etnoloogia ja kultuurantropoloogia

Võimalik on tuvastada kultuurinähtuse tekkepaik (nagu folkloristikas Soome koolkond). F. Boas (1858-1942) ­ historism, ajaloolis-kriitiline koolkond, ajalooline partikularism. I Ei poolda suurt kultuuri seletamise skeemi. Pole olemas tõendeid, et on olemas universaalsed kultuuri arenguskeemid. II Muutis oluliseks välitööd (varem olid nn tugitooliteadlased), rõhutas, et oluline on õppida kohalikku keelt ja uurida, milline rahvas seesmiselt on. Iga põlisrahva kultuur on nii keeruline, et ei ole võimalik seda lihtsalt kirjeldada. III Psühholoogilise lähenemise algataja. Prantsuse sotsioloogiline koolkond ­ (E. Durkheim) üritas leida üldist seletust kultuuri arengule, tuleb leida uurimise objektiks sotsiaalne fakt. Ühiskonnad pole olulised, tähtsad on sotsiaalsed nähtused ­...

Etnoloogia ja...
244 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Varauusaeg Eestis

Tallinna linn, Harju-Viru ja Järvamaa rüütelkond andsid end Rootsi, Liivi Ordu ja Riia peapiiskopkond Poola võimu alla. Sõjategevus jätkus vahelduva eduga, 1563-1570 sattusid omavahel sõjajalale ka Rootsi ning Taani ja Poola. 1570 puhkes sõda Rootsi ja Moskva Tsaaririigi vahel, pärast seda kui Ivan IV oli lasknud Rootsi troonile tõusnud Johan III saadikud vangistada. Moskva Tsaaririigi peajõud olid suunatud Poola Kuningriigi ning Leedu Suurvürstiriigi vastu, kes 1569 ühinesid Rzeczpospolitaks. Liivimaal üritas Moskva Tsaaririik rajada endast vasallisõltuvuses Liivimaa Kuningriiki keskusega Põltsamaal, kuhu Ivan IV kutsus troonile hertsog Magnuse, andes oma tütre talle naiseks. Magnus, kes ei leidnud kohaliku rahva hulgas otsustavat toetust, piiras 1570-71 Moskva väega Tallinna, kuid löödi tagasi. Moskva-vastast ülestõusu üritati Tartus, kuid ebaõnnestunult, linna sakslastest kodanikud küü...

Ajalugu
84 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Keskaja naine

Naise tööl oli tähelepanuväärne osa arenevas linnamajanduses ning maanaisetöö oli osa perekonna sissetulekust. Maal olid naise mureks kodus tule eest hoolitsemine, koduhoidmine, toidu valmistamine, aia korrastamine, hoolitsemine koduloomade eest ja veekandmine. Meestele jäid rasked välitööd . Naised tegid igasugust tööd, kuna perekonna tulid pidid olema võimalikult suured. Kui naised teenisid mujal rohkem kui kodus, siis palkasid nad kellegi, kes teeks nende eest ära kodused tööd. Naised töötasid väga mitmesugustel töökohtadel. Ainult mõned kesksed ametikohad ei võtnud naisi oma liikmeteks, nagu näiteks juristid, notarid, kullassepad ja portreemaalijad. Naiste tööd alahinnati sihipäraselt. Naistele maksti sama töö eest vähem palka kui meestele,...

Ajalugu
116 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Haridus ja kirjaoskus Rootsi ajal

sajandi lõpul, mil anti edasi kuninga nõue, et kõikide kirikute juurde oleksid ehitatud koolid ja rahvale õpetataks ristiusku. Seadustest hoolimata ei edenenud koolide ehitamine, kuid lugemisoskuse omandamiseni jõuti ka koolideta kihelkondades. Põhja­Eestis jäi koolide arv ja lugemisoskuse tase Lõuna­Eestist maha. Laste koolitulek sõltus põllutöödest ja kasutatavatest ruumidest. Õppimine võis alata, kui välitööd olid lõppenud. Seal, kus kooliruumiks oli rehetuba, algas õpetamine alles pärast rehepeksu. Kronoloogia: 1684 asutati Piiskopimõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks, ainsaks õpetajaks Forselius, õppeaeg 2 aastat. 1686 alates kasutas Forselius enda koostatud aabitsat, lasi õpilastel ühekaupa ette lugeda, mitte kooris veerida. Mõisnikele talupoegade hariduspüüe ei meeldinud, hakkasid levitama laimu, vastuseisu...

Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Eesti soode monitooring

TALLINNA ÜLIKOOL MATEMAATIKA- JA LOODUSTEADUSTE INSTITUUT Referaat Eesti soode monitooring TALLINN 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus lk.3 2. Mis on soo? lk 4 3. Soode tüübid lk 4 4. Soode teke ja areng lk 4 5. Soode veereziim lk 5 6. Soode taimestik lk 5 7. Soode loomastik lk 6 8. Soode kasutamine lk 7 9. Inimtegevuse mõju soodele lk 8 10. Soode kaitse lk 8 11. Seire lk 8 12. Kokkuvõte lk 11 13. Kasutatud kirjandus lk 12 2 Sissejuhatus Eesti on väga sooderikas. Sood on alati olnud tähtsad alad uurimistöö tarvis. Nende teaduslik tähtsus tuleneb soode ökosüsteemide ainulaadsetest omadustest ­ haruldaste liikide genofondist, erakordsest stabiilsusest ja isereguleeruvusest. Soo on see jääa...

Keskkond
21 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Keevitamise kodutöö

Keevituskaar 2. Detail 3. Keevituselektrood 4. Varras 5. Kate 6. Keevisõmblus 7. Keevisvann 8. Gaasikaitse 9. Vedel räbu 10. Tardunud räbu 11. Sula metalli tilk Ülesanne 3 Elektrood: Kasutatavateks elektroodi kateteks valin RB kattega elektroodi. Tegemist on aluselis- rutiilkattega, mille puhul tulevad esile mõlema poole head omadused. Aluseliseline kate sobiks antud detaili keevitamisel, aga kuna ma valisin töökeskkonnaks välitööd , on aluselisel kattel liiga suur niiskumisoht ja see omakorda põhjustab defekte keevises (külmpraod). Lisaks veel see, et aluselist katet kasutatakse vastutusrikastel keevistel, selleks on kindlasti ka ehitus. Rutiilkatet kasutades on keevitamine lihte, kaar püsiv ja pritsmeid vähe. Elektroodi läbimõõduks valin 4 mm, läbimõõdust tulenev elektroodi pikkus on 350 kuni 450 mm. Keevitusparameetrid: Tähtsaim parameeter on keevitusvool, mis sõltub elektroodi läbimõõdust, põhimetalli...

Materjaliõpetus
212 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Folkloristika alused

Üks rajajatest oli Oskar Kallas. · 1919 loodi TÜs eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool arendab folkloristika filoloogilist suunda, töö arhiivtekstidega. · 1927 loodi Oskar Looritsa algatusel Eesti Rahvaluule Arhiiv, kus paiknes Hurda vanavarakogu ERA arendab välja etnoloogilise suuna. Välitööd muutuvad tähtsamaks. Teaduslikud suunad: · rahvaluule e folkloor õppetoolist arenenud 19401980ndad. Iseloomulik tekstikriitika. · muinasteadus e arheoloogia · rahvateadus e etnograafia/etnoloogia ERAst arenenud 1930ndatel. Suuna esindajad: Sydow, Loorits, Viidalepp, Tampere (vaata 16.09) Uurimismeetodid: · Soome koolkonna e ajaloolisgeograafiline meetod: uurib võrdlevalt rahvaluuletekstide omavahelist...

Folkloori ?anrisüsteem
108 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Rootsiaeg

Edaspidi hakatigi koolidesse nõudma eeskätt neid lapsi, keda kodus ei suudetud õpetada. Rootsi aja lõpuks oli eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Koolis käisid ainult poeglapsed. Tänu kooliskäijatele poistele õppisid kodudes ka õed-vennad lugema. Laste koolitulek sõltus põllutöödest ja kasutatavatest ruumidest. Algul toimus õppetöö 3-4 kuud aastas. Õppimine võis alata, kui välitööd olid lõppenud; seal, kus kooliruumiks oli rehetuba, alles pärast rehepeksu. Alustati tavaliselt pärast mardipäeva või kolmekuningapäeva, lõpetati aprillis jüripäeva paiku. Eestikeelne kirjapilt ja kirjandus Juba Gustav Adolfi päevil ilmusid môned vaimuliku sisuga raamatud, kuid need olid väga vigases keeles kirjutatud ja raskesti arusaadavad. 1637. aastal koostas Tallinna Toomkiriku õpetaja Heinrich Stahl esimese eesti...

Ajalugu
77 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Esiaeg ja arheoloogia alused

Ta oli kindel, et sakslased ja muistsed germaanlased on kõige tähtsamad rahvad - leidis, et muinasgermaanlaste asuala oli tunduvalt suurem. Ta hakkas tegelema arheoloogiliste leidude kaardistamisega ning avastas, et muinasgermaanlased suisa importisid oma kultuuri teistesse maadesse ("Vana germaani kultuuri vägevus") N 24.09.09 Uurimismetoodika ARHEOLOOGIA UURIMISMETOODIKA ­ 1) välitööd ­ a) arheoloogiline luure (inspektsioon), millega selgitatakse välja uued kinnismuistised, b) arheoloogilised kaevamised; Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) 2) kameraaltööd ­ tubased tööd ARHEOLOOGILINE LUURE ­ 1) Muinsuskaitselt arheoloogile luba, et võib teatud piirkonnas ,,luurata", 2) Eeltöö uuritava piirkonna kohta ­ arheoloogilised teated, rahvaluule-jutud, vanad kaardid, 3) KOV teavitamine, omanikult lubaküsimine, 4) Tänapäevaste kõrgusjoonetega kaartide...

Ajalugu
43 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Keskaja naine

Naise kõrvaldamine ametitest ja tootmisest on iseloomulik alles 19. Sajandile. Enne seda oli tavaline, et naised töötasid väga mitmetel aladel. Maanaise töö oli osa perekonna sissetulekust ja seega väga oluline. Naise mureks olid tööd majas ja õues ­ tule eest hoolitsemine, koduhoid.mine, toidu valmistamine, veekandmine. Meeste osaks jäid rasked välitööd , kuid ka neis võis naisi ajutiselt abiks olla. Naise tööd maal Nii mehed kui ka naised tegid igasugust tööd, sest perekonna tulud pidid saama võimalikult maksimaalseks. Seega kui naised teenisid mujal rohkem kui kodus töötades, siis palkasid nad kellegi, kes teeks ära kodused tööd. Igaljuhul ei tohtinud kodu jääda unarusse. Naise tootev töö oli mitmekesine. Ainult mõned kesksed ametkonnad nagu näiteks juristid, notarid,...

Pedagoogika alused
65 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Kartograafia

Mis on kaart? a. Kaart on maapinna või muu taevakeha vähendatud üldistatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline tasapinnaline kujutis. 2. Mille poolest erineb kaart pildist? a. Kaardil on erilised matemaatilised seaduspärasused, nagu näiteks transformatsioon, projektsioon, mõõtkava jne. b. Kaart on üldistatud ja leppemärkidega seletatud. 3. Millised on kaardi funktsioonid? a. Kaart on inimkonnale vajaliku ruumiinfo ladu. b. Varustab meid pildiga maailmast, mis aitab aru saada ruumilistest mustritest ja seostest. 4. Milliseid ülesandeid kaart täidab? a. Kaardi ülesanneteks on ruumilise info talletamine, b. ruumilise info esitamine, c. kaart on õpetusvahendiks, d. kaart on praktiline töövahend (eriti teadusdokumendi konteksti...

Kartograafia
144 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Tallinna Püha Miikaeli klooster

Tallinna tsistertslaste kloostri kohta on veel palju uurida, loodetavasti tekib tulevikus selleks ka võimalusi. 8 Kasutatud kirjandus 1. Kiudsoo, M., Kallis, I. (2005). Archaeological investigations on the site of the Cistercian St.Michael's Nunnery. ­ Rmt: Arheoloogilised välitööd Eestis 2004. Tamla, Ü. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 147- 155. 2. Raam, V. (1993). Eesti arhitektuur 1. Tallinn: Valgus. 3. Tamm, J., Mäll, J. (1999). Building archaeology investigations in the Cistercians St.Michael's Nunnery in Tallinn. ­ Rmt: Arheoloogilised välitööd Eestis 1998. Tamla, Ü. Tallinn: Muinsuskaitseinspektsioon, 73- 87. 4. Tamm, J., Toos, G., Kalman, J., Mäll, J. (1997). The construction- archaeological investigations in the Cistercian St.Michael's Convent in Tallinn...

Ajalugu
55 allalaadimist
thumbnail
23
pdf

Euroopa muinaskultuurid - konspekt

sajandi alguses olid enamus uurijaid rahvuslikud. 1960 aastal oli peale kasvanud uus põlvkond, kellel olid tekkinud uued ideed. 60ndate perioodil toimus uute ideede kasutuselevõtmine. Uusarheoloogia, teoreetiline arheoloogia. Tulid uued meetodid: loodusteaduste meetodid ja ka täppisteaduste meetodid. Uued teooriad muinasaja uurimiseks. Muinaskultuuride uurimine. Uurimistöö metoodika Jaguneb kaheks uurimisviisiks (etapiks): · Arheoloogilised välitööd (luure ­ inspektsioon, kaevamine) · Kameraaltööd (siseruumides) Välitööde etapid on inspektsioon ja kaevamised. Luure käigus otsitakse maastikul veel teadmata muistiseid (nii kinnis kui ka ird). Iga muistis võetakse riikliku kaitse alla. Aprill, mai ja november on head luureajad, sest siis ei ole puudel lehti. Asulakohtades on muld tumedam kui põllul. Enne luuret on vaja koguda vanad ja uued kaardid, sattelliidifotod ja uurida muististe paiknemise seaduspärasid...

Euroopa muinaskultuurid
289 allalaadimist
thumbnail
32
pdf

Sissejuhatus Sotsiaalantropoloogiasse - konspekt

Nagu Radcliffe-Brown, oli ka Mauss inspireeritud Durkheimist, kuid teistmoodi. Tema projekt koosnes väga eriliste ühiskondade kirjeldamises ja klassifitseerimises, eesmärgiga leida strukturaalseid sarnasusi. Mauss ei avaldanud oma eluajal ühtegi raamatut oma nime all, alles pärast Durkheimi surma avaldas ta teose The Gift. Mauss ei teinud kunagi etnograafilist välitööd . Kuid tema tohutud teadmised keeltes ja kultuuriajaloos võimaldasid tal esitada mõned kõige läbitungivamad analüüsid, et kirjeldada ohvrite toomist, kingituste tegemist, rahvust jne. The Gift on 20. sajandi antropoloogia kõige olulisem diskursus. 20. SAJANDI TEINE POOL Mitmed professionaalsed antropoloogid ja institutsioonid pühendusid õpetamisele ja uurimustele pärast II MS. Uued suunad: psühholoogiline-, poliitiline- ja rituaaliantropoloogia. Alates...

Antropoloogia
86 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun