The Sociological Rule of Thumb: Infertility is not simply a `failure to conceive' but also a `normative failure'. Childlessness a more apt signifier Experience of Childlessness or Infertility is shaped by ideology and social structure of a society, e.g. Liminality, Ndembu Ritual "Liminality" · Liminal (Latin limin-, limen meaning threshold). Relating to a transitional or initial stage; marginal, insignificant, occupying a position on, or on both sides of a boundary or threshold. Arnold van Gennep (1873-1957): · Separation (from previous status). · Marginal or liminal period (transition). · Reincorporation of those passing into new statuses Victor W Turner (1920-1983): · Liminality as "Betwixt and Between Time". · Liminality is fraught with danger and opportunity. Why? · Anti-Structure: "liberation of human capacities of cognition, affect, volition, creativity, etc., from normative constraints ... a kind of
1p. Nimetage autor, kelle uurimistöös tõstatuvad sellised teemad: baasi ja pealisehituse kontseptsioon, konflikti roll ajaloo kujundamisel, võõrandumine, klassiteadvus A.) Autor on Karl Marx 1p. Rebaste ristimine, pulmad, sõdurieksam, nunnaks pühitsemine, matused. Kõiki nimetatud rituaale saab kirjeldada ühe konkreetse rituaaliteooria abil. Kes on selle teooria autor? A.) Autor on A. Van Gennep 1p. Milline autor rõhutab erinevust tihe-ja hõrekirjeldusel etnograafilises välitöös? A.) Clifford Geertz 1p. Milline väide ühtib enim Max Weberi religioonisotsioloogiliste seisukohtadega? A.) Usk on oopium rahvale. B.) Majanduslik tegevus määrab kultuurilise pealisehituse, seetõttu on ka religioon eelkõige tootmissuhete peegeldus. C.) Kapitalismi areng on olulisel määral mõjutatud sellest, kui eetiliselt me suhtume keskkonda. D
“Folkloristika alused” kordamisküsimused eksamiks (2015) 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. 19. Saj- mõisteid, kreutzwald vanavara(rahvaluule, midagi vana ja väärtuslikku), hurt rahvamälestused(rahvaluule kui osa ajaloost). Võeti kasutusele ka mõiste folkloor, mis eesti keelde tõlgiti rahvaluulena. Pärimus- 20 saj lõpp 90ndad. Unesco-vaimne kultuuripärand. 2. Nimeta vähemalt viis rahvaluulele iseloomulikku tunnust ja põhjenda esitatud tunnuste valikut. Traditsioonilisus, kollektiivsus, pärimuslikkus, varieeruvus, suulisus. Kõik need tunnused on minu arust olemuslikud rahvaluulele, ei oleks rahvaluulet ilma traditsiooni, ega suulise pärimuseta. Samuti on olulisel kohal olnud kollektiivsus, läbi selle on folkloor levinud, arenenud , olnud vajalik. Varieeruvus aga annab folkloorile erinevaid värve juurde ning lisaks annab võimaluse m...
· Memoraat kellegi jutustus oma mütoloogilisest läbielamisest · usunditeade Müüte hakati Kreekas kirja panema siis, kui neisse väga enam ei usutud. Taara ehk Tharapita saarlaste jumal Riitused kujutletud, otsitud suhtlemine numinoossega/teispoolsusega/pühaga · kriisiriitused näiteks vihma esilekutsumine ja haiguse väljaajamine · kalendririitused nt põllundusega seotud tähtpäevad · siirderiitused (flaamlane Arnold van Gennep 1909 ,,Les rites de passage") seotud staatuste vahetamisega, nt sünd, täiskasvanuks saamine jne Tabu (Polüneesia tapu keelatud) Noa tapu vastand kui tabualune läbib puhastusrituaali, saab ta noaks, st rituaalselt puhtaks. Linnupete arvati, et talveks lähevad linnud teispoolsusesse ja hommikul pidi enne väljaminemist kindlalt sööma lindude eest kaitseks. Pühaootusliikumine (messianistlik liikumine) religioosne liikumine, mis ootab millegi suure
Sissejuhatus Sotsiaalantropoloogiasse Konspekt Katre Kikkas, Sotsioloogia, Sotsiaaltöö ja Sotsiaalpoliitika I kursus KULTUUR JA INIMESED Kultuur ei tähenda antropoloogias kunsti jms. See eeldab pigem õpitud kogemusi. Uuritakse inimeste käitumist. Kultuuri defineeritakse kui ühiskonna mustrit nende käitumise ja traditsioonide järgi. Samas kasutatakse kultuuri mõistet ka kui organisatseeritud teadmiste süsteemi ja uskumust, kus inimesed struktureerivad oma kogemused ja ootused, valivad alternatiivide vahel. Antropoloogilise uurimise teeb raskeks see, et uurija on võõras keskkonnas, pole harjunud kohaliku kultuuri mustriga. Kultuur koosneb asjadest ja üritustest, mida me saame esitleda, lugeda ja mõõta. Inimesed jagavad igapäevaselt oma teadmisi. See on sotsiaalne protsess, mitte privaatne. Ant...
liitumis/ühendumisriitused). Inimelu tähtsündmused: sünd, abiellumine, surm. Kalendrilised rituaalid ja mälestusriitused nt uusaasta, jaanipäev. Vahetus- ja kommunikatsiooniriitused Kannatusriitused Pidutsemise ja paastumise riitused, usupühad Poliitilised rituaalid Rituaal on kindel mudel: sõnalis-kehaline toiming. Oluline on kindel aeg, olukord. Mõnikord on tähtis rituaali kulg. Arnold van Gennep, leidis, et kõiki rituaale seob ühesugune muster irrutamine, üleminek ja ühendamine. Rituaal on üht kindllat tüüpi sooritus (perfomance), kuid mitte kõik sooritused ei ole rituaalid. Tähtis on ka tegevuse lõpptulemus (nt tervenemine). Rituaali võrreldakse sageli ka teatriga Rituaalsed on ka jumalateenistus, palvetamine, meditatsioon, ohverdamine, palverännak jne. Rituaal on oluline kogukonna identiteedi kasvatamiseks, loomiseks. Tekib ühine kogemuspind.
Rituaalid jaotatakse: · Kriisiriitusteks kurjast vaimust nt vaevatud inimene, kellest tuleb vaim välja ajada. Puudutab ka ühiskonda laiemalt kogukond on kriisis. Näiteks see aeg, kui Estonia põhja läks. Erinevad usuorganisatsioonid kaasati inimeste nõustamisse. · Kalendaarriitused nt uue aasta riitused, viljakoristamine need sündmused, mis on kalendrikuupäevadega paika pandud. · Siirderiitused Arnold van Gennep siirderiituste juures on oluline staatus ühest sots staatusest teise muutumine. Siirderiitused koosnevad 3 erinevast osast: lahutamis/irrutamisriitused (mõrsjaitkud), üleminekuriitus (teismeeast täiskasvanuikka), liitmis-/ühendamisriitused (saadakse uus nimi, identiteet). V.W.Turner rituaal on tähenduslike sümbolite varamu. Emotsioonid religioonis on väga olulised. Üheks valdkonnaks religioonis on ekstaas, religiooni müstika
, 9 pidgin, 26 Benedict, R., 9, 14 Boas, F., 9, 14 Mõisted Bodin, J., 11 ambilokaalsus, 37 Brocad, P., 8 animism, 49 Eisen, M. J., 20 antropoloogia, 8 Engels, 14 bilateraalne, 34 Freud, 35 diakrooniline, 25 Generep, 51 diffusionism, 14 Gennep, C.-A., 39 egalitaarne, 40, 45 Goodall, J., 8 eksogaamia, 35 Gordon, R., 47 endogaamia, 36 Harris, M., 44 endogeenne, 40 enkulturatsioon, 10 Heikel, 20 etnograafia, 9 Herodotos, 11 etnoloogia, 9 Hobbes, T., 13
Kreeka religioon ja mütoloogia Eksam: · Essee. Essee kirjutamisel peab olema kasutatud lisaks mütoloogiaülevaadetele vähemalt ühte muu soovitusliku kirjanduse loetelus olevat teost. Kui olen alltulevas loetelus nimetanud teema järel sulgudes konkreetse autori ja teose, on seegi ainult soovituslik. Müüdi analüüsimine, selle mõistmine jne. Mingi süzeega seoses üldine seaduspärasus, kultus, loogika, ülevaade. Essee pikkus olgu 10000 15000 tähemärki. · Eksam ise. Vb suuline, aga kindlasti kirjalik. Kirjandus. · Puhvel, J., Võrdlev mütoloogia. Ilmamaa 1996. (8. peatükk: Vana-Kreeka). · Vegetti, M., Inimene ja jumalad. - Vana-Kreeka inimene (koostanud J.-P. Vernant), lk. 258 - 289. Avita 2001. · Vidal-Naquet, P., Must kütt ja Ateena efeebia. - Akadeemia 7, 1995 nr. 2, 355 - 381. · 'Burkert "Greek Religion" 1984- 2ptk. Rituaal ja pühamus ning jumalad. · Igast müüdisüzeed, nt Hjortso "Kreek...