Keskmurre
Eesti keskosas suurim murdeala. Mitu maakonda: Harjumaa, Järvamaa, Virumaa lääneosa
(v.a Haljala rannik), Põhja-Viljandimaa ja Põhja Tartumaa loodeosa. Päris ühtset murret ei
ole kujunenud: erinevused eri piirkondade vahel on üpris suured. Viimastel sajanditel on
levinud keskmurde mõju siiski kõigile naaberaladele.
Keskmurde tähtsamad erijooned
· Hilisdiftongid: ea < hää, pia
Pääsuke Referaat Pääsulased (Hirundinidae) on värvuliste seltsi kuuluv lindude sugukond. Siia kuulub ka eesti rahvuslind suitsupääsuke. Piirpääsuke kuulub taksonoomiliselt hoopis pikatiivaliste seltsi. Eestis elavad pääsulased · Kaldapääsuke (Riparia riparia) · Räästapääsuke (Delichon urbica) · Suitsupääsuke (Hirundo ...
Füüsika kodune kontrolltöö ,,Laserid" Kaarel Aruoja, 12. klass 2. Mis järeldub Heisenbergi täpsuspiirangust kiirgumisaja t ja kiirguva energia E kohta? - Heisenbergi täpsuspiirangust järeldub kiirgumisaja t kohta see, et see ei saa olla nulli lähedane. Kui t oleks hetkeline ehk nulli lähedane, siis kiirguv energiahulk E oleks energiaskaalas lõpmata lai (energiahulk oleks siis lõpmata suur). 3. Mida mõista kvantseisundi eluea all? Kui pikk see on? - Kvantseisudni eluiga on tegelikult kiirgussirde kestus. Kiirgussiirde kestvus on 10-9 10-8 sekundit. 6. Mida nimetatakse luminestsentsiks? Too kolm näidet, kuidas see tekkida võib. - Luminestsentsiks nimetatakse sellist aine poolt emiteeritud valgust, mis ületab (enamasti suhteliselt kitsas spektraal-diapasoonis) samale temperatuurile vastavat soojuskiirguse taset. Kolm näidet: Fotoluminestsents on protsess, mille käigus toimub valguse (footoni, valguskvandi) kiirgumine ...
Kriis Aeg Osalejad Põhjused/ajend Kriis Tulemused i käik Berliini blokaad 19481949 USA, Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis NSV NSVL saavutas vaid selle, et Lääne-Berliini ei Prantsusmaa, lisaks Lääne-Berliinis (USA, Pr., Sbr.) läbi L arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi Suurbritannia, viidud rahareform, mida NSVL ei tahtnud sulg koosseisu, vaid see jäi iseseisvaks NSVL es haldusüksuseks. Saksamaa lõhenes lõplikult ...
tagavokaalidega koos venepärane l; tugev h: külh ‘küll’, pur’oh ‘purjus’; teatud sagedased sõnad on muutunud tagavokaalseteks: arq ‘ära’, õt ‘et’; Morfoloogia ja süntaks st-lõpuline saav kääne: umblõjast ‘õmblejaks’; tagaeitus: naka_ai – naka_i ‘ei hakka’, putu_us – putu_s ‘ei puutunud’; KEELESAARED Leivu: Põhja-Lätis Gulbene ja Alukse rajoonis, läänevõrulised jooned; Lutsi: Kagu-Lätis Latgalis Ludza rajoonis, idavõrulised jooned; Kraasna: Venemaal Pihkva oblastis Krasnogorodskoje piirkonnas, setupärased jooned; Leivu mõjutatud läti keelest; helilised klusiilid, sibilandid, afrikaadid: baaba ‘eit, naine’, azundus ‘asundus’, üdzi ‘süsi’; h-kadu: ummok ‘hommik’; Läti eesliited pa/laku ‘lakkuda’; Läti tõlkelaenud: puul’naist ‘armuke’; de-illatiiv: korstnadõ ‘korstnasse’;
taid uues elukohas elanud. Seega kajastavad Novgorod, Peterburi, Moskva, Saraatov, Her- ümberarvestuslehed rännet vaid osaliselt ja son, Tobolsk, Jekaterinoslav. Juba 1840. aastal hilinemisega. Sajandi keskel moodustas üle on esimesed eesti talupojaseisusest mehed poole sellest kihelkonnasisene lähiränne. kirjutatud Harkovi kubermangu, Mogiljovi ja Väljapoole maakonda asujatel oli tihti olemas Petseri bürgeriks. Rännati ka Soome ja varasem lähirände-kogemus. Rände üheks Kuramaale. tõukejõuks oli tõrjutus: 19 Lõuna-Eesti ki- Märkimisväärne on valdavalt linnadesse helkonna puhul oli elukohta vahetanute seas viiv õpetatud elukutsetega seotud ränne ja vallaslaste ja “ebavõrdsete abielude” (naine selle väga hiline fikseerimine allikais (arstid, mehest enam kui 5 või mees naisest enam kui veterinaarid, agronoomid, elementaarkooli- ja 15 aastat vanem) osakaal ligi kolm korda...
Stolõpinlik organiseeritud väljaränne 1906-1914/1917. Kuni 19. sajandini elas eestlasi väljaspool Eesti ala väga vähe. Needki olid enamasti Eesti lähistele sattunud võrdlemisi ammu, otsides pääsu kas sunni või kättemaksu eest ehk olid feodaalisanda poolt ümber asustatud sõjast ja taudidest tühjaks jäänud aladele. Ilmselt nii on tekkinud mitmeid väiksemaid kompaktseid eesti asundusi - keelesaari nagu Koiva maarahvas ehk leivud Vidzemes ja Lutsi maarahvas Latgales, Kraasna maarahvas Pihkvamaal ja Luuküla eestlased Peipsi idakaldal. Taoliste eesti asunike arvu on hinnatud 18. sajandi algul ca 6000-le, 18. sajandi lõpul ca 20 000-le ja veel 19.sajandi keskpaiku 30 000-le inimesele. See moodustas vaevalt 3-4% eestlaste tollasest koguarvust. Selle, suuresti hinnangulise arvu sisse on aga arvatud ka setud. 2 Varane väljaränne algas nn
Läänemeresoome mütoloogia (FLKU.04.075; 2 AP = 3 EAP) Kordamisküsimused eksamiks 1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Ava nende mõistete tähendusi erinevatel ajastatutel ja erinevate uurimissuundumuste (teooriate) kontekstis. "Müüdi all mõeldakse sakraalset lugu, milles tegutsevad jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra." (Valk 2001) müüdi-mõiste kahetasandilisus. Müüt (kreeka keeles mythos) on jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Müüdid esinevad lugudena, mille tegelasteks on tihti meie jaoks üleloomulikud olendid -- jumalad, loom-inimesed, heerosed. Näiteks filosoof Tõnu Luik määratleb müüti järgnevalt: "Müüt on hõimu-sugukonna algkogemusele igikestvana ilmnev jutt oma eksistentsi (oldavolu) seotusest oma jumalate, kangelas...
nokitse varbaid! Seejärel jälgiti, mida lind ette võtab. Nii lühi- kui pikaaegsetes ilmaprognoo- sides on vares märksa populaarsem kui saatuse-ennetes. KÜNNIVARES. Seletusmuistendi järgi saavad mustadeks varesteks või hakkideks need ron- gapojad, keda vana ronk suurel reedel enne päikesetõusu ristida ei jõua. Ronk pidavat oma pojad enne päeva Emajões ära ristima, muidu jäävat need mustadeks varesteks. Nüüdisaja rongad seda kommet vist ei tea. Lutsi eestlastelt pärit versioonis määras jumal mustaksmäär- dunud varese alatiseks musta kuube kandma. Kuna künnivares on Eestis piirkonniti levinud ning kultuurmaistute lind, peeti teda võõralt maalt tulnuks (näiteks Kuramaalt) või mõisnike tooduks (nimetused: saksamaa vares, vene vares, india vares). Musta värvuse ning sarnasuse tõttu halvaendeliste vareslaste ronga, kaelushaki ja hallvaresega on ka künnivarest nimetatud surmalinnuks. Saarlased kutsusid varest ka nonniks
1.Kuidas määratleda müüti ja mütoloogiat? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüdi määratlusi · ÕS (2013): pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest; ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm · Ülo Valk (2001): Müüt on sakraalne lugu, milles tegutseva jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra. Kirjeldatud sündmused toimuvad kauges minevikus, algaegadel. · Peeter Espak (2015): Kujundlik maailma, inimeste ja jumalate olemuse (sünd, elu, surm, surmajärgne elu) kirjeldamine parasjagu kasutusel olevate teadmiste seisu ning keeleliste vahendite abil. Müüdi määratlemise kriteeriumid L. Honko järgi · Vorm sõnadesse pandud lugu saab esitada ka vihjeliselt, pildiseeria, rituaalse draamana võib elustuda unenägudes, käitumises · Sisu varieerub, ühendab loomisaja sündmuste vahendamine kosmogooniliste kirjelduste seos lugudega praeguse maailmakorra alguse...
Kultuuriajaloo arvestuseks ·Klassikaline kultuuriajalugu- Kultuuri mõiste tekkis 19.sajandil, algselt keskenduti kõrgklassi mentaliteedi uurimisele, kunstiajaloole. Ühesõnaga, teemadevaldkond oli kitsam. ·Uus kultuuriajalugu- Teemadering muutus palju laiemaks, hakati pisikesi asju uurima. Mikroajalugu(nt uuriti ühe küla elu).Rahvakultuur muutus oluliseks. Ameerika kultuuri avastamise ja õppimise kõrvalt hakati tähele panema ka endi ümber olevat kultuuri ning asuti seda uurima. Uuriti väga erinevaid asju (kasvõi näiteks kinkide tegemise kultuuri). Muinasaeg ·Kunda kultuur- oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Mesoliitikumi asulad kuuluvad kõik Kunda kultuuri alla. Nime sai Kunda Lammasmäe leidude järgi. Tegelikult hilje...
Haav, mädapuu, aab, hundipuu Haab ei ole pilkupüüdev puu nagu tamm, kuusk või ka mänd. Haava mitte kuigi pikk füüsiline eluiga ja pehme puit on hoidnud selle puu prestiizi maarahva silmis madalal. Rahvapärimuses on haaval halb maine ja mitte ainult eestlastel. Mall Hiiemäe andmetel teeb Hiiumaa rahvajutus kurat hundi haavapuust, Karjala rahvajutus loob kurat haava, jumal teised puud, Mulgimaal ja Saaremaal ei soovitatud haavapuudega sauna kütta saunalisel hakkab ihu sügelema, Lutsi keelesaarel arvati, et haab tõmbab pikset külge, venelastel on haab äraneetud puu, mis põhjuseta (tuuleta) kohiseb. Sellest hoolimata on haaba peetud ka maagiliseks abivahendiks mitmesuguste tervisehädade leevendamisel. 15 9. Harilik kadakas (Juniperus communis) kattai, kadajas, kadarik Harilik kadakas kasvab sageli lagedatel aladel mere ääres, karjamaadel, metsades, loopealsetel, nõmmedel, soostunud aladel, kääbuspõõsa-kooslustes jm
19-20 saj. • Mihkel Veske (1843–90) uuris karisid ja mordvalasi • Jacob Hurt (1839–1907) käsitles setusid etnograafilisest vaatenurgast, algatas üle-eestilise rahvaluule kogumise ja publitseerimise; enam kui 1400 kaastöölist, suured materjalid. • Mathias Johan Eisen (1857–1934) oli rahvaluuleteadlane ja usundiloolane. Ala- tes 1880ndatest tegeles ligi 1500 kirjasaatja abil rahvaluule kogumisega. • Oskar Kallas (1868–1946) käis välitöödel Lutsi ja Kraasna eestlaste juures. Kraas- na — 16. saj setumaalt Pihkvamaale ümberasunud, 1901 olid enamikus venestu- nud. • Soome etnograaf Heikel • Eesti Kirjameeste Selts • Eesti Põllumeeste Selts • Eesti Üliõpilaste Selts • Eesti Rahva Muuseum (1909, juhtiv roll Oskar Kallasel ja Kristjan Raual) 4.2 Etnoloogia kui teadus Eestis 4.2.1 Eesti Vabariik Iseseisva teadusena sai nimeks etnograafia ja eraldus selgelt folkloristikast ja usundi- loost.
Sophia Vardi (Marta Lepp) Impressionistliku kirjanduse leidmine on tõenäolisem. Ta istus noorena vangis ning põgenes sealt, kõigist oma seiklustest kirjutas ta mälestusi. Siis muutus ta Taarausuliseks ja tast sai ajakirja ,,Hiis" väljaandja. Üsna üldine tundub olevat, et kasutatakse võõraid suuri tekste, eriti mütoloogilist või piibli ainest. Piibliainelisi seotud tekste on rohkem nt Raudsepal, Tassal. Ja on ka rahvalikku mütoloogilist ainest (Kitzberg, Särgava, Reiman). Ka Oskar Lutsi puhul võib öelda, et mingit kokkukõla sümbolistliku kallakuga on. Võime öelda, et draamas on väga palju erinevaid näiteid. 20ndate algupool viibib uusromantilises hämaruses. Suurte alustekstidega seoses rõhutus ka allegooriline alge (ütlen üht, aga mõtlen muud). Alasti elu kujutlemise taotlust väga ei näe. Ekspressiunimi mõju võib näha umbes aastast 1923-1930(algused). 20ndatel aastatel on välja tuua paar üksikut teost. August Kitzberg
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
