· Tugev h: külh 'küll', pur'oh 'purjus' · Teatud sagedased sõnad muutunud tagavokaalseteks: arq 'ära', õt 'et' · Järgsilbis o Morfoloogia ja süntaks · St-lõpuline saav kääne: umblõjast 'õmblejaks' · Tagaeitus: naka_ai naka_i 'ei hakka', putu_us putu_s 'ei puutunud' (eitussõna on põhiverbi järel) Lõunaeesti keelesaared Leivu: Põhja-Lätis Gulbene ja Aluksne rajoonis, läänevõrulised jooned. Arvatakse, et siit on edasi levinud. Lutsi: Kagu-Lätis Latgalis Ludza rajoonis, idavõrulised jooned. Kraasna: Venemaal Pihkva oblastis Krasnogorodskoje piirkonnas, setupärased jooned. Keel kadunud umbes 20nda sajandi alguses. Kõige paremini aru saada, sest eripärasid kõige vähem Leivu · Mõjutused läti keelest · Helilised klusiilid, sibilandid, afrikaadid: baaba 'eit, naine', azundus 'asundus', üdzi 'süsi' · H-kadu: ummok 'hommik' · Läti eesliited: pa/laku 'lakkuda'
7. Pääsuke on saanud orjatüdrukust, kel olnud vähe süüa ja palju tööd, sest ajast on tal must rätt õlgadel; 8. Jumal (sant, nõid) muudab rikka talu pulmaseltskonna pääsukesteks. Pääsukese sabaharude saamislugusid on veel: selle eest, et pääsuke inimest kaitses, hammustas madu tal tüki sabast välja; pääsuke jäi aiateiba otsa kinni; naeris enda saba lõhki. Pääsukest on nimetatud ka jumala kanaks (lutsi keelesaare eestlased) või Jeesuse linnuks, seletusega, et Jeesus lapsena teinud savist lindusid ja neist saanud pääsukesed. Pääsukeste elutsemist maja juures on peetud hea õnne märgiks. Pääsupesa mahakukkumine, pääsukeste loobumine pesitsemisest maja juures tähendas loomaõnnetust, tulekahju, tüli, pahandust, koguni majaomaniku surma. Inimelamusse sisse lendamist pole heaks endeks peetud, see kuulutab ette tulekahju või pereliikme surma, harvemini pulmi
- Jaanimardikad on tuntud sellepärast, et neil (emastel isenditel) on tagakeha tipus helenduselundid, mis kiirgavad mittesoojusikku rohekat valgust. Seda protsessi nimetatakse bioluminestsentsi nähtuseks. Jaanimardika rakud sisaldavad kemikaali nimega lutsiferiin ning toodavad veel ensüümi nimega lutsiferaas. Mardika tagakeha hakkabki helendama siis, kui need ained oksüdeeruvad ja reageerivad omavahel. Seejärel tekib passiivne molekul nimega oksülutsiferiin. Lutsi-feraas seejärel reageerib ATP-ga, mis leidub kõikides rakkudes, ning moodustub lutsiferiil adenülaat ja pürofosfaat. Lutsiferiin + ATP -> lutsiferiil adenülaat + pürofosfaat Selle reaktsiooni põhiselt helendavad jaanimardikad. 8. Kuidas tekib vabakiirgus ehk spontaanne kiirgus? - Vabakiirgus ehk spontaanne kiirgus on kiirgus, mis kaasneb aatomi iseenesliku siirdega kõrgemalt energiatasemelt madalamale energiatasemele. 9. Kuidas tekib simuleeritud ehk sundkiirgus
suhk lahinguvalmidusse. Nädal aega kestis avalduste rut. vahetamine kahe üliriigi vahel Hrustsov andis NSV alla, teatas, et raketid viiakse Kuubalt ära. L Vastutasuks leppis Castro reziimi edasise toel eksisteerimisega. Tulemuseks seati sisse kuum riigi liin USA ja NSVL vahel, et ära hoida stati tuumakokkupõrge. USA ettev õtted Kuu bal. Katk esid USA ja Kuu ba dipl oma atilis ed suht ed, tihen esid Kuu ba ja NSV L suht ed (sots ialist lik revo lutsi oon Kuu bal). Kuu ba pagu
tagavokaalidega koos venepärane l; tugev h: külh ‘küll’, pur’oh ‘purjus’; teatud sagedased sõnad on muutunud tagavokaalseteks: arq ‘ära’, õt ‘et’; Morfoloogia ja süntaks st-lõpuline saav kääne: umblõjast ‘õmblejaks’; tagaeitus: naka_ai – naka_i ‘ei hakka’, putu_us – putu_s ‘ei puutunud’; KEELESAARED Leivu: Põhja-Lätis Gulbene ja Alukse rajoonis, läänevõrulised jooned; Lutsi: Kagu-Lätis Latgalis Ludza rajoonis, idavõrulised jooned; Kraasna: Venemaal Pihkva oblastis Krasnogorodskoje piirkonnas, setupärased jooned; Leivu mõjutatud läti keelest; helilised klusiilid, sibilandid, afrikaadid: baaba ‘eit, naine’, azundus ‘asundus’, üdzi ‘süsi’; h-kadu: ummok ‘hommik’; Läti eesliited pa/laku ‘lakkuda’; Läti tõlkelaenud: puul’naist ‘armuke’; de-illatiiv: korstnadõ ‘korstnasse’;
kuid tõmbekeskusteks olid ka Läti ala ja Ilmselt nii on tekkinud väikesed kompaktsed Venemaa linnad: Riia, Limbaži (Lemsalu), eesti asundused (keelesaared), Cesis (Võnnu), Valmiera (Volmari), Jelgava (Miitavi), Sloka; Oudova, Petseri, Pihkva, nagu Koiva maarahvas ehk leivud Vidzemes ja sajandivahetuse paiku, suurenedes aastail Lutsi maarahvas Latgales, Kraasna maarahvas 1884-1906 kahekordseks, 22 000 liikmeni. Pihkvamaal ja Luuldila eestlased Peipsi Õigeusklikke eestlasi elas Peterburis koguduse idakaldal. Selliste eesti asunike arvu on 18. moodustamise aegu 4000 ringis. sajandi algul hinnatud u. 6000-le, 18. sajandi Eesti talupoegade püüe saada maad Ve- lõpul 20 000-le ja veel 19. sajandi keskel 30 nemaa sisekubennangudes muutus tähtsaks
Stolõpinlik organiseeritud väljaränne 1906-1914/1917. Kuni 19. sajandini elas eestlasi väljaspool Eesti ala väga vähe. Needki olid enamasti Eesti lähistele sattunud võrdlemisi ammu, otsides pääsu kas sunni või kättemaksu eest ehk olid feodaalisanda poolt ümber asustatud sõjast ja taudidest tühjaks jäänud aladele. Ilmselt nii on tekkinud mitmeid väiksemaid kompaktseid eesti asundusi - keelesaari nagu Koiva maarahvas ehk leivud Vidzemes ja Lutsi maarahvas Latgales, Kraasna maarahvas Pihkvamaal ja Luuküla eestlased Peipsi idakaldal. Taoliste eesti asunike arvu on hinnatud 18. sajandi algul ca 6000-le, 18. sajandi lõpul ca 20 000-le ja veel 19.sajandi keskpaiku 30 000-le inimesele. See moodustas vaevalt 3-4% eestlaste tollasest koguarvust. Selle, suuresti hinnangulise arvu sisse on aga arvatud ka setud. 2 Varane väljaränne algas nn
Näiteks on meil ammust ajast tavaks esitada usundialase germaani laenuna sõna haldjas1, kuid pole sugugi kindel, kas selle omaaegsel germaani vastel, mis arvatavasti tähendas `(karja) hoidja, valvaja'2, usundilist sisu üldse oli. Sellekohaseid tähendusvarjundeid annab vastavas germaani sõnaperes igatahes otsida. On seega olemas tõsine võimalus, et kaitsevaimu tähenduse omandas haldjas alles läänemeresoomlasil. Haldja nimetuse esinemiskujusid: · jumal, jumala, ...lutsi maajumala (vrd maarahvas), leivude t'errid'ummal; kodujumal, puujumal, liivi tuul-jumal, moo-jumald, üks kaitsehaldjanimetusi lms rahvastel (jumo-tüvi, ka sõnad jumi-jume. · eesti haldijas, haldjas, hallijas, halljas, halijas, haldja, halgijas, halgjas ka all, aljas, sm haltija, vadja altõõ, haltialain, haltiaz (vt nt vesi-haltiain, vesi-haltias, vesi-haltialain, meri-haltiaz, järvee haltiaZ, õjaa haltiaZ, lähte haltialain, lähtie altõõ)
nokitse varbaid! Seejärel jälgiti, mida lind ette võtab. Nii lühi- kui pikaaegsetes ilmaprognoo- sides on vares märksa populaarsem kui saatuse-ennetes. KÜNNIVARES. Seletusmuistendi järgi saavad mustadeks varesteks või hakkideks need ron- gapojad, keda vana ronk suurel reedel enne päikesetõusu ristida ei jõua. Ronk pidavat oma pojad enne päeva Emajões ära ristima, muidu jäävat need mustadeks varesteks. Nüüdisaja rongad seda kommet vist ei tea. Lutsi eestlastelt pärit versioonis määras jumal mustaksmäär- dunud varese alatiseks musta kuube kandma. Kuna künnivares on Eestis piirkonniti levinud ning kultuurmaistute lind, peeti teda võõralt maalt tulnuks (näiteks Kuramaalt) või mõisnike tooduks (nimetused: saksamaa vares, vene vares, india vares). Musta värvuse ning sarnasuse tõttu halvaendeliste vareslaste ronga, kaelushaki ja hallvaresega on ka künnivarest nimetatud surmalinnuks. Saarlased kutsusid varest ka nonniks
jumalaa luokka (vikerkaar) · vepsa jumou, g'umou, jum, d'umal (jumal); väljendid: g'umalang'uru (pikne, ,,jumala mürin"), g'umalansä (äiksetorm, ,,jumala ilm"), ka jumalanheboine (vikerkaar, ,,jumala hobune"), samuQ jumalankusak (vikerkaar, ,,jumaal vöö"); ka g'umou g'ureidab i lämin iskeb (jumal (pikne) müristab ja lööb välku) 58. Iseloomusta eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste haldja-terminoloogiat. Jumal, jumala, ...lutsi maajumala maarahvas, leivude t'errid'ummal, kodujumal, puujumal, liivi tuuljumal, moo-jumald, üks kaitsehaldjanimetusi lms rahvastel Eesti haldijas, haldjas, haljas, haldja, jne, arvatavasti germaani laen Eesti emandad-isandad, peremehed-perenaised, liivi tuul-jema, soona-jema, järvi-emä jne, soome metsän ukko, metsän akka jne Vadja järvi-pappi, saunapappi, saunamakko, saunapekko 59. Kuidas on seotud fiktiivsed hirmutusolendid ja lastemütoloogia
·Johan Kõpp- 1874-1970. Oli eesti usuteadlane, ajaloolane, Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku (E.E.L.K.) piiskop ja peapiiskop ja Tartu Ülikooli rektor. 1937. aastal avaldas ta enda kui ajaloolase peateose "Laiuse kihelkonna ajalugu", mis on oma mahult siiani üks lokaalajaloo tippteoseid. ·Oskar Kallas- 1868-1946. Rahvaluuleteadlane ja diplomaat. Ta oli 19201922 Eesti saadik Soomes ja 19221934 Suurbritannias ja Hollandis. Ta on uurinud põhjalikult lutsi maarahva keelt ja kultuuri. ·Villem Reiman- 1861-1917. Vaimulik ja rahvusliku liikumise üks juhte, Eesti autonoomia idee esitaja. Reimanil oli oluline roll ka harrastusajaloolasena, sest ta kirjutas esimese vähegi teaduslikuma ülevaate Eesti ajaloost, kus populariseeris aga ka mitmeid siiani kestnud idealiseeritud müüte (kõige tuntum on "vana hea Rootsi aja" kuvand). Samuti tegeles ta perekonnaloo uurimisega, viies sellegi (koos Martin Lipuga)
Haav, mädapuu, aab, hundipuu Haab ei ole pilkupüüdev puu nagu tamm, kuusk või ka mänd. Haava mitte kuigi pikk füüsiline eluiga ja pehme puit on hoidnud selle puu prestiizi maarahva silmis madalal. Rahvapärimuses on haaval halb maine ja mitte ainult eestlastel. Mall Hiiemäe andmetel teeb Hiiumaa rahvajutus kurat hundi haavapuust, Karjala rahvajutus loob kurat haava, jumal teised puud, Mulgimaal ja Saaremaal ei soovitatud haavapuudega sauna kütta saunalisel hakkab ihu sügelema, Lutsi keelesaarel arvati, et haab tõmbab pikset külge, venelastel on haab äraneetud puu, mis põhjuseta (tuuleta) kohiseb. Sellest hoolimata on haaba peetud ka maagiliseks abivahendiks mitmesuguste tervisehädade leevendamisel. 15 9. Harilik kadakas (Juniperus communis) kattai, kadajas, kadarik Harilik kadakas kasvab sageli lagedatel aladel mere ääres, karjamaadel, metsades, loopealsetel, nõmmedel, soostunud aladel, kääbuspõõsa-kooslustes jm
19-20 saj. • Mihkel Veske (1843–90) uuris karisid ja mordvalasi • Jacob Hurt (1839–1907) käsitles setusid etnograafilisest vaatenurgast, algatas üle-eestilise rahvaluule kogumise ja publitseerimise; enam kui 1400 kaastöölist, suured materjalid. • Mathias Johan Eisen (1857–1934) oli rahvaluuleteadlane ja usundiloolane. Ala- tes 1880ndatest tegeles ligi 1500 kirjasaatja abil rahvaluule kogumisega. • Oskar Kallas (1868–1946) käis välitöödel Lutsi ja Kraasna eestlaste juures. Kraas- na — 16. saj setumaalt Pihkvamaale ümberasunud, 1901 olid enamikus venestu- nud. • Soome etnograaf Heikel • Eesti Kirjameeste Selts • Eesti Põllumeeste Selts • Eesti Üliõpilaste Selts • Eesti Rahva Muuseum (1909, juhtiv roll Oskar Kallasel ja Kristjan Raual) 4.2 Etnoloogia kui teadus Eestis 4.2.1 Eesti Vabariik Iseseisva teadusena sai nimeks etnograafia ja eraldus selgelt folkloristikast ja usundi- loost.
Sophia Vardi (Marta Lepp) Impressionistliku kirjanduse leidmine on tõenäolisem. Ta istus noorena vangis ning põgenes sealt, kõigist oma seiklustest kirjutas ta mälestusi. Siis muutus ta Taarausuliseks ja tast sai ajakirja ,,Hiis" väljaandja. Üsna üldine tundub olevat, et kasutatakse võõraid suuri tekste, eriti mütoloogilist või piibli ainest. Piibliainelisi seotud tekste on rohkem nt Raudsepal, Tassal. Ja on ka rahvalikku mütoloogilist ainest (Kitzberg, Särgava, Reiman). Ka Oskar Lutsi puhul võib öelda, et mingit kokkukõla sümbolistliku kallakuga on. Võime öelda, et draamas on väga palju erinevaid näiteid. 20ndate algupool viibib uusromantilises hämaruses. Suurte alustekstidega seoses rõhutus ka allegooriline alge (ütlen üht, aga mõtlen muud). Alasti elu kujutlemise taotlust väga ei näe. Ekspressiunimi mõju võib näha umbes aastast 1923-1930(algused). 20ndatel aastatel on välja tuua paar üksikut teost. August Kitzberg
annaabi.ee 
