Kas raskeks pole läinud? ,,Olen jah selline tüüpiline talumees: ise kasvatab, ise tegeleb tootearendusega, ise läheb turule müüma ka." ... ,,Vahel on küll nii, et lähen täitsa tüdimusega lavale. Aga samas unustan pärast paari esimest takti täiesti ära, et teen seda juba ei- tea-mitmendat korda." ... ,,Kümme aastat tagasi ma üldse es kõnõlõ võru kiilt. Tuu tull postiljoniametiga, sääl oll ta tüükiil. [...] Postiringin olli vana inemise, ma vei neile pensioni; na viimäne kui üts kõnõlsiva võru keelen - nii ta külge jäi. A peris nii, et ma egäl puul üle Eesti tuud kõnõlõ, tuu tull nii, et ku mi lätsimi ,,Viie pääle" pundiga edimest kõrda Talnale, [...] mi kõnõlsimi egäl puul võru keelen ja sis kävegi krõks pään, et ei piäki vägisi tuud põhjaeesti kiilt kõnõlõma. [...] Mu meelest kõik asja om saanu aetus. [...] Või-olla, et inemise ei julgu üteldä, et na aru ei saa, tuud ma ei tiiä." ..
Kas raskeks pole läinud? ,,Olen jah selline tüüpiline talumees: ise kasvatab, ise tegeleb tootearendusega, ise läheb turule müüma ka." ... ,,Vahel on küll nii, et lähen täitsa tüdimusega lavale. Aga samas unustan pärast paari esimest takti täiesti ära, et teen seda juba ei-tea-mitmendat korda." ... ,,Kümme aastat tagasi ma üldse es kõnõlõ võru kiilt. Tuu tull postiljoniametiga, sääl oll ta tüükiil. [...] Postiringin olli vana inemise, ma vei neile pensioni; na viimäne kui üts kõnõlsiva võru keelen - nii ta külge jäi. A peris nii, et ma egäl puul üle Eesti tuud kõnõlõ, tuu tull nii, et ku mi lätsimi ,,Viie pääle" pundiga edimest kõrda Talnale, [...] mi kõnõlsimi egäl puul võru keelen ja sis kävegi krõks pään, et ei piäki vägisi tuud põhjaeesti kiilt kõnõlõma. [...] Mu meelest kõik asja om saanu aetus. [...] Või-olla, et inemise ei julgu üteldä, et na aru ei saa, tuud ma ei tiiä." ..
külgseintest tagasipõrkuvat lainetust. Stardiseinast 15. meetri kaugusel asuvad lipud, mille järgi kohtunikud veenduvad, et võistlejad ei ületa vee all ujumiseks lubatud 15. meetrit. Iga raja mõlemas seinas on pöördekohtunik, lisaks sellele on võistlustel starter ja peakohtunik. Lisaks on ujumisega väga tihedalt seotud: sukeldumine, kujundujumine, veepall ja vettehüpped. Küll aga on meie omad Võroksesed lõuna Eestist andnud ujumisele hea selgituse ja hinnangu, nimelt: Ujominõ om inemise vai eläjä liikminõ vii sisen ilma kõrvalidsõ abilda. Ujominõ om tervüsele hää. .
tõsõgi ratta vällä. „Panõ hopõn ette, rattaq vankri pääle ja sõidat mul takan!“ Konstaabli jalgrattaga iin, August hobõsõga takan ja niimuudu terve Kärnä külä igä peremehe ja popsi poolõ. Kõigiga tegi konstaabli juttu, kül maast ja ilmast, ja egas küsümäta jäetü, et mis tuu Juurõ August sul takan sõit? „A August. No August vii Kribulõ varastõt vahtsit vankrirattid tagasi.“ P.S Kohanimeq ja inemiste nime omma muudõtu, selle et mi külan viil inemise elässe, kelle esä noid rattid ostsõ. Lugu om kirjä pantu Oskar Leoki mäletämise järgi ja joba 15 aastat tagasi. Küläl om kah uus nimi, vanstõ oll Kärstna , nüüd Antsu (Saarõ Evar tiid). Ja lugu om vana, juhtu inne tõist ilmasõta. Kroonmäe Aivar 5061253 [email protected]
Kas raskeks pole läinud? ,,Olen jah selline tüüpiline talumees: ise kasvatab, ise tegeleb tootearendusega, ise läheb turule müüma ka." ... ,,Vahel on küll nii, et lähen täitsa tüdimusega lavale. Aga samas unustan pärast paari esimest takti täiesti ära, et teen seda juba ei-tea-mitmendat korda." ... ,,Kümme aastat tagasi ma üldse es kõnõlõ võru kiilt. Tuu tull postiljoniametiga, sääl oll ta tüükiil. [...] Postiringin olli vana inemise, ma vei neile pensioni; na viimäne kui üts kõnõlsiva võru keelen - nii ta külge jäi. A peris nii, et ma egäl puul üle Eesti tuud kõnõlõ, tuu tull nii, et ku mi lätsimi ,,Viie pääle" pundiga edimest kõrda Talnale, [...] mi kõnõlsimi egäl puul võru keelen ja sis kävegi krõks pään, et ei piäki vägisi tuud põhjaeesti kiilt kõnõlõma. [...] Mu meelest kõik asja om saanu aetus. [...] Või-olla, et inemise ei julgu üteldä, et na aru ei saa, tuud ma ei tiiä." ..
Contra loomingut iseloomustavad võrukeelsed luuletused ja neid on ilus kuulata. Luuletus “Terminaator” Pole sõber igaüks kes hõikab sulle “Hõi!” iga libe moodustis ei ole taluvõi iga ilus tütarlaps ei ole Maarja-Liis iga linn kus kõrge torn ei ole veel Pariis . „Urvaste laul“. Meenutusi Urvaste ajaloost. Kogu eesti rahvas muutunud on kurvaks sest nad veel pole kuulnud laulu Urvastest ehkki auklikud ta kruusateed ülihead meile need eesti inemise´ olli väega õnnõtu´ laulu urvastest näil kullõlda es õnnõstu 3 kuigi mulkliku mi ruusatii´ meile hää´ na ummõti. Kasutatud kirjandus : http://lib.werro.ee/index.php/contra.html http://et.wikipedia.org/wiki/Contra http://www.tsitaat.com/tsitaadid/autorid/contra 4
kontekstist välja rebitud lauseid. [5] Ruitlane on Eesti Kirjanike Liidu, Tartu Noorte Autorite Koondise ja Eesti Autorite Ühingu liige. [2] 4. Tunnustused · 1. koht ajakirja "Kalastaja" kalastusteemalisel kirjandusvõistlusel "Kalamehejutt" (2001) · 4. koht Kalevala MM-il Espoos. (2002) · 2. koht 2004 a romaanivõistlusel romaaniga "Kroonu" · Bernard Kangro kirjanduspreemia (2004) [2] 5. Looming · "Inemise sisu" (Tartu 1998) -Luuletused võru ja eesti keeles · "kaera jaan ja mister propper" (Võro 1999) -Luuletused võru ja eesti keeles · Lasteromaan "Kail" (2000) · "Volli": Metsavelledraama üten vaatusen, viieteistkümnõn pildin (Võru 2004) · "Kroonu" (2005)- Vene sõjaväest rääkiv romaan, 2004. a. romaanivõistlusel 2.koht · "Peko" (2005) Näüdendikäsikiri setode nurmejumnal Pekost- ühistö Kauksi Üllega
" Mõlemad mehed kirjutasid alla nn 40 kirjale, mis veelgi tõestab, et tegemist on NSVLi vastase luuletusega. Kasutatud materjalid Kasutatud allikad: 1.Vikipeedia. Hando Runnel [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Hando_Runnel 2.Kairi Koppel. Hando Runnel [WWW] http://hando-runnel.weebly.com/index.html 3.Timo Arbeiter. Hando Runnel [WWW] http://www.slideshare.net/timo277/hando-runnel-1197829 4.ETV. Runneli pilt [WWW] http://www.etv.ee/failid/14983.jpg 5.Urmas Vadi. Inemise sisu [WWW] http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=910661 6.Kirjandus- ja teatriteaduse alused.[WWW] http://www.student.ee/loengud/failid/Kirjandus-%20ja%20teatritead Tänan kuulamast!
Om asja ilman imelise, teed toda kävven mõtli ma: sääl saatva kooljat peijelise, siin jooksva latse lustiga! Om asja ilman imelise, nii jäi ma veelgi mõtlema: sääl hauda kandva inemise, siin mõteten veel astu ma! Kõrd, talvel, kerkokellä löödi ja lööja olli oma lell. Mo emä aus sis joodi, söödi --- see mälestüs om mulle hell. Ma tulli, kui so vaene korjus jo külman lautsin magasi.
Konspekti põhiosa keskendub erinevatele ainevaldadele, millega etnoloogid tegele- vad. Lõpuks antakse lühiülevaade maailma kultuuridest, käsitledes näidetena tänapäeva eelindustriaalsetest kultuuridest põhjalikumalt Vanuatu (Melaneesia) ja Mehhiko ”in- diaanlaste” kultuure. Õigused ja kohustused Te võite seda teksti vabalt trükkida ja muuta. Te võite seda levitada, kui sõber vajab — või levitamata jätta. See on iga inemise vaba voli ja südametunnistus. Keegi ei vastuta selle eest, et loengukursust ei muudeta või ei oodata ühe või teise punkti all eksamil midagi muud. Võite teksti täiendada vastavalt loengus räägitavale või sootuks mitte kasutada. Tegemist on ju küllaltki üldfilosoofilise teemaga, mitte teadusega, seega on igal mõtleval inimesel interpreteeringuteks piisavalt ruumi. Ja veel üks praktiline märkus — tekst on küljendatud nii, et ta jääks ”viisakas” lehe
Hea veel, kui omad, aga võib ka teiste omi. Sest miks mitte ka teiste omi, kui rubla antakse ja kui omal midagi pantida ei ole!" Direktor naeris heasüdamlikult. Ka Indrek katsus kaasa naerda, sest ta püüdis end vastu tahtmist uskuma panna, et temaga heidetakse halba nalja. ,,Nüüd võite minna," ütles direktor lõpuks. ,,Aga hoidke seda endale, mis meie kahekesi rääkisime. Härra Maurus usaldab teid, sellepärast räägib ta nõnda. Teie olete juba suur ja pikk, teil on inemise aru peas. Maal on veel ausaid inemisi. Olete kuulnud, kui ausad olid meie esivanemad? Nad valisid omale kuningad ja saatsid nad siis sakste juure lossi, kus nad kõik ära tapeti. Nii ausad olid meie esivanemad ja nõnda jäime ilma kuningata ning oleme seda tänapäevani. Aga siis saime Vene keisri varju alla, minu kool sai ka, -- ja nüüd olemegi tema varju all, muidu oleks saksad härra Mauruse kooli juba ammugi kinni pannud... Nii siis -- hääd ööd, hääd ööd