Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused (5)

Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia algused

Kultuuri määratlus ajalooliselt

Kuni 19. sajandini seostus kultuuri määratlus eelkõige kõrgekultuuriga: kujutav kunst , muusika , kirjandus jne. Kultuur on eliidi privileeg , see pole kõigile kättesaadav. Kultuur on vaid osa inimese tegevusest. Levib arusaam, et on rahvaid, kus kultuuri ei olegi. Neid rahvaid peeti metsikuse reservuaariks, kust arenenud rahvad said ammutada inspiratsiooni.
Distsipliinid etnoloogia ning kultuuriantropoloogia arenesid välja 19. sajandi teisel poolel.
1871. aastal esitas Edward Tylor esimese etnol/kultatrop kultuuridefinitsiooni: Kultuur on kompleksne tervik, mis hõlmab ühiskonna liikmena omandatud teadmisi, uskumusi, kunste , moraali, seadusi jne.
Seega on kultuur kogu inimtegevus, nii kõrgkultuur kui ka igapäevased tegevused.
Sellest tulenevalt hakatakse ka teadlaste poolt rõhku panema inimeksistentsi pisiasjadele, kasvavad välja etnoloogia ning kultuuriantropoloogia.
Definitsioonile heideti aga ette, et loetelu on ähmane ning jätab välja mitmed aspektid.
Leslie White: Kultuur on kehaväline, ajutine kogum asjadest ja sündmustest (pole bioloogiline), sõltub sümoliseerimisest (kultuur pole iseeneslik, kultuuri osaks muutuvad nähtused, kui inimesed väärtusatavd mingeid objetke ning protsesse).
Melville Herskovits (USA antropoloog ): kultuur on inimese poolt loodud osa keskkonnast. (Samas on aga ju ka olemas loodusnähtused, mis omavad inimeste silmis olulist tähendust). Seega ei ole definitsioonid ammendavad.
Kultuuri- või sotsiaalantropoloogia : tegelevad inimese olemuse uurimisega. Kultuuriantropoloogia lähtub kultuuri kontseptsioonist ning sotsiaalantropoloogia lähtub ühiskonna kontseptsioonist. Vahel kasutatakse neid sünonüümidena.
Nad on välja asvanud koloniaalsüsteemist. Inglise kolooniate valitsemise süsteem: kohalike struktuuride kasutamine ning kaasamine administratiivprotsessi. Sellest tulenevalt oli hea teada nende rahvaste sotsiaalseid struktuure. See andis võimalise vältida konflikte, sujuvamalt elu korraldada. Oluline motiiv põlisrahvaste kultuuride uurimisel oli võimu kinnistamine .
Teine põhjus, mis toimus tavaliselt koloniaalsüsteemi raamides oli misjonitöö: misjonäridel oli samuti tugev motivatsioon õppida tundma kohalikke elanikke, tavasid, traditsioone, religioone ja seda ristiusu paremaks levitamiseks.
Kujunes mitte-euroopa rahvaste uurimisel, uuriti kaugeid, eksootilisi rahvaid. Avastati uusi rahvaid.
Volkskunde: oma rahva uurimine
Völkerkunde: võõraste rahvaste uurimine
Etnoloogia: Alguse saanud volkskunde-laadsest uurimusest, uuritakse talurahvast, lihtrahvast. Oma ühiskonna raamides alternatiivi uurimine: eliit uurib talurahvast. Motivatsiooniks rahvuse põhjendamine. Rahvusriigi tekkimise protsess oli toimumas või toimunud. Uuritakse lihtrahva kultuuri, et tõestada, ka meil on kultuur.
Etnograafia : kõige eelneva sünonüüm. Eestis, (kuni 90ndateni) vanem termin, etnoloogia kohta. Etnoloogial ning etnograafial on aga peen mõistevahe. Etnograafia on mõeldud pidem kirjeldamisena: kirjeldatakse kultuurielemente, rahvaid. Etnoloogias on olulised aga võrdlemise aspektid, mõtestamine.
Folkloristika: rahvaliku esteetika uurimine. Folkloristika on rohkem tekstikeskne, aga pole selget piiri folkoristika ja eelnimetatud teaduste vahel.
Tänapäeval on uuritavad valdkonnad laienenud , huvigrupid on suurenenud.
Selle mõtte, et teatud osas on kõik inimesed maailmas võrdsed, käis esimesena välja Adolf Bastian, kes ütles, et kõigil rahvastel on ajalugu. Tänapäeval nimetatakse seda inimkonna psühholoogiliseks ühtsuseks e biopsühholoogiliseks võrdsuseks. Kuigi indiviidid on erinevad, on inimpopulatsioonidel võrdne võime kultuuri luua. On teatud ühised asjad, mis ühiskondi seovad,
biloogilised universaaliad: laste kasvatamise pikk periood, aastaringne seksuaalsus , sümbolite, tööriistade ja keele kasutamise võime.
On ka kultuurilised universaaliad, teatud ühised kultuurilised nähtused, mis on kõigis ühiskondades olemas. Näiteks eksogaamia ning endogaamia.
Endogaamia: normid, reeglid, mis määravad, millised grupi piires peab inimene abielluma. Mõned indiviidi on abiellumiseks liiga kauged . Näiteks ei tohi abielluda üle rassipiiride.
Eksogaamia: millisest grupist väljapoole peab inimene abielluma. Näiteks sugulastega ei tohi abielluda. Mõnedes ühiskondades keelatakse abiellumine hõimusiseselt, sest nad peavad end ühise esivanema järletulijateks ning seega ka sugulasteks.
Globaliseerumine, maailmaküla: kultuuride ühtesulamine, ühtsete väärtuste ja sarnaste elementide levimine. Massimeedia, popmuusika , sidevahendid , sport , Coca- Cola . Sellega seoses kasvavad ka kultuuribarjäärid, globaliseerumine ei aita üksteisemõistmist, kultuurilised konfliktid.
Erinevad kultuuritasandid:
globaalne tasand: kõigis ühiskondades olemas samad aspektid
regionaalne tasand: regionaalsel tasandil olemas kultuuris ühised aspektid
lokaalne tasand: lokaalsed tasandil on kultuuris ühised aspketid
(individulaane tasand): klassikalises kultuuridefinitsioonis on kultuur kollektiivne, aga iga inimene võib luua oma kultuuritasandi, indiviidi tähtsutamine on tänapäeval oluline.
massikultuur , massiühiskond: 20. sajandil, koos industriaalühiskonna arenguga on muutunud oluliseks liidrite püüd rahvaga manipuleerida , propageerida mingeid väärtusi, integreerida inimesei sarnaste väärtustega süsteemi. Propaganda , reklaam . Sarnaseid asju selgitatakse paljudele inimestele korraga. Institutsioonid püüavad siseneda inimeste sotsiaalsetesse ja psühholoogilistesse sfääridesse, et panna neid ühtmoodi käituma. Püüd luua massiteadvust.
subkultuurid , kontrakultuurid: vastanduvad massikultuuridele. Püüd eralduda, individuaalsuse, kohalikkuse rõhutamine.
kultuurirelativism : väärtustatakse kultuuride erinevusi, sallivus kultuurierinevuste suhtes. Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia jaoks fundamentaalne. Ei esitata hinnanguid ega alaväärtustavaid väiteid.
etnotsentrism: enda kultuuri paremaks pidamine, teiste kultuuride hindamine enda kultuuri väärtuste ja mõtteviiside alusel. Pole enam tõepüüdlusega teadus, vaid propaganda. Samas on olemas ka loomulik etnotsentrism, loomulikult peetaks end teistest paremaks. Inimesele pole loomulik olla kultuurirelativistlik.
emic: keskendub inimeste endi seletustele ja tähenduskategooriatele, uurib kultuuri seestpoolt. Uurija pole kunagi targem kui uuritavad. Lähtutakse uuritavate enda maailmatunnetusest, viisidest, kuidas asju seletada. Lähtumine kohalikust diskursusest. Võimaldab paremini kohalikku ühiskonda mõista.
etic : üldiste tähenduskategooriate rõhutamine, kultuuridevahelistest tähenduskategooriatest lähtumine, pigem väline. Võimaldab paremini läbi viia kultuuridevahelisi võrdlusi.
Kumbagi strateegiat pole aga võimalik täielikult rakendada. Pole võimalik omandada uuritava ühiskonna elutunnetust (emic), ent pole võimalik ka üldse mitte arvesse võtta kohalikku eripära (etic). Tavaliselt on lähenemised kahe sümbioos.
võtmesümbolid, baasväärtused, kultuurifookus: mõisted osutavad samale asjale, kesksetele väärtustele, mis integreerivad kultuuri tervikuks. Need on need aspektid, mis võimaldavad kultuuri teistest kultuuridest eristada. Need on sellised tunnused, mida ühiskonnaliikmed ise väärtustavad. Kõige olulisemad sümbolid, väärused, millele on suunatud ühiskonna fookus . Sellega kaasneb aga sterotüüpide loomise oht.
enkulturatsioon: protsess, kus kasvamise käigus saab lapsest mingi sotsiaalse grupi liige, ta võtab omaks nende väärtused.

• individuaalne õppimine – laps jälgib, mida teised teevad. Viibides keskkonnas õpib ja võtab omaks. Juhuslik.
  
• sotsiaalne situatsiooniline õpetamine – laps kaasatakse tahtlikult mingite tegevuste jälgmisse. Sihipärane.
  
• kultuuriline õppimine – põhjalikult seletatakse mingisuguseid asju
  

reaalne kultuur: see, mida uurija ise dokumenteerib, vahetult kogeb . Kuidas inimesed tegelikult käituvad ja asjasse suhtuvad, olenemata reeglitest.
ideaalne kultuur: normid, reeglid, kuidas ühiskonnas peaksid inimesed käituma, asjad olema.

Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia ajalugu

Koolkonnad
Evolutsionism
Edward Tylor esitas kultuurievolutsiooni teooria, põhiteesid Darwini poolt. Kõik rahvad teevad läbi arengutee, kultuuri unilineaarne areng. Metslus – barbaarsus – tsivilisatsioon. Erinevus tuleneb sellest, et rahvaste areng on erineva kiirusega. Tsivisatsiooni tunnused on tööstuse olemasolu, selle eriharud, metallitööstus, põllumajadus, arhitektuur , teadus, religiooni seisund, moraalse alge olemasolud jne. Tylor: barbarid, metslased ei saa enam iseseisvalt tsivisatsiooni jõuda. Sinna jõuab aastasadade pikkuse eurooplastega läbikäimise tulemusel. Õigustus koloniseerimisele, “üllas tsiviliseerimismissioon”. Metslasi vaadates saab aimu tsiviliseeritud maailma minevikust.
Evolutsionistlik vaatepunkt on küllaltki materialistlik, majanduslikud asjaolud ei põhine juhusel. Üsnagi etnotsentristlik vaatepunkt, kuna Inglismaal toimus sel ajal tööstusrevolutsioon, rasketööstus oli kõige paremini arenenud, seega selle teooria järgi oli Inglismaa kõige paremini arenenud, kõige tsiviseeritum.
Lewis Henry Morgan – USA teadlane , juurutas USAs evolutsionismi, tegeles rohkem ühiskondlike aspektidega.
Ei ole inimtunnetusega vastuolus , kuid ei anna vihjeid miks sarnasel arenguetapil ühiskonnad on erinevad.
Difusionism
Kultuurinähtused levivad erinevate rahvaste ja piirkondade vahelise kultuurikontaktide kaudu. Igal rahval on erinev kultuurikontaktide kogum, mistõttu on ka tulen erinev.
Briti koolkond (Smith, Perry, Rivers ): iga kultuurinähtus saab tekkida vaid korra ning sealt hakkab ta levima. Kõik kultuurinähtused on tekkinud ühes kultuurikoldes ja sealt mujale levinud. Teadlaste ülesandeks on leida inimkonna kultuuri algkodu. Ühe seisukoha järgi on selleks Vana Egiptus , pakuti ka Babülooniast, muistset Hiinat.
Saksa-Austria koolkond (Ratzel, Grabnerm Schmidt ): tahtsid süstematiseerida maailma kultuurilst olukorda. Kultuuri ringide teooria – laiad kultuuriareaalid, millest maailm koosneb (7,8 tükki). Igale areaalile anti mingi sümboolse eseme järgi nimetus. Selle suure areaali raames on kultuurielemendid sarnased. Kultuuri ülevõtmine toimub kultuuriringide piiridel. Ringide siseselt on vahetus tihedam, seetõttu olid nad sarnasemad.
Ameerika koolkond (Wissler, Kroeber): üks kultuurielement võib tekkida erinevates maailma piirkondades autonoomselt, aga toimub ka elementide levik. Aga kultuurielementide algpunkt on siiski avastatav. Moodustasid ka geograafilisi kultuurikeskusi, areaale on palju, maailma kohta sadu või tuhandeid.
Historism e ajaloolis -kriitiline koolkond e ajalooline partikularism e Franz Boase kk

Franz Boas

Kui difusionism ja evolutsionism püüavad seletada kogu maailma kultuurisüsteemi, siis Boas seda ei püüa, ta ei ürita teooriat luua. Ta on evolutsionistide opponent, kriitiline lähenemine, kritiseeris eelkõige meetodit või viisi, kuidas teooria välja mõeldi. Tylor oli tugitooliteadlane, ta polnud kunagi ise rändamas käinud, lähtus teiste andmetest. Boase arvates polnud see aus ega õige. Tuleb minna ja uurida, mis päriselt toimub. Midagi ei saa väita, kui pole käidud ja vaadataud, kuidas asjad tegelikult on. Teooria peaks olema loodud suure kogutud andmetiku põhjal. Esimene, kes tuleb välja mõttega seada indiviid kultuurikeskmesse. Võib-olla tuleb kultuurispetsiifika just indiviidi spetsiifilistest omadustest, arusaamadest.

Prantsuse sotsioloogiline koolkond

Emil Durkheim . Kõige tähtsam uurimisobjekt on inimühiskond. Ühiskond pole indiviiidide summa, vaid sellel on eriline kvaliteet. Peamine uurmisobjekt peaks olema sotsiaalne fakt e ühiskondlik nähtus: indiviidi piire ületav tunne, mõte või muu tunnetus, mis surutaks inimesele peale. Inimene ei saa olla kui kultuuriuurimise kese, sest ühiskond loob inimeste üldsed arusaamad, põhitõed, tabud jne. Primaarne on seega inimühiskond üldiselt. Pealesurumine võib olla organiseeritud: öeldakse ette, kuidas käituma peab, seadused, normid. Või organiseerimata: pole kuskil kirjas, aga on üldine hoiak. Sotsiaalsed faktid on tunnetatud grupiloogikast, mitte indiviidi omadest .

Funktsionalism

Bronislaw Malinowski. Murrang kultuuriantropoloogia ja etnoloogia ajaloos. Lähenemisviis on varasemast erinev. Viib justkui ellu, mida Boas propageeris . Tegi palju välitöid. I MSi ajal Austraalias, sattus vaenuliku kontingendi laagrisse, palus end viia metslaste saarele -> kolm aastat välitöid Trobriani saarel -> pärast sõda avaldas oma teooria.
Ühiskonna institutsioonid täidavad oma liikmete vajaduste või ühiskonna säilitamise funktsioone. Inistitutsioonide väljaarendamine on saanud alguse vajadusest rahuldada inimeste füsioloogilisi vajadusi, põhivajadusi: toitumine, järglased, kehaline heaolu, julgeolek, puhkus, liikumine, kasvamine.
Impulss – tegevus – rahuldus.
Baasimpulsid: hingamine , janu, seksimissoov, hirm, valu. Kogu tuum on selles.
Inimesed on loomad, pole inimolemust olustav teoreetik . Et gruppide põhivajadusi rahuldada on loodud institutsioonid. Tekivad juba sekunadaarsed vajadused, mis on seotud põhivajadustega: poliitika, majandus jne.
Kõigil ühiskonnanähtustel on mingi funktsioon, need, millel pole funtsiooni, kaovad. Evolutsionismi kriitika: pole võimalik, et inimesed säilitavad mingeid kultuurinähtusi. Kui element, mis on tekkinud esineb ka praeguses ühiskonnas, siis pole tegemist minevikujäänukiga, peab olema tekkinud uus funktsioon.

Strukturaal-funktsionalism

Alfred Reginalt Radcliffe-Browne. Esile on tõstetud sotsiaalse grupi vajadused, mitte indiviidi vajadused. Kõige olulisem on ühiskonnas sotsiaalse strutuuri säilitamine. Inimene sünnib sotsiaalsete institutsioonidega maailma, inimene peab ka kohanema ühiskonnaga. Funktsionalism ei pööra tähelepanu minevikulisele mõõtmele, ajaloole. Fookus on uurija kaasajas. Pigem domineerib kaasaegse ühiskonnas uurimine. Ei tunnistanud Malinowki põhivajaduse skeemi. Funkts pole hea viis seletada kultuurierinevusi.

Lingvistiline relativism

Boas – Sapir – Whorfi hüpotees. Rahva maailmatunnetus sõltub nende keele omadustest. Saame aru asjadest, mille kohta on olemas mõisteline aparaat. Mõjutab meid arendama oma keelt. Mis on ühiskonnas oluline, selle kohta on palju sõnu, detailsemaid sõnu. Mõtlemine mõjutab keelt, keel mõtlemist.
Psühhoanalüüs
Sigmund Freud ( 1856 -1939), Carl Gustav Jung (1975-1961)- inimeste teadvusest väiksema osa moodustab teadvustatud osa ja suurema osa moodustab teadvustamata osa ehk alateadvus. Teadvustamatud ihad on muutumatud ja neid ei saa kontrollida. Hiljem jagas Freud isiksuse kolmeks: mina, ülimina (väärtuste ja normide kogu) ja miski. Freudi järgi peaks ka ühiskonda defineerima inimisiksuste kaudu. Ühiskonna seatud piirangute ja tungide vahel valitseb alatine vastuolu. Jung töötas välja teooria, mis seletab, et alateadvus koosneb isiklikust alateadvusest ning kollektiivsest ehk absoluutsest alateadvusest. Kollektiivne alateadvus moodustab inimisiksuste aluse ning koosneb arhailistest ja mütoloogilistest kujunditest. Nii Jungi kui ka Freudi teooriad on tõestamatud.
Psühhoanalüüsi baasil on välja töötatud erinevaid kultuuriantr teooriaid- nt konfiguratsionism e kultuurimudeli teooria- Ruth Benedict (1887-1948), avaldas 1934 „Kultuurimudelid“- kultuur nagu indiviidki on enamvähem püsiv mõtlemise mudel, st kultuur on indiviidi laiendus . Psühholoogiline ühtsus tagab ka kultuuri ühtsuse. Peamine on jälgida kollektiivse tegutsemise struktuuri. Kolm põhilist mudelit, mille alusel peamiselt tegutsetakse:

• apolloonlik(USA, New Mexico osariik, kus elavad mõõdukad ja traditsioone armastavad zuni indiaanlased ),
  
• dionüüslik (Loode-Ameerika kwakiutli indiaanlased, kes on ekstaatilised ja paranoilised, kõik teod on ajendatud tunnetest)
  
• iakcholik (Meloneesia Okeaanias, dobud, kes on emotsionaalse dominandiga, kuid samas salapäratsevad ja skisofreenilised)
  

Nende mudelite aluse töötas välja Nietzsche . Tänapäeval ei peeta seda kultuuri mudeli teooriat väga pädevaks, toetub liiga kitsastele alustele ning kinnistab rahvaste stereotüpoliseerimist.
Psühholoogiline antropoloogia - Margaret Mead. Tema jaoks oli tähtsaimad küsimused seotud soorollidega (kas looduse poolt antud või ühiskonnast tulenevad. Tema järeldus oli, et looduse roll on peaaegu olematu ning soorollid on inimeste poolt välja mõeldud ja rakendatud. Omal ajal kasutati seda argumenti ka naiste õiguste eest võitlemiseks ning sotsiaaldarvinismile kanda astumiseks. Esimene tähtsaim kasvatusmeetodite uurimine Samoa saarel.).
Strukturalism
Claude Levi- Strauss - prantsuse etnoloog. Strukturalism oli 60ndate domineeriv lähenemine ning viimane tõsine katse seletada ära kogu kultuuri olemus. Katse lahendada kultuuride võrdlemise probleemi.
„Strukturaalne antropoloogia“ 1958- Kultuuri nähtusi tuleb uurida sünkroonselt. Kultuuri nähtusi tuleb uurida nende sisemises ja välises ühtsuses. Lõppeesmärk on modelleerida struktuur ehk arvatav algoritm, mis määrab ära nähtuste arengu varjatud loogika . Tavaliste inimeste eest on kultuuri struktuur varjatud, see toimib alateadlikult.
1962 „Metsik mõtlemine“- pärismaalaste mõtlemise eripärad. Konkreetne teadvus — klassifitseerimise viis, kus primaarne on konkreetne. Konkreetsest esemest jõutakse sümbolini ja sealt spetsiifilise ja abstraktse mõisteni - definitsioonini, mida aga juhtub haruharva.
Bricolage — mõtteprotsessi spetsiifika, kus mõttetegevus seondub eelkõige mineviku tegevusega . Siin puudub etteplaneerimine ning see võib esmapilgul tunduda kaootiline .
Olemas on kahte laadi teadvuse mudeleid- konkreetne teadvus (mida me näeme ja mis on reaalselt olemas) ning bricolage (kaootiline ja segane mõtteprotsessi spetsiifika, puudub põhjus-tagajärg seos ning võime etteplaneerida). Müüdisisene loogika . LS on kõige keerulisem kultuuriteoreetik.
Müüdi uurimiseks kasutab LS binaarseid opositsioone: sakraalne /profaanne; elus/surnud; mees/naine; lubatud/mittelubatud; puhas/mittepuhas; oma/võõras.
Meeleiste opositsioonidena märgib ta järgnevaid: toores /keedetud; niiske/kuiv.
Mittesemeelelistena kommunikatsioon/mittekommunikatsioon ja mesi / tubakas .
eurooplane - “insener”
pärismaalane - “brikolöör”
teadus
müüt
globaalsed küsimused
konkreetsed inimtegevused
kultuur
loodus
mõiste — üheselt mõistetavus ning ei eelda adressaati
märgid — peab eksisteerima vastuvõtja
sündmusi luuakse struktuuride abil
struktuure luuakse sündmuste eeskujul
mäng — tugineb võrdsusel ja sümmeetrial
rituaal — väljendub ühe osapoole headuses
kunst — objekt ja sündmus loovad struktuuri
müüt — struktuur loob objekti ja sündmuse
Neoevlolutsionism
Leslie White - neoeolutsionism algas 30ndatel, tähtsaimaks teoreetikuks White. Püüd anda esialgsele kultuurievolutsionismi ideele paindlikum tõlgendus. White pakkus välja, et evolutsiooni võiks tõlgendada läbi töösse rakendatud energia suurenemisega ajaloos. White ignoreeris seda, et kultuuriteooriasse võiks rakendada ka psühholoogiat. Teised neoevolutsionistid: Marshall Sahlins (1930), Julian Steward. Olulised mõtted: keskkonda adapteerumine ning multilineaarne areng.
Kultuurirelativism
Melville J. Herskovits - kultuurirelativistide koolkond tunnistas kollektiivselt, et kõik kultuurid on võrdväärsed, iseseisvad ning täisväärtuslikud, mis oli tol ajal väga uudne. KR sai eriti populaarseks 50ndatel . Igale kultuurile peaks lähenema erinevalt võttes arvesse erinevate kultuuride mõistete ja hinnangute süsteeme. Kultuurifookused on erinevates kultuurides erinevates kohtades. Tänapäevases Euroopas ja USAs on fookuses tehnika, keskajal üleloomulikud nähtused, Indias lehmad jne.
Interpreteeriv antropoloogia e sümbolanalüüs e semiootiline antropoloogia
Clifford Geertz - kultuur kui tekst, tõlgendus vs seletus. Tõlgendava antropoloogia põhimõtted: suurte juttude aeg on möödas, kultuuri ei ole võimalik seletada, antropoloogid saavad vaid tõlgendada, enne tõlgendamist tuleb mingit kultuurinähtust nii detailset kui võimalik kirjeldada (tihe kirjeldus). Kultuuri võib käsitleda tekstina ning antropoloogi lugejana ning etnograafi kultuuridevahelise tõlgina. Interpreteeriva antropoloogia omaduseks on keskenduda eranditele, juhuslikele kultuurinähtustele ja kontekstile.

Hermeneutika

Hermeneutiline antropoloogia põhineb hermeneutilisel filosoofial. Kultuur kui tekst.
Hans-Georg Gadamer. Dialoogi metafoor . Tähenduste loomine toimub vastastikuse suhestamise läbi. Tähendused on potentsiaalsed , spetsiifiliselt luuakse need uurija ja uuritavate dialoogis . Pidevalt korrigeeritakse üksteise arusaamu, läbi üksteisemõistmise mõistetakse kultuure paremini. Hiljem – dialoogi metafoori tuleks korrigeerida , tuleks kasutada läbirääkimiste metafoori. Valikud ning otsused tuleb läbi rääkida. Dialoog on vastastikune. Varem polnud uuritavatel üldse sõnaõigust kaasa rääkida, hiljem õigused kasvavad, dialoogiline arusaam on üks samm selles.
Paul Ricoeur. Algus keskaja piiblitõlgendamises. Kuidas inimesed oma kultuuri mõtestavad. Paljude andmete pideva tõlgendamise läbi jõuab uurija ka perifeeriasse ning mõistab kultuuri paremini.

Kognitiivne antropoloogia

Osaliselt mõjutatud psühholoogilistest uurmustest, tegeleb samuti tähenduste uurimisega.
Stephen A. Tyler (1932). Keele, kultuuri ja teadvuse suhted. Ühiskonna teadmiste ja emotsioonide struktuur.
Kuidas inimesed loovad oma kultuuri tähendusi, kuidas luuakse teadmisi.

Kultuurimaterialism

Marvin Harris. Sotsiokultuurilistes süsteemides ilmnevad põhjuslikud seosed. Majandus määrab ühiskonna baasehituse, selle peal alles ilmnevad muud aspektid. Uuritakse ühiskonna arengu seost majanduse arenguga, demograafilise arenguga, keskkonnaga. Võttis tuntud kultuurilised faktid ning näitas nende demograafilis-majanduslikke põhjuseid. Näiteks miks mõeldi välja religioosseid käske ja keelde.

Postmodernistlik antropoloogia

Hakkas levima 70ndatel, 80ndatel . Ühtki teooriat selgelt ei eelistata. Tänapäevased kultuuriantropoloogilised kirjutised võivad olla ilma keskse teoreetilise põhimõtteta. Uurimus tehakse kõige abil, mis on kättesaadav, mitte üks suund ja meetod. Ei anna selgeid vastuseid. Mõisteid ei defineerita täpselt.
Catherine Lutz – 4 postmodernistliku lähenemise tunnust.
Jean- Francois Lyotard – teadmiste brändid. Praktikad on fragmentaarsed, kirjud . Kõik ühiskonnaliikmed ei jaga samu väärtusi ning vaateid. Igal indiviidil on oma suhtumine. Puuduvad üldised tõed, mõõdupuud. On olemas väikesed teadmiste killud, teadmise brändid. Inimesed saavad neid tarbida segiläbi.
Jean Baudrillard – simulaakrumid - inimestel pole vahetut kontrolli tegelikkuse üle, meile vahendatakse kõike. Näiteks meedia muudab meile asjad reaalseks, vahendab reaalsust. Inimesed elavad simulaakrumite maailmas. Ei hinnata seda, mida ise nähakse, tajutakse, eeldatakse, et see, mida telekas näeme on tõde.
James Clifford – kuidas maailma vaadelda. Kultuurikollaaž. Kõik on segunenud enam pole puhtaid kultuure, pole päris ehedaid eksootilisi kultuure. Moodustub kollaažlik maailm. Kasvab kultuuri korrastamatus. Piirid ühiskondade vahel kaovad, maailm muutub ühe homogeensemaks. Kõik pole sama, aga autentset enam pole.
Ulf Hennertz – kreoliseerumine – traditsioonilise kultuuri ja eheda omapära kadumine, homogeensuse levik, kui see ei jõua igale poole üheselt. See muudetakse kohalikele oludele vastavaks. Kohalikud muudavad massikultuuri oma joontega.
Kultuuri mõiste ümberdefineerimine – on loobutud ühese kultuuridefinitsiooni otsimisest, vajadustele vastavalt võib kultuuri defineerida erinevalt.
Ainele ja meetodile orienteerumine – antropoloogia ei identifitseeri end enam läbi koolkondade, vaid uurimise kaudu.
Hüpoteeside kontrollimine – enam ei ole suuri teooriaid, uuritakse detailemalt.
Refleksiivne analüüs – uurijad kirjutavad lisaks uuritavatele ka iseendast, enda suhtest nende inimestega, et saaks teada, kuidas nad temasse suhtusid, kuidas tema neisse . Seda parem on ülevaade sellest, mida uurimus väärt on. Tänapäeval on see kohustuslik osa pea igas uurimuses. Aga pole selge piir, kus läheb vajalike mõjutajate piir. Sellest võib tekkida edulugu.
Tüüpiline postmodernse antropoloogia juhtmõte: anything goes.

Etnograafilised välitööd

Etnoloogia, kultuuri- ja sotsiaalantropoloogia nurgakivi.
Uuritavate seas olles kogutakse kõikvõimalikke andmeid. Video, helisalvestus, üleskirjutused, kogutakse andmeid, tekste jne. Tuleb osaleda ühiskonnas, käituda nagu nemad.
Uurima võib minna:
Lihtsalt midagi teadmata. Positiivseks küljeks on, et esimese mulje värskus rabab . Minnakse nagu valge leht.
Põhjalike eelteadmistega: Otsitakse välja kogu selle rahva kohta käiv materjal. Nii ei hakata jalgratast leiutama , ei hakata välja tooma teadmist, mis on juba teada. Samuti võivad olla kombed väga erinevad, väga erinev arusaam viisakast käitumisest. Eelteadmistega minemine aitab vältida paljusid probleeme ning annab lähtekoha. Eelteadmistega kaasneb oht, et nähaksegi neid inimesi nagu raamatutes. Värske pilt aga ei sea ette eelarvamusi.
Osalev vaatlus : Kõige tähtsam välitööde meetod kultuuri- ja sotsiaalantropoloogias. Uurija sõidab uuritavate keskkonda ning elab seal pikka aega. Vähemalt ühe aasta ja ühe kuu, et saada täielik ülevaade. Osaletakse nende majandustegevuses, usuelus ja kõiges, mille võimalik, tehakse kaasa.
Bronislaw Malinowski pärand. Ta kirjeldas pärast pikalt ühel Melaneesia saarel elamist. Eelkäijad on samuti pikalt põlisrahvaste keskel elanud. (Vladimir Bogoras, Waldemar Jochelson, Lev Šternberg – saadeti tsaari käsul Siberisse ning nad tegid seal koostööd Franz Boasega, kes tahtis andmeid Ameerika ja Aasia mandrite vahelise kitsuse juures elavate rahvaste kohta.)
Ohud:

• subjektiivsus – äärmiselt ebaobjektiivne meetod. Subjektiivsust tuleb tunnistada. Individuaalne vaade ühiskonnale, sest seda viiakse läbi üksinda. Andmed põhinevad läbielamistel ja muljetel, need on aga kordumatud ning seetõttu peab olema äärmiselt aus ja põhjalik.
  
• Dokumenteerimine võib osutuda keeruliseks – pikk aeg, üks uurija. Vahel tuleb valida, kas osaleda või dokumenteerida, vaadelda. Kuna kohalviibimine kestab kaua, tekib sõprus, usaldus, jagatakse konfidentsiaalset informatsiooni. Uurija peab mõtlema, kus läheb delikaatsuse piir.
  
• Ei sobi projektilaadsetesse olukordadesse – formaalsematesse uurimistesse ei sobi. Grupi saabudes ei saa kohalikud oma tavapärast elu jätkata, samuti ei saa aeg olla piiratud.
  

Ühelt poolt püüeldakse võimalikult suurt sulandumist, aga samas vaatluse püüdluse tõttu ei saa täielikult sulanduda.
Välitööde päevik. Spontaansuse ja teadusliku ranguse vahekord . Kirja pannakse kus, kelle juures viibitakse, jooksvad faktid, mõtted, juhuslikud märkused. Rangus oleneb uurimistraditsioonist. On ka spontaanne lähenemine, kus rõhutakse eelkõige muljete ja juhuslike mõtete osale. Sõltuda võib see ka inimesest endast, olukorrast. Nt Malinowski päeviku avaldamine jättis temast hoopis teise mulje kui ta teadustöö. Teadustöös oli empaatiline , erapooletu , mõistev; päevikust aga selgub , et ta vihkas neid põliselanikke ning oli üks paras rassist.
Valik välitööde uurimismeetodeid:

• Ankeetuurimused: palju küsimusi, valikvastused. Kvantitatiivne uurimus, paljude inimeste andmed, üldistavad tulemused.
  
• Võrgustikuanalüüs: joonistatakse suhtevõrgustik
  
• Genealoogiline meetod: kes on kelle sugulane või keda kelle sugulaseks peetakse, suhete uurimine.
  
• Sümboliliste interaktsioonide analüüs: sõnatu käitumise viisid, mis ütlevad midagi kultuuri kohta. Jälgimise teel on võimalik mitteverbaalsete käitumisviiside kaudu palju teada saada (lauakombed, kui kaugel üksteisest rääkimisel seistakse jne).
  
• Intervjuu : põhiline andmete saamise meetod. Etnograafilistel välitöödel keskne meetod.
  

Sissejuhatav intervjuu: käiakse näiteks küla läbi ja tehakse põgusalt juttu , rääkida ka endast. Kui minnakse teist korda, süvaintervjuud tegema, on inimestel kergem end avada. Ilma sissejuhatuseta ei pruugi intervjuu süvaintervjuuks kujuneda.
Süvaintervjuu:

struktureeritud – ettevalmistatud küsimustega kava, kindlas järjekorras, temaatiliselt liigendatud. Kõik küsimused küsitakse läbi. Kui inimene kaldub teemast kõrvale, siis suunatakse ta küsimuse juurde tagasi. Range, hea kasutada, kui küsitletakse paljusid inimesi ning soovitakse arvamusi samade asjade kohta. Lühemad vastused. Saab teha võõrastega.

Poolstruktureeritud – samuti küsimuskava, aga see pole nii range. On teatud valdkonnad, mille kohta soovitakse teavet. Pole kindlat järjekorda. Kava ei pea olema ees, lihtsalt kindlaks tehtud, mis teemadel rääkida soovitakse. Eeldatakse pikemaid vastuseid, veidi lubatakse ka mõtetel uitama minna, kui aga liiga kaugele minnakse, siis tuuakse teemade juurde tagasi. Kestavad kauem, aitab välja tuua inimeste isiklikke arvamusi. Saab teha võõrastega.

Struktureerimata – pole küsimustikku, toimub vabavestlus. Räägitakse maailma asjadest, mingi teemasuunitlus muidugi on. Oluline on inimese arvamuste dokumenteerimine. Saab teha nende inimestega, kellele meeldib jutustada või on uurijaga juba tuttavad/sõbrad. Kõige intiimsem vorm.
Informandid on inimesed, kes annavad uurijale infot. Nendega peab olema saavutatud kontakt, selleks on oluline oskus inimestega suhelda, kultuurilised teadmised.
Eetilised küsimused informandiga suhtlemisel: inimene peab teadma, milleks andmeid kasutatakse, kuhu need lähevad. Intervjuust keeldumise õigus, nime mitte kasutamise õigus. Tagasiside – mis andmetest saab, inimesi peab tulemusest teavitama.
Võtmeinformant – suurem osa andmeid tuleb üksikute inimeste käest, põhiline osa infost. Ta peab mõistma, mida uurija teeb ja tahab, tal peab olema palju teadmisi selle kohta, mida uurijat huvitab , suhtlemisaldis. Võtmeinformantideks ei saa tavaliselt need, kellel on kõige rohkem teadmisi, need tavaliselt ei soovi rääkida. Võtmeinformandid tavaliselt omavad eelnevaid kogemusi välismaailmaga, võib-olla on nad kohalikus hierarhias langenud ja soovivad tõusta suheldes välismaa uurijatega, või on lihtsalt edevad.
Margaret Meade’i ja Derek Freemani vastuolu.
Meade lähtus on uurimuses kahest võtmeinformandist, kes olid ühtlasi ka tema sõbrannad. Tüdrukud olid rituaalsed neitsid, kuid väitsid, et on paljudega seksinud. Meade’i teooria, et murdeea kriis ja Oidipuse kompleks on ühiskonna poolt tekitatud. Kuna Samoas on vaba seksuaalelu , siis neil pole selliseid asju.
Freeman läks kohale ja avastas muud, et seal on väga ranged reeglid ühiskonnas. Leidis informandi üles ja naine tunnistas, et oli lihtsalt esimese hooga jaatavalt vastanud. Sega veelkord , see on väga subjektiivne meetod.
Deterministlik aregnukontseptsioon – murdeea “torm ja tung”
“Antropoloogiline veto ” – üks ühiskond, kus pole, seega selle tekitab ühiskond.
Poliitiline mõõde – relativismi antirassistlik efekt. Võrdsus, naiste õigused. (1920ndateni võimutses USA sotsiaalpoliitikas sotsiaaldarvnism).
Poliitilised süsteemid, sotsiaalne struktuur.
Ühiskonna ülesehitus on oluline komplitseeritud ühiskonna mõistmiseks.
Ühiskondlikud süsteemid Service ’i järgi:

• Salk , rühm – väike, sugulusel põhinev grupp, küttide ja korilaste ühiskonnas, tänapäeval neid ühiskondi vähe (kõrbes, vihmametsades). Ebapüsiv, formeerub hooajaliselt, moodustub individuaalsete, isiklike suhete alusel. Alati elatakse perekonniti, kuid teatud tööde tegemiseks kogunetakse perekondade salkadesse. Perekondade ühendus, perekonnapead lepivad omavahel kokku. Igal aastal ei pruugi samad perekonnad kokku saada. Salgad on poliitiliselt autonoomsed. Sellistes ühiskondades elatakse hajali.
  
• Hõim, sugukond – klassikaline antropoloogia uurimisalas olev struktuur
  
  • on külad ja sugulasrühmad aga pole valitsust, keskset juhtimist ega sotsiaalseid klasse .
    
  • Põhilised sotsiaalsed üksused on põlvnemisgrupid, lähtutakse ühisest esivanemast. Esivanem võib olla reaalne isik, aga ka müütiline (lind, taim, loom). Inimesed loevad end sugulasteks. Genealoogiline teleskopeerimine – loetlemisel jäetakse mõned põlvkonnad vahele. Nagu teleskoobiga vaadates tuuakse esivanem lähemale. Seda tehakse kas emapoolse või isapoolse põlvnemise alusel.
    
  • Pole kohustuslikke poliitilisi otsuseid
    
  • Inimese prestiiži määrab sugu, vanus ja isikuomadused . Pealik on tavaliselt sugukonna vanim liige. Tavaliselt juhib meesterahvas, juhtidel pole kohustuslikke otsuseid. Saavad mõjutada oma isikliku eeskujuga, käitumisega.
    

Peamised ametlikud “organid”:

• külavanemad: nende otsused pole kohustuslikud, isikliku eeskujuga saab üles kutsuda midagi tegema. Prestiižil põhinev.
  
• “Suured mehed”: teatud sugulasgrupi pealik. Rohkem võimu kui ühe küla üle. Taas prestiižil põhinev.
  
• Põlvnemisgruppide juhid
  
• Külade nõukogud
  
• Sugulaskondade-vaheliste liitude pealikud
  

Näide: danide poliitiline struktuur:

majapidamine

midagi, mis võõrale näib külana. Nad ise ei taju seda

naaberkogukonnad - lähemad külad suhtlevad rohkem.

Suured liidud – hõimuliitude lühiajalised sõjalised ühendused
Rituaalsed lahingud.
Suur mees, kes on hõimupealik. Selgeid reegleid selleks saamiseks pole, kuid ta suudab end maksma panna.:

• tapnud palju vaenlasi (ei tähenda, et ta oleks ise tapnud palju – on suutnud organiseerida palju edukaid sõjaretki), suure sõjamehe reputatsioon, oskab ajudega sõdida
  
• on nõid (peab olema nõia reputatsioon, peab suutma inimesi panna uskuma, et on. Tal on ühiskonnas mingi religioosne roll)
  
• omab palju naisi (mitte ainult reputatsioon, tõesti peab palju olema)
  
• omab palju sigu (Melaneesias on sead kõige olulised, majanduse alus, oluline on sigade annetamine tseremoniaalsete pidustuste jaoks)
  

• gebu – üldine põlualune.
  
• Suurem osa mehi suudab organiseerida 1-2 päevase ühise töö talgud
  
• vähem mehi suudab läbi viia matmistseremoonia, hoida sugukonna pühasid kive, koostada vaatetornirühma või juhtida sõjasalka
  
• Kaks suurt meest kes võivad juhtida sõjapidamist kohalikus ulatuses ja kes juhivad
  
• hõimudevahelisi tseremooniaid
  
• 1 või 2 tähtsamat Suurt Meest, suuremate hõimuliitude sõjapealikud või Suurte Pidude läbiviijad.
  
• 
  

Yanomamö (elavad Amazonases , 1/3 mehi hukkub sõjapidamise käigus) sõja ökoloogia. Ühiskond on alati natukene tasakaalust väljas. Eelistatakse sõjameest (ideaalne inimene), kõige prestiižsem, mis viib selleni , et vanemad eelistavad poisslapsi. Laste kasvatamine on väga raske, kohe uut ei saa teha, seega kui sünnib tüdruk on sagedane lapsetapp (tüdrukul on halvemad tingimused täisikka jõuda. Poega hellitatakse, tüdrukust ei tehta välja, ei söödeta). See viib aga selleni, et täiskasvanute seas on naiste puudus, mis omakorda viib selleni, et mehed peavad korraldama sõjaretki naiste saamiseks. Sellest tulenevalt on agressiivne isiksus ühiskonna ideaal, sõjamehed on eelistatumad, sest suudavad paremini naisi röövida. Ja ring algab otsast peale.

• Territoriaalne hõimuliit ( kogukond ) põhineb sugulusel, on sugukondlikust süsteemist edasi arenenud. Juurdepääs elatusvahenditele on diferentseeritud (parematel rohkem). Poliitiline struktuur on püsiv, juhtkond formaalne , ei kaota prestiiži kadudes võimu. Asustus on tihedam ja püsivam kui salga või hõimu puhul. Ühiskond on hierarhiliselt organiseeritud, suunatud tsentraliseerimise poole. Sugukondlikel sidemetel on endiselt suur roll, ühiskondlik kokkukuuluvus sugusprintsiibi alusel.

• Riik (antropoloogid ning etnoloogid ei uuri) – keskne valitsus, formaalne, ei põhine sugulussidemetel. On õigus seadusi kõigile peale suruda. Vägivallamonopol – sõjalist jõudu on õigus kasutada vaid valitsusel. Intensiivne põllumajandus, suured linnad, spetsialiseeritud majandus, väliskaubandus. Ideoloogia – et inimesed oleksid lojaalsed.
  

Abielu on inimühiskondade universaalne nähtus, valdav arvamus on, et abielu on normaalne kooseluvorm . Universaalne abielu tunnus on seks, on vastastikune õigus seksuaalsele juurdepääsule. Kuid üheski ühiskonnas pole see ainuke abielu tunnus.
Abieluvormid:

• Monogaamia – mees + naine. Laialt levinud, kuid kultuurideaal ainult 10% maailma ühiskondades. Tavaline suurtes domineerivamates ühiskondades.
  

Range monogaamia – elujooksul ainult üks abikaasa, lesk ei tohi uuesti abielluda. Tavaliselt kehtib see küll vaid naiste kohta.
Osaline monogaamia – korraga tohib olla vaid üks abikaasa.

• Polügaamia
  

polügüünia – korraga mitu naist. Seda eelistatakse ühiskondades, kus meeste suremus on suurem, oluline, et perekond oleks suur ja tööjõudu oleks palju, põllumajanduslikes ühiskondades (naised tööjõuks põllul), prestiiž (meeste jaoks moodus demonstreerida rikkust ja võimu). Lisaks ka naiste motiivid: kui naisi on palju peavad nad vähem töötama, vanematel naistel on tähtsam roll.

Polüandria – korraga mitu meest. Maailmas u kuus ühiskonda. Selleks hea, et saavutada sündimuse kontroll. Ühiskondades, kus on piiratus võimalus toitu leida. Näiteks kõrgmägedes.
Perekond – koos elav sugulaste grupp: naine + lapsed ja vähemalt üks meessoost isik, kes on seotud kas suguluse või abielu kaudu.
Tuumperekond – mees, naine ja nende alaealised lapsed.
Suurpere – mitu põlvkonda sugulasi elab koos – tuumperede liit, omane põllumajanduslikele ühiskondadele.
Grupiabielu – mitu meest ja naist omavad korraga seksuaalset ligipääsu üksteisele
Seriaalabielu – seeriamonogaamia
Leviraat – lesknaine abiellub oma surnud mehe vennaga. Suurperedega ühiskondades ning eksogaamilistes ühiskondades, sest abieluga luuakse ühiskondlik liit, mida tuleb hoida.
Sororaat – leskmees abiellub oma surnud naise õega
Patrilokaalne abielu – värskelt abiellunud noorpaar peab asuma elama mehe isa lähendale.
Matrilokaalne – peavad asuma elama naise isa lähedale elama.
Avunkolokaalne – peavad asuma elama mehe ema lähedale.
Bilokaalne – abielupaar võib valida, kelle lähedale elama asutakse
Neolokaalne – pole reegleid
Abieluga seotud tavad:
Kuvaad – kui naine on rase , käitub nagu poleks rase. Mees aga teeskleb samal ajal, et on. Mees teeskleb ka sünnitamist. Kui naine ära sünnitab teeb kohe tööd edasi. Mees lamab paar päeva abitult voodis. Levinud tava sugukonnaühiskondades, seda tehakse selleks, et mees saaks manifesteerida, et tema on isa. Lisaks on see ka maagiline toiming, kurjad vaimud peletatakse eemale, neile tehakse tünksi.
Pruudiluna – et kompenseerida tööjõukaotus, pruudi vanematele, maksab mees või mehe vanemad pruudi vanematele
Pruuditeenistus – teatud perioodil pärast pulmi töötab peigmees pruudi vanemate juures
Pruudirööv – püüd tasu maksmisest kõrvale hiilida
Abielueelse seksi lubamine varieerub ühiskonniti suuresti. Aga abieluvälist seksi harrastavad mehed regulaarselt 69% ühiskondades ning naised 57% ühiskondades. 54% ühiskondi lubab meestele abieluvälist seksi ja 11% ühiskondi naistele. Seksiga seotud asjades on naiste pool reglementeeritum. Suuremas osas ühiskondades on keelatud seks menstruatsiooni ajal ning peale sünnitamist (danidel viis aastat, sest laps vajab tähelepanu, demograafilise kontrolli mehhanism ). Homoseksualism – suuremas osas ühiskondades keelatud, rangem ollakse neis ühiskondades, kus on keelatud abort.

Soorollid

Naturistid e konservatiivid – naine ja mees on bioloogiliselt erinevad. Erinevused on loomulikud , ka kultuurilise käitumise osa.
Nurturistid – soorollid on õpitud. Erinevused on triviaalsed. Kultuuriliste reeglite ning naiste, meeste erinevuste vahel pole seost. Ühiskond loob soorollid.
Millest erinevused tekivad:
Jõuteooria – mees on naisest füüsiliselt tugevamad. Mehele on omased tööd, mis on lühiajalised ja nõuavad suurt füüsilist pingutust (kiirus, palju energiat). Soorollid on seega universaalsed . Naine teeb pikaajalisi pidevaid töid, mis nõuavad vähem jõudu.
Lastekasvatusteooria – lastega tegelevad eeskätt emad (peaaegu universaalne), seega teevad naised ka seda, mis on lastekasvatamisega seotud. Mehed muud.
Majandusliku pingutuse teooria – kui mees püüab looma, siis mees ka nülib. Kõike jahiga seotut teeb mees. Tööd jagatakse majanduslike tegevuste komplekside kaudu.
Ohuteooria – mees teeb alati ohtlikumaid töid, sest meeste suremine ei ole ühiskonnale nii suureks löögiks, kui naiste suremine (naised saavad lapsi).

Naiste ja meeste suhteline staatus

kui palju tähtsust omistab ühiskonnale võrreldes mehega. Milline on üldine avalik diskursus, kas on võrdsed, keda tähtsustatakse.

Millised õigused on naisel ja mehel tegemaks seda, mida nad tahavad teha. Mõnele on roll määratud kindlamate piiridega.

Kui palju võimu ja autoriteeti on naisel mehega võrreldes – võib olla nii, et naisel on võimu rohkem kui avalik sfäär talle omistab.
85% ühiskondades on liidriteks mehed, 88% ühiskondades ei osale naised kunagi poliitikas. Sõjapidamisühiskondades on meeste staatus kõrgem. Naine on kõrgemal kohal ühiskonnas, kui majandus on naisekeskne. Naiste staatus kõrgem ühiskondades, kus sugulussidemeid arvestatakse naisliini pidi ning elukoht on naise isa järgne, kui vastupidi, siis on mehed kõrgemal positsioonil.

Majandusetnoloogia

Majandus on eluvahendite tootmise, jaotamise ja tarbimise süsteem.
Võrdlev majandusteadus – eri ühiskondade majandussüsteemide uurimine.
Etnoloogia ei tegele abstraktsete majandusteooriatega, alguses uuri pärismaalaste majandust. Jälgitakse olulisi aspekte . Kas majandus toimib kõikjal ühtmoodi või on sõltuv kultuuri ja ühiskonna eripäradest. Suuremas osas ühiskondades ei kasutata raha, kuid on siiski mingid reeglid.
Kuidas on majanduslikud süsteemid seotud toiduhankimise viisidega: korilus , küttimine, karjakasvatus , alepõllundus, intensiivpõllumajandus. Paljud ühiskonnad ei tunne maaomandit (arvataks et pigem maa omab neid kui nemad maad). Samuti ei ole mõnede ühiskondades eraomandit.
Samuti on olulised sotsiaalsed erinevused (klassi-, soo-) või nende puudumine, perekonna ja sugulusvormid ja poliitilised süsteemid.
Majandusantropoloogia saab alguse kahe maailmasõja vahel. Varem arvati, et majandus on universaalne. Tegelikult pole aga kasuprintsiip kõikjal majanduse aluseks nagu see on läänes. Mõnedes ühiskondades on selleks piiratud vahenditega eesmärgi saavutamine.
Formalistid – üldiste majandusseaduste pooldajad . Lääne printsiibid kehtivad kõikjal – kasumiprintsiip. Kõik maailmas tahavad kasu saada. Vajadused on lõputud ent vahendid piiratud. Kriitika: pole õnnestunud tõestada, et üldised majandusprintsiibid kehtivad kõikjal. Kuid formalistid vastasid, et kasum võib väljenduda ka muus: prestiiž, õnn, mugavus. Mõningaid lääne majandusprintsiipe õnnestus rakendada ka teistes ühiskondades.
Substantivistid – relativistlik suhtumine majanduse seaduspärasustesse. Osades ühiskondades ei püüta kasu saada ja rikastuda. Erinevates ühiskondades on erinevad motivaatorid. Tuvastasid kaupade vahetamise süsteemis palju uut. Kriitika: vaatavad asja romantiliselt, õilsad metslased, kes vastanduvad lääne kasuahnetele inimestele.
Holistlikud suundumused – iga nähtust tuleb vaadata kõigi teiste nähtuste kontekstis. Majandust ei saa lahutada poliitikast , religioonist jne.
Võrdlevad suundumused – ei peeta silmas vahetusprintsiipe vaid ühes ühiskonnas, võrreldakse ühiskondi.
Etnograafia- kesksed suundumused – nähtusi tuleb mõista igapäevaelu kontekstist. Indiviidi seisukohalt, miks ta mida teeb. Mikrotasandi igapäevased valikud.
Majandusetnograafia uurib

• kuidas on tootmine, jaotamine, tarbimine organiseeritud eri ühiskondades
  
• kuidas indiviid suhtub süsteemi, langetab valikuid ja käitub
  

Kütid, korilased
karjakasvatajad
kõplapõllundus
intensiivpõllumajandus
asustustihendus
Väga madal, pole vaja suurt ala, et väikeste inimgruppidena elada
Madal, vaja suurt ala, et kari toituda saaks
keskmine
kõrge
Kogukonna suurus
väike
väike
keskmine
suur
Rändlemine/püsiasustus
Rändlev või poolrändlev
Rändlev või poolrändlev
Põhiliselt paikne, aga peavad põllulappe pidevalt uuendama
püsiasustus
toidunappus
Harva, sest elatusvahendeid jagatakse võrdselt
Tihti, sest on üht liiki loomas , kui tuleb taud ja kõik surevad on nälg käes
Harva, sest peavad ka koduloomi. Kompleksne süsteem.
Tihti, kuigi elatusvahendeid toodetakse väga palju, pole osadele inimestele juurdepääs toidule tagatud.
kaubandus
minimaalne
Väga oluline
minimaalne
Väga oluline
Spetsiaalsed käsitöölised
pole
vähe
Väga vähesed või pole
palju
Erinevused rikkused
Üldjuhul pole
Keskmised, aga kui kari hävib saab rikkast kiiresti vaene.
Üldjuhul vähe
Suured, kasumiprintsiibi rakendumise tõttu
Poliitiline juhtkond
Mitte-formaalne
Ajutine ja alaline
Ajutised poliitilised liidrid
formaalne
Inimkonna areng: kõige rohkem vaba aega on küttidel ja korilastel, arenedes muutub töö raskemaks, intensiivsemaks. Kõik suured loomas on otsas, selleks, et ellu jääda tuli hakata rohkem tööd tegema. Toiduhankimisviisid on sageli liiga intensiivsed.
Vahetussüsteemid:
Vastastikune vahetus – kaupade ja teenuste vahetamine umbkaudu võrdsel määral kahe partneri vahel rituaali käigus. Väärtust ega maksmisaega ei täpsustata. Ei taotleta kasumit, mõlemad pooled peavad rahule jääma (gruppide vahel, kauged inimesed). Vahetus on umbkaudne, täpset arvestust ei peeta (lähedaste inimeste vahel). Gruppide vahel läbi viidud vahetus – barter . Vaikne kaubandus (bartertehingu vorm) – verbaalset suhtlus tehingu käigus ei toimu. Kohtumispaigas pannakse pakk maha ja minnakse ära. Tulevad teised, vaatavad, kas sobib, kui sobib, siis võtavad paki ja panevad ise midagi asemele. Kui ei sobi jätavad sinna. Tulevad teised tagasi ja võtavad jäetud kauba või kui on sama pakk alles, panevad midagi juurde ja tehing jätkub.
Ümberjaotamine – kaubad liiguvad teatud kesksesse kohta, seal toimub ümberjaotamine. Hiljem üle võetud poliitilise süsteemi poolt, kogub makse jagab raha ümber.
Turuprintsiip – kasumile orienteeritud vahetussüsteem. Kaupade ja teenuste väärtus on määratletud pakkumise ja nõudluse vahekorrast.

Religioonietnoloogia

Religioon

• uskumused ja käitumisviisid, mille abil inimesed püüavad lahendada probleeme, mida ei saa lahendada tuntud tehnoloogiate rakendamisega või organisatsiooniliste tehnikatega
  

• usk üleloomulikesse jõududesse ja olenditesse. (üleloomulik on jõud, mis usutakse olevat mitteinimlik või, mis ei allu loodusseadustele, pole tegelikult päris üleloomulik, on teaduslikult selgitatav)
  

Antropomorfiseerimine – tendents omistada elututele asjadele isikuomadusi
Religiooni tekke hüpoteesid:

• animism – usk hingestatud olenditesse, mis elustavad loodust.. Usuti mittemateriaalsesse ossa inimesest Edward Tylor: see on tekkinud mõtisklemisest elu üle – on nähtusi, mida pole võimalik lihtsalt seletada. Tõukepunktiks mõtisklused surma, minestuse, unenägude, transi üle (käis unenäos jalutamas, aga tegelikult oli ju ühe koha peal, kuidas on see võimalik). Lahendus – seda tegi hing –> animism, kõiges elavas on hing, mis võib lahkuda. Surm, hinge lahkumine jäädavalt. Intellektuaalne soov seletada maailma.
  
• Animatism – usk maailma hingestavatesse mitteisikulistesse üleloomulikesse jõududesse. Robert Marret. Laiem kui animism. Protsess selleni jõudmisel sama, mis Tyloril. See mõtestati läbi mõistete nagu õnn (miks üks jahimees tabab saagi, teine mitte). Inimestel on erinev juurdepääs üleloomulikule jõule.
  

Ürginimesed leidsid intellektuaalse mõistatuse ning lahendasid selle hinge või üleloomulike jõudude olemasoluga.

• psühholoogilise projektsiooni hüpotees – religioon põhineb isa ja poja suhetel. Algab süütundest. Oli võimukas patriarh , kes poegadele võimu ei andnud, pojad tapsid ta ja sõid ära. Tekkis süütunne, esitatakse ideoloogia, isa on jumal. Teda hakatakse kummardama. Süütunne pidevalt toidab religiooni. Kõikvõimsuse kuvand projekteeritakse ühiskondlikul tasandil. S. Freud
  
• maagiline hüpotees – aluseks on hirm ja kindlusetuse tunne, religioon on tekkinud, et rahuldada kindlustunnet , et luua kindlust, tekitada tunne, et nad kontrollivad olukorda. Usk, et inimeste tegevus suudab mõjutada üleloomulikke jõude tegutsema inimestele soovitud viisil. Maagia on universaalne igas ühiskonnas. Bronislaw Malinowski.
  
• Totemistlik hüpotees – oluline on grupimõõde. Üleloomulikud esivanemad, tootemid. Inimesed on tootemi välja mõelnud, seda esivanemat on vaja, et tekitada inimestevahelisi sidemeid . Tootem loob religioosse grupi. Inimene ei taha üksi olla ja religioon loob sotsiaalseid sidemeid. Emil Durkheim
  

Religioossete kujutelmade varieerumine, mis seda tingib

• inimeste kujutlusvõime – millised on üleloomulikud olendid, milline on teispoolsus
  
• praktilised- loogilised tingimused – piiravad kujutlusvõimet. Oleneb milliste ülesannete lahendamiseks on religioon mõeldud. Näiteks toitumisreeglid, mille religioon ette kirjutab olenevad algselt ökosüsteemist, looduslikest tingimustest.
  
• Sotsiaalsed tingimused – üleloomulikke maailmu kujutatakse oma ühiskonna reaalsusi kasutades
  

Viisid üleloomulikuga suhtlemiseks:

• loitsud , palved – verbaalne pöördumine
  
• keha ja mõistuse mõjutamine – kontakti saavutamiseks peab inimene oma keha ja mõistuse viima erilisse seisundisse (rütmiliste helide kuulamine, nälgimine, joomisest, magamisest loobumine jne)
  
• simulatsioon – mingisuguste tegevuste imiteerimine
  
• püha toidu söömine
  
• ohverdamine
  

Religioossed spetsialistid :

• preestrid – kõrge, formaalne ühiskondlik positsioon, alalised spetsialistid. Neil on spetsiaalne riietus, soeng . Suur mõjuvõim, vahel lausa riigijuhid. Tema roll on ametlikult tunnustatud. Ta ei pea tõestama, et suhtleb jumalate ja vaimudega.
  
• Šamaanid – omavad erilist religioosset jõudu, teatud võimed üleloomulikuga suhtlemiseks. Võim ei põhine formaalsel tunnustusel, peab pidevalt tõestama oma kontakti üleloomulikuga, kui ei suuda, kaotab oma staatuse. Ei oma ühiskondlikult nii olulist staatust, vahel võib olla eririietusega
  
• Meediumid – suhtlevad vaimudega vahetult. Erinevalt šamaanidest ei saa vaime kontrollida ning nendega ise kontakti astuda. Vahendavad jumalate sõnumeid. Ajutine religioosne tegelane.
  
• Prohvetid – saavad sõnumeid üleloomulikult, pole passiivsed. Püüavad üleloomulikke sõnumeid ka ellu rakendada. See võib olla usu uuendusliikumiste alguseks.
  

Rituaalid , praktika:

• siirderiitused – tähistavad tähtsamaid eluetappe (sünd, surm, abiellumine); sel hetkel on inimene haavatavam üleloomulikele ohtudele.
  

Separatsiooniriitused – eraldatakse inimene oma vanast grupist

Üleminekuriitused

Ühinemisriitused

• intensiivistamise riitused – kriisiolukordades, kui on näiteks vihma vaja; kalendririitused, tavalised tähtpäevad, seotud majandusliku tegevusega. Püüavad muuta asju paremaks
  

Maagia:

• sümpateetiline maagia – põhineb ideel, et sarnane tekitab sarnast
  
• kontaktmaagia – objektid, mis on korra kokku puutunud, mõjutavad üksteist ka hiljem
  

Nõidus: kui tahetakse midagi halba
Religioossed muutused:
Revitalisatsiooniliikumised e taaselustamisliikumised: inimesed püüavad oma vana kultuuri ja religiooni uute põhjendustega tagasi tuua. On loobutud vanast religioonist ja elu läheb halvemaks, püütakse vana religioone poole tagasi pöörduda, et elu paremaks läheks.
Kargokultused – levinud Melaneesias – arvamus, et teatud üleloomulikud jõud toovad läänelikku heaolu Melaneesia põliselanikele. Hakatakse koloniaalvaldustes valgete käitumist matkima, et ka seda saada, mis laevad valgetele toovad. Põhjused: koloniaalvõimu surve, inimesed tunnevad , et neil võiks olla rohkem, kui neil on, vähesed kultuurikontaktid läänega.

Kultuurimuutused

Evolutsionistlik vaade:
Metslus – barbaarsus – tsivilisatsioon. Usuti, et kõik valdkonnad arenevad sarnaselt. Ka religioon: animism – polüteism – monoteism
Ka sotsiaalne organiseerumine: hõim - riik – impeerium
Kõige aluseks on tehnoloogia areng.
Funktsionalistlik vaade:
Puudub ajaline mõõde, rõhk kaasajas.
Kultuuriline muutus on protsess, mille käigus ühiskonna kehtiv korraldus e sotsiaalne, vaimne ja aineline tsivilisatsioon muudetakse ühest tüübist teise. Muutus toimub kiiresti ja kõigis valdkondades. See toimub pidevalt.
Robert Redfield: külakogukondade isoleeritus ja autonoomia on kadumas – toimub individualiseerumine ning kultuuriline desorganisatsioon. Tekivad suured homogeensed kogukonnad , kaovad kultuurilised omapärad. Indiviidi enda valikud ja eristumine muutub olulisemaks, sest kollektiivsed väärtused on kadumas.
Kultuurimuutuste liigid:

• innovatsioon – kultuuri rakendatakse uudseid nähtusi ja tegevusviise. Tehakse selleks, et muuta elu paremaks, leida probleemidele lahendusi. Muutusi pakub välja kultuuri eliit, mõned muutused võetakse vastu, mõned mitte. Muutused toimuvad läbi uuenemise
  
• akulturatsioon – domineerivad koloniaalühiskonnad avaldavad mõju põlisühiskondadele. Nõrgema ühiskonna kultuur kaob, võtab üle dominantse kultuuri. Läbi nende muutuste liigub muutub maailm kultuurilise mitmekesisuse poolest vaesemaks
  
• revitalisatsioon – ( Anthony Wallace) – inimesed muudavad oma kultuuri vabatahtlikult püüdes oma ühiskonna seisundit parandada, muutusi korraga palju. Ebaõnnestunud innovatsioon või akulturatsioon viivad halvema elu juurde. Võti positiivne areng taastada on suunduda tagasi oma endise kultuuri juurde.
  
• assimileerumine – a + b + c = a . Püsima jääb tugevaim rahvas, teised sulanduvad ja kaotavad oma eripära.
  
• sulatusasi – a + b + c = x. Ükski etniline grupp pole domineeriv, seotus emamaaga kaob, tekib uus identiteet . Ameerika.
  
• kultuurimosaiik – a + b + c = a + b + c. Kultuurilised eripärad säilitatakse. Mingit unifitseerimist ei toimu. Peavad olema sarnased, et keegi ei saaks domineerima hakata, kuid samas piisavalt erinevad, et kultuuriline eripära säiliks.
  

Tavaliselt on assimileerumine ja sulatusahju tulemuseks siiski kultuurimosaiik.

Doominoteooriad

- hilisemad muutused on määratud varasematest muutustest. Kui muudetakse üht ühiskonna elementi, muutuvad iseenesest ka teised.
Melville Herskovits uuris afroameeriklasi. Kui palju on säilinud Aafrika kultuuri, sellised nähtused on afrikanismid. Varem arvati, et pole mõtet uurida, nad on täielikult akultureerunud. Herskovits avastas aga, et afrikanismid on erinevates valdkondades erineval määral säilinud. Kõige enam on muutunud majandussüsteem (toiduhankimise viisid), muutunud on ka sotsiaalsed struktuurid , kuid kõhe rohkem on afrikanisme religioonis. Seda oli kõige lihtsam säilitada, see oli kultuurifookus.

Franklin Frazier uuris kultuurikontakte. Kõigepealt suudetakse muutused läbi viia majandussfääris ning kultuuriliselt oluliste aspektideni jõutakse hiljem.

John Bodley. Kõigepealt toimub piiride rikkumine , tulevad vähesed koloniaalvõimu esindajad, kaupmehed , misjonärid jne, põlisrahvad satuvad kehvemasse seisu, võivad korraldada väljaastumise; seejärel tuuakse sisse ülekaalukas sõjajõud, ülestõus surutakse maha ning lõpuks, kui jõudude tasakaal on selgeks tehtud, toimuvad administratiivsed ümberkorraldused.
Põlisrahvaste reaktsioonid:

• ignoreerimine – käituvad nagu valgeid poleks olemaski. Aborigeenid,
  
• kõrvale hiilimine, hoidmine – kontaktid on olemas, aga põlisrahvaste esindajad pole väga koostööaltid. Ollakse nõus ja lubatakse kõike, aga tegelikult ei tehta midagi, hoitakse kohustustest kõrvale.
  
• avalik vastupanu – relvastuslik vastuhakk
  

Lewis A. Coser:
1970
Jäigad süsteemid, mis suruvad maha konflikti-intsidendid, rakendavad survet radikaalsete lahknevuste ning konflikti vägivaldsete vormide ilmnemisel . Elastsemad süsteemid, mis lubavad konflikti avatud ning otsest väljendust endi sees, on vähem tõenäoliselt ohustatud fundamentaalsest ning plahvatuslikust koondumisest.
rõhumise vaidlustamine
Alexia Bloch 1996
Nikolai Vahtin 2001:
põhjarahvaste emakeelest loobumise otsus teadlik ning vabatahtlik
George E. Marcus 1998, Marcus ja Fischer 1999: maailmaajaloolised protsessid annavad kohalikele sündmustele laiema tähenduse.
Kolonialism : 7 probleemi:
nii majanduslik kui ka kultuuriline protsess;
kolonisatsiooni sõltumatus emamaast;
metropoli ja koloonia vastasmõju;
kolonistide ja kohalike tervik;
komplekssus ja dualism ;
mittelääne ühiskonnad polnud suletud;
rida vastuolusid

Rakendus

- hõmab tegevusi, mille käigus etnoloogid ja antropoloogid saavad lahendada probleeme eri ühiskondades – põlisrahvaste teadmisi siia või lääne know how’d sinna
Antropoloogia ja etnoloogia rakendusvaldkonnad on ette nähtud kohalike kogukondade abistamiseks nende sotsiaalsete ja kultuuriliste eesmärkide saavutamisel. Selle asemel, et uurida kogukonda , uuritakse kogukonna jaoks. Valdkondi on mitmeid: põllumajandus, arhitektuur , kriminaalõigus, loodusõnnetused, tööhõive, meedia, looduskaitse jm.
Teadlased peavad aitama põlisrahvastel tänapäeva muutuvas olukorras kohaneda. Uurimistulemustest peab olema tavainimestel kasu.
Ajalooliselt akadeemilise uurimise alustala: misjonitöö, koloniaalvalduse parem administreerimine.
Idee areng:

• eliidi huvi uurida traditsioonilise kultuuri kandjaid, et nendega paremini hakkama saada. Praktiline väärtus nende jaoks, kes uurivad.
  
• Kogukonna uurimise asemel uuritakse kogukonna jaoks. Praktiline väärtus nende jaoks, keda uuritakse.
  
• Uurimine koos inimestega, mitte inimeste jaoks. Ka uuritavatel on sõnaõigus.
  
• Põlisrahvad: mingeid antropolooge pole vaja, me saame ise ka hakkama.
  

Probleem seoses rakendamisega: teadlane uurib ja tunnetab. Alati peab uurimistöös selgitama, kuidas tulemusi rakendada. Samas on uurijal raske rakendust ette kujutada. Rakendus eeldab teadmist, küsimus on aga selles, millal on teadmine piisavalt suur, et seda rakendada, minna põlisrahvaid õpetama. Piisava teadmise tunne ei teki kiiresti, kaasneb tunnetuslik kriis.
Abi inimestele:

• Suuremahulist abi on raske üksikinimesteni viia, tavaliselt saavad abi eliit ja institutsioonid. Hõimurahvaste Programm – soome- ugri rahvaste toetuseks , põhimass toetustest siiski eliidile ja inst .
  
• Tavalisi inimesi saab abistada ükshaaval, kuid see pole ulatuslik ning ei toimu suurt muutust paremuse poole.
  

Põlisrahvaste kogemuste vahendamine lääne ühiskonda:

• “põlisrahvaste teadmiste” initsiatiiv – saab lääne ühiskonnas rakendada põlisrahvaste teadmisi – looduravimid. Kunda ja Paluküla hiiemäed.
  
• Antropoloogiline veto – Maraget Mead “ Coming of Age in Samoa”. Vaba seksuaalne läbikäimine Samoal, murdeea kriisi ei teki, pannakse veto mureea kriisile. Seksuaalrevolutsioon.
  
• Mitmekesisuse ja tolerantsuse kaitse (multireligioossus, kultuuriline mitmekesisus, relativismi ja tolerantsuse rõhutamine)
  

Eetika

Kas antropoloogid peaksid alati oma riiki teenima . Atropoloogiliste andmete kasutamine sõjalistes konfliktides . II MS (Jaapani uurimine, kuidas neid paremini maha nottida, Mead) ja Vietnami sõda (polnud nii suurt patriotismi, ilmnes pahameel, meedia roll selles).
Pärast seda on vastu võetud eetilised koodeksid, ei tohi rahvaste uurimisi tulemusi kasutada sõjas nende vastu. Teadmisi ei saa anda, sest puudub kontroll nende kasutamise üle, ka kui eesmärgiks on suhtekorraldus sõja ajal.
Üldised eetilised küsimused:

• Tagasiside – uuritavatel on õigus tulemustest teada saada.
  
• Ekspluateerimine, autoriõigused – ka õigus on uurijal või uuritavatel. Tänapäeval tehakse lepingud . Inimesed võivad tunda end ekspluateerituna.
  
• Respekt – antropoloog ei tohiks tugevalt sekkuda kohalikku ellu. Muutusi ei tohi peale suruda. Uurija on nähtamatu vaatleja, kes püüab vähe mõjutada. Kuidas on vägivalla puhul?
  
• Anonüümsus – delikaatseid andmeid tuleks mitte avalikustada.