loomadele ohtlik 45mg/l. Lämmastiku varu muldades 1,5-15t/ha, sellest omastatav 5-10%. Väetistest omastatav lämmastik 40-70%. N- väetiste liigid : NH3NO3 kiiretoimeline, kõikidele kultuuridele sobiv Amooniumsulfaat happeline, kartulile Amooniumkloriid happeline . Cl rikas, kõrrelistele taimedele Na salpeter (NO3) aiakultuuridele Ca salpeter leeliseline, kiiretoimeline Karbamiid universaalne, aeglase toimega Lämmastik väetisi tuleb kasutada igal aastal. Ühekordne lämmastikväetise normi tegevaine kogus ei tohiks olla suurem kui 100 kg/ ha. Vaheaeg väetamisest saagi koristuseni ei tohi olla lühem kui 20 päeva. N- puudujäägi tunnused taimedel : kidur kasv, kollakas-roheline värvus. N-üleküllus e. NO3 oht: taimed on sinakasrohelised. 2) P taimetoitelemendina ja P- väetiste liigid Fosfor kuulub taimedes liitvalkude, vitamiinide, hormoonide ja ensüümide koostisesse.
Hispaania ja Brasiilia Annaliisa Loorits Helena Tull Oliivisalud Hispaanias ekstensiivne (kasutatakse palju maad, vähe tööjõudu, vähe väetisi) kaubanduslik (imporditakse Prantsusmaale, Saksamaale, Itaalia) Lisaks kasvatatakse veel tomateid, mandariine, nisu, suhkrupeete, viinamarju, tomateid, virsikuid probleemiks on kuiv kliima Oliivistandus Hispaanias Alepõllundus Brasiilias ekstensiivne (väetisi ei kasutata, palju maad, vähe tööjõudu) omakaubanduslik (ei impordita) probleemiks on vihmametsade raie (aastas 20000km2) ja erosioon (1 aasta kohta 55 milj tonni pinnast) imporditakse kohvi, sojauba, suhkruroogu Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Sojauba põld Kohvi põld ke juhtslaidi teksti laadide Klõpsake redige...
USA. Osalesid: Mehhiko, India. Olemus: üritus parandada maailma toitlusolusid; nisu, riisi, maisi sortide aretamine. Kasu: jõukamad riisikasvatajad said ülejäänud riisi maha müüa ning raha teenida. Negatiivne: keskkonna kahjus, suurenenud tootmiskulud, sotsiaalse kihistumise süvenemine, maa koondumine suurmaaomanike kätte. Intensiivne põllumajandus: loomakasvatus annab suurema osa toodangust, palju kapitali, toodangut kasvatatakse väikestel maa-aladel, rohkelt väetisi, vähe tööjõudu, kunstlik niisutus, kitsas spetsialiseerumine, kõrge mehhaniseerituse tase. Ekstensiivne põllumajandus: omane hõredalt asustatud aladele, väetised puuduvad, maatükkide pidev vahetamine, vähe kapitali, suur tööjõud, väike saagikus, alepõllundus, kasutatakse tööloomi, vähe tehnikat. Agraarreform: Ladina-Ameerikas kuulub maa valdavalt suurmaaomanikele. Aafrikas on väikesed maavaldused, suurmaaomanikud kasvatavad kultuure ekspordiks. Maareform-
riikides. · Arengumaades on siiski ülekaalus omatarbeline, arenenud riikides kaubaline põllumajandus. http://www.ecodids.com/l%E2%80%99agriculture-extensive/ https://carmenwiki.osu.edu/display/hdfs361sp20119489/Agricult Mis on ekstensiivne ja intensiivne põllumajandus EKSTENSIIVNE · põllumajanduslikku maad PÕLLUMAJANDUS on palju, · maaühiku kohta kasutatakse vähe tööjõudu, kapitali, väetisi, pestitsiide jne, · toodang on maaühiku kohta väike. INTENSIIVNE · põllumajanduslikku maad PÕLLUMAJANDUS on vähe, · maaühiku kohta kasutatakse palju kapitali, tööjõudu, väetisi, pestitsiide jmt, · toodang on maaühiku Põllumajandusliku tootmise vormid
Jutustus varauusajast Varauusajal oli kaks põllumajandus viisi. Ekstensiivne põllumajandus, mis kujutas endast maaharimisviisi, mis nõudis palju põllumaad ja inimtööjõudu. Sellises majanduses ei kasutatud väetisi ega masinaid. Terve põllu pidid inimesed ise üles harima. Teine põllumajandus viis oli intensiivne põllumajandus. See majandus oli juba palju lihtsam, sest seal kasutati masinaid ja väetisi. Seega oli see palju kergem viis põllu harimiseks. Selles pöörati ka suurt tähelepanu maa parandamisele. Pärisorjuseks oli talupoegade isiklik sõltuvus mõisnikust. Seda iseloomustas sunnismaisus, kitsendatud omandiõigus ja teokohustus ning mõisnike politsei- ja kohtuvõim. Prisorine talupoeg ei jaksa kehva toidu tõttu korralikult töötada. Seisuslikuks ühiskonnaks nimetati inimestevahelist ebavõrdsust.
mis keetmisel ei lahustu. Vee filtreermine Seoses sellega tuleb ettevaatlikult suhtuda kodustesse veefiltritesse. Tänu ebakvaliteetsele puhastamisele, võib vesi koos saasteainetega jätta filtritesse kasulikke koostisaineid. Desinfitseerimine Kraanivee desinfitseerimiseks kasutatakse peamiselt inimese tervisele ohtlikku kloori. Et vältida liigset veereostust: Ära vala kanalisatsiooni vanu lahusteid, värve, kemikaale, vanaõli, väetisi. Ära vala maha vanu lahusteid, värve, kemikaale, vanaõli, väetisi. Ummistunud torusid saab avada ka kuuma veega, selle asemel, et sinna valada mürgiseid puhastusvahendeid. Kasuta naturaalseid puhastusvahendeid sünteetiliste puhastusainete asemel. Ära viska ohtlike jäätmeid tavaprügi hulka, nii vähendad prügila nõrgvete kaudu keskkonda sattuvate ohtlike ainete hulka. Reovee puhastus. Põllumajanduse, transpordi ja tööstuse jäätmete vähendamine
Ke e m iline s a a s te , m is o n te kkinud tö ö s tus e s vä e tis e d (e riti nitra a d id ja fo s fa a d id ) , m is o n te kkinud p õ llum a ja nd us te g e vus e g a m ud a ä ra vo o l e h itus p la ts id e lt Veereostuse allikad Pinnase ehitus, kust põhjavesi maasse imbub Tööstusveed, mis sisaldavad keemilisi ühendeid või kõrvalsaaduseid Halvasti käsitletud või käitlemata heitvee jõudmine vette Pindmise äravool, mis sisaldab pestitsiide ja väetisi ning õliprodukte tööstusprotsessides vabanenud termiline vesi (soojussaaste) või keemilised ühendid Happevihmad, mis sisaldavad vääveldioksiide Naftareostus Liigse veereostuse vältimiseks Ära vala kanalisatsiooni vanu lahusteid, värve, kemikaale, vanaõli, väetisi Kasuta naturaalseid puhastusvahendeid sünteetiliste puhastusainete asemel Ära viska ohtlike jäätmeid tavaprügi hulka Vee puhastamine
2) MINERAAL- 3)MELIORANDID 4) BAKTER- Mineraalväetiste kasutamine 1ha põllumaa kohta XX saj. lõpul GPS -põllumajanduses Võimaldab teada saada saagikust põllu erinevates osades Võimaldab teha järeldusi väetamise kahjurite tõrje jm osas PÕLLUMAJANDUS INTENSIIVNE EKSTENSIIVNE Saagikus kõrge Saagikus madal Kapitali osakaal suur Kapitali osakaal väike Väetisi kasutatakse palju Väetisi kasutatakse vähe Maa-ala väike Maa-ala suur Tööjõudu vähe Tööjõudu palju Mehhaniseeritud Vähe tehnikat, käsitöö Kitsa spetsialiseerumisega Tööviljakus kõrge Alepõllundus PÕLLUMAJANDUS INTENSIIVNE EKSTENSIIVNE Põhja riikides, Lõuna riikide
võimaldab lehestikku ja vilju jahutada Võimaldab puhastada lehestiku ja viljad tolmust Negatiivsed küljed: Suur veekulu, sest kastetakse ka reavahesid, suurenevad umbrohud Kuna lehestik kastmisel märgub, siis suureneb seenhaiguste oht Tilkkastmissüsteemi plussid: Kastetakse ainult vajalikke piirkondi Veekulu on väiksem Väheneb haiguste oht, sest lehestik jääb kuivaks Koos kastmisega saab anda ka väetisi Negatiivsed küljed: Ülalpidamine on kallis, selleks on vaja filtreid ja kvaliteetset vett Normaalseks arenguks peaks olema mulla niiskusesisaldus 70-80% mulla väliveemahutavusest. Sõstra saagikust mõjutavateks kriitilisteks perioodideks niiskusevajaduse suhtes on intensiivne võrsete kasvu ja viljahakatiste arengu periood (juunis) ning õiealgmete tekkimise periood (augustis ja sepembri esimesel poolel. Kastmisnorm on 400-500 m3/ha. Kultiveerimine
Sõstrakasvatus Istanduse rajamine • Planeeritakse koristamine • Tehakse kindlaks reliseerimisvõimalused • Istutusskeem Reavahelaius sõltub 1) tehnoloogiast või reavahe hooldamise viisist 2) hooldamiseks kasutatavatest masinatest 2 Istutamine • Septembri teine pool ja oktoober • Väikestes istandustest käsitsi, suurtes istutusmasinatega (1) 3 Kastmine • Niisutussüsteem vajalik põuakartlikel pidadel Sprinklersüsteem Tilkastmissüsteem + + Odav rajada Suur veekulu Kastetakse ainult Ülelpidamine kallis ...
rändkarjandus (aafrika savannide ja poolkõrbete piirkonnas, lõuna-ameerikas, aasias) * karjaga rännatakse ühest piirkonnast teise. * loomadelt saadakse oma tarbeks piima, liha, nahka, villa, mida vahetatakse ka mõningate põllukultuuride vastu Kasvatatakse peamiselt kitsi, kaamleid ja laamasid 2. intensiivne omatarbeline põllumajandus riisi-, misu-, hirsitalud, maisitalud jne * väikesed maalapid * palju tööjõudu * vähe kapitali ja masinaid, seemned, tõuaretus madal. Väetisi kasutatakse vähe * väga töömahukas, talunik teeb ise kõik kõrval ja abitööd * saagikus hektari kohta küllaltki suur, kuid inimese kohta madal * suurem osa toodangust läheb oma söögiks Kaubanduslik põllumajandus 3. Segatalud * suuremad maavaldused * kasutatakse peamiselt oma pere tööjõudu * kasvatatakse veel mitmeid kultuure. Kuid suur osa toodangust läheb müügiks * kapitalimahukas kasutatakse rohkem väetisi, tehakse maaparandusi
Energiamajandus teg. Energiavarade hakimisega, nende töötlemisega elektriks, ning kättetoimetamisega tarbijale (mootori või ahjukütuse) Eestis elekter, kivisüsi, maagaas, Alternatiivsed tuule-, päikese-, vee-, maasisene-, loodete-, ja bioenergia. Kuidas on muutunud eri energiaressursside osatähtsus energiamajanduses Puidu osatähtsus on vähenenud. Tänapäeval kasutatakse enamasti maagaasi. Taastumatuid kasutatakse rohkem, kui taastuvaid, sest lihtsalt on maa seest ammutada. Kütteväärtus on suurem. Lai kasutusala. Taastumatu : nafta, tahked kütused, kivisüsi. OPEC Saudi-Araabia, Kuveit, Katarr, AÜE, Iraan, Iraak, Alzeeria, Liibüa, Nigeeria, Gabon, Indoneesia, Venezuela, Ecuador. OPEC-I põhieesmärk kehtestada liikmesriikide nafta toodang ja nafta ekspordimaht, reguleerida toornafta hindu maailmaturul.e Nafta hinna kõikumine ebastabiilne poliitiline olukord, sõjad, maailma maajanduse olukord. Gaasi osatähtsus gaasi tootmine o...
arenenud riigis harjuksid liiga mugava eluga. Toiduraiskamine ei ole mitte ainult eraisikute seas levinud vaid ka suur hulk poe toidukraamist satub taldriku asemel prügimäele. Näiteks 12 riigis tegutsev suur kaubandushiid ,,Tesco" , kes korraldas toiduraiskamise vastase kampaania, saatis see poekett poole aastaga prügimäele üle 28 000 tonni toitu. Intensiivne põllumajandus toodangu kasv väikesel maaalal, mahutades sinna palju kapitali, väetisi või tööjõudu. KAS TEATSITE, ET: · põllumajanduses on hõivatud ligi 42% maailma tööealisest elanikkonnast, kuid põllumajandus annab vähem kui 5% maailma SKPst; · 31% maakera maismaast on kasutatav põllumajanduses, põllumaad on siiski vaid 10%; · Põhja riikides elab veerand maailma rahvastikust, kuid nad tarbivad poole maailmas toodetud toidust; · Maailmas on ligi miljonit nälgivat või alatoidetud
Vegetatsiooniperiood e. taimekasvuperiood on ajavahemik, mille vältel taimed kasvavad ja arenevad Haritav maa on põllumajandusmaa, mida intensiivselt kasutatakse. EKSTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS põllumajanduslikku maad on palju, maaühiku kohta kasutatakse vähe tööjõudu, kapitali, väetisi, pestitsiide jne, toodang on maaühiku kohta väike.INTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS põllumajanduslikku maad on vähe, ;maaühiku kohta kasutatakse palju kapitali, tööjõudu, väetisi, pestitsiide jmt, toodang on maaühiku kohta suur Omatarbeline põllumajandus Ekstensiivne: Rändkarjandus Aafrikas; Alepõllundus Brasiilias vihmametsade alal Intensiivne: Riisikasvatus Kagu-Aasias; Terrasspõllundus Hiinas Kaubanduslik põllumajandus: Ekstensiivne: Teraviljakasvatus USA keskosas
VEGETATSIOONIPERIOOD-taimekasvuperiood on ajavahemik, mille vältel taimed intensiivselt kasvavad ja arenevad. EKSTENSIIVNE PM- toodangu kasv saavutatakse põllumaa laiendamise võui kariloomade arvu suurendamise teel(arengumaades) INTENSIIVNE PM- toodangu kasv saavutatakse väikesel maa-alal mahutades sinna palju kapitali, kasutades vähe tööjõudu ja rohkelt väetisi(arenenud riikides) MAHEPÕLLUMAJANDUS-vähesel määral või ainult looduslikke väetisi ja taimekaitsevahendeid kasutav pm. OMATARBELINE PM-kasvatatakse põllusaadusi omatarbeks, KAUBALINE PM- põllusaadused müügiks. Kalandus 1.Maailma tähtsamad kalapüügipiirkonnad ja kalarikkuse põhjused neis piirkondades. Hiina, Peruu, Jaapan, India, USA, Indoneesia, Tsiili, asuvad mereääres, sobivad tingimused ja võimalused kalastuseks 2.Kalanduse vormide iseloomustus(rannikupüük, avamerepüük, ookeanipüük, kalakasvatus).
Väetised Lauka Põhikool 9. klass Miko Malk Mis on väetis? Väetis ehk väetusaine on aine, mis soodustab taimede toitumist ja sellega kaasnevat kasvu, parandab mulla kvaliteeti ja tõstab mulla viljakust. Taime kasvukohale väetise lisamist nimetatakse väetamiseks. Rühmad Väetisi on väga palju erinevaid ja neid rühmitatakse mitmete aspektide alusel: Koostise alusel Vastavalt tootmise iseloomule Toime alusel Toime kiiruse alusel Vastavalt väliskujule ja konsistentsile Väetise omastamise viisid Otsesed Taimed omastavad väetise juurte kaudu Lehtede kaudu ,,toitvad" - Ained jõuavad taime läbi lehtede Väetiste koostised Orgaaniline-sisaldab orgaanilisi aineid Anorgaaniline-valmistatud lihtsatest
Happelisemate sademete tekkes on peasüü inimesel. Vetikad Järve vees on liiga palju toitesooli, mis madalas, soojas ja seisvas vees loovad head tingimused vetikate massiliseks paljunemiseks. Vetikate vohamist ja kalade suremist aitaks vähendada ilma jahenemine, vihm ja tuul. Eestis laialt levinud kalaliikidele peetakse kriitiliseks piiriks 25°C vee soojakraadi. Liigse veereostusevältimiseks Ära vala kanalisatsiooni vanu lahusteid, värve, kemikaale, vanaõli, väetisi. Kasuta naturaalseid puhastusvahendeid sünteetiliste puhastusainete asemel. Ära viska ohtlike jäätmeid tavaprügi hulka. Puhastamine Heiteveepuhastis eraldatakse kõigepealt mehhaaniliselt suurem praht ja liiv, setitakse muda. Seejärel lagundatakse bakterite jt mikroorganismide abil orgaanilised ained, setitakse välja muda ja lastakse puhas vesi veekogusse. Suur osa veekogudesse juhitavast heitveest puhastatakse eelnevalt inimese poolt rajatud puhastusjaamades.
käigus jagati mõisamaa kas täielikult või osaliselt talupoegadele ja tekkisid segatalud. Talunik tootis endiselt oma perekonna jaoks toiduaineid, kuid mõnda saadust hakati tootma ka müügiks. Kaasajal kasvatab talunik Kariibi mere saartel banaane ja Brasiilias kohviube jne.. Arengumaades, kus viiakse läbi agraarreforme, on need aga väga iseloomulikud. Segatalud on tüüpilised näiteks Mustas Aafrikas. Aja edasi minnes hakati üha enam keskenduma saagi müümisele, et osta rohkem väetisi ja põllutööriistu. Selle arengu käigus tekkisid spetsialiseeritud suurtalud, kus müügiks toodeti vaid mõnda saadust. Spetsialiseeritud suurtalud on levinud põhiliselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas, nende arv kasvab ka Jaapanis. Esimesena kujunes spetsialiseerumine välja piimakarjataludes, kus lisaks piimatootmisele kasvatataske silokultuure ja teravillja loomasöödaks. Et talupidamine oleks tasuv, peab ühelt lehmalt saama vähemalt viis tonni piima aastas
Rantso- Austraalia, USA, Argentiina jm kuivadel rohumaadel, arvukad karjad aasta ringi väljas ekstensiivne teraviljatalu- rohtlates, hooajaline Väikesed tootmiskulud ja saagid Istandus- tee, kohv, kakao, banaan Agrotööstuskompleks- seavabrik, linnuvabrik jm agro ehk loomavabrikud 7. Ekstensiivne ja intensiivne põllumajandus. · Ekstensiivne põllumajandus- põllumajanduslikku maad on palju, · maaühiku kohta kasutatakse vähe tööjõudu, kapitali, väetisi, pestitsiide jne, · toodang on maaühiku kohta väike. · Intensiivne põllumajandus- põllumajanduslikku maad on vähe, · maaühiku kohta kasutatakse palju kapitali, tööjõudu, väetisi, pestitsiide jmt, · toodang on maaühiku kohta suur. 8. Loomakasvatuse geograafia. Paiknemine. Lambakasvatus. Seotud traditsioonide, rahvaarvu ja loodusega Suurima veiste arvuga riigid- India, Brasiilia, Hiina Suurimad lambakasvatajad Austraalia, Uus- Meremaa, Hiina
Levivad:USA kuivas lääneosas,Austraalias, Argentinas, Lõuna-Aafrikas. Istandused- suur taimekasvatusmajand, kogu toodang müügiks(kohvi,puuviljad). Kasutatakse agrotehniliste võtetega,saagikuse tagamiseks. Levivad peamiselt arengumaades. Infoajastu: Loomavabrikud- toodavad loomakasvatussaadusi tööstuslikult. Mitme kordsed farmi kompleksid.Loomad lummatakse kohapeal täis ja kohe läheb müügiks. Toodang:suure linna lähedal. Mahepõllumajandus- kus kasutatakse peamiselt looduslikke väetisi ja taimekaitsevahendid. Intensiivne-nähakse suurt vaeva kõrgema saagi saamiseks. Ekstensiivne-nähakse vähe vaeva,saak hektarilt väike, kogu toodangult suur. negatiivne: muldade erosioon, muldade sooldumine, üle väetamine,.
Mahepõllundus Põllupidamise viis ● Kus mineraalväetiste asemel kasutatakse orgaanilisi väetisi ● Ei kasutata mineraalväetisi ● Ei kasutata keemilisi putukatõrjevahendeid ● Kahjureid hävitatakse pritsides taimi taimeleostitega, kasutatakse feromoome ● Ei kasutata umbrohutõrjevahendeid ● Taimi kasvatatakse looduslähedaselt ● Väiksem saak, kuna töö tehakse käsitsi ● Tervislikum, sest ei kasutata potentsiaalselt ohtlikuid aineid Loomakasvatus ● Ei kasutata hormoonpreparaate ega antibiootikume. ● Loomi toidetakse mahesöödaga.
külmahellad ja hävivad juba mõne miinuskraadi juures. Taim küll ei hukku veel selle tõttu, sest leiab võimaluse kasvatada uued võrsed uinunud pungadest, kuid taime õiterohkusest sell aastal tavaliselt rääkida ei saa ja ka õitsemine jääb hilisemaks. (http://substral.itg.ee/index.php/14331/) Rooside väetamiseks sobivad nii orgaanilised kui mineraalsed kloorivabad täisväetised. Poodides on laialdane valik igasuguseid roosidele sobivaid väetisi. Nad on suhteliselt madala lämmastikusisaldusega, sisaldavad aga fosfaate ja kaaliumsooli. Väga häid tulemusi on saadud kasutades rooside väetamisel spetsiaalseid Substral® roosiväetisi. Substral® nimetuse all on müügil kolm erinevat spetsiaalset roosiväetist. Merilen Mentaal ja Katrin Ruitlane-Rütli soovitavad kasutada Substral® roosiväetisi. (http://www.garden.ee/?m1=4&m2=15). Vastavalt valitud väetisele on nende poolt
mikroelemente (Fe ; B ; Mo ; Co ; Zn ; Cu ; Mn jt). 7. Mineraalväetiste kasutamisel tuleb rangelt silmas pidada : a) Makro ja mikroelementide vajaliku kogust olenevalt taime liigist ja mulla koostisest. b) Väetamise tähtaegu. c) Millisel kujul (tahkel või vedelal) kasutada väetist. d) Kui sügavale mulda väetis sisse viia. 8. Keemia osatähtsus põllumajanduses on suur. See tähendab seda, et kui kasutada väetisi, mis on keemia, tuleb saaki rohkem ja saagi kvaliteet on parem.
keemiliselt töödeldud. Kuid kas mahepõllundust saab võrrelda naasmisega juurte juurde? Muidugi tuleb silmas pidada, et Mahepõllumajandus on loodusega kooskõlas olev tootmisviis, kus mulla, taimede ning loomade vahel valitsevad tasakaalulised suhted. Selline süsteem suudab ise taastada tarvitatud ained ning tegutseb edukalt vaid kõigi osade harmoonilise koostöö kaudu. Taimekasvatuses ei kasutata sünteetilisi väetisi ega taimekaitsevahendeid. Mullaviljakus tagatakse õige külvikorra, agrotehnika ja orgaaniliste väetistega. Taimekahjustajaid välditakse nende looduslike vaenlaste abil ning kahjustuskindlamate sortide kasvatamisega. Loomakasvatuses arvestatakse igati loomade heaoluga. Ei kasutata hormoonpreparaate ega antibiootikume profülaktiliseks raviks. Kahjuks on tänapäeva kiiresti arenevas maailmas kasulikum suurfirmadele masstootmine, mis
KONTROLLTÖÖ: ESMASEKTOR 1. Mõisted: 1.1.Mahepõllumajandus- vähesel määral või ainult looduslikke väetisi ja taimekaitsevahendeid kasutav põllundus 1.2.Istandus- suur taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi müügiks ja tegeleb nende esmase töötlemisega. 1.3.Metsatööstusklaster- kõik metsa majandamise, puidu varumise ja töötlemisega omavahel seotud majandusharud ning äriteenused 2. Iseloomusta: 2.1. Ekstensiivne põllumajandust: · Põllumajanduslikku maad on palju · Maaühiku kohta kasutatakse vähe tööjõudu
Vee saastumine · Veekeskkonna saastumine toimub peamiselt olmereovee ning tööstusreovee loodusesse juhtimise tõttu ja põllumajandustegevuse käigus tekkiva reovee ning prügila nõrgvete sattumisel keskkonda. · Samuti satub veekeskkonda atmosfäärist väljapestud saasteaineid. Saastumise tüübid · Mehaaniline · Keemiline · Bioloogiline · Soojuslik Et vältida liigset veereostust: · Ära vala kanalisatsiooni vanu lahusteid, värve, kemikaale, vanaõli, väetisi. · Kasuta naturaalseid puhastusvahendeid sünteetiliste puhastusainete asemel. · Ära viska ohtlike jäätmeid tavaprügi hulka. Tervis · Kõige otsesemat ohtu tervisele kujutavad joogivee kaudu levivad nakkushaigused ja mürgitused. · Bakteritega ja viirustega saastumine toimub tavaliselt siis, kui fekaalid satuvad otse joogivette. · Võib hävida suur osa planktonist, hukkuda kalade mari ja maimud, neil võivad tekkida väärarendid.
Keskkond-Mida peaks tegema, et väheneks looduse ja vee saastatus Veekeskkonna ja looduse saastumine toimub peamiselt olmereovee ning tööstusreovee ja tööstuse loodusesse juhtimise tõttu ja põllumajandustegevuse käigus tekkiva tööstuse ning prügila nõrgvete sattumisel keskkonda. Samuti satub veekeskkonda atmosfäärist väljapestud saasteaineid. Et vältida liigset veereostust on vaja ära vala kanalisatsiooni vanu lahusteid, värve, kemikaale, vanaõli, väetisi. On ka vaja korralikult ja arukalt loodusesse paigutada jäätmeid. Mõnda asja (mürgiseid aineid, õli ja bensiini näiteks) ei tohi üldse loodusesse jätta. On vaja säästa elektrit, metsa ja vett. Kasuta naturaalseid puhastusvahendeid sünteetiliste puhastusainete asemel ja ära viska ohtlike jäätmeid tavaprügi hulka. Kõige otsesemat ohtu tervisele kujutavad joogivee kaudu levivad nakkushaigused ja mürgitused.
Vee saastumine · Veekeskkonna saastumine toimub peamiselt olmereovee ning tööstusreovee loodusesse juhtimise tõttu ja põllumajandustegevuse käigus tekkiva reovee ning prügila nõrgvete sattumisel keskkonda. · Samuti satub veekeskkonda atmosfäärist väljapestud saasteaineid. Saastumise tüübid · Mehaaniline · Keemiline · Bioloogiline · Soojuslik Et vältida liigset veereostust: · Ära vala kanalisatsiooni vanu lahusteid, värve, kemikaale, vanaõli, väetisi. · Kasuta naturaalseid puhastusvahendeid sünteetiliste puhastusainete asemel. · Ära viska ohtlike jäätmeid tavaprügi hulka. Tervis · Kõige otsesemat ohtu tervisele kujutavad joogivee kaudu levivad nakkushaigused ja mürgitused. · Bakteritega ja viirustega saastumine toimub tavaliselt siis, kui fekaalid satuvad otse joogivette. · Võib hävida suur osa planktonist, hukkuda kalade mari ja maimud, neil võivad tekkida väärarendid.
sulfiidid N: Ca + S= Ca S Fe + S= FeS · · TÄHTSAMAD ÜHENDID · Sulfiidid (püriit) · Sulfaadid (kips) · Gaasilised ühendid (divesiniksulfiifhape) ALLOTROOPSED TEISENDID · Rombiline väävel · Monokliine väävel · Plastiline väävel KASUTUSALA · Kasutatakse väävelhappe tootmiseks (kasutatakse akudes) · Kasutatakse nafta ja kütusetööstuses, mettallurgias, suhkru ja siirupi tootmisel, naha parkimisel, taimekasvatuses · Saadake väetisi, värve, kunstkiude, lõhkeaineid, lakke, ravimeid VÄÄVLI JA VÄÄVLIÜHENDITE TÄHTSUS · Tuletikkude süütesegust peades kasutatakse väävlit. · Põllumajanduses läheb vaja 10-15% väävlit, mis on mineraalväetiste ja mürkkemikaalide koostises. · Tselluloosi eraldatake puidust sulfit-või sulfaatmenetlusel. · Raputades väävlit kautsikulehtedele muutuvad lehed kummiks. LEVIK LOODUSES · Esineb ehedal kujul kui ka ühendite koostises
Kekkilä Eesti OÜ kuulub Soome ettevõtte Kekkilä Gruppi. Kekkilä Grupp valmistab ja turustab kvaliteetseid kasvumuldasid ja väetisi nii eratarbijatele, kutselistele taimekasvatajatele kui ka haljastajatele. Salajõgi (ka Veski oja) on jõgi Läänemaal Lääne-Nigula vallas Ingküla, Jalukse, Niibi, Salajõe, Saunja, Soolu ja Vedra külas. Salajõe lähe asub Jalgse külas ja suubub Saaremõisa lahte. Salajõgi on 15,6 km pikk. Alamjooksul läbib jõgi Salajõe maastikukaitseala ja Silma looduskaitseala. Salajõgi on heledaveeline ja vähese orgaanilise aine sisaldusega avalik veekogu.
41. lina väetamine –Eelistab nõrgalt happelisi muldasid ega anna kvaliteetset saaki värskelt lubjatud põldudel. Ei tohi anda värsket sõnnikut, kuid kasutab hästi sõnniku järelmõju, kuna linal on toitainete omastamine suhteliselt nõrk, vajab kõrgemat väetamist. Samas ei talu ühekülgset väetamist. 42. kartuli väetamine – Ei ole mullahappesuse suhtes tundlik, küll aga liikuva Al suhtes. Happelistel muldadel soovitatav kasutada lubiväetisi. Kindlasti kasutada orgaanilisi väetisi, manustada sügisel. Kevadel antav sõnnik peab olema hästi käärinud või komposteeritud. N’ga üleväetamisel pikeneb kasvuperiood. PK-väetised vastavalt tarbele. P vähendab N’ga väetamise riske. K-väetised peaksid olema Cl-vabad. 1 43. kultuurrohumaade väetamine. Nõuded sõltuvalt liblikõieliste osatähtsusest heintaimikus. Parim aeg anda lubiväetist on rajamise eelselt
Mineraalväetised 1. Taimed vajavad oma kasvuks ja arenguks suuremates kogustes N, P, K, C, O, H, Ca, Mg, S. 2. Taimed saavad oma toiteelemente nii õhtust kui ka mullast.Õhust saavad taimed C, O, H ning mullast N, K, P, Ca, Mg, S, Fe, B, Cu, Mn, Zn, jt. 3. Kui mullas on vähe lämmastikku siis taimede kasv pidurdub, lehed muutuvad heledaks ning lehed võivad isegi kolletuda.Kui mullas on puudub fosfor siis taime lehed lähevad hallikaks või punetuvad ning võivad ka kolletuda.Vähese kaaliumi sisalduse korral mullas seemnete idanevus langeb, taimed haigestuvad kergemini, lehe ääred kolletuvad või kuivavad. 4. Saagi tõstmiseks viiakse mulda puuduvad keemilised elemendid.Selleks kasutatakse orgaanilisi ja mineraalväetisi. 5. Mineraalväetiste kasutamine algas 1840.a põllumajanduses. 6. Täisväetised erinevad teistest väetistest kuna sisaldavad taimede kasvuks ja arenguks kõiki vajalikke makroelemente milleks on ...
Teadlased on püstitanud fakti, et 80-90% vähijuhtumitest on põhjustatud keskkonna faktoritest ja, et allergiate arv kasvab kohutava kiirusega. Reostuste liigid Happed Kasvuhoone gaasid Tolm Ained, mis vähendavad osoonikihti Keskkonna mürgid Elektromagnetiline kiirgus Radioaktiivne kiirgus Reostuste põhjused Tööstusettevõtete korstnate ja autosummutite jääkgaasid reostavad õhku. Väetatakse põlde mitmesuguste väetistega.Üldiselt peetakse keskkonnale ohutumateks orgaanilisi väetisi (turvas, kompostmuld, sõnnik). Pinnast ja mulda kahjustab inimene oma väära põlluharimisega. Kui põlde kasutatakse liiga intensiivselt, kurnatakse muld ära. Mineraalväetiste kasutamisel tuleb olla eriti ettevaatlik, kuna nad on kangemad ja võivad lihtsamini keskkonnareostust põhjustada. Keskkonnareostuste tagajärjed Hapniku sisaldus õhus väheneb Osoonikihi hõrenemine tänu kahjulikele gaasidele Suurenend haiguste levik ning teke Loomade hävinemine reostuse tõttu
Maailma kalandus ... Majandusharu, mis tegeleb kalade ja muu vee organismide püügi, töötlemise ja kasvatamisega. Mereorganismide osatähtsus kasvab pideval inimeste toidulaual. Kalaliha rasv sisaldab küllastamata rasvhappeid, mineraalsooli, väärtuslikke mikroelemente, A ja D vitamiini. 16% loomsetest valkudest saadakse kalast. ¼ kaladest tehakse: kalajahu ja õli. (loomasöödaks). Veeimetajate rasva kasutatakse keemia- ja farmaatsiatööstuses, vetikatest valmistatakse zelatiini, väetisi. Mereorganismidest ka ravimeid. Suurim püügimaht on Hiinas ja Peruus. Järgnevad Maroko, Jaapan, USA, Tsiili, Indoneesia, Venemaa, Tai, Norra Island. Kalavaesed piirkonnad Kalarikkad piirkonnad Süvaookean Madalad rannikumered, külmade hoovuste piirkonnas (lähis-ja lähispolaarvöötmes) Lähistroopilise ja polaarse avaookeani Suurte jõgede suudmealad pinnakihid
Kehra Gümnaasium 10.c klass Jekaterina Kresman Veereostus Referaat Juhendaja:Leo Kaupo Kivirand Kehra 2015 Veereostus ehk vee reostumine on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse (järve, jõkke ookeanisse jt) või põhjavette (põhjaveereostus). Kuigi looduslikud nähtused, nagu vulkaanipursked, veeõitsengud, tormid ja maavärinad võivad samuti põhjustada suuri muutusi vee kvaliteedis ja ökosüsteemis, ei loeta neid vee reostajateks. Vett nimetatakse reostunuks siis, kui seda ei saa kasutada mõneks otstarbeks. Veereostusel on palju põhjuseid ja tunnuseid. Suurenenud toitainete sisaldus vees võib viia eutrofeerumiseni. Orgaanilised jääkained, näiteks heitveed, mis on jõudnud mingisse veekogusse, vajavad lagunedes lisa hapnikku, mille tagajärjel võib tekkida veekogus hapnikuvaegus ja see omakorda muuta kogu veekogu ökosüsteemi. Hapnikuvaegus võib tekkida ka tööst...
põhjustada suuri muutusi vee kvaliteedis ja ökosüsteemis, ei loeta neid vee reostajateks. Vett nimetatakse reostunuks siis, kui seda ei saa kasutada mõneks otstarbeks. Maailmamere reostumise põhjused Tööstus ja olmeveed juhitakse merre või jõgedesse Põllumajandusreostus (jõuab jõgede kaudu) Intensiivne laevaliiklusõnnetused tankeritega Meresügavustesse maetud mürkained Kliima soojenemine Happevihmad Pindmine äravool, mis sisaldab õliprodukte, pestitsiide ja väetisi Maailmamere reostumise tagajärjed Väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis Vähenevad kalavarud Mõju inimese toidualauale Mürkained jõuavad toiduahela kaudu inimeseni Rannikualad reostuvadmõju turismile Vetikate vohamine Korallide hävimine Põhjavee reostumise põhjused Tööstusjäätmete või reovee juhtimine veekogudesse, pinnasesse Põllumajandusreostus üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest Transpordireostus-teede soolatamine
Monumentide kokkuvarisemine Sambla jm teke ehitistele Happevihmade mõju veekogudele Vee happelisuse muutumine Kalade suremine Järglaste suremine vees Paljude kaladest toituvate loomade toidupuudus Järvede suremine (maailmas on hävitanud happevihmad üle 1600 järve). Liikide vähenemine Joogivee vähenemine Happevihmade tekke lahendused Kasutada rohkem alternatiivseid kütuseid (nt: maagaasi) Kasutada mõõdukalt elektrit ja õli Kasutada vähem väetisi Vältida põletamist ja metsapõlenguid KASUTATUD MATERJAL http://www.hot.ee/happesademed/moju.html http://miksike.ee/documents/main/elehed/9klass/keskkond/9791.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Happesademed http://google.ee otsing happevihmad Bioloogia õpik põhikoolile 3. osa http://skolarbete.nu/et/skolarbeten/forsurning4/
Alternatiivenergeetika- energi tootmis viis, mis kasutab teissuguseid loodusvarasid (tuul, vesi). Dedergendid- sünteetilised puhastus ja pesemis vahendid. Eesti keskkonnastrateegia- 1997.a vastu võetud riiklik dokument, mis määrab eesti keskkonna poliitika põhi eesmärgid. Eesti keskkonna tegevuskava- esitatud tegevuste loetelu, keskkonnastrateegia alusel. Energia allikad- loodusvarad energia tootmiseks. Fossiilkütus- ained, mille põlemisel eraldub palju soojust, organismide jäänused (põlevkivi, nafta, kivisüsi). Happevihmad- vihm või lumi, mille happetase on kõrge. Happestumine- mulla või vee muutumine happeliseks, happevihmade tõttu. Kasvuhoone efekt- niiskuse ja temp. suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikese kiirgust aga ei lase läbi soojuskiirgust ega veeauru. Kliima muutused- paikonna tavapärastes ilmastikuoludes muutumine. Kriteerium- eeskiri, hindamis alus. Loodusvarad- looduses leiduvad varad mida inimene kasutab...
Mahepõllundus Geograafia Märt Jargo Mahepõllundus Mahepõllumajanduseks nimetatakse loodusliku aineringluse põhimõtteid arvestavat tootmisviisi, kus mulla, taimede ja loomade vahel valitsevad tasakaalukad suhted. Selline süsteem on isereguleeruv, kuid ta tegutseb edukalt vaid kõigi osade harmoonilises koostöös. Mahepõllundus Taimekasvatuses ei kasutata sünteetilisi väetisi ega taimekaitsevahendeid. Mullaviljakus tagatakse õige külvikorra, agrotehnika ja orgaaniliste väetistega. Taimekahjustajaid välditakse nende looduslike vaenlaste abil ning kahjustuskindlamate sortide kasvatamisega. Loomakasvatuses arvestatakse igati loomade heaoluga. Ei kasutata hormoonpreparaate ega antibiootikume profülaktiliseks raviks. Mahepõllundus Mahepõllundus Mahepõllundus Kõige levinumad mahepõllunduse tooted on värsked puu- ja juurviljad
kartuli ning rapsi vahele soovitatakse jätta 1 aasta. Suhkrupeedi puhul jäetakse 2 aastat vahele. Kui hästi eelkultuurid võimaldavad vähendada umbrohust rapsi külvile eelnenud aastatel. Sobilikud eelviljad Kultuurideta (must)kesa Ristik või põldheinsegu Varajane oder Talioder Talinisu Taliraps ise oma varajase valmimise tõttu sobib teraviljade eelviljaks. Väetamine Vajab väetamiseks rohkem väetisi kui teraviljad Vajab kasvuks hästi väetatud raskeid ja niiskeid muldasid Eelistada mikroelementidega kompleksväetisi Kasutada väetisi, millel väävlisisaldus on suurem Erinevad väetised, mida võib kasutada N toimeainena võib kasutada140kg/ ha P ja K vajadus keskmiselt 1,2 1,4 korda suurem kui teraviljal S on vajalik proteiini sünteesiks B jt mikroelemendid tagavad õlisisalduse tõusu ja terve ning tugeva taime. TALVITUMISTINGIMUSED Taliraps ei talu: jääkoorikut
· Keskkonnaministeerium vastutab geneetiliselt muundatud ainete oleku eest looduses ja nende müüki laskmise eest. · Põllumajandusministeerium vastutab nende kasutamise lubade eest ( st. väetised, sööda kasutamine jne.) Põllumajandusministeerium vastutab ka lookatsete teostamise eest. · Sotsiaalministeerium vastutab geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise lubade väljastamise eest. · Keskkonna riskid 1. Kui kasutada väetisi vms. võib see kanduda ühelt põllult teisele ja kui teisel põllul kasvatatakse midagi muud, siis võib see väetis halvasti mõjutada ja rikkuda suure osa saagist. 2. Teadlaste väitlustel on võimalik, et GMO's on viiruslikke aineid. Need on võimelised liituma vana viirusega ja pidid olema kahjulikumad kui vanad viirused. Kuid tänapäeval pole võimalik neid viiruseid peatada ning neid on piiramatutes liikides. 3
Taimed saavad toiteelemente õhust ja mullast. Õhust saavad taimed järgmisi toiteelemente: C, O, H. N, K, P, Ca, Mg, S, Fe, B, Cu, Mn, Zn jt toiteelemendid mida taimed saavad mullast. 3. Mis juhtub taimedega põhiliste toiteelementide puudumisel? Lämmastiku (N) , fosfori (P) ja kaaliumi (K) puudumisel taimede lehed lähevad hallikaks või punetuvad ning võivad ka kolletuda, seemnete idanevus langeb ja taimed haigestuvad kergemini samuti pidurdub taimede kasv. 4. Mis liiki väetisi on olemas? On olemas mineraalväetised ja orgaanilised väetised. 5. Kuna sai alguse mineraalväetiste kasutamine? Mineraalväetiste kasutamine sai alguse aastal 1840 kui saksa keemik Justus von Liebig esitas taimede mineraalse toitumise teooria. 6. Millepoolest erinevad täisväetised teistest väetistest? Täisväetised sisaldavad taime kasvuks kõik vajalikke makroelemente: N, P, K, C, O, H, Ca, Mg, S ja mikroelemente: Fe, B, Cu, Mn, Zn, Co, Mo jt. Teised väetised ei sisalda kõiki
Teravilja küpsetusomadused sõltuvalt vihmasest sügisest Teravilja küpsetusomadused sõltuvad Kleepvalgu sisaldusest Langemisarvust Proteiini sisaldusest http://lemill.net/content/exercises/leiva-viktoriin-a-ruhm/view Toiduvilja kvaliteedi nõuetele vastava langemisarvu tagamiseks on vajalik Valida stabiilse ja kõrge langemisarvuga sort Mitte viivitada valminud vilja koristusega Kohene kuivatamine Mitte segada ise vilja partiisid Väetamisel kasutada külviga koos kompleksväetisi sõltuvalt mulla väetistarbest või PK-väetisi külvieelsel mullaharimisel Pidada kinni agrotehnilistest nõuetest Külvata puhitud seemnetega Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level http://pilt.delfi.ee/p...
talupoja põllule ja laual.Viina hakati tegema hoopis kartulist, mis oli viljast odavam. Talupojad, kellel ei olnud maad töötasid palgatöölistena mõisates, taludes ja vabrikutes ning tegelesid ka kaubanduse või käsitööga, teenides sellega elatist.Tooraine ja suurel määral tööjõud toodi sisse ja valmistoodang välja. Ligikaudu pool põllumaast kuulus mõisatel, 80% talumaadest I maailmasõja alguseks oli päriseks ostetud. Mõisad kasutasid palgatööd, masinaid, väetisi, edenes sordi ja tõuaretus. Venemaa tööstuses toimus 19.sajandi lõpul kiire areng.Tekstiilitööstuse ja metallurgia(M etallide ja metallisulamite valmistamine ja nendest lihtsamate toodete valmistamine), kõrvale tekkisid uued tööstusharud, milleks olid nafta ja keemiatööstus ning masinaehitus.Venemaa tööstustoodangu põhiosa moodustasid tekstiilitooted. 1860.- 18902. aastatel ehitati Venemaal palju raudteid ja raudteekeskuseks oli Moskva.
Loomi peetakse laudas, allapanuks kasutatakse põhku. Sõnnikut veetakse välja kaks korda kuus spetsiaalsesse sõnnikuhoidlasse, mis on ehitatud vastavalt nõuetele( betoonist ja kattega). Tegemist on tahe sõnnikuga. Igal aasta ostame juurde 200 tonni sõnnikut kohalikult talumehelt, kellel endal see ära ei kulu. Kokku on meil aastas kasutada ligikaudu 300 tonni sõnnikut. 3.2.2 Orgaaniliste väetiste normide planeerimine Talus on orgaanilisi väetisi vajavateks kultuurideks kartul, kaer ja köögivili, mis teeb kokku 8,5 ha. Arvutuste vastused ja muu info on ära toodud tabelis (nr.3). Väetisnormide arvutamisel kasutan tinghektarite meetodit (Kuldkepp,1994). Tinghektarite meetodil väetisnormide planeerimist saab rakendada orgaaniliste väetiste koguste planeerimisel ja seda saab vaadelda nelja etapina. Esmalt peame endale selgeks tegema, kui palju on meil võimalus kasutada orgaanilisi väetisi ja kui
Mis näitajatega iseloomustatakse riigi põllumajanduset? · Põllumajanduses on hõivatud inimeste osatähtsus; · põllumajandusliku maa osatähtsus; · põllumajanduses osas SKP-s; · põllumajandustoodete osa ekspordis ja impordis; · põllumajanduse spetsialiseerumine · põllumajandusliku tootmise efektiivsus(saagikus, tootlikus). 12.09 Põllumajandus jaguneb: 1) Ekstensiivne põllumajandus · põllumajanduslikkum aad on palju, · maaühiku kohta kasutatakse vähe tööjõudu, kapitali, väetisi, pestitsiide jne, · toodang on maaühiku kohta väike 2) Intensiivne põllumajandus · põllumajanduslikku maad on vähe, · maaühiku kohta kasutatakse palju kapitaali, tööjõudu, väetisi, pestitsiide jmt, · toodang on maaühiku kohta suur Ekstensiivne Intensiivne Omatarbeline Rändkarjandus Aafrikas Riisikasvatus Kagu-Aasias
looduslikust ökosüsteemist. Veereostusele viitavad tavaliselt vee(kogu) kvaliteedi langus, veekogu kinnikasvamine, vee ebameeldiv lõhn, veeõitsengud jt. Vee reostuse allikad · pinnase ehitus, kust põhjavesi maasse imbub · tööstusvete, mis sisaldavad keemilisi ühendeid või kõrvalsaaduseid, jõudmine vette · halvasti käsitletud või käitlemata heitvee jõudmine vette · pindmine äravool, mis sisaldab pestitsiide ja väetisi · pindmine äravool, mis sisaldab õliprodukte · tööstusprotsessides vabanenud termiline vesi (soojussaaste) või keemilised ühendid · happevihmad, mis sisaldavad vääveldioksiide · naftareostus Reostusallikad - Reovesi võib sisaldada nii orgaanilisi kui ka anorgaanilisi aineid ja ühendeid. Orgaanilised ained : · insektiidid, herbitsiidid ja mitmed teised keemilised mürgid
lähenemisega suurendati rekvisitsioonid armee koosseisu Eesti Eestis paiknevate vägede -Tekkis tööjõu defitsiit rahvusväeosad hulka -Nõuti tootmise piiramist -Kerkisid esile sotsialismist -Mitmed Eesti linnad muudeti -Polnud võimalik soetada uusi mõjutatud noored haritlased, sõjaväelaagriteks tööriistu ega väetisi kes tähtsustasid vanema -Kaasnähtusteks olid -Katkesid maaparandustööd, põlvkonna rahvusluse kõrval mobilisatsioonid, mille käigus sordiaretus ja tõuparandus ühiskonna sotsiaalse võeti umbes 100 000 -Kaasnesid tavainimeste ümberkorraldamise vajadust eestlast armeesse varustusraskused -Jüri Vilms nõudis, et Eestile
PÕLLUMAJANDUSLIKU TOOTMISE VORMID LEVIK MAAILMAS VORMID VARAAGRAARNE TOOTMISVIIS MÕISASÜSTEEM SEGATALUD SPETSIALISEERITUD SUURTALUD PIIMAKARJATALUD EKSTENSIIVSED TERAVILJATALUD RANTsOD ISTANDUSED VARAAGRAARNE TOOTMISVIIS Arhailine tootmisvorm Maa kuulub kogukonnale kasutab ühiselt /jagab liikmete vahel Alepõllundus Elatusmajandus MÕISASÜSTEEM Maa omanik mõisnik, haris talupoeg Mõisnik nõudis renti, lubas maad kasutada Rendi maksmisel saadustega, müüs mõisnik osa toodangust turul Saaduseid töötles talupoeg Abitöid tegi talupoeg Toote otsustas talupoeg Puudus kapital töö tõhustamiseks Levinud arengumaades SEGATALUD Esialgu säilis elatusmajandus Iga pere püüdis toota oma talus kõike eluks hädavajaliku Industriaalse tootmisviisi arenedes hakati mõnda saadust tootma ka müügiks (Nt. XIX saj. toodeti Mulgimaal lina, Virumaal kartuli müügiks) Kaasajal kasvatakse Kariibi mere ...
Need mürgid Fourth level Fifth level jäävad sageli mulda või toiduainetesse ja muutuvad elusorganismidele ohtlikuks. Mulla viljakuse taastamine Mulla viljakuse taastamiseks väetatakse põlde mitmesuguste väetistega Keskkonnale ohutumateks loetakse orgaanilisi väetisi turvas kompostmuld Sõnnik Mineraalväetiste kasutamisel tuleb olla eriti ettevaatlik, kuna nad on kangemad ja võivad viljakuse taastamise asemel keskkonnareostust põhjustada. Kokkuvõte Puhta vee säilitamiseks maakeral on vajalik pidevalt kõikjal olmevett puhastada, sest haigused levivad ka vee kaudu. Puhastamata reovett ei tohi lasta veekogudesse. Laevad tuleb ehitada sellised nii turvalised, et nendelt ei satuks reostust vette
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
