Vana Eesti Rahvausund Peko Eesti paganausust ehk sellest, mida usuti enne ristiusku on teada suhteliselt vähe informatsiooni. Eestlastel polnud veel välja kujunenud oma kirjakeelt ja rahvausk enne ristiusu jõudmist Eestimaale on meile peamiselt teada läbi rahvaluule. Üks jumalus, keda kummardasid nii eestlased kui soomlased on Peko, kelle kultus oli ja on suure au sees Setumaal. Ka Pekost on meieni säilinud väga vähe informatsiooni, kuid erinevate allikate kaudu saame piisava pildi mõistmaks Peko usu põhiolemust. ,,Setumaa hõlmab Põlvamaast Mikitamäe ja Värska valda, Võrumaast Meremäe valda, osa Misso vallast ning nendega piirnevatest Venemaa Föderatsiooni Pihkva oblasti Petseri rajooni küladest."[1] Ristiusk jõudis Eestisse katoliiklikul kujul, kuid Setumaal võeti ristiusk vastu õigeusu kujul. Kuna Setumaa piirkond on muust Eestist rohkem eraldatud, siis sealses piirkonnas jäi ristiusu k...
Oskar Loorits Eesti rahvausundi maailmavaade Konspekt Raivo Kaer, TLÜ 2009 1. Elujõud. Kujutletakse kehas liikuvat ja toimivat konkreetset olendit elujõudu. Juba uurali-ajastu käsitlus, u 4000e.Kr - vägi, vaim, inimese teine "mina". Inimese teisik saadab teda varju kujul. Volgaajast põrineb mõiste hing - hingamise-kujutelm. Kõik elab, kõik on hingestatud. Hingejõud võib kanduda ühest kehast teise, ühelt kehalt teisele. Eriliste võimetega on nõid, teadja, tundja. Maaigilised taigud, nõidumise tembud on toodud enamasti meile saksa kultuurikandjate ja katoliku kiriku poolt. 2. Keha ja elundid. Elundihingeks on peetud südant, pead, aju, üdi jne. Mida suurem kellegi olendi suguelund, seda suurem at hingejõud. Südame söömisega kujutleti omandatavat selle hingejõud. Kuupuhastus ja järelsünnitus on sidemed ema ja lapse hingede vahel, olulisel kohal. Sugut...
mis olid ja jäid eestlaste jaoks eestikeelseiks (Vahtre, 2000). 6 3. VAIMUELU Baltikumi liitmine Venemaaga ei nõrgendanud siinseid kultuurikontakte läänepoolse Euroopaga. Rootsi aja lõpule iseloomulik ortodoksse luterluse surve kadus, ning Saksamaalt tulnud uued usuvoolud alul pietism ja vennastekogude liikumine, hiljem teoloogiline ratsionalism koos valgustusideedega leidsid Eesti- ja Liivimaal üllatavalt kiiresti toetuspinna. Rahvausund Rahvausundi ajaloos moodustab 18. sajand omapärase üleminekuaja, mida ilmestab mitme erineva vanuse ja päritoluga kihi samaaegne eksisteerimine ning põimumine. Põhjasõja ja eriti katkuaastad elustasid katoliiklikkusega kombineeritud muinasusundit. Ka 18. sajandist on teateid jätkuvatest kombetalitustest endistel kabeliasemetel, ehkki selliste kultusekohtade arv hakkas pastorite visa töö ja hernhuutluse leviku tagajärjel vähenema. 18
Kristlik kultuur versus rahvakultuur Karina Höövel Rahvakultuur on ühele rahvale omane kultuur, mis koosneb tihti paikkonna eripärasest. Eesti rahvakultuur koosnes mitmetest aspektidest, milledest paljud säilinud tänase päevani. Rahvariided- rahvariided mis jaotusid kolme ossa- pidulikud, käimise rõivad ja töörõivad. Rõivad valmistati ise. Rahvausund- eestlased uskusid haldjatesse ja vaimudesse, ohverdati hingedele ja loodusvaimudele. Elukeskkond- elukeskkonnaks oli talukultuur, tähtsaimaks hooneks oli rehielamu, mis täitis mitmete hoonete ülesannet. Eestlastel olid ka omapärased pulma ja matmiskombed. Pulmadel olid kindlad kombed, pulmad kestsid enamasti mitu päeva. Eesti religiooni tähtsaks osaks oli haldjate, vaimude ja esivanemate kummardamine.
Seal olid ilusad kõrged mäed, maaliline rahvastik kaunites kostüümides, kes joodeldasid ja tuututasid pasunaid, lisaks suur matkaradade võrgustik, kuna mägedes oli võimalik liikuda ainult jalgsi või veohobustega. Rahvausundja maastik Rahvausundi õpetamine peaks ülekaalukalt toimuma väljas kultuurimaastikul. Seal on kergem mõista, kuidas meie esivanemate ettekujutused on sündinud ja isegi kuidas need on arenenud ning me näeme, milliseid olulisi funktsioone rahvausund täitis. Meie talurahvaaegsed esivanemad elasid suurema osa oma elust vabas õhus, varajastest hommikutundidest õhtuni välja. Nad hoolitsesid põldude ja rohumaade eest, tegelesid metsanduse ja karjatamisega, pidasid jahti ja kalastasid kõike elatise teenimise ja ellujäämise eesmärgil. Rahvausund on kütkestav osa traditsioonilisest kultuurist ja võib isegi praegusel ajastul rikastada loodustunnetust nii laste kui ka täiskasvanute jaoks. Tänapäeva inimestel on
• 1765. AASTA – KOOLIPATENT. • PALJUD LAPSED OLID KODUÕPPEL. • 18. SAJANDI LÕPUKS OLIME LUGEMISOSKUSELT ÜHED EUROOPA PARIMAD. KIRJAVARA • 1739. AASTAL ILMUS EESTI-KEELNE PIIBEL. • PIIBLI ILMUMINE OLI MÄRKIMISVÄÄRSE TÄHENDUSEGA. • JÄRJEST ENAM HAKATI ILMUTAMA ERINEVAT KIRJANDUST – TALURAHVAKALENDRID, KALENDRISABAD, JUTURAAMATUD. USUELU • LUTERLIKUD KIRIKUD SAID SÕJA KÄIGUS KANNATADA. • RAHVAUSUND OLI ENDISELT TUGEV. • 18. SAJANDIL LEVISID KIRIKUTEGELASTE SEAS KAKS SUUNDUMUST – PIETISM JA RATSIONALISM HERNHUUTLUSE ESIMENE LAINE • HERNHUUTLASTE LIIKUMINE, EHK VENNASTEKOGUDUSTE LIIKUMINE. • VENNASTEKOGUDUSES OLID KÕIK SARNASED. • 1739. AASTAL ALGAS TALUPOEGADE USULINE ÄRKAMINE. • USULINE ÄRKAMINE VÕTTIS ÄÄRMUSLIKUD VORMID. • 1743. AASTAL KÄSKIS KEISRINNA JELIZAVETA PETROVNA VENNASTEKOGUDUSED KEELATA.
organiseeritud vormide kohta. Usundeid on liigitatud mitmeti. Jumalate arvu järgi eristatakse monoteistlikke ja polüteistlikke usundeid. Leviku järgi võib usundid jagada maailmareligioonideks ja rahvusreligioonideks. Tüpoloogiliselt: aabrahamlikud ja dharmalikud religioonid. Varem on usundeid liigitatud ka kõrgreligioonideks ja primitiivseteks religioonideks (vt rahvausund); tänapäeval püütakse sellistest hinnangulistest liigitustest hoiduda. Maailmareligioonid on maailmas enamlevinud arvukuselt, pindala ulatuselt või mõjukuselt. Maailmareligioonid on: 1. kristlus 2. judaism 3. islam 4. hinduism 5. budism Suuremad religioonid ja usundilised rühmad (koos järgijate arvuga) 1. Kristlus 2,1 miljardit · Katoliiklus 1,1 miljardit · Õigeusk 240 miljonit · Protestantism 350 miljonit
EESTI RAHVAUSUNDIS VAIMU-JA HINGEKÄSITLUS Rahvausundi üldine taust · Rahvausund oligi ristiusu ja muinasaegse usu segu · Kirikus käivad inimesed tegid ka ohvriande ja ootasid koju surnute hingi · Puudub pühakiri Nähtamatud olendid · Nimetati: haldjateks, vaimudeks ja väiksemateks jumalateks ning Click to edit Master text styles jumalusteks Second level Third level
Tavakeeles kasutatakse sõna "ohverdama" ka, tähistamaks isetut teguviisi teiste heaks. Eestis oli väga tähtis ohverdamine majavaimule, muidu muutus tema heameelsed teod hoopis vastupidiseks ning perele negatiivseks. Tavalisemad ohvrianded olid erinevad toiduained, näiteks putru, leiba, piima, võid, õlut jne ning vahest kasutati ka vereohvreid, nt kukk. TÄNAME TÄHELEPANU EEST! Kasutatud allikad Ajaloo õpik „Muinasajast 19.sajandani“ http://www.folklore.ee/~ mare/rahvausund/Maagia_moraali_modelleerimine.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/Ohverdamine http://et.wikipedia.org/wiki/Ennustamine http://et.wikipedia.org/wiki/Maagia http://www.ajaloomuuseum.ee/et/uurijale?start=6 http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=826
Saamid kutsuvad ennast saam´ ja saamm´lja, sabme, sabmelas.Saamid elavad Põhja- Euroopas. Kokku on maailmas 80 000100 000 saami. Nad räägivad oma keelt ehk saami keelt. Kokku on 10 erinevat saami keele murret. Saamid on peamiselt Soome, Rootsi, Norra ja Venemaa aladel. Saamid tegelevad karusloomade küttimise, kalapüügi ja põhjapõtrade kasvatamise. Saami rahvamuusika iseloomulik traditsioon on joigude laulmine ehk joigamine Saamidel on oma rahvausund, kuid tänapäeval on suurem osa saame luterlased. Saamide kultuuripärandit tunnustatakse ja väärtustatakse aina rohkem.
sünipäev (1483) o Kristliuse eelne hingedeaha kontseptsioon (regilaulud, mis sisaldavad motiivi kaugelt tulku kohta; vrd mardus 'surmahaldjas'). Slaidilt lisa!! Mall Hiiemäed (1937 - ) Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur; Teenekaim eesti rahvakalendri uurija (vt väljaandeid); Tegelenud ka rahvajuttude, looduse ja folkloori suhete ning kohapärimustega. Vt Berta (folklore.ee) koolilastele suunatud. 11.loeng - Rahvausund Meem rändav idee Eesti folkloristika traditsioonile on oluline, et rahvausundit käsitletakse osana folkloorist. Usundilinemõtlemine on oluline kogu rahvuslikule mõtlemisele. Kõrgreligioon vs rahvausund Kõrgreligioonid keskenduvad: Ajalooliste isikute õpetusele. Ühendab püüdlus luua uhtne loogiline ja eetiline õpetus. Organiseeritud ja erilise ettevalmistuse saanud kutseline vaimulikkond. Sostuvad kirjakultuuriga.
18.sajandi alguskümnendeil hakkas ilmuma talurahvakalender, eeskätt nn. kalendri- sabad. Alguses olid vaimuliku sisuga, ajapikku muutusid ilmalikumaks. Hakkas ilmuma ka omaette õpetlikke juturaamatuid. Sajandi teisel poolel kirjutas Friedrich Gustav Arvelius kahejaolise ,,Üks kaunis Jutto- ja Öppetuse-Ramat" USUELU Paljud kirikuhooned oli sõjategevuses kannatanud, palju kogudusi jäänud ilma õpetajata. Mittekristlike ja katoliiklike elementidega segatud rahvausund oli veel tugev. Katku ajal võeti kasutusele vanad katolikuaegsed külakalmistud. Ajaarvamine toimus katoliiklike pühakute nimepäevade järgi. Luteri kirikus võitlesid kaks religioosset suundumust, pietism ja ratsionalism. Pietistlikud pastorid taotlesid, et usutõdesid ei õpitaks mitte lihtsalt pähe, vaid mõistetaks sügavamalt. Jutlused olid tundeküllased ja kutsusid talupoegi vagadusele ning meeleparandusele.
Ohverdamine Ohverdamine on rituaalne tegevus, kus pakutakse üleloomulikele olenditele kingitusi, et saada vastutasuks õnnestumist mitmesugustes tegevustes. Tavakeeles kasutatakse sõna "ohverdama" ka, tähistamaks isetut teguviisi teiste heaks. Eesti rahvausund Eestis oli väga tähtis ohverdamine majavaimule, muidu muutus tema heameelsed teod hoopis vastupidiseks ning perele negatiivseks. Ohverdamine leidis alati aset pühade paikade juures. Tavalisemad ohvrianded olid erinevad toiduained, näiteks putru, leiba, piima, võid, õlut jm. On aga teada, et vahest kasutati ka vereohvreid, kui majavaimule tapeti mõni väiksem loom (kukk, kana). Sageli olid ohvrianded esik- ehk uudseohvrid. Kombeks oli nimelt, et talupoeg alati andis talu
Eesti suurim rahvaluulekogu, umbes 1,2 miljonit lehekülge, asub Tartus Kirjandusmuuseumis. Eesti rahvaluule on eesti rahva vaimne pärimus, milles on sünkreetiliselt ühendatud uskumused, teadmised, kogemused, tavad ja esteetika. Eesti keeles kasutatakse vahel sünonüümsetena ja vahel eri tähenduses mõisteid rahvaluule ja folkloor. Esimene neist tähistab eeskätt rahva pärimuslikku suulist loomingut, teine võib tähistada laiemalt kogu vaimset pärandit, sh rahvausund, tavandid, muusika jms. Tänapäevane käsitlus loeb rahvaluule hulka ka tänapäeval levivad anekdoodid, keerdküsimused, linnalegendid jms. Vanimateks kirjalikeks allikateks, kus leidub andmeid eesti rahvaluule kohta, on keskaegsed kroonikad, alates 17. sajandist ka kohtu- jm ülekuulamisprotokollid, pastorite märkmed ja aruanded, reisikirjad, sõnaraamatud jms. Varaseimad regilaulutekstide ülestähendused näiteks pärinevad 1660. aastatest.
33. Võrdle kõrgreligiooni ja rahvausundit. Mis liidab ja/või eristab neid nähtusi? Missugused on neile nähtustele iseloomulikud tunnused? Kõrgreligioonid keskenduvad: Ajalooliste isikute õpetusele. Ühendab püüdlus luua ühtne loogiline ja eetiline õpetus. Organiseeritud ja erilise ettevalmistuse saanud kutseline vaimulikkond. Seostuvad kirjakultuuriga. Misjonivaim ja õpetuse aktiivne kuulutamine võib neist teha maailmareligioonid. Üleolev hoiak teiste usundite suhtes. Rahvausund on pluralistlik. Kõrgreligioon: - organiseeritud - institutsionaalne - ette kirjutatud - fikseeritud - vertikaalne Rahvausund: - korraldamata - mitteametlik - elatud - varieeruv - horisontaalne Ühendajaks on pärimuse kandjad. 34. Too esile eesti rahvausundile tunnuslikud jooned. Rahvausund on Avatud süsteem, pidevalt muutuv ja täienev; Eri algete konglomeraat, milles ühendatud eri päritolu ja erineva vanusega elemendid
detail); 33. Võrdle kõrgreligiooni ja rahvausundit. Mis liidab ja/või eristab neid nähtusi? Missugused on neile nähtustele iseloomulikud tunnused? Kõrgreligioonid keskenduvad: Ajalooliste isikute õpetusele. Ühendab püüdlus luua uhtne loogiline ja eetiline õpetus. Organiseeritud ja erilise ettevalmistuse saanud kutseline vaimulikkond. Sostuvad kirjakultuuriga. Mosjonivaim ja õpetuse aktiivne kuulutamine võib neist teha maailmareligioonid. Üleolev hoiak teiste usundite suhtes. Rahvausund on pluralistlik. Kõrgreligioon: - organiseeritud - institutsionaalne - ette kirjutatud - fikseeritud - vertikaalne Rahvausund: - korraldamata - mitteametlik - elatud - varieeruv - horisontaalne Ühendajaks on pärimuse kandjad. 34. Too esile eesti rahvausundile tunnuslikud jooned. Rahvausund on Avatud süsteem, pidevalt muutuv ja täienev; Eri algete konglomeraat, milles ühendatud eri päritolu ja erineva vanusega elemendid
Talupojad olid isiklikult vabad nagu varemgi. Võimalik, et suures osas säilis ka endine halduskorraldus ning isegi sõjaline organisatsioon, millele võiks osutada mõnede muinaslinnuste, nagu näiteks Varbola ja Lohu Harjumaal ning Pada ja Purtse Virumaal, kasutusel püsimine võib-olla isegi kuni Jüriöö ülestõusuni. Muistsed uskumused ja vahekorrad kirikuga Muinaseestlaste usundist tervikliku pildi saamist raskendab allikate nappus. Suures osas näib muistne rahvausund olevat põhinenud mitmesugustel animistlikel kujutelmadel, kus inimeste ja nii elus kui ka surnud looduse vahel puudus kindel piir. Ajal, mil peamiseks elatusalaks muutus maaviljelus, kujunes välja mitmesuguste kaitsehaldjate ning väikejumalate kultus, mida võib seostada indogermaani rahvaste kasvava mõjuga. Kultuslikud toimingud olid seotud põllutööde ja karjahoidmisega, aga ka koduga. Läti Henriku teadetest nähtub, et pühaks peeti hiiesalusid ja mägesid, paljud kohanimed ja
Kreeta ja Egeuse mere saarte ja Egiptuse vahel, eksporditi rohkelt minose keraamikat. Looduskatastroofid 1700 a eKr tabas Kreeta saart suurtulekahju, ning maavärinad. Kreetat on iidsest ajast saadik peale tabanud igal sajandil vähemalt kolm ränka maavärinat. Minose kultuuri õitseaeg 1600-1500 eKr. Knossos ja Phaistos Euroopa vanimad linnad. 1830 a. eKr tabas Vahemere piirkonda taas katastroof, mille tagajärjel jäid tühjaks linnad ja lossid hävisid. Paleed elasid katastroofi üle. Rahvausund Rahvausundi keskusteks olid Kreeta koopad, tähtsat osa etendasid stalaktiidid ja stalagmiidid, mille ümber olid seatud väärtuslikud ohvriannid. Oli ka taraga piiratud salusid kus austati pühi õlipuid ja kodualtarid. Mükeene tsivilisatsioon Tähendab eelajaloolist Mükeene ühiskonda ja keskusi mandri-Kreekas, mis arenesid välja umber 1600a eKr. 1600-1200 vahel jagunes Kreeka väikesteks kuningriikideks. Knossose langemisega
minek on tehtud inimestele lihtsamaks (matkarajad, rahvuspargid jmt). Mida rohkem inimesi loodusesse tuleb, seda rohkem on ka inimesi, keda see huvitama hakkab ja mida rohkem on huvilisi, seda tugevama avaliku seisukoha kindlustame looduskaitse ja rikkumise takistamise poolt. Mida rohkem inimesi suudame äratada, seda kindlamad võime olla, et meil õnnestub säilitada seda vähest, mis meie ettevõtlikud esivanemad meile esialgsest loodusest on jätnud. RAHVAUSUND JA MAASTIK (Ebbe Schön) Rahvausundid ja jutustused rikastavad loodusest saadud elamusi. See on kütkestav ning on osa meie traditsioonilisest kultuursit ja võib isegi praegusel tehnilikaajastul rikastada loodustunnet nii laste kui täiskasvanute jaoks. Tundmata inimeste uskumuste maailma, jääb paljugi ajaloost mõitmata. See hõlmab ka inimese kontakti loodusega ja tema nägemust maatikust enda ümber. Me lihtsalt ei mõista tema maailmapilti täies ulatuses, kui me ei osuta
Samas võeti 20. sajandi lõpuaastatel angloameerika kultuurist üle valentinipäev (Eestis ka sõbrapäev) ninghalloweeni tähistamise komme. Uue sisu sai volbripäev 1. mail, mis on muutunud eeskätt tudengite ja noorte kevadpeoks. Tänapäeva peres on sünnipäeva kõrval kesksemateks ja enimlevinud tähistatavaiks pühadeks uusaasta, lihavõttepühad, jõulud, isadepäev, emadepäev. 9. Rahvausundi kujunemisest ajaloolises kontekstis. Rahvausund on usund ühe indiviidi tasandil, seda ei ole ette kirjutatud ühegi institutsiooni poolt, sisaldab konkreetse indiviidi maailmapilti. Tunnused, mis eristavad teda suurusunditest: Sünkretism (erinev algupära, heterogeensus nt reinkarnatsiooni idee levib praegu Euroopas) Orienteeritus reaalsele elule (mitte, et mis on ,,lunastus", mis ,,patt") * Eesti hõimude ristiusustamise (13. saj) eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid
Põltsamaa Ühisgümnaasium VÄGI EESTLASTE MUISTSES MAAILMAPILDIS Referaat Põltsamaa 2012 Sissejuhatus Vana eesti rahva uskumused ja kombed loodusega seotud elamusringist on välja kujunenud peamiselt inimestele elatust andvatest majandusharudest. Need on majandeluliselt põhjendatud rahvakultuuri religioossed või maagilised nähtused, mis omasid kindlat ja konkreetset kohta inimese igapäevases elus-olus. Kogu rahvausund keerles haldjakultuse ümber. Iga loodusnähtuse ja loodusobjekti jaoks oli oma haldjas, mistõttu kogu ümbritsevat loodust kujutati elavana. Metsa vägi Mets on alati olnud eestlaste jaoks väga tähtis. Sealt said meie esivanemad peavarju, toidu ning muu eluks vajaliku. Mets on aidanud meie esivanemail end peita sõja- ning mõisaorjuse ja muu hädaohu eest. Meeleheitel või murest vaevatu on metsast alati, olgugi et ajutist, kindlustunnet ja kosutust leidnud
Eesti Rahvaluule Eesti rahvaluule on eesti rahva vaimne pärimus, milles on sünkreetiliselt ühendatud uskumused, teadmised, kogemused, tavad ja esteetika. Eesti keeles kasutatakse vahel sünonüümsetena ja vahel eri tähenduses mõisteid rahvaluule ja folkloor. Esimene neist tähistab eeskätt rahva pärimuslikku suulist loomingut, teine võib tähistada laiemalt kogu vaimset pärandit, sh rahvausund, tavandid, muusika jm. Traditsioonilises käsitluses mõistetakse rahvaluule all eeskätt talupojaühiskonnas levinud pärimust (muinasjutud, muistendid, naljandid, pajatused, vanad rahvalaulud, mõistatused, vanasõnad, kõnekäänud). Tänapäevane käsitlus loeb rahvaluule hulka ka tänapäeval levivad anekdoodid, keerdküsimused, linnalegendid jms. Vanimateks kirjalikeks allikateks, kus leidub andmeid eesti rahvaluule kohta, on
Ühiskond oli sel ajal patriarhaalne, hääleõigus oli vaid taluperemeestel üksi. Kui arvestada sellega, et taluperemehi oli kogu rahvastikust vaid umbes kuni 12%, siis võib öelda, et Muinas- Eesti ühiskonnas valitses siiski suhteline võrdsus. Muinas-Eesti rahvakultuuri kaheks põhiteguriks olid selleaegne ühiskond ja majandus, mis põhines maaviljelusel koos sellega seotud karjanduse ja teiste tööaladega. Eriti oluliseks sektoriks oli rahvakultuuri juures rahvausund, milleta rahvaluule mõistmine ei ole võimalik. Eesti vana rahvausku on iseloomustatud kui animismi, looduse hingestamist. Olulisel kohal oli ka esivanemate kultus. Rahvausund andis justkui juhatust, kuidas toimida inimelu tähtsamate sündmuste puhul ning kuidas suhtuda neisse, kes olid siit ilmast juba lahkunud. 2. Eesti keskaeg Keskajal on Eesti ajaloos väga oluline roll, sest just sel pikal ajaperioodil toimub üleminek
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE AJALUGU Looduskaitse arenguetapid: Looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemine; ühiskondlikud meetmed; teaduslik loodushoid; riiklikud meetmed; rahvusvahelised meetmed. Looduskaitse ideede areng: Rahvausund; kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks; loodusmälestiste kaitse; üksikobjektide kaitse; kaitsealade loomine; biotoopide, elupaikade kaitse; looduskaitse väljaspool kaitselasid. Looduskaitse eelduste kujunemise aeg: Ashoka seadused ca 273-232 e.m.a. hindude loodussuhted, põhimotiiv - elu hoidmine. Eesti rahvausund (pühad loodusobjektid, keeldude süsteem). Albert Schweitzeri deviis: “aukartus elu ees.” Looduskaitse areng Eestis: Animism
) 5. Pühaduse tunnetus – püha on midagi erilist, teistsugust, tavalisest eraldatu. Püha avaldub ajas ja ruumis. Pühad kohad on olemas kõikides religioonides, sellistes kohtades võivad suurema tõenäosusega toimuda kokkupuuted üleloomulikuga. 18. sajandi – 19. sajandi eestlasi peeti metslasteks, kirjakultuuri sel ajal veel ei tuntud. Võiks nimetada neid pigem põlisrahvaks kui metslaseks tegelikkuses. Kirjakultuuri- eelne rahvausund: paiksus ja traditsioonipõhisus. „See on meie vana usk. Nii on meie vanemad meile õpetanud.“ Usus ei kaheldud, see oli traditsiooni kandja. Murrang 19. sajandil Sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised muudatused. Loobutakse oma vanast kultuurimudelist, võetakse sisuliselt üle saksa kultuurimudel ning saadakse eestlasteks kui rahvuseks. Rajaneb sakslaste matkimisel riietuses, ühistegevuses, kultuuris. - Talude päriseksostmine + majanduslik ühistegevus
Regivärss kui lauluvorm oli tuntud peaaegu kõigil põhjarahvastel. Vanimad on loomise regivärsid, itkud (leinalaul poja surm, tütre abiellumine, kellegi lahkumine). Aja jooksul itk hääbus, säilis vaid setudel. Loitsud on lausumissõnad, mille abil püüti saavutada mingisugust konkreetset tulemust võis sisaldada pöördumist kellegi poole, ähvardust. Muinasjutud, muistendid, naljandid varasemad tekkelood, vägilasemuistendid. Rahvausund erinevad uskumused, mida räägiti edasi või lauldi. Eesti vana rahvausund oli animistlik uks erinevatesse vaimudesse, kes elustavad erinevaid loodusesemeid. Kõigel looduses on oma hing. Üldine usk looduse hingestatusesse. Loodususund. Paljusid esemeid looduses peeti pühadeks, puutumatuteks, salapärasteks, neid tuli eriliselt austada. Need võisid olla nähtused, esemed, kohad, midagi, mis on igapäevasest eraldiseisev. Püüti ära seletada, miks miski just nii on
*tähendab mahaheitmise kohta *mosee torn- minarett probleem mõistega dzihaad *otsetõlkes püha sõda *laiemas tähenduses tähendab võitlust kurjaga, muu hulgas inimeses peituva kurjusega *dzihaadi teostamine võib viia sõjani imaam *Jumala ja inimeste vaheline vahendaja, kellesse usuvas siidid islamifundamentalism *eesmärk on igasuguse läänemaise mõju kaotamine islamimaades *Koraanile ja sunnale tavaõiguse sõnasõnalist tõlgendamist ja usutavat järgimist eesti rahvausund eesti rahvausund kui uskumuste segu *mõiste eesti tavausun tähistab uskumuste kogumit, mis valitses Eestis eistiusu ajal, st pärast aastail 1208-1227 toimunud ristiusustamist. Oli ristiusu ning rahvuslikkude uskumuste segu. vaimolendid ja looduse hingestatus *usuti, et on olemas palju nähtamatuid olendeid- haldjaid, vaime ning väiksemaid jumalaid ja jumalusi. *usuti, eti inimene sai teispoolsusega sidet lüüa nii palvetamisega,kui ohverdamisega
Eesti tähtsaim rahvaluulekoguja oli Jakob Hurt (algatas rahvaluule kogumiskampaania 1888), suurkoguja oli ka Mattias Johann Eisen. Eesti suurim rahvaluulekogu (umbes 1,2 miljonit lehekülge) asub Tartus Kirjandusmuuseumis. Rahvaluule ja folkloor Eesti keeles kasutatakse vahel sünonüümsetena ja vahel eri tähenduses mõisteid rahvaluule ja folkloor. Rahvaluule tähistab eeskätt rahva pärimuslikku suulist loomingut, folkloor võib tähistada laiemalt kogu vaimset pärandit, sh rahvausund, tavandid, muusika jm. Folkloori alaliigid: lühivormid Kõnekäänud Mõistatused Vanasõnad Folkloori alaliigid: rahvajutud Muinasjutu d Muistendid Pajatused Naljandid Folkloori alaliigid: rahvalaulud regivärsiline rahvalaul riimiline rahvalaul Poploori alaliigid: lühivormid Killud Mõistatu sed Aforismid Poploori alaliigid: rahvajutud Kunstmuinasjutud Hirmujutud Ufojutud Anekdoodid Poploori alaliigid: rahvalaul
mitte tappa ega vigastada ühtegi elusolendit; mitte võtta seda, mida pole antud; mitte elada kõlvatult; mitte valetada; mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Meditatsioon on budisti päeva tavaline osa, mis võib kesta mõnest minutist mitme tunnini. Kalendrilisi tähtpäevi võib budismis olla üle viiekümne: uusaastapüha, Buddha sünnipäev, Buddha esimene õpetamise päev jne. Hiinas enam levinud usundid on taoism, konfutsianism ja budism ning rikkalike rituaalide ja kommetega rahvausund. Konfutsianism ja taoism on tekkinud Hiinas, teistest usunditest on Hiinas hästi kohanenud budism. Igapäevases elus on Hiina usundid põimunud ning üks inimene võib samal ajal täita mitmete religioonide rituaale ja kombeid. Hiina mõtlemise keskmeks on olnud õpetus maailma kõiksusest, mida vormivad kaks jõudu: yin ja yang. Yang on mehelik, valge, soe ja loov jõud, yin on öine, passiivne, külm ja salajane vägi. Nende jõudude vahel on nii vastandust kui
(Sai näidendi võistlusel esikoha) Tegevus Soosaare talus, kus on sulaseks (Jaan) talurajaja pojapoeg (Talu on võlgade katteks läinud võõraste kätte) Sulane tahab talu tagasi. Üks võimalus abielluda peretütar Leenaga. Leena ja Jaani vahel on kirg. Leena eelistab abielluda naabripoisi kaarliga, kes on rikas. Jaan lahkub talust. Tuleb tagasi 1905. a. mässuliste salga eesotsas. Maksab kätte särkvärk. ,,Libahunt" (on romantilisi jooni, rahvausund oluline) Tiina on rahvaravitseja tütar(külast eraldatud, vaba), on julge. Ema süüdistatakse nõiduses, viiakse kiriku juurde häbiposti, pekstakse surnuks seal. Tammarude peremees ja sulane olid kohustuslikus korras kirikusse tulnud ja nägid seda pealt. Tiina läks Tammarude ukse taha, tammarud võtsid ta enda kasvatada. Peres olid veel perepoeg Margus ja kasutütar Mari. Mari ja Margus peaks kunagi abielluma. Mari nagu ülejäänud
18. saj. lõpuks oskaks 60% talupoegadest lugeda. Eestikeelsed trükised 18.saj. 1739. aastal ilmus täielik eestikeelne Piibel, mille põhiautoriks oli Jüri pastor Anton Thor Helle.18. sajandi alguses hakkasid ilmuma talurahvakalendrid. Alguses olid need vaimuliku sisuga, kuid hiljem muutusid üha ilmalikumaks, pakkudes mitmesuguseid õpetlikke jutukesi. Usuelu Põhjasõja tagajärjel olid paljud luterliku kirikud kannatada saanud või hävinud. Talurahvas seas tugevnes taas rahvausund ja hakati ohverdamas käima ning peeti kodudes ohvriaedu. Võistlesid kaks luterliku kiriku religioosset suunda pietism ja ratsionalism. Pietistid taotlesid, et usutõdesid ei õpitaks ainult pähe vaid mõistetaks sügavamalt. Nad kutsusid üles talupoegi meeleparandusele ja neil õnnestus usk rahvale lähemale tuua. Ratsionalistid asutasid põhirõhu talurahva valgustamisele. Pietismiga
enda omadeks. Küll ta endale uued tellib. Näiteks võin tuua osad meie ehitusmehed, kes naelu ja värvi vaikselt objektilt koju tassivad. 4. Rumalad vargad: sulane Jaan ja Õuna Endel. Jaan sõi seepi, ehk varastas seda, millest ta aru ei saanud ja Endel läks varastades kõigiga kaklema. Ehk tänapäeva ühiskonnas sulid, kes võtavad selle, mis lihtsalt näppu jääb ja päris poeröövlid III. Eesti rahvausund ja ,,Rehepapp". 1. Novembris on Kadri- ja Mardipäev, lisaks Andresepäev, samuti hingedepäev/aeg. Hingedeajal oodati koju surnute hingi, kaeti neile laud ja köeti sauna. Pererahvas kutsus neid toitu maitsma ja paluti karja ja põldu kaitsta. Andresepäevast algab jõulueelne advendiaeg, süüdatakse aknal küünlad. See on külmade tuleku ja talve alguse kuulutaja. Esikohal oli tulevase abikaasa ennustamine. Kui näed kedagi unes, ei tohi temalt midagi vastu võtta ega talle anda
sina- ja teie-pöördumised, grafiti-tegija ei kirjuta tekstisõnumit enda jaoks, vaid vaatajale, see kinnitab grafiti kommunikatiivset funktsiooni ja pole juhus, et just selle kategooria tekstid saavad sageli ka vastuste ning lisakommentaaride osaliseks. 39. Võrdle kõrgreligiooni ja rahvausundit. Mis liidab ja/või eristab neid nähtusi? Missugused on neile nähtustele iseloomulikud tunnused? Kõrgreligioon: - organiseeritud - institutsionaalne - ette kirjutatud - fikseeritud - vertikaalne Rahvausund: - korraldamata - mitteametlik - elatud - varieeruv – horisontaalne Kõrgreligioonile omased tunnused • keskenduvad ajalooliste isikute õpetustele • ühendab püüdlus luua ühtne loogiline ja eetiline õpetus (dogmad, pühakiri) • organiseeritud ja erilise ettevalmistuse saanud kutseline vaimulikkond • seostuvad kirjakultuuriga • üleolev hoiak teiste usundite suhtes ning veendumus oma tõe ainuõigsuses (muude arusaamade pidamine ebausuks) • misjonivaim ja
koolkonnad). Lisaks tegutseb rahvusvaheline budistlik ühendus Lääne Budistliku Vennaskonna Sõbrad Budismi ja budistliku kultuuri tutvustamisel on roll Eesti Budismi Instituudil + teised budismipõhised ühendused Taoism Tuleneb sõnast tao, mis tähendab rada, teed või kulgemist, aga ka vaimset teed. Tao ei ole jumalik jõud, vaid lihtsalt vägi, mis paneb maailma toimima nii, nagu see toimib. Konfutsianism Hiinast pärinev Kaug-Ida eetika-, poliitika- ja filosoofiasüsteem. Hiina rahvausund. Hiina kolm suurima levikuga usundit on konfutsianism, taoism ja budism. Konfutsianism ja taoism on mõlemad Hiinas tekkinud ja peaaegu ühel ajal. Esialgu olid mõlemad filosoofilised süsteemid. Konfutsianism kujunes riigifilosoofiaks ja riigikultuseks, mille keskmes olid sotsiaalsed ja eetilised küsimused. Taoism arenes rahvausundiks, mis sisaldas palju üleloomulikuga seostuvaid tseremooniaid. Budism jõudis Hiinasse juba II sajandil mahajaana vormis.
vormelid. F) Vellerismisugemetega Loesje-postrid. 41. Võrdle kõrgreligiooni ja rahvausundit. Mis ühendab ja/või eristab neid nähtusi? Missugused on neile nähtustele iseloomulikud tunnused? Kõrgreligioon on organiseeritud, institutsionaalne, ette kirjutatud, fikseeritud, vertikaalne. Seal keskendutakse ajalooliste isikute õpetustele, kõik peab paigas olema. Kõrgreligiooni ühendab püüdlus luua ühtne loogiline õpetus. See seostub ka kirjakultuuriga. Erinevalt kõrgreligioonist on rahvausund korraldamata, mitteametlik, varieeruv ja horisontaalne. See on avatud süsteem, mis pidevalt täieneb(vastupidiselt kõrgreligioonile, mis on fikseeritud). Rahvausundit iseloomustab heterogeensus, ebaloogilisus, vastuolulisus ja ta seostub etniliste traditsioonide ja folklooriga. 42. Mille poolest erineb vernakulaarse usundi mõiste varasemast rahvausundi mõistest? Vernakulaarne usund: religioon, nii nagu seda elatakse, nii nagu inimesed seda kogevad, mõistavad, tõlgendavad, praktiseerivad
stereotüübid või vormelid, mis oma eeldus- ja järeldusstruktuuriga toovad esile ka vanasõnade süntaktilise sümmeetria: Kes …, see Kes vahib seda, on pede / Kes seda loeb, on pede (See omapärane väärtusotsustus on Tartus üks sagedasemaid seinakirjutusi.) F. Vellerismisugemetega Loesje-postrid. 47. Võrdle kõrgreligiooni ja rahvausundit. Mis liidab ja/või eristab neid nähtusi? Missugused on neile nähtustele iseloomulikud tunnused? Kõrgreligioon vs rahvausund Kõrgreligioon: - organiseeritud - institutsionaalne - ette kirjutatud - fikseeritud - vertikaalne Rahvausund: - korraldamata - mitteametlik - elatud - varieeruv - horisontaalne Ühendajaks on pärimuse kandjad 48. Mille poolest erineb vernakulaarse usundi mõiste varasemast rahvausundi mõistest?
riigiusundiks. Kristlus tekkis judaistlikus keskkonnas, mis pani aluse kristlikule pühakirjale. Judaismi jaoks on Jeesus prohvet, kellel on prohveti funksioonid. Kristluse jaoks Jeesus oli messias (sallitu). Uus-Testament algselt kirjutatud heebrea keeles. Johannese evangeelium kogumik, mis koosneb erinevatesse zanritesse kuuluvatest kirjutistest. Põhiprintsiibid, mis kombeks, nim tohmadeks. See, mille poole ajalugu liigub, nim eskatoniks. LÄÄNEMERESOOMLASTE RAHVAUSUND Läänemeresoomlased on soomlased, eestlased, liivlased, vepslased, vadjalased, isurid ja karjalased. Külakristlus see, kuidas tõlgendati kirikus nähtut. Kaksikusk rahvapärane õigeusk. Mythologia Uralica- raamat, mis tuleb välja kunagi. Homo sapiens-uskuv inimene. Eesti hõimudest võib kõneleda alles 1. aastatuhandest alates. Samaan oma hõimu väljapaitev rituaalispets, kes tunneb oma usundit, kultuur põhineb
koer. Mehed pidasid üldiselt jahti suurematele loomadele (känguru, vallabi, emu jt), naised korjasid taimi ja püüdsid väiksemaid loomi (sisalik, rott, tõugud jt). Tuld tehti tulepuuri või tulesae abil ja hoiti tavaliselt elavana ning rännakule võeti kaasa hõõguvaid tuletukke. Rõivaid peaaegu ei kantud, käidi enamasti alasti. Kagu-Austraalias valmistati nahast keepe, Lääne-Arnhemi naised kandsid pandanilehtedest seelikuid. Väga rikkalik oli Austraalia vaimne kultuur, nagu rahvausund, müüdid ja mitmesugused jumalused. 1611. aastal randusid esimesed hollandi meremehed Austraalia põhjaranniku. 17. sajandi keskel purjetas hollandi meresõitja Abel Tasman ümber Austraalia nii põhjast kui lõunast. Oma reisil avastas ta saare, mis hiljem nimetati tema järgi Tasmaaniaks. Tasman tõestas, et Austraalia on eraldi manner, mitte aga tundmatu Antarktise mandri osa, nagu varem arvati. 1770. aastal astus James Cook esimese eurooplasena koos oma meeskonnaga Austraalia pinnale
koer. Mehed pidasid üldiselt jahti suurematele loomadele (känguru, vallabi, emu jt), naised korjasid taimi ja püüdsid väiksemaid loomi (sisalik, rott, tõugud jt). Tuld tehti tulepuuri või tulesae abil ja hoiti tavaliselt elavana ning rännakule võeti kaasa hõõguvaid tuletukke. Rõivaid peaaegu ei kantud, käidi enamasti alasti. Kagu-Austraalias valmistati nahast keepe, Lääne-Arnhemi naised kandsid pandanilehtedest seelikuid. Väga rikkalik oli Austraalia vaimne kultuur, nagu rahvausund, müüdid ja mitmesugused jumalused. 3 1611. aastal randusid esimesed hollandi meremehed Austraalia põhjarannikul. 17. sajandi keskel purjetas hollandi meresõitja Abel Tasman ümber Austraalia nii põhjast kui
"kiriku valdusse saada"; kõikide pühakute päev ehk halloween ka see päev määrati paljude ajaloolaste arvates 1.novembrile just paganlike traditsioonide tõttu, kuna sel ajal oli mitmete rahvaste uskumustes hingede liikumise aeg; 2. novembril hingedepäev, mil tänapäevalgi paljud eestlased aknal ja surnuaial küünla süütavad; mardi- ja kadripäev; ning loomulikult jõulud, mille eelkäijaks samuti paganlik rahvausund ning mis alles hiljem, 4. sajandil, Jeesus Kristuse sünnipäevana kristlike pühade nimistusse seati. Teadaolevalt pole Jeesuse täpne sünnipäev teada, see võib olla hoopis kevadel, 20. mail, ent ilmselt tundus kirikule mõttekam paigutada nii oluline püha talvisele pööripäevale, mida niikuinii tähistati, et jätta mulje kristliku püha tähistamisest ning nii paganlik püha summutada. Kristliku pühana on see tuntud tänapäevalgi, tegelikku paganlikku päritolu küll teatakse,
personifikatsioonid (hall, katk). Aja jooksul süvenes veelgi kartus kurja surnu ees, kujunes välja keerukas tõrjemaagia. Need jooned süvenesid kontaktide mõjul ristiusuga ning teiste rahvaste rahvalikue uskumustega.[2] Veel 17. sajandil praktiseeriti vaatamata kiriku mõjuvõimule mitmel pool endiselt rahvausundit. Näiteks annavad sellest tunnistust Mõnistest leitud 17. sajandi põletusmatused. Rahvausund 19. sajandil Eesti rahvausundiga on omapärasel viisil seotud romantismiajastu rahvavalgustajate poolt loodud ja populaarseks saanud Soome mõjudega pseudomütoloogia. Kirjasõna kaudu jõudis see rahva sekka ning kohati on keeruline eristada autentset rahvapärast materjali sekundaarsest. Aakre Kivivare (linnus) – Valga maakond Puka vald Palamuste küla Agemäe linnus – Tartu maakond Roiu lähistel[1]
Turismireisi ja muinasjutu juurde kuuluvad lennukid ja lendavad vaibad, mis mõlemad annavad ''tegelasele'' võimaluse väga kiirelt ühest kohas teise liikuda. 31. Võrdle kõrgreligiooni ja rahvausundit. Mis liidab ja/või eristab neid nähtusi? Missugused on neile nähtustele iseloomulikud tunnused? Kõrgreligioon on organiseeritud, ette kirjutatud, fikseeritud. Keskendub ajalooliste isikute õpetusele, seostub kirjakultuuriga. Rahvausund on korraldamata, mitteametlik, varieeruv. Uusi tähendusi luuakse pidevas loomeprotsessis, seostub etniliste traditsioonide ja folklooriga. Ühine tunnus: mõlemad on pärimuse kandjad. 32. Too esile eesti rahvausundile tunnuslikud jooned. Eesti folklooris on rahvausundi põhiallikateks usundiline muistend, memoraat, usundi- ja kombekirjeldused. ??? 33. Nimeta ühte eesti rahvausundi uurijat ja tema olulist teost. Ülo Valk, ''Regivärsist netinaljadeni'' 34
Samas võeti 20. sajandi lõpuaastatel angloameerika kultuurist üle valentinipäev (Eestis ka sõbrapäev) ning halloweeni tähistamise komme. Uue sisu sai volbripäev 1. mail, mis on muutunud eeskätt tudengite ja noorte kevadpeoks. Tänapäeva peres on sünnipäeva kõrval kesksemateks ja enimlevinud tähistatavais pühadeks uusaasta, lihavõttepühad, jõulud, isadepäev, emadepäev. 9. Rahvausundi kujunemisest ajaloolises kontekstis. Rahvausund on usund ühe indiviidi tasandil, seda ei ole ette kirjutatud ühegi institutsiooni poolt, sisaldab konkreetse indiviidi maailmapilti. Tunnused, mis eristavad teda suurusunditest: Sünkretism (erinev algupära, heterogeensus nt reinkarnatsiooni idee levib praegu Euroopas) Orienteeritus reaalsele elule (mitte, et mis on ,,lunastus", mis ,,patt") * Eesti hõimude ristiusustamise (13. saj) eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid
10. oktoober Rahvaluule kultuuritüpoloogia vaatevinklist Arhailine, klassikaline ja tänapäeva uurimus Liigikeskne lähenemine kultuuritüpoloogia Liigikeskne lähenemine sobib: Kultuuritüpoloogiline vaatepunkt sobib: - Pärimuskeskkonna sünkroonseks - Rahvaluuleprotsessi jälgimiseks uurimiseks pikema perioodi vältel ( nt. - Tekstihulkade süstematiseerimiseks rahvausund 13. sajandist tänapäevani) - Teksti uurimiseks teksti tunnustest - Rahvalullue muutmuise ja lähtudes (zanrianalüüs) järjepidevuse jälgimiseks ühiskonna muutumise kontekstis - Rahvaluule suulise ja kirjaliku olemasolu võrdlevaks vaatluseks Kultuuritüpoloogia vaatepunkt:
Hiina: autorid Kongzi 6.-5. Saj ema. Hiina filosoof ja õpetlane, millest teame et dao kui moraalne põhimõte, haridus, sündsus, nimede korrastamine. Tema õpilased kirjutasid tema tekstid üles. Nt. Lunyu (vesteid ja vestlusi), dialoog õpilastega. Konfutsionism. Konfutsianistlikku kaanoni kuulub nelik ja viiskik raamat. Laozi 4-3. Saj ema. Tema õpetused oli vastandlikud kongfuzile. Dao on kui haaramatu printsiip- tegutsematus (toimi toimimata). Filosoofiline taoism ja rahvausund- taolased tegelesid alkeemiaga- otsisid surematust! Tema peateos on Daodejing filosoofiline traktaat, mille peateemaks on kulg. Maailma enim tõlgitud teos. Keele kasutus lihtne, lakooniline, struktueeritud, kuid sisu on üsnagi keerukas. Sima Qian 2-1 saj ema. Hiina kirjanik Han dünastia õukonnas. Peetakse hiina ajalookirjutise isaks, kuna ta koostas Hiina ajaloo 2 tuh. aasta vältel. Tema kirjutistes on palju elavat, realistliku ja vahel ka humoorikat temaatikat. Teos ,,Shiji"
06.002. Maailma usundid Kordamisküsimused eksamiks 1. Defineerige, mis on religioon? religioon (ld religio `sidumine; hoolimine') Mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide ja riituste kompleks, mille siduvaks elemendiks on usk üleloomulikesse olenditesse, kellest tuntakse end sõltuvat ja keda tuleb religioosselt austada, kummardada ja teenida. Vt ka ebausk, müüt, riitus, rahvausund, usk, uskumus, usund. 2. Defineerige, mis on usk? usk (1) Religiooni ja usundi keskmes asuv keerukas psühholoogiline nähtus hoiak, mis kujutab endast konkreetset suhtumist väärtusobjekti ja selle suhtumise läbielamist. U indiviidi hoiakuna on alandlik, leplik ja koordineeruda tahtev suhtumine üleloomulikku (Uku Masing). Vrd u mõistet eri keeltes: kr pistis `usaldus, veendumus', ld fides `veendumus'; religio `side; hoolivus'; uurali algkeele sõna usk algul `tugi'
kirjeldatakse kõike tervikuna *aruanded - mismoodi Jumala asjad külades arenevad *rahvausundeid saab uurida juttude, laulude, lühivormide kaudu- *hing-ruumiline, tunnete ha emotsioonide ala. nt hing sai täis. hing on südame lähedal, sest hingega tegema-südamega tegema *vaim-seotud psüühikaga, intellektuaalsusega *meel-mälu asukoht nt meelest läks ära kokku saavad: hingelaad, meelelaad,vaimulaad *rahvausund on järgitav tekstispetsiifika järgi. Uskumine *liikudes mingites aegades, tekib inimesel ärev olukord, mille tõttu tõlgendusest tehakse otsus. *3 tasandit: a)objektiivne tegevus b)etteantus e traditsioon -kuidas sündmusi omavahel seostatakse c)kommunikatsiooni tasand- siin tekib tõlgendus sellest, mis juhtus Rahvausundi uurimine Eestis *19. saj RL vastu tuli Grimmide eeskujul mütoloogiline koolkkond, Eestis Neus * 19
jõududega seoseid Hinnatud on ettekuulutuste tõlgendaja (preester nõid) Inimese suhe ühiskonnaga- seineb tugev vastasseis Suulise kultuuri väljalöömist saab seostada ühiskonnas toimuvate suurte muutustega nt. Sõjad, haigusepideemiad, kriisid jne. Meditsiinis-> nt antibiotikumide kõrvalnähtude avastamisel pöörduti rahvameditsiini juurde. Huvitav artikkel: Vepsa rahvausu põhjal. "Rahvausund tänapäeval" 1995 . Mees suhtleb metsaga Kirjandust Juri lotman (1922-1993) rmt. Semiosfäärist , 1992 lk 77 jj Ernst Cassirer (1874-1945) rmt uurimus inimesest 1999 Jack Goody (1919) rmt Metsiku mõtlemise kodustamine 2000 [1977] Jaan Sootak " Möögaga leegi vastu" Akadeemia nr 4, 1990 Arhailine arusaam karistusest Keelust üleastumine lepitus Ohverdamine karistus ( lindpriius, veretasu). Keskaja arusaam karistusest Karistaja ja kahjukannataja lahusus
iseloomulikud tunnused? Kõrgreligioon: organiseeritud (keskendub ajalooliste isikute õpetustele), institutsionaalne (organiseeritud ja erilise ettevalmistuse saanud kutseline vaimulikkond), ette kirjutatud (ühtne loogiline ja eetiline õpetus), fikseeritud (üleolev hoiak teiste usundite suhtes ning veendumus oma tõe ainuõiguses, muude arusaamade pidamine ebausuks), vertikaalne (liigub kõrgemalt positsioonilt inimeste e rahva sekka), seostub kirjakultuuriga (piibel). Rahvausund: korraldamata (avatud süsteem, pidevalt muutuv ja täienev), mitteametlik (eri algete konglomeraat, milles ühendunud eri päritolu ja erineva vanusega elemendid), elatud (uute elementide tõlgendamine vanade arusaamade alusel ja vanade elementide tõlgendamine uute arusaamade alusel), varieeruv (uute tähenduste loomine pidevas loomisprotsessis), horisontaalne (liigub inimeselt inimesele). Rahvausundit
hardus pühaduse ees, vabatahtlik kuuletumine, allumine kõrgemalseisvale ehk jumalusele. Rõõmu ja rahutunne. Erilised kogemused ekstaas võimas rõõmu-ja õnnetunne. Eriline psühholoogiline fenomen, võib tekkida iseenesest, aga ka teatud religioosse toimingu mõjul. Teatud pühad kogemused : ilmutus (prohvetid), Müstika seesmine hingeline ja vaimne ühinemine Jumalaga, kirgastus Kas peale rahvausundi on veel midagi ? Usk jagunes : Kõrgusund (ametlik usundi kihistus) Rahvausund(konkreetse religiooni sekundaarne kiht, mis on tekkind rahva seast, hilisemate legendidega, ettekujustega-pärimused, kombetalitused) Ebausk kasvab välja rahvausundi mitmesugustest ettekujutustest. Teatud hirmud, mis baseeruvad nt rahvausundilistele legendidele (kurjad vaimud jne). See omakorda võib välja kasvada teatud kõrgusundi kihistustes. Uskumus kindel väide, teadmine, arusaam. Nt kui inimene sureb, ja tema pea kohal
annaabi.ee 
