Kui ka funktsiooni miks seda tehakse?

Vastus leiad õppematerjalist: Antropoloogia põhivoolud

Kuid miski loob siiski stabiilsuse mis see on?

Vastus leiad õppematerjalist: Antropoloogia põhivoolud

Kus siis struktuur eksisteerib kui mitte indiviidi tegemistes uskumustes ja tajudes?

Vastus leiad õppematerjalist: Antropoloogia põhivoolud

Mida kultuurimustrid peegeldavad?

Vastus leiad õppematerjalist: Antropoloogia põhivoolud

Kuidas mõista et kultuurid on integreeritud tervikud?

Vastus leiad õppematerjalist: Antropoloogia põhivoolud

Mida tähendab interaktsioon kultuuri ja indiviidi vahel?

Vastus leiad õppematerjalist: Antropoloogia põhivoolud

Mis hoiab kultuure koos?

Vastus leiad õppematerjalist: Antropoloogia põhivoolud

Mis muudab nad erinevateks?

Vastus leiad õppematerjalist: Antropoloogia põhivoolud

Kuidas neid tegureid ära tunda?

Vastus leiad õppematerjalist: Antropoloogia põhivoolud

Milline on konflikti roll korra loomises?

Vastus leiad õppematerjalist: Antropoloogia põhivoolud

Antropoloogia põhivoolud (0)

Tallinna Ülikool - Antropoloogia - Antropoloogia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kui ka funktsiooni miks seda tehakse?
Kuid miski loob siiski stabiilsuse mis see on?
Kus siis struktuur eksisteerib kui mitte indiviidi tegemistes uskumustes ja tajudes?
Mida kultuurimustrid peegeldavad?
Kuidas mõista et kultuurid on integreeritud tervikud?
Mida tähendab interaktsioon kultuuri ja indiviidi vahel?
Mis hoiab kultuure koos?
Mis muudab nad erinevateks?
Kuidas neid tegureid ära tunda?
Milline on konflikti roll korra loomises?

Antropoloogilise mõtte ajalugu
Positivism ja sotsiaalne progress
Auguste Comte (19. saj):

Prantsuse filosoof , esimesi mõtlejaid, kes uuris inimühiskoda süstemaatiliselt ning teaduslikult, võrreldes selle uurimist füüsika protsessidega, kogudes empiirilisi andmeid ning vaadeldes
3 tähtsat mõistet – positivism, sotsioloogia, altruism
Altruism – inimesel on tendents teha koostööd teiste liikidega
Bioloogia on eeskujuks sotsioloogiale, seega sotsioloogia on loodusteadustega võrreldav
Loomad ja taimed arendavad välja elundid , mis vastavad konkreetse keskkonna vajadustele, arenevad eri staadiumiteni, kõrgeim neist inimene
Inimesi on samuti kujundanud keskkond ja looduslik ümbrus, kus nad arenevad üha edasi kõrgemateks vormideks
Inimajalugu kui pidev progress
Inimühiskonna 3 staadiumit – kolme seaduse idee:
Teoloogiline –inimmõistus seletab nähtusi teatud olendite, vaimude, hingede, jumalate tahe läbi – jaguneg kolmeks: fetishism ( animism , loodusobjetived, esemetel on inimest mõjutav jõud), polüteism (paljude jumalate kummardamine), monoteism (ainujumala usk)
Metafüüsiline – inimmõistus, ühiskond, teadus ei kasuta maailma mõistmiseks enam teoloogilise olendeid , tõde otsitakse abstraktsetest kategooriatest, enese seest, monoteismi ainujumal muutub ürgseks
Positivistlik – mis ei ole meeltega tajutav või kogetav, ei ole olemas; empiiriline vaatlus , füüsilise uurimine , kontrollitavate faktide olulisus, inimmõistus püüdleb teaduslikkuse poole
Inimmõistus ning erinevad teadused läbivad need staadiumid
Ise pidas ülimaks, viimaseks , positivismi, sotsioloogilist mõtlemist
Teaduse kõrgeim sfäär on siiski moraali ja eetika valdkond, mis on õilsam kui sotsioloogia
Pööras tähelepanu praktika ja teooria vahelistele seostele
Proovis oma teooriaga parandada Prantsuse rev ajal tekkinud pingeid ühiskonnas, eemalduda jumalakesksest maailmavaatest – ideed olid suure mõjuga
Ideed mõjutasid funktsionalismi , marksismi

Evolutsionistlikud mõtlejad ja antropoloogia institutsionaliseerimine
Adolf Bastian ( 1826 -1905):

Arst ning etnoloog, etnograafia isa
Rajas etnoloogiamuuseume saksamaal
Reisis palju, nt Austraalias, Peruus , Indias, ning tulemusena kirjutas teose „Inimene ajaloos“
Eristas kahte tüüpi mõtteid:
Elementaarmõtted – mõtted, mida hiljem hakati kutsuma kultuuriuniversaalideks, moodustasid koos kognitiivsed struktuurid ; mõjutas Jungi ideid; sarnasused kultuuride vahel tulenevad evolutsioonilisest kultuuride sulandumisest
Rahvamõtted – esindasid kultuuri neid aspekte, mis on paiguti erinevad, tulenevad erinevast ajaloost, keskkonnasündmustest
Järeldas, et kõigil inimestel peavad olema ühtsed mentaalsed protsessid – kuna on universaalsed mõtted
Elementaarmõtted võtavad igas keskkonnas kohaliku kuju

Tylor , Sir Edward Burnett ( 1832 -1917):

Briti- ning religiooniantropoloogia rajaja
Kasvas üles kveekerite perekonnas, antikatoliiklased
Pidi tuberkoloosi tõttu reisima soojematele maadele – 24 aastaselt käis Mehhikos , kus liitus arheoloogide ekspeditsiooniga
„Anahuat“ – reisikiri Mehhikost
Primitive Culture, 1871 – arutleb kultuuri arengu üle, evolutisonistlik
Kultuurijäänukite teooria – kultuurilised elemendid, mis eksisteerivad, aag on oma funktsiooni kaotanud; on head selleks, et uurida minevikku
Kultuuri definitsioon – kuktuur kujutab endast seda keerukat tervikut , mis sisaldab teadmisi, usku, kunsti, moraali ja teadmisi, mis inimene on ühiskonna... omandada
Kõigil on võrdsed võimed areneda
Kõikidel ühiskondadel on kultuur aga erineval määral – võrdleb kultuuri ja tsivilisatsiooni
Kultuurievolutsiooni 3 peamist tasandit :
Metslased ehk kütid- korilased
Barbarid ehk loomade kodustajad, karjapidajad
Tsiviliseeritud inimesed – algab kirjakunstiga
Ei näidanud üleolekut nö metslastest rääkides
Religioon ehk usk spirituaalsetesse olenditesse; Tylor tahtis luua teooriat religiooni kujunemisest – usk ei ole mitte jumaliku ilmutuse tulem vaid inimeste endi pingutuste tulemus maailma edna jaoks lahti mõtestada või seletada
Nimetab religiooni aluseks animismi – inimeste esivanemal oli probleem: mis eristab elusat elutust ja mis põhjustab une, transi , haiguse, surma; kes on need kujud, kes ilmuvad silmade ette magades – religioon on katse seletada unenägusid ja hallutsinatsioone
Hing, vaim – sõnad keeles, mis on universaalsed
Kirjaeelsetes kultuurides tekkis hinge idee püüdest maailma seletada, praktilksed ühiskonnad, mis tugunesid ratsionaalsele mõtlemisele
Teooria maagia tähendusest – tugevalt seotud Frazeriga – leidis, et on olemas 3 peamist mõtteviisi: maagiline, religioosne, teaduslik

James George Frazer (1854-1941):

Šotlane, kuid veetis enamus elust Cambridge ülikoolis, erudiit
Maagiat ja religiooni käsitlevad teosed, entsüklopeediate sissekanded
Folklore in the Old Testament (1918), Toteism and Exogamy ( 1910 ), The Golden Branch
Mõjutatud Tylorist
19. saj peamine evolutsiooniteoreetik – huvitusid religiooni päritolust ning uskusid, et see tukeneb ratsionaalsetest järeldustest ümbritseva maailma kohta
„ Kuldne oks“ – kogumik maagia- ja religiooni- alastest teadmistest, vaatleb müüdi, religiooni jms ajalugu üle kogu maailma; eesmãrgiks mustrite, universaalsete joonte leidmine
3-astmeline kultuurievolutsiooniline mudel:
Maagiline – seose loomine nähtusts vahel on subjektiivne; maagiline mõtlemine edldab, et looduses järgneb 1 sündmus teisele spirituaalse vahelesegamiseta; usk looduses valitsevasse korda ja ühtsusesse
Religioosne
Teaduslik - seose loomine nähtuste vahel on objektiivne ja teaduslikult tõestatav
Maagia on ideede ühitamine teaduse seisukohalt vääral alusel; maagia on väär, viljatu
Kaks maagia vormi:
Homöopaatiline ehk imitatiivne maagia – põhineb sarnasusel
Kontagioosne ehk kontaktil põhinev maagia – põhineb sidemel esemete vahel, mis võib olla näiliselt katkenud, kuid siiski eksisteeriv
Maagia praktiseerimist jätkatakse, sest see on tihti näiliselt efektiivne ning ebaõnnestunud juhused ei tähenda, et maagia ei toimiks
Maagia on katse mõjutada loodusseadusi, pseudoteadus
Religioon on looduse ja inimelu kulgu suunavate ja juhtivate inimestest kõrgemate jõudude lepitamine
Tylori jaoks eksisteerisid maagia, religioon ja teadus ühel tasandil, kõrvuti; Frazer asetas need evolutsioonilisse jadasse, hierarhiasse

Herbert Spencer (1820-1903):

Inglise poliitfiloloog, evolutsionist
Tahtis seletada inimmõtlemist ja -teadust, pidas vajalikuks ühtse printsiibi leidmist – tema jaoks oli see evolutsionism
Leidis, et sotsiaalne progress on hädavajalik protsess, millel on eesmärk; selleks täiuslik kohanemine
1852 avaldas artikli, mis toetas evolutsiooniideed
Evolutsiooniteooria peaks tema arvates hõlmama kõiki looduslikke nähtusi
Evolutsiooniteooriat ühiskonnale rakendades võrdles ta ühiskonda bioloogilise organismiga:
- Leidis, et ühiskond on samuti süsteem oma spetsiifilise struktuuriga ja funktsioonidega ning see esindab sotsiaalse evolutsiooni teatud taset
- Mida keerulisem on ühiskond, seda rohkem on tal organeid ehk institutsioone, mil igaühel oma funktsioon
- Organismi ja ühiskonna arengutendentsid: 1) suuremaks kasvamine, 2) struktuuri komplekssemaks muutumine, 3) funktsioonide diferentrseerumine
Tõstatas esmakorselt ühiskonna ja organismi võrdljse idee
Eeskujuks struktuurfunktionalistidele ( 1950ndad ), kes laenasid tema mõisteid

Lewis Henry Morgan ( 1818 -1881):

Antropoloog – temast sai algus natropoloogia metodoloogiamarengule
Motoks sotsieelne ja individuaalne progress
1840ndatel tegi välitööd – 1851 , League of Ho-de-no-sau-nee or Iroquois, elas irokeesidega; huvi nende sugulussüsteemi vastu
Sugulussüsteemid jaotas kaheks:
Kirjeldavad ehk deskriptiivsed süsteemid – eristab lineaarseid sugulasi kollateraalsetest sugulastest (kellest põlvneme ja sama generatsioon )
klassifitseerivad süsteemid – paigutab sugulased mingitesse klassidesse
1859 hakkas ta uurima seoseid erinevate ühiskondade sugulussüsteemide vahel
Sugulusterminoloogiad ei peegelda alati bioloogilisi suhteid
Sugulus on tema arvates ideaalse evolutsioonilise uurimise kese
Ancient Society, 1877 – kultuuriline evolutsioon jaguneb kolmeks:
Metslus ehk kütid-korilased
Barbarism ehk põllumajandusega tegelevad inimesed
Tsivilisatsioon ehk inimesed, kes rajavad riike ja linnu
Elatusallikate suurenemine aitab liikuda ühest staadiumist teise, kuotuurilisel arengul on materiaalne alus

kokkuvõte:

Tegeleti peamiselt 2 teemaga – evolutsiooniliste skeemide väljaarendamine, terminoloogiliste aluste loomine (nt matrilineaarsus, patirlineaarsus, tabu )
Uuriti sugulussüsteeme ja religioosseid uskumusi eri paigus
Kasutati peamiselt sekundaarseid andmeid ning seetõttu olid kontseptsioonid ja teooriad tihti ebaselged, hägused
1871 rajati Suurbritannias Royal Antropological Instutute, mis avaldas juhiseid antropoloogide informantidele

Torrese väina ekspeditsioon ( Austraalia ), 1898 , Alfred C. Haddon (1855-1940), William H. R. Rivers , Charles G. Seligman - eesmärgiga uurida kohalikku elu, sotsiaalset struktuuri, kultuuri, jne. Esimene tõeline antropoloogiline välitöö (kuigi mehed ei olnud antropoloogid).

Tulemusena liiguti üleilmselt kohalikule (nt religioonilised paralleelid vs kindla kogukonna uurimine)
Tekkis uus faktide seostumise alus – kohalikud assosatsioonid ning kontekst
Uued metodoloogilised jooned – nt geneaoloogiline meetod
Antropoloog hankis info kohalikelt otse, mitte sekundaarselt
Süstemaatilise välitööga tegelevad antropoloogid astusid teadusesse
Antropoloogilise uurimuse objektiks said pigem konkreetsed kohalikud kultuurid
Tulemusena astusid Seligman ja Rivers antropoloogiasse

Difusionism

Trend sai alguse 18. saj filoloogilisest traditsioonist, mis tõmbas ajaloolisi jooni Indo-Euroopa keelte vahel
Lingvistiliste ja antopoloogiliste huvide seos oli olemas ka varasemalt
Keeltevaheliste seoste uurimine on oluline difusionistlike ideede arengus
Sir William Jones avastas sarnasused kreeka, ladina ja sanskriti keelte vahel
Humbolt väitis 19. saj algul, et kultuur ja keel on tihedalt seotud
Vennad Krimmid uurisid, kuidas eristada romaani keeli teistest Indo-Euroopa keeltest
Uus difusionitlikus antropoloogias – soov süstemaatilisge empiiriliste teadmistega luua võrdlusuuringuid kultuuriliste seoste kohta
Esialgu säilis kalduvus evolutsionismile, kuid ei oldud päri deterministliku olemusega, mis nägi ette, et kõik ühiskonnad läbivad samad arengustaadiumid
Usuti , et on kohalikud variatsioonid
Kultuurijoonte geograafiline jaotus ja migratsioon kaasaegsete kultuuride päritolu seletamiseks
Kultuur kui ernevate päritoludeega joonte kirju muster, mis ajalugu on kokku kandnud
Vähenes veendumus , et ühiskonnad on terviklikud koherentsed süsteemid
Difusionism rõhutab asjade üle kandmist ühest kultuurist teise, ühelt rahvalt teisele või ühest kohast teise
Varjatud eeldus, et inimkond pole loomult leidlik – vastandub evolutsionismile
Korra leiutatud asi levib paiksete populatsioonide vahelise otsese ülekandmisega või rände tulemusena
Levis 19 saj lõpu Saksamaa ja Austria geograafide ja antropoloogide seas
Universaalse inimloomuse asemel huvitas neid pigem partikulaarne kohalik ajalugu, vaadeldi kultuurijoonte päritolu
Pööra tähelepanu erinevusele evolutsionismiga!

Saksamaa difusionsitid:

(1884- 1904 )

Leidis, et inimkonna sarnasuste taga on kultuuriline kontakt –ei nõustu Bastiani ideedega
Progressiideede asemel kultuuri ülekandmine – kultuuri elemendid levisid hajumise teel
Kultuur areneb migratsiooni kaudu

Leo Frobenius (1873-19..):
- Kultuuriringide teooria – eri paigus kujunesid kultuurikeskused, kust kultuurilised jooned hajusid ümbritsevatele aladele
- Baideuma idee – kultuuri hing paneb paika kultuurilkste omaduste paiknemise
- 2 maailmavaadet Aafrikas – Etioopia maailmavaade (Ida-, Lääne- ja Kesk-Aafrika) ehk karja- ja põllupidamine, patrilineaarsus, esivanematekultus; Hamiidi maailmavaade (Põhja-Aafrika) ehk karjapidamine, jaht, matrilineaarsus, surnute vältimine
Fritz Graebner (1877-1934) – identifitseeris geograafilised kultuuriringid
Wilhelm Schmidt (1868-1954) – huvi Aafrika religioonide vastu; arvas , et religioon algas primitiivse monoteismiga; eristas nelja kultuuriringi:
- Küttide ja korilaste primitiivne kultuuriring
- Esimene kultuuriring ehk põlluharijad
- Teisene kultuuriring, tukenes esimese ja teise segunemsiel
- Kolmas kultuuriring
Kalduvuseks proov leida analooge seal, kus neid tegelikult ei olnud

Briti ja muu maailma difusionism:

Pesssimismilaine peale Victoria surma 20. saj algul – Victoria-aegsete väärtuate allakäik
Inimkonna kultuuriliste saavutuste uueks sümboliks muistne Egiptus
William Sumner (1840-1910):
- Pidas Egiptust kultuuriliseks tippsaavutuseks
- Egiptus kui evolutsiooni alguspaik
- Simthi, Perry ja Sumneri äärmuslikke ideid hakati nimetama heliotsentristlikuks difusionismiks
- The Children of the Sun – ainult Egiptuses leituati põlluharimine, linnad, korvipunumine ja kõik muu ûhiskonnale oluline

Difusionismi kadumine:

1930ndatel hakkas tähtsus kahanema
Difusionismilt võeti üle kultuuriareaalide teooria (Franz Boas )
Puudus metodoloogiline ja teoreetiline kandepind

Thor Heyerdahl:

Norralane, rännumees
Sai kuulsaks katsetega purjetada üle ooekani iidsete laevadega, et tõestada kunagiste kultuuride reisimisvõimalusi

David Emile Durkheim (1858-1917)

Üks olulisemaid sotsiolooge, sotsiaalteoreetikuid, tundis huvi ka primitiivsete ühiskondade vastu, suur mõju Briti ja Prantsuse antropoloogiale
Tema ajal oli valdav trend antropoloogias evolutsionism, sajandi lõpus ka difusionism – tema lähenemine aga erines
Esimene akadeemiline Prantsuse sotsioloog
Teda huvitas, kuidas ühiskonnad uudavad säilitada terviklikkuse ning ühtsuse ajal, kui puudub ühendav jõud nagu religioon või ühtne etniline taust
Struktuurfunktsionalismi pooldaja – ühiskond kui struktuur, millel on omavahel seotud osas; ühiskond kui tervik, mille osadel on kindel funktsioon, mis mängivad oma rolli struktuuri toimimises
’sotsiaalne fakt’ –igasugused nähtused, mis kehtestavad indiviidile mingeid välised piirangud/mõju; nt religioon
Sotsiaalteaduste eesmärgiks on uurida struktuurseid sotsiaalseid fakte, mille sotsiaalseid omadusi peaks uurima
Sotsiaalsed faktid asuvad väljaspool indiviidi, kui bioloogilist tervikut; jätkuvad pärast indiviidi surma – sunnivad indiviidi nende järgi käituma (nt haridus , seadused, normid)
Sotsiaalsed faktid rakenduvad kõigile ühiskonnaliikmetele ning piiravad nende ihasid
Sotsiaalteadlane ei peaks indiviidi eraldi ühiskonnast käsitlema
Uurimus enesetappudest - positivistlik lähenemine, kujundas sotisaalteadust kui empiirilist teadust

Positivism – eksisteerib sotsiaalne reaalsus kui positiivsed nähtustevahelised põhjuslikud seosed – arendas edasi Comte’i ideid:

Püüab reaalsust defineerida seda vaadeldes
Esitab hüpoteese seoste kohta, mis eri nähtuste vahel võiks olla
On olemas ainult 1 teadmiste allikas – teaduslik teadmine
Teaduslikku teadmist iseloomustab Durkheimi järgi:
- Teadus on ühtne – on saavutatav ühesuguse meetodiga ükskõik, mida uurides
- Uurimise eesmärgiks on seletada ja ennustada – töötada välja üldiseid põhimõtteid
- Teaduslikku suhtumist saab testida – tuleb empiiriliselt tõestada, teooria viib hüpoteesini, mis viib avastuseni või tõenduseni
- Teadus ei ole sama, mis tavaloogika – ei tohi toetuda loogikale
- Vaba väärtushinnangutest – suudab luua universaalselt kehtivaid väiteid
Objektivism sisaldab kahte elementi: neutraalsus ( objektiivsus , väärtushinnangute vaba), vaimset sõltumatust (kirjeldada maailmas eksisteerivaid reegleid, mis ei sõltu inimese arvamusest)
Eesmärgiks on arendada meetodeid , mis minimiseeriks uurija mõju uurimisprotsessile
Kriitika: eelarvamuste vaba on uurijal väga keeruline olla; pea võimatu
Durkheimi uurimisskeem kajastub ka täna positivistlikus sotsioloogias:
- Probleemi defineerimine
- Kirjandusega tutvumine
- Hüpoteeside formuleerimine
- Uurimistöö meetodi valik
- Andmete kogumine
- Andmete analüüs
- Järelduste tegemine

Durkheimi enesetapu-uurimus:

Durhkheim tundis huvi, miks inimesed ennast tapavad
Tema arvates ei ole enesetapp isiklik, vaid selles mängivad rolli sotsiaalsed tegurid
Hüpotees: mida suurem on kogukonna integratsioon , seda madalam on enesetappude tase
Ei usu, et enesetapp tuleb psühholoogilistest, vaimsetest põhjustest – tema leidis, et enesetapud olid seotud religiooni ning perekonnaseisuga
Matemaatiline metodoloogia
Väidab, et suitsiid on sotsiaalne fenomen
Esitab viisid kogukonna integratsiooni mõõtmiseks
Andmete analüüsiga leidis, et senised seletused suitsiidile (psühholoogilised) ei ole vastavuses andmetega
Järeldus: enesetapud on põhjustatud, vähemalt osaliselt, sotsiaalsetest faktoritest; suitsiidi teeb kõrgema tõenäosusega inimene, kelle side oma kogukonnaga on nõrk
Suitsiidi liigid ajendi alusel:
- Fatalistlik suitsiid – harv; viitab olukorrale, kus inimene on ühiskonnas, kus on liigne sõltuvus ebaratsionaalsetest reeglitest
- Egoistlik suitsiid – tuleneb liiga vähesest sotsiaalsest integratsioonist
- Altruistlik suitsiid – tuleneb liiga intensiivsest integratsioonist grupiga; ohverdus grupi heaolu tarvis
- Anoomiline suitsiid – tuleneb radikaalsetest sotsiaalsetest muutustest, kui sotsiaalsed normid on liiga nõrgad
Anoomia – sotsiaalsed normid on nõrgenenud ning selle tulemusena tekib ühiskonnas anoomiline seisund; sotsiaalse struktuuri seisund; indiviidide ihasid ei kontrolli normid ning kaob moraal

Postivismi kriitika:

Universaalsuse nõue – ei pea paika, et kõike saab samade meetoditega uurida; meetod sõltub uurijast ning uurimisobjektist
Objektiivsuse nõue - võimatu saavutada uurija täielikku objektiivsust (oma eelarvamused , arusaamad, taust)
Positivism on edukalt kasutatav teatud nähtuste ja probleemide uurimisel , teiste puhul jätab aga olulised aspektid välja

Durkheimi panus:

Funktsionaalse lähenemise rajamine loogikale – sotsiaalsete nähtuste uurimiseks
Mis funktsioon on konkreetsel nähtusel, et tervik töötaks; mis on osa mõju tervikule
Eristab lihtsaid ja keerulisi ühiskondi:
- Mehhaaniline solidaarsus – sõltub suuresti rituaalidest ja rutiinidest, mis koos läbi tehakse; lihtsad, vähese tööjaotusega ühiskonnad; kollektiivne teadvus on üsna ühtne; tekib sarnasusest lähtudes (inimesed teevad samu töid, on sarnased); sotsiaalne sidusus põhineb indiviidide sarnasusel (põllumajanduseelsetes ühiskondades, väheneb moderniseerumisega)
- Orgaaniline solidaarsus – keerukates ühiskondades; ühiskond ja kohustused tulenevad arusaamast, et teised on erinevad, aga vastastikku vajalikud; põhineb üksteistest sõltumisel; industriaalsetes ühiskondades, kus on komplekssem tööjaotus, erinevad huvid; ühiskonna ellujäämine põhineb sellel, et igaüks teeb vajalikku tööd

Durkheim ja religioon:

Religiooni pidas ta varasemates ühiskondades tsemendiks – mis hoiab ühiskonda koos religiooni nõrgenedes?
Elementary Forms of Religious Life - tegeleb solidaarsuse tähendusega, vaadeldes seda kui jõudu, mis hoiab ühiskonda koos
Solidaarsus saab tekkida kollektiivsest representatsioonist ehk sotsiaalse elu sümboolsetest piltidest või mudelitest, mida grupid jagavad
Rituaal loob kollektiivse teaduse, pühaduse, ühtsuse tunde, mis hiljem tuuakse kaasa igapäevaellu
Religioon on pühade praktikatega ja uskumustega ühendatud süsteem, mis ühendab oma järgijad ühtsesse moraalsesse kogukonda
Religioon on solidaarsuse vallandaja
On huvitatud religiooni funktsioonidest: distsiplineeriv, siduv, jõudu andev , eufooriline

Antropoloogia 20. saj alguse Inglismaal
20 saj alguseks oli üldine antropoloogia uurimisteema paika pandud – primitiivne, metsik, varajane inimene ja tema kultuur, eksootilised kultuurid.
Pandi paika ka antropoloogia terminid: etnograafia on kirjeldus kirjaeelsetest rahvasteest; etnoloogia on teadus, mis tegeleb kirjaeelsete rahvaste ajalugude konstrueerimise ja uurimisega; sotsiaalantropoloogia tegeles primitiivsete ühiskondade institutsioonide võrdleva uurimisega.
Frazer nägi antropoloogiat kui sotsioloogia haru, mis uurib primitiivseid inimesi.
20 saj alguse antropoloogiale iseloomulikud jooned – geograafiline difusionistlik lähenemine, sotsioloogiline lähenemine (sotsiaalsete fenomenide võrdlev uurimine). Durkheimi mõjul liikus sotsioloogia funktsionalismi suunas (huvi eri institutsioonide funktsioonide vastu). Malinowski juhatas ka antropoloogia funktsionalismi poole teele. Välitööd tehti vähesel määral, informatsiooni hangiti läbi korrespondentide. Põhiprobleemiks oli andmete kogumise meetod, mis ei võimaldanud tervikpildi moodustamist. Kuni 20ndateni oli põhiprobleemiks see, kuidas koguda andmeid – evolutsionist ja difusionism ei suuda sellele vastust anda.
Bronislaw Malinowski (1884-1942):

Modernse välitöö leiutaja
Ei olnud nõus funktsionalisti label’iga, pidas end sotsiaalantropoloogia rajajaks
Üks esimesi antropolooge, keda funktsionalismiga seostatakse

Malinowksi funktsionalism :

Tunneb huvi järgmiste teemade vastu:
- Indiviidide tegevused
- Sotsiaalsete institutsioonide poolt loodud piirangute mõju indiviidile
- Indiviidide vajaduste rahuldamine sotsiaalsete ja kultuuriliste institutsioonide läbi

Struktuurfunktsionalism tunneb oluliselt vähem huvi indiviidi vajaduste ja tegevuste vastu ning rohkem indiviidi koha/positsiooni vastu sotsiaalses süsteemis.
Malinowski elu:

Lõi enda ümber nö kangelase müüdi
Alustas füüsikuna, kuid pärast haigestumist, mis ei lubanud erialaga jätkata, pöördus antropoloogiasse
Mõjutanud filosoofid Freud ning Wundt , kes huvitus rahvapsühholoogiast ning tekitas Malinowskis huvi Austraalia põlisrahvaste vastu; mõjutajaks ka Westermark
Läks uurimisretkele Austraaliasse esimese ms ajal, 1914
Austria-Ungari kodanikuna (Austraalia vaenlane sõjas) elas Austraalias metsikut elu
Inglismaale naastes lõi uue distsipliini

Välitöö 1915-16, 1917-18:

Alustas Paapua Uus- Guineas , hiljem Trobriandi saartel
Võrdleva meetodi asemel keskendus ühele kultuurile
Päästeetnograafia – kolonialismi ohu tajumine kultuuridele, vajadus nö päästa, mis päästa annab; üheks väljundiks ka Torrese väina uuring
Seega ka suurem vajadus intensiivse andmekogumise järele
Malinowski rõhutas välitöö pika kestvuse olulisust, mida varem ei peetud oluliseks
Antropoloog üksi kohapeal elades hakkab märkama struktuure ühiskonnas
Malinowski leidis, et evolutsionistide probleemiks oli vale meetod
Funktsionalistid tundsid huvi institutsioonide olemuse ning osadevaheliste seoste vastu
Huvitus sellest, mida hetkel on kohapeal näha, mitte minevikust – mineviku saab rekonstrueerida kohapeal nähtavast
Pidas välitöös oluliseks - institutsioonide kirjeldust, tegelikku sotsiaalset igapäevaelu, etnograafiliste väidete kogumist (dokumenteerivad kohalikku meeleolu)

Malinowski antropoloogia keskne joon: See, mida inimesed ütlevad ja see, mida nad tegelikult teevad, ei pruugi olla kooskõlas. Veel vähem on see kooskõlas sellega, mida nad asjast mõtlevad.
Malinowski muutis etnograafi/välitöö tegija ja teoreetiku vahelist suhet.

Antropoloogia erineb pelgast etnograafiast, sest ta kätkeb endas ka teooriat
Et kultuurist aru saada, peab seda seestpoolt vaatama, milleks on suuteline vaid treenitud välitöö tegija
Seega, saab teoreetik olla vaid välitöö tegija
Mida põhjalikumalt üht kultuuri uuriti, seda raskemaks muutus võrdlus ning üldistamine – Malinowski pakkus sellele kahte lahendust:
- Võrrelda saab siiski erinevaid institutsioone, millel on ühesugune funktsioon erinevates ühiskondades
- Püüdis esitada Trobriandi saarte elanikke kui ’tüüpilisi’ metslasi, kui mitte lausa kogu inimkonna esindajaid – liigne üldistamine

Malinowski vajadusteooria:

Seob indiviidi ja ühiskonna
Kultuur eksisteerib selleks, et rahuldada indiviidi peamisi bioloogilisi, psühholoogilisi ja sotsiaalseid vajadusi
Vaatles funktsiooni füsioloogilises tähenduses – funktsioon on orgaanilise impulsi rahuldamine mingi vastava tegevuse abil
Vorm ja funktsioon on tihedalt seotud - nt vaatled rituaali ja peab kirjeldama nii selle vormi (milline on see protsess?) kui ka funktsiooni (miks seda tehakse?)
Tunneb huvi nii esmaste bioloogiliste kui ka sekundaarsete sotsiaalsete vajaduste vastu (sekundaarsed ei ole kuidagi vähem olulised kui esmased)
Rõhutab, et kõik vajadused soodustavad kultuuriliste institutsioonid teket – abielu, haridus jms on kõik selleks, et rahuldada inimese vajadusi; samas nad ka taastoodavad neid vajadusi
Kultuur on integreeritud tervik – kultuuri erinevad osad on omavahel seotud funktsioonide kaudu
Kultuurilistel vormidel ei ole lihtsad või ainult ühed funktsioonid – ükski institutsioon ei ole vaid ühe vajaduse rahuldamiseks

Kriitika:

Huvipuudus ühiskondade ajaloolise arengu vastu
Pole arvesse võtnud radikaalseid muutusi ühiskonnas (nt kolonialismi mõju)
Tema funktsionalism/vajaduste teooria ei seleta kultuuride erinevust ja muutumist – kui kõigil inimestel on samad vajadused ning nende rahuldamiseks institutsioonid, kus on erinevust tekitav koht kultuuride vahel

Alfred Reginal Radcliffe - Brown (1881-1955):

Õppis psühholoogiat
Välitöö Austraalias Andamani saartel 1910-12 – läks uurima kohalikku primitiivset kultuuri, kuid see oli juba jäädavalt mõjutatud kolonialistide poolt; kasutas tõlki, kuna ei mõistnud kohalikku keelt; kasutas küsimustikke
Luges Durkheimi ja Maussi ja arendas nende mõjul struktuurfunktsionalismi
Ei sallinud difusionismi ja evolutsionismi ning ajaloolisi lähenemisi
Suur mõju järgnevatele antropoloogidele ja erinevatele antropoloogiasuunadele – Briti antropoloogia rajajateks peetakse Malinowskit ja Rascliffe- Browni

Teooriad:

Ei uskunud funktsionalismi ning leidis, et see koolkond on müüt, mille leiutas Malinowski
Võrdsustas antropoloogia loodusteadustega
Funktsionalismi idee tema jaoks liialt seotud inimvajadustega
Huvitus süstemaatilisusest – koherentsed kontseptsioonid, meetodid, andmed ja teooriad
Oluliseks pidas Durkhimi sotsioloogiat ja Spenceri evolutsionismi
Leidis, et nagu organismid, arenevad ka ühiskonnad lihtsamatest komplekssetemateks - seega tuleks neid uurida reaalteaduste meetoditega
Pidas sotisaalantropoloogia eesmärgiks sotsiaalsete struktuuride identifitseerimist
Ühiskonnad on pidevas muutumises, kuid miski loob siiski stabiilsuse – mis see on?
Vahe sotsiaalse struktuuri ja strukturaalse vormi vahel:
- Ühiskonna uurimine kui merekarpide uurimine – igal merekarbil on unikaalne struktuur ma kahel või olla sarnane struktuur – see sarnane struktuur on strukturaalne vorm
- Sotsiaalne struktuur nõuab tegelikku vaatlust, strukturaalne vorm nõuab üldistusi, samasuse märkamist, loogilist arutlust ühiskonna kohta
’naljatlev suhe’ – suhe sugulussüsteemis, nö. rituaalne nokkimine, nt mehe ja ämma vahel, lapse ja onu (ema vend) vahel
- Viis, kuidas organiseerida sotsiaalset käitumist, kindla funktsiooniga nähtus
Kusagil toimuvat peab mõistma selles laiemas poliitilis-sotsiaalses strukturaalses süsteemis

Edward Evan Evans -Prichard ( 1902 -1973):

Liikus hiljem humanistlikkuma ja ajaloolisema lähenemise poole ( historitsism ), alguses struktuurfunktsionalistlik
Malinowski ja Seligmani õpilane
Välitöö Aafrikas Azandede ja Nueride juures, 1926

Välitöö ja teooria:

Azandesid uuris kuni 1930, siis liikus Nueride juurde
Nueride välitöö sisuliselt Briti koloniaalrežiimi tellimustöö – talle maksti Inglise ja Egiptuse valitsuste poolt; eesmärgiks neid hõime Briti Impeeriumi kontrolli alla saada; esialgu oli E-P kui vaenlane kui Nueride juures elas
- Nuerid on riigita poolnomaadsed karjakasvatajad Sudaanis
- Uurimuse eesmärgiks oli Nueride poliitiliste institutsioonide dokumenteerimine
- Nende poliitiline süsteem on tugevalt seotud sugulussüsteemi ja keskkonnaga
- E-P strukturaalfunktsionalistlik lähenemine
- Saavutas Nueridega siiski usaldussuhte ning oli aus oma kavatsuste suhtes
Alguses peamiselt strruktuurfunktsionalismi pooldaja, hiljem hakkas seda ründama
Pööras rohkem tähelepanu ajaloole ja indiviidi tähendusele ühiskonnas
Varasemad tööd õhutasid struktuuri ja funktsiooni sotsiaalsetes suhetes
Heitis briti sotisaalantropoloogidele ette mitteajaloolist perspektiivi ning indiviidi rolli alatähtsustamist ühiskonnas
Dilemma: kus siis struktuur eksisteerib, kui mitte indiviidi tegemistes, uskumustes ja tajudes?
1950 kuulutas ta, et antropoloogia on humanitaar -, mitte loodusteadus
Pidas antropoloogiat olemuselt tõlkeks – viisi leidmine, kuidas oma mõtteid tõlkida teise kultuuri maailma, et seda mõista ning see tagasi tõlkida, et see teistele arusaadavaks teha
Religioonist, Theories of Primitive Religion , 1965:
- Vaidlustab olemasolevaid teooriad primitiivsete religioossete praktikate kohta – uurijate seisukohad peegeldavad seda, kas nad ise on usklikud või mitte
- Mitteusklikud uurijad kasutavad bioloogilisi, sotsioloogilisi jms seletusi
- Tema uurimus Nueridest ja Azandedest on olnud aluseks järgnevatele religiooni ja nõidusi uurivateke töödele
- Religioon ei tulene sotsiaalsest struktuurist ega ole selle poolt piiratud – ei nõustu siinkohal Durkheimiga
- Tundis huvi, kuidas inimesed seletavad üksteisele selle universumi keerukust, milles nad elavad – Azandedel selle seletamiseeks nõidus (läänemaailmas teadus)
- Religioon on tihedalt seotud sotsiaalse ja materiaalse reaalsusega
- Uuenduslik: struktuurne tõlgendamine suudab seletada ühiskonnanähtusi aga mitte vaimu ennast
- Religioon on sümbolites manifesteerunud vaim, mis on omakorda järjestatud ja seatud sotsiaalses süsteemis kindlal viisil

Briti antropoloogia muutused 1930ndad ja 40ndad:

Kese liikus LSElt Oxfordi
Piirkondlik huvi Okeaaniast Aafrikasse
Teoreetiline lähenemine Malinowski funktsionalismilt strukturalismi suunas
Teemad: huvi perekonnalt, maagialt poliitika ja sugulussüsteemide uurimise suunas

Briti vs Ameerika 1920ndate alguse antropoloogia:

Ameerikas keskenduti kultuurile – kuidas kultuurilised väärtused mõjutavad indiviidi käitumist; rõhk kultuuril kui väärtussüsteemil, suurem huvi indiviidi vastu, kuidas kultuurilised praktikad mõjutavad indiviidi iseloomu ja käitumist
Suurbritannias keskenduti ühiskonnale, ühiskonnaetnograafiad, institutsioonide uurimine, indiviid vähemoluline; ühiskonna struktuuri ja selle liikme suhe
30ndateks olid Briti ja Ameerika antropoloogia liikunud väga erinevatesse suundadesse

Ameerika antropoloogia 20. saj alguses
Franz Boas (1858-1942):

Andis kuju Ameerika antropoloogiale
Rajas esimese antropoloogia osakonna Ameerikas, Ckark’i ülikoolos
Määras 4 ala (nelja välja süsteem), millega antropoloogia peaks tegelema:
- Lingvistiline
- Füüsiline-bioloogiline
- Arheoloogiline
- Sotsiaal- ja kultuurantropoloogia
Peamine seisukoht: kultuuri kui nähtust saab mõista vaid detailselt selle spetsiifilisi struktuure uurides
Tugev huvi ka ajaloo ja botaanika vastu, õppis füüsikat, matemaatikat ja geograafiast
1883 ühines geoloogide ekspeditsiooniga Arktikasse, et uurida merevett arktilistes tingimustes, Inuitide juures – üheks eesmärgiks kirjeldada nende elukeskkonda
Historitsism – rõhutas ajaloo olulisust
Rassismi-vastane – leidis, et indiviidide vahelised erinevused on suuremad kui rasside vahelised

Kultuurrelativism:

The Limitation of Comparative Method of Anthropology – kritiseerib võrdlust ja ka evolutsionismi
Kultuurides peituvaid sarnasusi on võimatu alati põhjendada inimloomuse ühtsusega
Sarnased jooned on kujunenud eri kultuurides väga erinevatel põhjustel
Arvamus, et kultuurilised erinevused on ebaolulised, on põhjendamatud
Pakub võrdleva lähenemise asemel:
- Kultuurijooni tuleb uurida detailselt kultuurilises tervikus
- Kultuuri tuleb uurida tema tervikkontekstis

Boase evolutsionismikriitika:

Pidas oluliseks indiviidi ja kultuuri omavahelisi suhteid, kultuurilisi elemente ja kultuure kui tervikuid
Arvab , et sarnased kultuurilised praktikad ei pea tingimata tulenema samadest arengufaasidest

Evolutsionismi ja relativismi erinevus - erutuse ja reaktsiooni vastasmõju:

Evolutsionistid – samale stiimulile järgneb alati sama reaktsioon
Relativistid – ühele stiimulile võib olla lõpmatult reaktsioonivariante

Boase mõju:

Üks esimesi, kes mõistis, et maksimaalse info saamiseks on tarvis koolitada nii nais - kui meesantropolooge
Tõstatas küsimused:
- Mida kultuurimustrid peegeldavad?
- Kuidas mõista, et kultuurid on integreeritud tervikud?
- Mida tähendab interaktsioon kultuuri ja indiviidi vahel?
- Mis hoiab kultuure koos? Mis muudab nad erinevateks?
Need küsimused vaevasid Boase õpilasi – Kroebert, Benedict , Mead, Sapir
Vastuste leidmisel suunas neid:
- Kultuuri mikrokosmose kontseptsioon – uuritava kultuuri väiksus kuid terviklikkus
- Kultuuriline determinism – kultuur määrab inimese maailmavaate ja käitumise
- Tunnistamine, et kultuuritarkused ja traditsioonid olid kiiresti kadumas
- Kultuure saab seletada läbi kultuuriliste tegurite - kuidas neid tegureid ära tunda?
- Väikeste traditsiooniliste ühiskondade spetsiifilistest uurimistöödest ilmseksid kultuuride üldised seadused

Ruth Benedict (1887-1948):

Esimesi naisi, kellest sai Ameerikas oluline sotisaalteadlane
Lapsepõlv mõjutas tulevaseid huvisid ja uurmusi:
- Isa suri, ema leinas
- Tundis huvi surma vastu, pidas seda lummavaks
- Elas kahes maailmas, päris maailma ja fantaasiamaailmas
Uuris kogu karjääri vältel, kuidas surm inimesi mõjutab
Patterns of Culture - uurib muuhulgas Pueblo indiaanlaste suhet surma ja leinaga
Huvitus Nietzschest
Avaldas palju luuletusi, inglise kirjanduse haridus
1921 kirjuts juba antropoloogia-teemalise doktoritöö – The Concept of the Guardian Spirit of ..
1932 sai temast Boase abiline
Koos Margaret Meadiga tahtsid ümber kujundada stereotüüpe naiste kohta, näidates, et töötavad naised võivad samuti edukad olla – ühiskonnas levinud arvamus oli, et mehed teevad tööd

Teooriast:

Patterns of Culture – iga kultuur valib tohutust inimpotentsiaalist vaid mõned karakteristikud , mis selles kultuuris muutuvad indiviidi põhilisteks, juhtivateks iseloomujoonteks; tundis ka huvi, kuidas erinevad kultuurid reageerivad surmale, leinale
Välitöö – uuris erinevusi Pueblode ja tasandiku indiaanlaste temperamendis ja kultuuris
Isomorfism – mingi kahe asja struktuurid on samasugused; üksühene struktuurne vastavus
The Races of Mankind – rassistlike uskumuste vastane teos Ameerika sõjaväelastele
The Crysanthemum and the Sword – uurimus distantsilt Jaapani ühiskonnast ja kultuurist – saanud ka kriitikat (ameerikalik vaade)

Kriitika:

Idee kultuuri ja indiviidi isomorfismist liiga abstraktne ja üldistav

Margaret Mead (1901-1978):

Ameerika kultuurantropoloog, kes figureeris pidevalt meedias 60ndatel ja 70ndatel
Populariseeris antropoloogiat ja selle avastusi
Uurimusi seksuaalelu kohta – mängisid rolli 60ndate seksuaalrevolutsioonis
Lapsena reisis perega palju ringi – haridus nii koduõpetajatel kui koolist – selles tulenes huvi tulevikus laste hariduse vastu
Oma uurimustes keskendus lastekasvatusprobleemidele, indiviidile, kultuurile – uuris ka imetamisprotsessi
Välitöö kaheksas erinevas ühiskonnas

Coming of Age in Samoa (1928):

Kas teismelisi vaevavad probleemid tulevad east või ühiskonna/kultuuri mõjudest?
Teismelisus Samoal erines Ameerika noorte omast – mässumeelsuse, psühholoogilise stressi ja segaduse asemel ühtlane ja rahulik üleminek lapseeast täiskasvanuikka
Suunas tähelepanu sellele, et teismeiga kui frustreeriv aeg ei pea paika igas kultuuris – see stress ei ole bioloogiline nähtus, vaid tuleneb kultuurist – sai kriitikat, et läks Samoa saarele oma eelkujunenud arvamusi tõestama (hüpotees mõjutas uurimistulemusi)

Euroopa
Struktuurfunktsionalism
Strukturalism
Otsib korrapära sotsiaalsetes suhetes
Huvitab rohkem mõttestruktuur kui ühiskonna struktuur
Vaatleb ühiskonda kui organismi – kuidas erinevad struktuurid on omavahel seotud, et moodustada ühtne tervik
Indiviid vähem oluline
Induktiivne loogika (üksikult üldisele) – alustatakse andmestike vaatlemisest, tehakse järeldused
Deduktiivne loogika (üldiselt üksikule) – põhineb teatud eeldustel ja teooriatel
Radcliffe-Brown
Levi- Strauss
Funktsionalism - püüdis mõista, miks mingid sündmused ühiskonnas vajalikud olid – aitas ratsionaalselt seletada, miks mingi tava/komme on vajalik
C. Levi-Strauss (1908-2009):

Õppis filosoofiat , õigusteadust, sotsioloogiat
Prantsuse mõjukaim antropoloog pea 40 aastat
Teise maailmasõja ajal pages Ameerikasse
Saussure mõtete mõju - semiootik , struktuurlingvistika
Naases Prantsusmaale 1959 – jätkuv huvi ka Ameerika antropoloogide vastu, nt Boas
Mõjutas Briti antropoloogiat oma uue lähenemisega

Levi-Straussi strukturalism:

Induktiivne loogika, mitte empiirilise vaatluse tulem
Huvitub inimesi ühendavatest universaalsetest printsiipidest
Üritab luua makroteooriad, mis rakenduks universaalselt, mitte vaid kindla ühiskonna puhul
Tuleb otsida inimühiskondade pealispinna all peituvat inimeste mõtlemise baasstruktuuri
Ühiskonnas peituv struktuur peegeldab meile inimaju struktureeritust
Kui me midagi loome, imiteerime me oma arusaama loodusest
Eksisteerivad paralleelid keele ja kultuuri teatud aspektide vahel – sugulus, vahetuskaubad, müüdid
Strukturaallingvistika, Saussure:
- Binaarsed opositsioonid – eristavad tunnused keeles – teoreetilised vastandpaarid
- Nt. g ja k, p ja b, t ja d – tähendus tuleneb kontrastist lingvistiliste elementide vahel, tähendus ei ole olemuslik , vaid tekib eristuse tulemusena
Binaarsed opositsioonid – mõiste võeti üle lingvistikast – vastandpaarid ehk binaarstruktuurid domineerivad inimmõtlemises
Püüab haarata suhetest koosnevate tähendusrikaste süsteemide (müüdid, sugulussüsteemid jne) üldomadusi
Suhe/erinevus määrab tähenduse, tähendus ei ole olemuslik – nt isa on isa vaid suhtes oma järeltulijatega
’Elementary Structures of Kinship’ - sugulus pole ennekõike ühiskonna organiseerimise viis, vaid tähendusrikas suhete süsteem; suguluse loogika tugineb pigem lateraalsetele (horisontaalsed) pigem kui lineaarsetele suhetele
Abielu on bioloogilise suguluse määratuspunkt - hõimuabieludes vahetatakse naisi meestegruppide vahel, nende gruppide vahel tekivad tähendusrikkad suhted
Kommunikatsioon toimib kolmel tasandil:
- Naiste vahetus
- Sõnumi vahetus
- Kauba vahetus
Tulemuseks teooria, mis vastandub sugulusliini teooriale ning mis paigutab lateraalsed suhted olulisemale positsioonile kui lineaarse põlvnemise, kontrasti olulisemale positsioonile kui jätkuvuse
Insestitabu näeb kui kultuuri loovat nähtust
Ühiskonnad jagunevad abielureeglite järgi kaheks:
- Elementaarsete abielureeglitega ühiskonnad – positiivsed abielureeglid(aktsepteeriv): peab abielluma kellegagi, kes kuulub konkreetsesse klassi/gruppi – otsene vahetus, kus üks grupp võtab naisi samalt grupilt, kellele tema naisi vastu annab (vahetus)
- Komplekssete abielureeglitega ühiskonnad – negatiivsed abielureeglid(prohibiteeriv): ei tohi abielluda kellegagi, kes kuulub teatud klassi/gruppi/sugukonda; nt oma lähisugulased, oma sugukonna liikmed

Teosed:

„Nukker troopika “, 1955
„ Totemism “, 1962
„Metsik mõtlemine“, 1962

Mythologies, 1964-71:

Müüdid koosnevad müteemidest
Müüdid väljendavad sümboolseid tõdesid, mis on iseloomulikud teatud kultuuripiirkondadele või on universaalsed
Müütides on iseloomulikud binaarsed opositsioonid ja neid lahendavad elemendid

Kriitika:

Levi-Straussi huvitas rohkem teooria ning skeemid , kui reaalsus – reaalsus pole oluline, tegemist on kujutletava struktuuridega
Kultuuri nägi kui abstraktsiooni, mitte inimeste tegelikku käitumist
Idealiseeritud mustrid
Huviks struktuuride matemaatiline suhe üksteise suhtes
Seisukohad on reduktsionistlikud (tegeleb vaid probleemi ühe tahuga, lihtsustav) ja nüansivabad, ei vaata pärispraktikate komplekssust

Edmund Leach (1910-89):

Õppis inseneriks, arendas Hiinas ärisuhteid, kuid avastas seal olles huvi kultuuride erinevuste vastu
Välitöö Kurdide juures, 1938, kestus 5 nädalat – selle põhjal kirjutas teose Social and Economic Organisation among the Rowanduz Kurds
- Kiired muutused ühiskonnas väliste mõjutuste tõttu – probleemiks struktuurfunktsionalistidele, kes tahtsid näha ühiskonda kui muutumatut üksust
- Näitab Kurdi ühiskonda kui funktsioneerivat tervikut ning seejärel kõrvalekaldeid sellest – kõigepealt rajab töötava idealiseeriva mudeli, kui ei oleks muutusi ühiskonnas; siis vaatab reaalset olukorda ning muutuseid mudelist
Ebakindla tasakaalu teooria - Leachi arvates säilitavad ühiskonnad igal ajahetkel ainult ebakindlat tasakaalu ning on pidevas muutumises
- Ühiskonna normid ei ole stabiilsed ega paindumatud – normid eksisteerivad, et rõhutada vastastikke arvamusi ühiskonnas
- Tasakaal ühiskonnas eksisteerib ainult analüütilisel tasandil – analüüsiks vaja idealiseerimist – tegelikult on pidevalt vasturääkivusi
- Ühes sotsiaalses süsteemis on grupid, kellel on vastastikused huvid, kuid nad moodustavad siiski ühe süsteemi – nende suhted on dünaamilised
RÕHK ÜHISKONDADE DÜNAAMILISUSEL, MUUTUMISEL, TASAKAALUTUSEL JA SISESTEL KONFLIKTIDEL
Antropoloog töötab kahel tasandil: 1. Luua idealiseeritud mudel ühiskonnst 2. Vaadelda reaalset ühiskonna toimimist
Välitöö Birmas – Political Systems of Highland Brima – katšinite ühiskonna uurimine
- Kaotas sõja ajal välitöö märkmed – väga teoreetiline töö
- Tahtsi näidata, et terviklikud tasakaalustatud ühiskonnad on illusioon
- Süsteem on meie sõnalistes kategooriates, mille abil me keerulise reaalsuse ilusti ühtseks süsteemiks loome – süsteemi ei eksisteeri, vaid see luuakse sõnade abil kaosest meie ümber
- Üheks eesmärgiks oli analüüsida seda sotsiaalse süsteemi illusoorsust konkreetse välitöö näitel
- Ideede süsteem ei võrdu empiirilise süsteemiga

Max Herman Gluckman (1911-1975):

Sündis Aafrikas, vene juudi perekonda
Õppis õigusteadust
1934 õppis Oxfordis, 1936 naasis Aafrikasse
1941-47 RLI liige ja direktor
Barotseml uuris hõimuühiskonna kohtuprotsesse
1947 läks Oxfordi õpetama, 1949 Manchesteri antropoloogia professoriks
Manchesteri antropoloogiakoolkond tekkis Gluckmani juhtimise all, kuni 1971 oli seal professor
Oli ka poliitaktivist, kolonialismi-vastane, huvitus sotsiaalsetest konfliktidest, rassismist, urbaniseerumisest, töölismigratsioonist

Välitöö Zulude juures, 1936:

Analüüsib erinevate konfliktide vorme
The Kingdom of the Zulu of South Africa , 1940; Analysis of a Social Situation in Modern Zululand, 1940
Tuleks uurida terveid sotsiaalseid süsteeme ja mis need on – sisaldab endas ka valgeid
Tuleb tunnistada heterogeensete gruppide olemasolu Aafrikas, ehkki seal sees esineb konflikte
Vaatles ühiskondi laiemas ajaloolises kontekstis
Eristab kahte sorti konflikte:
- kolonialismieelne konflikt – poolte vastandumine tõi ühiskonda rahu, rituaalne emotsioonide välja elamine; vaatamata konfliktidele olid stabiilsuse perioodid pikemad
- kolonialismiaegne konflikt – valgete ja mustanahaliste vastasseis, erinevad autoriteedid, mitte tasakaalus vastuolu, koloniaalvalitsus mõlemast grupist ülem – see süsteem ei toimiks jõu, vägivallata
Suurte erinevuste tõttu ei oleks mustanahalised aktsepteerinud valgete ülemjõudu ilma vägivallata – neid konflikte ei olnud võimalik lõpuni ära lahendada radikaalsete struktuuraalsete muutusteta

Custom and Conflict in Africa, 1955:

Uurib suhteid stabiilsuse ja muutuse vahel
Milline on konflikti roll korra loomises?
Extended case study – laiema konteksti vaatlemine

Rhodes- Livingstone instituut:

Aafrikas paiknedes ümbritses nende igapäevaelu konflikt ja poliitilised küsimused, mida oli raske ignoreerida – sellest ka uurimuse aines

1941-47 sai Gluckmanist RLI direktor
Anti-kolonialistlik hoiak
Vabadus valida uurimismeetodeid

Peamised ideed:

Kriitiline kolonialistliku ideoloogi ja rassismi suhtes
Eitas funktsionalistlikke seisukohti, et Aafrika ühiskonnad on olemuselt stabiilsed
Keskendus reeglitele ja käitumisele, sotsiaalsete normide vahelistele vastuoludele, konfliktianatoomiale ja lepingute või leppimiste saavutamisele
Nägi konflikti kui ühiskonna olulist osa – väitis, et ükski ühiskond ei ole stabiilne
Leidis, et analüüs, mis ei arvesta koloniaalse ülemvõimuga, ei suuda seletada Aafrika kaasaegset poliitilist situatsiooni
Mõjutatud Marxi teooriatest , Freudi psühhonalüüsist – uskus samuti, et indiviidi sees on konflikt; samuti ka indiviidide gruppides – erinevus Marxist: konflikt viib revolutsioonini VS konflikt viib lahenduseni
Uuris ritualiseeritud vastuhakke/ülestõuse - rituaal kui sotsiaalne ventiil aitab võimendada teatud emotsioone (ritualiseeritud vastuhaku meetodid, kontrollitud vaenulikkuse väljendamine aitab hoida ühiskonda koos)
- Rituaal kui konfliktide võimendaja, mis aitab hoida ühiskonna sidusust - Durkheimi jaoks ühiskonna sidususe näitaja
- Nt. Rituaal, kus väljendatakse viha ja põlgust kuninga vastu (inimestel õigus mõnitada kuningat) – eesmärgiks oma pinged välja elada, et rahulolus samas süsteemis elu jätkata; mitte kuninga kukutamine
- Nt. Õpetajate päev (ritualiseeritud rollide vahetus)
Tõi Briti antropoloogiasse loomingulise lähenemise rituaali tõlgendamiseks
Oluline on muutuse märkamine ühiskonnas
- Siiski tuleb ka tema uurimustesse sisse stabiilsuse teema – stabiilsuse vahel on konfliktsed pausid
- (Leach ei nõustuks, et stabiilsus reaalsuses eksisteerib)

Manchesteri koolkond:

Tuntuimad liikmed – E. Colson, A. L. Epstein, V. Turner , W. Watson
Huvituti konfliktiuuringutest
Mõjutatud marksistlikest ideedest – kogukondade dünaamika suhe poliitilise ja majanduskiku kontekstiga
Suuresti ’case study’ põhine
Tihe argumentatsioon, kritiseerisid teisi mõtlejaid
Teemad: klassivõitlus, rassism , linnastumine ja selle seos vaesumisega, inimeste võime harjuda erinevate majanduspoliitiliste väljakutsetega
Piirkonnaks peamiselt Aafrika – Aafrika ekspertlus Briti kontekstis
Põhiideed tekkinud uurimisväljal olles – see, mida antropoloog nägi, muutis tema teooriat

Aafrika riikide iseseisvumine 1940-60:

Konflikti allikaks valgetest lahti saamine
Etnilised konfliktid: mustanahalised, valged, hindud

Victor Turner:

Uuris palverännakuid Mehhikos, Brasiilias ja Iirimaal
Uuris sümbolismi ja rituaale Ndembude juures Aafrikas (praeguses Zambias)
’Sotsiaalne draama ’- nähtus, mille ümber on ühiskond ehitatud; konflikt kulmineerub sotsiaalse draamana, millel on erinevad faasid : konfliktieelne aeg, kriis, mehhanismide kasutamine kriisi lahendamiseks, lahendus või grupi lahknemine
Ühiskonna tasakaalu hoidmise mehhanism on rituaal

Kokkuvõte
Eksam :

15 lühiküsimust, vali 10 – terminid, nimed; vastus 1 lõik
5-6 pikka küsimust, millest vali 2 – seminaritekstide kohta, loe üle kokkuvõtted; arutlev, anna ka fakte, oma arvamus

19. saj evolutsionism

Auguste Comte – sündis 18. saj lõpp, tegutses 19. saj – pidas oluliseks vaatlust, empiiriliste andmete kogumist
Lewis H. Morgan, ameeriklane – Irokeeside juures välitöö (tol ajal üks väheseid, kes tegi välitööd), uuris sugulussüsteeme ja klassifikatsiooni ning sugulustermineid, mis muutuvad ajas aeglasemalt, kui reaalsus; seega saaks nende abil uurida sugulussüsteeme minevikus; võrdles sugulussüsteeme üle maailma informantide abil
Spencer, sotsiaalpoliitiline mõtleja – inimühiskonna ja bioloogilise orgasmini võrdlus; temalt laenati hiljem struktuurfunktsionalismis mõisteid struktuur, funktsioon
Bastian, saksa antropoloog – rõhutas inimkonna psüühilist ühtsust; elementaarmõtted on sarnased elemendid eri kultuuri inimeste mõtlemises, universaalsed mentaalsed protsessid; rahvamõtted on kultuuriti erinevad aspektid
Frazer – huvi religiooni ja maagia vastu; võrdles maagiat ja teadust; huvi religiooni päritolu ja selle psühholoogilise aspekti vastu; Kuldne Oks
Taylor – kultuurijäänukite teooria võimaldas mineviku uurimist
Unilineaarsed arenguetapid : metslus -> barbarism -> tsivilisatsioon (uurija on alati siin faasis) maagia -> religioon -> teadus
- Selle läbivad kõik inimühiskonnad eri aegadel ja kiirusel
Torrese väina ekspeditsioon, 1898, Seligman, Rivers, .. – muudatused, mis see ekspeditsioon antropoloogias kaasa tõi:
- Muutus suhtumine uurimistöösse – tugitooliantropoloogia taunimine
- Suurte teooriate asemel tuleks keskenduda kindlale ühiskonnale
- Välitööd tehes saab aru, et tähelepanu peab pöörama ka kohalike mõtteviisidele, seoste loomisele, kasutatavatele terminitele
- Uued metodoloogilised lähenemised, geneaoloogiline meetod – sugulussüsteemi kaardistamine
- Süstemaatiliselt välitööga tegelevate antropoloogide töösse astumine

19. saj lõpp, difusionism:

Põhiidee: ei hüljanud täielikult evolutsionistlikku vaadet, kuid neid häiris selle determinismlik aspekt – unilineaarne jada on lihtsustatud, inimühiskonnad on keerulisemad
On kultuurielementide algkodud, kust need hakkasid eri suundadesse levima üle maailm
Ekstreemne vorm – heliotsentristlik difusionism – usuti, et kõik inimühiskonna saavutused said alguse muistsest Egiptusest, kust need levis ülejãänud maailma
Levimine toimuvat rahvasterände kaudu
Süüdistati empiiriliste andmete nõrkuses
Evolutsionsitid leidsid , et inimesed on loovamad ja on võimelised asjade leiutamiseks; difusionism leidis, et vaid ühes kohas oldi selleks suutelised

Prantsuse teoreetikud:

Durkheim, funktsionalistlik mõtleja – mõjutatud Comte’st, positivismi oluliss,; uskus, et inimühiskonda saab uurida nagu loodusnähtusi, antropoloogia on võrdväärne loodusteadustega; enesetapu uurimus; sotsiaalsed faktid (ühiskonna nähtused, mis suruvad end indiviidile peale, haridus, seadus jne); religioon kui solidaarsuse vallandaja; huvitas teema, mis hoiab ühiskonda funktsioneeriva tervikuna koos; mõjutas funktsionalismi
Maus – Kink – kingi vahetus turumajanduseelses ühiskonnas; kink seob andja ja saaja omavahel, loob sidusust ja hoiab ühiskonda ja eri gruppe koos, nt. Kula ühiskond

20. saj alguse Inglismaa funktsionalism:

Malinowski – esimene, kes tegi Trobriandi saartel esimese pika uuendusmeelse välitöö; uuenduslik välitöö meetodi poolest: pikk kestus, oluline elada uuritavate inimeste keskel, mitte suhelda liialt kohalike valgetega, vaid ainult uuritavatega, üksi kohalike seas; aitab saavutada kohalikega usaldusliku suhte, mis omakorda aitab aru saada erinevusest sellest, mida inimesed ütlevad, mõtlevad ja teevad; maailma nägemine ja kogemine läbi kohalike endi silmade
- Funktsionalist – vajaduste teooria - ühiskonna institutsioonid rahuldavad indiviidi vajadusi; indiviidil tekib vajadusi aina juurde ja sellega tekivad uued institutsioonid
- Seega on indiviidi ja institutsiooni vahel vastastikune taastootmise suhe, mis hoiab ühiskonda koos

Funktsionalismi iseloomustab idee, et ühiskond on funktsioneeriv integreeritud tervik, mille institutsioonid omavahel koostööd teevad.
Institutsioonid – erinevad ühiskonnanähtused, religioon, majandus, haridus, sugulussüsteem jne
Struktuurfunktsionalism:

Ühiskonna struktuurid diferentseeruvad nagu organismid; tervikuna toimiv süsteem, kus indiviid ei ole väga oluline indiviidi kasutatakse selleks, et seletada lahti, kuidas ühiskonna struktuur toimib
Heideti ette seda, et ei võetud arvesse ajalugu; seda, et ei peetud oluliseks indiviidi
Radcliffe-Brown - üldise ühiskonnastruktuuri ja spetsiifilise kultuuri erinevus; detailsed erinevused esinevad kultuurides, kuid on suuremad strukturaalsed sarnasused
Evans-Prichard – uuendusmeelne struktuurfunktsionalist – religioon, maagia, tugev välitöös ja teoorias ; uuenduslikud aspektid, mis antropoloogiasse sisse tõi:
- Hakkas rõhutama ajaloo ja indiviidi olulisust

Ameerika antropologoia, Culture and Personality School:

Ameerikas oluline kultuuri ja inimese suhe – erinevus Briti antropoloogiast see, et seal räägiti rohkem ühiskonnast ja selle struktuurist

Boas – kultuuri determinism, kuidas kultuur mõjutab inimese taju, mõtteid
- Neljaväljasüsteem
- Historitsism
- Rõhutas erinevuste tähtsust, kergekäelise võrdluse vastu
- päästeetnograafia
Benedict ja Mead – Boase õpilased
- Patterns of culture, Benedict – näitab indiviidi ja kultuuri suhestamist ja vastastikmõju
Kultuurrelativism (Boas, Mead, Benedict) – ei saa hinnata üht kultuuri teise kultuuri normidest lähtudes, nö. oma mätta otsast vaadata
Mikrokosmose idee – väikeste ühiskondade uurimine

Strukturalism:

Ühiskond kui inimese mõttestruktuuri peegeldus
Levi-Strauss, prantslane – huvitatud struktuurlingvistilisest koolkonnast – huvitus inimese mõtte baasstruktuuridest, binaarsed opositsioonid
Leach, inglane – ei ole olemas stabiilset ühiskonda, see on illusioon

.DOCX Laadi alla originaalfail 20 lk · .docx · 8 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2019-02-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

8 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

liisira Õppematerjali autor

Olulisimad isikud ja uurimissuunad antropoloogias selle 19.-20. sajandil.

Sarnased õppematerjalid

docx

Antropoloogia Teooria I eksam

Antropoloogia jaotumine neljaks väljaks, nende põhilised uurimisalad antropoloogia jaguneb neljaks järgmiselt: arheoloogia, kultuurantropoloogia, bioloogiline antropoloogia ja antropoloogiline lingivistika. Arheoloogia möödunud kultuuride võrdlev uuring läbi materiaalsete uuringute ja keskkonna uuringute, mis inimtegevuse tagajärjel minevikust maha jäänud. Kultuurantropoloogia uurib inimest, kui ühiskondlikku olevust, tema käitumismustreid, tavasid, kombeid. Ühelt poolt püütakse leida universaalset, midagi mis on ühine kõikidele kultuuridele. Teiselt poolt tuleb märgata just ainulaadset,

Kultuurantropoloogia

doc

Sissejuhatus etnoloogiasse eksamikonspekt

Sissejuhatus Etnoloogia tegeleb erinevate rahvaste ja kultuuridega, kusjuures peamiselt mitte-lääne kultuuridega ja mitte kõrg-tsivilisatsioonidega. Kuigi tänapäeval võib uurida igasuguseid kultuurinähtusi, uuritakse oma kultuuris põhiliselt rahvakultuuri alla jäävat. Vanemast vaatekohast lähtudes on kultuur vaid kõrgkultuur osade rahvaste areng on teatud staadiumis peatunud ning eksisteerivad kõrgtsivilisatsioonid ning rahvad kellel seda ei ole. Tänapäevase antropoloogia arusaama kohaselt on igasuguse inimtegevuse avaldus kultuur ning ilma igasuguse rahvatsevahelise hierarhiata. Erinevused antropoloogia, etnograafia ja etnoloogia vahel seisnevad peamiselt uurimismeetodites. Antropoloogia nimetus on kasutusel Põhja-Ameerika teadusruumis ning selles on omakorda eristatavad füüsiline ja kultuuri-antropoloogia. Euroopa-traditsioonis nimetatakse vastavat teadust etnoloogiaks, sama nimetus on alates 90ndatest ka Eestis (varem NL-ga sarnaselt etnograafia).

Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia

docx

Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia videoloengute 1. ja 2. kontrolltöö

Tänavu kutsutakse etnograafias seda, kui minnakse mingi grupi rahvaste juurde ja kogutakse erinevaid andmeid, sellest saab antropoloogiline uurimus siis, kui sellele lisatakse mingi teoreetiline mõtisklus või uuendus. folkloristika – ka üsna sama, huvitub inimese loovusest ja kui varasemal aja folkloristika eristus etnograafiast või antropoloogiast sellega, et folkloristika tegeleb suulise ja vaimse pärimusega, siis praegu pole sellel eriti vahet. Seda üldistatakse kui ühte antropoloogia osa, millele lisandub etnoloogia ja lingvistika. Antropoloogia seisukohalt on see esteetiline antropoloogia, samas folkloristika jaoks on antropoloogia vaid üks meetod. Kogu see asi on üsna sama, aga erinevates riikides, koolides või osakondades kutsutakse neid erinevalt, kuna need mõisted on kujunenud erinevalt. Mis ühendab kõiki maailma inimesi, et me võiksime öelda, et kõik inimesed maailmas on mingiks uurimisobjektiks? Kõikidel rahvastel on oma kultuur ja

Kultuur

docx

Kultuurantropoloogia konspekt

Loeng 1. Mis on kultuurantropoloogia ja mida ta uurib? Antropoloogia põhijooned. 1. Antropoloogia on võrdlev. Antropoloogid võrdlevad, mis on normaalne ühes ühiskonnas või kultuuris ei pruugi olla seda mõnes teises. 1. Kultuuride/ühiskondade vaheline võrdlus: nii erinevuse kui sarnasused. Ülemaailne (nt Nayaride pere vs eesti pere; eesti üksikemadus vs Kariibi ühiskondade üksikemadus) Regionaalne (nt sotsialismijärgsed ühiskonnad omavahel) Ühiskonnasisene (subkultuuride, klasside vms vahel) 2

Kultuurantropoloogia

docx

Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia

sai sellest kokkulepitud üldine termin. Etnograafia on suht sama asi, lihtsalt mõnedes riikides on see siiani distsipliini nimetus. Folklorisitka huvitub kultuurist ka. Inimeste loovus. Varem eristus etnoloogiast sellest, et folkloristika tegeleb suulise pärimusega, elu materiaalsed küljed jäävad etnograafidele. Etnograafid uurivad esemeid ja folkloristid uurivad rahvalaule ja muinasjutte. Tänapäeval pole enam olulist vahet. Antropoloogia on inimese tegelev teadus. Füüsiline antropoloogia – uuritakse inimese keha. Folkloristika on antropoloogilises kontekstis esteetiline antropoloogia. Kõik on suhteliselt üks ja sama, lihtsalt erinevates riikides võidakse seda nimetada erinevalt. Mõningane erinevus: etnoloogia on kujunenud rahvusluse produktina. Etnoloogia hakkas arenema teadusena välja 19.saj lõpus. Kõrgklassid arvasid, et eestlastel kultuuri ei ole. Rahvakultuuriuurijad ütlesid, et rahvakultuur on koguaeg olemas

Antropoloogia

pdf

Sissejuhatus Sotsiaalantropoloogiasse - konspekt

Seda peamiselt terviklike ühiskondade kohta, kuna neid huvitavad pigem detailid. Kultuurid on jagatud ideede süsteemid. Kultuur on dünaamiline ja muutub kiiresti. Antropoloogia (kreeka keeles inimeseteadus), teadus inimlasteehk hominiidide tekkest, põlvnemisest, süstemaatikast, inimeste rassilistest, soolistest, vanuselistest jt iseärasustest. Antropoloogial on tihe seos zooloogiaga, aga ka inimese anatoomia ja füsioloogiaga, etnograafia ja arheoloogiaga. Antropoloogia jaguneb üld- ja eriantropoloogiaks. Üldantropoloogia käsitleb inimese põlvnemist, pärilikkust, individuaalset arenemist, kehaehitust, keskkonna mõju jt probleeme üldbioloogia seisukohast. Üldantropoloogia piires leiavad käsitlemist ka rakendusantropoloogia küsimused, millel on tähtsus meditsiinis, pedagoogika ja kehalise kasvatuse alal, õigusteaduses ja tööstuses, rõivaste ja jalatsite valmistamisel, kutsevalikul jm. Olenevalt

Antropoloogia

docx

Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused loengud

vahet. Kuid nüüd ei ole seal enam olulist vahet. Kasutatakse ka etnoloogia termineid. Antropoloogia traditsiooni jaoks koosneb kultuuri uurimine kolmest etapist: etnograafia (andmete kogumine, rahva grupi kohta); etnoloogia (analüüsi etapp, võrreldakse teiste rahvastega jne), antropoloogiaks saab see kui sellele lisatakse teoreetiline üldistus, lõppeb mingi teoreetilise mõtisklusega. Samuti nähakse folkloristikat kui üht antropoloogia osa. Esteetiline antropoloogia. Kõik on peaaegu üks ja sama. Olemuslik vahe, kuida need on kujunenud. Etnoloogia on kujunenud rahvusliku produktina. Laiem poliitiline, sotsiaalne funktsioon oli näidata, et arenevatel rahvastel on eneseteadlikus, põhjendati mingit rahvust. Uurijad ütlesid, et mingi kultuur on rahvakultuur, nt Eestis, eeskätt levis taoline käsitlus Ida-Euroopas. Kasvas välja eelkõige rahvusliku põhjendamise kontekstis.

Kultuur

doc

Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused

kultuurid on võrdväärsed, iseseisvad ning täisväärtuslikud, mis oli tol ajal väga uudne. KR sai eriti populaarseks 50ndatel. Igale kultuurile peaks lähenema erinevalt võttes arvesse erinevate kultuuride mõistete ja hinnangute süsteeme. Kultuurifookused on erinevates kultuurides erinevates kohtades. Tänapäevases Euroopas ja USAs on fookuses tehnika, keskajal üleloomulikud nähtused, Indias lehmad jne. Interpreteeriv antropoloogia e sümbolanalüüs e semiootiline antropoloogia Clifford Geertz - kultuur kui tekst, tõlgendus vs seletus. Tõlgendava antropoloogia põhimõtted: suurte juttude aeg on möödas, kultuuri ei ole võimalik seletada, antropoloogid saavad vaid tõlgendada, enne tõlgendamist tuleb mingit kultuurinähtust nii detailset kui võimalik kirjeldada (tihe kirjeldus). Kultuuri võib käsitleda tekstina ning antropoloogi lugejana ning etnograafi kultuuridevahelise tõlgina. Interpreteeriva

Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia

Rohkem sarnaseid