50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 20 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2019-02-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
liisira
Õppematerjali autor
Antropoloogia jaotumine neljaks väljaks, nende põhilised uurimisalad antropoloogia jaguneb neljaks järgmiselt: arheoloogia, kultuurantropoloogia, bioloogiline antropoloogia ja antropoloogiline lingivistika. Arheoloogia möödunud kultuuride võrdlev uuring läbi materiaalsete uuringute ja keskkonna uuringute, mis inimtegevuse tagajärjel minevikust maha jäänud. Kultuurantropoloogia uurib inimest, kui ühiskondlikku olevust, tema käitumismustreid, tavasid, kombeid. Ühelt poolt püütakse leida universaalset, midagi mis on ühine kõikidele kultuuridele. Teiselt poolt tuleb märgata just ainulaadset,
Sissejuhatus Etnoloogia tegeleb erinevate rahvaste ja kultuuridega, kusjuures peamiselt mitte-lääne kultuuridega ja mitte kõrg-tsivilisatsioonidega. Kuigi tänapäeval võib uurida igasuguseid kultuurinähtusi, uuritakse oma kultuuris põhiliselt rahvakultuuri alla jäävat. Vanemast vaatekohast lähtudes on kultuur vaid kõrgkultuur osade rahvaste areng on teatud staadiumis peatunud ning eksisteerivad kõrgtsivilisatsioonid ning rahvad kellel seda ei ole. Tänapäevase antropoloogia arusaama kohaselt on igasuguse inimtegevuse avaldus kultuur ning ilma igasuguse rahvatsevahelise hierarhiata. Erinevused antropoloogia, etnograafia ja etnoloogia vahel seisnevad peamiselt uurimismeetodites. Antropoloogia nimetus on kasutusel Põhja-Ameerika teadusruumis ning selles on omakorda eristatavad füüsiline ja kultuuri-antropoloogia. Euroopa-traditsioonis nimetatakse vastavat teadust etnoloogiaks, sama nimetus on alates 90ndatest ka Eestis (varem NL-ga sarnaselt etnograafia).
Tänavu kutsutakse etnograafias seda, kui minnakse mingi grupi rahvaste juurde ja kogutakse erinevaid andmeid, sellest saab antropoloogiline uurimus siis, kui sellele lisatakse mingi teoreetiline mõtisklus või uuendus. folkloristika – ka üsna sama, huvitub inimese loovusest ja kui varasemal aja folkloristika eristus etnograafiast või antropoloogiast sellega, et folkloristika tegeleb suulise ja vaimse pärimusega, siis praegu pole sellel eriti vahet. Seda üldistatakse kui ühte antropoloogia osa, millele lisandub etnoloogia ja lingvistika. Antropoloogia seisukohalt on see esteetiline antropoloogia, samas folkloristika jaoks on antropoloogia vaid üks meetod. Kogu see asi on üsna sama, aga erinevates riikides, koolides või osakondades kutsutakse neid erinevalt, kuna need mõisted on kujunenud erinevalt. Mis ühendab kõiki maailma inimesi, et me võiksime öelda, et kõik inimesed maailmas on mingiks uurimisobjektiks? Kõikidel rahvastel on oma kultuur ja
Loeng 1. Mis on kultuurantropoloogia ja mida ta uurib? Antropoloogia põhijooned. 1. Antropoloogia on võrdlev. Antropoloogid võrdlevad, mis on normaalne ühes ühiskonnas või kultuuris ei pruugi olla seda mõnes teises. 1. Kultuuride/ühiskondade vaheline võrdlus: nii erinevuse kui sarnasused. Ülemaailne (nt Nayaride pere vs eesti pere; eesti üksikemadus vs Kariibi ühiskondade üksikemadus) Regionaalne (nt sotsialismijärgsed ühiskonnad omavahel) Ühiskonnasisene (subkultuuride, klasside vms vahel) 2
sai sellest kokkulepitud üldine termin. Etnograafia on suht sama asi, lihtsalt mõnedes riikides on see siiani distsipliini nimetus. Folklorisitka huvitub kultuurist ka. Inimeste loovus. Varem eristus etnoloogiast sellest, et folkloristika tegeleb suulise pärimusega, elu materiaalsed küljed jäävad etnograafidele. Etnograafid uurivad esemeid ja folkloristid uurivad rahvalaule ja muinasjutte. Tänapäeval pole enam olulist vahet. Antropoloogia on inimese tegelev teadus. Füüsiline antropoloogia – uuritakse inimese keha. Folkloristika on antropoloogilises kontekstis esteetiline antropoloogia. Kõik on suhteliselt üks ja sama, lihtsalt erinevates riikides võidakse seda nimetada erinevalt. Mõningane erinevus: etnoloogia on kujunenud rahvusluse produktina. Etnoloogia hakkas arenema teadusena välja 19.saj lõpus. Kõrgklassid arvasid, et eestlastel kultuuri ei ole. Rahvakultuuriuurijad ütlesid, et rahvakultuur on koguaeg olemas
Seda peamiselt terviklike ühiskondade kohta, kuna neid huvitavad pigem detailid. Kultuurid on jagatud ideede süsteemid. Kultuur on dünaamiline ja muutub kiiresti. Antropoloogia (kreeka keeles inimeseteadus), teadus inimlasteehk hominiidide tekkest, põlvnemisest, süstemaatikast, inimeste rassilistest, soolistest, vanuselistest jt iseärasustest. Antropoloogial on tihe seos zooloogiaga, aga ka inimese anatoomia ja füsioloogiaga, etnograafia ja arheoloogiaga. Antropoloogia jaguneb üld- ja eriantropoloogiaks. Üldantropoloogia käsitleb inimese põlvnemist, pärilikkust, individuaalset arenemist, kehaehitust, keskkonna mõju jt probleeme üldbioloogia seisukohast. Üldantropoloogia piires leiavad käsitlemist ka rakendusantropoloogia küsimused, millel on tähtsus meditsiinis, pedagoogika ja kehalise kasvatuse alal, õigusteaduses ja tööstuses, rõivaste ja jalatsite valmistamisel, kutsevalikul jm. Olenevalt
vahet. Kuid nüüd ei ole seal enam olulist vahet. Kasutatakse ka etnoloogia termineid. Antropoloogia traditsiooni jaoks koosneb kultuuri uurimine kolmest etapist: etnograafia (andmete kogumine, rahva grupi kohta); etnoloogia (analüüsi etapp, võrreldakse teiste rahvastega jne), antropoloogiaks saab see kui sellele lisatakse teoreetiline üldistus, lõppeb mingi teoreetilise mõtisklusega. Samuti nähakse folkloristikat kui üht antropoloogia osa. Esteetiline antropoloogia. Kõik on peaaegu üks ja sama. Olemuslik vahe, kuida need on kujunenud. Etnoloogia on kujunenud rahvusliku produktina. Laiem poliitiline, sotsiaalne funktsioon oli näidata, et arenevatel rahvastel on eneseteadlikus, põhjendati mingit rahvust. Uurijad ütlesid, et mingi kultuur on rahvakultuur, nt Eestis, eeskätt levis taoline käsitlus Ida-Euroopas. Kasvas välja eelkõige rahvusliku põhjendamise kontekstis.
kultuurid on võrdväärsed, iseseisvad ning täisväärtuslikud, mis oli tol ajal väga uudne. KR sai eriti populaarseks 50ndatel. Igale kultuurile peaks lähenema erinevalt võttes arvesse erinevate kultuuride mõistete ja hinnangute süsteeme. Kultuurifookused on erinevates kultuurides erinevates kohtades. Tänapäevases Euroopas ja USAs on fookuses tehnika, keskajal üleloomulikud nähtused, Indias lehmad jne. Interpreteeriv antropoloogia e sümbolanalüüs e semiootiline antropoloogia Clifford Geertz - kultuur kui tekst, tõlgendus vs seletus. Tõlgendava antropoloogia põhimõtted: suurte juttude aeg on möödas, kultuuri ei ole võimalik seletada, antropoloogid saavad vaid tõlgendada, enne tõlgendamist tuleb mingit kultuurinähtust nii detailset kui võimalik kirjeldada (tihe kirjeldus). Kultuuri võib käsitleda tekstina ning antropoloogi lugejana ning etnograafi kultuuridevahelise tõlgina. Interpreteeriva
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid