. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 2.2 Evolutsionism . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 2.2.1 Evolutsionistide põhilised huvialad: . . . . . . . . . . . . . . 14 3 Etnoloogiateaduse metoodika ja praktika: etnograafia I 17 3.1 Etnograafiliste välitööde uurimisobjekt . . . . . . . . . . . . . . . . . 17 3.1.1 Mida etnoloog võiks uurida välitöödel . . . . . . . . . . . . . 17 3.1.2 Ettevalmistused etnograafilisteks välitöödeks . . . . . . . . . 17 3.1.3 Teoreetilised ja praktilised probleemid välitöödel . . . . . . . 17 3.2 Kultuurirelatsioom . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 3.3 Etnograafiliste andmete kasulikkus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18
Eepos "Kalevipoeg" Carl Robert Jakobson 1841 1882 Ajaleht "Sakala" Õpikute kirjutaja "Kooli Lugemise raamat" Käsiraamatud Noodikogud Johann Voldemar Jannsen 1819 - 1890 Ajalehed "Perno Postimees" ja "Eesti Postimees" "Eestlased kui rahvus" Eesti hümn Jakob Hurt 1839 1907 Rahvuslik liikumine Rahvaluule kogumine Teaduslikud väljaanded Friedrich Reinhold Kreutzwald 1803 1882 Rahvuseepos Folklorist ja etnoloog Tuntuim eesti literaat "Mihkel Põllupapp" Lydia Koidula 1843 1886 Esimene naisluuletaja Alustas "Perno Postimehes" Rahvusliku draamakirjanduse alusepanija 19. sajandi lõpp 300 trükist aasta kohta Iseseisev nähtus Mõjukate autorite jäljendajad
Liikmed: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding. Betti Alver (1906-1989) Sündis Jõgeval, õppis Tartu Puskini tütarlaste gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis. Samuti õppis Tartu Ülikoolis. Tõlkis ka saksa ja vene kirjandust. Teosed: ´´Vaene Väike´´, ´´Tolm ja tuli´´, ´´Tähetund´´. Uku Masing (1909-1985) Oli eesti teoloog, luuletaja ja etnoloog. Õppis Tallinna II reaalkoolis ning hiljem Tartu Ülikoolis. Kuulus Akadeemilisse Usuteadlaste Seltsi. Teosed: ´´Neemed vihmade lahte´´, ´´Ehatuule maa´´. Paul Viiding (1904-1962) Oli eesti kirjanik, kriitik ja tõlkija. Lõpetas Tartu Ülikooli. Teosed: ´´Traataed ´´, ´´Sild´´´. Heiti Talvik (1904-1947) Oli eesti luuletaja. Betti Alveri abikaasa. Saadeti Siberisse. Teosed: ´´Palavik ´´, ´´Kohtupäev´´
Uku Masingu luule Koostaja: Peeter Seppel Tallinna Nõmme Gümnaasium XIA klass Juhendaja: Ivi Eiche Elulugu Hugo Albert Masing (11.08.1909-25.04.1985) Sündis Harjumaal, Raikküla vallas, Lipa külas, Einu talus Eesti teoloog, luuletaja, folklorist ja etnoloog õppis Tallinna II reaalkoolis (1921-1926) astus Tartu ülikooli usuteaduskonda (1926) kuulus rühmitusse ,,Arbujad" Uku Masingu looming 41 esseistliku ja teadusliku tööd 2 proosakirjandusliku tööd: ,,Anatoti prohvet" novell (1934) ,,Rapanui vabastamine ehk kajakad Jumalate kalmistul" romaan draama ,,Palimplastid" 5 kirjavahetust Ilmamaa on palju avaldanud Masingu loomingut Uku Masingu luule ,,Notturno" (1923)
omama, süvenema, üllatama. Friedrich Robert Faehlmann · Sündinud 31.detsembril 1789 Järvamaal · Kasutas eesti rahvaluulet rahvuspoliitilistel eesmärkidel · Üks Õpetatud Eesti Seltsi asutajaid · Lõi eesti rahvusmütoloogia · Suri 21.aprillil 1850 Tartus Looming · "Suur on, Jumal, su ramm" · "Piibu jutt" · "Kalevipoja sündmustik" Friedrich Reinhold Kreutzwald · Sündis 26.detsembril 1803 Virumaal · Folklorist ja etnoloog · Lauluisa · Vana targa mehe võrdkuju · Suri 25.augustil 1882 Tartus Looming · "Kalevipoeg" · "Kilplased · "Reinowadder Rebbane" · "Mihkel Põllupapp" Johannes Voldemar Veski · Sündis 27.juunil 1873 Vaidaveres · Oli keeletoimetaja, sõnaraamatute koostaja ja terminoloog. · 1920-1940 ilmus Veski osalusel 36 oskussõnastikku. · 1918 avaldati esimene ÕS (170 lk, 20 000 sõna). Ferdinand Johann Wiedemann · Sündis 18.märtsil 1805
suured autorid ja Noor-Eesti traditsioon. · Antoloogia (koguteos) "Arbujad" ilmus 1938. aastal. Koostatud Ants Orase poolt. Liikmed Paul Viiding, August Sang, Kersti Merilaas, Bernard Kangro, Betti Alver, Heiti Talvik, Uku Masing, Mart Raud. Uku Masing (1909-1985) · Sündis Harjumaal 11. augustil · Sünninimi Hugo Albert Masing · 1930.a lõpetas Tartu Ülikooli · Oli teoloog, luuletaja, folklorist, etnoloog · "Neemed Vihmade lahte" (1935) Bernard Kangro (1910-1994) · sündis Võrumaal 18. septembril. · 1938 lõpetas Tartu Ülikooli kirjanduse eriala cum laude. · "Sonetid" (1935) · "Reheahi" (1939) · Tartu Ülikooli audoktor · Ajakirjanik ja luuletaja · Suri Rootsis · Heiti Talvik (1904-1947) · Sündis Tartus · Tähtsaimad luulekogud ,,Palavik"
seda selleks, et lõigata ära taganemistee. See reis tegi temast Norra rahvuskangelase. · Nanseni teine polaarekspeditsioon kestis 18931896 laeval Fram. · Nansenil oli tähtis roll ka Norra iseseisvumisel Rootsist 1905. aastal. Ta oli norra rahva seas nii populaarne, et talle pakuti isegi kuninga kohta. Fridtjof Nansen Thor Heyerdahl · Thor Heyerdahl (6. oktoober 1914 18. aprill 2002) oli norra etnoloog ja seikleja. · Teda peetakse tuntuimaks meie päevade norralaseks. · Kuulsaks sai Heyerdahl KonTiki ekspeditsiooniga. Tuntust lisasid RaI ekspeditsioon ja RaII ekspeditsioon. Thor Heyerdahl
Uku Masing sündis Harjumaal 11.Augustil sünninimega Hugo Albert Masing. Lõpetas 1930 aastal Tartu Ülikooli. Oli teoloog, luuletaja, folklorist ja etnoloog. Tema tähtsaim luulekogu ,,Neemed vihmade lahte" 1935 sisaldab suures osas pöördumisi jumala poole, näeb inimese ajalikku elu kui vangistust ja üksindust, mis tähendab eraldatust jumalast ja kõiksusest. Tema luule seisab vaimsete väärtuste, õigluse, aususe ja headuse eest. Heitlust maailma tontliku poolega kajastavad ,,Selle laul, kes läheb sõtta tontide vastu" ning tema üks tuntumaid luuletusi ,,Tontide eest taganejate sõdurite laul", tema sõdurid ei ole löömamehed vaid oma
Norra Rahvaarv: 4 799 252 Pealinn Oslo Riigikeeled norra ja uusnorra Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Rahvuspühad Norralased tähistavad 17. mail rahvuspäeva, Norra põhiseaduspäeva. Mitmed inimesed kannavad rahvuslikke kostüüme ning (eriti lapsed) osalevad linnaparaadidel, mis võtavad aset üle kogu maa. Valitsusvorm Norra on parlamentaarse valitsemissüsteemiga konstitutsiooniline monarhia ja unitaarriik. Riik on demokraatlik:võimu allikas on rahvas ja selle legitiimsus pärineb rahvalt. Rahva võim väljendub eeskätt parlamendi Stortingi,maavolikogude ja vallavalitsuste valimistes. Kuningal puudub poliitiline võim. Kuningas Harald V. Usk Luterlus Ajad, punktuaalsus Ajakavast peetakse kinni. Kohtumised planeeritakse pikemalt ette. ...
*üks Õpetatud Eesti Seltsi asutajaid *lõi eesti rahvusmütoloogia *suri 21.aprillil 1850 Tartus Friedrich Reinhold *sündis 26.dets 1803 *"Kilplased" *"Kalevipoeg" Kreutzwald Virumaal *"Reinowadder *"Ma ilm ja mõnda, *folklorist ja etnoloog Rebbane" mis seal sees leida *lauluisa *"Mihkel Põllupapp" on" *vana targa mehe *"Eestrahva võrdkuju Ennemuistsed jutud" *suri 25.aug 1882 Tartus Kristjan Jaak Petersoni ood ,,Kuu" tuletab eestlastele meelde, et kui ilus on eesti keel
Rein Veidemann Referaat Koostas: . 2008 Rein Veidemann Rein Veidemann, sündinud 17. oktoobril 1946, on nii kirjanik kui teadlane, poliitik kui ajakirjanik, maailmaparandaja ja lihtsalt kirglik inimene, ning peale selle veel Tallinna Ülikooli õppejõud. Ise on ta aga öellnud, et on totaalne romantik. Abielus on ta Andra Veidemanniga, kes on Eesti etnoloog ja poliitik. Rein Veidemann on mees, kes tegeleb pideva enesetäiendusega. Vene ja soome keel räägib Veidemann vabalt, inglise keelt erialase ja argisuhtluse tasemel, saksa keeles on ta aga lugemise ja kirjutamise tasemel. Rein Veidemanni ustav kaaslane läbi elu on olnud raamat. Tavalistest juturaamatutest jäi talle peagi väheks, siis hakkas ta õppima tarkade raamatute järgi ja lõpuks hakkas ise kirjutama.
See oli draamakirjandusealusepanija koos C.R.Jakobsoni"Arthur ja Anna"-ga.Näidendi moraaliks on:haridus on eestöastele vajalik.Juhan Kunder külakomöödia"Kroonu onu".Kurjutati ka seisuslikust ebavõrdsusest,C.R.Jakobson"Arthur ja Anna". 1882 algas venestuspoliitika,majanduslik edenemine aeglustus,rahvuslik vaimustus taandus.Uus tõus algas 1890.aastatel. Friedrich Reinhold Kreutzwald(1803-1882)eesti rahvuseepose looja,lauluisa,Viru laulik.Oli folklorist,etnoloog,rahvavalgustaja,arst,luuletaja,jutukirjutaja.Populaarteduslik almanahh"Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on"(1848-1849).See oli illustreeritud ajakiri teistest maadest ja rahvastest."Winakatk"on õpetlik, et ohjeldada purju joomist."Kilplased"on ka õpetlik."Reinowadder Rebbane".19.saj.olid populaarsed kalendrid,seal avaldas ka Kreutzwald oma jutte"Reinuvader Rebane"ning"Mihkel Põllupapp"(1865-1873).Vahel on käsitletud seda kui
ARBUJAD Kerli Isakannu Sigrid Kiisk 12H UKU MASING 11.08.1909 25.04.1985 Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase ELULUGU Sündis 11.08.1909 Raikküla vallas, Lipa külas, Einu talus, hernhuutlikus peres Ta oli eesti teoloog, filosoof, luuletaja, folklorist, etnoloog, orientalist, tegeles ka maalikunsti, kalligraafia ja botaanikaga Kuulus rühmitusse Arbujad Aastal 1939 abiellus ta Eha Tuulemaaga HARIDUS 19211926 õppis ta Tallinna II reaalkoolis 1926. a. astus TÜ usuteaduskonda 1930 sai magistrigraadi ülikooli lõpetamisel 193233 välismaine stipendiaat Saksamaal algul Tübingenis, hiljem Berliinis Muud tegemised Tegutses aktiivselt Akadeemilises Usuteadlaste Seltsis, pidas ettekandeid ning toimetas 1930
Asus õppima TÜ arstiteaduskonda. Oli arst, eesti keele uurija, ÕES esimees, rahvuseepose idee algataja ja TÜ arstiteaduskonna lektor. Tuntumad teosed: ,, Suur on jumal mu ramm" ,, Emajõe sünd", ,, Koit ja Hämarik, ,, Endla järv ja Juta, ,, Vanemuise lahkumine" 12. Kreutzwald. Eluaastad. Võrus elamise aastad. Mida kirjutas? Tähtsamad teosed. Kreutzwald oli rahvuseepose looja, lauluisa, folklorist, etnoloog. Sündis 26.12.1803 Jõepere mõisas Virumaal. Suri 25.08.1882 Tartus ja on ametud Raadi kalmistule. Võrus elas 1833-1877. Kirjutas Eepose Kalevipoeg, ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud", rahvaraamat ,,Kilplased" Kirjutas eeposeid ja rahvajutte. Kreutzwald sai 1835. a Võrru linnaarsti koha. Võrus elas 44 aastat 13. Koidula. Eluaastad. Mida kirjutas? Luulekogude pealkirjad. Seos esimese
Saab teada, kes seda tegid ja millest see koosneb. kolmas peatükk jaotub kaheks alapeatükiks: ,,Kalevipoja haud", mis analüüsib Kalevipoja surmapaigast. ,,Kalevipoja varandus", Kalevipoja varandusest ja kus see peaks paiknema. 1. Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882) Friedrich Reinhold Kreutzwald on eesti kultuuuri loos tuntud eelkõige kui folklorist ja etnoloog. Ta sündis virumaal, Kadrina kihelkonnas, Jõepere mõisas 1803 aastal 26. detsembril. Ta oli Eestis kirjanik ja arst. Algselt õppis ta gööki algkoolis 1815-1817 aastal. Peale seda kreiskoolis 1817-1818 ja Tallinna kreiskoolis 1819-1820. Ta sooritas 1823 aastal Tallinnas koduõpetaja eksamid ja tõõtas koduõpetajana 1825-nda aastani Tallinnas ja Peterburis. Kreutzwald kirjutas tavaliselt jutte eesti rahvale. Tema lugudes oli palju õpetlikkust ja kasvatuslikkust
Heiki Pärdi. Hügieeniolud 20.sajandi alguse Eesti külas. Tuna. 2002. 4. http://www.folklore.ee/pubte/rahvaarstid/2.html 3 Hügieenioludest ja argikultuurist Mirjam-Marleen Kond HJ1 2015 http://pluss.sakala.ajaleht.ee/1141802/etnoloog-eestlased-pole-alati-individualistid-olnud 4
• Kuulus rühmitusse Arbujad • Omanimeline muuseum Jõgeval … • Betti Alver debüteeris 1927. aastal novelliga „Liivi Deevidiivi“ • Luuleraamatud: „Lugu valgest varesest: poeem“, „Tolm ja tuli“,“Luuletused ja poeemid“ • Proosad: „Tuulearmuke“, „Invaliidid“, „Viletsuse komöödia“ Uku Masing (1909-1985) • Sünninimi Hugo Albert Masing • Eesti teoloog, luuletaja, orientalist, folklorist ja etnoloog • Õppis Tallinna II reaalkoolis • Kuulus Akadeemiliste Usuteadlaste seltsi … • Juba koolipõlves avaldas ta luuletusi, tõlkeid, arvustusi ja esseid ning mitu teaduslikku tööd • 1935 - esimene luuleraamat „Neemed vihmade lahte“ • Luulekogu „Ehatuule maa“ sai nime tema naise Eha Tuulemaa järgi. • Luule: „Notturno“, „Neemed vihmade lahte“, „Džunglilinnud“ jpm • Proosa: „Anatoti prohvet“, „Rapanui vabastamine ehk
Third level kannel") pani aluse eesti rahvaluule Fourth level teaduslikele väljaannetele. "Kui me ei saa saada suureks jõult ega Fifth level arvult, siis võime me saada suureks kultuurilt." romantilisi kirjanikke Friedrich reinhold kreutzwald 1804-1882 Folklorist ja etnoloog Click to edit Master text styles Rahvavalgustuslik Second level Third level kirjandus Fourth level Allegooriline satiir Fifth level "Reinuvader Rebane" (1850)
materiaalses maailmas. Inglise filosoof ja sotsioloog Herbert Spencer (1820-1903) tõi evolutsiooniidee psühholoogiasse sisse juba enne, kui Darwin oma teooria sõnastas. Spencer oli esimene autor, kes hakkas sihikindlalt koguma andmeid pärismaalaste mõtlemise kohta ,et neid teaduslikult üldistada. Teadmisi ja mõisteid saab inimene omandada vaid isiklikku, vahetut meelelist kogemust üldistades. Prantsuse filosoof, etnoloog ja sotsioloog Lucien Levi-Bruhl (1857-1939) - hüpotees eelloogilisest mõtlemisest. Temalt pärineb mõte kvalitatiivselt erinevate mõtlemistüüpide olemasolust inimmõtlemise raames. Lev Võgotski (1896-1934) poolt rajatud kultuurilis-ajaloolise psühholoogia põhiidee seisneb selles, et nn. kõrgemaid psüühilisi funktsioone saab seletada üksnes kultuurist lähtudes. Kool annab teaduslikud mõisted (laps omandab neid teiste sõnade kaudu). Need
– "Ammukaar": kirjanduslik koguteos. I (1942), "Leib": luuletus. – "Ammukaar": kirjanduslik koguteos. II, (1943), "Viletsuse komöödia" (1935) • Tunnustused: Eesti NSV teeneline kirjanik (1966), Eesti NSV rahvakirjanik (1981), Juhan Liivi luuleauhind (1967; 1987), Friedebert Tuglase novelliauhind (1977), avati Jõgeval Betti Alveri Muuseum (2006) Uku Masing (1909-1985) l Oli eesti teoloog, orientalist, filosoof, luuletaja, folklorist ja etnoloog l Samuti oli ka tuntud polüglott ja tegeles maalikunsti, kalligraafia, botaanika ja muuga l On kirjutanud draamasid, luulet, proosat, tõlkinud erinevaid raamatuid ning avaldanud esseistlikke ja teaduslikke töid l Looming: luuled "Neemed vihmade lahte" (1935) ja "Džunglilinnud" (1956), novell "Anatoti prohvet" (1934), draama ulmenäidend "Palimplastid" (1995) Friedebert Tuglas (1886-1971) l
Eesti kultuuri vältimatuks eeltingimuseks on iseseisev rahvusriik, ning kultuuritöö paguluses. [---] Üks peamisi põhjuseid, mis pagulasatitüüde tagant kihutab, on see, et isegi rahvusvaheline õigus tunnustavat õiguvastaseid annektsioone, kui asi jõuab aegumise või alistatud rahva vaikiva nõusoleku faasi. Seetõttu tuleb vaibumatult avadada vastupanu, avaldada survet , ükskõik kui lootusetu see ka ei näiks." (Akadeemia 2008 : 2260) Etnoloog Ilmar Talve väärtustab teadlikku pagulashoiakut. Tema jaoks on see kultuurilise alalpüsimise selgroog võõrsil. Talve on veendunud, et eestlase sihiks peab olema naasta poliitiliselt ette valmistatud Eestisse, et säilitada kultuurilist sidet kodumaaga. (Akadeemia 2008 : 2261) Karl Ristikivi arvab, et kirjutada saab hästi igal pool ja ainel. Tema jaoks ei soodusta teadlik pagulashoiak maailmakirjanduslikku taset, kirjutamisel tuleb seda nimelt tõrjuda ning seepärast
kultuuri üles ehitada. Antropoloogia sünd. kolonialismist, vajadus kolooniaid tunda ja mõista, et neid paremini valitseda. Lisaks missionitöö-pidi tundma rahvaid kellele oma usku levitati, et ära hoida probleeme. Nt uuriti ka praktilisi asju nt toidu hankimine-läbi usulise vaate sai õpetada paremaid viise, et oma usku läbi selle atraktiivseks teha. Varem eristati, et antropoloog käis kaugetel maadel kohalikega koos elades andmeid kogumas, aga etnoloog uuris oma kodumaal. Tänapäeval segunenud sest algsed lähtepunktid muutunud, etnoloogidel pole vaja oma rahvust reklaamida ja antropoloogidel pole eksotilisi maid, kus keegi poleks kunagi käinud. Inimkonna psüühiline ühtsus, ehk biopsühholoogiline võrdsus idee, et indiviidid erinevad emotsionaalselt ja intellektuaalselt AGA kõik on võimelised kultuuri looma, kõik omavad kultuuri. Alus uurimaks kultuuriuniversaale- kult. nähtus, mis omane kõigile rahvastele
6 ploomipuud ning lisaks veel metsikuid kreegipuid (Viires, 1975). A. F. v. Huecki 18. sajandi Baltimaade põllumajanduse ülevaatest selgub, et taluaedades leidus võrdlemisi üldiselt teiste viljapuude kõrval väikesi violetseid ploome (kreeke). Nähtavasti kasvatatigi taluaedades algupäraselt kõige rohkem vähenõudlikke ja kergesti metsistuvaid kreeke (P. domestica var. insititia). Tema nimetus pärineb keskalamsaksa sõnast krēke (baltisaksa Kreke), mis etnoloog Ants Viirese järgi on arvatavasti laenatud prantsuse keelest ning viitab Kreekale kui päritolumaale. Samasugune on läti sõna krēķis tekkelugu. Keskalamsaksa ploominimetus plūme (saksa Pflaume) on samuti läti plūme ja eesti ploomi lähtelaensõnaks. Paljude varasematel sajanditel käibel olnud sõnavariantide (pluum jt.) kõrval võiks tähelepanu juhtida ka setude vene laenule liivapuu (vene sliva) või jutustavale saxa mah mari. Ploomipuu väärtused ja puudused Meetaim
1856 avastati neandertallane ja hakkas kujunema inimese arengut puudutavad evolutsiooniteooriad. Tuntum Darwini oma. Kui Darwin oli sõnastanud teooriad, siis mõjutas see ka suhtumist inimühiskonda. Kujunes progressi teooria. 19 saj oli erakordselt kiire areng, seega see mõjutas arvamust, et ka minevikus oli progress. Kõige selle tulemusena kujunes 19 saj teine pool evolutsiooniteooriate kõrgajaks. Kaks esmaalgatajat olid Inglise arheoloog Lubbok?? ja etnoloog Tylor??. Mõlemad kirjutasid tähtsamad tööd 60-70 ndatel. Olid selged evolutsionistid, kelle ühiseks jooneks oli arusaam, et kõik rahvad teevad läbi arengu kõrgema tsivilisatsiooni poole-seega siis läbi vähem arenenud ühiskondade saab uurida arenenud ühiskondade teket. Lubboki aravates toimub looduslik valik erinevate ühiskondade vahel ehk osad kohanduvad paremini keskkonnaga ja arenevad kiiremini, teised aga ei mugandu nii hästi ja jäävad kängu. Euroopa siis mugandunud.
Teema allub žanri septsiifikale Mis on žanr? Pärimuspõhine verbaalne tegevus (ja ühtlasi selle tulemus) Tunnetuslik kategooria inimloomingu mõistmiseks (nii rahvapärane kui teaduslik) Teatud maailmanägemine Žanrid ei ole olemulikud ega absoluutsed kategooriad, vaid sõltuvad kontekstist, esitajast ja kuulajast (lugejast) Folkloor on kommunikatiivne. Bengt af Klintberg (snd 1938) Rootsi folklorist, etnoloog ja kunstnik Viljakas rahvajuttude – nii traditsiooniliste muistendite kui linnalegendide – uurija; raadiosaate „Folkminnen“ saatejuht Koostanud rootsi muistendite tüübiindeksi (FFC No. 300, 2011) ja rea linnalegenedide kogumikke. Tänapäevaseid linnalegende nimetataksegi Klitenbergideks. Linnajutt, linnalegend, tänapäeva muistend Realistlik jutt, mis sisaldab tõeseid või väidetavalt tõeseid sündmusi, võib
Essee "Mis on autor?"Foucault näitab, et meie poolt tavaliselt iseenesestmõistetavaks peetud autori kui millegi ajatu ning mittetaandamatu mõiste on hoopis diskursuse 'funktsioon', mis on läbi ajaloo muutunud. Näiteks kui enne renessanssi oli teksti omistamine teatud autorile teaduses tähtsam kui kirjanduses, siis humanismi ja kapitalismi ajastul oli see vastupidi. Frazer, James - inglise etnoloog. Mütoloogia uurija, peetud ka üheks moodsaantropoloogia isaks. Tema teos ,,Kuldne oks", mis sisaldab mütoloogilist ja etnograafilist materjali on edasi arendanud teadust ja kirjandust. Tuntud peamiselt algse ühiskonna, usundiloo ja kombe uurijana. Frege, Gottlob - saksa matemaatik, loogik ja filosoof, keda peetakse tänapäevamatemaatilise loogika ja analüütilise filosoofia rajajaks. Ta püüdis näidata, et matemaatika (eelkõige aritmeetika) on taandatav loogikale.
keskkonnaga kohaneda. Tema kontseptsioonist on jäänud tänapäeva kaks olulist asja: 1. Selleks, et uurida mõtlemise kujunemist ajaloos, peame uurima mitmeid praeguseid kultuure ja suhestama saadud andmeid oma kultuuri varasemate arenguastmetega. 2. Selleks, et inimmõtlemist seletada, peame uurima mõtlemise ajalugu (Tulviste1984: 15- 19). 1.3 L.Levy-Bruhl ja eelloogilise mõtlemise hüpotees Prantsuse filosoof, etnoloog ja sotsioloog Lucien Levi-Bruhl (1857-1939) - hüpotees eelloogilisest mõtlemisest. Põhierinevus moodsate kultuuride ja primitiivsete (e pärismaalaste) kultuuride kollektiivsuse kujutelmade vahel on selles, et esimestes püütakse vältida loogilisi vasturääkivusi. Primitiivsete kultuuride kollektiivsete kujutelmade üle valitseb partitsipatsiooni seadus ( st puudub loogika, mingi ese on tema ise ja samal ajal ka midagi muud.) Seega ei allu
Ühiskonnad arenevad lihtsamast keerulisemaks. +Eco, Umberto itaalia semiootik, filosoof, kriitik jne. Kirjutanud arvukalt teoseid semiootikast. Kaasaegse esteetika spetsialist. Eliade, Mircea Rumeenia päritolu usundiajaloolane ja romaanikirjanik. Tuntud usundiloo uurijana. Leidis, et religioon on kultuuri tekkimise eelduseks. Foucault, Michel prantsuse filosoof; palju mõjukaid töid. Prantsuse stukturalismi peaarendaja. Frazer, James inglise etnoloog. Mütoloogia uurija, peetud ka üheks moodsa antropoloogia isaks. Tema teos ,,Kuldne oks", mis sisaldab mütoloogilist ja etnograafilist materjali on edasi arendanud teadust ja kirjandust. Tuntud peamiselt algse ühiskonna, usundiloo ja kombe uurijana. Frege, Gottlob saksa matemaatik, loogik, filosoof; peetakse matemaatilise loogika ja analüütilise filosoofia rajajaks. Peetakse suureks loogikuks. Tõi välja sõnad Bedeutung (tähistatu) ja Sinn (märgi tähendus).
metoodilised ja teoreetiliselt tugevad, ja isegi vormilt võrreldavad botaanikute ja zooloogide klassifikatsioonidega. Aimaraad on oma põhilise toiduallika, Solanumi perekonna klassifitseerimisel jõudnud kaugemale kui ilmselt keegi kunagi jõuab. Neil oli teisigi saavutusi. Taimi aga eristati isegi selle järgi, kas neid tuleb enne söömist külmutada ja keeta või mitte. Aborigeenid eristavad klassifitseerimisel isegi ajutisi vorme, nende jaoks on nimed. Järelikult on väga oluline, et etnoloog ei oleks oma alas kinni, vaid tal oleks vaja teadmisi ka bioloogiast, astronoomiast jne. Ideeni, et taimede kasutamine rituaalides ühel põlisrahval lähtub eelkõige tähenduslikest vastanduvatest taimepaaridest kui üksiktaimedest, poleks ilma sügavate bioloogiaalaste teadmisteta jõutud, mis tähendab et kogu rituaali oleks vääriti mõistetud. Hidatsa-indiaanlastel on pühimaks jahiks paradoksaalne kotkajaht. Selleks, et inimene saaks olla lõks
kultuuriline käitumine sel määral, et individuaalsete harjumuste mustrid põhinevad juba eksisteerivatel mustritel kui kultuuri lahutamatul osal millesse indiviid sünnib. Culture in a vital sense is the product of social interaction... Human behavior is cultural behavior to the degree that individual habit patterns are built up in adjustment to patterns already existing as an integral part of the culture into which the individual is born. 2) rõhuasetus ideedel Ameerika etnoloog Cornelius Osgood 1940. Ingalik Material Culture. Kultuur koosneb kõikidest ideedest, mis seostuvad inimestega, mida on kellelegi vahendatud [kommunikeeritud] ja millest keegi on teadlik. Culture consists of all ideas concerning human beings which have been communicated to one's mind and of which one is conscious. 3) rõhuasetus sümbolitel - kultuur on käitumine, mida vahendatakse sümbolite kaudu Ameerika antropoloog Leslie A. White 1949. The Science of Culture.
Tähtsad kirjanikud on: Massillon Coicou (18671908; hakkas esimesena kasutama Haiti kreooli keelt: "Keiser Dessalines") Philippe Thoby-Marcelin (1904) Pierre Marcelin (1908; eelmise vend; kirjutasid ühiselt; talupojaromaanid Le Crayon de Dieu, Canapé-vert, La Bête de Musseau) Jacques Roumain (19071944; talupojaromaan "Kaste peremehed") Georges Sylvain (18661925; kreooli lood Cric-Crac) Jean Price-Mars (18761970; ajaloolane, etnoloog ja poliitik, kirjutas esimese antropoloogilise uurimuse Haitist Ainsi parla l'oncle: "Nõnda kõneles onu", 1928) 29 KOKKUVÕTEKS Valisin selle riigi, sellepärast, et tahtsin saada rohkem teada sellest riigist, traditsioonidest ja kommetest. Kuna teadsin ennem, et tegelikult on sellest riigist palju kirjutada, siis osutus ka see mõjutavaks teguriks riigi valimisel. Sain teada palju uut informatsiooni selle riigi kohta.
rohkem. Balti Ülikool tegutses Hamburgis. Võimaldas kas pooleli jäänud õpinguid jätkata väi alustada õppimist peale gümnaasiumi. Ülikooli tegevus hääbus Välis-Eestlaste lahkumisega Saksamaalt. Teadlased jõudsid oma teadustöödes vägagi kaugele ning isegi rahvusvahelise erialase tunnustuseni. Näiteks: Endel Tulving (mälu ja aju uurimine). Kokku oli u 600-700 Väis-Eesti teadlast. Rahvusteadused: Vello Helk (ajaloolane), Arnold Soom, Gurtav Ränk (etnoloog), Orkasr Loorits (etnoloog). USA-s asutati balti Uuringute toetamise organisatsioon. 70-dast hakkas välja andma ka teadusajakirja. Erika Azlauskaite 15 8.01.2013
lepingu, 1994 hääletati Euroopa Liiduga ühinemise vastu. Norra on NATO liige. Kultuur Norrast on pärit maailmakuulsaid kirjanikke, sealhulgas Ludvig Holberg, Henrik Ibsen, Bjørnstjerne Bjørnson ning Nobeli auhinna laureaadid Knut Hamsun ja Sigrid Undset. Norrast on pärit ka ekspressionistlik kunstnik Edvard Munch ja skulptor Gustav Vigeland ning helilooja Edvard Grieg. Tuntud on ka polaaruurijad Roald Amundsen ja Fridtjof Nansen ning maailmarändurist etnoloog Thor Heyerdahl. Kirjandus Norral on rikkalik kirjanduslik traditsioon, mis ulatub tagasi vanapõhja laulude ja kuningasaagadeni, mille pani kirja Snorri Sturluson Islandil 13. sajandil. Keskaegsetest teostest on tuntum dialoogivormis "Konungs skuggsjá", mis koostati õpetuseks isa poolt kuningas Magnus Lagabøtele. Taani-Norra ajal olid kuulsamad kirjamehed Petter Dass, kes kirjutas kirikulaule ja luuletusi,
Teaduse kõrgeim sfäär on siiski moraali ja eetika valdkond, mis on õilsam kui sotsioloogia Pööras tähelepanu praktika ja teooria vahelistele seostele Proovis oma teooriaga parandada Prantsuse rev ajal tekkinud pingeid ühiskonnas, eemalduda jumalakesksest maailmavaatest ideed olid suure mõjuga Ideed mõjutasid funktsionalismi, marksismi Evolutsionistlikud mõtlejad ja antropoloogia institutsionaliseerimine Adolf Bastian (1826-1905): Arst ning etnoloog, etnograafia isa Rajas etnoloogiamuuseume saksamaal Reisis palju, nt Austraalias, Peruus, Indias, ning tulemusena kirjutas teose ,,Inimene ajaloos" Eristas kahte tüüpi mõtteid: 1. Elementaarmõtted mõtted, mida hiljem hakati kutsuma kultuuriuniversaalideks, moodustasid koos kognitiivsed struktuurid; mõjutas Jungi ideid; sarnasused kultuuride vahel tulenevad evolutsioonilisest kultuuride sulandumisest 2
mis juba öeldud. Igas lauses esinevad Teema (vana, juba antud) ja Reema (uus, fookus, sõltub tugevalt kontekstist) - need on aktuaalsed funktsionaalsed alused ja öeldised. (Absurdikirjandus nt on üles ehitatud aktuaalse süntaksi eiramisele, esineb ainult reema.) AMEERIKA STRUKTURALISM Nimetatakse mõnikord ka distributiivseks lingvistikaks. Väga kuiv ja asjalik. Sellel voolul on kaks allikat - Saussure ja kohalik traditsioon, mille oluliseks osaks olid Boasi ideed. F. Boas (eelkõige etnoloog ja antropoloog, aga ka Saussure eelkäija) uuris ameerika indiaanlasi ning lähtus aksioomist, et kõik kultuurid on võrdsed ja iga kultuur on omaette väärtus, taunis etnotsentrismi. Strukturalistlikud arusaamad olid esiteks, et kultuuri ei saa vaadelda mingis kindlas reas, teiseks, et kultuur on süsteem. Esimese etnoloogina tõstis Boas igas kultuuris esile keele, mis on kultuuri mõistmise eelduseks. E. Sapir oli etnoloogiliste huvidega väljapaistev ameerika lingvist
mis juba öeldud. Igas lauses esinevad Teema (vana, juba antud) ja Reema (uus, fookus, sõltub tugevalt kontekstist) - need on aktuaalsed funktsionaalsed alused ja öeldised. (Absurdikirjandus nt on üles ehitatud aktuaalse süntaksi eiramisele, esineb ainult reema.) AMEERIKA STRUKTURALISM Nimetatakse mõnikord ka distributiivseks lingvistikaks. Väga kuiv ja asjalik. Sellel voolul on kaks allikat - Saussure ja kohalik traditsioon, mille oluliseks osaks olid Boasi ideed. F. Boas (eelkõige etnoloog ja antropoloog, aga ka Saussure eelkäija) uuris ameerika indiaanlasi ning lähtus aksioomist, et kõik kultuurid on võrdsed ja iga kultuur on omaette väärtus, taunis etnotsentrismi. Strukturalistlikud arusaamad olid esiteks, et kultuuri ei saa vaadelda mingis kindlas reas, teiseks, et kultuur on süsteem. Esimese etnoloogina tõstis Boas igas kultuuris esile keele, mis on kultuuri mõistmise eelduseks. E. Sapir oli etnoloogiliste huvidega väljapaistev ameerika lingvist
·Garlieb Helwig Merkel- 1769-1850. Oli estofiil. ·Friedrich Konrad Gadebusch- 1719-1788. Oli baltisaksa ajaloolane. 1767 oli ta Tartu esindajana Katariina II poolt kokku kutsutud Põhiseadusliku Komisjoni koosseisus, kaitstes muuhulgas ka Baltikumi eristaatust (Balti erikorda). Hiljem pühendas ta töö kõrvalt tuntavalt aega ka ajalookirjutusele, ajaloohuvi oli tal tekkinud juba Saksamaal. ·Johann Christoph Brotze- 1742-1823. Oli Liivimaa pedagoog, etnoloog ja kodu- uurija. Ta kogus üle kogu Liivimaa rahvalaule, kirjeldas kombeid ning joonistas üles inimeste eluolu, rahvariideid, muinas- ja kultuurimälestisi. Brotze kogutud materjal aitab tänapäeval mõista 18. sajandi lõpu Liivimaa eluolu, rahvakombeid ja -kultuuri. ·Barokk- vt eelmine peatükk. ·Varaklassitsism- Nimetuse "varaklassitsism" on Saksa eeskujudel saanud kogu periood enne 18.-19. sajandi vahetust. Tartu raekoda. Toompea loss. Väga mitmed
Tema jaoks oli tähtsaimad küsimused seotud soorollidega (kas looduse poolt antud või ühiskonnast tulenevad. Tema järeldus oli, et looduse roll on peaaegu olematu ning soorollid on inimeste poolt välja mõeldud ja rakendatud. Omal ajal kasutati seda argumenti ka naiste õiguste eest võitlemiseks ning sotsiaaldarvinismile kanda astumiseks. Esimene tähtsaim kasvatusmeetodite uurimine Samoa saarel.). Strukturalism Claude Levi-Strauss - prantsuse etnoloog. Strukturalism oli 60ndate domineeriv lähenemine ning viimane tõsine katse seletada ära kogu kultuuri olemus. Katse lahendada kultuuride võrdlemise probleemi. ,,Strukturaalne antropoloogia" 1958- Kultuuri nähtusi tuleb uurida sünkroonselt. Kultuuri nähtusi tuleb uurida nende sisemises ja välises ühtsuses. Lõppeesmärk on modelleerida struktuur ehk arvatav algoritm, mis määrab ära nähtuste arengu varjatud loogika. Tavaliste inimeste eest on kultuuri struktuur varjatud, see toimib
Kultuurimorfoloogia püüab ühelt poolt kõigi kultuuride arengut sidusa narratiivi abil kirjeldada, jagades kultuurid selgepiirilisteks ühikuteks, mis teineteisele järgnevad, kuid teiselt poolt loobub varasemast progressi ideest ning vaatleb kultuuride arengut selle asemel tsüklitena: iga kultuur tekib ja areneb, seejärel aga satub langusse ja hävib ühtsete seaduspärade alusel. "Kultuurimorfoloogia"mõiste võtab kasutusele saksa etnoloog ja Aafrika-uurija Leo Frobenius (18731938). 1920 asutab ta Münchenis Kultuurimorfoloogia Instituudi, mille peamine eesmärk on kultuuri kui niisuguse arengut käsitleva teooria arendamine. Frobenius pakub esimesena, et kultuurid läbivad oma arengus inimese eluga sarnased faasid lapsepõlvest raugaeani. Kultuurimorfoloogiast välja kasvanud nn. spekulatiivne kultuuriajalugu oli üks populaarsemaid ajaloouurimise ja
Enamik folklauljaid on olnud väljapaistvad inimõiguste eest võitlejad. Protestilaule lõi ja esitas legendaarne USA töölislaulik Joe Hill (1879- 1915). Tema tööd jätkas neegerlaulja Paul Robeson (1898- 1976), kellel 1950 anti rahupreemia progressiivsete ideede propageerimise eest. Tänapäeva folkm uusika “isaks” loetakse P ete S eeger’it (s.1919), kes kutsus üles avastama oma maa rahvamuusika rikkusi. (Tema isa Charles Seeger oli muusikaprofessor, dirigent ja etnoloog, kes hakkas esimeste hulgas süstemaatiliselt koguma ameerika rahvamuusikat.) Tema esituses on tuntud laul “Where Have All th e F low ers G on e” (“K uhu küll kõik lilled jäid”). Joan Baez (s. 1941) on ise ennast pidanud rohkem poliitikuks kui muusikuks- lauljaks. T em a esituses sai väga tuntuks laul “We Shall Overcome” (“M e võidam e”). Mõnda aega esines J. Baez koos Bob Dylan’iga (s. 1941, õige n im i R obert Zimmermann)
ja siis tuli Põhja-Itaalias õigus, millele meie tugineme. Kohustuslik, soovitav, kahtlane-keelatud, neutraalselt lubatud. Moslemi maailm on lihtsam mõnesmõttes, sest teatud reeglid on kohustuslikud ja teatud asju peab tegema. Meie ühiskond, mis on niivähe usust mõjutatud, tundub nagu kõik oleks lubatud , kuigi pole. Meil pole positiivsuse skaalat. Neli õigusallikat: koraan- kohustuslik, sunna, analoogia-millegiga sarnane, konsensus-kokkulepe. Ulla Johannsen-tallinnas pärit etnoloog, kes on uurinud türklaste kui moslemite õigust. Tegi ekspertiise. Kui vabamees saab surma, siis pere peab tasuma tema eest. Intressikeeld-kui laenad 5euri, siis 6euri tagasi ei tohi küsida. Ei tohi lisada intressi. Konsensuse kokkulepe. Kas ainult õigusteadlased peavad kokku leppima või see on ühiskonnas laiemalt, selle üle vaieldakse. Euroopa õiguse ajalugu 2 Sevilla piiskopp aastal 600 pani hariduskaanoni-reegli kirja
tugineme. Kohustuslik, soovitav, kahtlane-keelatud, neutraalselt lubatud. Moslemi maailm on lihtsam mõnesmõttes, sest teatud reeglid on kohustuslikud ja teatud asju peab tegema. Meie ühiskond, mis on niivähe usust mõjutatud, tundub nagu kõik oleks lubatud , kuigi pole. Meil pole positiivsuse skaalat. Neli õigusallikat: koraan-kohustuslik, sunna, analoogia-millegiga sarnane, konsensus-kokkulepe. Ulla Johannsen-tallinnas pärit etnoloog, kes on uurinud türklaste kui moslemite õigust. Tegi ekspertiise. Kui vabamees saab surma, siis pere peab tasuma tema eest. Intressikeeld-kui laenad 5euri, siis 6euri tagasi ei tohi küsida. Ei tohi lisada intressi. Konsensuse kokkulepe. Kas ainult õigusteadlased peavad kokku leppima või see on ühiskonnas laiemalt, selle üle vaieldakse. Euroopa õiguse ajalugu 2 Sevilla piiskopp aastal 600 pani hariduskaanoni-reegli kirja. Õpiti seitset
minevikus toimunud sündmusi ja ajaloolased väga hiljuti toimunud sündmusi. Teine võimalik eristus: Ajaloolase ülesanne on enamasti mingite konkreetsete inimestega toimunud konkreetsete sündmuste täpne kirjeldamine. Sotsioloog püüab aga teha rohkem üldistusi. Ajaloolased sellise eristusega muidugi nõus ei ole väites, et ka ajaloolased teevad üldistusi. Sotsioloogia ja kultuuriantropoloogia Traditsiooniline eristus nende vahel: Antropoloog (etnograaf, etnoloog) uurib “võõraid”, mitte-lääne, traditsionaalseid kultuure. Sotsioloog uurib modernseid kultuure. Tegelikult püüavad mõlema distsipliini esindajad vähemalt oma teooriates hõlmata kõiki kultuure, nii traditsionaalseid kui modernseid. Samuti on viimasel ajal antropoloogide hulgas saanud populaarseks modernsete kultuuride uurimine. Teine võimalik eristus: Antropoloogid püüavad anda uuritavate inimeste kommete ja käitumise täpset kirjeldust
o Arheoloogidele on suureks abiks täppis ja loodusteadused. o Dendrokroonoloogiline skaala ehk puude kasvuringide paksuste muutuste kajastaja. o Antropoloogid uurivad kalmete kaevamistel saadud luustikke ja määravad nende põhjal omaagsete inimeste rassi, soo, vanuse ja vahel ka läbipöetud haigused. o Numismaastikud tegelevad aaretes ja kaevamistel välja tulnud müntide määramisega. o Etnoloog- rahvusteaduste uurija. o Uurimisele aitab kaasa veel rahvaluule ja keele uurimine ning naabrite kirjalikud allikad. o Meie esivanemaid puudutavad teated kajastuvad skandinaavia ja islandi saagad, kuigi need on kirjapandud alles XIIIsaj pKr. o Eestlaste sõjalisi konflikte venelastega kajastab Vana-Vene kroonika ehk letopissid. o Kõige informatsiooni rikkam on muidugi Henriku Liivimaa kroonika.
Seostatakse sotsiaalsete stiimulitega, vallandub kergemini reaktsioonina tuttavale inimesele. Sotsiaalne naeratus tekib u 3 kuuselt. Oletatakse, et see on kasulik hoolitsuskäitumise ilmnemisel ja soodustab ka suhtlemist. See on vastastikune sotsiaalse kaaslasega. Imprinting. Kiindusmussuhe, tähendussuhe. Õppimine, mis toimub väga varases eas ja on aluseks lapse kiindumusele emasse. Kiindumussuhet on uurinud etnoloog Kondrad Lorenz katsed partidega. Teatud ajavahemiku jooksul pärast munast koorumist toimub imprinting, mille tulemusena hakkab vastsündinu eelistama oma ema kõikidele teistele stiimulitele - hakkavad järgi tulema emale (sensitiivne periood). Järgnemise käitumine, kui keegi eest ära läheb. Oletatakse, et 26 seesugune vermumine on omane kõikidele nendele liikidele, kus järglaste ellujäämine sõltub vanemate hoolitsusest
juhuslikud (rong), kategooriad (lapsed, sotsialistid), grupid. ühiskonnad, institutsioonid, sotsiaalne interaktsioon; nende omadusi ei saa järeldada üksikindiviidide omadustest. (Vrd. vesimolekuli . H2O . omadused pole järeldatavad H ja O aatomite omadustest. Atomism: käsitlusviis, kus indiviide või ühiskonna üksikuid nähtusi vaadeldakse ilma, et arvestataks nende kuuluvust suuremasse süsteemi) * Mõnikord on ka teised jahimehed platsis . majandusteadlane, psühholoog, politoloog, etnoloog vms. Toimub töö jaotus. · Psühholoog: depressioon-ravi-töö · Sotsioloog: töökaotus-depressioon-töö - Sotsioloogi klassikalised küsimused on: * Mida inimesed teevad siin koos? * Mismoodi on nad omavahel seotud? * Kas need suhted moodustavad sotsiaalseid institutsioone (nt. võimusuhteid)? * Mis kollektiivsed mõtted on nende inimeste tegude ja institutsioonide taga? * Edasi: mismoodi ühiskond muudub? Kuidas ta suunab inimeste tegevust edasi? }=> st
Inimkäitumine on kultuuriline käitumine sel määral, et individuaalsete harjumuste mustrid põhinevad juba eksisteerivatel mustritel kui kultuuri lahutamatul osal millesse indiviid sünnib. Culture in a vital sense is the product of social interaction... Human behavior is cultural behavior to the degree that individual habit patterns are built up in adjustment to patterns already existing as an integral part of the culture into which the individual is born. 2) rõhuasetus ideedel Ameerika etnoloog Cornelius Osgood 1940. Ingalik Material Culture. Kultuur koosneb kõigist ideedest, mis seostuvad inimestega, mida on kellelegi vahendatud [kommunikeeritud] ja millest keegi on teadlik. Culture consists of all ideas concerning human beings which have been communicated to one's mind and of which one is conscious. 3) rõhuasetus sümbolitel - kultuur on käitumine, mida vahendatakse sümbolite abil. Ameerika antropoloog Leslie A. White 1949. The Science of Culture.
raskusi. 1980. aastate II poole toimus teatav etniline taassünd ka vepslaste juures. Põhiliselt puudutas see Karjalas elavaid põhjavepslasi ning selle renessanssi peamisteks aktivistideks oli rühm vepsa päritolu humanitaarharitlasi. 1989. aasta rahvaloenduse ajal määratlesid paljud eelmise loenduse käigus venelastena kirjapandud inimesed end taas vepslastena. Samal aastal loodi Petrozavodskis Vepsa Kultuuri Selts, liidriks etnoloog Zinaida Strogalstsikova. 1991 ilmus Petrozavodskis ladina tähestikus vepsa aabits, autoreiks keeleteadlased Nina Zaitseva ja Maria Mullonen. Ilmus muidki vepsakeelseid õpikuid ja ka usulist kirjandust. Vaieldi kirillitsa ja ladina tähestiku üle, ent Soome abi raamatute kirjastamisel on kaalukausi ladina tähestiku kasuks kallutanud. Vene võimud on aga ladina tähestiku kasutamise vastu. 1993 hakkas ilmuma vepsa ajaleht Kodima, paralleelselt ladinatähestikulises vepsa keeles ja vene keeles
See on midagi, mis ei ole üldse teoreetiline ja mida on võimalik mõista ainult allegoorilise tõlgendamise tehnika abil. Religioon ja müüt kuuluvad kahtlemata inimkultuuri kõige vanemasse ( ehk kõige varasemasse ) ajajärku, kuid müüdi ja religiooni omavaheline suhe ( või piir ) on siiski küllaltki udune, mitteühe- ne. Kas müüt oli esimene või oli seda siiski religioon. Algelist inimühiskonna usundilugu ja kombeid uuris kunagi inglise etnoloog sir James Frazer. Etnoloog arvas maagia ja religiooni vahel olevat kindlat järjepidevust. Oma mõtteid ja arvamusi pani ta kirja raamatusse ,,Kuldne oks". Tema veendumuse kohaselt viis religioonide tekkimisele just maagia läbi põrumine. Sellise väite tõestamiseks aga puudub inimeste empiiriline kogemus ja seepärast ei saa näiteks Cassirer sellise väitega nõustuda. Läbi aegade jooksul on püütud eristada omavahel müüti ja religiooni. Näiteks
See on midagi, mis ei ole üldse teoreetiline ja mida on võimalik mõista ainult allegoorilise tõlgendamise tehnika abil. Religioon ja müüt kuuluvad kahtlemata inimkultuuri kõige vanemasse ( ehk kõige varasemasse ) ajajärku, kuid müüdi ja religiooni omavaheline suhe ( või piir ) on siiski küllaltki udune, mitteühe- ne. Kas müüt oli esimene või oli seda siiski religioon. Algelist inimühiskonna usundilugu ja kombeid uuris kunagi inglise etnoloog sir James Frazer. Etnoloog arvas maagia ja religiooni vahel olevat kindlat järjepidevust. Oma mõtteid ja arvamusi pani ta kirja raamatusse ,,Kuldne oks". Tema veendumuse kohaselt viis religioonide tekkimisele just maagia läbi põrumine. Sellise väite tõestamiseks aga puudub inimeste empiiriline kogemus ja seepärast ei saa näiteks Cassirer sellise väitega nõustuda. Läbi aegade jooksul on püütud eristada omavahel müüti ja religiooni. Näiteks
annaabi.ee 
