Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia videoloengute 1. ja 2. kontrolltöö (0)

ESIMENE KONTROLLTÖÖ
Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused, 1. kontrolltöö
Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia tegelevad inimese uurimisega – milline on ta kultuurilise subjektina, põhiidee on see, et kõik inimesed ja kultuurid on võrdsed.
Kultuuriantropoloogia põhiküsimus: mis on põhiline termin ja mis on selle mõte? Vastus: kultuur. Inimesed, kes ei tea, mis on kultuur, arvavad et see on miski, mis on loodud tarkade ja võimekate inimeste poolt, seda loob ja suudab mõista vähemus.
Kultuuri saab mõista kahte viisi: 1) kuidas me teeme vahet, mis on kultuurne ja mis pole, nt mis meile meeldib on kultuur, mis ei meeldi, on midagi muud; 2) kõik, mida inimesed on loonud, on kultuur
Edward Tylor ( 1832 -1917) – esitas esimese etnoloogilise antropoloogilise definitsiooni, pärast seda tuli neid välja sadu ja tuhandeid. Tylorit peetakse distsipliinide isaks. Samas kuna tema ''nimekiri'' oli pigem loetelu asjadest, peeti seda mitte terviklikuks.
Leslie White (1900-1975) – hakkas 1930.aastatel uuesti mõtisklema Tylori vaimus , sest Tylori mõtteid tõrjuti, kuna need on liiga lihtsakoelised. White püüdis parandada Tylori definitsiooni ja pakkuda rohkem välja midagi kultuuri olemuse kohta. ''Kultuur on kehaväline ajutine kogum asjadest ja sündmustest mis sõltuvad sümboliseerimisest…'' sellele järgneb loetelu nagu ka Tylori teoorias ja lõppeb sõnadega ''ja nii edasi.''
Melville Herskovits (1895-1963) – püüdis defineerida kultuuri hoopis teisel viisil, pika loetelu asemel asjadest üks lühike ja lööv lause - ''Kultuur on inimese poolt loodud osa keskkonnas.'' Loomine pole ainult ehitamine või tegemine, vaid ka tähenduse andmine. Näiteks puu pole inimese loodud, aga kui kogukond käib selle ümber palvetamas, siis see on loodud tähtsaks kogukonna osaks. Ka selle teooriaga tekib küsimusi , kas see on ikka õige definitsioon.
Omal ajal arvati, et leitakse mingi definitsioon, mis rahuldab kõiki teadlasi, aga ei leitud.
Ühte ja sama teadust nimetatakse erinevates kohtades erinevalt, nt:
kultuuriantropoloogia – distsipliinikäsitlus, mis sai alguse USA-s
sotsiaalantropoloogia – sama, aga sai alguse briti saartelt, nende puhul on sarnane see, et see kasvas välja mitte-lääne rahvaste uurimisest, st teadlased siirdusid oma kodumaalt kaugele või uurisid põlisrahvaid
Volkskunde – mõlemad kaks on saksa teadustraditsioonist tulnud terminid, kui saksa teadlane uuris saksa talupoegi
Völkerkunde – kui sakslased uurisid teisi rahvaid, näiteks kui mindi Aafrikasse
etnoloogia – termin, mis on saanud valitsevaks distsipliininimeks, alates 1960 sai sellest üldine kokkulepitud termin
etnograafia – suhteliselt sama, aga mõnedes riikides on siiamaani see distsipliininimetus etnograafia, sest enne 1960, kui polnud kokku lepitud, kutsuti mõlemat moodi. Tänavu kutsutakse etnograafias seda, kui minnakse mingi grupi rahvaste juurde ja kogutakse erinevaid andmeid, sellest saab antropoloogiline uurimus siis, kui sellele lisatakse mingi teoreetiline mõtisklus või uuendus.
folkloristika – ka üsna sama, huvitub inimese loovusest ja kui varasemal aja folkloristika eristus etnograafiast või antropoloogiast sellega, et folkloristika tegeleb suulise ja vaimse pärimusega, siis praegu pole sellel eriti vahet. Seda üldistatakse kui ühte antropoloogia osa, millele lisandub etnoloogia ja lingvistika . Antropoloogia seisukohalt on see esteetiline antropoloogia, samas folkloristika jaoks on antropoloogia vaid üks meetod.
Kogu see asi on üsna sama, aga erinevates riikides, koolides või osakondades kutsutakse neid erinevalt, kuna need mõisted on kujunenud erinevalt.
Mis ühendab kõiki maailma inimesi, et me võiksime öelda, et kõik inimesed maailmas on mingiks uurimisobjektiks? Kõikidel rahvastel on oma kultuur ja ajalugu ja printsiip, mis tol ajal seati, on inimkonna psüühiline ühtsuse ehk biopsühholoogiline võrdsus. St et indiviidid erinevad intellektuaalselt, aga inimestel on kõigil võrdne võimalus kultuuri luua. Sellega tekkis ka küsimus, kas kõigile maailma kultuuridele on ka olemas omaseid asju? Selliseid kultuurilisi ja bioloogilisi universiaaliaid, mis on kõigis ühiskondades, on üpris vähe.
Kõikides maailma ühiskondades olevad universiaaliad:
endogaamia – kogum tavasid, mis määratleb selle, millise grupi sees peab inimene abielluma
eksogaamia – tavad, mis määratlevad, millisest grupist väljaspoolt peab inimene omale abielupartneri valima , näiteks mingi rahvus või sugulased, usulistel, rassilistel või etnilistel põhjustel, need tavad toimivad korraga.
Globaliseerumine – juba 1970. aastatel arvati, et see viib maailmaküla tekkeni, siis maailma küla on selles kontekstis selline asi, kus kultuurinähtused on kõigile mõistetavad . Nt kõik teavad mis on Coca Cola ja American fast food jne. Läheme ükskõik kuhu – kõik on sama. Globaliseerumine käib juba aastakümneid, aga ikkagi pole maailmast kasvanud harmoonia ja kultuuriliste erinemiste tunnustamine, ikka peetakse kultuurilisi ja usulisi sõdu jne. Ehk siis see hirm, et tekib maailmaküla, ei ole tõeks läinud, endiselt on kultuuribarjäärid.
20. sajandil hakkas levima massikultuur – inimeste ühtseks massiks muutmise huvi, arenesid välja tehnoloogiad , millega sai kommunikeerida suuri inimhulki korraga, poliitilisel võimul oli huvi, et kodanikud jagaksid väärtusi ja mõtleksid sarnaselt ja neid mõtteid esitati läbi massikultuuri ja vastavate tehnoloogiate. Mitte, et kõik oleks robotid , aga et inimestel oleks sama ideoloogia.
Subkultuur , kontrakultuur – massikultuurile vastuoluks tekkinud kultuurid
Kultuurirelativism – seisukoht, kus väärtustatakse kultuuride erinevusi ja mitmekesisust, ei minda uurima mingit kultuuri nii, et on otsustatud, kas see on hea või halb. Uurima minnakse positiivse suhtumisega ja neutraalselt, hinnatakse kõiki ühiskondi.
Etnotsentrism – kõiki kultuuri mõõdetakse oma kultuuri mõõdupuudega, ntks lääne mõõdupuuga, nii et meile võib tunduda, et üks või teine pole hea kultuur, pm vastand kultuurirelativismile
emic – uurimisstrateegia, kus lähtutakse põlisrahvaste endi kultuurikategooriatest, eesmärgiks mõista nende endi mõistete ja kohaliku filosoofia kaudu paremini näha nende eripära
etic – mingi valitud teooria järgi uuritakse mingit ühiskkonda või isikut, lähtutakse distantsilt
Võtmesümbolid e baasväärtused e kultuurifookus – igas kultuuris on kesksed väärtused, mis määravad selle ühiskonna olemuse
Moodsamad kultuuriteooriad ei poolda seda, kuna see tähendaks struktrueeritud lähenemist, kus on mingi kese , mille ümber on vähemtähtsamad elemendid. Kuigi kultuuril ei ole nö kindlat tuuma, vaid on lihtsalt elemendid, mida kõik tunnistavad ja need elemendid on omavahel suhtes.
Enkulturatsioon – sisenemine kultuuri, kultuurinormide omandamine õppimise käigus, selleks on 3 varianti :
1) individuaalne – laps õpib teatud kultuurilisi teadmisi ilma õpetamata
2) sotsiaalne – laps kaasatakse kultuurilisse tegevusse
3) kultuuriline – seletamine, teatud nähtuste selgitamine , sest neid pole niisama lihtne omandada
Reaalne kultuur – kuidas asjad on
Ideaalne kultuur – mingid normid, kuidas asjad peaksid olema
TEOORIAD
*Kultuuri evolutsionism – st kõik kultuurid arenevad läbi arenguetappide (metslus – barbaarsus – tsivilisatsioon), eeldab, et kõik maailma rahvad läbivad sama unlineaarse tee.
Edward Tylor – tõi selle idee üle Darwinilt, leiab, et '' alamad '' kultuurid iseseisvalt edasi ei jõua, arenenud maad peavad neid aitama , sealhulgas koloniseerima
Lewis Henry Morgan – teine idee edasiarendaja
Franz Boas – historism e ajaloolis -kriitiline koolkond e partikularism e Franz Boase koolkond. Evolutsionismi vastu võitlemine , selget teooriat endal ei olnud. Boas hakkas tugitoolitarku kritiseerima, et pole vaja välja mõelda, vaid reaalselt kohale minna ja uurida. See oli toona väga uus idee, et küsida põlisrahva käest midagi. Pidi rohkem uurima, mida see kultuur endast kujutab ja kuidas areneb. Lingvistide relatiivsuse hüpotees e Boas- Sapir - Whorfi hüpotees, mille mõte seisneb selles, et mingi rahva maailmatunnetus ja taju on sõltuvuses nende keeleterminoloogiaga.
Difusionism – koolkond, mis oli pärast evutsionilistliku, mis püüdis välja pakkuda suuri seletusi kultuuri arengule kogu maailmas, ühe teooria raames. Idee on see, et kultuurinähtused levivad ühest ühiskonnast teise. Mitte nagu evolutsionismis, et kultuur areneb ühest faasist teise, vaid see, et kultuuride muutumise põhine mehhanism on laenamine teistest ühiskondadest ja selle kaudu ühiskonnad muutuvad ja arenevad. Põhiliselt 3 koolkonda, mis kõik natuke erinevad:
1) Briti e Manchesteri koolkond – Smith, Perry, Rivers . Briti lähenemise idee on selles, et iga kultuurinähtus tekib maailma ajaloos 1 korra ja 1 kohas ja levib sealt üle maailma. Pm radikaalsemas vormis nii, et maailmas on üleüldse 1 kultuurikolle, kus on kultuurinähtused tekkinud ja üle maailma levinud. Nt muistne Egiptus ja sealt edasi levinud.
2) Saksa-Austria koolkond – Ratzel, Graebner, Schmidt. Koolkond pakkus välja kultuuriringide teooria, st kultuurielemendid võivad levida ühest ühiskonnast teise üksikult või tervete komplekssidena. Kultuuriringid on määratletud sellejärgi, et kultuurielementidekompleksid on sarnased. Pole 1 rahvas, keda saab eristada omapärase kultuuri kandjana , vaid on kuni 8 suurt kultuuriringi. Nt austraalia põliselanikud on kõige primitiivsemad, nt nende sümbol siiamaani bumerang.
3) Ameerika koolkond – Wissler, Kroeber. Boase õpilased. Nende teooria e kultuuriareaalide teooria algmõtted on Boase sõnastatud, selle idee on kultuurielemendid arenevad ja levivad teatud kimpudena, mis on natuke sarnane kultuuriringidele. Selle teooria üks põhiline moment oli kultuuri- ja vanuseareaalide hüpoteesi rakendamine, st mingi kultuuriareaali keskmes on rohkem sellele areaalile iseloomulikke tunnuseid kui äärealadel, nii saab leida selle areaali geograafilise paiknemise keskuse. Hüpotees seisneb selles, et on mingi keskus, kus on kultuuride kimp tekkinud ja hakkab sealt eemale levima, seega kui mingi sellise elementide kimbu tuvastame, saame selle päritolu tuvastada selle järgi, kus seda kõige rohkem kasutatakse.
Erinevus: Saksa-Austria kultuuriringid olid suured ja neid oli vähe, aga Ameerika kultuuriareaalid on väiksemad aga neid on rohkem. Erinevalt Saksa-Austria koolkonnast tegid Boase õpilased välitöid, käisid konkreetsetes kohtades ise uurimas. Saksa-Austria koolkond tegi seda muuseumi arhiivi põhjal.
Prantsuse sotsioloogiline koolkond – Emil Durkheim . Tema sõnul on ühiskonnal eraldi iseseisev kvaliteet ja see pole ainult teda moodustavate indiviidide summa. See tähendab, et teadlased peavad uurima just ühiskonda, sest üksikinimeste uurimine võib segadusse viia. Uurida tuleks sotsiaalseid fakte e ühiskondlike nähtusi, indiviidi piire ületavaid tegevusi, mõtteid või muid tunnetusi, mis surutakse ühiskonna poolt üksikinimesele peale, nt mõtlemis- või arusaamisviis ja ideed.
Funktsionalism – Bronislaw Malinowski . Selle järgi täidavad ühiskonna institutsioonid oma liikmete vajaduste rahuldamise funktsioone. Lähtub sellest, et oluline on indiviid ja indiviidi rahuldamise vajadusest on välja kasvanud sotsiaalsed süsteemid. Teine lähenemine on mõjutatud Durkheimist, st sotsiaalne süsteem on ühiskond ise ja selle säilitamiseks on erinevad institutsioonid. Malinowski viis läbi uurimistöid Trobirandi saartel ja hakkas propageerima pikaajalisi välitöid, Boase tööd olid pigem etteplaneeritud ja uuriti enne väljamõeldud probleeme, aga Malinowski idee oli see, et koha peal võiks viibida vähemalt aasta, ta ise oli Trobiandidel 3 aastat. Malinowski sõnul peavad inimese põhivajadused saama rahuldatud, neid on 7: toit, järglaste tootmine, kehaline heaolu, julgeolek, puhkus, liikumine ja kasvamine. Sekundaarsed vajadused tekivad hiljem, nt vaimsed ja sotsiaalsed. Asi on ka selles, et funktsionalismis on kritiseeritud seda, et puudub ajalooline mõõde või viis, kuidas seletada arenguid ja muutusi.
Struktuaar-funktsionalism – Alfred Reginald Radcliffe- Brown . Esitab pigem sotsioloogilisemat lähenemist, mille kohaselt kultuuri jaoks esmased on grupi vajaduste rahuldamise funktsioonid, st ühiskond püüdleb selle poole, et ennast säilitada ja edasi funktsioneerida ja kogu kogukond püüdleb selle nimel, mitte pole eesmärk indiviidi vajaduste rahuldamine ja säilitamine. Ta on Durkheimi lähenemise pooldaja , nt inimesed on sekundaarsed grupi suhtes.
Psühhoanalüüs – Sigmund Freud , Carl Gustav Jung . Nende analüüsid hakkasid tugevalt mõjutama etnoloogia ja antropoloogia arengut. Nende panus oli indiviidide uurimisele ja antropoloogias oli nende mõju just läbi psühhoanalüüsi. Freudi väljapakutud uuendus e innovatsioon oli see, et on olemas teadvus ja alateadvus. Teadvustamata osasse on koondunud kõik indiviidi teadvustamata ihad mis mõjutavad meie käitumist nii, et me ise ei teagi. Freudi järgi tuleks inimese kaudu seletada kogu ühiskonda ja kultuur on psüühilised determineeritud e ettemääratud. Jung arendab edasi Freudi arusaama alateadvusest ja leiab et lisaks individuaalsele alateadvusele on meil ka kollektiivne alateadvus, mille kaudu saame me seletada miks mingid grupid või rahvad on millegipoolest sarnased, näiteks neil on ühine pikk ajalugu ja kollektiivne alateadvus on kujunenud ürgses minevikus ja see koosneb arhailistest mütoloogilistest kultuuridest. Seega üks rahvas tajub ühtekuuluvust , mis tuleb sellest ühisest kogemusest, aga me ei oska öelda täpselt miks. Seda ei saa kuidagi tõestada, sest kui juba individuaalne alateadvus on tajumatu, kollektiivne on seda enam kaugem individuaalsest teadvustamisvõimest. Seda on problemaatiline üle kanda, sest see on veidi religioosne seletus millega saab kõike seletada, aga tõestada ei saa kuidagi.
Konfiguratsionism e kultuurimudeli teooria - Ruth Benedict. Boase õpilane, kirjutas ''Kultuurimudelid'' 1934, inspireeritud Boasest. Benedict käsitleb kolme mudelit: tema järgi kultuuri kõige olulisem moment on teatud psühholoogiline mudel, mis ühendab rahva tervikuks, on omane ühele rahvale ja eristab neid teistest ja see omakorda tuleneb indiviidimudelist. Leiab, et kultuur on nagu indiviidki, püsiva mõtlemise ja tegutsemise mudel. 3 puhast mudelit, mis maailmas kehtivad ja kolm rahvast, kes neid kõige rohkem iseloomustavad:
1) apolloonlik – zuni indiaanlased , kes elavad Usas New Mexicos, inimesed on mõõdukad, austavad rituaale, lähtuvad kõige hindamisel ja tegutsemisel intellektuaalsest algest – enne mõtlevad kui teevad, neid miski ei eruta, panevad tuima kõiges aga mitte suvaliselt
2) dionüüslik – kwakiutli indiaanlased, kes elavad Loode-Ameerikas, Kanada lääneosas, inimesed on kõik ekstaatilised, paranoilised, käituvad ainult emotsioonide ajel , ei mõtle järgi, mida teevad, kõik on ülevoolav ja kogu elu on selline.
3) iakchoslik mudel – dobude rahvas, elavad Melaneesias, Okeaanias, nad on salapäratsevad ja skisofreenilised. Mõistuse häält ei ole, kõik emotsioonide näol, kuid hullemad kui kwakiutlid. Teooria, millele Benedict põhineb, ongi laenatud psühhoanalüütikutelt, nt Friedrich Nichelt, kes on tuntud oma filosoofiaga . Tema lähenemine on lihtsustatud vaade maailmale, sest 3 psühholoogilist mudelit on ilmselgelt vähe ja kui nad segunevad siis pole ka ikka palju. ''Kultuurimudelid'' on enamvähem suht õõvastav. Nagu vaataks mingiks Westerne, keda miski ei koti .
Psühholoogiline antropoloogia – Margaret Mead. Tema psühholoogiline teooria on natukene rohkem arendatum, kui Benedictil, väga kuulus antropoloog, kutsutakse antropoloogia vanaemaks. Meadile andis suuna ja lahendused ette Boas, Mead oli tohutult populaarne 60 ja 70-ndatel, hiljem tema lähenemisi kritiseeriti, kas see ikka kõik kehtib, mis temast algul arvati. Tema psühholoogilise lähenemise põhijooned on need, et tema järgi sünnib inimene valge lehena ja kõik kultuurilised käitumisviisid on kultuuriliselt tekkinud. Inimese iseloomu ja käitumise kujundamisel on looduse roll minimaalne ja kõik on kujundatud ühiskonna poolt. Eeskätt, millega ta tegeles, olid soorollid .
TEINE KONTROLLTÖÖ
Etnoloogilised välitööd , poliitika ja majandus etnoloogilises ja kultuuriantropoloogilises perspektiivis
Etnograafilised välitööd e etnoloogia, kultuuri- ja sotsiaalantropoloogia '' nurgakivi ''
Välitööd on valdkond , mis määratleb nende teaduste erilisuse
Eellugu :
Positivism – 19.saj arvati, et ühe teadusliku meetodiga saab uurida kõiki reaalsuse valdkondi, eesmärgiks oli luua teadmine reaalsusest, mis kehtib kõigi rahvaste kohta igal ajal ja igas kohas. Teaduse eesmärk reaalsuse kohta on millegi üldistava väitmine ja rahvaste uurimine on osa suurest ettevõtmisest. Positivistlikus lähenemises oli eesmärk objektiivne teadus, tuli tuvastada faktid, mis polnud seotud väärtustega, täiesti moraalivabad. Inimeste uurimisel uurime ikka fakte inimeste elus.
Algul toimusid välitööd ka positivistlikus vaimus, välitööd olid pm andmete, tekstide kogumised, arhiivides käimine ja intervjuud, fotode tegemine, esemete kogumised. Inimesi peeti uurimisobjektidest, ei omistatud individuaalsust. Uurima ei peaks minema ''valge lehena'' midagi võiks enne teada
Välitööde meetodid:
1) Osalev vaatlus – peetakse parimaks, st et uurija läheb sinna rahva juurde, elab seal võimalikult sama elu, osaleb rituaalides. Kõikehõlmav uurimismeetod , peaks kestma aasta + 1 kuu. Seda meetodit peetakse Bronislaw Malinowski meetodiks , sest ta elas vahedega 3 aastat Austraalia põlisrahvaste juures. Malinowski eelkäijad: Vladimir Bogoras, Waldemar Jochelson, Lev Šternberg, kõik olid Siberis pikka aega välistöid tegemas.
Miinused: dokumenteerimine on keeruline, kuna kui nende inimestega elada ja ühineda, ei saa korrektselt vaadelda ja eemaltseisja olla. Samas kui olla rühmas sees ja inimesed räägivad väga isiklikke asju, siis ei saa neid projektides kasutada, kuna nad räägivad seda nagu sõbrale mitte kui uuritava objektina. Eriti kui objekti rahastatakse, siis kui uurija ei kirjuta enamusi privaatseid asju, siis tekib mure, et milleks teda rahastatakse.
Välitööde päevik – mis päeval, kus ja kellega kohtuti, kõik kirjutatakse üles, ühtlasi muljed ja mõtted, mis pole teaduslik andmestik , aga pigem enda jaoks.
Intervjuu : minnes kohe inimestega intervjuud võtma esimesel päeval ei avata end uurijale täielikult või ei pruugi üldsegi midagi öelda.
*Struktueeritud küsimustik – konkreetsed küsimused
*Poolstruktueeritud küsimustik – teemad, millest tahaks vestelda
*Struktueerimata intervjuu – täiesti random rääkimine
Elulugude uurimine – eraldi uurimisvaldkond ja sellest uuritakse erinevaid strateegiaid, räägivad juhtumeid ja selle kaudu arutatakse mingi teiste asjade üle
Informandid – need, kellelt info saadakse, ka ''välitööde partner''
Võtmeinformant – see, kellega hea suhelda, räägib palju ja tunneb etnograafi tööd
Margaret Meadi ja Derek Freemani vastuolu – Mead viibis saartel, testis et murdeea kriis on bioloogiline asi, sai kuulsaks väitega , et kõigis ühiskondades seda pole. Freeman käis seda teooriat kontrollimas, pühendas sellele palju aega, aga tema väitas, et see pole tõsi, Meadile tehti tünga.
Poliitilised süsteemid ja sotsiaalne struktuur
Antropoloogiat ja etnoloogiat huvitab poliitiliste süst puhul nende globaalne võrdlemine. Võimusüsteemid varieeruvad oluliselt, erinevad viisid, kuidas võimu peale suruda.
Service'i (1962) liigitus:
1) salk või rühm – väikesugulusel põhinev, ilmselt ebapüsiv, moodustub hooajaliselt siis, kui on vaja hooajalisi töid ( korilus , küttimine , kalastamine). Salk on kõrgema taseme poliitiline üksus, sest sellest allapoole jääb ainult perekond. Rändleva eluviisiga
2) hõim, sugukond , klann – antropoloogia ajaloos olnud põhiline grupp, keda uuritud, kuna need on põhiliselt põlisrahvad. Paikse eluviisiga, seal on mingi keskus, põhiline viis võimu teostuseks ka sugulasrühmade kaudu. Pole sotsiaalseid klasse , kõik võrdsed ja ligipääs otsuste langetamisele. Prestiiži määrab sugu, vanus, isikuomadused , inimesed majanduslikult võrdsed. Klannisiseselt ei tohi abielluda .
Klanni süsteemipuhul põhilised võimuorganid on külavanemad, ''suured mehed'', põlvnemisgruppide juhid ehk kõige eakamad isikud, külade nõukogud, sugukondade-vaheliste liitude pealikud
''Suured mehed'' – tapnud palju vaenlasi , on nõid, omab naisi, omab palju sigu (annab neid teistele söögiks ka mitte et ei hoia ainult endale)
3) territoriaalne hõimuliit – rakendatud on sugulussüsteem ja territoriaalne piiritletus, pole süsteeme, mis teeksid inimesed võrdseteks. Poliitiline struktuur püsiv, juhtkond formaalne , asustatud
4) riik – keskse valitsusega arenenud sotsiaalmajandusliku kihistumisega poliitiline struktuur, olemas keskvalitsus , seaduste sundiv jõud, maksekogumine, armee , intensiivne põllumajandus, suured linnad, spetsialiseeritud majandus, väliskaubandus , ideoloogiline mõõde
Esimese kahe grupi puhul poliitiline võim pole eraldatud muudest ühiskonna osadest, seega poliitikat raske eristada kultuurivaldkondadest.
Kriitika: see on liiga lihtne, kuna ainult 4 gruppi
Majandusetnoloogia
Majandus on kogukonna elatusvahendite tootmise, jaotamise, tarbimisena, on majandus. Võrdlev majandusteadus – eri ühiskondade majandussüsteemida uurimine
Etnoloogia uurib majandussüsteemide kultuuridevahelist varieerumist, kuidas majandussüsteemid on seotud toidu hankimise viisidega. Samuti on olulised sotsiaalsed erinevused (klassi-, soo-) või nende puudumine, perekonna ja sugulusvormid ja poliitilised struktuurid
Formalistid – üldiste majanduste pooldajad , sellega seostub kasumiprintsiip – kuidas ja kust kokku hoida jne
Substantivistid – relativistlik suhtumine majanduse toimimise seaduspärasusse, vaidlesid kasumiprintsiibi vastu, sest kõigil ühiskondadel ei loodeta kasumile ja see ei ole oluline. Nende sõnul majanduse eesmärk millegi hea saavutamine (õnn, prestiiž ) aga mitte kasum.
Uued majandusetnoloogilised suundumised:
holistlikud – iga nähtust tuleb vaadelda teiste nähtuste kontekstis, ka majandust (seoses poliitikaga, seoses ühiskonnaga jne)
võrdlevad – kui uuritakse vahetussüsteemide tähtsust mingis ühiskonnas, siis uuritakse seda ka mingis teises ühiskonnas ja siis neid omavahel võrrelda
etnograafia-kesksed – iga nähtust tuleb uurida ja mõista igapäeva elu vaatepunktis
Majandusetnoloogia kirjeldab inimeste poolt loodud kaupade tootmise, jaotamise ja tarbimise viise: Kuidas on tootmine, jaotamine, tarbimine organiseeritud eri ühiskodades, keskendutakse inimkäitumise süsteemile, organisatsioonile.
Kütid , korilased
aiapidajad
karjakasvatajad
Põllumajandus
Asustustihedus
Väga madal
Keskmine
Madal
Kõrge
Kogukonna suurus
Väike
Keskmine
Väike
Suur
Rändlus /püsiasutus
Ränd /poolränd
Paiksem
Ränd/poolränd
Püsiasutus
toidunappus
harva
harva
tihti
Tihti
Majandusantropoloogid uurisid kaua peab 1 inimene töötama
Kung san kütid ja korilased töötavad aastas 805 tundi, et ära tasuks
Jaapanlased juba 2155 tundi
Vahetussüsteemid: 3 põhilist
turuprintsiip – kõik proovivad kasumit saada, kaupa müüakse ja ostetakse
ümberjaotamine – kaubad liiguvad kuskile kokku ja seal jagatakse need laiali
vastastikune vahetus – vaikne kaubandus: ei räägita, vaadatakse mis pandi jne