Sissejuhatus etnoloogiasse eksamikonspekt (12)

SISSEJUHATUS ETNOLOOGIASSE
Sissejuhatus
Etnoloogia tegeleb erinevate rahvaste ja kultuuridega, kusjuures peamiselt mitte-lääne kultuuridega ja mitte kõrg-tsivilisatsioonidega. Kuigi tänapäeval võib uurida igasuguseid kultuurinähtusi, uuritakse oma kultuuris põhiliselt rahvakultuuri alla jäävat. Vanemast vaatekohast lähtudes on kultuur vaid kõrgkultuur – osade rahvaste areng on teatud staadiumis peatunud ning eksisteerivad kõrgtsivilisatsioonid ning rahvad kellel seda ei ole.
Tänapäevase antropoloogia arusaama kohaselt on igasuguse inimtegevuse avaldus kultuur ning ilma igasuguse rahvatsevahelise hierarhiata.
Erinevused antropoloogia, etnograafia ja etnoloogia vahel seisnevad peamiselt uurimismeetodites. Antropoloogia nimetus on kasutusel Põhja-Ameerika teadusruumis ning selles on omakorda eristatavad füüsiline ja kultuuri-antropoloogia. Euroopa-traditsioonis nimetatakse vastavat teadust etnoloogiaks, sama nimetus on alates 90ndatest ka Eestis (varem NL-ga sarnaselt etnograafia).
Antropoloogia kujunes välja eksootiliste kultuuride uurimisest ning see on välja kasvanud peamiselt koloniaalvallutustest (kasulik oli uurida koloniaalmaa inimeste maailmapilti) ja misjonitegevusest (ristiusustamise eesmärgil. Misjonärid uurisid ka enda maa kolooniate usku, et kristlust sujuvalt edasi anda). Etnoloogia lätteks sai ka rahvuslus : enda kultuuri juurte otsimine ja selle väärtuse tõestamine.
Kultuuri mõiste & olemus etnoloogias ja antropoloogias
Ühtsed definintsiooni pole kultuurile siiani, 90ndatel loeti kokku ~400 erinevat definitsiooni. On püütud arendada Tyleri stiilis kokkuvõtvaid ja olemuslikke sõnastusi (White, Tylor ). Teised loobusid defineerimisel pikkadest loeteludest (Herkovits)
E. Tylor 1871: “Kultuur on kompleksne tervik, mis hõlmab inimese poolt ühiskonna liikmena omandatud oskusi ja harjumusi, nagu teadmised, uskumused, kunstid, moraal , seadused, tavad jpt.” Rõhutab just et kultuur on omandatud ühiskonna poolt, see ei ole loomulikult kaasa sündinud.
L. White: Kultuur on kehaväline, ajutine kogum asjadest ja nähtustest, mis tuleneb nende sümboliseerimisest. Rõhutab kultuurilisusele, kui asjadele sümboolsete väärtuste andmisele.
M. Herkovits: “Kultuur on inimese poolt loodud osa keskkonnast.”
Miks on uurimisobjekt inimkond ?
19. sajandil valitses „Inimkonna psüühhilise ühtsuse” printsiip ning uurimist teostati sellest lähtuvalt. Tänapäeval on uurimise all biopsühholoogiline võrdsus – huvi pakub nähtus, et kuigi inimesed erinevad teineteisest piirkonniti maailmapildi, intelligentsi, rassi jm poolest, on neil kõigil võrdne võime kultuuri luua. Otsitakse universaalseid kultuuritunnuseid, teatud universaale (osa neist on bioloogilised – nt aastaringne seksuaalsus). Kultuurilised universaalid on veel näiteks eksogaamia ja endogaamia reeglid. Tänapäeval uuritakse ka massikultuuri ja massiühiskonda ning näilist ja vastuolulist „maailmaküla” teket, milles samaaegselt kultuuribarjäärid kasvavad. Eetiline üldseisukoht tänapäeva etnoloogias ja antropoloogias: kõik rahvad on võrdsed.
Kesksed mõisted

• Kultuurirelativism – seisukoht, millelt väärtustatakse kultuuride erinevusi – kultuure ei saa mõõta ühe mõõdupuu alusel – kõik on täisväärtuslikud, kohalikud eripärad on väärtuslikud. Äärmuslik kutuurirelativism jookseb aga ummikusse, kuna selle järgi saaks teatud kultuuri või ühiskonda hinnata ainult selle kultuuri enda mõistete kaudu ja teise kultuuri elanikud ei saaks selle kohta midagi öelda.
  
• Etnotsentrism – tendents pidada enda kultuuri maailma parimaks ja vaadelda teisi enda kultuuri mõõdupuu alusel. Kaob püüdlus objektivismile. *Loomulik etnotsentrism – kõik ühiskonnad on mingil määral etnotsentristlikud – teisi kultuure saab vaadelda enda kultuuriga võrdlemise teel.
  
• Emic – uurimisstrateegia , mille puhul keskendutakse ühiskonna liikmete endi seletustele; see on püüd seletada kultuuri seestpoolt vaadelduna. Uurija ei tohi olla kunagi targem kui uuritavad.
  
• Etic – lähtutakse teooriast ja sellest, mida uurija tähtsaks peab. Oht, et kirjeldus ei pruugi olla sarnane inimeste endi kujutelmadele. Plussiks on kindlad uurimisprintsiibid, mida on võimalik kirjeldada ja võrrelda. Sellise meetodiga on hea uurida kultuurierinevusi ( uurimismeetod rangelt määratletud). *Emic/etic on paarismõisted, ükski uurimus ei saa olla puhtalt üks või teine.
  
• Võtmesümbolite baasväärtused – konseptsioon, et igal ühiskonnal on teatud kesksed väärtused, mis ühendavad kultuuri terviklikuks ning mis annavad võimaluse kultuure omavahel võrrelda.
  
• Enkulturatsioon – (inimese kultuuri sisestamine õppimise teel). Protsess, mis ühendab inimesed sarnaste ettekujutustega sotsiaalse grupi poolt tunnustatud uskumuste, väärtuste, pärimuse, reeglitega. See aitab ületada erinevusi inimeste vahel ning seob nad ühtseks kogukonnaks, kultuuriks . Enkulturatsiooni 3 tasandit :
  

1) Individuaalne situatsiooniline õppimine – kõige varasemas lapsepõlves. Laps õpib spontaanselt tundma iseennast ja ümbritsevat.
2) Sotsiaalne situatsiooniline õppimine – inimene õpib sotsiaalse toimimise kaudu spontaanselt
3) Kultuuriline õppimine – inimene räägib teistele, kuidas asjad on.

• Reaalne/ideaalne kultuur – Mõisted iseloomustavad olukorda, kuidas inimesed manipuleerivad ühiskonnas seaduste ja reeglitega. Ideaalne kultuur sisaldab normide kirjeldusi; Reaalne kultuur avaldub uurija jaoks kultuuris olevate inimeste käitumises, mis ei pruugi kokku langeda nende inimeste kirjeldusega oma tegevusele (tõde ei ole kultuurides ühemõtteline).
  

Etnoloogiateaduse ajalugu
Eelkäijad: Antiik-Kreekas (Herodotos), Roomas (Tacitus), maadevastajad-misjonärid 15.-16. saj, Loodusrahvad pakkusid huvi Hobbes’ile ja Rousseau (17. saj), Montesquieu 3 staadiumit: metslus (kütid), barbaarsus (karjakasvatajad), tsivilisatsioon (Euroopa rahvad). 19. sajandi esimesel poolel Euroopa teaduse huvi rahvakultuuri vastu – talurahva ja nende pärimuse uurimine .
Evolutsionism: sai mõjusaks 1840 – 50. aastatel.kultuurid on erinevad, sest osa ühiskondi on rohkem arenenud kui teised. See koolkond kujundas etnoloogia ja antropoloogia tekke.

• E. Tylor – alusepanija, tõi arengu idee üle bioloogiast ( Darwin ). Kultuurid arenevad unilineaarselt ning arenguskeem on kõigil ühesugune: metslus (madal, keskmine, kõrge)  barbaarsus  tsvilisatsioon. Barbaarsete & metsikute kaudu saame mõista enda arengulugu . Tylori järgi ei saa rahvad jõuda tsivilisatsioonini iseseisvalt – selleni saab viia sajanditepikkune läbikäinime Euroopaga. Kõige esimene tsivilisatsiooni kriteerium : tööstuse olemasolu (metallitööstus)! Põllumajandus, arhitektuur , teaduste levik, moraalsete algete iseloom, religioon , poliitilise/sotsiaalse olukorra keerukus . Kesksed on materiaalse kultuuri nähtused – sellega paralleelselt toimub vaimne progress: materiaalne areng toob vaimse arengu kaasa. Evolutsionistlik käsitlus näeb probleemina seda, et areng ei ole harmooniline – alguses toob tehnoloogiline areng kaasa moraalse allakäigu.
  
• L. H. Morgan – jagab Tylori seisukohti. Seisukoht, et tsivilisatsioon mõjub tihti põlisrahvaile hukatuslikult. Peab progressi ühiskonna positiivseis seisundiks, mis surub nõrgemad kultuurid alla ja täidab moraalsed tühimikud. Sotsiaalse darvinismi idee: alles jäävad tugevamad rahvad, kes suudavad tsivilisatsiooniga kohaneda.
  

Difusionism
Difusionism väidab, et kultuurid on erinevad, kuna ühsikonnad laenavad teistelt kultuurielemente – need levivad ühest piirkonnast teise, selle tulemusena kultuurid muutuvad. Laenuidee pärineb antiigist . Igal kultuurielemendil on oma algkodu , kust see on levinud ja iga kultuurielement saab tekkida ainult 1x! Difusionistlikud koolkonnad:

• Briti koolkond (Smith, Perry, Rivers ) – kõik on tekkinud muistses Egiptuses / Babüloonias / Hiinas, kust kultuurielemendid on tasapisi üle maailma levinud (üsna etnotsentristlik hoiak).
  
• Saksa-Austria koolkond (Ratzel, Graebner, Schmidt) – kultuuriringide teooria: maailmas on suured piirkonnad, kus on suhteliselt sarnane kultuur ning need moodustavadki kultuuriringid (mida on kokku alla 10). Laenud toimuvad üle kultuuriringi piiride. Algelisim kultuuriring Austraalia (Bumerangi kultuuriring). Kombineerisid seda ideed evolutsionismiga. Ringid pandi tüpoloogiale toetudes paika Euroopa muuseumide materjalide põhjal.
  
• Ameerika koolkond (Wissler, Kroeber) – kultuuriareaalide teooria: väiksemad spetsiifilisemad ringid, tehti ka välitöid! Eristasid ja selgitasid välja lokaalseid kultuuripiire (mõnisada km raadiuses). Areaalide vahel toimub kultuurielementide levik. Arvasid et kultuurielemente saab tekkida ka iseseisvalt, autonoomse tekke võimalikkus olemas!
  

Historism e ajaloolis-kriitiline e ajalooline partikularism e Franz Boase koolkond
Esimene tõsisem evolutsionismivastane kultuuriteooria. Boase seisukohad:

• Välitööde olulisus
  
• Osata tuleks kohalikku keelt
  
• Kultuurid on komplekssed – üksikuid kultuuri aspekte tuleb uurida nende oma kontekstis
  
• Tõi esimesena kultuuri uurimisse teatud psühholoogilise aspekti – tähelepanu pole ainult materiaalsel kultuuril vaid individuaalse tähenduse otsimine kultuurist.
  

Prantsuse sotsioloogiline koolkond
Peamine esindaja Emile Durkheim ja tema „sotsiaalsed faktid”. Põhiideed:

• Inimkond on iseseisva väärtusega ning ühiskond pole mitte indiviidide kogum vaid uus kvaliteet.
  
• Uurida sotsiaalseid fakte ehk ühiskondlikke nähtusi.
  
• Ühiskond määrab ära inimeste tegude /mõtete normid ja see võib toimuda organiseeritult (sotsiaalsete institutsioonide kaudu) või organiseerimatult (kasvatus, avalik arvamus).
  
• Sotsiaalsed faktid ei tulene enamuse pooldamisest või võimust, neid loovad spetsiifilised sotsiaalsed aspektid.
  
• Uurimine peab toimuma grupi tasandil ja uurida tuleks tüüpilist / üleüldist.
  

Funktsionalism – Malinowski ja basic needs .
Malinowski põhiseisukohad:

• Välitööde vajalikkus!
  
• Ühiskonna institutsioonid täidavad oma liikmete füüsiliste vajaduste rahuldamise funktsiooni (kehalisel tasandil).
  
• Basic needs: toitumine, järglaste taastootmine, kehaline heaolu, julgeolek, puhkus, liikumine, kasvamine. Nende ümber ongi kogu inimkultuur kujunenud.
  
• Toimimise skeem: impulss  tegevus  rahuldus .
  
• Kultuuriteooria alus: inimese tunnetamine loomaliigina (M. On bioloogilise determinismi vaadete pooldaja ).
  
• Kritiseerib Tylori evolutsionismi allteooriat, õpetust reliktidest (kultuuri varastest staadiumitest säilivad mingid reliktid, mille kaudu saame enda kultuuri uurida). Malinowski arvates pole mingeid relikte olemas – ükski element ei jää jäänusena püsima, see omandab muutuvas kultuuris uue funktsiooni (ilma funktsioonita asju pole ühiskonnas olemas!).
  

Strukturaal-funktsionalism ja Alfred Reginald Radcliffe- Brown
Põhiseisukohad:

• Kultuuri peamine eesmärk on tagada ühiskonna kui terviku vajaduste rahuldamine.
  
• Tähtis on sealjuures süsteemi säilimine – esmased on sotsiaalse grupi vajadused.
  
• Ei tunnusta Malinowski baasvajaduste tabelit.
  
• Välitööde olulisus
  
• Strukturaal-funktsionalistidele on ette heidetud seda, et nad ei arvesta ajaloolisi aspekte, vaid fikseerivad hetkelise olukorra. Selgusetuks jääb kujunemislugu ning teooria põhiolemus: „ühiskond tekib selleks et ühiskond säiliks”. Teooria ei võimalda kultuure võrrelda ja välja selgitada kultuurierinevusi.
  

Lingvistiline relatiivsus

• Boas -Sapir- Whorfi hüpotees: mingi rahva maailmatunnetus on sõltuvuses keelest. Tajuda saab asju, mille kohta on keeleline aparatuur (mõisted jne) olemas.
  

Psühhoanalüüs

• Sigmund Freud: mõjutus indiviidikesksusele. Osaliselt ei ole inimesed oma käitumisest teadlikud, suurem osa käitumisest on teadvustamata . Seega ei saa me kultuuri täielikult mõista, lähtudes vaid inimeste seletustest, kuna inimesed paljusid kultuurielemente ei teadvusta.
  
• Carl Gustav Jung : kollektiivse alateadvuse idee. Eksisteerib nn rahvuslik iseloom, psühholoogiline ühtsus mingis etnilises grupis .
  

Konfiguratsionism ehk kultuurimudeli teooria – Benedict , Mead.

• Ruth Benedict
  

• arendab Boaselt saadud ideed välja
  
• kultuuri ja indiviidi puhul on tegu enam vähem püsiva mõtlemise/tegutsemise mudeliga
  
• kultuuril on suur psühholoogiline mudel, mis tuleneb üksikisiku psüh. Omadustest
  
• erinevaid rahvaid saab kirjeldada baasmudelite kaudu: apolloonlik (mõõdukas, rituaalne ellusuhtumine ), dionüüslik (ekstaatika, paranoia), iakchoslik (salapäratsev, skisofreeniline, põhimõtteliselt täiesti vastuoluline käitumine, tohutu üleüldine isiksuse lõhenemine).
  
• Primaarne on indiviidi tervikmudel , see projitseerub kultuuri üldisele tasandile .
  
• Toob jõuliselt antropoloogiasse sisse psühholoogilise aspekti.
  
• Raamat „Kultuurimudelid” 1934
  

• Margaret Mead – „antropoloogia vanaema” ja Boase viimane doktorant
  

• visuaalse antropoloogia edendaja
  
• pooldas kultuurimudelite ideed
  
• Psühholoogilised omadused ei oma seost bioloogilise olemusega – miski ei tule looduslikul teel; kõik (ka soorollid ) on õpitav.
  

Strukturalism – Claude Levi- Strauss

• Viimane katse antropoloogias seletada kogu kultuuri olemust tervikuna .
  
• Mõjukaim 60ndatel
  
• Kõik kultuuri detailid on inimese mitteteadvustatud tegevuse väljendus.
  
• Etic-stiilis teooriakesksus. Tuletada tuleb süvastruktuur.
  
• Eelkäijaks Durkheim, lähtub ka keeleteadusest ja Saussure’ist. Teadvustatud ja teadvustamata mõttetasandid.
  
• Hindab Freudi; olulisim kultuuris on just teadvustamata osa.
  
• 3-osaline meetod:
  
• faktide kogumine ja analüüs
  
• süstematiseerimine ja seoste leidmine
  
• sünteesida andmetest ühtne tervik; struktuuri avastamine.
  
  • L-S ei näe kultuuri dünaamilisena vaid pideva, staatilise, tervikliku struktuurina.
    
  • Võti põliselanike kultuuri mõistmiseks: müüdi mõistmine. Müüdi uurimiseks kasutab binaarseid opositsioone: sakraalne/ profaanne , elus/surnud, mees/naine, oma/võõras...
    

Neoevolutsionism

• Leslie White
  

• kultuuri evolutsioon väljendub töösse rakendatud energia suurenemisega ajaloos.
  
• Määratleb kultuuri arengu ainult seesmiselt; ei arvesta ajaloolisi, psühholoogilisi, keskkondlikke jt aspekte.
  

• Marshall Sahlins, Julian Steward
  

• Keskkonda adapteerimine
  
• Multilineaarne areng, mitte unilineaarne nagu White-il.
  

Kultuurirelativism – Melville J. Herskovits

• Igale kultuurile erinev lähenemine
  
• Kultuurifookuses on kultuuriti erinevad asjad
  
• Esimesi antropolooge, kes uuris afroameeriklaste kultuuri!
  

Interepreteeriv antrop. e sümbolanalüüs e semiootiline antrop. – Clifford Geertz

• Kultuur on nagu tekst ja teadlane on nagu teksti tõlkija.
  
• Tõlgendus vs seletus – iga teadlane suudab kultuuri ainult natuke tõlgendada.
  
• See suund adub et suurte teooriate aeg on otsas
  
• Uurima hakatakse konteksti, mitte enam kultuurielemente.
  
• Tähelepanu koondub eranditele, juhuslikkusele.
  
• Kultuuride vahelise kommunikatsiooniprotsessi uurimine: keel, märgid, meelelaad.
  
• See uurimissuund lasi välja „suvalisuse vaimu”, sümboleid võib näha kõikjal; samuti saab igaüks erinevalt kõike tõlgendada ja keegi ei saa selle kohta midagi öelda.
  
• Postmodernismile alusepanija. Kuidas erinevate teadlaste töid võrrelda kui kõik on uurinud „unikaalset”?
  

Hermeneutika

• Hans-Georg Gadamer
  

- Dialoogi metafoor – arendab edasi teksti metafoori. Uurija ja uuritav on võrdselt aktiivsed. Vaatab veel rohkem kultuuri põliselanike vaatevinklist. On toodud ka „läbirääkimiste” metafoor; uurimuse andmed kujunevad nö poliitiliselt.

• Paul Ricoeur
  

• järjepidev interpretatsiooni teostamine , et kultuuri aina sügavamalt mõista.
  

Kognitiivne antropoloogia – Stephen A. Tyler

• Põhiliselt intellektuaalne uurimine, mis vaatleb keele, kultuuri ja teadvuse suhteid.
  
• Ühiskonna teadmiste ja emotsioonide struktuur
  
• Otsuste tegemiste mudelite uurimine
  
• 80ndatel: kuidas inimesed saavutavad omavahel konsensuse üldiste arusaamade suhtes
  
• 90ndatel: emotsioonide struktuuri uurimine, tähtsustamine.
  

Kultuurimaterialism – Marvin Harris

• Toob uuesti uurimisse sisse konktreetsemad asjad. Kujunes välja 60ndatel.
  
• Sotsiaalkultuurilistes süsteemides ilmenvad põhjuslikud seosed; mitte kõik ei ole tõlgendamise hägusus.
  
• Inimeste valikud ei sõltu viisist, kuidas tõlgendada või maailmapildist. Mõned valikud tehakse reaalselt, tulenevalt ühiskonna struktuurist (majanduslikud küsimused) või demograafilistest küsimustest (milline on rahvaarv), tehnoloogiast (milline on juba olemas, mil määral see inimeste tegutsemisvabadust piirab).
  
• Ühiskonna aluseks on majanduslik baas (lähedane marksistliku mõtteviisiga).
  
• Tegeletakse materiaalsete põhjuste otsimisega, nende osakaal on palju suurem kui tõlgendavate suundade valguses tunduks. (Näiteks lehmade pühadus Indias või sigade mitte söömine islamimaailmas).
  

Postmodernistlik antropoloogia

• Catherine Lutz ja PM lähenemise tunnused
  

• uurimus on tehtud kõige abil, mis uurijale parajasti kätte saadav on olnud – konkreetset lähenemisviisi ja suunda ei ole.
  
• Erinevate teooriate osasid võib koos kasutada
  
• Uurimused ei anna selgeid vastuseid küsimustele, mis algselt tõstatati, otsad jäävad lahtisteks
  
• Mõisteid ei defineerita täpselt, uurimuse osad ei ole täpselt määratletud.
  

• Jean-Francois Lyotard
  

• teadmiste brändid.
  
• Üldised tõed ja mõõdupuud puuduvad
  

• Jean Bandrillard
  

• Simulaakrumid . Kas üldse tõsikindel reaalsus on olemas? Reaalsus on vahendatud, elame simulatsioonide maailmas.
  
• Maailm muutub lõpuks üleni hüper-reaalseks
  
• Eriolukordades valida einev suhtumisviis – inimese identiteet ei ole ühene.
  

• James Clifford
  

• kultuurikollaaž – puhtaid kultuurierinevusi enam ei ole.
  
• „unconnected tribes”
  

• Ulf Hannertz
  

• kreoliseerumine, nö maailmakultuuri teke, mis ei ole ühesugune: see on paiguti muundunud kujul üle võetud või poole peale jäänud; enda kultuuri eksootilisus on nö ära lörtsitud.
  
• Toimub ühtesulamine („maailmaküla”) ja samas barjääride kasv
  

Postmodernistliku antropoloogia tunnused:

• Kultuuri mõiste ümberdefineerimine
  
• Refleksiivne analüüs
  
• Ainele ja meetodile orienteerumine
  
• Hüpoteeside kontrollimine
  
• Pmst anything goes . :S
  

Etnograafilised välitööd

• Etnoloogia, kultuuri- ja sotsiaalantropoloogia nurgakiviks.
  
• Enne peaks üldise seisukoha järgi uurima rahva/piirkonna tausta , vältimaks segadusi, mis võivad tuleneda suurest erinevusest.
  
• Mingis mõttes soodne minna ilma eelnevaid teadmisi omamata – eelarvamus puuduks, vahetu kogemus.
  
• Kiiresti peab püüdma sulanduda – see on lihtsam eelnevaid teadmisi omandades.
  

Olulisim meetod: osalev vaatlus

• (Malinowski pärand). Tuleks veeta vähemalt 1 aasta grupis.
  
• Uurija peab püüdma sulanduda maksimaalselt
  
• Kultuuriline kogemus ja teadmised tulevad läbi osaluse
  
• Kombineeritult & integreeritult tuleb ka vaadelda ja dokumenteerida
  
• Liigne sulandumine võib uurimishuvi vähendada, oluline tasakaalu hoida.
  

Ohud:

• Subjektiivsus . Teadlase tegevus ei ole kontrollitav; on ainult eeldus et teadlane on kompetentne .
  
• Dokimenteerimine võib osutuda keeruliseks – andmed võivad olla konfidentsiaalsed, avalikustama ei pea pmst isiklikke & religiooniga seonduvaid andmeid. Keerukas otsustada, mida dokumenteerida; mida mitte. Kõike ei saa esile tuua – liiga intiimne tasand.
  
• Ei sobi „projektilaadsetesse” olukordadesse, et on grupp uurijaid ja viibitakse lühikest aega kuskil. Osalev vaatlus on individuaalne meetod.
  

Välitööde päevik:

• Spontaansuse ja teadusliku ranguse vahekord . Oluline on igapäevaste muljete vahetu jäädvustamine.
  
• Liiga spontaanset päevikut ohtlik pidada, seda võidakse uurija vastu ära kasutada.
  

Valik meetodeid :

• Võrgustikuanalüüs – inimese/grupi suhtlusringkonna väljajoonistamine; nõuab rohkem vaatlust kuna inimeste jutu järgi päris ei saa.
  
• Genealoogiline meetod – kohalike abiga sugupuude välja joonistamine
  
• Ankeetuurimused – väga indiviidikesksed
  
• Sümboliliste interaktsioonide analüüs – jälgida mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid (mida inimesed ei pruugi ise teadvustada). Annab vihjeid konktreetsest käitumisest; häirib inimesi vähem.
  

Intervjuu :

• Sissejuhatav intervjuu (peale seda võetakse inimest hiljem paremini vastu)
  
• Süvaintervjuu
  

• Struktureeritud: küsimused täpselt ette valmistatud.
  
• Poolstruktureeritud: koostatud on küsimuskava, milles on välja toodud teemavaldkonnad, probleemide ring (uuritavatele on meeldivam vähem- formaalne situatsioon)
  
• Struktureerimata: vaba vestlus ; spontaanne kujunemine, inimene räägib mida tahab. Võimaldab saada intiimsemaid vihjeid inimeste mõttemaailma kohta.
  

Informandid:

• Kontakti saavutamine
  
• Eetilised küsimused informandiga suhtlemisel ( selgitamine , miks andmeid vaja on, tihti ei saada aru)
  
• Võtmeinformant: annab keskmisest rohkem infot, vb isegi põhilise info. Mõned inimesed ons elleks eriti sobilikud , kuna mõistavad teadlase soovi; mõnega on hea kontakt lihtsasti saavutatav. Teat rolli mängib vb uuritava edevus – meeldib oma teadmisi välja näidata? Vahel sobib selleks isik, kes asub selle ühiskonna piiri peal. Vb saab inimene selle kaudu tõsta ka oma prestiiži.
  

* Margaret Meadi ja Derek Freemani vastuolu. Samoa saarte rituaalsed neitsid. Näide, et Mead usaldas liigselt oma võtmeinformante.
Poliitilised süsteemid

• Keskendumine üldiselt globaalsele kultuuridevahelisele võrdlevale uurimisele. Huvi rohkem mitte-riiklike süsteemide vastu.
  

Jaotus Service ’i (kes oli evolutsionist) järgi:

• Salk , rühm (band)
  
• Hõim, sugukond (tribe, clan)
  
• Territoriaalne hõimuliit (chiefdom)
  
• Riik
  

Salk

• Ebapüsiv, formuleerub hooajaliselt
  
• Moodustatakse indiviididevaheliste isiklike sidemete alusel.
  
• Hajus suur territoorium, rändlev eluviis, enamasti on paljud omavahel sugulased, autoriteedierinevused peaaegu olematud – mõned tulenevad individuaalsetest erilistest oskustest, vanusest , soost, tegevusaladest. Püsivaid poliitilisi liidreid ei ole.
  
• Teatav sotsio-poliitiline süsteem ilmneb, kui on vaja arendada salkade/inimeste vahelisi suhteid.
  

Hõim, sugukond

• Külad ja sugulasrühmad
  
• Valitsust (keskset juhtimist) ega sotsiaalseid klasse ei ole
  
• Pole kohustuslikke poliitilisi otsuseid
  
• Inimese prestiiži määrab sugu, vanus, isikuomadused
  
• Otsuste rakendus läbi pealiku prestiiži
  
• Põhilised sotsiaalsed üksused – põlvnemisgrupid. Liikmed tunnistavad ühiseid esivanemaid. Emapoolne või isapoolne (sagedasem) põlvnemine. Üsna täpselt teatakse põlvkondi ja esivanemaid, kuigi täpset põlvnemist ei pruugita teada.
  
• Vahel peetakse esivanemaiks loomi/taimi.
  
• Suuline pärimus suudab üldiselt meeles pidada ~5 põlvkonda.
  
• Peamised ametlikud „ organid ”:
  

• külavanemad
  
• „suured mehed”
  
• Põlvnemisgruppide juhid
  
• Külade nõukogud
  
• Sugukondade vaheliste liitude pealikud
  
• Kõigi nende võim on piiratud.
  

• Suur Mees:
  

• tapnud palju vaenlasi (õnnestunud sõjaretkede tähtsus)
  
• on nõid
  
• omab palju naisi
  
• omab palju sigu (rikkuse märk, neid saab tseremooniate tarvis grupile jagada).
  

Hõim, sugukond: Danide näitel.

• Majapidamine
  
• Midagi, mis võõrale näib külana
  
• Naaberkogukonnad – lähemad külad suhtlevad rohkem.
  
• Hõimuliit – midagi sugukonna taolist, 200-1000 inimest; pole territoriaalne üksus, põhineb isiklikel suhetel .
  
• Suure hõimuliidud – lühiajalised sõjalised ühendused
  
• Miski ei ole päritav, kõik põhineb isikuomadustel.
  

• gebu - üldine põlualune;
  
• suurem osa mehi suudab organiseerida 1-2-päevase ühise töö, talgud;
  
• vähem hulk mehi suudavad edukalt läbi viia matmistseremoonia, hoida oma sugukonna pühasid kive, koostada vaatetornirühma või juhtida sõjasalka;
  
• 2 tähtsamat Suurt Meest, kes võivad juhtida sõjapidamist kohalikus ulatuses ja kes juhivad hõimudevahelisi tseremooniaid;
  
• 1 või 2 tähtsamat Suurt Meest, suuremate hõimuliitude sõjapealikud või Suurte Pidude läbiviijad.
  

Territoriaalne hõimuliit

• Pärineb sugulusel aga juurdepääs elatusvahenditele on diferentseeritud .
  
• Poliitiline struktuur on püsiv, juhtkond formaalne, nende võim püsiv ja pärilik.
  
• Asustus tihedam ja püsivam kui salga/hõimu puhul
  

Riik

• Keskse valitsusega ja arenenud sotsiaalmajandusliku kihistusega poliitiline struktuur
  
• Olemas on keskvalitsus , seaduste sundiv jõud, maksukogumine, armee .
  
• Intensiivne põllumajandus, suured linnad, spetsialiseeritud majandus, väliskaubandus
  
• Ideoloogia.
  

Majandusetnoloogia
Etnoloogia (ja antropoloogia) uurib majandussüsteemide kultuuridevahelist varieerumist, kuidas majandussüsteemid on seotud toidu hankimise viisidega. Samuti on olulised sotsiaalsed erinevused (klassi-, soo-) või nende puudumine, perekonna ja sugulusvormid ja poliitilised süsteemid.

• Majandus on kogukonna elatusvahendite tootmise, jaotamise ja tarbimise süsteem;
  
• Võrdlev majandusteadus - eri ühiskondade majandussüsteemide uurimine.
  
• Formalistid – üldiste majandusseaduste pooldajad (kasumiprintsiip);
  
• Substantivistid – relativistlik suhtumine majanduse toimimise seaduspärasustesse.
  

Uuemad majandusetnoloogilised suundumused

• Holistlikud (rõhutavad terviku esmasust selle osade ees);
  
• Võrdlevad;
  
• Etnograafia-kesksed.
  

Majandusetnoloogia kirjeldab inimeste poolt loodud kaupade tootmise, jaotamise ning tarbimise viise;

• Kuidas on tootmine, jaotamine ja tarbimine organiseeritud eri ühiskondades? Keskendutakse inimkäitumise süsteemile, organisatsioonile;
  
• Mis motiveerib inimesi eri kultuurides tootma, jaotama või vahetama ning tarbima? Keskendutakse indiviididele, kes osalevad majandussüsteemis.
  

Kütid, kalurid, korilased:

• Asustustihedus : väga madal
  
• Kogukonna suurus: väike
  
• Rändlemine/püsiasustus: rändlev/poolrändlev
  
• Toidunappus: harva
  
• Kaubandus: minimaalne
  
• Spetsialiseerunud käsitöölised: pole
  
• Erinevused rikkuses: üldjuhul pole
  
• Poliitiline juhtkond: mitteformaalne
  

Aiapidajad (kõplapõllundus)

• Asustustihedus: keskmine
  
• Kogukonna suurus: keskmine
  
• Rändlemine/püsiasustus: põhiliselt paiksem
  
• Toidunappus: harva
  
• Kaubandus: minimaalne
  
• Spetsialiseerunud käsitöölised: vähe või pole üldse
  
• Erinevused rikkuses: pole
  
• Poliitiline juhtkond: ajutised poliitilised liidrid
  

Karjakasvatajad

• Asustustihedus: hõre
  
• Kogukonna suurus: väike
  
• Rändlemine/püsiasustus: rändlev/poolrändlev
  
• Toidunappus: tihti
  
• Kaubandus: väga oluline
  
• Spetsialiseerunud käsitöölised: pole
  
• Erinevused rikkuses: keskmised
  
• Poliitiline juhtkond: ajutine ja alaline
  

Intensiivne põllumajandus

• Asustustihedus: kõrge
  
• Kogukonna suurus: suur
  
• Rändlemine/püsiasustus: püsiasustus
  
• Toidunappus: tihti
  
• Kaubandus: väga oluline
  
• Spetsialiseerunud käsitöölised: palju
  
• Erinevused rikkuses: märkimisväärsed
  
• Poliitiline juhtkond: palju alalisi poliitilisi liidreid
  

Vahetussüsteemid:

• Vastastikune vahetus – kaupade & teenuste vahetamine umbkaudselt võrdselt kahe indiviidi/grupi vahel teatud rituaali saatel. Väärtusi ei hinnata eriti täpselt, raha üldiselt pole.
  
  • Üldistatud (lähedalt seotute vahel jagatakse üldiselt kõike), tasakaalustatud (kasumit ei püüta saada, umbes võrdses väärtuses kaubad ), negatiivne ( laenaja peab rohkem pärast tagasi andma);
    
  • Barter (vahetus gruppide vahel. Üks selle vorme on vaikne kaubandus).
    
• Ümberjaotamine – kaubad liiguvad teatud kesksele kohale (turule) ja seal jaotatakse need ümber. Keerukamas süsteemis toimub see maksude kogumise kaudu.
  
• Turuprintsiip – kasule orienteeritud, riikides, kaupu/teenuseid müüakse; hind kujuneb vastavalt pakkumise ja nõudluse suhtele.
  

Religioonietnoloogia
Religioon:

• uskumused ja käitumisviisid, milliste abil inimesed püüavad lahendada tähtsaid probleeme, mida ei saa lahendada tuntud tehnoloogiate rakendamisega või organisatsiooniliste tehnikatega;
  

• usk üleloomulikesse olenditesse ja jõududesse.
  
• Kultuuri osana & tunnusena on religioon universaalne.
  

• Üleloomulik – jõud, mis usutakse olema mitteinimlikud või mitte alluma loodusseadustele.
  
• Antropomorfiseerimine – tendents omistada elututele asjadele isikuomadusi.
  

Religiooni tekke hüpoteesid:

• Animism - usk hingestatud olenditesse, mis elustavad loodust (Edward Tylor, 1873). (magamine, minestamine – elutu keha, nägemused)
  
• Animatism - usk maailma hingestavatesse mitteisikulistesse üleloomulikesse jõududesse (Robert Marret, 1909).
  
• Psühholoogilise projektsiooni hüpotees – (Freud) – Isa kujust tulenev: suur, võimas, teab kõike: kultuurilisel tasandil projitseeritakse edasi.
  
• Maagiline hüpotees – (Malinowksi) – rahuldamaks kindlustunde vajadust ebakindlates oludes; kontrollitunde vajadus! Inimene sunnib üleloomulikke jõude oma tahte järgi. Universaalne igas kultuuris.
  
• Totemistlik hüpotees – (Durkheim) – Inimestevaheliste sidemete tekitamiseks; kollektiivne ühtsus; põhjendab grupi eksistentsi. Sotsiaalse ebakindluse ületamiseks, kokkukuuluvustunde tekitamine.
  
• W. James - Religioon on seose tunnetamine millegi enesest suuremaga.
  
• K. G. Jung - Religioon aitab inimestel lahendada oma sisemisi konflikte ja saada täiskasvanuks.
  
• E. Fromm - Religioon aitab inimestel luua väärtustevõrgustikku.
  
• Maslow - Religioon võimaldab inimestele maailma transtsendentaalse mõistmise.
  

Religioossete kujutelmade varieerumine ehk mis seda piirab?

• inimeste ettekujutusvõime on piiratud
  
• praktilised- loogilised tingimused – kui vajadused on sarnased, on religioon sarnane. Tihti uskumustel praktiline alus (lehmade pühadus ja puutumatus Indias oli mingil aja hetkel kasulik; seega keelustas selle ka religioon)
  
• sotsiaalsed tingimused – luuakse ühiskonna enda mudeli järgi religioosne süsteem.
  

Üleloomulikud jõud:

• mana - mida saab katsuda ;
  
• tabu - mida ei saa katsuda.
  

Üleloomulikud olendid :

• mitteinimlikku päritolu - jumalad, vaimud;
  
• inimlikku päritolu - kodukäijad, esivanemate vaimud.
  

Viisid üleloomulikuga suhtlemiseks:

• loitsud , palved;
  
• keha ja mõistuse mõjutamine (saavutamaks eriline teadvuse seisund);
  
• simulatsioon (asjade imiteerimine);
  
• püha toidu söömine;
  
• ohverdamine .
  

Religioossed spetsialistid :

• preestrid;
  
• šamaanid – suudavad ise üleloomulikuga ühendust võtta ja seda mõjutada;
  
• meediumid – vahendavad vahendavad jumalate & vaimude sõnumeid, ei tee ise selleks spetsiaalselt midagi;
  
• prohvetid – sotsialiseerivad / formaliseerivad nägemuse, sõnumi.
  

Rituaalid :

• Siirderiitused (tsüklilised, struktuurse loogikaga, elu sujuva kulgemise garantiiks):
  

• separatsiooniriitused
  
• üleminekuriitused
  
• ühinemisriitused
  

• Intensiivistamise riitused ( kriiside vms puhul)
  

Maagia, nõidus:

• Sümpateetiline – sarnane tekitab sarnast
  
• Kontaktmaagia – objektid mis on korra kokku puutunud mõjutavad teineteist edasi
  

Religioossed muutused

• Revitalisatsiooniliikumised - uute põhjendustega vana religiooni elustamine.
  
• kargokultused (Melaneesias nt) – teatud jõud toovad lääneliku heaolu.
  

• koloniaalse vmt surve olemasolu;
  
• inimesed tunnevad , et neil võiks olla rohkem kui neil on;
  
• vähesed kultuurikontaktid Läänega.
  

Abielu ja soorollid:
Abielu kui lepinguline suhe, milles mees ja naine rajavad juurdepääsu üksteise seksuaalsusele. Samuti on see teatud koostöövorm. Seksuaalne suhtlemine on ainus universaalne abielutunnus.
Abieluvormid:
Monogaamia – kui koos elavad üks mees ja üks naine (üldjuhul). Kultuuriideaaline eksisteerib see ainult 10% maailma ühiskondades. (Kuigi võib tunduda, et see on peamine abieluvorm). Võib eristada ranget monogaamiat (1 abikaasa terve elu peale).
Polügaamia – mitme abikaasa pidamist, omakorda jaguneb kaheks vormiks.

• Polügüünia – selline abieluvorm, kui üks mees on abielus mitme naisega.
  

• Meeste suremus (ühiskonnad, mis sõdivad palju ja mehed hukkuvad sõdades)
  
• Tööjõud (ühiskonnad, kus on vaja, et pere koosneks suuremast hulgast töövõimelistest inimestest, üldjuhul põlluharimisega tegelevad ühiskonnad, kuna naised on tähtis komponent põllutöödes)
  
• Prestiiž (Naiste kaudu saab demonstreerida oma rikkust ja tähtsust).
  
• Naiste motiivid (mida rohkem naisi on, seda vähem peab igaüks tööd tegema, see tuleb naistele endile kasuks).
  

• Polüandria – mitmemehepidamine (selliseid ühiskondi on maailmas leitud ainult 6, näiteks Nepaali mõnes piirkonnas).
  

• Demograafilise kontrolli mehhanism (levinud sellistes ühiskondades, mis paiknevad ekstreemsetes oludes, kus on raske toiduaineid toota ja kus ei taheta , et laste arv oleks väga suur)
  

Perekond – koos elav sugulaste grupp, mille moodustavad naine, tema poolt kasvatatavad alaealised lapsed ja vähemalt üks täiskasvanud mees, kes on seotud perega kas abielu teel või veresuguluse kaudu.
Perekonna vormid:
Tuumperekond – Selline perekonna vorm, kus koos elavad mees, naine ja nende alaealised lapsed. (90% ühiskondadest arvavad , et see on kõige normaalsem kooselu vorm)
Suurpere – tuumperede ühendus, mis on seotud veresuguluse ja kooselamise kaudu. Üldjuhul näeb välja nii, et elab ühes kohas mees naisega ja nende lapsed elavad oma peredega samas majapidamises . (Levinud põllumajanduslikes ühiskondades, suurendab majanduslikku teovõimet).
Grupiabielu – kui mitu meest ja naist omavad korraga seksuaalset juurdepääsu üksteisele
Leviraat - tava, mille kohaselt lesknaine abiellub oma surnud mehe vennaga. (majanduslik ja sotsiaalne põhjus – et sugukondade liit ei lõpeks)
Sororaat – kui leskmees abiellub surnud naise õega.
Seeriaabielu – selline abieluvorm, kui mees ja naine elavad koos mitme järjestikuse partneriga. (a la 5 aastat abielus, siis võtavad uue). Kokkuleppeline.
Kooselu vormid:
Patrilokaalne – asutakse elama mehe isa kodu lähistel
Matrilokaalne – kui asutakse elama naise isa kodu lähistel.
Avunkulokaalne – mehe ema kodu lähistele asutakse elama
Bilokaalne – võib valida kumma vanema juurde minna
Neolokaalne – igaüks ise valib, kus elab
Tavad:
Kuvaad – selline tava, et kui mees teeskleb sünnitust. Kui naine jääb rasedaks, ei pööra kogukond sellele mingit tähelepanu ning temaga suheldaske nagu midagi poleks midagi juhtunud ja kui sünnitamise aeg läheneb ja siis ta vaikselt ronib kusagile hütti. Aga kogukond suhtleb mehega ja mees käitub nagu rase ja kirjeldab tunnet . Kui naise sünnitamise hetk on käes, on ka mees kusagil majas ja teeskleb täie rauaga nagu tema hakkaks sünnitama, oigab ja ägiseb, kõik rahvasumm on mehe juures abistamas. Kõik käituvad nii, nagu mees sünnitaks. Kui naine on sünnitanud, läheb ta tagasi igapäevaste tööde juurde, mees aga lesib voodis, kõik toovad talle kingitusi. Põhjus ehk selles, et on kuidagi vaja markeerida, kes on isa.
Pruudiluna – peigmehel tuleb maksta pruudi perekonnale, et abielluda . (Kompensatsiooniks, et tööjõud on ära võetud. Võib olla nii sümboolne kui määratletud. Kinnitab sotsiaalse lepingu sugukondade vahel)
Pruuditeenistus – sarnane pruudilunale, põhineb sellele, et pruut on hea tööjõud ja selle kompenseerimiseks peab peigmees mingi perioodi pärast abiellumist veetma oma äia peres ja tegema seal tasuta tööd ja alles siis võib naisega minna kusagile mujale.
Pruudirööv – Kuulus tava, röövitakse pruut ning kui peigmees suudab pruuti enda valduses hoida mingi kindla aja, saab ta täie õiguse pruudi üle. Vahepealsel ajal võidakse pruut tagasi röövida.
Seks:
Kõige rohkem valetatakse seksi teemal.
Ameeriklased on välja uurinud, et 69% ühiskonnas harrastavad mehed abieluvälist seksi regulaarselt ja 57% ühiskondadest harrastavad regulaarset abieluvälist seksi ka naised.
54% maailma ühiskondadest lubab ka meestele abieluvälist seksi. Naistele lubab sedasama ainult 11% ühiskondadest!
Peter Freuchen – juba enne I MS hakkas käima Gröönimaal, eriti põhjaosas. Ta kirjeldab ühes raamatus, et kui ta sinna sõitis, jäi Kopenhaagenisse maha tema pruut pisarsilmil. Mingi hetk saab kirja, et pruut on tal abiellunud vahepeal ja siis ta on seal jääväljade vahel ja on murest murtud. Mingi hetk tuleb Gröönimaa naabrimees, kes pakub ühte naist oma kahest. (Mees kahe naisega on kõige halvem variant). Naabrimees andiski siis noore ja riiakama naise ära nädalaks ajaks. Freuchen võtab selle naise kaasa (naine väga vastumeelselt kisti kaasa). Nädalase seks-retke ajal oli kõik fantastiline , Freuchen arvab ,et on suur armastus jne. Kui jõuavad tagasi, siis naine läheb naabrimehe juurde tagasi ja see oli justkui teenuse pakkumine, mõistab Freuchen.
Teine situatsioon, et Freuchen oli oma taani sõpradega Gröönimaal. Kelgukoerad kenasti puhanud, süüa on. Samas möödub üks teine voor rakendeid, kus koerad on väsinud, ning et koormat kergendada, on naised pandud järgi jooksma . Taanlased otsustasid rakendi peatada ja pakkuda grööni naistele oma rakendis istet. Naised hakkasid kihistama, ning selgus, et see aseme pakkumine rakendis on tegelikult ettepanek seksiks.

• On välja uuritud, et on igas ühiskonnas teatud perioodid, kui tuleks hoiduda seksist (sünnitusjärgne jne). Kui pikk see periood on, on väga varieeruv (n. Uus- Guineas 5 aastat, periood sellepärast pikk, et elati suht vaeselt ja sellepärast, et ema keskenduks ainult lapsele ning lapse heaolu saaks garanteeritud.
  
• Homoseksualism on üldjuhul keelatud. Samas on erinev see, mida homoseksualismiks peetakse. Näiteks see, kui mees sööb kastreerimata sea liha, peetakse teda homoks. Tolerantsemad ollakse sellistes ühiskondades, kus on tõsine toidunappuse oht ning ei taheta rahvaarvu väga tõsta.
  

Soorollid:
Naturistid – konservatiivsemal seisukohal. Nende seisukoha järgi on mees ja naine olemuslikult, bioloogiliselt erinevad.
Nurturistid – kõik soorollid on õpitud, ühiskond võib mõjutada nende soorollide kujunemist nagu ise tahab. Ühiskond õpetab kõike. Ühiskond nõuab mehelt ja naiselt erinevaid rolle ja juba vanemad kasvatavad oma lapsi erinevalt sõltuvalt soost.
Miks on erinevad soorollid?
Jõuteooria – kuna mees on naisest üldiselt tugevam, mehe füüsiline ülesehitus soodustab seda, et tal on lihtsam teostada suhteliselt kiireid lühiajalisi ja palju energiat nõudvaid tegevusi. Need, mis mehele sobivad looduslikult paremini. See tingibki pea universaalsed soorollid ja ülesanded. Mees teeb raskemaid töid, mis nõuavad lühiajalisi suurema jõu rakendamisi.
Lastekasvatusteooria – naised teevad üldjuhul seda, mis on ühendatav laste kasvatamisega . Üldjuhul tegelevad sellega naised (kuigi on ka ühiskondi, kus on vastupidi). Toimetavad kodule lähemal.
Majandusliku pingutuse teooria – tendents on see, et tegeletakse materjalidega, mida on ise kogutud. Kui mees käib jahil, siis ta ka ainult ei lähe jahile ja ei lase looma, vaid ta ka valmistab endale jahindusega seotud töövahendid, nülib looma jne. Seal, kus kellelgil suurem kompetents kujuneb, seda tehakse. Rollid on kujunevad.
Ohuteooria – mehed teevad ohtlikumaid töid ja tegelevad ohtlikumate tegevustega üldse. See on kujunenud sellepärast, et meeste suremine pole ühiskonnale nii ohtlik kui naiste suremine.
Naiste ja meeste suhteline staatus:

• Avalik tase – Kui palju tähtsust omistab ühiskond naistele võrreldes mehega
  
• Kui palju võimu ja autoriteeti on naisel mehega võrreldes
  
• Millised õigused on naisel ja mehel tegemaks seda, mida nad tahavad teha.
  

85% ühiskondadest on avalikud liidrid ainult mehed.
88% ühiskondadest ei osale naised aktiivselt poliitikas.
Kus naise majanduslik tähtsus on suurem, on ka tema staatus kõrgem. Seal, kus on sõjaline tähtsus suurem, on mehe staatus kõrgem. Naise staatus on kõrgem seal, kus sugulussüsteem ja abielupaari elukoht seostub ema liiniga .
Sotsialisatsioon – järgnevate põlvkondade lülitamine kultuuri.
KULTUURIMUUTUSED
Evolutsionistlik vaade:

• Metslus – barbaarsus – tsivilisatsioon
  
  • Animism – polüteism – monoteism
    
  • Hõim – riik – impeerium .
    

Areng toimub primitiivsemalt astmelt täiuslikkuse suunas.
Fukntsionalistlik vaade:
Ka teise lähenemiste pooldajad näevad muutumisi, sh ka funktsionalistid, kes jälgivad rohkem kaasaega, aga panevad ka siiski muutusi tähele.
Malinowski: Kultuurimuutus on protsess, mille käigus ühiskonna kehtiv korraldus, ehk siis selle sotsiaalne, vaimne ja aineline tsiilisatsioon muudetakse ühest tüübist teise.
Malinowski sõnul on kultuur muutuv nähtus.
Robert Redfield (1941): individualiseerumine ning kultuuriline desorganisatsioon
Uuuris külakogukondi ja leidis, et väikesed, isoleeritud külakogukonnad satuvad järjest suuremasse kogukonda ning toimub individualiseerumine, üksikisik tõuseb järjest rohkem esile.
Kultuurimuutuste liigid 1

• Innovatsioon – kultuurimuutused toimuvad läbi innovatsioonide, uuenduste . Mõeldakse välja midagi uut, laenatakse kusagilt teisest ühiskonnast mingi kultuurielement mida seni ei tuntud ja laenava ühiskonna seisukohast on see uuendus. Selle vaate taga on selline arusaam, et ühiskondades on olemas teatud põhjused muudatuste tunnustamiseks ja tõrjumiseks. See, mis näib sobivat , võetakse üle. Kätkeb arusaama, et ühiskonnas on sellised uuendusmeelsed inimesed, kes mõtlevad ise uuendusi välja või oskavad võtta uuendusi teistest kultuuridest. Positiivne vaade kultuurimuutustele. Ühiskond täiustub
  
• Akulturatsioon – negatiivne vaade, hinnang kultuurimuutustele. Tähendab kultuuri kadumist. Läbi uuenduste, mis võetakse teistelt ühiskondadelt, kaotab ühiskond oma eripärased jooned ja muutub sarnaseks mingi domineeriva ühiskonnaga. Iseloomulikud tunnused kaovad.
  

* Emamaa surub kolooniatele peale euroopalikku kultuuri ja kohalik kultuur kaob. Kohalikud ise pole aktiivsed uuenduste vastuvõtmisel, vaid neid sunnitakse vastu võtma.

• Revitalisatsioon (Anthony Wallace 1956) Kui akulturatsioon muutub väga lõplikuks ja võimsaks, see võib esile kutsuda teatud kultuurilisi revitalisatsioone, tahetakse oma kultuuri juurde tagasi pöörduda, tekivad taaselustamisliikumised, on oma raskuspunktiga religiooni vallas. See pole ainult vanade uskumuste tagasiihaldamine vaid sisaldab sageli ka olmeküsimusi (et mitte süüa valgete inimeste toitu, kanda nende riideid , suhelda nendega). Tekib tõrjumine. Taaselustamine ei vii kunagi täpselt alguspunkti tagasi, vaid tuleb mingi täiesti uus olukord, aga inimeste püüdlus on jõuda tagasi algse olukorra juurde. Taaselustamine ei ole domineeriva ühiskonna poolt välja pakutud , vaid tuleneb allasurutute omal initsiatiivil, igas ühiskonna elus aspektis üritatakse ära kaotada need domineerivad ühiskonna aspektid.
  

• Assimileerumine: a + b + c = a
  

Kõik muudetakse ühetaoliseks, üks domineeriv kultuur. (Nõukogude Liidu näide, püüdlus, et kõik muutuksid venelaste sarnaseks, see oli nagu määratletud, et venelased olid kõikiühendav rahvus)

• Sulatusahi: a + b + c = x
  

Tulemuseks hoopis mingi uus ühiskond, uus ühiskond, tekib uus kultuuriidentiteet. Klassikalise ameerika ühiskonna järgi tuleb see. Kui sinna emigeerusid erinevad rahvused, said nendest ameeriklased. Deklaratiivselt oli see ka NSVL ametlik rahvuspoliitika (kõik rahvad oleksid NSVL kogunenud ja nendest areneb välja täiesti uus kvaliteet, mida nimetatakse nõukogude rahvaks). Samuti räägiti 80-ndate teisel poolel, et pole serblasi, horvaate, bosnialasi, kõik on Jugoslaavlased. Sulatusahi on problemaatiline

• Kultuurimosaiik a + b + c = a + b+ c
  

Kui saavad kokku kolme erineva etnilise grupi liikmed ja ei juhtu midagi, kõik jätkavad kooseksisteerimist, mingit sulandumist ei toimu, keegi kedagi alla ei neela.
Doominoteooriad – muutused kultuurides järkjärgult, alguses ühes valdkonnas, mis kutsub esile muutusi teistes kultuurivaldkondades.
Melville Herskovits (1930-nad) (esimene afroameeriklaste uurija, algselt oli seisukoht see, et mustanahalised, olles sattunud ameerikasse, võtsid kõik ameerika kultuuriideaali üle, peale nahavärvi ei erista neid. Herskovits uuris ja leidis, et aafrika tausta on võimalik leida päris palju kui hoolikalt leida, nimetas seda afrikanismiks – aafrikast säilinud kultuurijooned. Kõige kergemini loobuvad aafriklased majandusest ja sotsiaalne struktuur (kes olid ühe laeva peal toodud ameerikasse, need suhtlesid rohkem ja hakkasid üksteist sugulaseks pidama , sotsiaalse struktuuri mehhanism oli aafrikast pärit aga mõjutatud sellest, kuidas oli ameerikasse liikumise tõttu see segi pööratud). Kõige raskemini loobuti religioonist. (näiteks 1990-ndatel leiti NY City-st salajasi religioosseid rühmitusi).
Franklin Frazier (1968)

• Kultuurikontaktid – vaatas asja nii, et kultuurimuutused toimuvad läbi kultuurikontaktide ja need toimuvad etapiti erinevates ühiskonnavaldkondades. Esitab muutuste jada, kuidas need muutused üksteisele järgnevad. Esimesena toimuvad muutused eeskätt majanduses, siis järgnevad poliitikas, ühiskonnakorralduses ja lõpevad kultuurilistes väärtustes.
  

John Bodley (1982)

• Piiride rikkumine , ülekaalukas sõjajõud ja administratiivsed ümberkorraldused.
  

Tema näeb samuti kultuurimuutusi selles valguses, et normaalses olukorras ükski põlisrahvaste kogukond ei muutu, aga muutused toimuvad euroopaliku või ameerikaliku pealetungi tõttu. Kuidas domineeriv ühiskond peael surub: 3 järku Bodley arust: esimene piiride rikkumine (on mingi tasakaal, aga domineeriv ühiskond rikub seda tasakaalu – saabub rohkem kaupmehi, misjonäri, ametnikke. Mingi hetk läheb emamaa esindajate hulk suureks ning seetõttu rikuvad nad igas mõttes piire . Põlisrahvastik hakkab protesteerima selle vastu, sellele järgneb teine etapp – ülekaaluka sõjajõu kasutamine. Emamaal on rohkem sõjalisi ressursse. Jätkub kolmas faas, rahulike ametlike ümberkorraldustega. Viiakse uuele tasemele ja kinnistatakse.
Põlisrahvaste reaktsioonid survele:
Bodley:

• Ignoreerimine – alguses püüavad põliselanikud ignoreerida valgeid vallutajaid.
  
• Kõrvalehiilimine – kui ignoreerimine ei kanna vilja, rakendatakse kõrvalehiilimist, hoidutakse kontaktidest valgete inimestega. Ainult teatud piirkondades on võimalik (väikesed ühiskonnad, pole palju liikmeid, suur taganemismaa. Näiteks vihmametsad, kõrbed).
  
• Avalik vastupanu – üldjuhul viib katastroofini, tavaliselt pole edukas olnud põlisrahvaste poolt. Domineerival ühiskonnal on alati rohkem ressursse.
  

Muutus või püsimine:

• Preston (1997)
  
  • Problemaatiline eristada – Räägib seda, et kultuurimuutused on kompleksed ja tähendavad muutusi nii poliitikas, majanduslikes struktuurides, ühiskonnas, kultuuris. Inimesed sageli tunnetavad oma identiteeti muutumatuna. Nähakse, et konkreetsed asjad muutuvad, ühiskond areneb, poliitika muutub, aga on mingi asi, mis püsib. Kui nähakse kõike muutumises, siis kultuuri mingeid elemente nähakse püsivana, seetõttu on problemaatiline eristada, kas kultuur muutub või püsib
    
• Appadurai (1997)
  
  • Identideetide pealesurumise problemaatika . Käsitleb sellist küsimust, et iga riik püüab välja töötada teatud riiklikku identiteeti. Et inimesed tunneksid end selle riigi kodanikena, kuidas see viiakse konkreetsete kogukondadeni, etniliste rühmadeni, inimesteni. Kuidas neile kõik selgeks tehakse. Mida ühtsemat identiteeti peale surutakse, seda enam aktiveeruvad mingid kohalikud identiteedid.
    
• Foucault (1980)
  
  • Ka kõrvalehoidjad osalevad võimu teostamises. Kui vaadata kogu võimusituatsiooni ühiskonnas tervikuna, siis pole kedagi, kes poleks osaline selles võimu diskursuses. See, kes on mittedomineeriv pool või püüab kõrvale hoida, sellist osapoolt pole, kõik võtavad osa võimu teostamisest. Kõigil on aktiivne osa(??)
    

Marksistid: muutused paratamatud. On olemas mingid seaduspärad, toimuvad paratamatud muutused, mis on suunatud lõppeesmärgi poole. Kõigi muutuste aluseks on majandus, mis moodustab ühiskonna majandusliku baasi. Ühiskonna sotsiaalne struktuur ehk pealisehitus, mida majanduslik baas mõjutab. Kui näeme, kuidas majandus areneb, ülejäänud on juba sekundaarne.
Levi-Strauss: muutused tühised. Kultuurimuutustel pole mingit sisulist tähtsust, mis kultuur on. Meie mõtlemisstruktuur on universaalne ja kõik tuleneb meie mõttestruktuurist. Need kultuurimuutuse mida me ühiskonnas näeme on pealiskaudne virvendus võrreldes sellega, mis kultuur on.
Lotman: areng ja identiteedi püsimine. Kultuuri püsimise ja muutuste vahekord on segane.
Suurte tsivilisatsiooniliste arengute teooriate väljatöötajad Toynbee , Schpengler, Gumiljov , Huntington jätavad üldjuhul kõrvale neljanda maailma. Suured tsivilisatsioon määravad kõik, primitiivsed inimesed sörgivad kusagil sabas .
Pole üldist kultuurimuutuste teooriat 
Rakendus ja eetika
Rakenduslik külg:
Rakendusetnoloogia ja –antropoloogia all mõeldakse mitmesuguseid tegevusi, mille abil etnoloogid ja antropoloogid saavad mõjutada praktiliste probleemide lahendamist eri ühiskondades.
Koostöö võib toimuda praktiliselt kõigiga. Ühiskond peab olema valmis, et aktsepteerida seda, mida tavaliste kultuuri uurijatel pakkuda on. Kui distsipliinid on väga rakenduslikult alguse saanud. Pärast II ms on domineerinud akadeemiline suund, et me teeme rohkem teadust. 1990-ndatest rakenduslikud sfäärid tulevad aina rohkem esile. Millised siis võivad rakendusvaldkonnad olla: majandus, arhitektuur, kriminaalõigus, tööhõive, põgenikud, linna planeerimine , looduskaitse jnejnejne, rakendusvaldkonnad on lõputud.
Rakendusvalkonnad on ette nähtud kohalike kogukondade abistamiseks nende sotsiaalsete ja kultuuriliste eesmärkide saavutamisel. Selle asemel, et uurida kogukonda, uuritakse kogukonna jaoks.
Patriootiline kohustus riiki teenida? (II maailmasõda ja Vietnami sõda) – tänapäevase uurimiseetilsie strateegia kujunemine.
(Ruth Benedict: Chrysanthemum and the Sword )
Eetiline pool:
Tagasiside
Ekspluateerimine , autoriõigused
Respekt
Anonüümsus
Teadlastel on keelatud riigiga koostööd teha, kui riik tahab halba teha nendele inimestele.
20