MURDED Kohamurded on samas maakohas elavate inimeste ühine keel, mis erineb rammatiliselt, fonoloogiliselt ja leksikaalselt teistest kohamurretest. Kohamurre oli kunagi ainus keel, mida eesti inimene valdas, varieerus sotsiaalselt ja situatiivselt. Murdevorm ehk murdesõna on selles murdes esinev vorm/sõna, mis erineb normikeele sõnast või vormist (nt. -nd on murdevõrm, -nud normikeelne). Keelegeograafia ehk dialektoloogia on meetodite võrk murrete erinevuste uurimiseks, tekkis 19.sajandil. Sündis, et testida hüpoteesi häälikumuutuste regulaarsuse kohta; leidis, et tegelik keel on varieeruv ja muutused reeglipärased. Meetodid: a) murdeline varieerumine on seotud keeleliste uuendustega regioonis; b) oluline on ajalooline dimensioon; c)informantide valik, küsimustik, keelekaardid: - informantide valik: otsiti puhast murret (teistest allkeeltest puutumata) enamasti olid uurimisobjektideks
uuendusel pole selgelt eristatavat funktsiooni, ei suuda klassikaline strukturalism sellega midagi peale hakata. Eristus: parole 'kõne' ja langue 'keel'. Muutused kõnes ei oleks justkui tõsised, tähelepanu väärivad jne. Keelekollektiive peetakse ühtlaseks, idiolekt (individuaalne kõnepruuk) ei mahu strukturalistlikku skeemi. Klassikaline dialektoloogia (keelegeograafia): keele varieerumine ruumis (kohamurded). Erinevused on seletatavad vahemaadega (muutused ei levi ühe kiirusega). Inimesed elasid võrdlemisi paikselt. ,,Autentsuse" otsimine: keelenäiteid taheti võimalikult ,,autentselt" keelejuhilt (vanem isik, võimalikult vähese haridusega, võimalikult paikne, vanemad sündinud samas kohas jne). Isogloss joon murdekaardil, eraldab erineva keelekasutusega alasid.
lõpuleviimiseks senisest suuremaid uurija- ja uurimisressursse. Püüan järgnevalt eesti murrete uurimisseisu iseloomustades sedagi näidata. Eesti murdeuurimine aastatel 1992-2002 1991. aasta detsembris toimus Emakeele Seltsi murdekonverents, millel arutati uut olukorda, kuhu eesti murdeuurimine oli jõudnud (vt Meri 1992). Leiti, et Saareste jt poolt 1920. aastatel algatatud viisil eesti murdeid koguda ja uurida enam hästi ei saa. Konverentsil tutvustati ka eesti dialektoloogia uusi suundi, näiteks eesti murrete elektroonilisi andmebaase (Viks 1992), sotsiolingvistilist murdeuurimist (selle järelkajaks artikkel Org jt 1994), murde kui kõnekeele uurimist jne. Tekkis mõte saata nagu sõdadevahelisel ajal taas üliõpilasi Emakeele Seltsi stipendiaatidena murret koguma, nüüd aga selleks, et fikseerida sotsiodialektoloogia meetodeid kasutades eesti murrete tegelik olukord 1990. aastatel. Sellest ideest sündis Emakeele Seltsi
Muutused kõnes ei oleks justkui tõsiselt võetud, tähelepanu väärivad jne. 4. Keelekogukondi peetakse ühtlaseks, homogeenseks. Ometi ei ole mõeldav, et kogu keelekogukonna liikmed (nt kõik soome, saksa, jaapani jms keele kõnelejad) käituvad alati ühtemoodi. Individuaalne keelekasutus e. idiolekt ei mahu strukturalistlikku skeemi. Strukturalism ei uurinud aga tegelikku keelekasutust, vaid ideaalset keelekuju, kirjakeelt jms. 5. Klassikaline dialektoloogia (keelegeograafia) püüdis seletada ka sünkroonilist varieerumist, nimelt ruumis (kohamurded). Erinevused on seletatavad vahemaadega (muutused ei levi ühe kiirusega). Inimesed elasid võrdlemisi paikselt. ,,Autentsuse" otsimine: keelenäiteid taheti võimalikult ,,autentselt" keelejuhilt (vanem isik, võimalikult vähese haridusega, võimalikult paikne, vanemad sündinud samas kohas jne). 6
Muutused kõnes ei oleks justkui tõsiselt võetud, tähelepanu väärivad jne. 4. Keelekogukondi peetakse ühtlaseks, homogeenseks. Ometi ei ole mõeldav, et kogu keelekogukonna liikmed (nt kõik soome, saksa, jaapani jms keele kõnelejad) käituvad alati ühtemoodi. Individuaalne keelekasutus e. idiolekt ei mahu strukturalistlikku skeemi. Strukturalism ei uurinud aga tegelikku keelekasutust, vaid ideaalset keelekuju, kirjakeelt jms. 5. Klassikaline dialektoloogia (keelegeograafia) püüdis seletada ka sünkroonilist varieerumist, nimelt ruumis (kohamurded). Erinevused on seletatavad vahemaadega (muutused ei levi ühe kiirusega). Inimesed elasid võrdlemisi paikselt. ,,Autentsuse" otsimine: keelenäiteid taheti võimalikult ,,autentselt" keelejuhilt (vanem isik, võimalikult vähese haridusega, võimalikult paikne, vanemad sündinud samas kohas jne). 6
Keelte liigitusalused Genealoogiline Areaalne Sotsiolingvistiline(kasutus ja staatus ühiskonnas) Tüpoloogiline Sotsiolingvistika teke ja olemus Traditsiooniline murdeuurimine ehk dialektoloogia Varieerumine-etnometodoloogia, sotsiaalsed võrgustikud, keeleline identiteet Sotsiolingvistika on keeleteaduse suund, milles empiiriliste meetoditega uuritakse keele kasutamist ühiskonnas. Varieerumine ---geograafiline-murded e. dialektid ---sotsiaalne(vanus, sugu, sotsiaalne klass)-sotsiolektid(släng)-idiolekt e üksikisiku keel ---situatsiooniline(stiil, formaalsuse aste, lambi laused ühesõnaga emotsioonist)- registrid Sotsiolingvistika uurimisobjektid ja meetodid
Keeleteaduse alused MÕISTED Loomulik keel ehk emakeel ehk esimene keeleteadus. ALLKEEL erinevad keelekujud (släng, argikeel, üldkeel, ametikeeled) IDIOLEKT isikukeel FORMAALKEEL kunstlikult loodud märgisüsteem, tehiskeel, mis on välja arendatud teaduslikke ja tehnilisi eesmärke silmas pidades OBJEKTKEEL üksikkeel, mis on uurimise objektiks METAKEEL kirjeldustes kasutatav keel KOMMUNIKATSIOON suhtlus KÕNE kahe inimese vaheline keeleline suhtlus SÕNALINE/VERBAALNE keeleline suhtlus, selle tähtsaimad elemendid on sõnad ja sõnaühendid MITTEVERBAALNE SUHTLUS zestides, miimikas ja kehakeeles avalduv suhtlus FÜLOGENEETILINE inimese arenguloo seisukoht ONTOGENEETILINE ühe inimese bioloogilise, kognitiivse ja sotsiaalse arengu seisukoht KONVENTSIOONILINE kokkuleppeline KOOD süsteem, mille hulgast valitakse sõnumite põhiüksused (nt sõnad) ...
Kohamurded ja dialektoloogia. Kohamurded samas maakonnas elavate inimeste ühine keel. Erinev leksikaalselt, grammatiliselt, fonoloogiliselt teistest kohamurretest. Inimesed teadvustavad end rühmana ja murret rühmasisese keelena, mis neid teistest eristab. Selle põhjuseks on, et lähestikku elavad inimesed suhtlevad rohkem kui teised ning peredes elab mitme põlvkonna inimesi, mis loob ajalise püsivuse. Dialektoloogia ehk keelegeograafia meetodite võrk murrete erinevuste uurimiseks, mis tekkis 19. saj kui lingvistikas valitses võrdlev-ajalooline meetod, mis väitis, et keel muutub rangelt häälikumuutuste reeglite alusel. D tekkis , et testida hüpoteesi häälikumuutuste regulaarsuse kohta.D leidis, et tegelik keel on väga varieeruv ja muutused pole reeglipärased. D eraldus kiirelt võrdlev-ajaloolisest meetodist ja hakkas liikuma enda teed mööda. D tippaeg oli 20 saj essa pool. Siis keskenduti linnadialektoloogiale ja sotsiolingvistikale. ...
huvitavate joontega, piltliku sõnavaraga suhtluskeel. Võru keele ajalugu. Võru keel on üheks vanemaks läänemeresoome hõimukeeleks peetud lõunaeesti hõimukeele järeltulija. Teised tänapäevased lõunaeesti keeled või murded on mulgi, tartu ja setu. Viimane on küll võru keelega väga sarnane, kuid kuna setudel on alles väga omapärased iidsed kombed ja tugev identiteet, siis räägitakse sageli võru ja setu keelest eraldi. Eesti dialektoloogia traditsioonilise seisukoha järgi on setu keel murrak või murrakurühm, teised lõunaeesti keeled aga eesti keele lõunaeesti murderühma murded. Võru keelenäited. 1) Võro kiil om vana lõunaeesti hõimokeele üts perrätulõjit. Lõunaeesti nügädse ao keeleq ommaq viil mulgi, tarto ja seto kiil. Viimäne om võro keelega küländ üttemuudu, a et setodõl ommaq alalõ väega esiqmuudu vana ao kombõq ja kimmäs hindätiidmine, sis kõnõlõmi eräle seto keelest
· Füüsiline olukord, tingimused: aeg ja koht, suletud / avatud, eraterritoorium / neutraalne territoorium / institutsionaalne territoorium jms · Eesmärgid: suhtluses osalemine / info laias mõttes (involved / informational), konkreetsed retoorilised eemärgid (informeerimine, praktiline tegevus, veenmin, jutustamine jne). · Suhtlusvaldkond, teema, kõneaine: millest kõneldakse ja millises valdkonnas suhtlus toimub 2.1. Kohamurre ja dialektoloogia Keelegeograafia ehk dialektoloogia: · meetodite võrk murrete erinevuste uurimiseks · tekkis 19. sajandi lõpul, mil lingvistikas valitses võrdlev-ajalooline meetod. VA meetod väitis, et keel muutub rangelt häälikumuutuste reeglite alusel. · D sündis, et testida hüpoteesi häälikumuutuste regulaarsuse kohta · D leidis, et tegelik keel on väga varieeruv ja muutused pole reeglipärased
keeleteadusega. Noorgrammatikute koolkond tekkis 19.sajandil. Keele muutumise 3 põhjust: 1) kõik häälikumuutused toimuvad mingis murdes mingil perioodil eranditult 2) sama häälik muutub samas ümbruses alati samasugusel viisil 3) samal ajal toimub alati ka analoogia ja laenamine Ainuke keeleteaduslik uurimine oli Noorgrammatiku sõnul ajalooline uurimine, st nad ei pidanud keelt bioloogiliseks fenomeniks. Lingvistika olulisteks osadeks muutusid foneetika ja dialektoloogia. Tänapäeval eristatakse ajaloolise keeleteaduse sees tavaliselt ajaloolist fonoloogiat, morfoloogiat, süntaksit, etümoloogiat. Diakroonilise ja sünkroonilise keeleuurimise kõrval räägitakse tänapäeval nt seoses grammatikalisatsiooniga ka pankroonilisest uurimisest mida munny 13. Frege ja analüütilise (keele)filosoofia sünd Gottlob Frege arutles lause tähenduse ja referentsi üle, algatas probleemiringi, mis on seotud lause tõesuse ja väärusega, millest kasvas
Keel omakorda andis inimesele selle eelise, mis lubas tal paljuneda rohkem kui muudel liikidel. • Kõik noorgrammatikud ei näinud enam keelt bioloogilise fenomenina. Keele muutumine võis nende arvates tuleneda keeleühiskonna liikmete kõneharjumuste muutumisest. • Ainuke keele teaduslik uurimine oli NG arvates ajalooline. • Lingvistika olulisteks osadeks muutusid foneetika ja dialektoloogia. • Dialektoloogia poolt hakkas tulema ka kriitikat NG teooriale: murded on pidavas muutumises ja eri tunnuste alusel moodustuvad erinevad isoglossid. Sama hägusad on ka ajalised piirid. • 1866 keelas Prantsuse Akadeemia oma liikmetel keele kui sellise päritoluga tegelda. • Tänapäeval eristatakse ajaloolise keeleteaduse sees tavaliselt ajaloolist fonoloogiat, morfoloogiat, süntaksit, etümoloogiat, mõnikord on ajaloolise keeleteaduse osaks dialektoloogia. Oluline on ajaloolise
Murrete uurimine: põhimõisted ja uurimissuunad. Esimene tähelepanuväärne murdeuurija F. J. Wiedemann, kogusid ka Hurt ja Weske. Eesti murdeainestiku süsteemne kogumine algas 1922.a. Eesti Keele Instituudi murdearhiiv eesti murrete suurim andmekogu, millega on ühendatud Emakeele Seltsi kogud Dialektoloogia: Teoreetilises keeleteaduses võrdlev-ajalooline meetod: keel muutub kindlate häälikumuutuste reeglite alusel. · Georg Wenker saksa keeleatlas 1881 -> murdegeograafilise dialektoloogia alusepanija. · Andrus Saareste 1920ndate alguses. · Põhimeetod keelenähtuste leviku täpne kaardistamine: fonoloogiline ja morfoloogiline analüüs. Diakrooniline ehk ajalooline murdeuurimine: Lähtub murrete arengust. Keeleajalooline pool: murdeid võrreldakse algkujudega. Dilektomeetria: Murdejoonte territoriaalne levik, murrete kaugus üksteisest ja murdeliigendus. · Statistilised analüüsid. · Eelkõige sõnavarasuhted. · Prantslane Jean Séguy 1970ndad.
sõnaraamatu. Veski põhimõtteks otstarbekohasus, süsteemsus. 13. Andrus Saareste ja murdeuurimine. Murdegeograafiline meetodi juurutaja Eestis. Esimene suurem töö 1917. a ,,Vigala murde peajooned", esimene eestikeelne ühe murraku võrlev-ajalooline ülevaade. 1924. a doktoritöö ,,Leksikaalseist vahekordadest eesti murretest" algas huvi eesti murrete sünkroonilise rümnitamise vastu. 1932 ,,Eesti keeleala murdelisest liigendusest" rakendab esmakordselt eesti dialektoloogia ajaloos järjekindlalt keelegeograafi analüüsivõtteid, pannes aluse nii järgnevatele murdegeograafilistele käsitlustele kui ka sünkroonilistele murdeliigendustele Eestis Saareste elutööks kujunevad eesti murrete atlased (,,Eesti murdeatlas" I 1938 ja II 1941; ,,Väike eesti murdeatlas" 1955) ning ulatuslik ,,Eesti keele mõisteline sõnaraamat" (I-IV, 1958-1968). 14. Eesti keele uurimine pärast II maailmasõda: keskused, perioodid, peamised tegevusvaldkonnad.
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kujunes 13-14 sajand läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest eristumise tulemusel. Esimesed ülestäheldused pärinevad 13.sajandist(sõnu ja kohanimesid) . Kontakt oli indoeuroopa keeltega kust tuli ka palju laensõnu. Taani hindamisraamat ja Läti Hendriku kroonika. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. 1637 Esimene grammatika, Heinrich Stahl Misjonilingvistika. Pani aluse eestikeelsele protestantlikule kirikukirjandusele ja eesti vanemale kirjakeelele.Ühtlustas keelekasutust, oli oma aja autoriteet. Pearõhk eesti ja saksa keele ühisjoontel. Korrapäratu kirjaviis, kuus ladina käänet. 1648 Lõuna-eesti grammatika. Johann Gutslaff ,,Observationes Grammaticae circa linguam Esthonicam" . Pikk vokaal, palatalisatsioon, 5 käänet. 1660 Põhja-eest...
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kujunes 13-16.sajandil läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teiste hõimumurretest eristumise tulemusel. Kuuluvus keelesuguluse aluse: uurali soome-ugri läänemeresoome keeled (eesti, soome, liivi, karjala, vadja, isuri, vepsa). Ühiseid muutusi Eesti alal kõneldud murretes 13.-16.sajandil: · Konsonantide palatalisatsioon nt pall, kott · Lõpukadu ja sisekadu · Järgsilbi pikkade vokaalide lühenemine · n kadus sõna lõpust · Pöörduva eitusverbi muutumine eituspartikliks · Kvotatiivi ja komitatiivi kujunemine Aglutinatiivsuse vähenemine, sõnad ei jagunenud enam nii selgelt osadeks, sulasid kokku. Fusiooni lisandumine. Kontaktid indoeuroopa keeltega: laensõnad: alamsaksa, slaavi, vene, balti, Esimesi kirjalikke ülestähendusi: · 13....
Keeleteaduse alused: kordamisküsimused 2013 kevadel. Eksam koosneb kolmest mõttelisest osast: 1. 2 essee-tüüpi küsimust järgneva 26 kordamisküsimuse hulgast (laiemad küsimused võivad olla pooleks jagatud). 2. 1 essee-tüüpi küsimus nelja kohustusliku teksti kohta (vt ÕIS) (lubatakse valida üks kahest küsimusest) 3. 10 terminit või nime kordamisküsimustes paksus kirjas olevate mõistete ja nimede hulgast vastata ühe lausega. Isikute ja ajalooliste nähtuste puhul palun kirjutada ka sajand (20. sajandi puhul kas esimene või teine pool). Võimalikud on ka loomingulisemad boonusküsimused! 1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini (u 400 eKr) grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele); Veedad on Vana-India religioossed tekstid klassikalises sanskriti keeles, nad on ka hinduismi aluseks, suulised tekstid. Keel on personifitseeritud jumalannaks, sest keel suudab kirjeldada püha ...
Kordamisküsimused 1. Keele mõiste. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. Märk = vorm + tähendus Märkide liigid: sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel, osutamisel) Allkeel e erinev keelekuju - mingi eriala, rühma või isiku keel (nt ametikeeled, olukorrast ja eesmärgist tingitud keele variandid ja isikukeeled e idiolektid) Formaalkeel - kunstlikult loodud keeled (tehiskeeled, rahvusvahelised abikeeled). Kasutusalad kitsapiirilised, ei saa kasutada ka tunnete väljendamiseks ega sotsiaalsete suhete loomiseks. Põhisümbolite arv on loomulike keeltega võrreldes väike ja nende väljendite tähendused täpsed. Iga homogeense ühiskonna keel on teatud taseme peegeldus selle rääkijate tegemistest ja maailmapildist. Aga kultuuri ja keele seos ei ole o...
1. diakrooniline e ajaloolisele järjepidevusele toetuv käsitlus ning sünkrooniline e paralleelselt toimuvate parameetrite kõrvutav uurimine. 2. teoreetiline versus rakenduslik-praktiline lähenemine 3. mikrolingvistika versus makrolingvistika 1 Jagamine kaheks võimaluseks. 25 Makrolingvistika jaguneb paljudeks eriharudeks nagu psühholingvistika, sotsio- lingvistika, antropoloogiline lingvistika, dialektoloogia, matemaatiline- ja arvutiling- vistika, stilistika [2]. Lingvistikat võib jagada: 1. kirjeldav lingvistika — uurib keelt teatud ajahetkel, 2. ajalooline lingvistika — uurib keelte ajaloolist arengut, muutumist, jaotumist keelkondadesse, seoseid erinevate keelte vahel [3]. Põhiosa sõnavarast vahetub keelest tuhande aasta jooksul. Lingvistid uurivad ka sotsiaalseid erinevusi häälduses. 5.1.2 Keele ja kultuuri suhted