MURDED Kohamurded on samas maakohas elavate inimeste ühine keel, mis erineb rammatiliselt, fonoloogiliselt ja leksikaalselt teistest kohamurretest. Kohamurre oli kunagi ainus keel, mida eesti inimene valdas, varieerus sotsiaalselt ja situatiivselt. Murdevorm ehk murdesõna on selles murdes esinev vorm/sõna, mis erineb normikeele sõnast või vormist (nt. -nd on murdevõrm, -nud normikeelne). Keelegeograafia ehk dialektoloogia on meetodite võrk murrete erinevuste uurimiseks, tekkis 19.sajandil. Sündis, et testida hüpoteesi häälikumuutuste regulaarsuse kohta; leidis, et tegelik keel on varieeruv ja muutused reeglipärased. Meetodid: a) murdeline varieerumine on seotud keeleliste uuendustega regioonis; b) oluline on ajalooline dimensioon; c)informantide valik, küsimustik, keelekaardid: - informantide valik: otsiti puhast murret (teistest allkeeltest puutumata) enamasti olid uurimisobjektideks
uuendusel pole selgelt eristatavat funktsiooni, ei suuda klassikaline strukturalism sellega midagi peale hakata. Eristus: parole 'kõne' ja langue 'keel'. Muutused kõnes ei oleks justkui tõsised, tähelepanu väärivad jne. Keelekollektiive peetakse ühtlaseks, idiolekt (individuaalne kõnepruuk) ei mahu strukturalistlikku skeemi. Klassikaline dialektoloogia (keelegeograafia): keele varieerumine ruumis (kohamurded). Erinevused on seletatavad vahemaadega (muutused ei levi ühe kiirusega). Inimesed elasid võrdlemisi paikselt. ,,Autentsuse" otsimine: keelenäiteid taheti võimalikult ,,autentselt" keelejuhilt (vanem isik, võimalikult vähese haridusega, võimalikult paikne, vanemad sündinud samas kohas jne). Isogloss joon murdekaardil, eraldab erineva keelekasutusega alasid.
lõpuleviimiseks senisest suuremaid uurija- ja uurimisressursse. Püüan järgnevalt eesti murrete uurimisseisu iseloomustades sedagi näidata. Eesti murdeuurimine aastatel 1992-2002 1991. aasta detsembris toimus Emakeele Seltsi murdekonverents, millel arutati uut olukorda, kuhu eesti murdeuurimine oli jõudnud (vt Meri 1992). Leiti, et Saareste jt poolt 1920. aastatel algatatud viisil eesti murdeid koguda ja uurida enam hästi ei saa. Konverentsil tutvustati ka eesti dialektoloogia uusi suundi, näiteks eesti murrete elektroonilisi andmebaase (Viks 1992), sotsiolingvistilist murdeuurimist (selle järelkajaks artikkel Org jt 1994), murde kui kõnekeele uurimist jne. Tekkis mõte saata nagu sõdadevahelisel ajal taas üliõpilasi Emakeele Seltsi stipendiaatidena murret koguma, nüüd aga selleks, et fikseerida sotsiodialektoloogia meetodeid kasutades eesti murrete tegelik olukord 1990. aastatel. Sellest ideest sündis Emakeele Seltsi
Muutused kõnes ei oleks justkui tõsiselt võetud, tähelepanu väärivad jne. 4. Keelekogukondi peetakse ühtlaseks, homogeenseks. Ometi ei ole mõeldav, et kogu keelekogukonna liikmed (nt kõik soome, saksa, jaapani jms keele kõnelejad) käituvad alati ühtemoodi. Individuaalne keelekasutus e. idiolekt ei mahu strukturalistlikku skeemi. Strukturalism ei uurinud aga tegelikku keelekasutust, vaid ideaalset keelekuju, kirjakeelt jms. 5. Klassikaline dialektoloogia (keelegeograafia) püüdis seletada ka sünkroonilist varieerumist, nimelt ruumis (kohamurded). Erinevused on seletatavad vahemaadega (muutused ei levi ühe kiirusega). Inimesed elasid võrdlemisi paikselt. ,,Autentsuse" otsimine: keelenäiteid taheti võimalikult ,,autentselt" keelejuhilt (vanem isik, võimalikult vähese haridusega, võimalikult paikne, vanemad sündinud samas kohas jne). 6
Muutused kõnes ei oleks justkui tõsiselt võetud, tähelepanu väärivad jne. 4. Keelekogukondi peetakse ühtlaseks, homogeenseks. Ometi ei ole mõeldav, et kogu keelekogukonna liikmed (nt kõik soome, saksa, jaapani jms keele kõnelejad) käituvad alati ühtemoodi. Individuaalne keelekasutus e. idiolekt ei mahu strukturalistlikku skeemi. Strukturalism ei uurinud aga tegelikku keelekasutust, vaid ideaalset keelekuju, kirjakeelt jms. 5. Klassikaline dialektoloogia (keelegeograafia) püüdis seletada ka sünkroonilist varieerumist, nimelt ruumis (kohamurded). Erinevused on seletatavad vahemaadega (muutused ei levi ühe kiirusega). Inimesed elasid võrdlemisi paikselt. ,,Autentsuse" otsimine: keelenäiteid taheti võimalikult ,,autentselt" keelejuhilt (vanem isik, võimalikult vähese haridusega, võimalikult paikne, vanemad sündinud samas kohas jne). 6
Keelte liigitusalused Genealoogiline Areaalne Sotsiolingvistiline(kasutus ja staatus ühiskonnas) Tüpoloogiline Sotsiolingvistika teke ja olemus Traditsiooniline murdeuurimine ehk dialektoloogia Varieerumine-etnometodoloogia, sotsiaalsed võrgustikud, keeleline identiteet Sotsiolingvistika on keeleteaduse suund, milles empiiriliste meetoditega uuritakse keele kasutamist ühiskonnas. Varieerumine ---geograafiline-murded e. dialektid ---sotsiaalne(vanus, sugu, sotsiaalne klass)-sotsiolektid(släng)-idiolekt e üksikisiku keel ---situatsiooniline(stiil, formaalsuse aste, lambi laused ühesõnaga emotsioonist)- registrid Sotsiolingvistika uurimisobjektid ja meetodid
UNIVERSAAL keelte võimalikud ühised omadused ja struktuurid LINGVISTIKA keeleteadus, keeleuurimine loomulike keelte teadusliku analüüsiga tegelev teadus ÜLDKEELETEADUS käsitleb loomulike keelte kirjeldamise üldisi teoreetilisi probleeme ning arendab ja analüüsib keeleteaduse uurimismeetodeid KEELESÜSTEEM üldkeeleteaduse kui ka üksikkeelte põhiline uurimisobjekt KEELETÜPOLOOGIA keelte struktuurijoonte võrdlemine ja sellele toetuv üldine liigitamine DIALEKTOLOOGIA murdeuurimine VARIEERUMINE vaheldumine TEKSTILINGVISTIKA uurimisobjektiks on terviktekstid VASTLUSANALÜÜS uuritakse reaalseid vestlusi PRAGMAATIKA uurib keelenähtuste tõlgenduste sõltuvust keelevälistest situatiivsetest faktoritest KRIITILINE LINGVISTIKA püüab seletada keele ja ideoloogiate ning keelekasutuse ja võimukasutuse seoseid PSÜHHOLINGVISTIKA keskendub keeleprotsessi selgitamisele empiiriliste, eelkõige psühholoogias kasutavate meetoditega
Kohamurded ja dialektoloogia. Kohamurded samas maakonnas elavate inimeste ühine keel. Erinev leksikaalselt, grammatiliselt, fonoloogiliselt teistest kohamurretest. Inimesed teadvustavad end rühmana ja murret rühmasisese keelena, mis neid teistest eristab. Selle põhjuseks on, et lähestikku elavad inimesed suhtlevad rohkem kui teised ning peredes elab mitme põlvkonna inimesi, mis loob ajalise püsivuse. Dialektoloogia ehk keelegeograafia meetodite võrk murrete erinevuste uurimiseks, mis tekkis 19. saj kui lingvistikas valitses võrdlev-ajalooline meetod, mis väitis, et keel muutub rangelt häälikumuutuste reeglite alusel. D tekkis , et testida hüpoteesi häälikumuutuste regulaarsuse kohta.D leidis, et tegelik keel on väga varieeruv ja muutused pole reeglipärased. D eraldus kiirelt võrdlev-ajaloolisest meetodist ja hakkas liikuma enda teed mööda. D tippaeg oli 20 saj essa pool.
huvitavate joontega, piltliku sõnavaraga suhtluskeel. Võru keele ajalugu. Võru keel on üheks vanemaks läänemeresoome hõimukeeleks peetud lõunaeesti hõimukeele järeltulija. Teised tänapäevased lõunaeesti keeled või murded on mulgi, tartu ja setu. Viimane on küll võru keelega väga sarnane, kuid kuna setudel on alles väga omapärased iidsed kombed ja tugev identiteet, siis räägitakse sageli võru ja setu keelest eraldi. Eesti dialektoloogia traditsioonilise seisukoha järgi on setu keel murrak või murrakurühm, teised lõunaeesti keeled aga eesti keele lõunaeesti murderühma murded. Võru keelenäited. 1) Võro kiil om vana lõunaeesti hõimokeele üts perrätulõjit. Lõunaeesti nügädse ao keeleq ommaq viil mulgi, tarto ja seto kiil. Viimäne om võro keelega küländ üttemuudu, a et setodõl ommaq alalõ väega esiqmuudu vana ao kombõq ja kimmäs hindätiidmine, sis kõnõlõmi eräle seto keelest
· Füüsiline olukord, tingimused: aeg ja koht, suletud / avatud, eraterritoorium / neutraalne territoorium / institutsionaalne territoorium jms · Eesmärgid: suhtluses osalemine / info laias mõttes (involved / informational), konkreetsed retoorilised eemärgid (informeerimine, praktiline tegevus, veenmin, jutustamine jne). · Suhtlusvaldkond, teema, kõneaine: millest kõneldakse ja millises valdkonnas suhtlus toimub 2.1. Kohamurre ja dialektoloogia Keelegeograafia ehk dialektoloogia: · meetodite võrk murrete erinevuste uurimiseks · tekkis 19. sajandi lõpul, mil lingvistikas valitses võrdlev-ajalooline meetod. VA meetod väitis, et keel muutub rangelt häälikumuutuste reeglite alusel. · D sündis, et testida hüpoteesi häälikumuutuste regulaarsuse kohta · D leidis, et tegelik keel on väga varieeruv ja muutused pole reeglipärased
keeleteadusega. Noorgrammatikute koolkond tekkis 19.sajandil. Keele muutumise 3 põhjust: 1) kõik häälikumuutused toimuvad mingis murdes mingil perioodil eranditult 2) sama häälik muutub samas ümbruses alati samasugusel viisil 3) samal ajal toimub alati ka analoogia ja laenamine Ainuke keeleteaduslik uurimine oli Noorgrammatiku sõnul ajalooline uurimine, st nad ei pidanud keelt bioloogiliseks fenomeniks. Lingvistika olulisteks osadeks muutusid foneetika ja dialektoloogia. Tänapäeval eristatakse ajaloolise keeleteaduse sees tavaliselt ajaloolist fonoloogiat, morfoloogiat, süntaksit, etümoloogiat. Diakroonilise ja sünkroonilise keeleuurimise kõrval räägitakse tänapäeval nt seoses grammatikalisatsiooniga ka pankroonilisest uurimisest mida munny 13. Frege ja analüütilise (keele)filosoofia sünd Gottlob Frege arutles lause tähenduse ja referentsi üle, algatas probleemiringi, mis on seotud lause tõesuse ja väärusega, millest kasvas
Keel omakorda andis inimesele selle eelise, mis lubas tal paljuneda rohkem kui muudel liikidel. • Kõik noorgrammatikud ei näinud enam keelt bioloogilise fenomenina. Keele muutumine võis nende arvates tuleneda keeleühiskonna liikmete kõneharjumuste muutumisest. • Ainuke keele teaduslik uurimine oli NG arvates ajalooline. • Lingvistika olulisteks osadeks muutusid foneetika ja dialektoloogia. • Dialektoloogia poolt hakkas tulema ka kriitikat NG teooriale: murded on pidavas muutumises ja eri tunnuste alusel moodustuvad erinevad isoglossid. Sama hägusad on ka ajalised piirid. • 1866 keelas Prantsuse Akadeemia oma liikmetel keele kui sellise päritoluga tegelda. • Tänapäeval eristatakse ajaloolise keeleteaduse sees tavaliselt ajaloolist fonoloogiat, morfoloogiat, süntaksit, etümoloogiat, mõnikord on ajaloolise keeleteaduse osaks dialektoloogia. Oluline on ajaloolise
sõnamoodustus, süntaks, leksikoloogia 19. Keelekorralduse probleemid, strateegiad, meetodid. 20. Murrete uurimine: põhimõisted ja uurimissuunad. Esimene tähelepanuväärne murdeuurija F. J. Wiedemann, kogusid ka Hurt ja Weske. Eesti murdeainestiku süsteemne kogumine algas 1922.a. Eesti Keele Instituudi murdearhiiv eesti murrete suurim andmekogu, millega on ühendatud Emakeele Seltsi kogud Dialektoloogia: Teoreetilises keeleteaduses võrdlev-ajalooline meetod: keel muutub kindlate häälikumuutuste reeglite alusel. · Georg Wenker saksa keeleatlas 1881 -> murdegeograafilise dialektoloogia alusepanija. · Andrus Saareste 1920ndate alguses. · Põhimeetod keelenähtuste leviku täpne kaardistamine: fonoloogiline ja morfoloogiline analüüs. Diakrooniline ehk ajalooline murdeuurimine: Lähtub murrete arengust. Keeleajalooline pool: murdeid võrreldakse algkujudega.
sõnaraamatu. Veski põhimõtteks otstarbekohasus, süsteemsus. 13. Andrus Saareste ja murdeuurimine. Murdegeograafiline meetodi juurutaja Eestis. Esimene suurem töö 1917. a ,,Vigala murde peajooned", esimene eestikeelne ühe murraku võrlev-ajalooline ülevaade. 1924. a doktoritöö ,,Leksikaalseist vahekordadest eesti murretest" algas huvi eesti murrete sünkroonilise rümnitamise vastu. 1932 ,,Eesti keeleala murdelisest liigendusest" rakendab esmakordselt eesti dialektoloogia ajaloos järjekindlalt keelegeograafi analüüsivõtteid, pannes aluse nii järgnevatele murdegeograafilistele käsitlustele kui ka sünkroonilistele murdeliigendustele Eestis Saareste elutööks kujunevad eesti murrete atlased (,,Eesti murdeatlas" I 1938 ja II 1941; ,,Väike eesti murdeatlas" 1955) ning ulatuslik ,,Eesti keele mõisteline sõnaraamat" (I-IV, 1958-1968). 14. Eesti keele uurimine pärast II maailmasõda: keskused, perioodid, peamised tegevusvaldkonnad.
· Mingi geograafilise piirkonna erinevatel äärealadel paiknevad murded ei ole alati vastastikku mõistetavad, kuid kuuluvad vastastikuse mõistetavuse ahelasse. · Mida suurem geograafiline kaugus, seda suuremad erinevused. Sotsiaalne murdeahel - Eri sotsiaalsed klassid kasutavad eri keelekujusid. Nt Jamaica: britid rääkisid inglise keelt, Aafrika orjad kreoolkeelt. Tänapäeval: · kõrgklass - inglise keel, · keskklassid - murdeahel, · alamklass - kreoolkeel. Dialektoloogia - Teoreetilises keeleteaduses võrdlev-ajalooline meetod: keel muutub kindlate häälikumuutuste reeglite alusel. Põhimeetod keelenähtuste leviku täpne kaardistamine: fonoloogiline ja morfoloogiline analüüs. Dialektomeetria - Murdejoonte territoriaalne levik, murrete kaugus üksteisest ja murdeliigendus. Eelkõige sõnavarasuhted ja statistilised analüüsid. Sotsiolingvistika - Uurib keele ja ühiskonna vahelisi seoseid. · Kesksel kohal on kõnelejad ja nende päritolu.
1) Sotsiolektid e sotsiaalmurded 2) Regionaalsed dialektid e kohamurded Suhtlusvõrgustik rühm inimesi, kes suhtlevad rohkem samasse võrgustikku kuuluvate inimestega kui väljaspool võrgustikku olevate inimestega. Võrgustike abil saab kirjeldada inimestevahelisi suhteid. Inimestele on peale surutud võrgustiku käitumisnormid suletud võrgustikku kuuluvate inimeste keel on sarnane. Tihedad mitmetasandiliste suhetega võrgustikud toetavad vähemuskeele säilimist. Uurimissuunad: Dialektoloogia: teoreetilise keeleteaduse võrdlev-ajalooline meetod: keel muutub kindlate häälikumuutuste reeglite alusel. Põhimeetod keelenähtuse leviku täpne kaardistamine: fonoloogiline ja morfoloogiline analüüs. Diakrooniline e ajalooline murdeuurimine: lähtub murrete arengust. Keeleajalooline pool: murdeid võrreldakse algkujudega. Dialektromeetria: murdejoonte territoriaalne levik, murrete kaugus üksteisest ja murdeliigendus. Statistilised analüüsid. Eelkõige sõnavarasuhted.
Ablaut-vokaali kvaliteedi muutus sama sõna eri vormides või tüve tuletistes, nt, ingl sing, sang, sung. Grimm. Biologism-oli kultuuri- ja usundilooline suund 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi esimesel poolel, mis tugineb väitele inimrasside bioloogilisest ebavõrdsusest ja sellest lähtuvalt rasside erinevast võimelisusest luua tsivilisatsiooni ja kultuuri. Keelepuu- Keeled moodustavad rühmi, millel on algkeel ja algkeeltel omakorda algkeel. Keelepuuteooria mõtles välja Schelicher. Dialektoloogia-murdeteadus e keeleteaduse haru, mis uurib murdeid. Isogloss-, Grammatikalisatsioon-grammatiseerumine. pankrooniline protsess-grammatisatsioon. Grammatisatsioon on grammatika elementide kujunemise protsess, kitsamalt grammatiliste elementide kujunemine leksikaalsetest elementidest. Konvergentsiteooria = lähenemisteooria): keelkonnad on tekkinud eri keelte lähenemise teel, ilma et oleks kunagi ühist eellast olnud. Divergentsiteooria- keeled on tekkinud millestki lahknemisel, nt keelepuu
Keeletüpoloogia - keelte struktuurijoonte võrlemine ja sellele toetuv üldine liigitamine. Struktuaalne keeleteadus e strukturaallingvistika - 20.saj üldkeeleteaduse valitsev suund, mida on vastandatud võrdelv-ajaloolise keeleteadusega. Funktsionaalsed keelekategooriad - (sotsiolingvistika) iseloomulik on keele uurimine selle funktsioonidest lähtudes, arvestades kasutust, konteksti ja keelekasutaja omadusi. Keelt ei uurida idealiseeritud süsteemina. Dialektoloogia e murdeuurimine Kognitiivne keeleteadus - rõhutab keele sõltuvust inimese teistest kognitiivsetest võimetest ja isefi motoorsetest tegevustest Tekstilingvistika - uurib terviktekste; vestlusanalüüs - uurib reaalseid vestlusi; pragmaatika - uurib keelenähtuste tõlgenduste sõltuvust keelevälistest situatiivsetest faktoritest; kriitiline linvistika - püüab seletada keele ja ideoloogiate ning keelekasutuse ja võimukasutuse seoseid.
1. diakrooniline e ajaloolisele järjepidevusele toetuv käsitlus ning sünkrooniline e paralleelselt toimuvate parameetrite kõrvutav uurimine. 2. teoreetiline versus rakenduslik-praktiline lähenemine 3. mikrolingvistika versus makrolingvistika 1 Jagamine kaheks võimaluseks. 25 Makrolingvistika jaguneb paljudeks eriharudeks nagu psühholingvistika, sotsio- lingvistika, antropoloogiline lingvistika, dialektoloogia, matemaatiline- ja arvutiling- vistika, stilistika [2]. Lingvistikat võib jagada: 1. kirjeldav lingvistika — uurib keelt teatud ajahetkel, 2. ajalooline lingvistika — uurib keelte ajaloolist arengut, muutumist, jaotumist keelkondadesse, seoseid erinevate keelte vahel [3]. Põhiosa sõnavarast vahetub keelest tuhande aasta jooksul. Lingvistid uurivad ka sotsiaalseid erinevusi häälduses. 5.1.2 Keele ja kultuuri suhted
annaabi.ee 
