Kirjalik eksam 5 küsimust (teoreetilist) Ühiskond, riik ja õigus Riigi tekkimine perekonnast: selle suurenemise teel Riigi tekkimise lepingu teooria: Algul oli looduslik seisund, inimestel ei olnud eraomandit, kõik olid vabad, oli õnneaeg. Riigi tekkimise aluseks oli eraomandi tekkimine, tekkis kadedus, vaen, kuritegevus. Sõlmiti leping, rahvas valis valitseja. Valitseja on igavene, keegi teda puutuda ei või. Riigi tekkimise evolutsiooniline teooria: Ameerika etnograaf, jurist Louis Henry Morgan oli looja. Sugukonna eesotsas oli vanem, kes valiti mingisuguste tunnuste alusel, mis lõid talle sugukonnas isikliku autoriteedi, näiteks suurepärane kütt või lahendas konflikte või oli füüsiliselt teistest peajagu üle. Tavade rikkuja on ühiskonnale ohtlik, neid karistas sugukond väga karmilt ja halastamatult. Riigi tekiimise põhjustas tootmise areng, mis võimaldas inimestel toota rohkem, kui nad tarbida suutsid. Tekkis malev, mille põhieesmärgiks oli
Kunstiliigid: Arhitektuur,disain,tarbekunst,rahvakunst,kujutavkunst. Arhitektuur ehk ehituskunst on hoonete ja neid mbritseva keskkonna kujundamine. Arhitektuuri miste hlmab nii ksikute ruumide kui ka tervete asulate kujundamist. Disain on kunst luua ja arendada tooteid, teenuseid ja lahendusi, mis on senistest lihtsamad, huvitavamad, turvalisemad, loodussstlikumad, parema vljangemise ning suurema kasutusmugavusega. Elukutselist disainialal tegutsevat inimest nimetatakse disaineriks. Kujutav kunst ehk figuratiivne kunst on reaalsust (inimesi, objekte, keskkonda) kujutav kunst. Tarbekunst on kunstiharu, mis tegeleb tarbeliste esemete kunstilise kujundamisega. Vastavalt materjalile eristatakse klassikaliselt jrgmisi alasid:klaasikunst, tekstiilikunst, keraamika. Skulptuurid: Linda kuju (Linda mel), Russalka (1902 A.Adamson), Vike Merineitsi (Koppenhaagen), Pissiv Poisike (Brssel), Suur Svinks (Giza pramiidide vljal). Graafika on kujutava...
Tallinna Reaalkool FATU HIVA Thor Heyerdahl (1914-2002) 1.Andmed raamatu kohta pealkiri, autor, ilmumisaasta, kirjastus. Raamat ,, Fatu Hiva ´´ anti välja 1974-ndal aastal New American Library poolt. Raamatu autor on Thor Heyerdahl, kes oli Norra etnograaf ja seikleja. Tõlgitud eesti keelde raamat Andrus Marani poolt, välja antud Eesti Raamatu poolt aastal 1988. 2. Tegevusaeg raamatus? Autor kirjutab oma aastapikkusest elust Markiisaarestiku Fatu-Hiva saarel. Heyerdahl võttis noore mehena nõuks 1937. aastal koos naisega pöörduda tagasi loodusesse. Raamat ise aga on kirjutatud mitu aastakümmet hiljem. 3. Tegevuskoht-manner, riik, piirkond-võimalikult täpselt. Uuri kaardilt, kus see koht on, lisa kaart ja näita seal piirkond.
Writing culture Ameerikas (Marcus & Fisher) Sotsiaalne tihedus: riietus, miimika, sõnavara, kõneviis, släng. Miks ta tegi/vastas/mõtles nii? Tervikpilt. NB. Tuntu nägemine võõraste silmadega. Originaaltekst paigutatakse repertuaaridesse. Rolli- identiteet. Individualistlik. Saatus. Humanistlik (enesekohased kogemused) jms. Vestluse kulg. Täpsustavad lisad. Tervikpilt. - Igapäevased olud mitte laboratoorium. - Erinevad allikad. Etnograaf nagu tolmuimeja. - Info kogumine on struktureerimatu. - Info analüüs ei eelda klassifikatsiooni. Ise kehtestad: nt füüsiline, formaalne, mitteformaalne. - Uuritavaks üks olukord/rühm/inimene. - Materjali analüüsitakse tervikuga seoses. - Analüüsi aluseks on tõlgendus. Ettevalmistus: teoreetiline taust. Uurimisküsimus. Pilootuuring. Läbirääkimised. Kvaliteetnäitajaks on aeg.
Negatiivne stress on seisund, milles meile esitatavad nõudmised ja meie toimetuleku võime ei ole tasakaalus. (O'Hanlon 1998) AJALUGU Antoine de Saint- Exupery teostest ,,Inimeste maa" kirjeldadakse lendurite nädalapikkust ekslemist kõrbes ilma toidu ja veeta. Teekond oli pikk ning nad viisid oma füüsilise suutlikkuse äärmuslikkuseni. Olemuslikult on inimese organismile omane erakodne, senini veel lõplikult mõõdetamatu suutlikkus vastu pidada. Norra etnograaf Thor Heyerdahl on märkinud: ,,Loodusega rinda pistes võib inimene võita kõik lahingud peale viimase." See vastupidavus on meile kindlustatud tänu organismi püsivale plastilisele sisekeskkonnale. Termini milieu inerieur (pr k- sisekeskkond) ja mõiste ,,homoöstaas" tõi teaduskeelde Claude Bernard. Sõltumatu elu eelduseks on inimese organismi sisekeskkonna püsivus ja võime säilitada seda suhteliselt stabiilsena. Selle tagavad keha kohanemisvõime, paindlikkus ning
Vahemikul 07.09.11 19.10.11 Liivo Niglase poolt loetud aine Visuaalne antropoloogia loengumaterjale ning sama loenguseeria raames vaadatud filmi Moi, un noir (millele teksti sees segaduse vältimiseks ei viidata, aga mille vaatamisel tehtud tähelepanekud moodustavad osa töö ettevalmistusest). 3 1. Jean Rouch ja antropoloogia, lühike elulugu 1917. aastal Pariisis ilmavalgust näinud tulevane Prantsuse filmitegija, etnograaf ja antropoloog Jean Rouch puutus juba noores eas kokku erinevate kultuuride ja erinevate maailmavaadetega. Kunstnikust ema ja mereväelasest isa, kelle töö tõttu elas perekond mitmel pool Euroopas ning Põhja-Aafrikas, kujundasid Rouch'ist mehe, kel üheaegselt huvi nii kunsti kui teaduse vastu ja nende erinevate maailmavaadete sulandamine ongi ehk kõige sobilikum iseloomustamaks Rouch'i loomingulist tegevust ja olulisust etnograafilise filmi juures.1
raugev ideoloogiline sõda (Vahtre 2000). 11 6. TEADUS Eesti teadust täielikult välja ei suretatud. Silmapaistvamatest teadlastest väärivad nimetamist arheoloog Harri Moora, kes võttis olude sunnil enda kanda ka eesti etnograafiateaduse taaselustamise, ajaloolased Enn Tarvel ja Sulev Vahtre, folkloristid August Annist ja Eduard Laugaste, kunstiajaloolane Villem Raam, etnograaf Ants Viires, keeleteadlane Paul Ariste, matemaatik Jaan Sarv, keemik Paul Kogerman, füüsikateoreetik Harald Keres, arstiteadlane Mihkel Kask jpt. Astronoomias hoidis Eesti endiselt oma head mainet (Aksel Kipper, Charles Villmann, Uno Veismann jpt.), vananenud observatooriumi asemele ehitati Tartu lähedale Tõraverre uus. Folkloristide töö üheks tulemuseks oli rahvusvahelisel tasemel koostatud kapitaalne uurimus- väljaanne eesti vanasõnadest, rahvalaulude antoloogia jm (Vahtre 2000).
mõisast23. Arvamust, et eespool mainitud kraasnalaste ja vahetult ida pool Peipsit asuvate eestlaste asundused oleksid tekkinud ajaloolise siirde tulemusel, on vaidlustatud, eriti 20 Kallas 1903: 54 21 Kallas 1903: 18, 35 22 Maamägi 1980: 9 23 Kallas 1903: 3 käesoleva sajandi teise poole uurijate poolt. Peterburi kubermangu Oudova kreisis elanud luterlastest eestlaste kohta arvas omal ajal juba statistik, geograaf ja etnograaf Peter von Köppen, et need olid oma ala algasukad, mis "väikese killuna alles jäid, kui nende rahvas võidukate venelaste poolt Eesti- ja Liivimaale aeti". Üksikud sealseid eestlasi pidas ta hilisemate pagejate järglasteks24 sel juhul jääb aga arusaamatuks, kus need Venemaale jäänud eestlased, keda venelased eest ära ei ajanud, oma luteri usu said: vene ülevõimu saabudes pidid nad ju ikka alles paganad olema. Suulise pärimuse kohaselt olevat seevastu
Altermann (1885-1915). Estonia repertuaaris oli rohkem Euroopa kui Eesti teatritükke. Eesti rahvakultuuri uurimise preofessionaliseerumine Möödunud sajandi lõpust on ilmne eestlastest haritlaste huvi folklooripärandi, keele ja rahva ajaloo vastu. Folklorism kandus ka rahvahulkadesse, keda tõmmati kaasa laialdastesse rahvaluule kogumisaktsioonidesse. 20. sajandi algul lisandus etnograafilise materjali kogumine. Eesti esimene etnograaf oli Helmi-Reimann Neggo (Villem Reimanni tütar). Eesti Rahva Muuseumi asutamine 1909. aastal Jakob Hurda mälestuseks. Johannes Pääsuke päevapiltnik, eesti esimese mängufilmi "Karujaht Pärnumaal" autor. Suri 25-aastaselt 1917. aastal toimunud raudteeõnnetuses. Muusikaelu professionaliseerumine Rudolf Tobias, Miina Härma, Artur Kapp, Mart Saar Miina Härma tegevus jääb 19. sajandi lõppu, sest 1903-1911 viibis Kroonlinnas.
Leegajus oli aastatel 1971–1995 tegutsenud eesti rahvamuusikaansambel. Ansambel viljeles ehedat rahvalaulu ja rahvapillimuusikat Esitati ka leedu, läti, vene, liivi, vadja, isuri, karjala, vepsa, soome muusikat. Eheda rahvamuusika saavutamiseks tegid nad eeltööd muuseumifondides. Enamiku tegutsemisaja jooksul (1972–1992) oli neil umbes 20 liiget. Ansambli kunstilised juht oli olnud Igor Tõnurist, (sündinud 1947) kes oli Eesti etnograaf. Ta on lõpetanud Moskva Ülikooli ajaloolase–etnoloogina 1969. aastal ning alates 1972. töötab ta Ajaloo Instituudis. Ta on uurinud ka eesti rahvapille. Leegajus oli 1977. aastal NSV Liidu talitlusfestivali laureaat. ’’Simmanilood’’ Leegajuselt (vinüülplaadi ümbris) Leegajus mängimas ’’Tõsine’’ muusika EV ajal Eevald Aav on 07.03.1900. Tallinnas sündinud ja surnud 21.03.1939. Eesti
Nii kehtib see ka koolasaamide puhul, kus keskseks tegelaseks on Mendash, (pool-inimene, pool-põhjapõder). Jutustused Mendash- põhjapõdrast moodustavad kõige algsema ja varajasema osa koolasaami mütoloogiast. Osades pärimustes võib kohata Mendashi asemel ka nime kõnnt, mida võib seletada sellega, et mõlemad sõnad tähendavad põhjapõtra. Üldnimi kõnnt tähendab metsikut taltsutamata põhjapõtra. Veel selle sajandi 20. - 30. aastatelkui etnograaf V.V. Tsharnolusski uuris koolasaamide mütoloogiat ning kogus kokku ja avaldas jutustused Mendash-põdrast, kohtas ta kahte erinevat suhtumist antud temaatikasse. Ühelt poolt uskusid vanemad inimesed veel siiralt nendesse juttudess, pidasid endid Mendashi järeltulijaiks ja suhtusid äärmiselt skeptiliselt nende juttude avaldamisesse võõrale inimesel. Samas aga oli juba ka tunda, et pühalik aura vanade pärimuste ümber hakkas tasapisi kaduma ja nooremad põlvkonnad suhtusid
üle-eestilise rahvaluule kogumise ja publitseerimise; enam kui 1400 kaastöölist, suured materjalid. • Mathias Johan Eisen (1857–1934) oli rahvaluuleteadlane ja usundiloolane. Ala- tes 1880ndatest tegeles ligi 1500 kirjasaatja abil rahvaluule kogumisega. • Oskar Kallas (1868–1946) käis välitöödel Lutsi ja Kraasna eestlaste juures. Kraas- na — 16. saj setumaalt Pihkvamaale ümberasunud, 1901 olid enamikus venestu- nud. • Soome etnograaf Heikel • Eesti Kirjameeste Selts • Eesti Põllumeeste Selts • Eesti Üliõpilaste Selts • Eesti Rahva Muuseum (1909, juhtiv roll Oskar Kallasel ja Kristjan Raual) 4.2 Etnoloogia kui teadus Eestis 4.2.1 Eesti Vabariik Iseseisva teadusena sai nimeks etnograafia ja eraldus selgelt folkloristikast ja usundi- loost. Soomlane Ilmari Manniken kutsuti 1922 ERMi direktoriks. Ta oli ka lektor TÜs. Manniken’il oli mitmeid teeneid Eesti etnoloogia arengus:
Enn Tarvel ajaloolane. Põhilisteks uurimisvaldkondadeks on poliitiline ajalugu, agraarajalugu ja kohalugu. Tarvel on viimasel ajal eriti aktiivselt tegelenud Nõukogude okupatsiooni ning eriti selle repressioonide uurimisega. Sulev Vahtre ajaloolane. Vahtre uuris Eesti ajalugu, eriti muinas- ja keskaega, samuti agraar- ning kultuuriajalugu ja keskaegseid kroonikaid August Annist folklorist Eduard Laugaste folklorist Villem Raam kunstiajaloolane Ants Viires etnograaf Paul Ariste keeleteadlane. Paul Ariste rajas eesti fennougristikakoolkonna ning õpetas välja palju Nõukogude Liidu soome-ugri rahvaste seast pärit keeleteadlasi. Ta oli üle kuuekümne väitekirja juhendaja. Paul Ariste oli ka tuntud polüglott. Ta alustas keele õppimist alati selle keele foneetika põhjalikust tundmaõppimisest. Jaan Sarv matemaatik. Pani aluse eestikeelsele matemaatikaharidusele. Uuris geomeetria ja aritmeetika aluseid.
kontakti saavutamise edukus sõltub siiski teadlase enda oskustest. Üks tavalisemaid toiminguid kontakti saavutamisel on ühise söömaaja pidamine (eriti põhjapoolsematel, karmi kliimaga aladel). Kontakti kujunemisel võib aidata inimese abistamine mitmesugustel töödel. · Eetilised küsimused informantidega suhtlemisel. Saadud informatsioon ei tohi kahjustada informanti kõike ei tohi avaldada. Etnograaf peab selgitama oma töö eesmärke (nii palju kui võimalik). · Võtmeinformant isik, kellelt teadlane saab enim informatsiooni. Enamasti saadaksegi põhiline osa informatsioonist vähese hulga inimeste (võtmeinformantide) käest. See, kellest saab võtmeinformant , sõltub isikuomadustest tal peab olema huvi oma teadmisi avaldada ja oskus mõista teadlase soove (tavaliselt on olnud varasemaid kontakte läänemaailmaga).
Osalusvaatlus konkreetne empiiriline andmekogumine Näost-näkku interaktsioonide dokumenteerimine Muude materjalide (dokumendid, fotod, kirjad, toimikud jne) kogumine ja analüüsimine Etnograafiline uuring on kui suhtlemine. Saadud andmed tuleb fikseerida vaatluspäevikus see sisaldab kõiki materjale, mida uurija välitöö käigus kogus. Päeviku tekst hiljem kodeeritakse ja seda analüüsitakse. Interpretatsioon inimesed tõlgendavad oma tegevusi, etnograaf uurib inimeste tegevusi nende elukeskkonnas ja nende tõlgendusi. Tihe kirjeldus Geertz! Pärast analüüsi ja enne andmete avaldamist tuleks anda subjektidele tagasisidet, arvestada ka nende arvamusega etnograafi interpretatsiooni kohta. Sotsioloogiline teadmine erineb aga tavaelu teadmisest, seetõttu on sellise tagasiside andmine raske ja võib olla vastuoluski subjektide arvamusega. Uurija seisukoht peab aga olema argumenteeritud ja veenev.
Noorte meeste kaks kuud kestnud teaduslik ekspeditsioon äratas omal ajal suurt tähelepanu. Veel tänaselgi päeval imestatakse, kuidas selline plaan ülepea võis teoks saada. Ekspeditsioonil osalenud teadlased olid kõik Meri koolikaaslased. Paljud neist tema klassikaaslased, kellest mitu oli akadeemilise karjääri redelil jõudnud kõrgele. Lk 9 Meri ei olnud esimene soome-ugri rahvaste uurija, kes Kamtsatka mail liikus. Soome kirjanik, etnograaf ja arheoloog Sakar Pälsi oli jõudnud sinna märgatavalt varem. Ta oli Meri eelkäija ka selles mõttes, et talletas juba 1917. aastal etnograafilist materjali filmina . Jakuutia rohelisel ookeanil seilates oli Lennart Meri olnud "reavõitleja", üks grupi liikmetest, aga polnud seda enam 1960. aasta augustis. Ta oli ametlikult nimetatud juhtima kümnest mehest koosnevat ekspeditsiooni, mille keskmine vanus oli 28,5 aastat ja reisimarsruudiks Tallinn Moskva- Habarovsk Petropavlovsk
kultuurikontakti võimalikkust. Tervikuna ei hinda arheoloogid Heyerdahli tegevuse puhtteaduslikku saaki väga suureks. Ta jäi amatööriks, kelle teooriates on palju soovmõtlemist. Kõige väärtuslikumaks võib pidada lähenemisviisi ennast julgeid eksperimente, mis igal juhul on meie teadmisi avardanud ning julgustanud meid nägema ootamatuid kultuurisidemeid. Midagi Heyerdahli hoogsast mõttelennust kajab vastu ka Lennart Mere loomingus. Thor Heyerdahl Sündis 6. oktoobril 1914 Norras. Etnograaf ja maadeuurija. Sai tuntuks, purjetades 1947. aastal koos viie kaaslasega 101 päevaga Kon-Tiki nime kandnud parvega üle Vaikse ookeani Lõuna-Ameerikast Peruust Polüneesiasse Tuamotu saartele. 1969. aastal võttis pilliroost laeval Ra 1 ette retke Marokost üle Atlandi ookeani. Reis jäi pooleli. 1970. aastal jõudis aga uus laev Ra 2 Barbadosele. 1977. aastal tegi pilliroolaeval Tigris reisi Iraagist Pakistani ja sealt edasi Djiboutisse. Peruust leiti Ameerika vanim observatoorium 02
Välitööde tegemine alguses toimus samuti positivstlikus vaimus peeti kõikvõimalike andmete kogumist (tekstid, esemed, intervjueerimine jne). Ka tänapäeval kaldub mõni teadlane positivistliku tähendusega teaduse poole. Peeti kontrollitud, eksperimentaarteadus, andmete kogumine pidi olema süstemaatiline ja korrektsed. Inimesi peeti uurimisobjektideks, nagu loomi ja savi. Uurimist mõjutavad kultuurilised eelarvamused ja sotsiaalne kontekst (nii uurijate kui ka uuritavate oma). Etnograaf peab alati olema teadlik, et tegemist on erilise olukorraga, kõik ei ole mõõdetav, mis toimub. Välitööd on lihtsalt üks inimliku kogemuse vorm. Positivismi ja spontaansuse skaalal on ka kaks lähenemist, kuidas võiks oma esimesi välitöid hakata korraldama. Peamiselt: enne välitöödele siirdumist (esmakordselt) tuleb uurida kõikvõimalikke andmeid, mis on selle rahva kohta saadaval. Teisalt: spetsiaalselt ei tohi midagi uurida, minna just
Malinowski tekitab enda ümber klassikalise kangelase müüdi. Alustab füüsikuna, erakordselt andekas füüsik. Fraserist mõjutatuna tekib huvi antropoloogia vastu ning suundub õpingutele Londonisse. Tänu esimesele maailmasõjale jääb lõksu oma esimesele välitööle. Inglismaale naastes loob uue distsipliini. Wundti mõjul läheb uurima Austraalia põlisrahvaid. Alustab oma välitööd 30 aastasena Paapua Uus-Guineas, edasi liigub Trobriandi saartele. Ideaalne etnograaf, samas teoreetiline pool jäi nõrgemaks. Poola intellektuaalide perekonnast Huvi füüsikalt ja matemaatikalt filosoofia ja psühholoogia suunas Õpib filosoofiat Leipzigi ülikoolis (Wilhelm Wundti mõju- huvi Austraalia põliselanike vastu) London School of Economics (Westermarki mõju: huvi peresuhete vastu) 1914. a. Läks Austraaliasse Marett'i sekretärina Austria-Ungari kodanik, seega Austraalia vaenlane sõjas 2 stipendiumit Austraaliast välitöö tegemiseks
minevikus toimunud sündmusi ja ajaloolased väga hiljuti toimunud sündmusi. Teine võimalik eristus: Ajaloolase ülesanne on enamasti mingite konkreetsete inimestega toimunud konkreetsete sündmuste täpne kirjeldamine. Sotsioloog püüab aga teha rohkem üldistusi. Ajaloolased sellise eristusega muidugi nõus ei ole väites, et ka ajaloolased teevad üldistusi. Sotsioloogia ja kultuuriantropoloogia Traditsiooniline eristus nende vahel: Antropoloog (etnograaf, etnoloog) uurib “võõraid”, mitte-lääne, traditsionaalseid kultuure. Sotsioloog uurib modernseid kultuure. Tegelikult püüavad mõlema distsipliini esindajad vähemalt oma teooriates hõlmata kõiki kultuure, nii traditsionaalseid kui modernseid. Samuti on viimasel ajal antropoloogide hulgas saanud populaarseks modernsete kultuuride uurimine. Teine võimalik eristus: Antropoloogid püüavad anda uuritavate inimeste kommete ja käitumise täpset kirjeldust
Peamiselt näidati möödunud aegu. Oli tingitud sellest, et nõukogude etnograafia tegeleski peamiselt ainult mineviku situatsiooni uurimisega, et ametliku ideoloogia järgi ei võinud muud uurida. Filmid olid mõeldud muuseumile. Rekonstruktsioon näidati tollaseid töövõtteid, tehti kõik, et jääks mulje, et tegemist oleks sajandivahetusega. Umbes 30 aastat tegi selliseid filme. Pärast eestlastest filmide tegemist hakkas filme tegema ka soome-ugrilaste juures. Ta oli lihtsalt etnograaf, kes ütles, kuidas ja mida filmida. Töö tegid ära palgatud operaatorid. Muuseumile koguti materjali (esemeid) ja ühtlasi tehti filmi. UUS TEEMA: Kuidas on kasutatud audiovisuaalseid võimalusi mitmesuguseks inimese kehakeele uurimiseks ja nende uurimistulemuste esitamiseks. Kasutati filmi ja fotograafiat selleks, et uurida kehalist käitumist ja uurida inimese suhtumist sellest, mis on inimesele teadvustamata võib päris palju kultuuri kohta teada saada.
annaabi.ee 
