Siit võtta ainult teksti, infot, pilte palun, mitte sama tööd õpetajale esitada. Muutke kujundus ära jne. Aitäh Gobi kõrb Sissejuhatus GOBI mongoli "poolkõrb", maastikuline piirkond SiseAasias (mongoolias ja Hiinas) Umbes 2 mln. km2. Põhjast piiravad Gobit Mongoolia Altai ja Hangai, lõunast Nanshan ja Altõntag. Valdavalt ligikaudu 1000 m kõrgust lavamaad liigestavad mäed ja madalad ahelikud. Idapoolmikus on poolkõrb, mujal kivi ja liivakõrb, nõgudes solontsakke. Vett leidub üksnes kaevudes, sest jõed puuduvad. Kliima Valitseb mandriline kliima, temperatuur kõigub tugevasti (suvel kuni 45C, talvel p õhjaosas 40C). Sajab 50200 mm aastas. Taimed Taimedest kasvavad siin puju, okasmalts, gobi keeritsrohi, vareskaer, tamarisk, efedra, soolmalts ja teised kuivade alade taimed. Loomad Loomadest kohtab siin viiksjänest, kõrbepüüd ehk sadzat, kaameleid ja harva ka punast hunti. Asustus on väga hõre, tegeldakse peamiselt kar...
Sellist kõndimis viisi nimetatakse külijooksuks..Küüru rasvkoes võib leiduda kuni 100 kg varurasva. Joonis 1. Kaamel 1.1 Eluviis Harjumuspäraselt nad elavad 30 liikmelitses karjades. Kaameli eluiga ulatub 30-40aastani. Kaameleid kasutatakse kõrbes liikumiseks ja veoloomana. Kaamel võib olla ilma veeta kogu talve, kuna uriini ja roojaga eritub vaid veidi vedelikku. Samuti ei kutsu tema kehatemperatuuri tõus esile nii suurt niiskusekadu nagu teistel loomadel. Kaamelid hoiavad end päikese suhtes teatud nurga all, et keha üle ei kuumeneks, nad higistavad vähem kui teised imetajad ning hoiavad seega väga palju vett kehas kokku ning see vähendab nende veetarvet. Kaamel võib olla ilma veeta kogu talve. Küürus on tal rasvavarud, mida ta toidu- ja veepuudusel kasutab. Jõudes veeallika juurde, võib kaamel ära juua kuni 114 liitrit vett. 4 1.2 Toitumine
SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. VÄLIMUS 4 2. LIIGID 4 2.1. Üksküürkaamel ehk dromedar 5 2.2. Kaksküürkaamel ehk baktrian 6 3. TOITUMINE 6 4. METSIKUD JA KODUSTATUD KAAMELID 7 5. KASUTUSALAD 7 6. KAAMELID TALLINNA LOOMAAIAS 8 7. KLOONIMINE 8 8. KOKKUVÕTE 9 9. KASUTATUD KIRJANDUS 10 SISSEJUHATUS Kaamel (Camelus) on sõraliste seltsi kuuluv perekond kõrbeloomi. Ta kodustati umbes 2000 aastat tagasi. Kaamel elab 30-40 aastaseks, suguküpseks saab 3-5 aastaselt. Isased kaamelid peavad jooksuajal julmi taplusi. Emasloom on 12,5-14,5 kuud tiine, korraga sünnib üks poeg.
Kaamelid Referaat 7. klass Otepää 2008 Sisukord 1. KAAMELID.....................................................................................................................................2 2. KAITSE LIIVA JA KUUMENEMISE EEST ....................................................................................3 3. KAAMELI KÜÜR ............................................................................................................................3 4. DROMEDAR ........................................................................................
Tema soojast peene- ja pikakiulisest villast valmistatakse peenekoelist riiet ja vilti. Aasta läbi annab ta piima. Seda juuakse kas värskelt või hapendatult, ta asendab kõrbes isegi vett. Kaamel on hallidest aegadest saadik olnud kõrbes peamine liiklusvahend. Aeglaselt, suursuguselt ja häirimatult astuvad üksteise kannul puuvillapakkide, telkide ning nahksete veelähkritega koormatud kaamelid. Ja niimoodi loendamatuid kilomeetreid. Nad justkui ujuvad ääretul liivamerel, nagu kõrbelaevad. Aastatuhandeid oli kaamel kõrbes põhiline ja ainus veoloom. Alles praegusel tehnikaajastul, mil auto- ja raudteed on tunginud liivadesse ning kõrbetaevas mürisevad lennukid, on kaamelite osatähtsus mõnevõrra langenud. See on ka täiesti mõistetav - tee, millele kaamelikaravan kulutab terve kuu, läbib auto ühe ööpäevaga
Vastsündinu on kaetud pehme villataolise karvaga. Sarnaselt sõraliste järglastega, on poeg võimeline peaaegu kohe pärast sündi jalgele tõusma. Umbes 3 tundi pärast ilmaletulekut on ta juba suuteline jooksma. Ema toidab teda piimaga vähemalt ühe aasta. KAAMEL JA INIMENE Kõrbealadel elavad inimesed sõltuvad kaamelitest. Juba tuhandeid aastaid aitavad need loomad tassida raskeid koormaid, viia põldudele vett ning atra vedada. Nii osalevad kaamelid kõrbealade viljakandvaks muutmises. Kaamelid pole mitte ainult tööjõud, vaid annavad inimestele ka kõike eluks hädavajalikku: toitu, riideid ning kaitset ilmakapriiside eest. Nende liha on väga maitsev, suure rasvasisaldusega kaamelipiima tarvitatakse nii joogiks kui juustu valmistamiseks. ÜKSKÜÜRKAAMELI ISELOOMULIKUD OMADUSED Nina: Praokujulised kitsad sõrmed võivad liivatormide ajal täielikult sulguda.
Neid peetakse Aafrikas ja Aasias. Kaamelitel pole sõrgu ega kapju, nende kahevarbalistel jalgadel on kõverad nürid küünised. Mõhnad taldade all kaitsevad jalgu kõrvetava liiva ja liiva vajumise eest. Kaamelil on väga palju kohastumisi kõrbes elamiseks. Nad suudavad suvel olla nädalate viisi joomata, aga jõudes veekoguni võivad korraga ära juua kuni 114 liitrit vett. Kevadel rahuldavad taimedest saadava veega ja söövad ka teravate asteldega taimi. Kaamelid hoiavad end päikese suhtes teatud nurga all, et keha üle ei kuumeneks. Nad higistavad vähem kui teised imetajad ning hoiavad seega väga palju vett kehas kokku ning see vähendab nende veetarvet. Pikad jalad kaitsevad keha üleliigse kuumenemise eest, sest need hoiavad keha maapinnast kõrgusel, kus temperatuur on kuni 10kraadi madalam maapinna temperatuurist. Küürus on tal rasvavarud, mida ta toidu- ja veepuudusel kasutab. Neid kasutatakse kui toitu napib
· Kaks aastaaega · Kõrbevööndis on õhutemperatuur ööpäevane ja aastane kõikumine suur · Parasvöötmetesse ulatuvates kõrbetes esineb talvel isegi käredat pakast · Kõrbetes valitsevad kuivad idatuuled LOOMAD · Kõrbe loomad taluvad hästi kuumust ja neil on väike veevajadus. Neil on soomuseline kehakate ja kaitsevärvus. · Loomad tegutsevad põhiliselt öösiti ning õhu ja kuumuse korral varjuvad urgu. · Kõrbes elavad kaamelid, kõrberebased, meesipelgad, rohtlajänesed, vöötoravad, koiotid, mägrad, mitmeid närilisi, roomajaid ja linde. TAIMED · Taimedel on sügavale ulatuvad juured või hea pindmine juurestik · Neil on lihavad varred või nahkjad lehed niiskuse hoidmiseks · Väikesed lehed või muundunud astlad niiskuse vähendamiseks · Juurestik ulatub tihti väga sügavale, et vett kätte saada. Ulatuvad kuni 10ne meetri sügavusele
veepuuduse pärast Vähe suuri imetajaid, palju pisikesi närilisi, sisalikke, madusid, putukaid, ämblikke, sest neil on kerge kõrbes hakkama saada Kahepaikseid ja linnud elavad tavaliselt poolkõrbetes LOOMADE KOHASTUMUSED Mõned loomad ei joo kunagi, nad saavad vajaliku vee seemneid süües Paljud veedavd suurema aja päevast maa all, kuumast päikesest eemal LOOMAD Kaamelid: inimestele tähtsad, annavad toitu (piima, liha), katet. On vastupidavad ja vajalikud kõrbes liikumiseks Kaksküürkaamel e. baktrian- Aasias ja Hiinas Üksküürkaamel e. dromedar-Aafrikast Indiani Sisalikud nt: Moolok-elab Austraalia kõrbes, hangib vett õhust(nahk imab niiskust nagu kuivatuspaber), temperatuuri muutudes nahavärv muutub Kõrberebane e. fennek- poeb palaval päeval maa-alusesse urgu, õhtu hämaruses alustab jahti, suured kõrvad reguleerivad
kortsud. Vee tähtsus loomadele • Loomadele on vesi kõige tähtsam toitaine • Nad vajavad vett selleks, et püsida hüdratiseeritud, kasvamiseks, organite tööks ning arenguks. • Loomad saavad vett paljudest kohtadest ning sellel on erinevad funktsioonid looma kehas. • Vesi on abiks seedimisel, tasakaalustab pH taste organismis, reguleerib kehatemperatuuri • Loomad vajavad pidevalt vett, ilma selleta nad elada ei saa Kaamelid ja vesi • Kaamelid suudavad olla nädalaid ilma joomata • Nad higistavad vähem kui teised imetajad ning hoiavad seega väga palju vett kehas kokku ning see vähendab nende veetarvet • Küürus on tal rasvavarud, mida ta toidu- ja veepuudusel kasutab, (inimese kehas on aga märksa väiksem kogus rasva, seega pole ka vett kehas nii palju talletatud ja me peame tihedamalat jooma, et ei tekiks vee kaotust) • Jõudes veeallika juurde, võib kaamel ära juua kuni 114 liitrit vett Veeprobleemid
Loodusvööndite loomastik Kairit Ladvig 8.Klass Kuldre Kool 2011 Jää-ja külmakõrbed POLAARREBANE Polaarrebase looduslik leviala on põhjapoolkera arktikapiirkonnad. Polaarrebane on koastunud elama karmis kliimas,selleks on tal paks karvakate. Toitub ta lemmingutes, polaarjänestest, kahepaiksetes ja ka loomade munadest ja raibetest. Tundrad ja metsatundrad PÕHJAPÕDER Põhjapõder (Rangifer tarandus) on hirvlaste sugukonda põhjapõdra perekonda kuuluv sõraline. Põhjapõdra toit on mitmekesine. Nad söövad praktiliselt kõiki taimi, mida on võimalik kätte saada. Pärast püsiva lumikatte teket läheb põhjapõder üle samblikutoidule, mis on suurema osa jooksul aastast tema põhitoit. Tema haistmine on s...
Neljas tase Viies tase Kliima Mandriline kliima, temperatuur suvel kuni 45C, talvel põhjaosas 40C Sajab 50200 mm aastas Taimestik Taimede lehed on väikesed ja nahkjad 75% kõrbest on kaetud väikesekasvulise rohuga Taimedel on pikad juured vee kogumiseks Taimed Okasmalts Gobi keeritsrohi Efedra Loomad Viiksjänes Kõrbepüüd ehk sadzat Kaamlid Punane hunt Kaamel Kõige rohkem kaamelid asub just Gobis Peab kõrbes vastu tänu vee säiltamise võimele Võib juua ühe korraga kuni 114 l vett Asustus Asustus on hõre Tegeldakse rändkarjakasvatusega http://www.youtube.com/watch?v=MFa-4Ni_62k Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Gobi_Desert http://www.annaabi.com/mat.php?matid=35272&name=Gobi-k%C3%B5rb http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/korbeloomtaim.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Kaamel
Mõnukultuurid:kohv, tee, koka, kakaojt Söödakultuurid:juurviljad, põldhein Kiukultuurid:puuvill, lina, kanep, jtKöögiviljad:tomat, kurk, kapsas, salatjt Puuviljad:marjadapelsin, õun, viinamarijt Seenekasvatus LOOMAKASVATUS Veisedpiimakari, lihakari, tööloomad Sead Lambad villa- ja lihalambad Linnudkanad, kalkunid, pardid, hanedjt Karusloomadpolaarrebased, naaritsadjt Muudloomadhobused, kaamelid, kitsedjt Siidiussikasvatus Mesindus 5) 1. Looduslikud tegurid: Kliima: temperatuur, sademed, Kasvuperioodi pikkus. Reljeef :nõlvakalle ja avatus. Mullad 2. Majanduslikud tegurid: Kapital, tehnoloogia, valitsuse poliitika, turud jmt 3. Sotsiaal-kultuurilisedtegurid Maaomand, pärimine, talu suurus jmt 3)Pm maa liigitamine : HARITAV MAA regulaarselt haritavad põllumaad ja mitmeaastased istandikud (puuviljaaiad, viinamarja-istandused, oliivi- ja palmisalud jm).
lihtsalt ära elanud. Läbi aegade on loomi kasutatud erinevatel eesmärkidel. Küll neid on kütitud toiduks kui ka riiete valmistamiseks. Paljud loomad on olnud inimestele abiks ka põllutöödel. Tänu nendele elusolenditele lühendati nii mõnegi igapäevase aeganõudva tegevuse pikkust. Tänapäeval kasvatatakse paljusi loomi inimeste aitamiseks ning omakasu eesmärkidel. Kõrbetes on inimeste abilisteks kaamelid, pimedate abistamiseks on olemas juhtkoerad, lehm annab piima, ning toiduks kasvatatakse sigu, veiseid ning muid lihaloomi. Loomad on suur osa meie loodusest ning ühiskonnast, samuti mängivad nad suurt rolli erinevates toiduahelates. ''Kui kõik loomad oleksid kadunud, sureksid inimesed suurest hingeüksindusest. '' (Seattle, 1854) Tänapäevaühiskonnas võtavad paljud inimesed endale lemmikloomasid just sellise eesmärgiga- mitte tunda üksindust ning peletada kurbust eemale.
Kõrberoos võib suure veepuuduse korral ka ilma lehtedeta õitseda ja paljuneda. Datlipalmid kasvavad põhiliselt Aafrika ja Araabia ps. kõrbetes. Oaasides kasvavad palmid on päikesevarjuks nii inimestele, loomadele kui ka väiksematele taimedele. Datlid on olnud läbi aegade ka kõrbeelanike põhitoiduks, sisaldades ligi 70% suhkrut, siis see vili ei rikne. Kõrbe Loomastik Kaamel Kõige tähtsamad ja tuntuimad kõrbeloomad on kindlasti kõrbelaevad kaamelid. Kaameleid on kahte liiki, ühe küüruga ehk dromedar, kahe küüruga ehk baktriar. Kaamelid kaaluvad ~800 kg ning suudavad vedada väga suuri, umbes 300 kg koormaid. Tuhandeid aastaid on kõrbeelanikud kasutanud kaamelit oma sõiduvahendina. Kõrbelaev suudab liikuda nii tapva kuumuse, kui ka tiheda liivatormi ajal. Liivatormi ajaks pigistab kaamel oma silmad kinni, kuid õhukesed silmalaud tagavad siiski küllalt hea nähtavuse
vähe sademeid ja temp. madalad, suved-soojad ja niisked. Troopiline Alati soe ja kuivKuni Kõige enam soojust (kuni 11000 °c), Datlipalm, puuvill, 11 000 °c sademeid ei teki suhkruroog, riis, nisu. Kaamelid ja lambad Lähisekvatori Aastaringi soe Väga niiske, sademed jaotuvad Väheviljakad ja õrnad Igihaljad vihmametsad, hirss, aalne vööde ebaühtlaselt, sademete hulk on väga mullad banaan, kohvipuu. suur ja sagedased hoovihmad. Veisekasvatu
• Suhkrukultuurid: suhkruroog, suhkrupeet • Mõnukultuurid: kohv, tee, koka, kakao jt • Söödakultuurid: juurviljad, põldhein • Kiukultuurid: puuvill, lina, kanep, jt Köögiviljad: tomat, kurk, kapsas, salat jt • Puuviljad: marjad apelsin, õun, viinamari jt LOOMAKASVATUS Veised piimakari, lihakari, tööloomad Sead Lambad villa- ja lihalambad Linnud kanad, kalkunid, pardid, haned jt Karusloomad polaarrebased, naaritsad jt Muud loomad hobused, kaamelid, kitsed jt Siidiussikasvatus Mesindus 2. Kuidas on põllumajanduse osatähtsus majanduse struktuuris muutunud? 2p.Õ: lk. 6 1) Põllumajandustoodang kasvab, sest maakeral on inimeste arv suurenenud 2) Põllumajanduse osatähtsus maailmamajanduses on vähenenud, sest tehnoloogia on arenenud 3. Kuidas jaotatakse põllumajanduslikku maad kasutuse seisukohalt? Tooge näide 2+2p PÕLLUMAJANDUSLIK MAA
Ilmusid vaalad, hülged, delfiinid ning elevandi ja hobuse eellased. Meredes oli arvukaltkarpe, tigusid, koralle, käsnu ja merisiilkuid. Paleogeeni keskpaiku arenesd ka poolahvid ja ahvid. Praegused kliimavöötmed kujunesid umbes 30 miljonit aastat tagasi, kui algas jahenemine. Neogeen algas 22,5 miljonit aastat tagasi. Selle ajastu loomad on läheased tänapäevastele, arenevad välja šimpansid, gorillad ja orangutangid. Ilmuvad karud, hüaanid, kaamelid, rebased, koerad, hundid, sead, lambad, kaelkirjakud, jõehobud ja paljud erinevad linniliigid. Neogeeni ajal vaheldus pidevalt kliima jääaegade ning jäävaheaegadega, toimus pidev taimkatte muutumine. Loomas vahetasid enda elukohta, et leida enda eluks sobivat kliimat. Jääaja tõttu jäi alles vähem loomaliike, kui oli enne jääaega. Neogeeni lõpus toimus ulatuslik mandrijäätumine, mis ulatub ka kvaternaari. Kvaternaar algas umbes 2 miljonit aastat tagasi ja kestab tänaseni
KÕRBED Koostas:Rita Jalast Kõrbete paiknemine · Püsivate kõrgrõhualadega pöörijoonte piirkond · Mandrite kuivad sisepiirkonnad · Külmade merehoovuste naabrus · Hõlmavad 23% maismaa pindalast · Afganistan, Austraalia, Mehhiko,Jeemen, Alzeeria,Liibüa, Tsaad, Mali, Mauritaania, Niger, Sudaan, Egiptus, Saudi- Araabia Kõrbete liigid · Savikõrb- raske lõimisega muld, muutlik veereziim · Lössikõrb- tekkinud eelmäestikes lammisetetest · Soolakõrb-suur soolasisaldus · Kivikõrb- koosneb vanade mäestike kulumismaterjalist · Liivakõrb- kõige levinum, liigirikkaim Kliima kõrbes · Parasvööde, lähistroopiline ja troopiline kliimavööde · Suur ööpäevane õhutemperatuuri kõikumine · Aastane sademete hulk kuni 250 mm · Sademete hulk ületab aurumise · Esineb "kuiva vihma" · Maakera kõrgeim õhutemperatuur on mõõdetud Liibüa kõrbes 57,8º C · Kuivad ja kuumad tuuled, mis kasvavad vahel üle liivatormideks ...
KÕRBED Kõrbete paiknemine Surmaorg Gobi Suur Nõgu Karakum Nuubia Sahara Liibüa Rub al Khali Mojave Namibi Atacama Suur Liivakõrb Kalahari Patagoonia Suur Victoria www.blueplanetbiomes.org/ desert.htm Kõrbete paiknemine Püsivate kõrgrõhualadega pöörijoonte piirkond Mandrite kuivad sisepiirkonnad Külmade merehoovuste naabrus Hõlmavad 23% maismaa pindalast Afganistan, Austraalia, Mehhiko,Jeemen, Alzeeria,Liibüa, Tsaad, Mali, Mauritaania, Niger, Sudaan, Egiptus, Saudi- Araabia Kõrbete liigid Savikõrb- raske lõimisega muld, muutlik veereziim Lössikõrb- tekkinud eelmäestikes lammisetetest Soolakõrb-suur soolasisaldus Kivikõrb- koosneb vanade m...
lugupidamisega ja kõik võisid vabalt oma usutalitusi pidada. Keiser tundis erilist huvi loodusteaduste vastu. Ta kirjutas traktaadi (teadusliku uurimuse) jahipistrike teemal. Kirgliku kütina oli ta hankinud pistrikke paljudelt maadelt ja tundis neid väga hästi. Tema traktaat ei piirdunud aga sugugi ainult jahipidamisega, vaid käsitles põhjalikult eriliike, lindude kehaehitust ja eluviise. Ka loomad pakkusid keisrile suurt huvi. Ta rajas oma lossi isevärki loomaaia, kus elasid leopardid, kaamelid, elevandid ja isegi kaelkirjak. Leoparde tavatses keiser käsutada jahikoerte asemel. Friedrich sai hästi läbi islamiusuliste valitsejatega, eriti Egiptuse sultaniga. Kui keiser 1228. aastal ristisõtta suundus, jõudis ta sultaniga hõlpsasti kokkuleppele, sai läbirääkimiste teel Kristuse haua oma valdusse ja kroonis end Jeruusalemma kuningaks. Kristlik keiser ja muhameedlik sultan veetsid omavahel mõnusalt aega. Mälestuseks kinkis sultan Friedrichile planetaariumi ja rühma
3) Millele on põllumajandus spetsialiseerunud (taime - või loomakasvatusele)? Taimekasvatus on palju arenenud ja toodetakse palju erinevaid saake, näiteks: maisi, kartuleid, suhkrupeeti, nisu, päevalille seemneid, soojaubasid, tomateid, kapsast, rapsi, sibulaid, õunu ja mune. Enamarenenud loomakasvatus harud on: sead – 7,4 miljonit, veised – 4,4 miljonit, lambad – 1,1 miljonit, kitsed – 646 tuhat, hobused– 395 tuhat, eeslid 12 tuhat ja kaamelid 800 tk. Kodulindude arv: kanad – 195 tuhat, pardid – 10,8 tuhat ja kalkuni – 2 tuhat. 4) Milliseid põllumajandustooteid eksporditakse? Varustab ennast maisi, kartulite, suhkrupeedi, nisu, päevalille seemnetega, soojaubadega, tomatitega, kapsaga, rapsiga, sibulaga, õuntega ja munadega. Impordib: teed, banaane, palmi õli, veini, sealiha, mandariine, apelsine, päevalilleseemneid, maisi ja tubakat mis on töötlemata
Tuuled: parasvöötmes läänetuuled, troopilises passaadid ja lähistroopilises on suvel passaadid ja talvel läänetuuled Aastaajad: kaks aastaaega Loomad Kõrbelaev Kõrbelaevaks nimetatakse kaamelit. Ta väärib seda nime, kuna võib inimesi kanda päevas kuni 100 kilomeetrit palavas kõrbes. Seda suudavad nad tänu oma võimele säilitada kudedes tohutul hulgal vett. Veevarude taastamiseks suudavad nad ära juua isegi 100 liitrit vett. Kaamelid söövad sitkeid okkalisi kõrbetaimi ning suudavad pikka aega elus püsida tänu küürus säilitatavale rasvavarule. Kaameleid on kahte liiki. Ühe küüruga kaamel on dromedar ning kahe küüruga baktrian. Dromedar kodustati umbes 4000, baktrian aga 4500 aastat tagasi. Kaamelit on juba ammustest aegadest kasutatud veoloomana. Kaamel talub 260 kilogrammi raskust koormat, kui see õigesti paigutada. Kaamel kaitseb end edukalt liiva eest. Ta ei lase sel kõrva tungida. Selle jaoks
kergelt vee- ja tuuleerosioonile Poolkõrbed ja kõrbed Geograafiline asend : Põhja-Aafrikas, Ees-Aasias Kliimavööde : parasvöötme lõunaosa, lähistroopiline ja troopiline kliimavööde Mullad : Taimed : kaktused, kalligoonumid, saksauulid, tamariskid, agaavid, aaloed, piimalilled, velvitsiad, kõrbetarnad, pujud, kaameliastlad, arbuusid, melonid, datlipalmid Loomad : suslikud, liivarotid, hüpikud, kobrad, gürsad, eefad, kaamelid Inimtegevus : rändkarjakasvatus, põlluharimine vähesel määral, maavarad, turism Probleemid : kõrbestumine Vahemerelised alad Geograafiline asend : Kesk- ja Lõuna-Californias Põhja-Ameerika rannikul, Lõuna-Ameerikas Tsiili rannikul, Austraalia kagu- ja edelaosas ning Lõuna-Aafiras Kliimavööde : lähistroopiline Mullad : pruunmullad Taimed : eukalüptid, küpressid, piiniad, õlipuud, tammed, loorberid, korgipuud Loomad : Inimtegevus : põllumajandus, turism Probleemid :
Küs:Kus paiknevad kõrbed?(4) Vastus:Põhja-Aafrika,Ees-Aasia,Austraalia siseosa,Ameerikas Põhjast-Lõunasse Küs:Nim 10 suurimat kõrbe. Vastus:Sahara,Liibüa,Gobi,Suur nõgu,Kalahari,Ar-Rubal- Khali,Nuubia,Atacama,SuurLiivakõrb,Karakum Küs:Iseloomusta kõrbete kliimat. Vastus:Kuiv,Aastas kesmiselt alla 250m sademeid,Mõnel aastal ei tule tilkagi vihma,kiire auramine. Küs:Mida tähendab kuiv vihm? Vastus:Sademed auravad õhus,jõudmata maapinnani. Küs:Mida tead kõrbetuultest? Vastus:Kuumad ja kuivad tuuled mis võivad kasvada kõrbetormideks.(Saharas Samuum) Küs:Mis on ja kus paiknevad oaasid? Vastus:Oaas on vähese taimkattega rohelisem ala,ned asuvad allikate ja kaevude juures. Küs:Nim 3 jõge mis voolavad kõrbetes. Vastus:Niger,Niilus,Amudarja,Sõrdarja. Küs:Kuidas tekkivad soola järved? Vastus:Soolajärv tekib sest auramine ületab mitmekordselt sademete hulga,vette kogunenud soolad ladestuvad soolajärve põhja,moodustades paksu soolakihi. Küs:Mida te...
sellepärast on gobi kõrbe säilitamine loomastiku osas väga oluline. Loomadest on seal veel kaamleid, viiksjänes, kõrbepüü, kotkad, metseesel, palju sisalikke ja roomajaid ja harva kohtab ka punast hunti. Joonis 4. Gobi loomastik(kaksküürkaamel) Joonis 5. Gobi taimestik(efedra) 6. Inimtegevus, põlisrahvad, rahvastikutihedus ja paiknemine Gobi kõrbe asustus on väga hõre, tegeldakse peamiselt karjandusega( kaamelid, lambad, hobused). Gobis elavad nomaadid ehk rändkarjakasvatajad, kelle karjaloomad toituvad kõrbes leiduvatest väikestest põõsastest. Peamine probleem gobi kõrbes on kõrbestumine, mis tekib karjaloomade tõttu, kes kõik taimejuured katki tallavad ja selletõttu peab maapind edasi liikuma. Rahvastiku kesmine tihedus on 1-5 in. km2. Natuke rohkem inimesi elab põhjaosas 5-25 in. aga see on väga väike osa, enamasti on seal 1-4 in. km2. Joonis 6. Rahvastiku tihedus 7
käsitöönduses ning 10% teeninduses. Afganistan on eeskätt põllumajandusmaa,põhiharu on karjakasvatus. Tähtsaim toidukultuur on nisu,viljeldakse ka maisi,riisi,otra,kartuleid ja köögivilju. Viinapuukasvatusega tegeletakse oaasides. Tehnilistest kultuuridest kasvatatakse puuvillapõõsast,suhkruroogu ja suhkrupeeti. Peamine loomakasvatusharu on lambakasvatus, veerandi karjast moodustavad karakullilammbad,vähem veiseid ja kitsi. Tähtsamad veoloomad on kaamelid ja eeslid, kasutatakse ka hobuseid ja muuli. Suurtööstust ei ole. Vähesel määral ammutatakse maagaasi,kaevandatakse kivisütt, vasemaaki, barüüti, kivisoola, kipsi ja lasuriiti. Töötlev tööstus piirdub ainult mõne tekstiili-, õmblus-, naha-, jalatsi-, ehitusmaterjali-, keemia- ja toiduainetetööstuse ettevõttega. Käsitööna valmistatakse vaipu, nahatooteid ja tarbeesemeid. Riigi võrdlemisi rikkalikud maavarad on suures osas hõlvamata, seetõttu on toormepuudus suur. Maanteid
maapähkel jtSuhkrukultuurid: suhkruroog, suhkrupeetMõnukultuurid: kohv, tee, koka, kakao jt Söödakultuurid: juurviljad, põldhein Kiukultuurid: puuvill, lina, kanep, jt Köögiviljad: tomat, kurk, kapsas, salat jt Puuviljad: marjad apelsin, õun, viinamari jt ja loomakasvatus Veised piimakari, lihakari, tööloomad Sead Lambad villa- ja lihalambad Linnud kanad, kalkunid, pardid, haned jt Karusloomad polaarrebased, naaritsad jtMuud loomad hobused, kaamelid, kitsed jt Siidiussikasvatus Mesindus Milliste näitajatega iseloomustatakse põllumajandust? Põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsus; põllumajandusliku maa osatähtsus; põllumajanduse osa SKP-s; põllumajandustoodete osa ekspordis ja impordis;põllumajanduse spetsialiseerumine; põllumajandusliku tootmise efektiivsus (saagikus, tootlikkus). Põllumajanduslikku tootmist mõjutavad looduslikud ja majanduslikud tegurid : 1
talvel üle Pamiiri mäestiku Kasgari. Suvel ja sügisel 1894 rändas ta Pamiiris, uurides ja kaardistades eriti Pamiiri ühe kõrgeima mäetombu Mustag-ata liustikke. Järgneva talve veetis Hedin Kasgaris, valmistudes oma esimesele kõrberännakule läbi kardetava Takla-makani liivakõrve Dzarkend-darja ja Khotan-darja vahel. See oli Hedinile üks rängemaid ja saatuslikumaid teekondi, sest veetagavara lõppes enne kui jõuti Khotan-darjale, kõik kaamelid ja kaks meest hukkusid ning Hedin jõudis vaid suuri vaevu jalgsi, kogu varustust maha jättes, roomata jõeni, päästes sellega ka kahe ülejäänud kaaslase elu. See esimene äpardunud kõrberännak andis aga ühtlasi Hedinile kogemusi edaspidiste teekondade korraldamiseks. [1] Pöördunud Aksu kaudu tagasi Kasgari, veetis Hedin 1895. a. suve taas Pamiiri mäestikus. Sel reisil uurides eeskätt geoloogiliselt mäestiku ida- ja lõunaosa. Talve jõudes alustas ta 1895.
Esmasektor · Esmasektor ehk hankivsektor tegeleb majandusharudega ,mis toetuvad oma toorainele. · Siina kuulub: 1. Põllumajandus 2. Metsandus 3. Kalandus ja jahindus 4. Muud loodusvarad · Põllumajandus on esmasektor seetõttu, et ta rahudlab ühiskonna ja inimeste esmased vajadused . · (toit, elamu ehk siis mets, soojus ehk siis küttepuud) · Tänapäeval (20. Sajandi lõpp ja 21. Sajandi algus) töötab põllumajanduses ligikaudu 44-45% rahvastikust. · Arenenud riikides osakaal põllumajanduses on ligikaudu 2-3% rahvastikust, maksimaalselt 6%. · Agrokliima tuleneb päikesekiirguse hulgast (soojus) ,millest oleneb vegetatsiooni perioodi pikkus. · Põllumajandus jaguneb : 1. Taimekasvatus 2. Loomakasvatus · Teraviljad : nisu ,riis ,mais ,oder ,hirss ,rukis ,sorgo. · Mugulviljad : kartul ,bataat ,mnaiokk ,jamss. · Õlikultuurid : sojauba ,päevalilll ,puuvill ,õlipalm ...
Esmasesse majandus sekotrisse kuuluvad: põllumajandus,metsandus,kalandus,jahindus ja ka maavarade kaevandamine.Maailma suurim kohvi,kakao,tee ja suhkrutoota on Brasiilia.Rantso on suur loomaskavatusmajand,kus peetakse tuhandepealisi lihaveise või lambakarju, keda söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel.Ekstensiivsed teraviljatalud on levinud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades PõhjAm. Ja Asutraalias,Venemaa ja Kasahstani steppides jm rohtaladel.Seal kasvat. peamiselt nisu.USAst tuleb peremees tallu ainult külvi ja lõikuse ajaksning palkab selleks sulased. Kogu töö tehakse ära paari nädalaga,vili müüakse kohe elevaatorisse.Spetsialiseerunud piimakarjatalud on levinud peamiselt Euroopas ja Põhj.Am., nende arv kasvab ja Jaapanis.Lisaks piimatootmisele kasvatatakse silokultuure ja teravilja loomasöödaks.Istandused on suured taimekasvatusmajandid,mis toodavad saadusi(kohvi,suhkruroog,puuviljad jne.)müügiks ja telge...
päikesest eemal. Vilgas liikumine algab hämaruse saabudes kui paljud loomad oma urgudest välja toituma tulevad. Kõrbes on suhteliselt vähe suuri imetajaid, sest paljud pole võimelised varuma vett ega vastu panema kuumusele. Samuti on nad liiga suured, et varjuda päikese eest kivide alla või pinnasesse. Seevastu on seal palju pisikesi närilisi, sisalikke, madusid, putukaid, ämblikke. Kõrbes elab ka kahepaikseid ja linde, suuremad loomad elavad poolkõrbetes.Veel elavad kõrbetes kaamelid, kõrberebane. Inimtegevus: Kõrbealad on hõredasti asustatud. Kõrberahvad on tavaliselt rändava eluviisiga karjakasvatajad. Koos karjaga liiguvad nad värske rohu ja vee otsinguil ühest kohast teise. Kasvatatakse peamiselt lambaid, hobuseid ja kaameleid. Peatuspaigas pannakse üles suur sõrestiktelk, mis kaetakse pealt riide või loomanahkadega. Sellised elamud kaitsevad nii kuuma kui külma eest, neid on kerge kokku panna ja uues kohas jälle püstitada
esinemised HARIDUS ALGKOOL GRAMMATIKAÕPINGUD RETOORIKAÕPINGUD 425.a. Konstantinoopolis esimene kõrgkool TEGEVUSALAD PÕLLUMAJANDUS vähe arenenud mitmekultuuriline (oluliseim teraviljakasvatus: nisu, oder rukis) KODULOOMAD KODULINNUD vähese hobused, lehmad, tähtsusega vesipühvlid, tuvid, kanad, kaamelid, eeslid, haned, faasanid, muulad, lambad, paabulinnud kitsed, sead ELAMU Rikastel suured mitmekorruselised elamud paralleel Roomaga Tavakodanike elamu lihtne, 23 tuba, vahel kaks korrust Insulad e. üürimajad materjaliks kivi, tellis, puit, krohvitud roog ETTEVÕTLUS kaupmehed käsitöölised maakäsitöölised Vabaturgu kontrollis rangelt riik
säilitatavale rasvavarule. Kaameleid on kahte liiki. Ühe küüruga kaamel on dromedar ning kahe küüruga baktrian. Dromedar kodustati umbes 4000, baktrian aga 4500 aastat tagasi. Kaamelit on juba ammustest aegadest kasutatud veoloomana. Kaamel talub 260 kilogrammi raskust koormat, kui see õigesti paigutada. Kaamel kaitseb end edukalt liiva eest. Ta ei lase sel kõrva tungida. Selle jaoks on kõrvas tihe karvastik. Silmade ees on tihedad ripsmed. Liivatormi ajal hoiavad kaamelid silmad kinni, nähes siiski läbi oma õhukeste silmalaugude piisavalt hästi, et edasi liikuda. Kaamelid saavad sulgeda ka ninasõõrmeid, et vältida liiva sattumist hingamisteedesse. Liivakõrbetes elavatel dromedaridel on laiad ja siledad jalatallad, mis võimaldavad neil pehmel liival sisse vajumata kõndida. Mägedes elavatel dromedaridel on palju kitsamad tallad, et kivisel pinnal kergem liikuda oleks. Kaamelitel pole sõrgu ega kapju, nende kahevarbalistel jalgadel on nürid küünised.
püsida tänu küürus säilitatavale rasvavarule. Kaameleid on kahte liiki. Ühe küüruga kaamel on dromedar ning kahe küüruga baktrian. Dromedar kodustati umbes 4000, baktrian aga 4500 aastat tagasi. Kaamelit on juba ammustest aegadest kasutatud veoloomana. Kaamel talub 260 kilogrammi raskust koormat, kui see õigesti paigutada. Kaamel kaitseb end edukalt liiva eest. Ta ei lase sel kõrva tungida. Selle jaoks on kõrvas tihe karvastik. Silmade ees on tihedad ripsmed. Liivatormi ajal hoiavad kaamelid silmad kinni, nähes siiski läbi oma õhukeste silmalaugude piisavalt hästi, et edasi liikuda. Kaamelid saavad sulgeda ka ninasõõrmeid, et vältida liiva sattumist hingamisteedesse. Liivakõrbetes elavatel dromedaridel on laiad ja siledad jalatallad, mis võimaldavad neil pehmel liival sisse vajumata kõndida. Mägedes elavatel dromedaridel on palju kitsamad tallad, et kivisel pinnal kergem liikuda oleks. Kaamelitel pole sõrgu ega kapju, nende kahevarbalistel jalgadel on nürid küünised.
Tuule mõjul Kaamel on Aafrika, Lähis-Ida ja teiste Aasia maade kõrbeelanike jaoks väga tähtis loom. Kaamel kodustati juba 2000 aastat tagasi. Kõige rohkem on neid Gobi kõrbes. Nad on hindamatud koorma- ja sõiduloomad, sest suudavad kanda endaga samas kaalus koormat. Kõrbeelanikud saavad kaamelitest ka muud kasu: joovad nende piima, söövad liha, koovad kaamelivillast riideid. Kaamelite eluiga ulatub 3040-aastani. Nad suudavad olla nädalate viisi joomata. Kaamelid hoiavad end päikese suhtes teatud nurga all, et keha üle ei kuumeneks, nad higistavad vähem kui teised imetajad ning hoiavad seega väga palju vett kehas kokku ning see vähendab nende veetarvet. Küürus on tal rasvavarud, mida ta toidu- ja veepuudusel kasutab. Jõudes veeallika juurde, võib kaamel ära juua kuni 114 liitrit vett.
X KOOL SAHARA KÕRB ISELOOMUSTUS Referaat Koostas : X Õpetaja : X Detsember 2010 1.Asend Sahara on maailma suurim kõrbeala, mis laiub Aafrika mandri põhjaosas. Saharas valitseb kuiv troopiline kliima. Eriti põhjaosas sajab vähesel määral talvel vihma; kesk- ja lõunaosas esineb vähesel määral suvist vihma. Sahara kõrbe ümbritsevad loodusvöönditest lõuna pool savann ja põhja pool vahemereline taimestik ning kõrgusvööndilisus. Joonis 1 - Sahara kõrb märgitud punasega 2.Kõrbe ulatus Sahara pindala on üle 9 milj. km2, täpsemalt 9269600 km², ja ta ulatub ligi 5700 km pikkuselt Atlandi ookeanist Niiluse jõeni ning Vahemere rannikult 2000 km lõuna poole kuni savannide põhjapiirini. Sahara kõrbe alal asuvad: Egiptus, Sudaan, Algeeria, Chad, Liibüa, Mali, Mauritaania, Maroko, Nigeeria, Tune...
päikesest eemal. Vilgas liikumine algab hämaruse saabudes kui paljud loomad oma urgudest välja toituma tulevad. Kõrbes on suhteliselt vähe suuri imetajaid, sest paljud pole võimelised varuma vett ega vastu panema kuumusele. Samuti on nad liiga suured, et varjuda päikese eest kivide alla või pinnasesse. Seevastu on seal palju pisikesi närilisi, sisalikke, madusid, putukaid, ämblikke. Kõrbes elab ka kahepaikseid ja linde. Kaamelid on kõrbes elavatele inimestele väga tähtsad - annavad toitu (piima, liha), katet. Nad on väga vastupidavad ja vajalikud kõrbes liikumiseks. Kaksküürkaamel e. baktrian elab Aasias ja Hiinas, kodustatud üksküürkaamel e. dromedar elab vaid Aafrikast Indiani ulatuvatel aladel. Varaan
miljonit. Taimekasvatus · Teraviljad · Mugulviljad (kartul, bataat) · Õlikultuurid · Suhkrukultuurid · Mõnukultuurid (kohv, tee) · Söödakultuurid (juurviljad, põldhein) · Kiukultuurid · Köögiviljad · Puuviljad Loomakasvatus · Veised piimakai, lihakari, tööloomad · Sead · Lambad villa- ja lihalambad · Linnud kanad, kalkunid, pardid, haned jt · Karusloomad, polaarrebasedm naaritsad jt. · Muud loomad, hobuses, kaamelid jt. · Siidiussikasvatus · Mesindus Mis näitajatega iseloomustatakse riigi põllumajanduset? · Põllumajanduses on hõivatud inimeste osatähtsus; · põllumajandusliku maa osatähtsus; · põllumajanduses osas SKP-s; · põllumajandustoodete osa ekspordis ja impordis; · põllumajanduse spetsialiseerumine · põllumajandusliku tootmise efektiivsus(saagikus, tootlikus). 12.09 Põllumajandus jaguneb: 1) Ekstensiivne põllumajandus · põllumajanduslikkum aad on palju,
pähkleid, kartuleid, tomateid, sibulaid, kapsaid, paprikaid, ube, suhkrupeete, päevalilli, puuvilla, tubakat, suhkrurooga, kanepit. Hispaanias on arenenud loomakasvatuse harud. Loomade arv seisuga 2012. aasta FAO andmetel: sead (25,5 mln), lambad (17mln), veised (6mln), kitsed (2,5 mln), hobused (250 tuh), eeslid (142 tuh), kanad (138 tuh), muulid (110 tuh), küülikud ja jäänesed (3 tuh), pühvlid, kameeliad, kaamelid, pardid, kalkunid. Kesk-Hispaania pinnamood on mägine, aga edela ja lõuna pinnamood on tasane. Loode, kirde ja kagu pinnamood on mägine. Suur osa riigi territooriumist hõlmavad mägismaad ning mäestikud, aga kirde ja edela osast hõlmavad tasandikud. Hispaania asub vahelise kuivalembese põõsastiku loodusvöötmes ja kliima on lähistroopikaline. Riigis on kõvalise metsa ja võsa rusk-pruunmullad ning hallid pruunmullad, neid on viljakad
Kuuste Kool KÕRBED Koostaja: Karoliina Ulmand IV klass 2018 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................3 1.Kõrbetest üldiselt....................................................................................3 2.Kõrbetaimed...........................................................................................3 3.Kõrbeloomad..........................................................................................4 Kokkuvõte.................................................................................................5 Kasutatud kirjandus...................................................................................6 2 Sissejuhatus Selles referaadis kirjutan taimedest , loomatest jn...
Põhilised taimed: kaktused, aaloed. 5. Mullastik vähe huumust, helehall. Mulla pinnale ja ülaossa ladestub palju sooli. 6. Loomastik öine eluviis. Enamasti heledavärvilised, väikese kehaga, pika sabaga. Paljud loomad jäävad suveunne. Puuduvad higinäärmed, kuid on soolanäärmed. Roomajate nahk on veekindel, saba pikk, sest seal saab vett hoida. Peamised loomad: närilised, iguaan, karakal, skorpion, kilpkonnad, maod, kaamelid. 7. Inimesed Kõrbeelanikud (beduiinid, hotentotid, busmanid, aborigeenid) on hästi kohastunud kuivuse ja kuumusega. Hangivad vett taimedest, loomadest ja pinnasest. Tegeletakse rändkarjakasvatusega, kui võimalik, siis ka põlluharimisega. Riietus hele ja terve keha on kaetud. VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA VÕSA 1. Kliimavööde lähistroopiline kliimavööde 2. Kliima kuum, vähe sademeid. Kevadel ja talvel on sademeteperiood. 3
Jõuluvana hiilib Inglismaal majja enamasti öösel, et täita laste sokid kingitustega. HISPAANIA v Seal algavad pidustused 8. detsembril süütu eostamise pidusöögiga. Väikesed poisid esitavad katedraalitreppidel rituaalseid tantse. Hispaania lapsed saavad kingitusi kolmekuningapäeval 6. jaanuaril, 12 päeva pärast jõulupühi. Hispaanias on kombeks panna kingadesse õlgi, mida söövad kolme kuninga kaamelid. Vastutasuks jätavad nad kingadesse kingitusi. itaalia v Itaalias jagatakse kingitusi purgis ehk saatuseurnis. Lastele öeldakse, et korstna kaudu tuleb haldjakuninganna ja täidab purgid kingitustega. Kingitusi jagatakse kolmekuningapäeval, mitte jõulude ajal. Itaaliast levisid jõulupühad üle Alpide, kust Saksa maadeavastajad selle tava lõpuks USAsse viisid. prantsusmaa v
Ämblikud Grete Veskiväli (Ettekanne koos pildimaterjaliga, vt lõpus) *Ämblikud ehk täpsema seltsi nimetusega ämblikulised on kohastumise poolest ühed maailmaimed, sest nad elavad igal pool meie ümber, isegi arktilises kliimas. Enamus ämblikke on vaid mõne millimeetrise läbimõõduga. *Ämblikud kuuluvad ämblikulaadsete ehk arahniidide hulka. Ämblikulaadsed kuuluvad arvatavasti vanimate maismaaloomade hulka, sest skorpione on leitud juba ülemsilurist ehk umbes 400 miljonit aastat tagasi. Ämblikulaadsed on näiteks skorpionid, puugid, lestad. Nad on eranditult röövtoidulised ja neil toimub kehaväline seedimine. Nad hingavad kopsudega. Harilikult koosneb nende keha pearindmikust ja tagakehast. Nende tagakeha on kõigil jalutu. *Koibikulised: Keha on kompaktne, ei jagune selgelt pearindmikuks ja tagakehaks nagu ämblikel. toituvad väikestest nii elusatest kui surnud putukatest, öise ...
D-vitamiin hormoon, mida keha sünteesib päikesevalguse abil Lipiidide ülesanded 1. Energeetiline lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast, lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid. 2. Ehituslik rakumembraani koostises 3. Varuaine loomadel varurasv, taimedel õlid 4. Ainevahetuslik täielikul lõhustumisel tekib vesi ja süsihappegaas, nt kaamelid 5. Kaitse põrutuste, liigse külma ja kuuma eest, taimeorganite kaitsja 6. Lahusti kannavad vitamiine 7. Biregulatoorne hormoonid Valgud koosnevad aminohappejääkidest. Aminohapped koosnevad aminorühmast (NH2), karboksüülrühmast (COOH) ja radikaalist (R). Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet. Valkude süntees toimub ribosoomis. Kahe aminohappe omavahelisel liitumisel tekib peptiidside kovalentne side süsiniku ja lämmastiku aatomi vahel. Valkude jaotus
Suhkrukultuurid- suhkruroog, suhkrupeet jt Mõnukultuurid- kohv, tee, koka, kakao jt Söödakultuurid- juurviljad, põldhein Kiukultuurid- puuvill, lina, kanep jt. Köögiviljad- tomat, kurk, kapsas, salat jt Puuviljad, marjad- apelsin, õun, viinamari jt Loomakasvatus: Veised- piimakari, lihakari, tööloomad Sead Lambad- villa- ja lihalambad Linnud- kanad, kalkunid, pardid, haned jt Karusloomad- polaarrebased, naaritsad jt Muud loomad- hobused, kaamelid, kitsed jt Siidiussikasvatus Mesindus Erinevates agrokliimavöödetes kasvatatavad kultuuritaimed Polaarkliima Jahe parasvööde- rukis, kartul Mõõdukas parasvööde- nisu, oder, kaer, viinamari, puuviljad Soe parasvööde- oliivipuu, tsitruselised, puuvill, riis, soja, viinamari Lähistroopiline- talinisu, mais, viinamari, oliivipuu, tsitruselised, riis Troopiline- datlipalm, puuvill, suhkruroog, riis, nisu
Need 19. sajandist pärinevad laulud on ülipopulaarsed tänaseni. Jõuluvana hiilib Inglismaal majja enamasti öösel, et täita laste sokid kingitustega. Hispaania Seal algavad pidustused 8. detsembril süütu eostamise pidusöögiga. Väikesed poisid esitavad katedraalitreppidel rituaalseid tantse. Hispaania lapsed saavad kingitusi kolmekuningapäeval 6. jaanuaril, 12 päeva pärast jõulupühi. Hispaanias on kombeks panna kingadesse õlgi, mida söövad kolme kuninga kaamelid. Vastutasuks jätavad nad kingadesse kingitusi. Itaalia Itaalias jagatakse kingitusi purgis ehk saatuseurnis. Lastele öeldakse, et korstna kaudu tuleb haldjakuninganna ja täidab purgid kingitustega. Kingitusi jagatakse kolmekuningapäeval, mitte jõulude ajal. Itaaliast levisid jõulupühad üle Alpide, kust Saksa maadeavastajad selle tava lõpuks USA-sse viisid. Prantsusmaa Prantsusmaal pannakse jõululaupäeval kingad trepile või kamina äärde. Lastele öeldakse, et
loomad oma urgudest välja toituma tulevad. Kõrbes on suhteliselt vähe suuri imetajaid, sest paljud pole võimelised varuma vett ega vastu panema kuumusele. Samuti on nad liiga suured, et varjuda päikese eest kivide alla või pinnasesse. Seevastu on seal palju pisikesi närilisi, sisalikke, madusid, putukaid, ämblikke. Kõrbes elab ka kahepaikseid ja linde, suuremad loomad elavad enamasti poolkõrbetes. Kaamelid on kõrbes elavatele inimestele väga tähtsad - annavad toitu (piima, liha), katet. Nad on väga vastupidavad ja vajalikud kõrbes liikumiseks. Kaksküürkaamel e. baktrian elab Aasias ja Hiinas, kodustatud
Erinevate tüüpide osatähtsus põllumajandustoodangus jaotub järgmiselt: loomakasvatus 33%; vihmaveest sõltuv traditsooniline põllumajandus 25%; niisutuspõllundus 25%; vihmaveest sõltuv mehhaniseeritud põllumajandus 12%; kalakasvatused ja metsandus 5%. Peamised põllukultuurid on puuvill, maapähklid, nisu, suhkruroog, mango, maguskartul, seesam. Karjakasvatuses omavad juhtivat rolli lambad, veised ning kõrbepiirkondades kaamelid. Eksporditakse puuvilla, seesamit, suhkrut, maapähkleid ja veiseid. Põllumajandusega seotud keskkonnaprobleemid on väga tüüpilised võrreldes teiste Aafrika riikidega. Seoses niisutuspõllundusega on üles kerkinud muldade sooldumise probleem. Teine suur probleem on, nagu kogu Saheli piirkonnas, ülekarjatamisest tingitud kõrbestumine. Mitmetes piirkondades on põhjaveetase alanenud, jättes kuivale kaevud. Metsandus Metsad hõlmavad neljandiku Sudaani pindalast
· Suhkrukultuurid: suhkruroog, suhkrupeet · Linnud kanad, kalkunid, · Mõnukultuurid: kohv, tee, koka, kakao jt pardid, haned jt · Söödakultuurid: juurviljad, põldhein · Karusloomad · Kiukultuurid: puuvill, lina, kanep, jt polaarrebased, naaritsad Köögiviljad: tomat, kurk, kapsas, salat jt jt · Puuviljad: marjad apelsin, õun, viinamari · Muud loomad hobused, jt kaamelid, kitsed jt · Siidiussikasvatus · Mesindus Mis näitajatega iseloomustatakse riigi põllumajandust? · Põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsus; · põllumajandusliku maa osatähtsus; · põllumajanduse osas SKP-s; · põllumajandustoodete osa ekspordis ja impordis; · põllumajanduse spetsialiseerumine;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
