hertsogkond (keskajal Saksa orduriik). Preisi hertsogkonna ja Brandenburgi alade vahele jäid Poola alad eesmärk oli neid alasid järkjärgult hõivama hakata, et riigi kaks ala ühendada. 18. sajandil krooniti Brandenburgi vürst Preisi kuningaks. Preisi kuningriik on oluline tegur 19. sajandil Saksamaa ühendamise juures. SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON Üheks põhjuseks, mis prantsuse revolutsioonini viis, oli valgustusideede levik selle üks põhimõte oli rahva suveräänsus, aitas kaasa revolutsioonile. Veel oli põhjuseks Ameerika Iseseisvussõja mõju (seal oli valgustusideid rakendatud põhiseadusesse rahva suveräänsus, võimude lahusus). Revolutsiooni põhjuseks oli ka kriis majanduses, mis oli tingitud kolmest aspektist:
Pilet nr.1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaa...
Rokokoo kunst Prantsusmaal ja Saksamaal · Rokokoo-stiil = Louis XIV stiil o Mitmed armukesed jõudsid peaministri staatusesse o Louis XIV-d ei huvitanud riigiasjad o Louis viis Prantsusmaa majanduslikku kriisi, mis põhjustas Suure Prantsuse revolutsioonini o Hea suhtleja · Sisekujundus o Rokokoo stiil tuleneb sõnast rocaille (=merekarp). Sellest saab põhiline kaunistuselement o Orvand o Pastelsed värvid o Suured peeglid o Hiinapärased motiivid eriti tarbekunstis o Portselan samuti kasutusel hiinapärased motiivid o Iseloomulik armastuse teema, vahepeal isegi pornograafia · Omapärane on ka rokokoo-ajastu mood
Klassitsism 1770-1820-eitab vana ühiskonda, Hakati väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Kõik sellised uued tuuled viisid lõpuks Suure Prantsuse Revolutsioonini (1789-1799) ja kuninga Louis XVI võimu ja feodaalkorra kukutamiseni. Arhitektuur- lihtsus, rangus, reeglipärasus, suurejoonelisus, eeskuju antiikehitistest, esmaklassiline Põhimõte: idealiseeriv, tasakaalukas ning sümmeetriline, Algas täielik antiigivaimustus. Võlus tolleaegne kunst oma reeglipärasuse ja harmooniaga. Kunst pidi olema õpetlik ja näitama inimestele, millline peab olema ühe tubli kodaniku moraal. Esiplaanile seati kunsti abil riigitruuduse sisendamine ja uue
10. Millised erinevused olid eri klassidest pärit inimestel selles raamatus? 11. Kuidas kaevurite võitlus oma õiguste eest selles raamatus lõppes? 12. Kirjelda Maheude perekonda ja nende omavahelisi suhteid? 1. Romantism, realism, naturalism .. 2. Põhiprobleemiks oli töö ja kapitali kokkupõrge, söekaevurite võimas streik Montsous.Tööliste sotsiaalsed ja majanduslikud võitlused .. kõik see viib lõpuks välja sotsiaalse revolutsioonini teostamiseni. 3. Hmm ..kui ma õieti mäletan, siis Etieene vms pidas teda alguses poisiks.Lühikesed punased juuksed ja kõhn kehaehitus, iseloomult rõõmsameelne ja vastutulelik, seda raamatu alguse poole. 4.Eluohtlik, palju aega tuli viibida niiskuses ja pimeduses, mis viis erinevate haiguste tekkimiseni, varisemisoht jne .. 5. Sest eluks vajalikud tingimused puudusid peaaegu täielikult. 6. Kõrtsis ennast pilpaks joomine ja sugu tegemine. 7. Kasu said vere hinnaga .
I Maailmasõda-1914-1918.Euroopas, Aafrikas, Aasias. Meresõda kõigil ookeanidel Keskriigid Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria Antant Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, USA, Venemaa. Põhjused-Peamine põhjus oli vastasseis ja võitlus liidrirolli pärast Inglismaa ja Saksamaa vahel, Sõja päästis valla Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.06 1914 Bosnias, Sarajevos. Algus- 23. juulil A-U ultimaatum Serbiale. Kuigi Serbia ei keeldu otseselt ultimaatumit täitmast, kuulutab A-U Serbiale 28. juulil sõja, 01.08 Saksamaa sõjakuulutus Venemaale, S. sõjakuulutus Prantsusmaale, 03.aug Suurbritannia sõjakuulutus Saksamaale. Sõda algab suure vaimustusega rahva hulgas. Antandi riikides levib suur saksa- vastasus. Ka paljud eestlased astuvad armeesse. Isegi paljud patsifistliku taustaga parteid tervitavad sõja algust. Käik( läänerinne) -Läänerindel üritavad sakslased purustada Prantsuse vägesid, enne kui Venem...
Talle meeldis pidutseda. See ei meeldinud rahvale ja nad ei austanud teda. Kui kuningas Louis XV sureb, saavad troonile Marie Antoinette ja Louis XVI . Toimus Kaelakeeafäär, mis leidis aset 1780. aastatel Louis XVI õukonnas ja kuhu oli segatud tema abikaasa, kuninganna Marie Antoinette. Afäär põrmustas Marie Antoinette niigi halva maine ja jättis mulje, et ta on seotud katsega riigilt raha välja petta. Kahjustada sai kogu monarhia maine ja see on üks sündmustest, mis viis Prantsuse revolutsioonini. Sellest ajast peale tekkisid kõikjal kuninganna vastased ühendused. Tänu kaelakeeafäärile saab rahvas teada, kui palju kuningakoda kulutab. Kuninga tagasihoidlikkust teatakse, seega süüdistatakse kulutustes kuningannat. Kutsuti kokku generaalstaadid, ministrina töötas rahva lemmik Necker. Peale tema vallandamist tekkis mäss ja vallutati Bastilles. Kartes revolutsiooni, üritab kuningapere põgeneda. Lõpuks toimub uus ülestõus, kuningapere lahkub Rahvuskogu kaitse alla, neid
· Oht keskkonnale näiteks geneetiliselt muundatud toiduained · Eetilised probleemid kloonimine Tööstusühiskonna teoreetikud: Adam Smith · Vabaturumajandus · Väärtusi loob majanduses inimtöö · Turg reguleerib majandust, riik ei tohi sekkuda · Vabakaubandus Karl Marx · Kapitalistlikus ühiskonnas tootmisvahendid ja toodan on kapitalistide e kodanluse eraomand, töölised müüvad oma tööjõudu neil poleomandit · Klassivastuolud viivad revolutsioonini · Kapitalistliku tootmise põhijooned: vajadus toota kasumit ja püsida konkurentsis Max Weber · Protestantlikes maades arenes majandus kiiremini · Protestantlus soosib turumajandusega sobivate iseloomujoonte: töökus, kokkuhoidlikkus, arvepidamine kujunemist · Potestantide arvates on jõukus ja ametialane edukus jumalale meelepärane Emile Durkhaim · Sotsioloogiateaduse üks rajajatest
Eelrooma rauaaeg ( u 500 eKr- u 50 pKr ) Rooma rauaaeg ( u 50 u 450 pKr) Ajalooline aeg ja selle periodiseering 1. Perioodi keskaja algusest kuni tänapäevani nim Eestis ajalooliseks ajaks 2. Eesti keskaja kronoloogiliste piiride suhtes ei ole meie ajaloolased ühel meelel 3. Eesti ajaloos on tavaks alustada uusaega Liivi sõjaga 4. Uusajast omakorda eristub selle esimene periood- varauusaeg mis kestab kuni 1789.a alanud Prantsuse revolutsioonini 5. Uusimat ajajärku Eesti ajaloos nim lähisajalooks Kiviaeg: 1. Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum ( u 9000- u 5000 eKr ) 2. IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis 3. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad, teiste hulgas ka varaseim , Pulli kuuluvad nn Kunda kultuuri alla. See kultuur oli levinud Läänemere idaranniku maadel alates Lõuna- Soomest kuni Leedu lõunaosani Asulakohad: 1
Loodi Poola koridor. Saksamaal hakati Versailles'e rahulepingut nim. Versaille diktaadiks. Leping ei olnud mõeldud Saksamaaga lepituse saavutamiseks vaid selleks, et võidetud vastane maha suruda ja Saksamaale tema kaotusi meelde tuletada. Versaille leping tekitas kättemaksu meeleolusid [minu märkus-võimule tuli Hitler]. USA president Wilson mõistis, et Versaille rahuleping tekitab Saksamaal vastakaid / kättemaksu meeleolusid, mis võib Saksamaa viia revolutsioonini / rahutusteni. Wilsoni 14 punkti (-rahuleping) plaani järgi oleks loobutud reparatsioonidest.
uusaaja algus-1453,1492,1640,17saj algus,uusaeg jaguneb-enne suurt prantsuse revolutsiooni(absolutismi aeg),pärast revolutsiooni(industriaalühiskonna kujunemine),muudatused kaubanduses-kuj. kapitalistlikud suhted,kaubandussuhted laienesid,põllumajanduses-lääne ja ide euroopa vahel ilmnesid erinevused,läänes jäi pärisorjus keskaega,idas võideldi selle vastu veel mitu sajandit kuni 19.saj see kaotati,vaimuelus-uus ilmalik ideoloogia-valgustus,riigivalitsemises-alguses oli absolutistlik monarhia,hiljem nihkus esile parlamentlik mon., kus võitlus selle ümber kestis mitu saj.,paral. sellele kulges osades maades võitlus konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks, mis tõusis eriti võimsalt esile revolutsioonides,tööstus- industriaalühiskond,masinatootmine ning linnastumine, 30a sõda 1618-48,richelieu- prantsusmaa peaminister,ferdinand II habsburg-saksa-rooma keiser, christian II-taani kuningas, tilly-saksa-rooma keisri väejuht,wallenstein-sa...
A8mõist UUSAEG.MÕISTED 1-II OSA(õpik 2003) absolutism Piiramatu ühe mehe võim merkantilism Majanduspoliitika,mis soodustab väljavedu,piirab sissevedu hugenotid Prantsuse kalvinistid puritaanid Inglise kalvinistid monarhia Ühe mehe võim restauratsioon Endise poliitilise korra taastamine privileeg Eesõigus rojalist kuningriiklane revolutsioon Pööre ühiskonnas,kus võimule tuleb uus klass kodanlik revolutsioon Pööre ühiskonnas,kus feodaalide asemel tuleb võimule kodanlus reduktsioon Aadlimaade riigistamine,mõisate tagasivõtmine riigile Rootsi riigis bojaar Kõrgaadlik ,suurfeodaal Venemaal Böömimaa Tsehhimaa Vestfaali rahu ...
tagasihoidlikum kujundus. Dekoratsioonide motiivid muutusid sümmeetriliseks ning levinumaks olid hammaslõige, meander ning rippuva rätiku motiiv. Ehitiste seinanissidesse paigutati skulptuurid. Kuna levima olid hakanud valgustusaja ideed, siis vähendasid need kiriku autoriteeti ja inimeste seisustest tulenevat prioriteeti, seega vähenes sakraalehitiste osatähtsus. Hakati väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust, mis viis Suure Prantsuse Revolutsioonini. Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Eestis esindavad klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone, Toompea haldushooned ja paljud mõisaansamblid. Maali- ja raidkunstis eelistati mütoloogilist või ajaloolist ainestikku. Portreedele oli omane idealiseeriv laad. Kompositsioonis taotleti selgust ja rahulikkust. Kunst oli muutunud avalikuks ja kättesaadavaks. Mairo Koov 12 B 2
organisatsioonid. Loodi Poola koridor. Saksamaal hakati Versailles'e rahulepingut nim. Versaille diktaadiks. Leping ei olnud mõeldud Saksamaaga lepituse saavutamiseks vaid selleks, et võidetud vastane maha suruda ja Saksamaale tema kaotusi meelde tuletada. Versaille leping tekitas kättemaksu meeleolusid [minu märkus-võimule tuli Hitler]. USA president Wilson mõistis, et Versaille rahuleping tekitab Saksamaal vastakaid / kättemaksu meeleolusid, mis võib Saksamaa viia revolutsioonini / rahutusteni. Wilsoni 14 punkti (-rahuleping) plaani järgi oleks loobutud reparatsioonidest.
kodus laste järele. Rõivastus. Prantsusmaa mood osutus kogu moeteadlikus maailmas ebatavaliselt mõjukaks. Kuni 1675.a. tegid jõukale rahvale rõivaid teenrid või õmblejad.Pärast seda võtsid töö üle moekavandajad ja rätsepad. Piiratud võimalustega peredes jäi õmblemine majaemanda tööks,kes tegi ka kõik vajalikud voodiriides ja aluspesud ning parandas rõivaid. Naiste rõivastus. 18.saj. kandsid naised kuni revolutsioonini metallist puusatoestikke ehk panjeesid,mis laiendasid kleidi seelikuosa külgede suunad kuni poolteist meetrini.Pidudel olid panjeed eriti volüümikad,kodus olid need tagasihoidlikumad. Marie Antoinette'i ei sallinud korsette,ka kadusid tema ajal moest panjeedega seelikud ning naised hakkasid eelistama pehmeta voltidega rõivaid. Naiste rõivastuses võttis maad range lihtsus.Mood sai poliitilise värvingu ja liikus demokraatia suunas.Ka lastele pandi nimesid
Nii sündis Eesti riik 20. sajandi algul kiirenes Eesti ühiskonnas majanduse ja poliitilika moderniseerumine. Rahvuslik liikumine muutus massiliseks. Loodi palju uusi seltse, majandusühistuid. Populaarset ajalehte ,,Postimeest" asus toimetama Jaan Tõnisson. Rünnati baltisakslust ja kadakasakslust, demonstreeriti eesti keelt. Segased sündmused Vene impeeriumis viisid 1905. aasta revolutsioonini, mille ajendiks sai Verine Pühapäev Peterburis. Ka Tallinnas avati rahva vastu tuli 16. oktoobril, mille tulemusena sai surma ligi 100 inimest. Postimehe ümber moodustati esimene Eesti partei, Eesti Rahvameelne Eduerakond. Detsembris suundusid mitmed salgad vihast sakslaste vastu mõisaid põletama, millele järgnesid suured karistamised. Poliitilised olud olid järgnevatel aastatel rahutud, põrandaaluse tegevuse juhtmise haarasid enda kätte enamlased. Edu saavutati vaid
filosoofia, iseäranis Locke. Kodus Prantsusmaal hakkasid nad peagi ründama vanu autoriteete,oli oluline suhtuda skeptiliselt kõikidesse päritud tõdedesse. Nende idee seisnes selles, et üksikisik peab ise kõikidele küsimustele vastused leidma. Selles mõjutas neid ka Descartes'i filosoofia. Vastuhakk vanadele autoriteetidele pöördus ka kiriku, kuninga ja aadli võimu vastu; 18. saj olid need institutsioonid Prantsusmaal palju mõjukamad kui Inglismaal. See kõik viis 1789.a revolutsioonini. RATSIONALISM Kuigi John Locke oli oma filosoofialt empiirik, arvas ta, et nii usk Jumalasse kui ka teatud moraalinormid peituvad inimese mõistuses, see mõte sai prantsuse valgustusfilosoofia tuumaks. Sarnaselt vanaaja humanistidele oli enamikul valgustusfilosoofidest vankumatu usk inimese mõistusesse, seetõttu on paljud prantsuse valgustusaega nimtanud lihtsalt ratsionalismiks. Uus loodusteadus väitis, et loodus on mõistuspäraselt korraldatud
Jean-Paul Marat, George Jacques Danton ja Maximilien Robespierre. Louis XVI Louis XVI oli revolutsiooni puhkemise ajal Prantsusmaa kuningas. Louis XVI abiellus 1770.aastal austrialasest hertsoginna Marie-Antoniette’iga. Louis XVI oli ükskõikne ja otsustusvõimetu riigivalitsemise suhtes ega suutnud sellega toime tulla. Feodaal-absolutistliku Prantsusmaa valitsemiskorra kriis jõudis tema ajal haripunkti ning viis Suure Prantsuse revolutsioonini. Revolutsiooni sündmustele osutas ta ebakindlat vastupanu. Ta eiras nõuandjatelt saadud soovitusi ja keeldus täitmast trooni kohustusi. Esmalt tundus, et ta toetab revolutsioonilisi ettepanekuid, kuid olukorra halvenedes üritas kuninglik perekond riigist põgeneda. Nad võeti kinni, viidi Pariisi tagasi ja hoiti valve all. Kuni 14.septembrini eemaldati kuningas riigi asjadest. Louis XVI üle peeti kohut ning ta mõisteti giljotiinisurma 21. jaanuaril 1793. aastal. Jean-Paul Marat
Uurimused on näidanud, et emotsionaalsed pisarad erinevad kaitseotstarbelistest pisaratest keemilise koostise poolest - emotsionaalsetes pisarates on rohkem kõrgmolekulaarseid ühendeid, nagu adrenokortikotroopne hormoon, prolaktiin ja mineraalaineid, nagu mangaani. Nutmise mõju uurimused organismile on näidanud, et nuttev imik põhjustab lakteerival emal kehatemperatuuri tõusu ja piima eritumuse tõusu. Kuni tööstusliku revolutsioonini oli maailmas avalikult nutmine täiesti tavaline, seda ka meeste seas. Kangelased Kreeka muistenditest nutsid pidevalt! Ajaloos pole nutu tagasihoidmine olnud teps mitte mehelikkuse sümbol, nagu see praegu on. Kui Prantsuse kuulus sõdalane Roland suri, siis nutsid 20 000 rüütlit teda nii emotsionaalselt taga, et mõni minestas suurest nutmisest ja kukkus hobuse seljast maha. Kreeka kangelane Odüsseus laristas pidevalt nutta. 16 sajandi lõpus peeti
Uusaja algus-1453 türklased vallutasid Konstantinoopoli, 1492 Kolumbus taasavastas Ameerika, 1517 reformatsiooni käivitumin Uusaja lõpp- 17.-18. saj kuni Prantsuse revolutsioonini, Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade aeg(1789-1815), 19. saj(1815-1900) Prantsuse Revolutsioon- 1789 algas, põhjuseks seisustevahelised probleemid Stuartite dünastia- 1603 algas, võideldi parlamendi õiguste eest Romanovite dün.- 1613 algas, lõppes segaduste aeg 1629- Altmargi rahu, mis lõpetas Eestis pika sõdade perioodi 19. saj kujunes välja industriaalühiskond Prantsusmaa: absolutistlik monarhia- kuninga või keisri võim oli piiramatu 1610- mõrvati Henri IV
Propageeris eesti keele avalikku kasutamist, ühistegevust ja vabatahtlikke ühinguid KONSTANTIN PÄTS Asutas Tallinnas ajalehe Teataja (radikaalne ajaleht) Keskendus rohkem majanduslikele probleemidele, mis olid ka Põhja- Eestis olulisemad, kuna seal toimus talude päriseksostmise protsess aeglasemalt ja ka linnaelanikkond omas tunduvalt suuremat osakaalu 4. Mis viis 1905. aasta revolutsioonini? 9. Jaanuar Verine Pühapäev o Tulistati Talvepalee poole suunduvat tööliste rongkäiku, kes tahtsid esitada Nikolai II-le tööliste olukorda parandava palvekirja o Põhjustas kogu Venemaal streigilaine 5. 1905. aasta revolutsiooni sündmused Eestis. 12-24. jaanuar Verisest Pühapäevast mõjustatud solidaarsusstreigid o Streigiti tööstuslinnades (Tallinn, Tartu, Narva)
Enne revolutsiooni oli Prantsusmaal absolutistlik valitsemisviis ning aastani 1789 valitses kuningas parlamendist ja konstitutsioonist lahus. Kuid kui riigis hakkasid levima valgustusideed, hakkas ühiskond muutuma ja paratamatult viis see mingisugusele revolutsioonilisele tagajärjele. Põhiliseks ajendiks revolutsiooni puhkemisele oli kindlasti Louis XVI ajal läbi viidud ebaõnnestunud majandusreformid, kui tegelikeks põhjusteks, mis riiki revolutsioonini juhtisid olid hoopis lisaks eelmainitud valgustusest tingitud despootiale veel sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kulutused ja majanduskriis, mis hakkas iganema sõdade ja inimeste toretseva ja priiskava eluviisi tõttu. Prantsusmaa elas revolutsiooni ajal kahtlemata üle oma võimete, unustades, et enam ei toimi riik nii edukalt kui Louis XIV valitsemisajal. Louis XIV mantlipärijad polnud riigi juhtimises silmnähtavalt kaugeltki nii edukad kui Päikesekuningas.
Uusaeg Uusaeg- üldajaloo osa, umbes 400. aastane periood, mis järgneb keskajale ja eelneb lähiajaloole. Uusaja varasemat osa kuni Suure Prantsuse revolutsioonini (1789) nim. varauusajaks. Uusaja alguseks peetakse 1492. aastat, kui Kolumbus jõudis Ameerikasse või 1517. aastat, mil algas reformatsioon. Uusaja lõpuks peetakse enamasti 1941. aastat, mil algas Esimene maailmasõda. Inglismaa sisepoliitiline areng 17. sajandil (§2) Läbi 17. sajandi kestnud võimuvõitlus kuninga ja parlamendi vahel lõppes parlamendi võiduga. Absolutism 1629 1640 Charles I stuart valitses 11 aastat ainuisikuliselt, kuna 1629
Filosoofilise mõtlemise kandjaiks on suured mõtlejad filosoofid Valgustusaja all peame eelkõige silmas 1750. aastale lähimaid kümnendeid, ent see ideestik on püsinud meie päevini. Valgustusajastu ideede tulemuseks olid valgustatud absolutism, Ameerika iseseisvussõda ja Suur Prantsuse revolutsioon. Suurt mõju avaldas valgustus ka tööstuslikule pöördele. Valgustuse teke Valgustusajastul (u 1750-1800), mis 17. sajandi lõpust ulatus Suure Prantsuse revolutsioonini, toimus võimas vaimne liikumine, mis kannab nimetust valgustusfilosoofia. Valgustusfilosoofia moodustab humanismi- ja reformatsiooniajastust pärinenud kultuurielementide sünteesi täppisteaduste suurte saavutuste ja üldise kultuurilise tõusu alusel. See lähtus Inglismaalt (Locke, Newton, Shatesbury), kus seadustega kindlustatud vabariiklik kord võimaldas takistamatut uute ideede tekkimist ning võistlust teaduste ja filosoofia alal.
See oli stringiteooria jaoks oluline aasta. Avastati, et anomaaliad, mis ähvardasid teooria mõttetuks muuta, välistavad teineteist, kui teooria aluseks olevad sümmeetriad kuuluvad kahte erilisse gruppi. Lõpuks aktsepteeritakse stringiteooriat ka füüsikateadlaste hulgas üldiselt kandidaadina teooriaks, mis ühendab kvantmehaanika, osakeste füüsika ja gravitatsiooni. 1991.-1995. aasta Kahelisuse revolutsioon Töö stringiliste mustade aukudega kõrgemates dimensioonides viib revolutsioonini arusaamises, kuidas stringiteooria erinevad versioonid on seotud läbi kahelisuse transformatsioonide. See võimaldab progressi sügavama häirimatu pildi saamiseks stringiteoorias. 1996. aasta Mustade aukude entroopia Kasutades Einsteini relatiivsust ja Hawkingi radiatsiooni, leiti vihjeid, et mustadel aukudel on termodünaamilised väärtused, mida peab uurima mikroskoopiliselt. Mustade aukude termodünaamika mikroskoopiline päritolu põhjendatakse lõpuks stringiteoorias
võrdsuse. Samuti kaotati inkvisitsioon ning ketserlus ja nõidumine polnud enam kriminaalkuritegude hulgas. Elamisõiguse said ka teisest usust inimesed, protestandid ja juudid ning lõpetati ka juutide topeltmaksustamine. Juutidel lubati ka abielu sõlmimine kristlastega, mis enne oli rangelt keelatud. Samal ajal viis Josephi pärisorjuse tühistamine kuigi seda ei rakendatud kõikjal sotsiaalse revolutsioonini. Ta andis talupoegadele õiguse reisida, abielluda ja elukutset valida oma isandalt luba küsimata. Aga kui ta 1781. aastal lõdvendas ametlikku tsensuuri (tema ema valitsemisaja olulist tunnust), kohtas ta laialdast rahulolematust sellise autoritaarse liberalismiga. Tsensuur kehtestati uuesti ja Austria salapolitsei tegeles 1780. aastate keskpaigast alates taas rahva meelsuse jälgimisega. Joseph austas väga Preisimaa valgustatud monarhi Friedrich Suurt. Just nagu Preisimaalgi
tootmisvahendite omajateks ja mitteomajateks (erinevates formatsioonides on nendeks orjad ja orjapidajad; talupojad ja feodaalid; töölised ja kapitalistid). Klassidel on vastandlikud majanduslikud ja sotsiaalsed huvid, mis tekitavad klassikonflikti Ühiskond tugineb valitsevate klasside majanduslikele huvidele. Ebaõiglast ühiskonnakorraldust on võimalik muuta klassivõitluse teel. See tähendas , et klassistumine peab üks kord viima revolutsioonini. Marx ütles, et kui revolutsioon kusagil toimub, vallandub see ka teistes riikides. Leninism Leninism on Lenini poolt marksismi tõlgendamisel loodud ideoloogia, mida Lenin kasutas oma valitsemise ajal Nõukogude ja [Vene SFNV]Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik ja mida järgisid ka teiste maade kommunistlikud parteid. Bolsevikud ehk enamlased olid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei koosseisu kuulunud poliitilise voolu esindajad töölisliikumises
Sotsiaalpoliitika peamine joon oli inimeste elulaadi ja töötasude mehhaaniline võrdsustamine, mis pidi aitama ruttu kaotada ühiskonna klassivastuolud ja viima kogu rahva kommunismi · Venemaa koosseisu kuulunud vähemusrahvustele olid kõik bolsevikud silmakirjalikult valmis lubama enesemääramisõigust, lootes, et see teeb lõpu nende Vene- vastasusele, viib need rahvad sotsialistliku revolutsioonini, tuues nad nõnda Venemaa rüppe tagasi. Nii olid enamlased nõus tunnustama Soome iseseisvust ja Poola õigust iseseisvusele. · Enamlaste loodetud maailmarevolutsioon oleks ära hoidnud Venemaale raske rahulepingu Keskriikidega. Seetõttu venitasid enamlased kõigiti alanud rahuläbirääkimistega. Keskriikidel õnnestu siiski rahu sõlmida nende poolt purustatud Rumeenia ja end iseseisvaks kuulutanud Ukrainaga.
etiketireeglid, töötati välja serviisid, lauanõud ja muud köögiriistad, etikett väga väljapeetud ja liialdatud/ebamugav, tuli uus aukoodeks (mehele anti andeks kui tal oli mitu armukest, aga lauas toorutsemist ei antud), vastavad karistused (hundipass ei tohtinud olla üheski paigas rohkem kui 24 tundi), neid määrati aadlike ja rüütlite vahel, vajalik oli ka buduaar (intiimne vastuvõturuum), õukond oli väga lõbujanuline, mis viis Prmaa lõpuks revolutsioonini. Hakatakse ehitama väga suuri losse, samade eesmärkidega, algul levib Itaalias, pärast muutub Prmaa domineerivaks. Bernini skulptuur "Pühade ekstaas"; suurim barokiaegne ehitis on Versaillles'i loss, lossi põhiplaan muutus (varem oli 4-kandiline): tekkisid hoonete tiivad, vahele jäi siseõu, välisfassaad kaunistati, sisekujundus samuti väga paljude ornamentidega, palju peegleid, kulda-karda, välditi sirgjoont, laed maalitud, et tekiks avatud lae tunne ja
omakorda tekitabki tingimuse klassivõitluseks. (VIIDE) Mis on klassivõitlus ✣ Mõiste «klassivõitlus» on saanud marksismis erilise tähenduse. Juba «Kommunistliku partei manifest´is» on märitud, et kõikide eksisteerinud ühiskondade ajalugu on olnud klasside võitlus, mis tähendab, et just klasside vaheline võitlus on inimeste ühiskonna arengu liigutajaks, kuna see viib paratamatult sotsiaalse revolutsioonini, mis ongi klassivõitluse kulminatsioniks ning üleminekuks uuele ühiskondlikule korrale. ✣ Maksistide arvates on klassivõitlus igal pool ja igavene, igas ühiskonnas, kus on antagoonilised klassid. (viide) ETTEKUJUTLUS KLAASIVÕITLUSEST ENNE MARKSISMI ✣ Ühiskonna jagunemise fakti võitlevateks klassideks on täheldatud juba ammu. ✣ Prantsuse ajaloolane ja riigiteadlane François Pierre Guillaume Guizot kirjutas oma teoses «Prantsuse valitsus peale
tänu sellele enam kardinaalselt murranguliseks sündmuseks. Renessanss kasvab samuti välja enda kaasajast, mitte pelgalt antiikaja taasavastamisest. Võrdle nt. Karolingide renessanss, mis vähendab päris kõvasti suure renessanssi erakordusust. Tänapäeval räägitakse pikast keskajast pärineb Prantsusmaalt, tähendab eelindustriaalset, kiriku poolt domineeritavat ajasutst. Ancient régime kuni Prantsuse revolutsioonini. Keskaja kestvuse määramine sõltub sellest, millist elementi sellest me tähtsustame. Klassikalise määratluse järgi on keskaja sees kolm alaperioodi: Varakeskaeg kuni 11. saj Kõrgkeskaeg 11.-13. saj Hiliskeskaeg 13.-15. ja 16. saj vahetus 11. saj algas kiire majanduslik ja demograafiline tõus, tekkis talupojaühiskond ja ülikkond ning linnad. 13. saj lõpus hakkavad tekkima territoriaalriigid.
Valgustuskirjanduse esimene pool. 1.Mida kujutab endast valgustus?Kus sai alguse?Millal?Kus arenes põhiliselt? Valgustus oli vaimne liikumine,mis tähistas demokraatlike ideede levikut,tõusva kodanluse vastuseisu iganenud poliitilistele süsteemidele ja dogmaatilisele kirikuideoloogiale.Sai alguse Inglismaalt,kus kodanlik pööre toimus kõige varem.Kuigi tuli Inglismaalt olid prantslased need kes kujundasid Euroopa valgustuse palge.Sai alguse umbes 18.sajandil.Valgustus viis Suure Prantsuse revolutsioonini(1789.a.). 2.Iseloomusta prantsuse valgustust,olulisemnad zanrid. Kirjanduses pääsesid valgustusideed kõige valdavamalt mõjule Prantsusmaal. Prantsuse valgustus oli kõige võitluslikum, sest sealne absolutism pidas vastu 18. sajandi lõpuni 1789 toimus Suur Prantsuse revolutsioon. Valgustajad võitlesid õiglasema ühiskonna eest. Nad kuulutasid vabaduse ja võrdsuse ideid. Progressi aluseks pidasid nad teaduse ar...
organiseerimisel pandi alus nn. Tartu renessaansile, mis murdis hambad tollasel venestuspoliitikal. 1896.aastal panid Reimani algatusel vanemad rahvuslased rahad kokku ja ajalehet "Postimees" läks noore põlvkonna (Tõnisson, Kallas, Koppel) kätte, muutes selle aastakümneteks rahvusliku liikumise tribüüniks. 1901. aastal astus ,,Postimehe" aatelise suuna kõrvale K.Pätsi ,,Teataja" majandust ning reaalpoliitikat esindav mõttelaad. Kriis tsaari-Venemaal viis 1905.aastal revolutsioonini, mille tulemusel tsaar oli sunnitud andma kodanikele teatavad poliitilised vabadused. Jaan Tõnisson kasutas neid eestlaste õiguste laiendamiseks, luues sel eesmärgil esimese Eesti poliitilise partei - Eesti Eduerakonna. 1906. aasta suvel Tartus avatud Baltikumi uhkeim seltsimaja ,,Vanemuise" seltsi uus hoone andis eestlastele raskel hetkel vajaliku annuse iseteadvust ning usku tulevikku. Ning kuigi Tõnissonil Stolõpini reaktsiooni saabudes oma poliitilise tegevuse eest paar kuud
vahel vahet paradigmade abil väites, et teadusele on iseloomulik normaalteaduse traditsiooni toetada suutva paradigma olemasolu. Paradigma annab teadlasele teatud probleemid koos meetoditega, mis on adekvaatsed lahenduse leidmiseks. Teaduse arengut seostab ta revolutsioonidega, mida võivad põhjustada anomaaliad, mille vastu teadlased ei suuda astuda, või paradigmade mittevastavus tegelikkusele. Need tekitavad kriisi, mis viib revolutsioonini ning see omakorda uue teooria tekkeni. Teaduse arengut võib takistada see, kui mingi teadusala takerdub ühesse paradigmasse ega jõua sealt kaugemale. Kuhni ja Lakatosi võrreldakse omavahel läbi relativismi ja ratsionalismi. Ratsionalistide silmis on olemas üks ja ainus ajatu kriteerium, mille suhtes võistlevaid teooriaid hinnata. Relativism seisneb aga kõikehaarava mitteajaloolise ratsionalistliku olemasolu, mille alusel ühte teooriat teisest paremaks pidada, eitamises
jäikade ja piinavate korsettide kadumisele. Järgneva uuendusena kadusid ülakeha pigistanud ja lamendanud rõivaesemed, mille asemele tulid lühikesed taljesse töödeldud siidjakid. Kleitide pikk pihaosa oli väheste pitsidega kaunistatud, seelikuosa lopsakas. Puusapolsterdus oli jäänud, kuid kadunud olid ülemääraselt suured seelikuvõrud, mille koha võtsid sisse seelikutugevdused ja alusseelikud.Varrukad olid nüüd küünarnukini. 18. sajandil kandsid naised kuni revolutsioonini metallist puusatoestikke, mis laiendasid kleidi seelikuosa külgede suunas kuni pooleteise meetrini. Seeliku juurde kuulus alati korsett ja sügavalt rinda paljastav dekoltee, seelikuosa oli eest lahti lõigatud ning jättis alusseelikud nähtavale. Moe liikumisele lihtsuse suunas andis hoogu juurde revolutsioon. Revolutsioon kaotas oma teelt siidi, sameti ja brokaadi ning vabastas naised tülikatest detailidest nagu korsetid,
Perioodiseerimise aluseks on võetud töö- ja tarberiistade materjal. Kiviajas eristatakse veel vanemat, keskmist ja nooremat kiviaega, pronksiajas vanemat ja nooremat pronksiaega, rauaajas vanemat( eelrooma rauaaeg rooma rauaaeg), keskmist ja nooremat( viikingiaeg ja hilisrauaaeg)rauaaega. Ajalooliseks ajaks nim Eestis perioodi keskaja algust kuni tänapäevani. Perioodid: Uusaeg , alustab Liivi sõjaga. Varauusaeg, uusajast esimene periood, mis kestab kuni 1789. aastal alanud Prantsuse revolutsioonini. Lähiajalugu, on uusim ajajärk ja selle alguseks loetakse Eesti Vabariigi väljakuulutamist 1918. aastal Arheoloogilise kultuuri alla on ühendatud ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust. Kunda kultuuri kuulub ka varaseim mesoliitikumi asula Pulli. Asulad rajati veekogude lähedusse, kus oli soodne kalastada ja küttida veekogu äärde jooma tulnud metsloomi ja samuti olid liiklemisvõimalused paremad. Elati 15-30 liikmeliste
Eelrooma rauaaeg ( u 500 eKr- u 50 pKr ) Rooma rauaaeg ( u 50 u 450 pKr) Ajalooline aeg ja selle periodiseering 1. Perioodi keskaja algusest kuni tänapäevani nim Eestis ajalooliseks ajaks 2. Eesti keskaja kronoloogiliste piiride suhtes ei ole meie ajaloolased ühel meelel 3. Eesti ajaloos on tavaks alustada uusaega Liivi sõjaga 4. Uusajast omakorda eristub selle esimene periood- varauusaeg mis kestab kuni 1789.a alanud Prantsuse revolutsioonini 5. Uusimat ajajärku Eesti ajaloos nim lähisajalooks Kiviaeg: 1. Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum ( u 9000- u 5000 eKr ) 2. IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis 3. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad, teiste hulgas ka varaseim , Pulli kuuluvad nn Kunda kultuuri alla. See kultuur oli levinud Läänemere idaranniku maadel alates Lõuna- Soomest kuni Leedu lõunaosani Asulakohad: 1
Eesti kirjandusse tõi realismi Eduard Vilde. 20. sajand - modernism 20. sajandi esimest kümnendit peetakse modernse (nüüdisaegse) maailma alguseks. Seda iseloomustas uus (teine) tööstusrevolutsioon ja tehnika võidukäigu algus (1914. aastal sõitis maailma teedel juba üle kahe miljoni auto). Tänu tehnika arengule sündisid uued kunstialad: fotograafia ja film. Kiire areng tõi esile ideoloogilisi, ühiskondlikke ja majanduslikke vastuolusid, mis viisid Venemaa sotsialistliku revolutsioonini ning põhjustasid Esimese ja Teise maailmasõja puhkemise. Uued teooriad sundisid maailmale ja inimesele vaatama teise pilguga. Albert Einstein lükkas ümber Newtoni väite, et aeg ja ruum on püsivad suurused. Ta tõestas, et aeg on suhteline mõiste. Sigmund Freudi psühhoanalüüs kiskus inimese sisemaailma alasti, näidates teda oma instinktide ja tungide orjana. Need ja mitmed teised teooriad kutsusid kunstis esile palju uusi suundumusi, mis eirasid tavapäraseid väljendusvahendeid
Tsehhoslovakkias ja Ungaris. Teise maailmasõja lõpul määrati Pariisi rahuleppega Rumeeniale küll Põhja-Transilvaania, kuid Bukoviinia ja Bessaraabia aladest jäädi ilma. 1948 sai valitsejaks Gheorghe Gheorghiu-Dej, kommunistliku partei peasekretär. Rumeeniast sai NSV Liidu eeskujul Rahvavabariik, 1958. aastal lahkus NSV Liidu sõjavägi Rumeenia Rahvavabariigi pinnalt. Nicolae Ceauþescu valitsusaeg saabus 1967 aastal ning kestis kuni 1989. aasta revolutsioonini, 25. detsembril 1989 hukati armee poolt Ceausescu ja tema naine. 1991. aastal võeti vastu demokraatilk põhiseadus ning taassõlmiti suhted Eestiga (eelnevalt 1921. aastal). Nimi, kool,klass 7 KULTUUR Rahvussümboolika Rahvuslill on koerkibuvits. Rumeenia riigi- ja rahvuslipp on trikoloor, mis koosneb kolmest võrdsest vertikaalsest laiust, varda poolt loetuna sinine, kollane ja punane
8. Champagne-Ardenne 9. Korsika (korsika keeles Corsica, prantsuse keeles Corse; eristaatus) 10. Franche-Comté 11. Ülem-Normandia (Haute-Normandie) 12. Île-de-France 13. Languedoc-Roussillon 14. Limousin 15. Lorraine 16. Midi-Pyrénées 17. Nord-Pas-de-Calais 18. Pays de la Loire 19. Picardie 20. Poitou-Charentes 21. Provence-Alpes-Côte d'Azur 22. Rhône-Alpes Prantsusmaa riigiasjadega tegelesid kuni revolutsioonini 1789 monarhid ja nende isiklikult välja valitud ministrid. 1958. aasta põhiseaduse kohaselt kuulub Viiendas vabariigis kogu valitsemissüsteemis kõige suurem poliitiline vastutus presidendile. Samamoodi nagu meil Eestiski on seal teisel kohal peaminister. Kõrgeim apellatsioonikohus on ülemapellatsioonikohus. Liikmed määrab president. Jaguneb kuueks kolleegiumiks. Prantsusmaa parlamentaarses süsteemis erinevad Senati seadusandluslikud funktsioonid mitmeti Rahvuskojast
kuid Inglismaal läks hästi kuni 1917. aastani, sest peale seda hakkasid tundma andma Saksa allveesõja mõjud. Kuid ka Saksamaal ei läinud hästi, temal tekkis majanduskriis juba 1916. aastal. Toidupuuduse leevendamiseks võeti appi keemiatööstus, mis asus tootma ersatskaupu. Kuid kõige hullem olukord oli Venemaal, mis oma ressurside tõttu poleks pidanud sõja all sedavõrd rängalt kannatama, ühiskonna mahajäämus ja nõrk organiseeritus viisidki Venemaa revolutsioonini. Maailmasõja lahingute koledused jäid muidugi eluks ajaks inimeste mällu. Kahjuks tagasi peaaegu kõik pöördunud mehed sõjast ei saanud normaalse eluga kohaneda, nii et võib öelda, et parem oleks olnud nii, et nad oleksid jäänud sõtta. Maailmasõda ise tõi kaasa pahameele valitsuse ning demokraatliku riigikorralduse vastu laiemalt, aidates kaasa totalitarismi levikule sõjajärgses Euroopas Kasutatud kirjandus XX Sajandi ajalugu I osa:1900-1939 Uusaeg õpik 8. klassile II osa
kaal naturaalmajand. -> naturaalmajandus -> areneb rahamajandus, mille -> pärisorju järk-järguline baasiks on linnad. kadumine ->perioodi lõpul algab linnade -> tsunftikäsitöö õitseng -> maailmarännud, kujunemine -> kaubanduse areng maadeavastused ->feodaalne killustatus -> algab tsent. riikide teke Prantsusmaal võib keskaega luged akuni Prantsuse revolutsioonini ning Venemaal Peeter I’ni FEODALISM Feodalismi mõiste on kasutusele tulnud hiljem , see on tehniline termin, mis tuleneb sõnast feudum. Feodalism on seotud omandisuhetega. Selle iseloomulikult tunnused ühiskonnatüübina on : seisused jagunevad klassidesse, aadel on ühisonna tipp. Feodalism Nõukogude mõistes on majandustüüp, kus olulisim sõltumatute talupoegade töö mõisnike heaks ilma majandusliku sunnita, vaid kohustuse pärast.
järk-järgult oma varasid müüma, et kee eest siiski maksta. Maksukohustuse pärandas ta ka oma järeltulijaile, kes vahelduva eduga makseid jätkasid. See oli üks põhjuseid, miks prantsuse rahvas teda veel rohkem põlgama hakkas, ning kuna sündmus juhtus vahetult enne prantsuse revolutsiooni puhkemist, nähaks selles ka ühte revolutsioonile kaasaaitavat tegurit. Teekond revolutsioonini Lisaks kaelakeeafäärile, oli kuningaperel ka isiklike tragöödiaid. Marie Antoinette'i ja Louis XVI noorim laps, Sophie Beatrix, suri natuke aega enne oma esimest sünnipäeva. Antoinette oli muserdatud ja nuttis tunde lapse keha juures. Mitte kaua hiljem, teatasid arstid, et ta vanim poeg, Louis-Joséph, oli surmavalt haige. Lapse seisund halvenes ja Antoinette kulutas oma poja viimased kuud ta põetamisele.
1. MAAILM ENNE MAAILMASÕDA (20 SAJ. ALGUS) Maailm oli tugevalt Euroopa keskne. Suur osa maailmast jaotatud Euroopa riikide kolooniate vahel. Lääs dikteeris oma tahet kõikjale (läänelikud tarbeesemed, rõivad jne). Naisõiguslased ehk sufrazetid (sai alguse 19nda sajandi lõpul Suurbritannias ja Ühendriikides. Peamine eesmärk oli võidelda naiste hääleõiguste eest) Soome kehtestas kõigepealt Valimisõigused. Vastased jagasid naisõiguslasi naeruvääristavaid plakateid, et neid rünnata. Proktsionism: majanduspoliitika, mis kaitseb siseturgu välisfirmade eest. Positiivsusele lisaks esines pessimismi, üheks avalduseks oli antisemitism - juudivastasuse tugevnemine. Theodor Herzl rajas sionistliku - juudirahvusluse liikumise 2. TEHNIKA JA MAAILMAMAJANDUSE ARENG 20 SAJ. ALGUL Teadus: Teadlased hakkasid otsima organismi pärilike omaduste materjaalseid kandjad (alus geneetikale...
Sotsiaalpoliitika peamine joon oli inimeste elulaadi ja töötasude mehhaaniline võrdsustamine, mis pidi aitama ruttu kaotada ühiskonna klassivastuolud ja viima kogu rahva kommunismi · Venemaa koosseisu kuulunud vähemusrahvustele olid kõik bolsevikud silmakirjalikult valmis lubama enesemääramisõigust, lootes, et see teeb lõpu nende Vene- vastasusele, viib need rahvad sotsialistliku revolutsioonini, tuues nad nõnda Venemaa rüppe tagasi. Nii olid enamlased nõus tunnustama Soome iseseisvust ja Poola õigust iseseisvusele. · Enamlaste loodetud maailmarevolutsioon oleks ära hoidnud Venemaale raske rahulepingu Keskriikidega. Seetõttu venitasid enamlased kõigiti alanud rahuläbirääkimistega. Keskriikidel õnnestu siiski rahu sõlmida nende poolt purustatud Rumeenia ja end iseseisvaks kuulutanud Ukrainaga.
tõmbus pärast looduse lõpuleviimist teispoolsusesse tagasi ja jättis selle siinpoolsusesse. 1 Samuel Pufendorf (1632-1694) koostas Euroopa loomuõiguse süsteemi Althusiuse, Grotiuse ja Descartes´i ( ka Thomas Hobbes)1 tööde pinnalt. 1672. aastal teos "De iure naturae et gentium libri octo" ning 1673. a. Oma õpetuste kokkuvõtte, millega kujundas Euroopa õigusteadust kuni Prantsuse revolutsioonini välja. Pufendorfi käsitluse kohaselt oli mõistuseõiguse kõrgeim käsitlusobjekt kohustus, officium. Ta teatas otsekoheselt ja põhjendamata, et inimelu eesmärk on täita kohust. Kohusest kasvas välja õigus. Alles siis, kui kohustus seisneb mõistlikus loomulikus käitumises, võis tekkida õigus niimoodi käituda ja nõuda teisteltki vastavat käitumist. Sündisid kolm teadust: 1. loomuõigus ( kõigile rahvastele ühine) 2. positiivne õigus ( igale riigile omane)
aastani, sest peale seda hakkasid tundma andma Saksa allveesõja mõjud. Kuid ka Saksamaal ei läinud hästi, temal tekkis majanduskriis juba 1916. aastal. Toidupuuduse leevendamiseks võeti appi keemiatööstus, mis asus tootma ersatskaupu. Kuid kõige hullem olukord oli Venemaal, mis oma ressurside tõttu poleks pidanud sõja all sedavõrd rängalt kannatama, ühiskonna mahajäämus ja nõrk organiseeritus viisidki Venemaa revolutsioonini. Maailmasõja lahingute koledused jäid muidugi eluks ajaks inimeste mällu. Kahjuks tagasi peaaegu kõik pöördunud mehed sõjast ei saanud normaalse eluga kohaneda, nii et võib öelda, et parem oleks olnud nii, et nad oleksid jäänud sõtta. Maailmasõda ise tõi kaasa pahameele valitsuse ning demokraatliku riigikorralduse vastu laiemalt, aidates kaasa totalitarismi levikule sõjajärgses Euroopas. Kokkuvõte
teha loogilisi järeldusi ja ühtlasi välja pakkuda konkreetseid lahendusi, mis nende konkurentidel vajaka jäid. Mitte-funktsioneeriva valitsuse kukutamine oli bolsevike jaoks lihtsaim ülesanne. Oma programmi elluviimine ja riigi kooshoidmine, mille lagunemine oli neil võimaldanud pead tõsta ja triumfeerida, oli määratult keerulisem (Rogger 1983). Näis, et bolsevikel oli tegevuskava väljamõeldud ainult revolutsioonini, otsused kuidas riiki edasi juhtida sündisid mitmel puhul olukorrast tingituna. Hetkeotsuste ja vägivalla taustal sündisid ka esimesed Nõukogude sunnitöölaagrid. Plaani senised rõhujad ja revolutsiooni vaenlased vangistada ning vastavatesse asutustesse suunata haudus Lenin Applebaumi (2005) andmeil juba kolm nädalat enne revolutsiooni, kui visandas tollal veel üsnagi ebaselge 9
Marjanne Priidik 12.c klass Ajaloo olümpiaad Maailm 20. sajandi alguses. Esimene maailmasõda Maailma poliitiline kaart 20. sajandi algul : Impeeriumid : · 20. sajandi alguses oli Eestist kujunenud Vene impeeriumi majanduslikult ja kultuuriliselt enamarenenud alasid, kus toimus ülevenemaalisele turule orienteeritud tööstuslik ja põllumajanduslik suurtootmine. Sõjalised konfliktid 19. sajandi lõpus* ja 20. sajandi alguses : Inglise-Buuri sõda (18991902): · Suurbritannia koloniaalsõda buuri vabariikide Transvaali (LAV) ja Oranje vastu. Sooviti saada oma haldusalasse rikkalikud teemandi ja kullamaardlad. Kuigi inglased saavutasid 1900 pöördelise võidu, jätkus buuride partisanisõda veel kaks aastat. Inglaste halastamatu võitlustaktika (buuride farmide ja ...
nimed on ajalukku jäänud Prantsusmaalt (Montesquieu, Voltaire, Rousseau). Prantslased olid paremad sõnameistrid ja kogu euroopa kõrgem seltskond valdas Louis XIV ajast saadik prantsuse keelt. Valgustajad kutsusid inimesi üles ise mõtlema ning tunnistama tõdesid, mida kinnitavad teaduslikud vaatlused ja katsed. Kunstiajalugu uurides jõudsid nad järeldusele, et kunst peab olema range, loogiline ja selge. Valgustusliikumine viis Suure Prantsuse revolutsioonini. Võimule pääses asjaliku meelelaadiga kodanlus. Kuninglik barokk ja rokokoo kaotasid oma tähtsuse. Klassitsism jäljendas antiik-kunsti, rõ Ühiskondliku lepingu teooria- oletatavast lepingust riigi kodanike vahel riigi moodustamiseks. Eeldatakse, et sellega, et nad riigi territooriumil elavad, on kõik riigi kodanikud lepinguga nõustunud. Ühiskondliku lepingu olulisemad teoreetikud olid Jean-Jacques Rousseau, Thomas Hobbes ja John Locke. Revolutsioonilised sõjad- 1792.a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
