FGI 1081 Stilistika (Irina Ladusseva) Kab. 420 2 AP Ends with an exam; lasts only for 1 semester. At the exam you get 2 questions and an exercise (50 sentences: establish the device used, recognize it, and name it). Care about the pronunciation of the terms. Books: - I. Galperin "Stylistics" - I. Ladusseva "Rhythm and Text" - I. Ladusseva "Vocabulary and Style" - I. Ladusseva "Stylistic practice: Book I, Book II" - I. Ladusseva "A Guide to Punctuation" EXAMINATION TOPICS: 1. Style, stylistics, a survey of stylistic studies ...
STYLISTICS 1. Style, stylistics, a survey of stylistic studies The term ,,style" is polysemantic. Latin ,,stilus"--a writing instrument used by the ancients for writing on waxed tablets. Soon, the meaning was extended to denote the manner of expressing one's ideas in written or oral form. Jonathan Swift said: ,, Style is proper words in proper places" Present day--half a dozen meanings: · the characteristic manner in which a writer expresses his ideas (Style of Byron) · the manner of expressing ideas characteristic of a literary movement or period (symbolism, romanticism) · the use of lg. typical of a literary genre (comedy, drama, novel) · the selective use of lg that depends on spheres of human activity. These are called functional styles or registers (fiction, newspaper) Stylist...
1 SYNTACTIC STYLISTIC DEVICES SYNTACTIC STYLISTIC DEVICES are based on a peculiar place of the word or phrase in the utterance (text, sentence, etc).This special place creates emphasis irrespective of the lexical meaning of the words used. Categories: syntactic stylistic devises based on: SDD: based on ABSENCE OF LOGICALLY REQUIRED ELEMENTS OF SPEECH ELLIPSIS ELLIPSIS or ELLIPTICAL SENTENCES means leaving out one or both principle members of the sentence that is the subject or predicate. NT: Where is the man I'm going to marry? - Out in the garden. (no subject) What is he doing out there? - Annoying father. Here, in the dialogue, ellipsis creates the colloquial tone of the utterance. It also renders realistically the way the characters speak. The elliptical sentences convoy/render carelessness, familiarity, harshness. It...
Style The term style is a polysemantic one. The latin word ,,stilus" meant a writing instrument used by the ancients for writing on waxed tablets. Already, in classical latin the meaning of style was extended to denote the manner of expressing one's ideas in written or oral form. One of the abts/the best was given by Jonathan Swift: ,,Proper words in proper places." In present- day english, the world style is used in about half a dozen basic meanings. 1. the characteristic manner in which a writer expresses his ideas. Some speak about the style of Hemingway, Dickens etc. 2. the manner of expressing ideas, characteristic of a literary movement or period. Style of symbolism, romanticism 3. the use of language to pick a literary genre-comedy, novel, drama, O.D (poetic form) etc. 4. the selective use of language that depends on spheres of human activity fiction, scientific prose, newspape...
Stilistika Isiksus *Figuur *iseloom *Amet, elukeskkond *Vanus Stiil *Ajastustiil (70ndad, 30ndad, ambiirstiil jms.) * Elustiili stiil (minimalistlik, rokilik, smart, casual jms.) Erinevad figuurid: Maasikas, õun, liivakell ja sammas. Kavand *Visand ( visand ei pea ilus välja nägema) Visand on kavandi proov. Visandamine on loominguline protsess. *Kavand Kavand on puhas töö koos värvide ja materjali näidistega. *Värv *Toon Toon on värvi täpsustus. Toon määrab heleduse, tumeduse ja selle, kas on teggemist sooja v külma värvitooniga. *Mapp (kõik tööd, kaks hinnet) Väga oluline!! * Inimesed ei ole valatud 4-7 erinevasse vormi. * Kõikkide inimeste figuur ei vasta täpselt ühele konkreetsele figuuritööbile. * Figuuritüüpide liigitus on üldisav, ning iga inimest peab vaatama individuaalselt, nii eest kui külgvaates. * Ükski figuuritüüp ei ole kole, on ainult valed riided. Liivakell * Peetakse ideaals...
Konverents ,,Avameelselt riigikirjandist 2006" lisa ,,Stiilivigade loetelu" STIILIVIGADE LOETELU VEA PARANDATUD LAUSE LIIK 1. * Universum hoiab endas veel tuhandeid saladusi, mis ainult ootavad tühi- avastamist, lahendamist. sõna- * Võib-olla töökoht on ainult hetkeks ja et rohkem raha teenida_ on lisus vaja haridust, aga nendel, kes kõrgkooli ei läinud_ seda haridust, mida nõutakse, pakkuda ei ole. 2. kõne- * Ideid uuendusteks on hetkel veel piisavalt. keelsus * Ja kui teha eriti korralikult tööd, äkki on võimalik ülemuselt puhkuse pikendustki välja kaubelda ja perega kuhugi kena metsajärvekese kaldal päikeseloojangut nautida? * ...tekib ka jäätmeid kordades rohkem. * Näiteks inimest loetakse täiskasvanuks alles ... * Lihtsad inimesed pole näpuga peale osutatavad... * Arvan, et tänapäeva noored peaksid hoiduma liigsest (on tehtud stiilivea...
Reklaam kui kõnetus Kõnetus on keelenähtus, mis ilmub reklaami valda koos sõnalise reklaamtekstiga. Teisel isikul (sina familiaarne, veidi pidulikum kirjalik Sina; teie tavaline, ametlik- distantseeriv Teie) on keeles täita oluline funktsioon: pöördumine, adressaadi tähelepanu äratus. Käsk: Kuulake kõik! Küsimus: Tead sa mis? Jutustav lause: Ma pean sulle tunnistama, et... Sinatuse ja teietuse sobivus või kohatus sõltub reklaami kujundusstiilist. Kaubad-tooted jagunevad sinakaupadeks (isiklikud, varjatud, seespidiseks tarvitamiseks intiimsemad, ihulähedasemad, inimsõbralikumad, silmatorkamatud, nt kosmeetika, alkohol väljaarvatud eliitmargid) ja teiekaupadeks (kallimad, soliidsemad, luksusesemed, nt autod, kellad, kuldsõrmused) vastavalt oma psühholoogilisele distantsile, mis ostjal on antud kontekstis selle kaubaga. Stiilieksitus: ,,AS FEB-i" plakati ,,KÕIK UKSED SINU KODULE"...
1. loeng Kommunikatsioonimudel. Stiilimõiste kujunemislugu. Stiiliõpetus ehk stilistika. Isikustiil, funktsionaalstiil Sõnaga stiil puutume kokku paljudes valdkondades, nt stiilne riietus, hea tööstiil, ajaleheartikkel on lodevas stiilis, gooti stiilis kirik, floppstiilis kõrgushüpe, J. Krossi nõudlik stiil jne. - niisiis mitme valdkonna termin. Stilistikakursus keskendub termini filoloogilisele aspektile, selles valdkonnas kujunes mõiste välja kõige varem ja tekkimispaik oli Antiik-Kreeka. Stiilimõiste kujunemisloost
3. loeng Kujund kui markeeritud keelend. Kõla-, kõne- ja lausekujundid. Piltkujundid. Meediateksti analüüs Kunstilise võtte eesmärk on üllatada harjunud ettekujutusi võõritada, sõnade kulunud tähendusi elavdada. Ootamatu sõnastus või varjatud mõte tekitavad mõistatusi ja aeglustavad taju. Tähelepanu pöördub väljendusviisile, kus peitub sisu võti. Konkreetsus ja meelelisus on kujundliku keelekasutuse peamine eesmärk. Kõne-, lause- ja kõlakujundeid iseloomustab üks tunnus: iga kujund on mingis mõttes hälve tavapärasest keelekasutusest , seoste loomine niisuguste nähtuste vahel, mis tavaliselt kokku ei kuulu. Kõnekujundid Lausekujundid Kõlakujundid Epiteet Inversioon Alliteratsioon Võrdlus Ellips Assonants Troobid: Lausekatkestus Riim metafoor Kiill...
Keele leksikaalsed kategooriad Sünonüümid Erikujulised sõnad, mis märgivad sama eset,omadust, nähtust jne.Moodustavad sünonüümkondi e jadasid, mille dominantsõna on stilistiliselt neutraalne. Vastastikune asendamisvõime on väga tähtis omadus. Täielikke sünonüüme, mis oleksid asendatavad kõikides tekstides, leidub vähe, ja/ ning, ligidal/lähedal Pale, nägu, lõust, silmnägu Sünonüümid erinevad seostamisvõimelt. Allikad 1. Võõrsõnad ja laenud: autobuss- buss; informatsioon- info; tover- sõber; ; malbe leebe, morn tusane; 2. Tehissõnad - laup otsaesin; raal-rüperaal 3. Murdesõnad- sisask- ööbik; lõhmus- pärn, palukas- pohl 4. Tuletised ja liitsõnad- televiisor- teler; selmet, arvuti, magala 5. Kõnekeel- pastakas, telekas, kustukas Antonüümid Vastandsuhtega sõnapaarid Antonüüme kasutab vastandus e antitees Homonüümid Samakõlalised, erineva tähendusega sõnad. Karjatama,kulu, värvitud huuled, seal on hea elu Homo...
2. loeng Keeleviga, stiiliviga. Väärstiilsus. Tüüpilisi stiilivigu. Suulise ja kirjaliku keele erinevusi. Keeleviga, stiiliviga Keeleviga Stiiliviga Ebaõige hääldus, väär tähendus, loogiline Sõnade või väljendite väär kasutus vastuolu, ühildumisvead, lausestusvead Keeleviga on eksimus keelenormide vastu Stiiliviga on kõneolukorda sobimatu sõna või väljend Stiiliviga ei ole keeleviga, kuid keeleviga on enamasti ka stiiliviga. Väärstiilsus on kõneolukorda sobimatu väljendusviis. Tüüpilisi stiilivigu ja vääratusi Stiilivääratus konteksti sobimatu sõna või väljend, saamatus lausete sidumisel ... 1. Stiili lamedus algelise sisuga piiratud ja ilmetu sõnavara Võib järeldada, et Kalevipoeg oli nii töömees kui ka sõjamees. Tema ise ei tahtnud sõdasid. Kui aga tuli sõdida, siis astus ta vapralt lahingusse. Kuid Kale...
Charles Ives (18741954) Nõo Reaalgümnaasium Jaanuar 2013 Esimene USA süvamuusika suurkuju/ eksperimentaator. Kasutas loomingus atonaalsust, klastreid, kobarakorde oli oma ajast ees! Looming Orkestrimuusika 12 teost sümfooniaorkestrile. Kasutas oma loomingus: 1. Polüstilistikat mitme erineva muusikastiili kokkusaamine ühes teoses. Näiteks 2 puhkpilliorkestrit, kes mängivad erinevas tempos ja erinevat lugu. 2. Seob polüstilistika kollaaztehnikaga erinevate stiilielementide ja tantsurütmide popurriitaoline järjestamine või ka teise helilooja motiivide põimimine oma originaalloomingusse. Keelpillikvartett nr 2. 3. Polümeetria keelpillide partiid kõlavad korraga eri meetrumis. Klaverimuusika Kõige tuntum teos on 2. klaverisonaat "Concord". Kogu teose osi ühendab motiiv Beetohveni 5. sümfooniast ( saatuse koputuse teema).
KIRJANDI ÜLESEHITUS * Sissejuhatus, teema arendus, lõpetus (kas kõik on olemas ja parajas mahus). * Sidusus (kas lõigud on omavahel loogiliselt seostatud). * Liigendatus (kas iga lõik sisaldab ühte mõtet, kas lõik on terviklik [probleem lahendatud], kas lõik algab taandrealt). 3. STILISTIKA 4. LAUSESTUS * Lauseehitus (kas on kasutatud erinavaid lauseliike, lauselühendeid) * Ühildumine (grammatiline ja sisuline). * Ühemõttelisus (kas laused on sisu poolest ühemõttelised). 5. SÕNAVARA * Sõnavalik (kas kasutatakse sünonüüme, jne) * Ei tohi olla liigseid sõnakordusi (tähelepanu asesõnadele see, ta, tegusõnale olema; tüvekordustele). * Võõrsõnad (võõrsõnu ei tohi kasutada liiga palju ega vales tähenduses).
kujunenud 1940. aastatel USA-s dzässist, bluusist ja gospelist. Algselt esitasid seda afroameeriklased. Rhythm and blues'ist on välja arenenud rock'n'roll, soul, funk ja reggae. Selle termini arendas välja Jerry Wxler ajal, mil ta toimetas Billboard Magazine'i edetabeleid Ühendriikides. Tunnustatuim esindaja on Louis Jordan, kes alustas selle stiiliga bluusi basil tegemaks lugusid väikese bändiga. Alates 1990. aastast kasutatakse terminit nüüdisaegse R'n'B'na. Stilistika alguspära tuleneb jazzist, bluesist, traditsionaalsest popist, jump bluusist ja gospelist. Kultuuriline alguspära on 1940.-st aastatest Ameerika- Ühendriikidest. Tüüpilisteks instrumentideks on trummid, topelt bassid, saksofon, pasun, klaver, orel, vokaalpala ning taustalauljate vokaalid. Peamine populaarsus stiilil oli aastatel 1940-1960. R'n'B-st tuletatud stiilid on reggae, ska, doo-wop, rock and roll ja funk. Aastal 1956 "Top stars of 56" , kellest peamised lauljad olid Al Hibbler,
Värvus muusika- aleksandr skrjabin- värvus muusika teooria rajaja. Ei kirjutanud romansse. Väidab et igale helile vastab kindel värv ja samuti igale helistikule. Tin-tinnabuli- arvo päärti väljatöötatud stiil. Kellukeste heli. Helide kolmkõlasus. Igale helistikule omased kolmkõlad. Minimalism- tekib 60ndtatel aastatel. Tulemuseks jälle donaalne harmoonia ja meloodia. Puudub arendus. Seda asendab lihtsalt motiivi kordus. Polü stilistika. Ühes muusika teoses kohtuvad eri ajastu muusika.
Lifti ja vastuvõtulaua ees oli kuldselt ääristatud kõrgendused. Lava keskel oli beežikas diivan ja kaks tooli ning laud. Esinejate kostüümid olid ajastule väga vastavad ja väga kaunid. Meestel olid seljas frakid ning naistel erinevad enamasti maani taljes kleidid või säravad varieteele iseloomulikud kokteilikleidid. I vaatuse lõpus oli Silval seljas näiteks Peenemustriline pitsist kleit ning kleidiga sobivad kingad. Kogu stilistika vastas 1920ndate stiilile ja oli väga maitsekas. Muusika oli väga mitmekesise tempo ja rütmiga ning väga harmooniline. Läbi etenduse oli muusika stiililt sama ning seal oli nii valsi kui ka foksirütme. Laule oli väga hea kuulata, sest lauljate diktsioon oli suurepärane. Mulle meelis ka lauljate hääleline kooskõla ja lauljate tämber. Heliloojast sain teada, et „Silva“ on tema kuulsaim ja hinnatuim teos. Tema muusika meeldib
elujanuselt armastust ja loodust · Keskseks kujuneb mõistetud inimliku õnne probleem Teosed · Luulekogud: Sonetid (1917) Eelõitseng (1918) Sinine puri (1918) Verivalla (1920) Pärisosa (1923) Hääl varjust (1927) Mureliku suuga (1942) Johannes Semper · Eluaastad 18921970 · Sündinud Viljandi maakonnas Pahuvere külas · Õppis Pärnus, Peterburis, Riias, Moskvas, Berliinis, Pariisis ja Tartus, töötas Tartu ülikoolis üldesteetika ja stilistika õppejõuna · Luuletaja, prosaist, kriitik ja tõlkija · Osales aktiivselt "Tarapita" tegevuses Looming · Looming oli artistlik ja maailmakirjandusega arvestav · On käsitlenud kirjandust, teatrit, kujutavat kunsti, muusikat jm · Valdas algusest peale luule vormikeelt Teosed · Luulekogud "Pierrot" (1919) "Jäljed liival" (1921) · Novellikogud "Hiina kett" (1918) "Ellinor" ja "Sillatalad" (1927) · Romaan
...................... Kontroltöö vastused. 10. Klass. Hiina 1. Täida lüngad.(17,5p) 1)Kollase 13)11-videvikuni 25)1700 2)Shandongi 14)3 26)rändjutustajad 3)14-12 sajand 15)eetika 27)tarbekunst 4)3400 16)filosoofia 28)portselani 5)hieroglüüf kirjale 17)stilistika 29)hallikashelesinist 6)konfutsianismi 18)teater 30)hallikasrohelist 7)Hani 19)nukuteater 31)kangatikkimine 8)206eKr -220pKr 20)varjuteater 32)pisiplastika 9)madlama 21)12-13sajand 33)skulptuur 10)kõrgema 22)dramaturge 34)kunstnike
tunde, kuna puudus see suur rahvamass. Lihtsam oli ka sisse elada kontserdisse, kuna puudus see ümbritsev suur sagimine. Lavakujundus oli tagasihoidlik: esinejate taha seinale olid suunatud lillakas-roosakad tuled, mis tekitasid sellise maagilise vibe’i, lavale vaadates vasakul asetses laud koos süntesaatori ja muu elektroonikaga, paremale liikudes tuli vastu kitarr, siis basskitarr ja viimaks trummikomplekt. Keskel ees oli mikrofon Liisi jaoks, koos väikese elektroonikapuldiga. Esinejate stilistika oli lihtne-kõikidel olid seljas pigem tumedatoonilised viisakamat sorti riided, ei midagi erilist. Kogu see lihtsus muutis selle kontserdi mõnusalt nauditavaks, ei pidanud koguaeg jälgima, et mis nüüd laval toimub, vaid sai rahulikult, silmad kinni nautida. Kontsert oli kokku pandud Liisi Koiksoni uue albumi lauludest, kuid nende vahele olid lisatud ka veidi välismaiste artistide ja bändide, nt Janelle Monae ning Beady Belle’i, muusikast kavereid,
Kokku on mul hetkel ilmunud üks luulekogu ("Tuhkatriinu"), kaks lasteraamatut ("Saladuslik päevik" ja "Täiesti tavaline perekond"), neli noorteraamatut ("Mõistatus lossivaremetes", "Nõidkapteni needus", "Must vares" ja "Kivid, tulnukad ja sekt") ja üks vist täiskasvanutele mõeldud raamat ("Une nägu"). Esimene oligi selline veidi üleloomulikke nähtusi käsitlev raamat ,,Une nägu," mille käsikirja ma andsin lugeda Lehte Hainsalule, kes oli meil Tartu Teoloogia Akadeemias stilistika õppejõud, tema siis kiitis selle heaks ja soovitas Eesti Raamatule. Ma ei teagi, kas ma ilma tema toetuse ja tunnustuseta oleksin järgmisi käsikirju kirjutada viitsinud. Teise tõuke aga andis kirjastuse Tänapäev ja Lastekirjanduse Keskuse korraldatud lastejutuvõistlus aastal 2008, kus sain teise koha "Saladusliku päeviku" käsikirjaga. Sel, 2011. aastal ilmuski üks noorteraamat "Kivid, tulnukad ja sekt", Hiiumaal Kassaris
PARKINSONI SEADUS EHK KASVAV PÜRAMIID Enne kui alustan selle kirjatöö kohustusliku osaga, pean ma ära märkima selle, et kõnealuse raamatu lugemine valmistas mulle tohutut raskust. Seda aga absoluutselt mitte sisu, vaid vormi tõttu. Enamikuga esitatud väidetest sain ma kas täielikult või osaliselt nõustuda ja ka antud teemal kirjutamise idee iseenesest tundub põhjendatud, stilistika oli aga piinarikas. Raamat oli suuresti üles ehitatud nõretavale küünilisele huumorile, mis teatud koguses võib olla isegi värskendav, antud juhul aga ületas kriitilise piiri juba peale esimest peatükki ning muutis edasilugemise katsumuseks. Mulle tundub, et ehk osaliselt just sellest tulenebki ka mu peatükivalik esimene- sest siis suutsin ma veel jälgida sisu, mitte niivõrd erutuda vormist.
Vaesed inimesed (ideeline kavand) Dostojevski ,,Vaesed inimesed". Sisu ja taust Jutustuse alapealkirjas on täpsustus pealkirjale ,,Romaan kirjades". Ta vihjab konkreetsele kirjanduslikule zanrile Lääne-Euroopas. Juba XVIII saj tuntud sentimentalistliku suuna raames. Vihjed tuntumatele teostele: Goethe ,,Noore Wertheri kannatused", Russeau ,,Julie ehk uus Jeloise". Goethe ja Russeau teoste peategelasteks on armunud aristokraadid, kes peavad kirjavahetust. Kirjade rafineeritud stilistika, kõrgestiharitud tegelased, kõrgstiil. Dostojevski püüab muuta seda olemasolevat kirjanduse traditsiooni jätab vana zanri tähistuse pealkirjas, kuid muudab tegelaskujude sotsiaalset staatust. Dostojevskil on tegelasteks tavalised inimesed meestegelane väike ametnik, naistegelane vaene neiu. Seoses sellega muutub kirjade stiil. Intellektuaalne tase on suhteliselt madal. Selle seisneb zanri uuendus. Paljukõnelevad on ka tegelaste nimed jätkab selles vallas Gogoli traditsiooni
Kõrvalekalded viivad väärarusaamiseni ja teksti sõnum võib nii kaduma minna. 2.1. Liigselt isikupärastatud sõnakasutus Kasik (2005: 11) vaatleb kõnekeelsete väljendite kasutamist ajakirjanduses, nimetades seda reklaamivõtteks, mis meelelahutustab infot. Välja toodud on mitteneutraalse sõnavara kasutus ühe päevalehe veergudel - Reisijate ükskõiksus morjendab bussifirmasid. Kasutatud on eituslembest sõna, s.t. loomulikum oleks see tähenduses ei morjenda. Taoline stilistika on halvakõlaline. Samal põhjusel ei ole hea kasutada erialast sõnavara ega liigselt võõrkeelt. Näide ühelt kultuuriküljelt - "Mina olin siin" on triloogia esimene osa. On lubadus. On to be continued. Taas kord - see raamat on väga hea copy writing. Sihtgrupi selline ignoreerimine ei ole isegi hea reklaamivõte, sest on arusaamatu ja võõras. 8 2.2. Madalstiil
Tekstid paigutuvad üha uutesse kontekstidesse Muid tunnuseid: Kirjandus kui arhiiv, teadmiste ja kogemuste kogu, Kirjanuds on ka teatud süsteem,intekstuaalsus. Poeetika Õpetus luulekunstist, selle olemusest ja mõjust, tema vormidest, vormi ja kujunduse seaduspärasustest ja väljendusvahenditest. Poeesia teooriana kuulub ta kirjandusteaduse alla, meelisklusena kunstiteoste olemusest esteetikasse, kuna poeesia väljendusvahendite uurimises osas on tal puutepunkte stilistika ja retoorikaga. Normatiivne poeetika toob ära reeglid, millest selle poeetika arvates peaksid kirjanikud juhinduma Deskriptiivne poeetika kirjeldab olemasolevat kirjandust ja tuletab sellest kirjanduse seaduspärasused Immanentne poeetika Aristotelese Osaliselt säilinud käsitlus "Luulekunstist" on ilmselt esimene teos, mis süstemaatiliselt käsitleb poeesia probleeme. Teos on tõenäoliselt kirjutatud Aristotelese viljakaimal perioodil alates aastast 336. e.m.a
Õppis koos Johannes Vares- Barbarusega Pärnu gümnaasiumis (1905-1910), jätkas õpinguid Peterburi ülikoolis romaani-germaani filoloogia alal (1910-1914), Riia Polütehnilises Instituudis arhitektuuri alal (1915-1916), Moskva sõjakoolis (1916-1917) ja Berliini ülikoolis (1921-1925), elas Pariisis (1926-1927). Lõpetas 1928. a. Tartu ülikooli mag. philos. kraadiga, väitekirjaks oli "André Gide'i stiili struktuur". 1930. aastatel töötas J. Semper Tartu ülikoolis üldesteetika ja stilistika õppejõuna, oli "Loomingu" toimetajaks (1930-1940) ja Eesti PEN-klubi esimeheks (1928-1940). J. Semper debüteeris eesti kirjanduse ülevaatega läti ajakirjas "Kahwi" (1910), esimesed värsid avaldati "Noor-Eesti" väljaandeis (1911). Kuulus "Siuru" rühmitusse, osales aktiivselt "Tarapita" tegevuses. Luule esikkogu "Pierrot" (1919) sisaldab intiimluulet, mis rõhutatuma sensuaalsusega jätkub teises värsiraamatus "Jäljed liival" (1921). Ekspressionistlike
Poeetikast ja Aristotelesest Poeetika Õpetus luulekunstist, selle olemusest ja mõjust, tema vormidest, vormi ja kujunduse seaduspärasustest ja väljendusvahenditest. Poeesia teooriana kuulub ta kirjandusteaduse alla, meelisklusena kunstiteoste olemusest esteetikasse, kuna poeesia väljendusvahendite uurimises osas on tal puutepunkte stilistika ja retoorikaga. Normatiivne poeetika toob ära reeglid, millest selle poeetika arvates peaksid kirjanikud juhinduma Deskriptiivne poeetika kirjeldab olemasolevat kirjandust ja tuletab sellest kirjanduse seaduspärasused Immanentne poeetika Aristotelese Osaliselt säilinud käsitlus "Luulekunstist" on ilmselt esimene teos, mis süstemaatiliselt käsitleb poeesia probleeme. Teos on tõenäoliselt kirjutatud Aristotelese viljakaimal perioodil alates aastast 336. e.m.a. Ilmselt
.. ehk „Puder“ luulekogust „Üks rohutirts läks kõndima“ 13. Realistliku lastekirjanduse tunnused ja liigid ? peast (elu näidatakse sellisena nagu see on, mitte midagi ei paisutata üle, aktuaalsed noorte probleemid blabla) 14. Eesti realistliku lastekirjanduse põhiteemad koos näidetega vt 21. saj lastekirjandus punktis 6, 20. saj alla käiks nt Rannamaa „Kadri“ ja „Kasuema“ jne 15. Poistekirjandus ja tüdrukutekirjandus (põhijooned, temaatika, stilistika, autorid jne) (Süvalepa lühikonspektist) Poistekirjandus. Tunnused: sündmustik, tüüpilised teemad, tegelaskujutus, huumor. Poistekirjanduses ajalooline koht ja areng. J. Lattik, O. Luts, J. Parijõgi, E. Raud, J. Rannap, H. Mänd jt. Tüdrukutekirjandus. Tunnused: tegelase sisemaailm, põhiprobleem, kompositsiooni omapära. Autoreid: S. Rannamaa („Kadri“), A. Pervik („Paula elu“), S. Truu, H. Mänd, L. Tungal, A. Vallik („Kuidas elad, Ann?“).
Hardi Volmer on lavastanud ja kujundanud nuku-, lühi- ja mängfilme, ühe dokfilmi, teleseriaale ja TV-saateid. Ta on loonud üle 70 lavakujunduse, lavastanud ja kujundanud ligi 20 eri tehnikas reklaamklippi ja umbes kümme muusikavideot. Kujundanud raamatuid ja teatriplakateid. Kostüümikunstnik Grete Laus Sündinud 1984.aastal. Ta on stilist, fotograaf ja vabakutseline kunstnik. Grete on lõpetanud moedisaini eriala Milanos ja aastal 2009 kursuse parimana stilistika ja fotograafia eriala London College of Fashion's, mis on üks suurimaid ja tuntumaid kunstikõrgkoole maailmas. Esimese diplomeeritud stilistina Eestis on ta koostööd teinud paljude muusikutega. Ta on lavastanud, filminud ja monteerinud kaks videot artistile Evestus, mis jõudis ka Baltimaade ja Skandinaavia MTV ekraanile ning mõlemad hääletati Eesti muusikavideote TOP 100 esikümnesse. Muusikajuht Kaire Vilgats Ta on sündinud 1976.aastal ning on eesti laulja ja näitleja
o Klassikaliselt värsivorm, tegelasteks kangelased o Kolmandas isikus, pikem narratiiv o Välismaailma kirjeldamine o Keskmes objektiivne, väline pilt, olnud või arenev sündmus Autor, tekst ja lugeja kui kirjandussituatsiooni tuum. Autorist, tekstist, lugejast ja kontekstist lähtuvad kirjandusteooriad, nende fookused ja rõhuasetused. Tekstikesksed lähenemised (filoloogia e tekstoloogia, retoorika ja stilistika, strukturalism, uuskriitika, semiootika, dekonstruktsioon). Fookuses tekst ise Sisemised seaduspärad Materiaalsus (väljaanded, toimetamisprotsess= Keel, stiil ja struktuur Harud o Filoloogia o Retoorika ja stilistika o Strukturalism, vene formalism o Uuskriitika o dekonstruktsioon Autorikesksed lähenemised (autori biograafiaga seotud aspektid, mida peetakse nende
näeme positsioonilis kordus (riimikordust), metafoorsuse kordumist, "keerleb ühe koha peal" -soosib mittenarratiivsust luules nii narratiivi kui mittenarratiivi, ent eelub mittenarratiivsus, mittenarratiivseis vormeis on luule kergestieristuv; printsiipi sisse kodeeritud see, et luule keerleb ümber mingisuguse kesktelje ümber, on kohapeal) -soosib metafoorsust -soosib pidevust (mittediskreetsus); ilmneb sarnasussuhetses poeetika (värsid, lüürika), retoorika(kujundid.proosa), stilistika (sonett vs novell : eemalda 1 ja 3 lause - sonett jääb rohkemast ilma, kui novell) - mida rohkem piiranguid keelekasutuses, seda vähem on tekst informatiivne (vt eelmisi slaide jm) luule lähepradoks - luule peaks olema väheminformatiivne, ent tegelikult pigem on informatiivsem (kui proosa) - Lotman, st. kõnekujundeid rohkem, peidetult saab rohkem öelda. poeetika - see poeetika on luulekunsti (ilukirjanduslikkuse) õpetus; poeetika õpetab tundma kirjanduse ehitusviise ja kokkuseatust.
esseist ja prantsuse vaimu vahendaja eesti kirjanduses. Õppis Pärnu gümnaasiumis (1905-1910), jätkas õpinguid Peterburi ülikoolis romaani-germaani filoloogia alal (1910-1914), Riia Polütehnilises Instituudis arhitektuuri alal (1915-1916), Moskva sõjakoolis (1916-1917) ja Berliini ülikoolis (1921-1925), elas Pariisis (1926-1927). Lõpetas 1928. a. Tartu ülikooli mag. philos. kraadiga. 1930. aastatel töötas J. Semper Tartu ülikoolis üldesteetika ja stilistika õppejõuna, oli ,,Loomingu" toimetajaks (1930-1940) ja Eesti PEN-klubi esimeheks (1928-1940). J. Semper debüteeris eesti kirjanduse ülevaatega läti ajakirjas ,,Kahwi" (1910), esimesed värsid avaldati ,,Noor- Eesti" väljaandeis (1911). Kuulus ,,Siuru" rühmitusse, osales aktiivselt ,,Tarapita" tegevuses. Semper valdas algusest peale luule vormikeelt, kogu tema varasem looming oli artistlik ja maailma kirjandusega arvestav. Esimene novellikogu ,,Hiina
Ei tuntud noodikirja Hiina (Suletud kultuuriga maa, kauge maa) Suurim ehitis, maailmamärk Hiina müür (luitunud värvus, kuna see on paljude inimeste surmaga seotud) Hiina portselan oli kallis, kaunis ja sulgkerge. Siidiussid siidimaal, siiditrükk Filosoofiline kujutav kunst (mäed, orud) Bagoodi stiil oli ehitistel Leiutati: kompass, püssirohi, seismograaf Olulisel kohal oli haridus Tähtsaim filosoof Kong Fuzi Muusika kõigi teaduste allikas, kalligraafia, stilistika, eetika, kiri, filosoofia Meditsiin kõrgel tasemel nõelravi, vesiravi jne. Muusikast: ,,Kui tahate teada, kuidas valitsetakse maad ning milline on selle kõlblus, kuulake selle maa muusikat", Kong Fuzi Kõigi teaduste allikas Seoti teiste kunstidega Ühehäälne, harva mitmehäälsust Heterofoonia juhuslik mitmehäälsus (pill, laul) Burdoon meloodiaga kaasa liikuv pidev saatehelin, madal, ei muutu.(torupill nt. Eestis) Pentatoonika e
aastate alguse radikaalset funktsionalisti. See oli aeg, mis Aalto oli just hakanud osalema rahvusvahelise arhitektuurielu avangardis (osavõtt CIAMi konverentsidest Frankfurdis ja Brüsselis 1929. ja 1930. aastal) ning olid valminud tema esimesed radikaalselt funktsionalistlikud tippteosed Turun Sanomat hoone ning Paimio sanatoorium. Aalto Pärnu supelasutuse skitsid (1925) Aalto esimene Eestiga seotud töö oli Pärnu supelasutuse konkursiprojekt. Aalto skitside skitside stilistika viitab tugevatele itaalia mõjudele. Aalto oli just abiellunud Aino Marsioga ning 1925. aastal reisis noorpaar Itaaliasse. ,,Fassaadil siin seal medasjonikaunistused, majoolika (glasuuritud terrakota) või liivakivi", kirjutas Aalto Pärnu supelhoone fassaadide kohta. Tähtsal kohal oli projektis suletud siseõu. ,,Olgu seal kloostriõue rahu ja itaalia aia kodusus", kirjutas Aalto projekti fragmentaarselt säilinud seletuskirjas. Skitsidelt leiame Brunelleschi Capella Pazzi kujutise
Diakrooniline keeleteadus keele areng ajaloos. Teoreetiline Praktiline = rakendus lingvistika (nt logopeedia, tõlk) Makrolingvistika (keeleteadus seotud teise teadusega) : o Psühholoogia psühholingvistika o Sotsioloogia sotsiolingvistika o Ajalugu diakrooniline lingvistika o Semiootika semantika o Filosoofia semantika ja pragmaatika o Etnoloogia kõneetnograafia o Kirjandusteadus stilistika Keeleteaduse meetodid: o Lingvisti keelepädevus (iseensa keel) o Andmete kogumine o Salvestus o Litereerimine (üleskirjutamine) o Korpused o Sõnaraamatud, arhiivid jms. o Katsed, küsitlused o Andmete töötlemine: o Kvalitatiivsed meetodid (üksik juhtum) o Kvantitatiivsed meetodid (statistika) 3 Lingvistika ajalugu. Keele käsitlemine
Lugeja: kirjandusteose tähendus sõltub lugejast, lugeja `loob' teose. Autor mõtleb välja mingisuguse teksti, ükskõik millest lähtuvalt. Teos avaldatakse ning see jõuab lugejani Lugeja loeb antud teksti ning mõtestab selle isemoodi lahti, teda võivad mõjutada antud teose analüüsid, sõprade arvamus teosest vms. Seega hakkab teos elama omaette elu ning ei sõltu enam autorist. Tekstikesksed lähenemised (filoloogia e tekstoloogia, retoorika ja stilistika, strukturalism, uuskriitika, semiootika, dekonstruktsioon). Filoloogia, ka tekstoloogia: mingi teose või teksti väljaannetesse puutuv problemaatika, toimetamisega seotud aspektid (kuidas eri väljaanded mingit teksti on muutunud, kuidas see muudab selle teksti tähendust), tekstide rekonstrueerimine. Retoorika ja stilistika: keskendub tekstide vormile (narratiivne struktuur, vaatepunkt, süzeemudelid) ja stiilile (sõnavara, retoorilised võtted, toon (diction), süntaks, värsimõõt).
teaduskeelt, juriidilist keelt. Tihti on uusretoorika ideoloogiakriitiline. 90% uusretoorilistest analüüsidest võtavad analüüsiks endale tekste mida nad tahavad kritiseerida (on küll objektiivne uudis, kuid nende kujundite abil on subjektiivset sõnumit edastatud või a'la naispoliitik = blond) Retoorika on viis muuta maailma keelekasutuse kaudu, vastandatuna maailma muuta mingisuguse füüsilise tegevuse kaudu. Stilistika (stylus kirjutuspulk kreeka k) seega erinev käekiri. Samas ka stiil mida tuleb õppida ja korralikult teha (stiilne kirjutamine vs stiilitu kirjutamine) Keeleteaduslik stilistika uurib käekirja poolega seotud poolt. Uurib konkreetset teksti aspektidest: kas ta on sidus, kuidas ta loob seesmist sidusust, kuidas mingisuguserid objekte nimetatakse. Esimeses lauses on Mari, teises tema kolmandas naine jne. Kas/kui palju/missuguseid omadussõnu on
Õpetus luulekunstist, selle olemusest ja mõjust, tema vormidest, eepos vormi ja kujunduse seaduspärasustest ja väljendusvahenditest. Poeesia teooriana kuulub ta kirjandusteaduse alla, meelisklusena Keskse tähendusega on esimesed viis peatükki, mis nimetavad kunstiteoste olemusest esteetikasse, kuna poeesia poeetika objekti. väljendusvahendite uurimises osas on tal puutepunkte stilistika ja Mimesis retoorikaga. Matkimine Normatiivne poeetika – toob ära reeglid, millest selle poeetika Kõik žanrid matkivad, erinevad vahendid, mida nad arvates peaksid kirjanikud juhinduma kasutavad (rütm, keel, meloodia) Deskriptiivne poeetika – kirjeldab olemasolevat kirjandust ja Matkimine on inimesele kaasasündinud omadus, ka laps õpib
Pärnu gümnaasiumis (1905-1910), jätkas õpinguid Peterburi ülikoolis romaani-germaani filoloogia alal (1910-1914), Riia Polütehnilises Instituudis arhitektuuri alal (1915-1916), Moskva sõjakoolis (1916-1917) ja Berliini ülikoolis (1921-1925), elas Pariisis (1926- 1927). Lõpetas 1928. a. Tartu ülikooli mag. philos. kraadiga, väitekirjaks oli "André Gide'i stiili struktuur". 1930. aastatel töötas J. Semper Tartu ülikoolis üldesteetika ja stilistika õppejõuna, oli "Loomingu" toimetajaks (1930-1940) ja Eesti PEN-klubi esimeheks (1928-1940). J. Semper debüteeris eesti kirjanduse ülevaatega läti ajakirjas "Kahwi" (1910), esimesed värsid avaldati "Noor-Eesti" väljaandeis (1911). Kuulus "Siuru" rühmitusse, osales aktiivselt "Tarapita" tegevuses. Luule esikkogu "Pierrot" (1919) sisaldab intiimluulet, mis rõhutatuma sensuaalsusega jätkub teises värsiraamatus "Jäljed liival" (1921)
muud allikat oma uute teoste jaoks. TÄISKÜPSUSE AEG 1927. aasta teisel poolel tegi Semper oma püsivama eluga ja õpiaastatega välismaal lõpparve ning sõitis tagasi kodumaale. Berliini- aastail suure mitmekeelse raamatukogu võttis ta peaaegu täielikult kaasa ja asus elama tartu Veski tänavale. 1930. aastal sündis tütar Siisi-Mall ning 1933. aastal tütar Lilian. 1930. töötas ta Tartu ülikoolis üldesteetika ja stilistika õppejõuna. Samal aastal sai ta"Loomingu" toimetajaks, mis alguses osutus temagi jaoks pisut hirmuäratav. Selle kõravalt rajab Semper kohe "Loomingu" toimetamise kahele peamisele põhimõttele: ajakiri peab kajastama meie kirjanduselu kõikides ta avadustes ning kaastöö kohtsa on maksev kunstiväärtuslikkuse kriteerium, sest ajakirja eesmärgiks oli hoida kõrgel kunstiline tase ja mitte laskuda saraselt perekonnalehtede tsooni. 1935
• diakrooniline kt – sünkrooniline kt • „mikrolingvistika“ – „makrolingvistika“ Keeleteaduse naaberteadused ja seosed keeleteaduse valdkondadega: • Psühholoogia à psühholingvistika • Sotsioloogia à sotsiolingvistika • Ajalugu à diakrooniline lingvistika • Semiootika à semantika • Filosoofia à semantika ja pragmaatika • Etnoloogia à kõneetnograafia • Kirjandusteadus à stilistika Keeleteaduse meetodid: • Lingvisti keelepädevus • Andmete kogumine: - salvestus, - litereerimine, - korpused, - sõnaraamatud, arhiivid jms. - katsed ja küsitlused • Andmete töötlemine: - kvalitatiivsed meetodid, - kvantitatiivsed meetodid. 3 Lingvistika ajalugu. Keele käsitlemine a) antiikmaailmas (Vana-Kreeka: Platon ja Aristoteles); Kreeka
kirjandusteooriad, nende fookused ja rõhuasetused. Tekst – iseseisev tervik. Keel struktuur stiil, materiaalsus(väljaanded ja toimetamine), sisemised seaduspärad. 1. Filoloogia, ka tekstoloogia: mingi teose või teksti väljaannetesse puutuv problemaatika, toimetamisega seotud aspektid (kuidas eri väljaanded mingit teksti on muutnud, kuidas see muudab selle teksti tähendust), tekstide rekonstrueerimine. 2. Retoorika ja stilistika: keskendub tekstide vormile ja stiilile (sõnavara, retoorilised võtted, süntaks, värsimõõt. 19. sajandil retoorika osatähtsus langes, arenes edasi stilistikana, mille meetodid ja uurimisfookus võeti üle kirjandus- ja ka kunstiteaduse poolt. 3. Stilistika uurib erinevate autorite stiili omapära, ka žanrite stiili nt ajaperioodi või rahvuskultuuri lõikes. Uurib nii grammatilist ülesehitust kui ka teksti kõla, riimide kaustust ja ka vormi
põhižanrid: lüürika, või arenev sündmus eepika Autor, tekst ja lugeja (proosa), kui kirjandussituatsiooni tuum. Autorist, tekstist, lugejast ja kontekstist lähtuvad kirjandusteooriad, nende dramaatika fookused ja rõhuasetused. Analüüsikese võib olla nii autor, teos, lugeja kui kontekst. 3 Tekstikesksed lähenemised (filoloogia e tekstoloogia, retoorika ja stilistika, strukturalism, uuskriitika, semiootika, dekonstruktsioon). 4 Autorikesksed lähenemised (milliseid autori elu aspekte peetakse kirjandusteoste tõlgendamisel oluliseks). 5 Lugejakesksed lähenemised (retseptsiooniteooriad). Mida tähendab, et iga lugeja loob oma teksti? Kontekstikesksed lähenemised (kirjanduslugu, uushistoritsim ja uus
iseseisvat objekti, lahutatakse see ajaloolisest kontekstist. NB! Tekst on täpselt see, mis õppejõud rääkis (loengus konspekteeritud, ju ta siis seda tahab ka!) 2.Kirjandusteaduse mõiste ja liigitus Kirjandusteadus on süstemaatiliselt kirjandust uuriv teadusharu. Vaatleb kirjandust nii tema olemuse kui ka ajaloolise arengu ja kunstiväärtuse seisukohalt. Kirjandusteadus on iseseisva kunstiteadusena arenenud jõudsalt alates 19. Sajandist; poeetika ja stilistika olid kõrgelt arenenud juba antiigis. Kirjandusteaduse osad on kirjandusteooria, kirjandusajalugu ja kirjanduskriitika. Kirjandusteaduslikke meetodeid ja koolkondi: biograafiline meetod, feministlik kirjandusteadus, formalism, freudism, marksistik kirjandusteadus, positivistlik esteetika, poststrukturalism, retseptsiooniesteetika, semiootika, strukturalism, uuskriitika, vaimulooline koolkond. Uuskriitika (New Criticism) · Tekkis 1920. 30. Aastatel Ameerikas ja Inglismaal
teoreetiline kt – praktiline kt diakrooniline kt – sünkrooniline kt „mikrolingvistika“ – „makrolingvistika“ Keeleteaduse seosed muude teadusharudega ja seosed teiste valdkondadega: • Psühholoogia à psühholingvistika • Sotsioloogia à sotsiolingvistika • Ajalugu à diakrooniline lingvistika • Semiootika à semantika • Filosoofia à semantika ja pragmaatika • Etnoloogia à kõneetnograafia • Kirjandusteadus à stilistika Keeleteaduse meetodid: Lingvisti keelepädevus Andmete kogumine: - salvestus, - litereerimine, - korpused, - sõnaraamatud, arhiivid jms. - katsed ja küsitlused Andmete töötlemine: - kvalitatiivsed meetodid, - kvantitatiivsed meetodid. 3. Lingvistika ajalugu. Keele käsitlemine a) antiikmaailmas (Vana-Kreeka: Platon ja Aristoteles);
Nt Vossler väidab, et prantsuse keele iseloomulik sõnajärg subjekt-verb-objekt tuleneb otseteed prantslaste korra- ja loogika armastusest. Eugen Lerch ja Leo Spitzer - E. Lerch otsis otseseid seoseid keelestruktuuride ja rahva mentaliteedi vahel. Ta väidab keelelise analüüsi põhjal: prantsalsed on seltsivad, kuid nad kalduvad inimesi alahindama; nagu nad kasutavad meelsasti futuurumit imperatiivi asemel. Leo Spitzer tegeles romaani keelte stilistika, semantika ja etümoloogiaga; on tuntud kui idealistliku stilistika ja nn stilistilise kriitika loojaid. Tema seisukoha järgi tuleb kirjandusteost hinnata kui tervikut ja seda nii keelelisest kui ka kirjanduslikust ja esteetilisest vaatepunktist. 45. Kaasani lingvistiline koolkond Jan Baudouin de Courtenay (loengud Kaasani ülikoolis) ja Mikolaj Kruszewski. *Esimesi formuleeringuid moodsa
ja eepika suhteid ning vorme. Kirjanduse poeetika aitab paremini aru saada teatrist, filmist ja teistest kunstidest, sh reklaamid ja muud tarbetekstid. Õpetus luulekunstist, selle olemusest ja mõjust, tema vormidest, vormi ja kujunduse seaduspärasustest ja väljendusvahenditest. Poeesia teooriana kuulub ta kirjandusteaduse alla, meelisklusenakunstiteoste olemusest esteetikasse, kuna poeesia väljendusvahendite uurimises osas on tal puutepunkte stilistika ja retoorikaga. Normatiivne poeetika – kehtestab reeglid ja normid, millest selle poeetika arvates peaksid kirjanikud juhinduma. Näiteks nõuab normatiivne poeetika, et luule on ainult see, mis on kirjutatud kindlas riimis ning vabavärss luule alla ei liigitu. 3. Positivistlik kirjandusteadus põhineb prantsuse filosoofi August Comte´i (1798-1857) maailmakäsitlusel. Positivismi kohaselt vaid teaduslikult tõendavatavad ja empiirilisel vaatlustel
10-30 lapsele palkasid vanemad neile ühiselt õpetaja ning sisustasid klassiruumi lihtsa mööbliga. Kooli läksid lapsed 7-8 aastaselt ning 10 aasta jooksul omandati elementaarne lugemis- ja kirjutamisoskus. Õppetöö kestis koidikust kella 10-ni ning kella 11-st videvikuni, esines ka õhtuseid tunde. Puudusid puhkepäevad, koolivaheaegu oli kolm: kevadel, sügisel ning aastavahetuse paiku. Tekstide sisuks, mis tuli pähe õppida, oli enamasti eetika, filosoofia, stilistika. Enne kirjutamiseni jõudmist tuli enne õppida kasutama tusitahvlit koos väikese veenõuga, tusipulka, pintslit ja paberit. Kalligraafia oli tähtis õppeaine, eriti neile, kes valmistusid riigieksamiteks. Koolihariduse sai väike osa hiina lastest. Juba Hani riigis kehtis riigiametitesse pääsemiseks kolmeastmeline eksamite süsteem, täiuslikkuse saavutas see Tangi riigi perioodil (618-907). Eksamite sisu ja maht sõltus enamasti sellest, millist ametit taotleti
Võrdlus: sõnade kõrvutamine mingite ühiste tunnuste abil "Peeglid süvenesid otsekui järved" (Tuglas. Taevased ratsanikud); "Sa oled külm ja karsk kui väike viidikas" (H.Visnapuu. Viidikas) Metafoor varjatud võrdlus, sõna kasutamine ülekantud tähenduses Öö suhkrusaias tüdrukud kui väikesed rosinad (H. Talvik. Simmanil) Metafoor: laev Noa laev (kiudpilvemoodustis) Õhulaev (dirizaabel) Kõrbelaev (kaamel) Elulaev (saatus, elukäik) Riigilaev (riik) (M. Mäger. Stilistika) Metonüümia ülekanne külgnevuse kaudu Põhjus tagajärje asemel või tagajärg põhjuse asemel (autor tema tööde, aine asja asemel jne): Raud ja teras külvasid surma. Lugeda Kafkat Koht selle asemel, mis asub selles kohas: Siis läks tema juurde välja Jeruusalemm ja kõik Juudamaa Aeg sündmuste või sellel ajal elavate inimeste asemel: Keskaeg uskus nõidust Anum selle sisu, märk märgitava asja, isik talle kuuluva asja, omadus isiku või eseme
ehk “tema” ja “nende” järgimine. 5. Autor, tekst ja lugeja kui kirjandussituatsiooni tuum. Analüüsikese võib olla nii autor, teos kui lugeja. Autor – tema tahe, maailmavaade ja elukogemus; teos – kui iseseisev tervik, kujundid, tegelased, kompositsioon, ideestik; lugeja – kirjandusteose tähendus sõltub lugejast, iga lugeja loob oma teose. Tekstikesksed lähenemised (filoloogia e tekstoloogia, retoorika ja stilistika, strukturalism, uuskriitika, semiootika, dekonstruktsioon). Lugejakesksed lähenemised (retseptsiooniteooriad) lugeja tõlgendab oma teksti endast lähtuvalt, teeb ise otsuseid ja valikuid loo kohta. Kontekstikesksed lähenemised (kirjanduslugu, uushistoritsim ja uus kultuurilugu, postkolonialistlik kriitika, ökokriitika, feministlik kriitika). 6. Mis on tõlgendamine? kitsas tähendus - teksti keeleliste tähenduste määratlemine
ehitamine, suurimad põhakojad olid mõeldud ainult 600-700 inimesele. Tsentraalset saali esindasid mõned vennastekoguduse elamu tüüpi palvelate saalid ja üksikud baptisti koguduste saalid. 1923.aastal sai Pauluse kirik Amandus Adamsoni valmistatu marmorist skulptuurigrupi kristuse, Jeeriko pimeda ja Maarja-Magdaleenaga. Esimeseks uuestiilseks kirikuks 20.sajandi alguse eestis oli juugendlik Tartu Pauluse luteri kirik. Pauluse kiriku stilistika ja probleemistik kuuluvad küll esimese maailmasõja eelsesse perioodi, kuid lõplik valmimine esimestel iseseisvusaastatel annab põhjuse käsitleda seda vaadeldava perioodi sakraalarhitektuuri jõulise avalöögina. Tartu Pauluse kiriku arhitektuuris
annaabi.ee 
