Rahaühik on kroon Niiske ja külm kliima Riigi lipp Vaatamisväärsused Norra fjordid Jotunheimen'i rahvuspark Akershus'i kindlus Juhtivad majandusharud Naftatööstus Gaasitööstus Alumiiniumitööstus Akvakultuuritööstus Reisiplaan 1 päev Kogunemine Võrus ja väljasõit 2 päev - Hommikuks jõuame Stockholmi. Sõit läbi Rootsi Norrasse. Kongsvingeri kindlus . Ööbime Hamari lähedal. 3 päev - Norramaa ajaloo- ning vabaõhumuuseum Maihaugen (lisatasu 70 NOK). Ööbime Lesjaskogsvatneti kämpingus. Reisiplaan 4 päev - Geiranger - üks Norra maalilisemaid fjorde, laevasõit fjordil (lisatasu 65 NOK). Ööbime Oldeni lähedal. 5 päev - Praamisõit üle Sognefjordi. Imetleme säilinuist üht kaunimat, Hopperstadi puukirikut. 6 päev - Võimalus sõita linna kohale vaateplatvormile (lisatasu 50 NOK) või külastada akvaariumi (lisatasu 65 NOK). Reisiplaan
Ajaloolised väärtused · Maaenergia ammutamine maausku esivanemad valisid hiiekohak suurima energiasambaga koha · Kultuuriürituste korraldamise paik muistsed sõjamängud, elustatakse vanu rahvakombeid Ajaloolised väärtused · Muinasasula rajatud 7000 a. tagasi · 11.-12. sajandilt pärit linnus · Legendiline väärtus Kalevipoja säng, silmapesukauss, lingukivi · Pühakoht ohvrikivi ja pühapuud Looduslikud väärtused · Jääaja "vabaõhumuuseum" erinevad pinnavormid viimase jääaja tulemusena · Loodulikud liikumisrajad - suvelmatkamiseks, talvel suusatamiseks · Patjala kõrgendik selge ilmaga näha kuni Tartu telemastini (115 m) Looduslikud väärtused · Taimeliigid ojamõõl, salu siumari, käopakk, ussilakk Karjääri laiendamine Karjääri laiendamine · Kassinurme hiiest veidi ida poole jääb liivakarjäär · Teedeehituse tarbeks rohkem liiva uus
Tallinn 2012 Sisukord: 1. Sissejuhatus......................................................................................lk 3 2. Eesti sõjamuuseum..........................................................................lk 4 2.1. Tutvustus..............................................................................lk 4 2.2. Ajalugu.................................................................................lk 5 3. Viimsi Vabaõhumuuseum..................................................................lk 6 3.1. Tutvustus..............................................................................lk 6 3.1.1. Piletiinfo..................................................................lk 6 3.2. Viimsi Taluturg.....................................................................lk 7 4. Vihula mõis.......................................................................
PALMSE MÕIS Palmse mõis–vabaõhumuuseum! Terviklikult taastatud mõisakompleks imeilusate parkide, aedade ja ajalooliste hoonetega. Külastajatele avatud näitused, töökojad, koolituskeskus, palmimaja, romantiline restoran ja rahvuslik kõrts! Üks esinduslikumaid ja suursugusemaid barokseid mõisahooneid Eestis. Kõige esimene terviklikult taastatud mõisakompleks Eestis keset Lahemaa Rahvuspargi kaunist loodust. Suurepärane ülevaade Eesti mõisaelust ja -arhitektuurist läbi sajandite
Enda maalimaterjali ammutab Tiiu loodust vaadeldes. Nagu loodus, nõnda ka tema maalid aitavad inimest looduse rütmiga puhastada, sel juhul kui selleks soovi on. Ta on kogunud iga maali tarvis personaalselt loodu materiali, iga maal on omaette lugu ja personaalselt erinevad. Vaadeldes maale, tunneme enese loo ära Näitusi on olnud 21, töid on müüdud ka kaugemale, näiteks Inglismaale, Austraaliasse. Tema piltide näitused: 2001. a. Haapsalu Lastekunstikooli galerii. 2001. a. Viimsi Vabaõhumuuseum. 2001. a. Soome, Veiko Suuroneni erakogu. 2002. a. Nõmme Galerii 2003. a. Viimsi hotell Ateena. 2003. a. Haapsalu Toomkirik. 2004. a. Tallinn, galerii Aatrium. 2004. a. Tallinn, Müürivahe 17 2004. a. Tallinn "Kullo galerii" 2004. a. Tallinn "Ericssoni keskus" 2005. a. Rakvere ART Cafe 2005 .a. Pärnu Nooruse Maja 2005 .a. Rakvere Art Café 2005 .a. Pärnu Haigla 2006. a. Tallinn,Müürivahe 17 2006. a. Kuressaare Kunstistuudio 2007. a. Kuressaare Ajamaja 2007. a. Tallinn Liivalaia 7 2007. a
· Eesti Maantemuuseum Vana Postitee ääres asuv muuseum kajastab Eesti teede ajalugu, eksponeeritud on erinevad sõiduvahendid, tee-ehitus- ja hooldusmasinad ning palju muud. Varbuse postijaam on ainus terviklikult säilinud postijaamakompleks Eestis. Avatud 11.00-15.00 ,pilet on 1.92 Eurot. · Põlva Talurahvamuuseum Põlva Talurahvamuuseum on omanäoline vabaõhumuuseum Lõuna-Eestis. Tutvume erinevate hoonetega. Saame näha kuidas elati vanasti.9.00-15.00,pilet on 2 Eurot. · Akste looduskaitseala Kaitsealal on loendatud ligemale 1500 pesakuhilat, suuremate pesatornide kõrgus küünib 2 meetrini. Liigelda tuleb metsaradadel jalgsi. · Piusa külastuskeskus ja koopad Piusa liivakoopad on tekkinud klaasiliiva käsitsi kaevandamise tagajärjel aastatel 1922-1966 ja kujutavad endast maaaluseid võlvikujuliste lagede ja liivakivist sammastega käikude
Kuid Tallinnas viibides ei pea kogu aeg linnas olema; Tallinna ümbruses on palju randu, millest kuulsamad on Pirita ja Kakumäe, forellipüüke ning golfi mängimise võimalusi nagu näiteks Jõelähtme. Ka spordiga on võimalik tegeleda nii sees kui väljas, sisehallidest on kuulsamad Sparta ja Ritual ning Nõmme spordikeskus on sobiv valik vabaõhu sportlasele. Tallinnast natuke välja sõites on võimalik külastada ka Vabaõhumuuseumit. Eesti Vabaõhumuuseum on vabaõhuekspositsioon, mille ülesandeks on uurida, koguda ja tutvustada ajaloolise maa-arhitektuuri tüüpilisi ja parimaid näidiseid kogu Eestist. Vabaõhumuuseumis toimuvad regulaarselt eesti vanarahva kommetega seotuid üritusi, millest ka turistil on kindlasti põnev osa võtta. Turismi takistavateks teguriteks võib pidada suhteliselt suurt kuritegevust, vähest turismi infopunktide olemasolu, Tallinna pimedad tänavad ning auklikud teed. Ometigi on
70%. Turism moodustab 20% SKP-st. Mida teha? Igal aastal toimuvad karneval, kevadel lillefestival ja sügisel veinifestival. Madeiral on umbes 40 kirikut, üle 20 mälestusmärgi, ja 18 muuseumit, nt fotograafiamuuseum ja mitmed kunstimuuseumid. Matkata ja veemõnusid nautida: veesport, sukeldumine, vaalade vaatamine. Kirev ööelu. Kuulsamad paigad Funchali aiad – pargid, eraaiad ja botaanikaaiad. Santana teemapark – vabaõhumuuseum, mis tutvustab Madeira ajalugu. São Vicente – asub vulkaanikoobas ja vulkanoloogiamuuseum. Porto Moniz – omapärased looduslikud mereveebasseinid, supelkeskus. Varia Nimi portugali keelest “Ilha de Madeira”, mis tähendab “Puidu Saar”. Moto: “Kõikidest saartest kõige vabam ja ilusam.” Madeiralt on pärit nt kuulus jalgpallur Christiano Ronaldo. Kantud Guinessi rekordite raamatusse suurima aastavahetuse ilutulestiku toimumise kohana. Kokkuvõte
Allikaid on kolm ja neist igal erinev värvitoon – sinine, valge, mustjas. Tuhala ümbruse maastik annab tunnistust põlisest asustusest, mida arvatakse ligi 3000 aasta vanuseks. Tuhalas on lisaks nõiakaevule, mis on üks unikaalsemaid loodusnähtusi Euroopas, veel kultuskive, kivikalmeid ja hiiepaiku. -Eesti huvitaimad ajaloolised paigad Tallinna vanalinn Rakvere linnus Põlva Talurahvamuuseum Eesti Maanteemuuseum Eesti vabaõhumuuseum Parksepa vana koolimaja -Mille poolest on Eesti üldse tuntud? Maailma esimene modernne läätsteleskoop asub Tartu tähetornis. Euroopa pikim jäätee mandril asuva Rohuküla ja Hiiumaal asuva Heltermaa vahel on 24–27 km. Maailma ainus veealune vangla asub Paldiski lähedal Rummus, kus kaevandustegevuse lõpetamise järel täitus kaevandus kiiresti veega, mattes enda alla ka vangla hooned. Euroopa suurim saunamaraton toimub veebruaris Otepääl. Üritust korraldatakse
Võimalus on proovida ka ise kullaliivast omale suveniiriks mõni tera kulda välja uhta, mis on tavaliselt paljudel ka õnnestunud. Õhtul suundume öömajale läbi Inari linna, mis asub samanimelise Soome suurima järve kaldal. Väike peatus järve kaldal. Öömaja puhkemajakestes.3.päev Hommikul suundume Norra Karasjoki linna. See on saamlaste pealinn, kus asub ka Saamimaa Parlament. Karasjokis paikneb Norra Saami Vabaõhumuuseum ja Saami Kultuuripark. Teedel liiklemine muutub ettevaatlikumaks, sest järgnevate päevade jooksul kohtume nii üksikute põhjapõtrade kui ka suurte põdrakarjadega. Peale lõunat jätkub sõit Mogerøy saarele (Nordkap), kuhu jõuame läbi merealuse tunneli. Vahepeal naudime tõelist tundramaastikku, fjorde jne. Nordkap Euroopa kõige põhjapoolseim punkt. Imetleme 300 m kõrgust kaljut, saab külastada näitusehalli, kinosaale, osta suveniire. Õhtul suundume tagasi
Vanalinnas näeme palju huvitavaid kirikuid, kloostreid ja muid ehitis, mis annavad meile aimu keskaja inimseste elust. Järgmine piirkond, kus saame ajalooga tutvuda on Kadriorg. Seal asuvad väga paljude kuulsate inimeste majamuuseumid, kus saame tutvuda nende elu ja loominguga. Järgmine koht, kus saab tutvuda ajalooga, on Pirital, kus asuvad Pirita kloostri varemed, mille ajalugu ulatub aastasse 1407. Veel üks huvitav ajalooga tutvumise paik on Rocca Al Mare Vabaõhumuuseum, kus saab tutvuda 18.-20.sajandi taluhoonete, puukabeli, külakoolimaja ja tuulikutega. 3.Tallinn on 2011.aasta kultuuripealinn. Siin on palju teatreid: Rahvusooper Estonia, Draamateater, Vene Teater, NO99, Von Krahli teater, mitmeid kinosi: Coca Cola Plaza, Solariskino, Kino Kosmos, Artis, palju konserdihalle: Linnahall, Nokia Konserdimaja, Saku Suurhall jne. Tallinna Lauluväjakul korraldatakse iga nelja aasta tagant laulu- ja tantsupidu, mis on üks tähtsamaid kultuurilisi sündmusi. 4
MUUSEUM KOKKUVÕTE Tallinnas, kaunis paigas nimega Rocca al Mare, asub omamoodi küla, kus saab tutvuda Eesti 18.-20. sajandi maa-arhitektuuri ja eluoluga. Muuseumi 12 talus saab ülevaate sellest, kuidas elasid endistel aegadel erineva jõukusega pered. 1909. aastal Tartus asutatud Eesti Rahva Muuseum kuulutas 1913. a oma ülesandeks ka vabaõhumuuseumi rajamise. Idee said Eesti haritlased Skandinaavia ja Soome vabaõhumuuseumide külastamisest (Rootsis oli vabaõhumuuseum (Skansen) rajatud 1891, Norras 1897, Taanis 1901, Soomes (Seurasaari) 1909). 1925 - 1931 tegutses Tallinnas Eesti Vabaõhumuuseumi Ühing ja päevakorrale kerkis muuseumi loomine pealinna. Vabaõhumuuseumi tulevast ekspositsiooni propageerisid ning kavandasid 1920. ja 1930. aastail ka Eesti Rahva Muuseumi etnograafid I. Manninen, F. Linnus ja G. Rank. Muuseumi praktilise rajamiseni ei jõutud. Tallinnas oleks pidanud Pirita park-muuseum alustama tööd 1. juulil 1941, kuid algas sõda. 1950
7% Coat of arms and flag of Tallinn Tourism Since independence, improving air and sea transport links with Western Europe and Estonia's accession to the European Union have made Tallinn easily accessible to tourists. The main attractions are in the two old towns (Lower Town and Toompea) which are both easily explored on foot. Eastern districts around Pirita and Kadriorg are also worth visiting and the Estonian Open Air Museum (Eesti Vabaõhumuuseum) in Rocca al Mare, west of the city, preserves aspects of View of Oleviste church tower International relations Tallinn participates in international town twinning schemes to foster good international relations. Partners include: Annapolis, United States Bialystok, Poland Dartford, United Kingdom Gdask, Poland Gdynia, Poland Ghent, Belgium Gothenburg, Sweden Groningen, Netherlands Kiel, Germany Kotka, Finland (1955)
ja kaduvaid kultuurinähtusi talurahva kultuur, talurahva oskused. - Töötajate arendamine (koolitused, seminarid) Ohud - Muuseumitöö alahindamine ja talurahva kultuuri säilitamise vähene mõistmine. - Muuseumi alafinantseerimine, sponsorite puudumine - Madalate palkade tõttu pole võimalik palgata eriala tippspetsialiste. - Elanike kultuurihuvi vähesus, kommertskultuuri eelistus. -Koht suletakse klientide vähemuse tõttu. 4. Kokkuvõte Arvan et see Eesti Vabaõhumuuseum ja Selle pood on igati väärt käimist. Poes on kindlasti asju, mis meeldiks igale inimesele, erinevast kohast. Ja lisan seda ka et muuseum on ka väga tore, näeb kuidas vanasti inimesed elasid, muuseumis lisaks on veel kõrts, kus saad söömas käija, seal on taskukohased hinnad.
Neues Museum Rootsis Nordiska Museet, esimene etnograafia muuseum. Venemaal Peeter I kogud, muuseumi juurde asutati Teaduste Akadeemia. Museumite kujunemist on mõjutanud ka maailmanäitused, 1851 Londonis (Kristallpalee). 1880ndatel toimus I muuseumide revolutsioon: · Muuseumitöö professiionaliseerumine · Muuseumitöötajate organistatsioonid · Erialajakirjad · Erialane väljaõpe · Eetikakoodeksid 19 saj lõpus kujunes välja vabaõhumuuseum; 1880 Oslos, Bygdoy poolsaarel, 1891 Stovkholmis Skansen. 20.saj alguseks tänapäevane muuseum: fondiruumid ja näitusesaalid. 1946 ICOM-rahvusvaheline muuseuminõukogu 1970ndad aasta II muuseumirevolutsioon: · Ühiskonda teeniv institutsioon · Pedagoogilien tegevus · Avalike suhete korraldamine · Muuseumid muutusid kultuurikeskusteks Eesti muuseumide algus Balti-saksa mõisnike kunstikogud: Neffide kogu Piira ja Muuga mõisas
Leia kaardil oma kodu ning kliki selle kohal kaardile – ilmub sinu valitud kujundusega punkt. Uue punkti lisamiseks vajuta taas nuppu Lisa punkt. Koosta võõrsilt külla saabunud sõbrale kaart, päevaks planeeritud vaatamisväärsustega. 1. Vali vähemalt kaks vaatamisväärsust allolevast nimekirjast - Tallinna Raekoda, Estonia teater, Kaarli kirik, Tallinna Tehnika Ülikool, Tallinna Lauluväljak, Viimsi vabaõhumuuseum, Tallinna Loomaaed. 2. lisa veel omalt poolt kaks vaatamisväärsusust, mida tahaksid näidata 3. lisa oma kodu või hotell, kus sinu külaline ööbib 4. lisa kohvik või restoran, kus te lõunat sööte 5. lisa mingi lõbustus, meelelahutus (kino, mängusaal, spordiklubi vms.), millist te õhtul külastate. 2. Ühenda marsruudipunktid joonega. Vali nupp Lisa joon. Pane menüüs joonele nimeks Marsruut – Vali joone värv ja jämedus.
Aastal 2002 tähistas Toomkirik 200. tähtpäeva. Unionikatul leiame veel ühe arhitekt Engeli pärli Ülikooli Raamatukogu. Vanim kivist hoone Helsingis on Sederholmi Maja (S. Berner, 1757), mis asub väljaku kaguosas.Helsingi Linnamuuseum asub Sofiankatul Helsingi muuseumide tänaval. 5 Seurasaari Seurasaari on populaarne vaba aja veetmise koht Helsingi kesklinnast 15 minutilise bussisõidu kaugusel. Siinne Vabaõhumuuseum annab suurepärase ülevaate traditsioonilisest Soome maaelust. Eksponeeritavad puumajad esindavad nii ida kui lääne mõju 18. 20. sajandi Soome ehitustraditsioonidele. Suvel korraldatakse siin mitmeid folklooriüritusi, käsitöölaatasid, näituseid, workshope jne. Saar ise on imekaunis ning pakub silmailu aastaringselt. 6
aasta lõpu seisuga registreeritud üle 4,30 miljoni sõiduauto (1 auto 2,2 elaniku kohta), 514 576 veoautot ja 13 407 bussi); rongiga(Raudteede põhivõrgu pikkuseks hinnati 2009. aasta seisuga 11 866 km). LINNAD. Rootsi pealinn on Stockholm, kus on elanikke 765 000 (2004). .1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole Norrmalmi 5 ühesuguse kõrghoonega ärikeskus Hötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi. Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum, Vasa laev), suur park ja loomaaed. Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suurimaid sadama- ja tööstuslinnu, kuid samas üks puhtaima elu keskkonnaga pealinnu. VAATAMISVÄÄRSUSED. Gotlandi saar ja Visby linn, Öland, A . Lindgreni kodukoht Vimmerby's, Göterborg, Lapimaa .Lapimaa moodustab hõredastiasustatud vööndi Põhja Soomes, Norras, Rootsis ja Venes
kunstiteoste kaudu. Eriline tähelepanu on pööratud eesti rahvuseeposele "Kalevipoeg". Tutvuda saab eepose erinevate väljaannete ja tõlgetega. Õuel asuvas tallis võib näha ajastule iseloomulikke sõiduvahendeid ja suveaidas muinasjuttudest tuttavaid etnograafilisi esemeid (vokid, kangaspuud, kirstud, käsitööd) (Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum... 2009). · Mõniste muuseum (vanim vabaõhumuuseum Eestis) - ainulaadne 19.saj lõpu ja 20.saj alguse maaelu tutvustav etnograafia- ja vabaõhumuuseum. Näha saab huvitavaid 19.saj taluehitisi, külaseppade tööriistu ja palju muud. Muuseumis on võimalus töötada vanaaegsete esemetega - puurida, saagida, kedrata, pesu vaalida, köit valmistada ning õppida, kuidas puud-põõsad aitasid vanasti valu ja viha vastu. Toimuvad talutööde õppepäevad: piima-, puutöö-, leiva-, oina-, lina-ja hobusepäev
Muuseumide ja kultuurimälestiste Teaduslik-Metoodiline Nõukogu asutati 01.01.1976. a, mille algülesandeks oli koostada kolme mälestiste liigi ajaloo-, kunsti- ja arheoloogiamälestiste koondandmestik. 15. juunil 1950. a loodi Teaduslik Restaureerimise töökoda (TRT). 1950ndatel loodi ka Tallinna Arhitektuurimälestiste Majavalitsus, mis hiljem oli tuntud, kui Tallinna Arhitektuuri Mälestusmärkide Kaitse Inspektsioon. 1957. a asutati Eesti Riiklik Vabaõhumuuseum. 1968. a. reorganiseeriti TRT Vabariiklikuks Restaureerimisvalitsuseks (VRV). 4 1971. a. asutati Lahemaa Rahvuspark, kus lisaks looduskaitsele ja ökoloogiale lähtuti ka muinsuskaitsest. 27. veebruaril 1973. a. kinnitati ENSV MN määrusega Tartu, Pärnu, Paide, Viljandi, Rakvere, Võru, Kuressaare, Haapsalu ja Lihula ajalooliste keskuste kaitsetsoonid ja nende põhimäärused. 1976. a
Rahvusmuuseum 1802, Tsehhi Rahvusmuuseum 1818) ja rahvateaduslikud muuseumid (Kopenhaageni Etnograafiamuuseum, 1849); kogumisel said oluliseks tüüpilisuse ja komplekssuse taotlus. Saksa Rahvusmuuseumi (asutati 1852 Nürnbergis) eeskujul rajati Tallinnas 1864 Eestimaa provintsiaalmuuseum. 1880ndatel aastatel toimus esimene muuseumide revolutsioon muuseumitöö muutus omaette elukutseks, ilmuma hakkasid ka esimesed erialased ajakirjad. 19. sajandi lõpus tekkis vabaõhumuuseum, milles esitatakse eksponaate loomulikus miljöös. 20. sajandi alguseks oli välja kujunenud tänapäevalik muuseum. Eestis asutati 1919. aastal Eesti Muuseum, millest kasvas välja Kunstimuuseum. 1970ndatel leidis aset uus muuseumide revolutsioon muuseumite näol tekkis ühiskonda teeniv institutsioon. 1980ndatel uute ja moodsate muuseumihoonete ehitamine maailmas. Tänapäeval on kõige rohkem ajaloo-, arheoloogia-, kunsti-, etnograafia-, tarbekunsti-, teadus-,
Eiffeli torni järel kõrguselt järgmine ehitis. Teises maailmasõjas lasid Saksamaa väed torni 1944 õhku ja seda ei taastatud. Tänapäeval on torni asukohal Odini park (Odinsparken), kus seisab torni miniatuurne mudel. 1.2. Vaatamisväärsused · Taani Raudteemuuseum · Hans Christian Anderseni muuseum · Hans Christian Anderseni lapsepõlvekodu · Helilooja Carl Nielseni muuseum · Vabaõhumuuseum Den Fynske Landsby · Loomaaed · Püha Knudi kirik, keskaegne palverändurite sihtkoht (vt Joonis ) Aleksandra Zeregelja Joonis . Püha Kruudi kirik1 1 http://et.wikipedia.org/wiki/Odense Aleksandra Zeregelja 3.1.1.1 Kopenhaagen 4.1.1.1 Ajalugu Pärast Kopenhaageni linna ümbritsevate kaitserajatiste lammutamist 1856. aastal algas linna kiire laienemine väljapoole. Endiste kaitserajatiste ja neid ringina ümbritsevate järvede taha
2 Kui otsustaksin minna kokana välismaale tööle, asuksin elama ning töötama Itaaliasse, täpsemalt selle pealinna Rooma. Kõik teed viivad Rooma - nimetagem seda siis Euroopa kultuuri hälliks või Igaveseks Linnaks! Siit leiab igaüks midagi enda jaoks - kes kauni Kapitooliumi künka, kes võluvad välikohvikud, kes suurepärase Itaalia köögi. Rooma on kunsti- ja arhitektuurimälestiste poolest maailma rikkamaid linnu ja justkui suur vabaõhumuuseum: Michelangelo kujundatud väljakud, Raphaeli ja Caravaggio meistriteosed kirikutes, Bernini purskkaevud ja suurejoonelised vaated antiikse Rooma varemetele... Kunagi aegade hämaruses seitsmele mäekünkale asutatud Rooma on linn, mida võib lõpmatult avastada! Üldandmed ning elamisvõimalused 3 Rooma on Itaalia pealinn.Ta asub Apenniini poolsaarel Tevere (Tiberi) jõe alamjooksul umbes 25 km kaugusel suudmest
· Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus · Pühajärve SPA & Puhkekeskus · Männi Puhkemaja · Vao Külalistemaja · Varbla Puhkeküla-Ranna Motell · Kuke Turismitalu · Villa Valge Kroon Toitlustus · Sämmi Grill · Rucola Restoran & Pizzeria · Viitna Kõrts · Peppersack · Kohvik-Baar Rannapaargu Meelelahutus · Forum Cinemas · Rahvusooper Estonia · Ööklubi Cathouse · Piljardiklubi Bamba · Eesti Kunstimuuseum · Jääaja Keskus · Eesti Vabaõhumuuseum Turism · Taistobussid · Tallink · Estonian Air 7 Kasutatud kirjandus: http://www.puhkaeestis.ee/et/majutus http://et.wikipedia.org/wiki/Turism http://et.wikipedia.org/wiki/Meelelahutus http://eope.ehte.ee/toitlustus/?3._Toitlustuse_hetkeolukord:Hetkeolukord_Eestis http://www.eas.ee/images/doc/ettevotjale/alustamine/tegevusalade_abc/toitlustus.pdf http://www.turismiweb.ee/ee/category/Villad/43/#filter http://www.neti.ee/ http://www.google.ee/
telkimisvõimalus. Piknikupaiga kõrvale on kaevatud tiik, kus saab jälgida põnevat vee- elu. 13 KOKKUVÕTE Mukri rabast polnud mõni aasta tagasi enamus inimesi kuulnudki. Nüüd on see aga üks romantilisemaid rabaradasid, mille keskel õitsevad vesiroosid. Väärtuslikku teavet ja silmailu pakub just õpilastele Mukri õpperada. Siin on kaitsealad ohustatud linnu- ja taimeliikidele. Siin on otsekui avatud looduslooraamat või vabaõhumuuseum. Mukri on tõeline looduse monument. 14 KASUTATUD ALLIKAD Raamat: Kuresoo R., Relve, H., Rohtmets, I. 2001. Eesti elusloodus. Kodumaa looduse teejuht. Tallinn. Varrak. Masing, V. 1997. Ürgsed sood kui loodusmälestised. Tallinn. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Artikkel ajakirjast: Kristian, R., Tihkan, K. 2011. On maa, aga ei kanna, on vesi, aga sõuda ei saa. Eesti loodus, nr 6 / 7. Internetimaterjal: Kenk, O
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond Evelina Karpova KULTUURIREISI PAKETI ANALÜÜS Analüüs Pärnu 2019 SISUKORD 1.Kultuurireis Islandile...............................................................................................................3 1.1.Reisikava..........................................................................................................................3 1.2.Üldine...............................................................................................................................6 2.Reisipaketi analüüs..................................................................................................................6 1.3.Reisipaketi sihtgrupp........................................................................................................7 1.4.Paketi mõju kohalikule kogukonnale..................
(Vikipeedia 2010) Kasutatud kirjandus 1. Berg, E.,Hiiemäe, M., Jansen, E. jt. (1998) Eesti rahvakultuur. Viires, A., Vunder, E. (Koost. ja toim.). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 2. Harjumaa Muuseum . (2010).Virtuaalnäitus ,,Harjumaa mõisad" http://muuseum.harju.ee/Moisad/ajalugu.html, 24.11.2010 3. Heidmets, A., Saron, J., Tamjärv, M. (2002). Mõnda meist, eestlastest : Eesti Vabaõhumuuseum. Tallinn: Oomen 4. Jansen, E. Eestlane muutuvas ajas : seisusühiskonnast kodanikuühiskonda .Tartu : Eesti Ajalooarhiiv, 2007 (Tartu : Greif) 5. Karilatsi aeg. Põlva Talurahvamuuseum, http://miksike.ee/? showurl=/lisakogud/karilatsi , 11.11.2010 6. Kasemets, A. (1999). Maarahvakultuur ja Eesti jätkusuutliku arengu ideoloogia. Eesti Agenda 21. Oja, A. (Koost), Raukas, O. (Toim.) . Tallinn http://www.seit.ee/agenda21/EA21/2_29maarahvakultuur.html, 11.11.2010 7
local public transport and entry to most attractions. Although the economics of this may be marginal, it is convenient to use. Local walking tours offer short-cuts to understanding the city. The main attractions are in the two old towns (Lower Town and Toompea) which are both easily explored on foot. Eastern districts around Pirita and Kadriorg are also worth visiting and the Estonian Open Air Museum (Eesti Vabaõhumuuseum) near Rocca al Mare, west of the city, preserves aspects of Estonian rural culture and architecture. My 5 favourite places in the Old Town are Tall Hermann, the viewing points in Toompea, St. Olaf's Church, Town Hall Square and Bun Passage. For centuries Toompea was always inhabited by the ruling classes. In the Middle Ages, it was the place where the bishops and the nobility resided. Here the landed gentry built their beautiful town houses. Most of the remaining buildings were
Praegu peavad ühendust mandriga suured parvlaevad, kuid eelmisel sajandil sõitsid väinal purjepaadid- nõndanimetatud uisud. KOGUVA KÜLA Ainulaadne Koguva hoonestus pärineb põhiliselt aastatega 1880 - 1930 piiritletud poolsajandist. Koguva on ajaloos tuntud kui iidse vabakülana, asub ta kõrgel platool, mille lääneserva nim. Rannamäeks. Koguva vabaõhumuuseum on ainulaadne sellegi poolest, et muuseumiks on elav küla. Koguva on tekkinud 2,5-adramaalisest vabatalust, mille ordumeister W. von Plettenberg oli 1532 läänistanud talupoeg Hanskenile. Koguva külast oli pärit Muhu saare tuntud kirjanik Juhan Smuul. 6 7
lagendikule. Keskkonnasäästlik tuulepark on keerukam rajatis kui enamik tehaseid. Peale tuuliku parimate tehniliste lahenduste tuleb väga hästi ja mitmekülgselt tunda loodust. Pole mõtet ehitada tuulikut sinna, kus on vähe tuult ja samas tuleb jälgida, milline vaade avaneb päikesele, kui tuulepargi ehituse käigus on keskendutud tehnilistele küsimustele ning loodus seejuures unustatud. Samal ajal on tuulik nagu omanäoline vabaõhumuuseum, kui tavapäraselt elektrijaamades toodetakse energia suurtes hoonetes, siis tuulepargis toimub see inimeste silme all ja peab olema ka kena vaadata (Kull 2004). Üks levinuim tuuleturbiinide rajamise piirang seostub vajadusega säilitada lindude ja loomade elupaigad ning mitte häirida nende elutegevust. Linnud võivad vastu tiivikut või tuuliku torni lennates hukkuda, aga seda siiski harva. Enamasti juhtub see halbade
ujutada. Rijksmuseum on Hollandi suurim kunstimuuseum. 1800-1808 eksisteeris Haagis ning siis viidi üle Amsterdami. Muuseumis on kõige täielikum Madalmaade kunstikogu ja ka vanemat Euroopa kunsti. Loomaaed Artis asutati 1.mai 1838 aastal Amsterdamis. 14 hektaril on esindatud umbes 700 loomaliiki: roomajad, kalad, linnud, putukad, imetajad jm. Seal asub ka botaanikaaed, kus leidub suur hulk taimi. Zaanse Schansi vabaõhumuuseum Amsterdami lähedal Zaani jõe ääres on tavaline tuulikute 17.sajandi küla. Seal on võimalik näha puukingade vallmistamist, tinavalajate ja muude käsitöömeistrite tööd, samuti juustutootmist, kellade valmistamist jne.Umbes 800 tuulikust on korras vaid mõned. Puukingad Giethoorni küla nimetatakse tihti Hollandi aiaks või Põhjamaade Veneetsiaks, sest
HOONED · TV torn 388 m (1989) · Peetri kirik 123m · Swedbank 123m ÜHISTRANSPO · Tramm 9 liini RT · Troll 20 liini · Buss 50 liini 10 TURISTIDE · Vabaduse monument LEMMIKUT LÄTI MAATUNDMINE · Alberta iela ,,Art Nouveau" · Keskturg · Püha Peetri kirik · Rahvusooper · Etnograafiline vabaõhumuuseum · Toomkirik · Läti okupatsioonide muuseum · Mustpeade hoone · Riia loss RAJOONID · Centra o 3,732 km2 o 23 890 elanikku o Linnakanal3,2 km 2m o Välisministeerium (1914) o Saeima (1867) o Ministritekabinet o Raekoda o Püssirohutorn ja Rootsi värav
Linnalähedane Hinnang asukohale Linnalähedane asukoht asukoht Linnalähedane asukoht Linnalähedane asukoht Kaubanduskeskus*** lähedal lähedal lähedal lähedal Saku Suurhall, vabaõhumuuseum, Pirita Vabaaja Meelelahutus*** ratsaspordibaas, Premia Jäähall, keskus - - eksklusiivne spordiklubi Status Sportimisvõimalused*** Club - - - 18 Eksklusiivsed Eksklusiivsed,
Lapsi rõõmustab kindlasti samas paiknev loomaaed.Suurem osa loomi on kodustatud, kuid seal on ka linde,hülgeid ning põhjapõtru.Seal on samuti mänguväljak lastele. Tagasiteel linna on veel üks võimalus omandada teadmisi Islandi kunstist ja kultuurist.Asmandarsafn on Asmundur Sveinssonile pühendatud muuseum, kes on kahtlmata Islandi kuulsaim skulptor. Rajalt kõrvale Arbaejarsafn Arbaeri äärelinnas on vabaõhumuuseum peamiselt linna-, kuid ka maapiirkonna hoonetega viimasest kahest sajandist.Neid kasutatakse tihti vanade käsitööoskuste demonstreerimise ürituste korraldamiseks.Kjarvalsstadiril, Linnakunstimuuseumil, on suur kollektsioon Islandi kuulsaimatest maalijatest, Johannes S. Kjarvalist(1885-1972) ja Errost(s. 1932).Nende tööde kõrval peetakse ka ajutisi väljapanekuid. Kringlan, ultramoodne poodlemise kaarkäik, on kindlal eesmärgil ehitatud kompleksi keskmeks.Lisaks väikestele
õppejõuna algul arhitektuuri, hiljem graafika kateedris. Uuriv loomus ahvatles ta teaduslikule tööle, mis omandas Eesti rahvuslikus kultuuriloos erilise koha. Selle töö teemaks oli eesti talurahva ajalugu ja ehituskunst. Töö oli erakordne, sest seda tuli teha ajal, kui talumajapidamisi likvideeriti ja koondati kolhoosidesse- sovhoosidesse. Uurimistöö eesmärgiks oli aga eesti talurahva ehituslikku loomingut säilitava ja selle omapära kajastava muuseumi asutamine: Eesti Riiklik Vabaõhumuuseum avati 1964. aastal. Vabaõhumuuseumi rajamine oli kahtlemata Karl Tihase elutöö, kuid vähema tähtsusega pole ka tema uurimuslikud väljaanded Eesti maarahva ehituskultuuri omapära ja kunstimeele kohta. Harrastades akvarelli ja graafikat, esines mees isikunäitustega Tallinnas ja Moskvas. Tema professionaalsel tasemel valmistatud värvirikkad ning meeleolukad akvarellid ja meisterlikud sulejoonised on aegumatu väärtusega.
Norra 23956 3 601 56119 7 3511 2,34 Holland 12143 18 1893 26785 19 4322 2,21 Lk 3/20 TALLINN TURISTIDELE 2 ROCCA AL MARE Rocca al Mare paikneb linna lääneservas. Piirkonna nimi tähendab itaalia keelest tõlgituna kaljut mere ääres. Selle nime pani oma siia rajatud suvemõisale 1863. a kohalik parun Arthur Girard de Soucanton. Praegu laiub mõisa alal Eesti Vabaõhumuuseum. See parkmets tutvustab traditsioonilist Eesti külaelu. Muuseumi valduses on 74 viimasest kahest sajandist pärit hoonet, sh talud, veskid, võrgumajad, külakool, kabel, pritsimaja. Ajastutruult riietunud muuseumitöötajad tutvustavad vanu töövõtteid ja möödunud aegade eluviisi. Teine peamine vaatamisväärsus piirkonnas on Põhja- ja Baltimaade parima kollektsiooniga Tallinna loomaaed.
Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe (koostajad) ,,Maa Universumis. Möödanik, tänapäev, tulevik", 2004 käsitletakse Maa teket, mandrite rännet, jääaegu, elu teket jne. Hillar Uusi, Veljo Ranniku ,,Eesti põhjarannik", 1993, ,,Olion", Tallinn pilte ja juttu taimedest, maastikest jne Eesti põhjarannikult. Endel Varep, Vambola Maavara (koostajad) ,,Eesti maastikud", 1984, ,,Eesti Raamat", Tallinn. käsitleb Eesti maastikutüüpe. Aita Saksing (koostaja) "Vooremaa jääaja vabaõhumuuseum", 2007 Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituut ja Turu Ülikooli geoloogiaosakond: Ivar Puura "Eesti kivistisi. Geoloogilised retked Eestis 1", 2006 Alvar Soesoo, Avo Miidel (koostajad) "Põhja-Eesti klint", 2006 Tiiu Märss, Alvar Soesoo, Heldur Nestor (koostajad) "Saaremaa pangad", 2006 Reet Tiirmaa, Väino Puura, Alvar Soesoo, Sten Suuroja (koostajad) "Eesti meteoriidikraatrid", 2006 Aasa Aaloe, Heikki Bauert, Alvar Soesoo (koostajad) "Kukersiit Eesti põlevkivi", 2006
Jalutusradade eesmärk on avada ja rikastada maastiku mitmekesisust näiteks rõhutada reljeefi, vaateid ja veekogu. Uus puhkekompleks looks uus töökohti ja suurentaks antud piirkonnas turismi. Lisaks saaksid ka kohalikud poepidajad, tanklad, sõudebaas jne oma kasumi sellest. Kuna antud objekt asub Tallinnas, siis on suur tõenäosus, et selle kaugemad külastajad, kasutavad ka muid Tallinnas pakutavaid huvi- ja turismiobjekte. Ligidal asub loomaaed ja vabaõhumuuseum. Suur kaubakeskus ja mitmed muud poed. 3.9 Radoon Radoon on gaas, mis tekib looduslikult uraani radioaktiivsel lagunemisel. Uraani leidub pinnases, setetes ja kivimites. Radoon on lõhnatu, maitsetu ja nähtamatu inertne gaas, mis on vees hästi lahustuv. On tõestatud, et radoon põhjustab sissehingamisel kopsuvähki. Radoon on ohtlik siis, kui see tungib läbi ehituskonstruktsioonide elamutesse ja gaasi sisaldus suureneb võrreldes välisõhuga.
Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla.1252 asutatud linna ajalooline südamik paikneb Stadeni saarel. Stockholmis on palju kauneid keskaegseid ehitisi.1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole Norrmalmi 5 ühesuguse kõrghoonega ärikeskus Hötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi. Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum, Vasa laev), suur park ja loomaaed. Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suurimaid sadama- ja tööstuslinnu, kuid samas üks puhtaima elu keskkonnaga pealinnu. Stockholm koosneb kolmest regioonist (huvudområde): Innerstaden (Kesklinn), Västerort ja Söderort, mis omakorda koosnevad 18 linnaosapiirkonnast (stadsdelsområde). Göteborg On Rootsis suuruselt teine riik
Kui registreerimine toimus hommikupoole päeva, siis sisustati tihti aega enne õhtust pidu sellega, et tehti ühiselt mõni väljasõit või peeti kinni metsavahel. Kujunesid välja meeliskohad, kus noorpaarid käisid. Peamiselt vene rahvusest abiellujad käisid Tallinnas Tõnismäel igavese tule juures või Maarjamäe memoriaali juures lilli panemas. Eesti paaridele said külastatavateks paikadeks muuseumid, eelkõige Vabaõhumuuseum Tallinnas ja Põllumajandusmuuseum Tartu külje all. Kõige levinumaks pulmasõiduga seotud vanaks kombeks, mis oli täies elujõus ka tol ajal, oli tee sulgemine. Rakendada sai seda eelkõige maapulmade puhul ja eesmärgiks oli eelkõige napsu saada. Pulmapidu Pulmamajja saabumisega olid seotud erinevad tavad, mis sõltusid eelkõige pulmapeo pidamise paigast. Üheks vanaks kombeks, mida taas elustada püüti oli pruudi sõidukist maha
muuseumihoonete ehitamine. Asutati esimesed rahvusmuuseumid, kogumisel said oluliseks tüüpilisuse ja komplekssuse taotlus. Eesti Meremuuseum Saksa Rahvusmuuseumi (asutati 1852 Nürnbergis) eeskujul rajati Tallinnas 1864 Eestimaa provintsiaalmuuseum. 1880ndatel aastatel toimus esimene muuseumide revolutsioon muuseumitöö muutus omaette elukutseks, ilmuma hakkasid ka esimesed erialased ajakirjad. 19. sajandi lõpus tekkis vabaõhumuuseum, milles esitatakse eksponaate loomulikus miljöös. 20. sajandi alguseks oli välja kujunenud tänapäevalik muuseum. Eestis asutati 1919. aastal Kristjan Raua eestvõttel Eesti Muuseum, millest kasvas välja Kunstimuuseum. 1970ndatel leidis aset uus muuseumide revolutsioon muuseumite näol tekkis ühiskonda teeniv institutsioon. Statistikaameti andmetel oli 2010. aastal Eestis kokku 245 muuseumi. Neist 89 muuseumi kuulusid riigile, 81 kohalikele omavalitsustele ja 75 olid eraõiguslikud
Teeme ekskursiooni Turda kanjonisse (~ 3h), kus asub palju koopaid, s.h. ka endine soolakaevandus, mida esimest korda on mainitud juba 13.sajandi dokumentides. Lõpetame päeva Targu Muresis, kus heidame pilgu katedraalile ning 15. sajandist pärinevale kindlusele. Ööbime 2**hotellis. 4. päev: H/s. Võtame suuna Sighisoara poole, mis on ainus asustatud keskaegne tsitadel ning 15. saj. pärinev, kõige paremini säilinud linn Euroopas. Linn on justkui vabaõhumuuseum, kus iga hoone on vaatamist väärt. Linnaekskursiooni käigus külastame keskaegset tänavat, kellatorni, Veneetsia maja, Dracula sünnikodu (omanäoline restoran, kus saame einestada ja maitsta häid kohalikke veine, u 12), Rätsepa torni. Seejärel suundume Brasovisse, Transilvaania suurimasse linna. Tutvume linna tuntumate vaatamisväärsustega: Raekoda, Must kirik, Püha Katariina kirik ning kangrute bastionit. Väljasõit üle Transilvaania Alpide Sinaiasse,
• rajas ERMi käsikirjalise arhiivi 1925. a-st hakkas ilmuma I etn. väljaanne ”ERMi aastaraamat”. Ferdinand Linnus (1895–1942) — ERMi direktor aastast 1929. Gustav Ränk — I TÜ etnograafia professor. 20 4.2.2 Nõukogude Eesti Osa ERMi kogusid anti Kirjandus- ja Kunstimuuseumile, kaotati etnoloogia professuur TÜs. Uurima hakati vennasrahvaid, Soome-Ugri ja slaavi rahvaste vahelisi sidemeid. 1957 asutati vabaõhumuuseum, mis baseerub ERMil, TÜ-l ja Ajaloo Instituudi etno- loogia sektoril. Peamine rõhk oli materjaalsel kultuuril, vaimne oli kirjandusteadlaste rida. ERMi aastaraamat ilmub siiamaani, palju artikleid on Akadeemias. 4.2.3 Peamised uurimisvadkonnad Etnograafiline sõnastik 1925, Eesti rahvariiete ajalugu 1927, Soome sugurahvaste et- nograafia 1929, Die Subkultur Estland 1931–33. 1. Rahvapärased ehitised: Karl Tihase Eesti talurahva arhitektuur 1974 2. Rahvariided 3
ajavahemikul september 2009 kuni detsember 2010 läbiviidud uuringu „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I“ tulemused. Uurimistöö on tehtud MTÜ Vanaajamaja tellimusel ja MTÜ Vanaajamaja, Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutuse KredEx ja Tallinna Tehnikaülikooli finantseerimisel. Lisaks eelnimetatutele osales uuringus maa-arhitektuuri ja -maastike uurimise ja hoidmise riiklik programmi kaudu ka Eesti Vabaõhumuuseum. Tallinna Tehnikaülikoolist osalesid uurimistöös järgmised isikud: Ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetool: Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just. Kaasa töötasid: Kätlin Miilberg, Arli Toompuu, Tõnis Agasild, Georg Kodi, Karl Õiger; Materjaliuuringute teaduskeskus: Urve Kallavus. Täname uurimistöö rahastajaid ning uuritud elamute elanikke oma panuse eest uurimistöö õnnestumisesse
Soovime pakkuda elamusi kogu perele emale, isale ja eri vanuses lastele. Et koht oleks huvitav ka teistele peale arendajate, palume teie abi - aidake meil mõista lastega perede soove ja vajadusi. 1. Millistes Eesti teemaparkides oled käinud? o Vembu-tembumaa o Pokumaa o Teaduskeskus AHHAA o Viikingite küla o Vudila o Rakvere linnus o Kilplala o Tallinna Loomaaed o Rocca al Mare Vabaõhumuuseum Muud: 2. Millistes välismaistes teemaparkides oled käinud? 3. Mis on Sulle külastustest positiivsena meelde jäänud? 4. Kui oled tundnud, et mingis kohas on lastega perede vajadustega hästi arvestatud, siis kuidas? 5. Milliseid ebameeldivaid kogemusi oled külastatud kohtades saanud? Lisa 3 jätk. 6. Mis peaks teemapargis olema, et see oleks Sinu arvates lastega peredele hea koht? 7. Mida Sa sooviksid teemapargis näha ja teha? o Giidiga ekskursioon
Ka linna peateed-sissesõiduteed olgu rohelusest ümbritsetud. Kiirteede ümbruse kujundamine on tähtis ülesanne aiaarhitektidele. Ka tänavate ja majade vahele jäägu haljasalade ribad, kui vähegi võimalik, puudegruppide ja eesaedadega. Ühiskondlikke hooneid nagu haiglad, koolid, muuseumid jne on sobiv paigutada parki ning vastavalt hoone ülesandele kujundada selle ümbrus. Parkides on võimalik säilitada ka alasid väärtusliku loodusega või kultuuriajaloolisi mälestisi (à la vabaõhumuuseum, vanad taluhooned, hauakünkad vms). Need vajavad tihti "puhvertsooni" pargi näol. Pargid peavad olema kõigile kergesti kättesaadavad, seega mitte kodunt kaugel, eriti kehtib see väiksemate laste kohta. Mida suuremad ja mitmekesisema sisuga alad, seda parem. Lastele peab rajama mänguplatse, kus nad saavad möllata, kiikuda, joosta, palli mängida jne. Kõige väiksematele eraldi mänguplatsid ja liivakastid. Ka madal bassein lastele sulistamiseks
annaabi.ee 
