MUUD KUNSTI- JA KULTUURIVALDKO NNAD 12. klass Maailma muusikapealinnad olid Pariis ja Viin. Parii Viin s Tuntumateks heliloojateks olid: Claude Arnold Richard Debussy Schönberg Strauss • Teisel pool Atlandi ookeani sai samal ajal jalad alla päris uus kunstiliik – filmikunst. • See oli sündinud küll Euroopas (Prantsusmaal). • Algsel pelgalt meelelahutus hakkas kiiresti pretendeerima kunsti nimetusele, juba tekkis ka esimene tõeline staar, Mary Pickford. • 1913. aastal astus vaataja ette filmikunsti üks suurimaid nimesid Mary Pickford Charlie Chaplin Moes toimusid silmatorkavad muutused 1901. aastal suri Inglise kuninganna Victoria ja viktoriaanlik ajastu, mis tähendas ülima piirini viidud kombekust, seda ka moes, 20. sajandi esimene kümnend oli väga naiselik ja graatsiline aeg. Siluett oli lopsakas ning ideaaliks oli küps nain...
meeleolu pärineb just nendest kogemustest! Seega, tunnetamaks oma ajalugu, oskamaks elada täisväärtuslikku elu, peaksime kogema seda ülevat tunnet, seda pärandust, mida meile on pärandatud läbi muusika. Laulupeo traditsiooni edasi kandmine ei ole tänase päeva seisuga ohus. Nähtavasti on meie ühiskonnas siiski veel inimesi, kes soovivad arendada edasi kogu seda pikaajalist tööd, mis on iga järgneva põlvkonna kohus. Kõik märgid näitavad, et vanemad kultuurivaldkonnad avastatakse taas, ning esile tõuseb õnneks rahvuslik erilisus. Siin on praegu periood, kus abstraktne muusika, kunst ja kiri liigub ennenägematu kiirusega, aga inimene on hakanud sellest kõigest tüdinema. Enam ja enam on läinud hinda varasemad traditsioonid ning tavad, kultuurimälestised ja rahvuslikkus, millest tulenevalt tehakse selle nimel juba tööd,et tõepoolest säilitada rahvaste hinnalist eripära.Iga riik oma.
Kodanik loob ja hoiab kultuuripärandit Kultuuripärandil on nii vaimne kui aineline pool. Nii kaitse all olevad kultuurmaastikud kui ka igapäevane keskkond traditsioonidega, mis ei ole küll riiklikult kaitse all, mängivad olulist rolli tuleviku kujunemises. Toidukultuur on üks pisem, kuid tähtis osa kogu laiast kultuuripärandist ning on samuti aegade jooksul tänu inimesele põlvest põlve edasi kandunud nagu muudki väärt kultuurivaldkonnad. Toidupärandi edasikandumine saab alguse perest. Põlvest põlve antakse edasi vanu retsepte ning salajasi kartulisalati maitsestamise ning leiva küpsetamise nippe. Traditsioonilistel pidupäevadel katame uhkelt laua vanaemalt pärandiks saadud serviisiga, sööme kindlaks kujunenud rahvustoite ning vestame mälestusi. Mõnikord toob ema lauale rahvustoidu, mida ta on täiendanud oma äranägemise järgi
Vaimumaailm Vaimumaailmas jätkus esialgu usuline võitlus, kuid selle kõrval tekkis õige pea uus ilmalik ideoloogia valgustus, mis andis uued riigivalitsemise ideaalid ja ühiskonnakorralduse suunad, kuid rõhutas ka hariduse levitamist. Usuline ideoloogia jäi uusajal ilmalikuga võrreldes tagaplaanile. Suurimaks kultuurialaseks ühiskondlikuks liikumiseks kujunes uusajal rahvaste liikumine. Üha suurema tähenduse omandas teadus. Tormilise kasvu ja arengu tegid läbi kõik kultuurivaldkonnad. Riik ja valitsemine Riiklikul ajal iseloomustas uusaja algust absolutistlik monarhia valitsemisviis, mille puhul kuninga või keisri võim oli piiramatu. Vastandina absolutistlikule monarhiale hakkas aegamisi esile nihkuma ka parlamentlik monarhia koos poliitiliste erakondadega, mille teerajajaks oli Inglismaa. Võitlus konstitutsiooni eest lahvatas aga eriti võimsalt esile revolutsioonides, mis kujunesid uusaegsele poliitilisele võitlusele lausa eriomaseks.
siis, kui rahvus oli killunenud mitme riigi vahel või koguni rõhutud olukorras. Üha suurema tähenduse omandas uusajal teadus, mis ei olnud ainult osa maailmavaatest, vaid hakkas kujunema määravaks ka tootmises ja tervishoius. Teaduse arenguga olid tihedamalt seotud edusammud koolihariduses. Just uusajal võitis arusaam, et haridus ei ole mõeldud kitsale väljavalitud ringile, vaid kõigile inimestele. Tormilise kasvu ja arengu tegid läbi kõik kultuurivaldkonnad. Riik ja valitsemine Riiklikul ajal iseloomustas uusaja alguse absolutistlik monarhia valitsemisviis, mille puhul kuninga või keisri võim oli piiramatu, kuigi too võis oma otsustes võtta kuulda soosikute nõu. Absolutistliku võimuga valitsejale kuulus ka piiramatu kohtuvõim, ta võis igaühte kohtuta karistada, tapalavale või vangi saata. Vastandina absolutistlikule monarhiale hakkas aga aegamisi esile nihkuma parlamentlik monarhia koos poliitiliste erakondadega.
· Minose tsiv avastamine, hormoonide avastamine, mandrite triivimise teooria · Tõhusa süüfiliseravimi leiutamine · Sigmund Freudi psühhoanalüüs alateadvusest Kirjandus ja kujutav kunst: · Nobeli preemiad al 1901 · Kirjanduses juugend(rõhk ilul, väänlevad ornam) ja ekspressionism(esikohal isiklikud, närvilised tundmused), ka kunstis ja srhitektuuris · Abstraktsionism loobus tegelikuse kujutamisest Muud kunsti- ja kultuurivaldkonnad: · Muusikapealinnad olid pariis ja viin, meloodia ei olnud enam esmatähtis · Tuntud heliloojad olid nt debussy, schönberg, strauss · Pr sündis filmikunst, mille võttis kiirelt üle ameerika · Silmatorkavad muutused moes · 1901 suri viktoriaga ka viktoriaanlik ajastu, loobuti korsettidest ja s-figuurist · Spordi popul plahvatuslik tõus · 1896 esimesed nüüdisaegsed olümpiamängud · Võidukäiku jätkas 19
Kuulsaim juugendkunstnik oli Viinis töötanud Gustav Klimt. Ekspressionismi tõid kunsti osalt needsamad nimed, kes olid kuulsust saavutanud juba juugendstiilis, näiteks norralane Edvard Munch. Alguse sai ka abstraktsionism. Selle voolu alusepanija ja üks tähtsamaid ideolooge oli venelane Vassili Kandinsky. Hiljem lisandus sajandi suurimaks kunstnikuks tituleeritud Pablo Picasso, kes tegi läbi enam-vähem kõik moevoolud. Muud kunsti- ja kultuurivaldkonnad Maailma muusikapealinnadeks olid Pariis ja Viin. Tuntumateks heliloojateks olid Claude Debussy, Arnold Schönberg, Richard Strauss jpt. Teisel pool Atlandi ookeani sai samal ajal alla filmikunst ning kuulsaks sai filmikunsti üks suurimaid nimesid Charlie Chaplin. Silmatorkavad muutused toimusid moes. 1901.a suri Inglise kuninganna Victoria ning temaga koos viktoorianlik ajastu. Naised ütlesid järk-järgult lahti lämmatavatest korsettidest, ahistamise ja allasurutuse sümbolist, samuti S-
19-20 saj. . . . . 20 4.2 Etnoloogia kui teadus Eestis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 4.2.1 Eesti Vabariik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 4.2.2 Nõukogude Eesti . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21 4.2.3 Peamised uurimisvadkonnad . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21 4.2.4 Eesti erinevad kultuurivaldkonnad . . . . . . . . . . . . . . . 21 II Etnoloogia uurimisvaldkonnad 23 5 Keel ja kultuur. Maailma rahvad keelkonniti 25 5.1 Keel ja kultuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 25 5.1.1 Mõisted . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 25 5.1
· Einsteini erirelatiivsusteooria, maailm osutus palju salapärasemaks Kirjandus ja kujutav kunst: · Nobeli preemiad alates 1901 aastast (Nobel kogus oma rikkuse dünamiidi kaubandusest) · Kirjanduses juugend (rõhk ilul, väänlevad ornamendid) ja ekspressionism (esikohal isiklikud, närvilised tundmused), ka kunstis ja arhitektuuris · Abstraktsionism loobus tegelikkuse kujutamisest; Kunstivoolude kiire vaheldumine Muud kunsti- ja kultuurivaldkonnad: · Muusikapealinnad olid Pariis ja Viin · Meloodia eo olnud enam esmatähtis: dodekafoonialine muusika · Tantsud: LadinaAmeerikast tuli tango, levisid fokstrott, ja eriti niinimetatud Viini valss · Prantsusmaal sündis filmikunst, mille võttis kiirelt üle Ameerika. Kino, maailmapildi kiire avardumine: kinodes domineerib Ameerika filmikunst · Silmatorkavad muutused moes, loobuti korsettidest ja s figuurist
ühes aspektis ja see toob kaasa teiste kultuurielementide muutuse. Muudatus toimub aind ühes aspektis,edasi muutub kultuur ise. *Melville Herskovits(1930ndad): afrikanismid. Leidis,et tegelikult on ka säilinud aafrikaliku kultuuri tunnused. Kõige vähem aafrikapärast on säilinud majanduselus. Kõige rohkem on seda säilinud religioonis. Mustanahliste religioon on palju mõjutatud aafrikapärastest tunnustest. Erinevad kultuurivaldkonnad hakkasid muutuma eri kiirusega. *John Bodley(1982): Põlisrahvaste kultuurid muutuvad surve tõttu mida koloniaaialvõimud osutavad: Kolm etappi surves: *Piiride rikkumine(misjonärid lähevad kaugemale, tulevad kaupmehed ja ametnikud, kolonialistid võtavad muudkui rohkem õigusi), *ülekaalukas sõjajõud(kolonaailjõudude poolt surutakse vastuhakk kiirelt maha) *adminstratiivsed ümberkorraldused(kolonialistid hakkavad vaikselt muutusi läbi viima) Põlisrahvaste reaktsioonid: Bodley:
valdkonnale ei jätku tähelepanu ja finantse. Selles mõttes sellel nn üleminekuajal on kultuuriprotsess ühiskondlikus tervikpildis kõrvale jäetud. Olukord muutub sajandivahetusel, mil kultuuri tähtsus suureneb. Inimeste heaolu ja kindlustatus kasvab ja selle kõrval on võimalik tarbida ka kultuuri. Inimestes on vajadus tunnetada mingit teistsugust maailma ja seda pakub kunst ja kultuur. On avaldatud arvamust, et kirjanduse kõrval 90ndatel on olulisemad teised kultuurivaldkonnad, mille sisuks ja aluseks on visuaalsus. Justnimelt performatiivsed valdkonnad domineerivad, jättes teinekord verbaalse kirjandusevaldkonna mõnevõrra tahaplaanile. Need kaks asja võtab väga hästi kokku nähtus nagu suveteater. See zanr on tänaseks päevaks väga populaarseks muutunud. Selle 20 aasta jooksul võime me rääkida kahest kirjanike lainest Eesti kirjandusprotsessis: 1. Kirjanikud kes paljuski debüteerivad 80ndate teisel poolel ja kehtestavad ennast
annaabi.ee 
