MUUD KUNSTI- JA KULTUURIVALDKO NNAD 12. klass Maailma muusikapealinnad olid Pariis ja Viin. Parii Viin s Tuntumateks heliloojateks olid: Claude Arnold Richard Debussy Schönberg Strauss • Teisel pool Atlandi ookeani sai samal ajal jalad alla päris uus kunstiliik – filmikunst. • See oli sündinud küll Euroopas (Prantsusmaal). • Algsel pelgalt meelelahutus hakkas kiiresti pretendeerima kunsti nimetusele, juba tekkis ka esimene tõeline staar, Mary Pickford. • 1913. aastal astus vaataja ette filmikunsti üks suurimaid nimesid Mary Pickford Charlie Chaplin Moes toimusid silmatorkavad muutused 1901. aastal suri Inglise kuninganna Victoria ja viktoriaanlik ajastu, mis tähendas ülima piirini viidud kombekust, seda ka moes, 20. sajandi esimene kümnend oli väga naiselik ja graatsiline aeg. Siluett oli lopsakas ning ideaaliks oli küps nain...
meeleolu pärineb just nendest kogemustest! Seega, tunnetamaks oma ajalugu, oskamaks elada täisväärtuslikku elu, peaksime kogema seda ülevat tunnet, seda pärandust, mida meile on pärandatud läbi muusika. Laulupeo traditsiooni edasi kandmine ei ole tänase päeva seisuga ohus. Nähtavasti on meie ühiskonnas siiski veel inimesi, kes soovivad arendada edasi kogu seda pikaajalist tööd, mis on iga järgneva põlvkonna kohus. Kõik märgid näitavad, et vanemad kultuurivaldkonnad avastatakse taas, ning esile tõuseb õnneks rahvuslik erilisus. Siin on praegu periood, kus abstraktne muusika, kunst ja kiri liigub ennenägematu kiirusega, aga inimene on hakanud sellest kõigest tüdinema. Enam ja enam on läinud hinda varasemad traditsioonid ning tavad, kultuurimälestised ja rahvuslikkus, millest tulenevalt tehakse selle nimel juba tööd,et tõepoolest säilitada rahvaste hinnalist eripära.Iga riik oma.
Kodanik loob ja hoiab kultuuripärandit Kultuuripärandil on nii vaimne kui aineline pool. Nii kaitse all olevad kultuurmaastikud kui ka igapäevane keskkond traditsioonidega, mis ei ole küll riiklikult kaitse all, mängivad olulist rolli tuleviku kujunemises. Toidukultuur on üks pisem, kuid tähtis osa kogu laiast kultuuripärandist ning on samuti aegade jooksul tänu inimesele põlvest põlve edasi kandunud nagu muudki väärt kultuurivaldkonnad. Toidupärandi edasikandumine saab alguse perest. Põlvest põlve antakse edasi vanu retsepte ning salajasi kartulisalati maitsestamise ning leiva küpsetamise nippe. Traditsioonilistel pidupäevadel katame uhkelt laua vanaemalt pärandiks saadud serviisiga, sööme kindlaks kujunenud rahvustoite ning vestame mälestusi. Mõnikord toob ema lauale rahvustoidu, mida ta on täiendanud oma äranägemise järgi
Ajaloo kontrolltöö Keskaeg ja uusaeg Keskaeg - feodaalsuhete kujunemine, kirik ja kiriku roll keskajal, vaimulikud ordud, ristisõjad. Keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialuseks olid feodaalsuhted. Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel nn vasalliteedisidemetel. Vasalliteet tähendas seda, et üks isik, vasall, andis ennast võimsama isiku, senjööri kaitse alla. Vasall vandus senjöörile igavest ustavust, aitas teda sõjas väeteenistusega ja rahuajal nõuannetega, osales senjööri nõukogus ning vastutasuks andis senjöör talle lääni. Vasallisuhte loomine toimus sümboolse akti ehk investuuri kaudu, mille käigus vandus vasall oma tulevasele isandale ustavust Feodaalsuhete kujunemise põhjused · Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke · Vajadus luua stabiilne võimusüsteem Vasalliteedi kaudu kujunes välja läänipüramiid ehk feodaalne hierarhia: · Ku...
Uusaja mõiste võtsid kasutusele humanistid 15.-16.sajand, eristamaks oma kaasaega eelnenud ajaloost. Piiri tõmbamisel lähtuti uuest ideoloogiast, mille üldistavaks nimetuseks kujunes humanism. See oli maailmavaade, mis vastandas senisele kirikule maailmakäsitlusele uued arusaamad, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks oli inimene oma väärikuse ja vabadusega. Humanism tekkis ajalooperioodil, mis on tuntud kui renessansiajastu. Renessansikultuur tähistas tagasipöördumist antiikaja väärikuste juurde. Uusaeg pidi tähistama uut maailmapilti ja ideoloogiat. Paljude humanistide arvates tähistab Uueaja algust Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 1453.aastal. Sest siis kadus maailmasüsteem, mis oli kujunenud pärast Rooma kokku varisemist. Majandusliku arengu erijooned Uusaeg oli kapitalismiajastu, tähistades seejuures mitte niivõrd kapitalismi algust, kui just uue majandussüsteemi võitu ja valitsemist. Kapitalistlike suhete areng Lääne- j...
· Minose tsiv avastamine, hormoonide avastamine, mandrite triivimise teooria · Tõhusa süüfiliseravimi leiutamine · Sigmund Freudi psühhoanalüüs alateadvusest Kirjandus ja kujutav kunst: · Nobeli preemiad al 1901 · Kirjanduses juugend(rõhk ilul, väänlevad ornam) ja ekspressionism(esikohal isiklikud, närvilised tundmused), ka kunstis ja srhitektuuris · Abstraktsionism loobus tegelikuse kujutamisest Muud kunsti- ja kultuurivaldkonnad: · Muusikapealinnad olid pariis ja viin, meloodia ei olnud enam esmatähtis · Tuntud heliloojad olid nt debussy, schönberg, strauss · Pr sündis filmikunst, mille võttis kiirelt üle ameerika · Silmatorkavad muutused moes · 1901 suri viktoriaga ka viktoriaanlik ajastu, loobuti korsettidest ja s-figuurist · Spordi popul plahvatuslik tõus · 1896 esimesed nüüdisaegsed olümpiamängud · Võidukäiku jätkas 19
Kuulsaim juugendkunstnik oli Viinis töötanud Gustav Klimt. Ekspressionismi tõid kunsti osalt needsamad nimed, kes olid kuulsust saavutanud juba juugendstiilis, näiteks norralane Edvard Munch. Alguse sai ka abstraktsionism. Selle voolu alusepanija ja üks tähtsamaid ideolooge oli venelane Vassili Kandinsky. Hiljem lisandus sajandi suurimaks kunstnikuks tituleeritud Pablo Picasso, kes tegi läbi enam-vähem kõik moevoolud. Muud kunsti- ja kultuurivaldkonnad Maailma muusikapealinnadeks olid Pariis ja Viin. Tuntumateks heliloojateks olid Claude Debussy, Arnold Schönberg, Richard Strauss jpt. Teisel pool Atlandi ookeani sai samal ajal alla filmikunst ning kuulsaks sai filmikunsti üks suurimaid nimesid Charlie Chaplin. Silmatorkavad muutused toimusid moes. 1901.a suri Inglise kuninganna Victoria ning temaga koos viktoorianlik ajastu. Naised ütlesid järk-järgult lahti lämmatavatest korsettidest, ahistamise ja allasurutuse sümbolist, samuti S-
19-20 saj. . . . . 20 4.2 Etnoloogia kui teadus Eestis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 4.2.1 Eesti Vabariik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 4.2.2 Nõukogude Eesti . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21 4.2.3 Peamised uurimisvadkonnad . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21 4.2.4 Eesti erinevad kultuurivaldkonnad . . . . . . . . . . . . . . . 21 II Etnoloogia uurimisvaldkonnad 23 5 Keel ja kultuur. Maailma rahvad keelkonniti 25 5.1 Keel ja kultuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 25 5.1.1 Mõisted . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 25 5.1.2 Keele ja kultuuri suhted
· Einsteini erirelatiivsusteooria, maailm osutus palju salapärasemaks Kirjandus ja kujutav kunst: · Nobeli preemiad alates 1901 aastast (Nobel kogus oma rikkuse dünamiidi kaubandusest) · Kirjanduses juugend (rõhk ilul, väänlevad ornamendid) ja ekspressionism (esikohal isiklikud, närvilised tundmused), ka kunstis ja arhitektuuris · Abstraktsionism loobus tegelikkuse kujutamisest; Kunstivoolude kiire vaheldumine Muud kunsti- ja kultuurivaldkonnad: · Muusikapealinnad olid Pariis ja Viin · Meloodia eo olnud enam esmatähtis: dodekafoonialine muusika · Tantsud: LadinaAmeerikast tuli tango, levisid fokstrott, ja eriti niinimetatud Viini valss · Prantsusmaal sündis filmikunst, mille võttis kiirelt üle Ameerika. Kino, maailmapildi kiire avardumine: kinodes domineerib Ameerika filmikunst · Silmatorkavad muutused moes, loobuti korsettidest ja s figuurist
ühes aspektis ja see toob kaasa teiste kultuurielementide muutuse. Muudatus toimub aind ühes aspektis,edasi muutub kultuur ise. *Melville Herskovits(1930ndad): afrikanismid. Leidis,et tegelikult on ka säilinud aafrikaliku kultuuri tunnused. Kõige vähem aafrikapärast on säilinud majanduselus. Kõige rohkem on seda säilinud religioonis. Mustanahliste religioon on palju mõjutatud aafrikapärastest tunnustest. Erinevad kultuurivaldkonnad hakkasid muutuma eri kiirusega. *John Bodley(1982): Põlisrahvaste kultuurid muutuvad surve tõttu mida koloniaaialvõimud osutavad: Kolm etappi surves: *Piiride rikkumine(misjonärid lähevad kaugemale, tulevad kaupmehed ja ametnikud, kolonialistid võtavad muudkui rohkem õigusi), *ülekaalukas sõjajõud(kolonaailjõudude poolt surutakse vastuhakk kiirelt maha) *adminstratiivsed ümberkorraldused(kolonialistid hakkavad vaikselt muutusi läbi viima) Põlisrahvaste reaktsioonid: Bodley:
Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi Loeng nr 1 (13.02.2008) Aeg ja taust Ajaloolis-kultuuriline situatsioon hakkab muutuma 80ndate keskpaigast, mil võimule tuleb Gorbatsov. Uus noor läänele väga imponeeriv poliitik hakkab ellu viima uuenduste poliitikat. Hakkab vana, väsinud kokkukukkumise äärel olevat süsteemi reformima. See poliitika kukub aga läbi ja ennekõike seepärast, et see juht hakkab neid novaatorlikke ideid ellu viima vana süsteemi raames ja need ideed ei jõua selles kontekstis praktikasse. 80ndate keskpaigast hakkab stagnatsioon taanduma ja õhus on midagi uut. Eestis Nihked Nõukogude Liidu asjajamises hakkavad Eestis olulist rolli mängima ja võimenduma. Siin tunnetatakse seda teravamalt. 80ndate ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
