Luule on vaba ja seda loetakse palju. Sensuurile kontrollimatu. Tuleb esile palju uusi autoreid. Töötab kaasa nõukogude süsteemiga. Kaasaegne. Katsetatakse piire, et mis luule läheb läbi või mis ei lähe. Luule jaguneb kolme gruppi: · nõukogude ideoloogiat toetav luule · piiridele püüdlev luule · Viimane grupp on vaikiv luule, mis ei olnud levinud. Ilmub luulekogu "närvitrükk" Esindluslikumad kirjanikud on Nt artur alliksaar, juhan viiding ja jaan kross. Kultuurimuutused. Toimub riigivõimu vahetus. Toimub suur massiküüditamine- kirjanikud, õpetajad, riigimehed kõik kes võisid võimu ohustada. Suur hulk sakslasi lahkub eestist,mis muudab oluliselt ühiskonda. Küüditakse ka venelasi. Saksa okupatsiooni ajal oli ka tinglik valitsus eestis. Oli usuvastane kampaania. Sueltakse õppeasutused ja riigistatakse kiriku vara. Tahetakse religiooni kaotada. Moodustatakse eesti kunsti ansambleid. Sinna koondusid loomeinimesed, nt raimond valgre. Pommitatakse eesti
41. Innovatsioon – progressiivsed indiviidid loovad uuendusi ja viivad neid ühiskonnas läbi 42. Akultratsioon – senisest kultuurist loobumine 43. Assimileerumine – kultuuride kokkusulandumine ühte domineerivasse kultuuri 44. Kultuurimosaiik – etniliste gruppide kohtumisel säilib kõikide osapoolte kultuuriidentiteet 45. Doominoteooria – muutused ühes valdkonnas toovad esile muutusi teises valdkonnas 46. Frazier – kultuurimuutused toimuvad läbi kultuurikontaktide ja etapiti erinevates ühiskonnavaldkondades 47. Enkulturatsioon – sisenemine kultuuri õppimise teel 48. Kultuuri relativism – seisukoht, et kultuuride erinevusi tule väärtustada ning kultuure ei saa mõõta sama mõõdupuu alusel 49. Etnotsentrism – tendents pidada enda kultuuri paremaks ja vaadelda teisi kultuure enda mõõdupuu järgi 50. Emic – uurimisstrateegia, mille puhul keskendutakse ühiskonnaliikmete kirjeldustele,
· Millised õigused on naisel ja mehel tegemaks seda, mida nad tahavad teha. 85% ühiskondadest on avalikud liidrid ainult mehed. 88% ühiskondadest ei osale naised aktiivselt poliitikas. Kus naise majanduslik tähtsus on suurem, on ka tema staatus kõrgem. Seal, kus on sõjaline tähtsus suurem, on mehe staatus kõrgem. Naise staatus on kõrgem seal, kus sugulussüsteem ja abielupaari elukoht seostub ema liiniga. Sotsialisatsioon järgnevate põlvkondade lülitamine kultuuri. KULTUURIMUUTUSED Evolutsionistlik vaade: · Metslus barbaarsus tsivilisatsioon 16 o Animism polüteism monoteism o Hõim riik impeerium. Areng toimub primitiivsemalt astmelt täiuslikkuse suunas. Fukntsionalistlik vaade: Ka teise lähenemiste pooldajad näevad muutumisi, sh ka funktsionalistid, kes jälgivad rohkem kaasaega, aga panevad ka siiski muutusi tähele.
- ühinemisriitused – jõutakse uude olukorda 2) intensiivistamise riitused – viiakse läbi kriisi ajal, et lahendada (nt põud –vihmariitused, jahiõnneriitused). Maagia - kontaktmaagia, objektid mis on kunagi kokku puutunud jätkavad mõjutamist ka pärast lahutamist (juuksed, küüned). Elusolendit saab nendega mõjutada. -analoogiamaagia, sümpateetiline maagia sarnane tekitab sarnast Nõidus – maagiline tegevus, suunatud halva tegemiseks. Kultuurimuutused: individualiseerumine ja kultuuriline desorganisatsioon - Robert Redfield (1941) – funktsionalist Väikesed ük- d/isoleeritud kogukonnad lülituvad suurtesse ük-sse. Modernses maailmas olulisem indiviid, pole vaja kogukondi et hakkama saada. Innovatsioon – eliit pakub kultuuriprobleemidele innovaatilisi lahendusi. Ideed mille kaudu ük paraneb, muutub. Positiivne kultuurimuutus.
Tundes vaid seda, mis on siin ja praegu, jääb kogemusest välja ajalugu, kultuuripärand ja traditsioon. Need nn kommunikatsioonirevolutsiooni tegurid internet, arvutid ja mobiiltelefonid suunavad tänapäeva noorte elu pidevalt "kontsentreerituma oleviku" suunas. Kultuuri ja ühiskonna olevikuvormi kinnistumine ja elurütmi kiirenemine nõrgestab sidet kultuuripärandiga. Internet mõjutab tänapäeval noorte väärtusi ja ellusuhtumist väga oluliselt. Kiired kultuurimuutused sunnivad muutma ka kultuuripärandi õpetamist ja edasiandmist, eriti ajal, mil laste elu täidavad üleilmastumine ja popkultuur.(Hulkki 2007) 13 KOKKUVÕTE Teabevahendite ja infotehnoloogia areng toob noorte ellu järjest uusi elemente, muutes oluliselt nende maailmapilti ja juhtides samal ajal ühiskonda täiesti uue reaalsusmudeli suunas. Ollakse üsna lähedal eesmärgile, mille kohaselt põhikooli lõpetajad on võimelised õppima
Usutakse, et heaolu ja kaubad tuuakse põlisrahvastele laevaga. Põhjused: koloniaalse vmt surve olemasolu; inimesed tunnevad, et neil võiks olla rohkem kui neil on; vähesed kultuurikontaktid läänemaailmaga. Mida komplektsem on ühiskond, seda rohkem religioosseid ja maagilisi praktikaid seal levib. Vanad usud ei kao, kuid uusi tuleb juurde. Üks usuline praktika levib tavaliselt ainult samanistlikes ühiskondades. 11. loeng Kultuurimuutused Evolutsionistlik vaade: · metslus barbaarsus tsivilisatsioon · animism polüteism monoteism Funktsionalistlik vaade Malinowski: ,,Kultuurimuutus on protsess, mille käigus ühiskonna kehtiv korraldus, ehk siis selle sotsiaalne, vaimne ja aineline tsivilisatsioon muudetakse ühest tüübist teise." Robert Redfield (1941): individualiseerimine ja kultuuriline desorganisatsioon. Kultuuriline
. . . . . . . . . . . . . . . . . . 51 12 Arengu- ja rakendusetnoloogia 52 12.1 Kultuuride muutumise viisid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 52 12.2 Kultuuriliste muutuste tingimused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 52 12.3 Vägivaldsed kultuurimuutused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 52 12.4 Reaktsioon vägivaldsele kultuurimuutusele . . . . . . . . . . . . . . 53 12.5 Moderniseerumine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 53 12.6 Rakendusetnoloogia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 54
ja elu läheb halvemaks, püütakse vana religioone poole tagasi pöörduda, et elu paremaks läheks. Kargokultused levinud Melaneesias arvamus, et teatud üleloomulikud jõud toovad läänelikku heaolu Melaneesia põliselanikele. Hakatakse koloniaalvaldustes valgete käitumist matkima, et ka seda saada, mis laevad valgetele toovad. Põhjused: koloniaalvõimu surve, inimesed tunnevad, et neil võiks olla rohkem, kui neil on, vähesed kultuurikontaktid läänega. Kultuurimuutused Evolutsionistlik vaade: Metslus barbaarsus tsivilisatsioon. Usuti, et kõik valdkonnad arenevad sarnaselt. Ka religioon: animism polüteism monoteism Ka sotsiaalne organiseerumine: hõim - riik impeerium Kõige aluseks on tehnoloogia areng. Funktsionalistlik vaade: Puudub ajaline mõõde, rõhk kaasajas. Kultuuriline muutus on protsess, mille käigus ühiskonna kehtiv korraldus e sotsiaalne, vaimne ja aineline tsivilisatsioon muudetakse ühest tüübist teise. Muutus toimub
- rahvaluule osaline määratlemine seestpoolt - rahvaluule "leidjad" väljaspoolt rühma - rahvaluule määratlemine - --- - teadusliku uurimiseni Rahvaluule ,,teine elu" - Rahvaluule "ülestõusmine" arhiivist või trükisest ja selle uuesti ringlusse sattumine - pärimuskultuur õppeprogrammides - pärimuskultuuri kaitsmine - pärimuskollektiivide toetamine Valgustusajastu: rahvaluuleteaduse kujunemise algus Kultuurimuutused 18. sajandil - kirja valdavaks saamine - teadmistele tuginev teadmine - seisusliku ühiskonna taandumine, haritlaste kihi esiletõus, industriaalse ühiskonna kujunemine - poliitikute huvi lihtrahva vastu - sotsiaalse eneseteadvuse tõus - eeldused majandus-, kohtu-, haridusreformideks Ossiani laulud - rahvaluule osa kirjanduskultuuris - Soti iseseisvumisliikumine 1750. aastatel - viikingiaegsete (8.-10. saj.) soti laulude aktualiseerumine
Maagia, nõidus Valmistanud uurijatele palju peavalu. Selle üle on palju vaieldud, mis on maagia. Kas see käib üldse religiooni alla? Kaks põhilist maagia liiki: *Sümpateetiline ehk analoogia maagia – põhineb arusaamal,et sarnane tekitab sarnast. Nt voodoo. *Kontaktmaagia – objektid, mis on kunagi kokku puutunud jätkavad üksteise mõjutamist. Elusolendit saab mõjutada tema küljest pärinevate osade kaudu. Nt juuksed või küüned. *Nõidus – kui tahetakse kellelegi halba. Kultuurimuutused Funktsionalistlik vaade Robert Redfield: individualiseerimine ning kultuuriline desorganisatisoon. Kui varem kogukonna kultuur töötas selle heaks,et kogukond saaks hakkama, kuid enam pole vaja ühtse kultuuriga kokkelktiivi, tegutseb indiviid. Inimesed liiguvad rohkem geograafiliselt ja sotsiaalselt. Kaob traditsiooniline kultuur. Kultuurimuutuste liigid 1 *Innovatsioon – põhiline kultuurimuutusi käivitav mehhanism. On mingid üksikud isikud, kes pakuvad välja uudseid ideid
a) kui kompensatsioon on pealesunnitud või omandatud teisejärgulisuse eest või b) läbi prestiiži, mida võib tuua nendes liikumistes osalejate tagasipöördumine vanade, akulturatiivsus-eelsete tingimuste juurde. Peter Murdock on väitnud oma 1965. aastal ilmunud teoses “How Culture Changes”, et muu- tused sotsiaalses käitumises ja kultuuris lähtuvad tavaliselt tähendusrikastest muutustest ühiskonnas (Murdock 1965: 116). Tema jagab kultuurimuutused nelja astmesse: 1) inno- vatsioon; 2) sotsiaalne heakskiit; 3) valikuline elimineerimine; 4) integratsioon. Kultuuris on 9 American Anthropologist 1954, Vol. 56, 6, 974. 18 Murdocki järgi innovatsiooniks seestpoolt lähtuvad teisendus (variation), leiutis (invention) ja katsetamine (tentation). Kui innovatsioon tuleb väljastpoolt kultuuriruumi, on Murdocki järgi toimunud kultuurilaen.
annaabi.ee 
