Jaapani rahvastik Sander Randoja 10 klass jaapani rahvaarv on 2013 aasta seisuga 127 325 000 inimest.Jaapan on riik kus jaapanlased moodustavad 99,4% koguelanikonnast.Jaapanlaste hulka kuuluvad ka Hokkaido saare põlisasukad, neid on ligi 20000 kogu rahvaarvust.Teise maailmasõjaajal viidi Jaapanisse päris palju korealasi kesnüüd moodustavad kõigist mittejaapanlastest 40%. Jaapanis leidub ka hiinlasi ning vietnamlasi kuid nende osakaal pole väga suur. Rahvastik on jaotunud väga ebaühtlaselt. Valdav osa inimesi elab suurlinnastutes. Kõige hõredamini on asustatud Hokkaid saar Peale teist maailmasõda, kui sõda läbi sai ning inimeste eluolu paranes tuli suur beebibuum
Jaapan Teostas: Kristiina Pärn 11c Juhendaja: Õp. Merike Tuisk Tallinn 2009 Jaapan on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Tema lähimad naabrid on Lõuna-Korea, Hiina ja Venemaa. Jaapan koosneb saarteketist, millest nelja suuremat tuntakse kui Jaapani kodusaartena. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suuri saari on 4: Honshu, Hokkaido, Kyushu ja Shikoku. Kuna Jaapan koosneb paljudest saartest, siis on tal ka väga pikk rannajoon. Vesi mängib Jaapani maastikupildis ja jaapanlaste elus väga suurt rolli. Jaapani kliimaolud on ühed soodsaimad terves Ida- Aasias. Riik läbib mitut agrokliimavöödet, enamus asub siiski parasvöötmes ja niiskes lähistroopikas. Vegetatsiooniperiood on vastavalt 7 ja 8- 10 kuud, viimasel juhul võib saada ka kaks saaki aastas. Niiskust jätkub aastaringi, pigem on seda liiga palju
selle tulemusena vähenevad aluspõhjavarud ja mullakihi paksus. Muld on viljakas. Üle poole haritavast maast on niisutatav. Kindlasti ei ole võimalik igal pool tegeleda põllumajandusega, kuna 70 % pinnast on kaetud mägedega, kus on pinnas liiga erosiooniohtlik ja kivine, mullad väheviljakad. Jaapanis on põllumajandus kõige intensiivsem. Põllumajandus on olemas Jaapani igas osas, kuid eriti oluline on see põhja Hokkaido saarel, sest sealt tulev moodustab 10% riigi kogutoodangust. Domineerivad väikemajapidamine, rantsod, istandused talunikud kasutavad laialdaselt traktoreid, väikeseid veoautosid, iseliikuvaid kultivaatoreid ja kombaine, et põllutöid kiirendada. Intensiivne istutamine, väetamine, kaasaegsed masinad ja kõrgtasemeline agrotehnika võimaldavad tegeleda põllumajandusega kiiremini ja lihtsamalt. 19
Jaapani meri Joonas puusepp Jaapani mere asukoht Jaapani meri asub Aasia mandri ning Sahhalini,hokkaido Ja Honsiu saare Vahel.Jaapani meri On ühendatud Tsugaru,korea ja Tatari väinaga. Suurus • Pindala: umbes 978,000 km ² • Keskmine sügavus: 1753 m • Suurim sügavus: 3669 m Keskkonnaprobleemid • 1960 aasta kiire majanduskasv ja rasketööstuse koondumine piki Jaapani rannikualasid põhjustasid veereostuse. • Õlireostus on suur probleem suurtel laeva teedel. Kasutatud allikad • http://translate.google.ee/translate?
Jaapanist Pindala: 377 835 km² Rahvaarv: 127 066 000 Rahvastiku tihedus: 337 in/km² Pealinn: Tokyo Ajavöönd: +9 GMT Geograafiline asend Jaapan koosneb saarteketist, millest nelja suuremat tuntakse ka Jaapani kodusaartena. Jaapan hõlmab ka rühma väiksemaid saari nelja suurima saare ümber ning eemalejäävat Nansei saarterühma, millesse kuulub Okinawa. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suuri saari on 4: Honsh (231000 km2), Hokkaido (83500 km²), Kysh (42000 km²) ja Shikoku (19000 km²). Kõigi saarte maismaapindala koos Venemaa poolt okupeeritud Põhjaterritooriumiga (Lõuna-Kuriili saared) on kokku 377829 km², mis on suurem kui Itaalia, kuid väiksem, kui Rootsi. Jaapani saarestiku kogupikkus on ligi 4000 kilomeetrit. Kõige põhjapoolsem punkt on põhjalaiusel 45° 33' ja kõige lõunapoolsem põhjalaiusel 20° 25'. Idapoolseim saar on Minamitori, mis asub 154° idalaiusel.
Julia Kisseljova 10.a klass Õpetaja Ene Sokman Jõhvi 2008 Geograafiline asend Jaapan asub Euraasia mandrile suhteliselt lähedal Aasia maailmajaos. Eelpool nimetatud riik piirneb igast küljest veekogudega. Sellest idapool asub Vaikne ookean ja läänes Jaapani meri. Merepiir on Jaapanil Venemaa, Lõuna- ja Põhja- Koreaga. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suuri saari on 4: Honsh (231000 km2), Hokkaido (83500 km²), Kysh (42000 km²) ja Shikoku (19000 km²). Kõigi saarte maismaapindala koos Venemaa poolt okupeeritud Põhjaterritooriumiga (Lõuna-Kuriili saared) on kokku 377829 km², mis on suurem kui Itaalia, kuid väiksem, kui Rootsi. Kõige põhjapoolsem punkt on põhjalaiusel 45° 33' (nagu Lyon, Trieste või Montreal) ja kõige lõunapoolsem põhjalaiusel 20° 25' (nagu Key West, Florida). Jaapan on oma kujult piklik
Jaapan Parasvöötme segametsad Sissejuhatus Enamus Jaapanist on segametsade vööndis. uhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Jaapani saarestik asetseb Ida-Aasias ja eraldab e Jaapani merd Vaiksest ookeanist. olmas tase Saarestiku moodustab 4 suurt saart: Honsiu, Neljas tase Viies tase Hokkaido, Kiusiu ja Sikoku, mitu saareahelikku ja tuhanded väiksemad saared. Suurim, Honsiu, katab üle 60% kogu Jaapani maismaast. Rohkem kui poolt ala katab mets, kusjuures põhjaosas valdavaks okas- ja segametsad, lõunas kasvavad igihaljad taimed. Kliima
JAAPAN referaat Tallinn 2009 TÕUSVA PÄIKESE MAA Jaapan on üks maailma kõige arenenumaid riike. Seda tänu oskusele arendada tööstust ja kaubandust. Jaapanis neil aladel saavutatud tase ületab Euroopa riikide ja Ameerika Ühendriikide saavutusi mitme kandi pealt.Jaapani saarestik asetseb kaarekujuliselt Aasia idaranniku ees. See saarestik koosneb neljast suurest saarest ja paljudest väikestest saartest. Suuremad saared on Honshu, Hokkaido, Shikoku ja Kyushu. Neist suurim ja arvukaima elanikkonnaga on Honshu, kus asuvad ka Jaapani tähtsamad linnad. Aasia mandri idaranniku ja Honshu, Shikoku ja Kyushu vahele jääb Jaapani sisemeri, kuhu ei ulatu Vaikse ookeani tormid. Tegelikult on saared Vaikse ookeani rannikut ääristava suure veealuse mäestiku hari. Sellepärast ongi Jaapani pinnamood väga ebatasane. Mäestikud ja kõrgustikud hõlmavad 70% kogupindalast. Mägialasid lõhestavad sügavad kuristikud, kus
Yellowstone'i rahvuspargis on grislide arvukus. Noorte põtrade surmadest on 90% põhjustatud grislide poolt. Grisli karud ei ole looduskaitse all. Ameerikas on u. 32 500 grisli karu. Nägemine on halb, kuulmine keskmine, haistmine väga hea. Alamliigid: Euroopa pruunkaru- Püreneedes, Alpides Siberi pruunkaru- Venemaal Atlase karu- Põhja-Aafrikas Mehhiko pruunkaru- Mehhikos Mandzuuria pruunkaru- Hiinas ja Mongoolias Hokkaido pruunkaru- Hokkaidõ saarel Kodiaki karu- Alaskas ja Kodiaki saarel Tiibeti pruunkaru- Tiibetis Kasutatud materjalid: http://et.wikipedia.org/wiki/Pruunkaru http://en.wikipedia.org/wiki/Grizzly_bear#Desc ription http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel541 http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/k http://marekioma.blogspot.com/2007/10/pdrad-suun http://www.miksike.ee/documents/main/refera adid/grisli_lizzie.htm
Ohhoota meri Ohhoota meri asub Vaikse ookeani loodeosas. Piirneb idast Kamtsatka poolsaarega, kagust Kuriilidega, lõunast Hokkaidga ja edelast Sahhaliniga. Edelas on Ohhoota meri La Pérouse'i väina ja Nevelskoi väina kaudu ühenduses Jaapani merega. Mere kogu ülejäänud rannik peale Hokkaido kuulub Venemaale, nimelt Habarovski kraisse, Kamtsatka oblastisse, Magadani oblastisse ja Sahhalini oblastisse. Mere pindala on 1 580 000 km². Meres on tugevad looded kõrgusega kohati üle 13 meetri. Kliima on jahe. Talvel merevesi suuremalt osalt külmub, suvel on meri jäävaba. Ohhoota meri asub üldiselt mandrilaval ja sellepärast on tema sügavus valdavalt alla kilomeetri. Piki Kuriile asub Kuriili nõgu, mis ei asu mandrilaval. Seal on ka mere kõige sügavam koht, 3521 meetrit
SKT: 4366 miljardit USD 3 Rahaühik: Jaapani jeen 4. GEOGRAAFILINE ASEND Jaapan koosneb saarteketist, millest nelja suuremat tuntakse ka Jaapani kodusaartena. Jaapan hõlmab ka rühma väiksemaid saari nelja suurima saare ümber ning eemalejäävat Nansei saarterühma, millesse kuulub Okinawa. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suuri saari on 4: Honsh, Hokkaido, Kysh ja Shikoku. Kõigi saarte maismaapindala koos Venemaa poolt okupeeritud Põhjaterritooriumiga on kokku 377835 km², mis on suurem kui Itaalia, kuid väiksem, kui Rootsi. Jaapani saarestiku kogupikkus on ligi 4000 kilomeetrit. 5. LOODUS 5.1 Pinnamood Jaapan on väga mägine maa, mägedega on kaetud 70% territooriumist. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honshu saarel. Piki Honshu saare keskosa kulgeb mäeahelik, mida kutsutakse Jaapani Alpideks
Loomakasvatust peaaegu ei eksisteerinud, kasvatati vaid siidiusse. Praegu on endiselt riisi ja köögiviljakasvatus Jaapani põllumajanduse põhiharud. Hästi on arenenud ka puuviljakasvatus, endisest rohkem kasvatatakse ka teepõõsast aga ka suhkrupeeti ja suhkruroogu. Loomakasvatuse, mis on tööstusliku iseloomuga (linnuvabrikud ja tornlaudad), tarbeks on osa maid jäetud söödakultuuride alla. Piimakarja peetakse enim suurt taludega Hokkaido saarel, mujal on levinud linnu ja seakasvatus. Traditsiooniline siidiussikasvatus ei tasu end tänapäeval enam ära ja on oluliselt vähenenud.
Jaapan Asukoht Jaapani saarestik asetseb kaarekujuliselt Aasia idaranniku ees. See saarestik koosneb neljast suurest saarest ja paljudest väikestest saartest. Suuremad saared on Honshu, Hokkaido, Shikoku ja Kyushu. Neist suurim ja arvukaima elanikkonnaga on Honshu, kus asuvad ka Jaapani tähtsamad linnad. Riigist Pindala: 377 750km2 Rahvaarv: 125 638 000 Pealinn: Tokyo Keel: jaapani keel Peamine tegevusala: tööstus Usund: sintoism, budism, konfutsianism Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Lipp ja Vapp Lipp: Vapp: Lipp Jaapani rahvuslipuks on valge kangas, mille keskel on punane sõõr ehk päikesesümbol ,,Hinomaru"
Üldandmed Pindala: 377 835 km² Rahvaarv: 127 066 000 inimest Pealinn: Tky Pealinna elanike arv: 8 550 000 inimest Keel: jaapani Rahaühik: jeen (JPY) Geograafiline asend Jaapan koosneb saarteketist, millest 4 suuremat tuntakse ka Jaapani kodusaartena. Jaapan hõlmab ka rühma väiksemaid saari nelja suurima saare ümber ning eemalejäävat Nansei saarterühma, millesse kuulub Okinawa. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suuri saari on 4: Honsh (231000 km²), Hokkaido (83500 km²), Kysh (42000 km²) ja Shikoku (19000 km²). Kõigi saarte maismaapindala koos Venemaa poolt okupeeritud Põhjaterritooriumiga (Lõuna-Kuriili saared)
mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Tema lähimad naabrid on Lõuna-Korea, Hiina ja Venemaa. Jaapan koosneb saarteketist, millest nelja suuremat tuntakse ka Jaapani kodusaartena. Jaapan hõlmab ka rühma väiksemaid saari nelja suurima saare ümber ning eemalejäävat Nansei saarterühma, millesse kuulub Okinawa. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suuri saari on 4: Honshū (231000 km2), Hokkaido (83500 km²), Kyūshū (42000 km²) ja Shikoku (19000 km²). Kõigi saarte maismaapindala koos Venemaa poolt okupeeritud Põhjaterritooriumiga (Lõuna-Kuriili saared) on kokku 377829 km², mis on suurem kui Itaalia, kuid väiksem, kui Rootsi. Jaapani saarestiku kogupikkus on ligi 4000 kilomeetrit. Kõige põhjapoolsem punkt on põhjalaiusel 45° 33’ (nagu Lyon, Trieste või Montreal) ja kõige lõunapoolsem põhjalaiusel 20° 25’ (nagu Key West, Florida)
Narva Vanalinna Riigikool Evelina Säkk 10. klass JAAPAN referaat geograafias Narva 2010 Jaapani saared ulatuvad läbi parasvööndi. Seal esinevad kõik 4 aastaaega, kuid piirkonniti on kliima erinev. . Seal esinevad kõik 4 aastaaega, kuid piirkonniti on kliima erinev. Põhjapoolseimal Hokkaido saarel on talved külmad ja sajab palju lund. Temperatuur võib langeda kuni -40° ning Siberist ja Mongooliast puhuvad tuuled toovad kaasa lumetorme. Suved on Hokkaidol pehmed, õhutemperatuur on 20° C ümber. Jaapani lõunaosas asuvatel saartel, näiteks Okinawal on suved kuumad, temperatuur on enamasti üle 30° C ja ka talvel ei lange see tavaliselt alla 15° C. Tokyos on suved palavad ja niisked, talvel on ilmad üldiselt selged ja õhutemperatuur on 5° C ümber
regristreerib seismograaf maapinna võnkumise ja selle põhjustanud seismised lained. Richteri skaala: on logaritmiline skaala, mida kasutatakse maavärina võimsuse hindamiseks. Charles Richteri poolt loodud skaala, mida mõõdetakse magnituudides. 5 magn on 10*4 magn, aga 100*3 magn suurem. Merchalli skaala: on maavärina tekitatud purustuste visuaalsel hindamisel põhinev skaala, hinnatakse 12 palli süsteemis. Suurimad maavärinad: 1906- Ecuadori põhjaranniku lähedal 8.9 magn, 1933- Hokkaido saarest ida pool 8.9 magn, 1906- San Francisco 8,3 magn. 1923- Tokio 8,2 magn. Maavärinate ennustamise probleem: Jälgitakse nt kivimite keemiliste omaduste muutumist, nõrkade värinate dünaamikat, maapinna kallakute muutumisi, loomade käitumist jm. aga kindlat ennustavat prognoosimisvõimalust pole veel olemas. Maavärinad Eestis- siin on väga väiksed maavärinad, mida inimesed enamasti ei tunnegi.
itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Jaapan koosneb saarteketist, millest nelja suuremat tuntakse ka Jaapani kodusaartena. Jaapan hõlmab ka rühma väiksemaid saari nelja suurima saare ümber ning eemalejäävat Nansei saarterühma, millesse kuulub Okinawa. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suured saared on: Honshū (231000 km²), Hokkaido (83500 km²), Kyūshū (42000 km²) ja Shikoku (19000 km²). Kõigi saarte maismaapindala koos Venemaa poolt okupeeritud Põhjaterritooriumiga (Lõuna- Kuriili saared) on kokku 377, 944 km², mis on suurem kui Itaalia, kuid väiksem, kui Rootsi. Jaapani saarestiku kogupikkus on ligi 4000 kilomeetrit. Kõige põhjapoolsem punkt on põhjalaiusel 45° 33’ (nagu Lyon, Trieste või Montreal) ja kõige lõunapoolsem põhjalaiusel 20° 25’ (nagu Key West, Florida)
Riigikeel: jaapani keel Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Pealinn: Tôkyô Rahaühik: Jaapani jeen Geograafiline asend Jaapan koosneb saarteketist, millest nelja suuremat tuntakse ka Jaapani kodusaartena. Jaapan hõlmab ka rühma väiksemaid saari nelja suurima saare ümber ning eemalejäävat Nansei saarterühma, millesse kuulub Okinawa. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suuri saari on 4: Honsh (231000 km2), Hokkaido (83500 km²), Kysh (42000 km²) ja Shikoku (19000 km²). Kõigi saarte maismaapindala koos Venemaa poolt okupeeritud Põhjaterritooriumiga (Lõuna-Kuriili saared) on kokku 377829 km², mis on suurem kui Itaalia, kuid väiksem, kui Rootsi. Jaapani saarestiku kogupikkus on ligi 4000 kilomeetrit. Kõige põhjapoolsem punkt on põhjalaiusel 45° 33' (nagu Lyon, Trieste või Montreal) ja kõige lõunapoolsem põhjalaiusel 20° 25' (nagu Key West, Florida)
ini lõunas. Euraasia mandrist eraldab seda Vaikses ookeanis paiknevat maad Jaapani meri. Jaapani nime kirjutatakse märkidega, mille tähendus on ,,päikese allikas", mispärast mõnikord kutsutakse Jaapanit ka tõusva päikese maaks. Jaapan on konstitutsiooniline monarhia, kus formaalseks riigipeaks on keiser, seadusandlikku võimu teostab aga valitav parlament. Jaapani saarestikku kuulub 6852 saart. Suuri saari on 4: Honsh, Hokkaido, Kysh ja Shikoku. Jaapani kultuur on arenenud paljude välismõjutuste tagajärjel. Jaapani suutlikkus muganduda ning jääda võõrmõjusid sulandades endaks on eriline. Enamik jaapanlasi usub nii pärismaist Shinto usku kui ka budismi. 99 % rahvastiku emakeeleks on jaapani keel. Geograafia Jaapani kohta Pinnamood Jaapanis Jaapan on väga mägine maa, mägedega on kaetud 70% territooriumist. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honshu saarel
See oli suur sokk kogu Jaapani ühiskonnale.Riigi, kultuuri ja rahvastiku ülesehitust ning arengut on väga tugevalt mõjutanud sellised vanad ja võimsad kultuurid nagu Hiina ja Korea. Sellest hoolimata peetakse Jaapani saarestiku põlisrahvaks 12 000 aasta eest end seal sisse seadnud ainusid. Need on veidi europiidsema väljanägemisega ja suuremate silmadega rahvas, kelle hulgas esines ka sinisilmseid inimesi. Praeguseks on pärismaalasi alles väga väike, 50-100 inimeselise kogukond Hokkaido saarel. Kui aga arvestada, et Jaapanis elab ligi 130 miljonit inimest, tekib paratamatult küsimus, kust siis need ülejäänud tulnud on? Vastus on siingi Hiinast ja Koreast. See tendents iseloomustab Jaapanis paljut. Nii on põhjapoolse rahvuskultuuri elemendid hallides ja pruunides toonides. Lõunaosas, Kyotos, mis oli vana Jaapani pealinn, domineerivad kirkamad värvid. Palju esineb punast ning kuldset, mis näitab
kultuuri-, haridus- ja teaduskeskus, Jaapani keisri ja valitsuse residents ning kogu Ida-Aasia suur äri- ja finantskeskus. Pilvelõhkujaid on Tkys vähem kui paljudes teistes nii suurtes linnades. Põhjuseks on eeskätt maavärinaohtlikkus. Hoonestus koosneb peamiselt kuue- kuni kümnekorruselistest kortermajadest ja tihedalt koos paiknevatest eramutest.Tky tipptunnid on maailmakuulsad. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suuri saari on 4: Honsh (231000 km2), Hokkaido (83500 km²), Kysh (42000 km²) ja Shikoku (19000 km²). Jaapan on ka tuntud oma huvitavate majade , filmi ,,The Grudge" ja Geisade poolest. Jaapan on väga mägine maa, mägedega on kaetud 70% territooriumist. Jaapani kuulsaim ja kõrgeim mägi on Tkyst umbes 80 km kaugusel asuv 3776 m kõrgune Fuji mägi. Paljud Jaapani mäed on vulkaanilised ja mägipiirkondades leidub palju kuumaveeallikaid. Neis on vesi mõnikord nii kuum, et selles võib mune keeta
3 aastat (2007) Rahvus: Jaapanlased Erinevad rahvused jaapanis: Jaapanlased 99%, teised 1% (korealased 511 262, hiinlased 244 241, brasiillased 182 232, filipiinlased 89 851, teised 237 914) Religioonid: Shintoism ja busidm 84%, teised 16% (kristlus 0.7%) Keel: Jaapani - Valitsus - Valitsus: Konstitutsiooniline monarhia koos parlamentaalse valitsusega Pealinn: Tokyo Haldusjaotus: 47 perfekti: Aichi, Akita, Aomori, Chiba, Ehime, Fukui, Fukuoka, Fukushima, Gifu, Gumma, Hiroshima, Hokkaido, Hyogo, Ibaraki, Ishikawa, Iwate, Kagawa, Kagoshima, Kanagawa, Kochi, Kumamoto, Kyoto, Mie, Miyagi, Miyazaki, Nagano, Nagasaki, Nara, Niigata, Oita, Okayama, Okinawa, Osaka, Saga, Saitama, Shiga, Shimane, Shizuoka, Tochigi, Tokushima, Tokyo, Tottori, Toyama, Wakayama, Yamagata, Yamaguchi, Yamanashi - Majandus - Rahaühik: Yen (JPY) Kurss krooniga: 10.484 (17. mai 2007) Kurss euroga: 163.73 (17. mai 2007) Kurss dollariga: 121.29 (17. mai 2007)
laikudega. Ohustatus ja kaitse: Hiireviu on looduskaitse all, kuuludes kaitstavate liikide III kategooriasse. Laanepüü Levik: Levinud on laanepüü Euraasia metsa- ja metsastepivööndis, mägimetsades alates Ida- Prantsusmaast ja Norrast kuni Kolõma ülemjooksu, Ohhoota mere ranniku, Hokkaido ja Kesk-Koreani. Eestis mandril kõikjal levinud, saartel mõnes üksikus kohas Hiiu- ja Saaremaal. Toitumine: Sööb nii taimset kui ka loomset toitu. Viimaseks oleksid mardikad, sipelgad ja teised selgrootud. Talvel toitub lehtpuude pungadest, suvel rohttaimede lehtedest, seemnetest, selgrootutest ja marjadest.
(blogspot.com) Valgejänes on Põhja-Euroopa kõige põlisem, kuid mitte kõige levinum jäneslane. Valgejänes on levinud suurel maa-alal Põhja-Euraasias Skandinaavia poolsaarest kuni Tšuktši poolsaareni ning Põhja- Jäämerest kuni Kasahstani, Mongoolia ja Põhja-Hiinani. Põhja-Ameerikas elab ta põhja pool 50. põhjalaiuskraadist, samuti kitsal ribal Gröönimaa lõuna- ja läänerannikul. Isoleeritud asurkonnad on veel Iirimaal, Šotimaal, Alpides ning Sahhalini ja Hokkaido saarel. Valgejänes on aklimatiseerunud Tšiilis ja Argentinas. Minevikus oli valgejänese levila märksa laiem. Näiteks pleistotseenis elas ta Krimmis. Levila eraldatud osa Alpides näitab, et tõenäoliselt asustas ta kunagi suuremat osa Lääne-Euroopast. (wikipeedia.org) 3 PALJUNEMINE Innaajal muutuvad isased valgejänesed metsikuteks ja agressiivseteks. Nad ründavad pea koguaeg teineteist ja kutsuvad esile tülisid, et emasloomade pärast võidelda.
Jaapani saarestikul.Tema pealinn on Tokyo ning lähimad naabrid on Lõuna-Korea, Hiina ja Venemaa. ( 1 ) Jaapan koosneb saarteketist, millest nelja suuremat tuntakse ka Jaapani kodusaartena. Jaapan hõlmab ka rühma väiksemaid saari nelja suurima saare ümber ning eemalejäävat Nansei saarterühma, millesse kuulub Okinawa. ( 1 ) Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Jaapani pindala on 377 835 km² Suuri saari on 4: Honsh ( 231000 km2 ), Hokkaido ( 83500 km² ), Kysh ( 42000 km² ) ja Shikoku ( 19000 km² ). Kõigi saarte maismaapindala koos Venemaa poolt okupeeritud Põhjaterritooriumiga on kokku 377829 km², mis on suurem kui Itaalia, kuid väiksem, kui Rootsi. Jaapani saarestiku kogupikkus on ligi 4000 kilomeetrit. Kõige põhjapoolsem punkt on põhjalaiusel 45° 33' ja kõige lõunapoolsem põhjalaiusel 20° 25' Idapoolseim saar on Minamitori, mis asub 154° idalaiusel. ( 1 ) Jaapani riigikord on konstitutsiooniline monarhia
Jaapan on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Tema lähimad naabrid on Lõuna-Korea, Hiina ja Venemaa. Jaapan koosneb saarteketist, millest nelja suuremat tuntakse ka Jaapani kodusaartena. Jaapan hõlmab ka rühma väiksemaid saari nelja suurima saare ümber ning eemalejäävat Nansei saarterühma, millesse kuulub Okinawa. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suuri saari on 4: Honsh (231000 km2), Hokkaido (83500 km²), Kysh (42000 km²) ja Shikoku (19000 km²). Kõigi saarte maismaapindala koos Venemaa poolt okupeeritud Põhjaterritooriumiga (Lõuna-Kuriili saared) on kokku 377829 km², mis on suurem kui Itaalia, kuid väiksem, kui Rootsi. Jaapan on väga mägine maa, mägedega on kaetud 70% territooriumist. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honshu saarel. Piki Honshu saare keskosa kulgeb mäeahelik, mida kutsutakse Jaapani Alpideks. Jaapani saared ulatuvad läbi mitme kliimavööndi
Jaapani saarestikul. Tema lähimad naabrid on Korea, Hiina ja Venemaa. Jaapan koosneb saarteketist, millest nelja suuremat tuntakse ka Jaapani kodusaartena. Jaapan hõlmab ka rühma väiksemaid saari nelja suurima saare ümber ning eemalejäävat Nansei saarterühma, millesse kuulub Okinawa. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suuri saari on 4: Honsh (231000 km2), Hokkaido (83500 km²), Kysh (42000 km²) ja Shikoku (19000 km²). Kõigi saarte maismaapindala koos Venemaa poolt okupeeritud Põhjaterritooriumiga (Lõuna- Kuriili saared) on kokku 377829 km², mis on suurem kui Itaalia, kuid väiksem, kui Rootsi. Jaapani saarestiku kogupikkus on ligi 4000 kilomeetrit. Kõige põhjapoolsem punkt on põhjalaiusel 45° 33' ja kõige lõunapoolsem põhjalaiusel 20° 25'. Pealinn Tky Pindala 377 835km² Riigikeel Jaapani
umbes 10% söe kogutoodangust merealustest leiukohtadest. Praegu kaevandavad sütt merepõhjast Jaapan, Suurbritannia, Kanada, Türgi, Tšiili, Hiina Jaapanis toodetakse veealustes söekaevanduses ligi 50% kogu riigi söe- toodangust, Tšiilis 84% . Suurbritannias asub maailma suurim veealune söekaevandus. Jaapani söekaevurid ootavad sisenemist veealusesse kaevandusse Taiheiyo Coal Mining Company Kushiro Põhja Hokkaido saarel, 28. detsember 2001. CREDIT: REUTERS / KIMIMASA MAYAMA Ka rauamaagikaevandusi, mille šahtid ulatuvad maismaalt šelfi alale, on enam kui 100. Mõni kaevanduskäik ulatub rannajoonest kuni 10 km kaugusele ja 100 m sügavusele. Mineraalsed maavarad Merepõhja maavarasid sisaldavad rannikupuisted, s.o mitmesuguse kuju ja vormiga kuhjekehad rannavööndis (näiteks barrid), kus leidub kasulikke mineraale. Pideva lainetuse ja hoovuste toime mõjul sorteerub mineraalne
Õitseb augustist oktoobrini. · Sobib kuivem viljakas muld. · Ei talu liigniiskust, õied meelitavad ligi kimalasi ja liblikaid. Hiina astilbe Astilbe chinensis Hiina astilbe Astilbe chinensis · Palju erinevaid sorte. · Kõrgus 40-50 cm. · Roosakad, lillakaspunased kuni tumepunased õied. Õitseb juunist septembrini. · Poolvari kuni vari. · Parasniiske, vett läbilaskev pinnas. · Vähenõudlik, sobib kasutada madalaks hekiks. Hokkaido kukehari Sedum cauticolum Hokkaido kukehari Sedum cauticolum · Mõned sordid: `Lidakenze', 'Ruby Glow' · Roomavate vartega pinnakattetaim · Kõrgus kuni 15 cm. · Õied tumeroosad ning õitseb juulist septembrini. · Kasvukoht päikeseline. · Kuivem, toitainetevaesem aiamuld või liivmuld. Niiskuspelglik. · Kiviktaimla, lillepeenrad. Hosta Hosta Hosta Hosta · Väga palju erinevaid sorte. · Lehtdekoratiivne taim
Jaapan (tõusva päikese maa) on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Tema lähimad naabrid on Lõuna-Korea, Hiina ja Venemaa. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suuri saari on 4: Honsh (231000 km²), Hokkaido (83500 km²), Kysh (42000 km²) ja Shikoku (19000 km²). Kõigi saarte maismaapindala koos Venemaa poolt okupeeritud Põhjaterritooriumiga (Lõuna-Kuriili saared) on kokku 377829 km², mis on suurem kui Itaalia, kuid väiksem, kui Rootsi. Jaapanis elab umbes 125 miljonit inimest. Peaaegu kõik jaapani keelt kõnelevad inimesed elavad Jaapanis. Väikesed kommuunid elavad Havaiil, Lõuna-ja Põhja Ameerikas, aga enamus neist ei oska enam jaapani keelt.
Pruunkaru alamliigid euroopa pruunkaru (Ursus arctos arctos) süüria pruunkaru (U. a. syriacus) siberi pruunkaru (U. a. beringianus) kamtsatka pruunkaru (U. a. piscator) atlase karu (U. a. crowtheri) grislikaru (U. a. horribilis) kalifornia pruunkaru (U. a. californicus) on välja surnud mehhiko pruunkaru (U. a. nelsoni) on välja surnud tõenäoliselt 1960-ndatel mandzuuria pruunkaru (U. a. manchuricus) kodiaki karu (U. a. middendorffi) tiibeti pruunkaru (U. a. pruinosus) hokkaido pruunkaru (U. a. yesoensis) Välimus Pruunkaru on suur, jõuline, massivne, pika ja tiheda karvastikuga loom. Karvad on pikemad turjal ning väike saba on karvade sees. Nende luustik on reeglina tugevam kui teistel karulastel. Ta kõnnib täistallal nagu inimene. Nagu teistelgi karulastel, on pruunkarul raske ja massiivne pea esileulatuva koonuga. Laup on kõrge ja koos nõgusalt võlvitud. Kõrvad on eemalseisvad ja ümarad, silmad väga väikesed.
Õnneks on suurem osa neist nõrgad. Inimesed neid isegi ei märka. Kuid aasta jooksul on ka selliseid maavärinaid, mis toovad kaasa suuri purustusi ja inimohvreid. 2 Jaapan Jaapan on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kagu-idas vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Jaapani lähimad naabrid on Lõuna-Korea, Hiina ja Venemaa. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suuri saari on 4: Honshü, Hokkaido, Kyüshü ja Shikoku. Piki Honshu saare keskosa kulgeb mäeahelik, mida kutsutakse Jaapani Alpideks. Seal on arvukalt üle 3000 m kõrguseid mägesid. Jaapani kuulsaim ja kõrgeim mägi on Tkyst umbes 80 km kaugusel asuv 3776 m kõrgune Fuij mägi. Paljud Jaapani mäed on vulkaanilised ja mägipiirkondades leidub palju kuumaveeallikaid. Neis on vesi mõnikord nii kuum, et selles võib mune keeta. Umbes 67 vulkaani on praegugi aktiivsed. Igal aastal registreeritakse 7000 kuni 8000 maavärinat
hinnatakse seismograafiga. See registreerib maapinna võnkumise ja selle põhjustanud seismilised lained seismogrammina. 1935. aastal hakkas Richter väljendama maavärina võimsust seismogrammilt saadud kõige intensiivsema võnkeamplituudi kaudu. Richter võttis võnkeamplituude kajastavate arvude asemel kasutusele nende logaritmid ja nimetas nende väärtused maavärina magnituudideks. Suurimate, Ecuadori lähedal ja Hokkaido saare lähedal toimunud maavärinate võimsuseks mõõdeti 8.9 magnituudi. Inimene tajub maavärinat, mille võimsus on vähemalt 2.5 magnituudi. Maavärin on purustav, kui selle võimsus ületab 5 Richteri magnituudi. Tsunami on maavärina poolt põhjustatud 1540 m kõrgune ja 400800 km/h maa poole tormav hiidlaine. Laamtektoonika järgi tähistavad vahevööainese tõusukohti Maa pinnal ookeanide keskahelikud, kuumad täpid ja
Mõõtühik magnituud pallides Skaala ulatus 0-9 magnituudi 0-12 palli Millega mõõdetakse? seismograafiga Vaatlustega, antakse hinnang Maavärina ohtu saab ennustada eelnevate kergete värinate ja loomade käitumise järgi. Kindlalt ette ennustada pole võimalik. Seni suuremad maavärinad 1906 Ecuadori põhjarannik 8,9 magnituuti 1933 Hokkaido (Jaapan) saarest idas 8,9 magnituuti. 1964 Alaska lähedal 9,2 magnituuti 2004 Sumatra (Indoneesia) lähedal India ookeanis 9,1-9,3 magnituudi Richteri skaalal. 6. Maavärinate ja vulkanismiga kaasnevad nähtused ning nende mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele. MAAVÄRIN – maapinna vappumine ja kõikumine, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. VULKANISM - niisuguste protsside kompleks, mis seostub magma tekkimise
Seal esineb ka vulkaanipurskeid. Vulkaanipursked segavad inimtegevust ja sunnivad vulkaanide läheduses elavaid inimesi pursete ajal sealt lahkuma. Valdav osa maismaast - 68% - on metsane ja mägine. 48% metsast on istutatud mets. Jaapani metsad paistavad silma suure. Kõige levinumate puude hulka kuuluvad bambus, seedrid, küpressid, männid, kastanid, pöögid ja kampripuud. Kliima Jaapani saared ulatuvad läbi mitme kliimavööndi. Põhjapoolseimal Hokkaido saarel on talved külmad ja sajab palju lund. Temperatuur võib langeda kuni -40° ning Siberist ja Mongooliast puhuvad tuuled toovad kaasa lumetorme. Suved on Hokkaidol pehmed, õhutemperatuur on 20° C ümber. Jaapani lõunaosas asuvatel saartel, näiteks Okinawal on suved kuumad, temperatuur on enamasti üle 30° C ja ka talvel ei lange see tavaliselt alla 15° C. Tokyos on suved palavad ja niisked, talvel on ilmad üldiselt selged ja õhutemperatuur on 5° C ümber. Veevarud
16. La Manche'i väin (Inglise kanal) ühendab Põhjamerd Atlandi ookeaniga, eraldab Suurbrittanniat Euroopa mandrist. p 280, 8 miili l 17,3 97,2 miili lvs 23 m Idasuunalise pinnahoovuse kiiruseks on kuni 0,5 sõlme, suurim tõus 15,4 meetrit esineb Bretagne'i poolsaarega piirnevas St.- Malo lahes. Sügiseti halvendab näh- tavustsageli esinev tihe udu. 17. La Pérose'i väin ühendab Ohhoota merd Jaapani merega, eraldab Sahhalini saart Hokkaido saarest. p 54,5 miili l 23,2 miili lvs 50 m Väinas esineb tugev tõusu-mõõna hoovus, detsembrist aprillini on külmunud, septembris taifuunide võimalikkus. 18. Longi väin ühendab Ida Siberi ja Tsuktsi merd, eraldab Wrangeli saart Tsuktsi mägismaast. p 51,3 miili l 78,8 89,1 miili sügavus 40 44 m Oktoobrist juunini on väin kaetud püsijääga, ülejänud aeg võib kohata triivjääd. 19
Favorite elements of the most popular matsuri, such as the Nada Kenka Matsuri of Himeji or the Neputa Matsuri of Hirosaki, are often broadcast on television for the entire nation to enjoy. Some examples of famous matsuri are the Jidai, Hadaka Matsuri, Aoi and Gion Matsuri held in Kyoto; Tenjin Matsuri in Osaka; and the Kanda Matsuri, Sann and Sanja Matsuri of Tokyo. Especially, Gion Matsuri, Tenjin Matsuri, and Kanda Matsuri are the three most famous matsuri in Japan. Sapporo Snow Festival (Hokkaido) Sapporo Yuki Matsuri, this is one of the largest festivals of the year for the city of Sapporo. This festival is held in February for one week. This festival began in 1950 when high school students built snow statues in Odori Park, central Sapporo. This event is now very large and commercialized. This event attracts over two million people from around the world every year. About a dozen large sculptures are built for the festival along with around 100 smaller snow and ice sculptures
Jaapan koosneb saarteketist, millest nelja suuremat tuntakse ka Jaapani kodusaartena. Jaapan hõlmab ka rühma väiksemaid saari nelja suurima saare ümber ning eemalejäävat Nansei saarterühma, millesse kuulub Okinawa. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suuri saari on 4: 1) Honsh (231000 km2) 2) Hokkaido (83500 km²) 3) Kysh (42000 km²) 4) Shikoku (19000 km²) Honsiu saar asetseb Ida-Aasias, eraldades Jaapani merd Vaiksest ookeanist. Tsushima väin, mis lahutab saart Koreast on ligi 190 km lai, samal ajal lahutab Honsiud 800 km avamerd Hiina ranniku lähimast punktist. Umbes 1/3 saarest (põhjaosa) asetseb parasvöötmes ning ülejäänud 2/3 (lõuna) mussoonkliimas, mis ulatub Jaapanist läbi Korea poolsaare, Hiina ja
1. Riigi üldiseloomustus 1.1Üldandmed 1.1.1 Pindala: 377 835 km² 1.1.2 Rahvaarv: 127 600 000 inimest (2003) 1.1.3 Rahvastiku tihedus: 337 inimest/km² (2003) 1.1.4 Riigikeel: jaapani keel 1.1.5 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia 1.1.6. Pealinn: Tokyo (8,3 mln elanikku) 1.1.7 Rahaühik: Jaapani jeen (jaapani k. en) 1.2 Geograafiline asend Jaapan koosneb paljudest saartest. Jaapan asub Aasia rannikul Vaikses ookeanis. Neli peamist saart (Honshu, Hokkaido, Shikoku ja Kyushu) kulgevad põhjast lõunasse. Saarestikku kuulub veel umbes 4000 väiksemat saart. Saarestiku moodustavad veealuse mäe aheliku tipud. 1.3 Looduslikud tingimused 1.3.1Pinnamood: Jaapan on väga mägine maa, mägedega on kaetud umbes 70% territooriumist. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honshu saarel. Piki Honshu saare keskosa kulgeb mäeahelik, mida kutsutakse Jaapani Alpideks. Seal on arvukalt üle 3000 m kõrguseid mägesid
Näitaja Richteri skaala Mercalli skaala Mida mõõdetakse? Maavärina võngete tugevust Purustusi Mõõtühik Magnituud Pallides Skaala ulatus 0-8,9 magnituudi 0-12 palli Millega mõõdetakse? seismograafiga Vaatlustega, antakse hinnang Seni suurim 8,9 magnituudi Hokkaido saare lähedal 1906. a. MAALIHKED: NÕLVA PROTSESSID vt. tv.lk 26 ülesandeid Maa välisjõud tuul, vesi, jää inimmõju Maa sisejõud vulkanism, maavärinad, gravitatsioon Nõlvaprotsessis on kõik kivimmaterjali liikumised raskusjõu toimel. Protsess Mis toimub? Kiirus Toimumiskoht Varisemine Kivimi osakesed veerevad, Väga Eelkõige mäestikes. Eelduseks langevad hüplevad nõlva kiire suur nõlvakalle ja kivimite
Taivanil, Filipiinidel, Jaava saarestikus, Malaisias – Okeaania haru — 300 keelt, miljon in — melaneesia, polüneesia, mik- roneesia • Paapua keeled (740 keelt, 3 milj in) • Austraalia aborigeenide keeled (260 keelt, 45 tuh in) 4. Sugulasteta keeled • Sumeri e. etruski k — välja surnd • Jaapani k — 120 milj in • Korea k — 60 milj in • Baski k —1 milj in • Ainu k — Hokkaido saarel • Zuni k — indiaanlased 30 Peatükk 6 Kultuurökoloogia 6.1 Kultuur ja keskkond Kultuuriökoloogiaks nimetatakse etnoloogia haru, mis tegeleb inimkultuuride ja nen- de elukeskkondade vaheliste suhete uurimisega. Näiteks Komantšid elades Idakos olid kütid-korilased. Edasi rännates preeriasse sai esmatähtsaks piisonite küttimine. Šamaanide asemel asusid etteotsa edukad kütid, tänu
Võrsed paljad, läikivad, hele-kollakaspruunid (hele-hallikaspruunid). Okkad lamedad (õhukesed), kuni 0,2 cm laiad, 1...2 cm pikad, kaarjad, tömpja tipuga, alt sinakasvalged. Pealmised okkad ettepoole suunatud. Käbid 3...8 cm pikad, silinderjad, noorelt purpurjad, valminult pruunid, seemnesoomused kitsad, hambulised, sageli lainja servaga, läbimõõt 2,5...3 cm. H= 25...30 (50...60) m. Areaal: Ohhoota rannikuala, Kaug-Ida, Mandzuuria, Põhja-Korea, Sahhalin, Kuriili saared, Hokkaido. Eestis väga haruldane. Perekond Pseudotsuga Carr. EBATSUUGA © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 17 Pseudotsuga perekonda kuulub 5 (7) liiki, milledest 2 (P. menziesii ja P. macrocarpa) kasvavad Põhja-Ameerikas, 2 (P. sinensis ja P. wilsonii) Hiinas ja üks (P. japonica) Jaapanis. Kõrgetüvelised puud, sarnanevad väliselt kuuskede ja nulgudega, erinevuseks on suuremad koonusjad, vaiguta
aastasadu seal võimutsenud portugaallastele ning osaliselt miljonite seal viibivate turistide tõttu. Keralas on mitmekesine loodus (väga palju kookospalme). Lääne Ghati mägedes (500 2700 m) on looduspargid, kus elavad tiigrid, metsikud elevandid, ahvid, antiloobid ja piisonid. Mäenõlvu katavad tee, kohvi ja kummipuuistandused ning vürtsifarmid. Jaapan : Jaapani saared ulatuvad läbi mitme kliimavööndi põhjapoolseimal Hokkaido saarel on talved külmad ja sajab palju lund. Temperatuur võib langeda kuni 40° C ning Siberist ja Mongooliast puhuvad tuuled toovad kaasa lumetorme. Suved on Hokkaidol pehmed, õhutemperatuur on 20° C ümber. Jaapani lõunaosas asuvatel saartel, näiteks Okinawal on suved kuumad, temperatuur on enamasti üle 30° C ja ka talvel ei lange see tavaliselt alla 15° C. Tokyos on suved palavad ja niisked, talvel on ilmad üldiselt selged ja õhutemperatuur on 5° C ümber
annaabi.ee 
