Kasutatud materjal Entonüüm ehk rahvanimetus Tänapäevane enesenimetus on ennetse, mis tähendab meest, inimest Samojeedi rahvas, mistõttu nimetati neid ka Jenissei samojeedideks, põhjapoolseid eenetseid Hantai ja lõunapoolseid Karassiini samojeedideks Ise nimetasid nad end klanninimede järgi ning alates 1970. aastatel juurdus entonüümina eenets Keel Emakeel on eenetsi keel, mis kuulub samojeedi keelte põhjagruppi Vastavalt asulale räägivad eenetsid kahte murret: tundra ja metsa Tänapäeval domineerib eenetsite seas vene keel Elulaad ja asula Suur osa on asunud elama palkmajadesse külades, põhjapõdrakasvatajad elavad balokkides või tsummides Jenissei jõe alamjooksul idakaldal, Venemaal Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Eenetsid http://www.erm.ee/et/Avasta/Soome-ugri-rahvakultuur/Eenetsid http://et.wikipedia.org/wiki/Eenetsi_keel
............................................ 3 1.Neenetsid 1.1 Nimetus................................................................................................. 4 1.2 Asuala...................................................................................................4 1.3 Neenetsi keel...........................................................................................4 1.4 Neenetsite tegevusalad...............................................................................5 2. Eenetsid 2.1 Nimetus.................................................................................................6 2.2 Asuala...................................................................................................6 2.3 Eenetsi keel.............................................................................................6 2.4 Usund....................................................................................................7 3. Nganassaanid 83.1 Nimetus.............................
• Uurali rahvad räägivad uurali keeli, mis samuti jagunevad samojeedi ja soome-ugri keelteks. • Soomeugrilased on soome-ugri keeli kõnelevad rahvad. Soome-ugri rahvaste hulka kuuluvad ungarlased, handid, mansid, soomlased, karjalased, eestlased, liivlased, isurid, vadjalased, vepslased, ersad ja mokšad (mordvalased), marilased, udmurdid ja komid. • Samojeedid ehk samojeedi rahvad on samojeedi keeli kõnelevad rahvad: neenetsid, eenetsid, nganassaanid ja sölkupid. Varem kuulusid samojeedide hulka ka kamassid, matorid ja koibalid, kelle keel on hääbunud. SOOME-UGRI KEELED: ugri keeled Obi ugri keeled handi keel mansi keel ungari keel †vanaungari keel Permi keeled komi keel sürjakomi keel permikomi keel udmurdi bessermani murre †vanapermi keel Volga keeled mari keel niidumari keel mäemari keel †merja keel †muromi keel †meštšera keel UURALI KEELEPU U Soomeugrilaste
Eesti sugulasrahvad Eestlaste sugulasrahvad on : Saamid, Karjalased, Soomlased, Vepslased, Isurid, Vadjalased, Eestlased, Liivlased, Karjalased, Mordvalased, Ungarlased, Marid, Udmurdid, Komid, Mansid, Neenetsid, Handid, Eenetsid, Sölkupid ja Nganassanid. Kuna eestlastel on tavaks määratleda end keele- ja kultuuripõhiselt ning eesti keel kuulub soomeugri keelte hulka, liigitavad eestlased end sageli ka rahvusena soomeugrilaste sekka. Samas on see enesemääratlus vaieldav, kuna kultuuriliselt ja geneetiliselt sarnanevad eestlased pigem naaberrahvastele (nagu lätlased, venelased ja rootslased) kui kaugematele soomeugri
· 21.Kuidas kasutavad tundraelanikud põhjapõtru? · Elamute(telkide)-, riietusesemete valmistamiseks, toiduks, transpordivahendiks. · 22.Millega tundravööndi mereäärsed elanikud peamiselt tegelevad? · Põhjapõdrakasvatus, mereloomade küttimine, kalapüük. · 23.Milliseid uuemaid tegevusalasid on tundravööndis kasutusele võetud? · Nafta- ja maagaasi tootmine. · 24.Nimeta tundravööndis elavaid rahvaid! · Saamid, neenetsid, eenetsid, naanassaanid, dolgaanid, eveenid, evengid, jukagiirid, tsuktsid, korjakid, itelmeenid, eskimod. · 25.Mis on tundravööndi väikerahvaste suurim probleem? · Oma kultuuri kaotamine. · 26.Millised kohad tundras on kõige enam reostunud? · Mahajäätud kaevandused, puuraukude ümbrused, jõed, järved. · 27.Kuidas mõjutasid maapinnale rajatud naftajuhtmed põhjapõtrade elu? · Nad jäid toitu otsides nälga ja surid. · 28
Annab kord aastas välja hõimuliikumist käsitlevat infolehte. Riigid: Iseseisvad riigid on ungarlastel, soomlastel ja eestlastel. Kuid märkimisväärne osa maailma umbes 15 miljonist ungari, 5 miljonist soome ja ühest miljonist eesti keele kõnelejast elab väljaspool oma päritoluriiki. Ülejäänud rahvastest ähvardab mitmeid oht assimileeruda oma koduriigi domineeriva kultuuri ja keele hulka. Neli uurali rahvast liivlased, vadjalased, isurid ja eenetsid (Jenissei samojeedid) aga ongi iseseisva rahvana juba praktiliselt kadunud ja nende puhul ei saagi enam rääkida assimileerumise ohust. Neist on alles ainult üksikud, peamiselt vanemaealised esindajad. Rahvused: Soome-ugri keeli kõnelevad rahvad, Ida-Euroopa metsavööndi vanimad teada olevad asukad, elavad põhiliselt ( peale ungarlaste ) Läänemerest Obi jõgikonnani. Ugri rahvad on: · handed · mansid · ungarlased Läänemere-soome rahvad on: · liivlased
Näiteks karjalased moodustavad Karjala vabariigis alla 10% või handid ja mansid alla 1% Handi-Mansi autonoomse ringkonna elanikkonnast, mistõttu nad ei suuda oma huvisid piisavalt kaitsta. Eriti problemaatiline on olukord nendel rahvastel, kellest suur osa elab diasporaas (nt mordvalased) või kellel ei ole autonoomset piirkonda (nt vepslased, sölkupid jne). Suur osa uurali rahvastest on ohustatud: paljud on ka füüsiliselt välja suremas nagu liivlased, vadjalased, isurid või eenetsid. HANDID Laur Vallikivi, Edgar Saar NIMETUSED Enesenimetus on läänepoolsetel hantidel hantõ, idahantidel kantõk. Venelased nimetasid hante enne 1930. aastaid ostjakiteks: see nimi käibib mõnedes keeltes erialakirjanduses veel kohati tänaseni. Handid ise peavad nime ,,ostjak" aga solvavaks, kuna vene keeles kasutatakse tänapäevalgi põlisrahvaste vananenud nimesid nende halvustamiseks
6 Soomeugri keelkond eestlased mordvalased muud 1 2 mlj Samas on soomeugri keeled ise väga erineva suurusega. Ungari, soome, mordva ja eesti keele kõnelejaskond on kokku 21 miljonit, ülejäänud 19 1 keele kõnelejaskond vaid 2 miljonit (joonis 1). Üldandmed Soomeugri keelkond ei ole täiesti iseseisev keelkond, vaid üks haru suure- Soomeu...
Ungarlased on ka ainsad, kellel on keskajast alates pikk riikluse traditsioon, mis küll katkes 16. sajandil Türgi ja hiljem Austria impeeriumi vallutustega. Oma riik on tänapäeval ainult kolmel soome-ugri keelt kõneleval rahval (eestlased, soomlased ja ungarlased). Rahvaste nimekiri: Eestlased, liivlased, vadjalased, isurid, soomlased, karjalased, vepslased, ingerisoomlased, saamid, mordvalased, marid, udmurdid, komid, ungarlased, handid, mansid, neenetsid, eenetsid, nganassaanid, sölkupid. 6. Rahvaluule uurimismeetodeid, rahvaluule uurimine Eestis 19.-20. saj (E.Laugaste) Uurimismeetodid: kogumine, kirjapanemine, talletamine, analüüsimine, väljaandmine. Rahvaluule uurimine 19.-20. sajand: 1830-ndail alustas Õpetatud Eesti Selts, mis tegeles rahvaluule kogumise ja uurimuste ning publikatsioonide avaldamisega. F. R. Faehlmann – „Kalevipoja”-teemalised tööd, tegeles rahvaluule uurimisega ÕES. F. R
Ungarlased on ka ainsad, kellel on keskajast alates pikk riikluse traditsioon, mis küll katkes 16. sajandil Türgi ja hiljem Austria impeeriumi vallutustega. Oma riik on tänapäeval ainult kolmel soome-ugri keelt kõneleval rahval (eestlased, soomlased ja ungarlased). Rahvaste nimekiri: Eestlased, liivlased, vadjalased, isurid, soomlased, karjalased, vepslased, ingerisoomlased, saamid, mordvalased, marid, udmurdid, komid, ungarlased, handid, mansid, neenetsid, eenetsid, nganassaanid, sölkupid. 6. Rahvaluule uurimismeetodeid, rahvaluule uurimine Eestis 19.-20. saj (E.Laugaste) Uurimismeetodid: kogumine, kirjapanemine, talletamine, analüüsimine, väljaandmine. Rahvaluule uurimine 19.-20. sajand: 1830-ndail alustas Õpetatud Eesti Selts, mis tegeles rahvaluule kogumise ja uurimuste ning publikatsioonide avaldamisega. F. R. Faehlmann ,,Kalevipoja"-teemalised tööd, tegeles rahvaluule uurimisega ÕES. F. R
Anatoolia (välja surnud rühm) • heti keel (18–13 saj e kr kõneldi Hetiitide impeeriumis) • lüüdia keel 12. Tahhaari keel — kõneldi 6–8 saj Hiina Turkestanis (Lääne-Hiinas) 13. Illüüria, Traakia, Früügia keeled — välja surnud, kirjlikke dokumente ei ole, seetõttu ei saa kindlalt väita, kas ikka kuulusid indo-Euroopa keelkonda 28 Uraali keelkond 1. Samojeedi rühm • nganassaanid, • eenetsid • neenetsid (27 tuh, hajutatult) • sölkupid (u 1500) • kamassid (viimane suri 1989) • motorid (19. saj välja surnd) 2. Soome-Ugri rühm • Ugri a-rühm — ungarlased, hansid, mansid • Läänemeresoome — liivlased, eestlased, vadjalased, soomlased, ingerisoom- lased, isurid, repslased • Saamid e Laplased — norras-rootsis-soomes kümnetes tuhandetes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
