Hõbevaher: Acer saccarinum Areaal: Põhja-Ameerika ida- ja keskosa. Suurus: 24-36 m, tüve läbimõõt kuni 2 m. Võra: lai, munajas või silinderjas, oksad peened, sageli rippuvad. Koor, võrsed: tüvekoor helehall, sile või piklike ribadena kestendav. Noored võrsed läikivad, punakaspruunid, heledate lõvedega. Punga alumised kattesoomused rohekaskollased, tipmised punakaspruunid. Ladvapung külgpungadest suurem. Lehed: vastakud sõrmjad lihtlehed, 5 hõlmaga, 6-12 cm läbimõõdus, südaja alusega, jämesaagja servaga. Pealt erkrohelised, alt sinakasvalged. Hõlmad terava tipuga, hõlmade vahelised väljalõiked sügavad. Leheroots 8-12 cm pikk. Õied ja viljad: Õitseb mais enne lehtede puhkemist. Õied kollakasrohelised või punased, paiknevad püstistes harune...
toodudvalemeid. S61tu!usRs,*-wmiimi kohta on toodudgaafikul I lisas 1. 5. Katsetulemused 5.1Niisku$isaldusemaaramine Tabel 5.I . Proovikehadeniiskussisaldusemiitamine Niiskuse Prk Puidu Masss sisaldus,To m liik kuivatatud6hkkuiv Uksik Keskmine 1T mAnd 5-73 6.27 9.4 2T miind 5,53 6.03 9,0 mand 554 6.06 9A q? 4T mdnd 5.81 6,35 5T BAnd 5,6 6,19 9,4 6T m?ind 5,72 626 9-4 o5 1H mend 6,38 7,00 9-7 7.22 '7-92
-. Pt, � ,, I Riigi plaanilise. . Sorestikmast (ferm) 1<-p ct"� p5hiv5rgu punkt 6 J1 Kohaliku plaanilise ·J Valgustuspost p5hiv5rgu punkt Reeper 1 t• r' Kattega tee, maantee, k5nnitee M55distusv5rgu punkt Kattega tee aarekiviga, ...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Kristjan Saks HARILIKU MÄNNI PUIDU OMADUSED THE PROPERTIES OF SCOTS PINE WOOD Referaat Metsanduse õppekava Juhendaja: Elmar Kask Tartu 2016 SISSEJUHATUS Kirjutasin referaadi teemal „Hariliku männi puidu omadused“. Mänd on Eesti kõige tavalisem puuliik. Teda võib kohata kõikjal, ka seal, kus enamik teisi puid kasvada ei suuda. Äärmuslikes tingimustes suudab mänd kasvada seepärast, et tema juurestik võib ulatuda nii hästi sügavale maa sisse kui ka laiuti tüvest väga kaugele. Minu töö eesmärk on võrrelda hariliku männi puidu omadusi. PUIDU OMADUSED JA KASUTAMINE Harilik mänd (Pinus sylvestris L.) suudab leppida erinevate ökoloogiliste tingimustega, kasvades erinevates kliimavööndites nii huumusrikastel kui ka toitainetevaestel muldadel. Pui...
POLAARREBANE e. JÄÄREBANE Tutvustuseks Polaarrebane on väga hästi kohastunud eluks Arktika karmis kliimas. Tema tihe karvastik on talvel lumivalge, mistõttu muutub ta keset lumiseid lagendikke enamikule oma ohvritest märkamatuks. Kui päevad üha lühemaks muutuvad, tiheneb polaarrebase karvastik ning muudab järk-järgult oma värvust. Lühike hallikaspruuni värvusega karvastik muutub sabast alates kõigepealt halliks, hiljem talve saabudes aga lumivalgeks. Mõnedel loomadel on hallikassinise värvusega pikk talvekarvastik (nn sinirebased). Eluviis Jäärebase poolt asustavad alad kuuluvad meie planeedi kõige ebakülalislahkemate territooriumide hulka. Karmil ja väga külmal arktilisel talvel elab rebane peaaegu täielikus pimeduses. Suvel elutseb polaarrebane õõnsustes või urgudes, mida ta küngaste jalamile, järskudele mere-või jõekallastesse kaevab. Talvel kaevab ta sügavasse lumme omavahel ühendatud keeruliste kä...
EESTI GEOLOOGILINE EHITUS. *KILP- platvormiosa, kus paljunduad aluskorra vanad krist. kivimid. *PLATVORM- tektooniliselt stabiilne ala, millel võib esineda kõikuvliikumisi. MAAILMAMERE PÕHJA RELFJEEF 1-mandrilava e self- mandrite veealune jätk, mille sügavus polerohkem kui 200m.Kõik mmerest kaevandatavad maavarad paiknevad selfis. 2-mandrinõlv-selfi järsk üleminek ookeani põhjas. 3.ookeanipõhi 3a-süvikud- tekkinud ook. laama liikumisel mand. laama alla 3b-vulkaanilised saared/mäed nn kuuma punkti piirkonnas.(KUUMAPUNKT- süva vahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamis kolle NB! Ei allu laamade liikumisele) 4-ook. keskmäestike vöönd, mille ulatus on üle 7000 km VULKANISM KILPVULK. *Magma on aluseline ja vedel, tekivad suure pindalaga lamedale vulkaanikuhikud.isl ook.põhjale, mida me tavaliselt ei näe. KUHIK E KIHTVULK. *Magma on happeline ja paks, tekkivad kõrged koonuse kuj. vulkaanikuhikud. (väga võimsad vulk.pursk
vai mu hel+lebardiga kui too ei peatu, kuid vai m kadus, enne seda oleks ta nagu hakanud r ääki ma kuid samal hetkel kui ta nagu o ma suud liigutas kuke laul ja vai m kadus j ärjekordselt. II stseen Toi mus kuninga krooni mine kus kuningaks sai hamleti vend Claudius ja kuningannaks hamleti naine gertrud, peale selle olid veel seal ka n õukogu liige Polonius ja te ma poeg Laertes ja valte mand ja c olnelius. Kõik on pidurõivas ainult Noor prints hamlet on matuserüüs isa leine mise pärast. Laertes tahab naasta tagasi pransus maale ja palub vürstilt luba ja saab ka selle loa. Hamlet hakkab rääki ma m õistukeeles et
Oliver is now involved in a planned robbery by Sikes and Fagin. His part is to get through a window and open the front door. During the robbery the house owners start to come down the stairs, and suddenly Oliver yells for help. Guns start firing and Oliver gets hit. The boys drag Oliver into a ditch near the house and leave him there. The people from the house find him and don’t believe he is actually guilty of the robbery. During this time, Monks, a mand from the shelter house, wants to ruin Olivers reputation. He gets some important info about Oliver. Monks is planning this with Fagin, but Nancy, a girl from the shelterhouse, hears their conversation and tells mr Brownlow about it, because she wants to help Oliver. One of the boys is sent to spy on Nancy and it gets found out that Nancy is telling mr Brownlow. Sikes beats the girl to death, and the story about the murder starts spreading around London. A
3)moondekivimid-maa sees,kõrge temp ja suure rõhu tingimustes.Moonduda võivad nii sette kui ka tardkivimid. Nt lubjakivimarmor, graniitgneiss (tardkivimmurenebsettekivim JA settekivimsatub maa sissemoondekivim) LAAMTEKTOONIKA .... teooria, mis selgitab laamade olemust ja nende liikumist Tektoonika-liikumine Laamad jagunevad: *suuruse järgi-*suured(vaikse ookeani laam) *keskmised *väiksed maakoore järgi: *ookeaniline maakoor(Vaikse ookeani l, Kariibi l, Filipiini l) *nii ook kui mand maakoor(Euraasia l,Põhja-Am l) *mandriline maakoor(Araabia l) Laamade liikumise tulemusena toimub palju geoloogilisi protsesse: *maavärinad *vulkaanid *vulkaanilised saared *murrangulõhed *pangasmäestikud *kurrutused *kurdmäestikud *maakoore teke *maakoore hävimine *süvikud *kivimite moondumine *saarkaarte tekeRift-ookeanimäestiku keskosas,murrangulõhe1.Laamade lahknemine spreeding *Atlandi ookeani keskpaik
Rakvere Reaalgümnaasium PALJASSEEMNETAIMED Referaat Mari-Liis Nõlvak VII a klass 2 Rakvere 2006 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1. PALJASSEEMNETAIMEDE ISELOOMUSTUS..........................................................4 2. HARILIK KADAKAS.....................................................................................................5 3. HARILIK KUUSK.......................................................................................................... 6 ......................................................................................6 4. HARILIK MÄND............................
neutraalne. · Liiki, kellele selline kooselu on kasulik nimetatakse kommensaaliks o Nt mardikas elab sipelgapesas ja saab sealt kaitset ja toitu aga sipelgas ei saa sellest midagi · Konkurents on sama või eri liiki organismide vastastiku piirav kooseluvorm · Konkurents saab olla kas liikide vaheline või liigisisene · Konkurents, tekib sest ressursside hulk on piiratud · Konkurentsi tulemusena ei saa sarnaste vajaduste organismid koos püsivalt eksisteerida o Mand ja kuusk valguse pärast o hunt ja hunt toidu pärast o 2 isast hunti emase pärast o hunt ja rebane toidu ja elupäaiga pärast · Parasitism on eri liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele osapoolele kasulik j ateissele kahjulik. · Kasu saaja on parasiit, teine peremees o Siseparasiidid- elavad pidevalt peremega koos, nt paeluss o Välisparasiidid- ei ela pidevalt peremehega koos, nt sääsk, puuk · Kisklus on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe
tundragleimuld lühike ja jahe, sademeid takistab õhukes viljakas, muld vähe, maapind on läbiuhtumist ed õhuke liigniiske, auramine väike , igikelts Okasmets Parasvöötme põhja osa läbiuhteline -1m Leetumine, Väikse mand, kliima jahe, niiske, soostumine viljakusega, okasmetsaleetmuld sademete hulk ületab vaja väetada ja auramise lubjata Lehtmetsad Parasvöötme mereline , to tasakaalustatud -1m leostumine Mullad on
Ajalugu · Pariisi rahukonverents 1919-1920 · Osalesid esimeses maailmasõjas võitjariigid, kaotajaid ei kutsutud · Otsustas suur kolmik ehk prantsusmaa, ingslismaa, ameerika. · Prantsusmaa oli kõige kangem ja ütles, et kaotajad on kõiges süüdi. Ta tahtsid saksamaad tükeldada. Rahulepingud sõlmiti: Saksamaaga Versailles' rahuleping 28.06.1916 Austriaga Ungariga Bulgaariaga Türgiga · Loodi rahvasteliit = maailma riike ühendav organisiatsioon, mis pidi ära hoidma sõja tekke ja aitama kaasa riikidevahelisele majanduslikule ja kultuurilisele koostööle. Idee autor oli USA president Wilson, aga ise nad liidu liikmeks ei astunud. Rahvasteliidu keskus asus Genfis (sveitsis) · Esimese maailmasõja tulemusena muutus poliitiline kaart. 1) Suured impeeriumid lagunesid: -Saksa impeerium -Austria-Ungari imp -Türgi imp -Venemaa imp 2) Tek...
Sisukord 1. Evolutsiooni mõiste ja vormid.......................................................................................................................... 2 Etapid 2.3.......................................................................................................................................................2 Kuidas võis elu tekkida?................................................................................................................................3 2. Bioloogilisi evolutsiooni tõendid ja elu areng maal..........................................................................................3 2.1 Tõendid........................................................................................................................................................3 2.2 Uurimismeetodid..............................................................................................................
‘ Tartu Ulikool ‘ Etnoloogia Uldkursus Konspekt tundmatu tudengi laualt Tartu 1999 Sissejuhatus Lugu Konspekti koostamisel on arvestatud põhistruktuuri osas Ajaloo esimesel kursusel loe- tava sissejuhatava teema ”Etnoloogia üldkursus” kavaga. Antud on etnoloogia üldine sissejuhatus ja teaduse erinevad nimetused Euroopas ning Ameerikas. Räägitakse pea- mistest teoreetilistest ja metodoloogilistest suundumustest. Konspekti põhiosa keskendub erinevatele ainevaldadele, millega etnoloogid tegele- vad. Lõpuks antakse lühiülevaade maailma kultuuridest, käsitledes näidetena tänapäeva eelindustriaalsetest kultuuridest põhjalikumalt Vanuatu (Melaneesia) ja Mehhiko ”in- diaanlaste” kultuure. Õigused ja kohustused Te võite seda teksti vabalt trükkida ja muuta. Te võite seda levitada, kui sõber vajab — või levitamata jätta. See on iga inemise vaba voli ja südametunnistus. Keegi ei vast...
Kodan otus toimib lu P üle Su s, mis oli v rantsusmaa u õid le 1789. re Prantsus ukas valits riti hästi. aastal e e , on ka revolutsioo va klassi mand n aja ro i aegu llis. olme Haute bourg u ne b k eoisie - lus jag k õ rg k odanlus, on Kodan iasse p r a n ts
uses saada Lis avarust n D eere iv se Joh ka ek sk lusi mand ActiveComega roolimis 2 | 8R seeria traktorid sissejuhatus Sõit tulevikku Maaharimiseks ühest horisondist teiseni, vajate traktorit, mis suudaks läbi võimsuse, mugavuse ja kasutuslihtsuse teed rajada. Püsite virge ja töövõimelisena pikkade tööpäevade vältel ja isegi öösel
pessim) halvasti; legi, nis f leegion; sõjavägi liiga (palju v vähe) leg, lg, lctum, ere noppima, korjama, ml, mlu, , mlle eelistama koguma; (välja) valima; lugema malum, n pahe; õnnetus, häda; viga lnis, e mahe, leebe; aeglane malus, a, um (comp. peior, peius; superl. levis, e kerge; tühine; ebakindel pessimus, a, um) halb, paha; kuri lev, v, tum, re kergendama, vähendama, mand, v, tum, re ülesandeks tegema, vabastama; kergitama, tõstma; abistama, usaldama toetama mne 1. n indecl. hommik; 2. adv. hommikul, lx, lgis f seadus vara libenter meelsasti, hea meelega mane, mns, mnsum, re jääma; püsima I lber, era, erum vaba manus, s f käsi; jõud; võim, voli; salk, jõuk II liber, br m raamat mare, is n meri
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend..............................
account of a woman who saved her own life, not by giving a gift as did the captured soldier, but by refusing a gift and the powerful obligations that went with it. In No- vember 1978 Reverend Jim Jones, the leader of Jonestown, Guyana, called for the mass suicide of all residents, most of whom compliantly drank and died from a vat of poison-laced Kool-Aid. Diane Louie, a resident, however, rejected Jones's com- mand and made her way out of Jonestown and into the jungle. She attributes her willingness to do so to her earlier refusal to accept special favors from him when she was in need. She turned down his offer of special food while she was ill, be- cause "I knew once he gave me those privileges, he'd have me. I didn't want to owe him nothin'" (Anderson 8{ Zimbardo, 1984). Perhaps Reverend Jones' mistake was in teaching the Scriptures too well to Ms
the picture you have of yourself on the inside. The discovery of the self-image, pioneered by Maxwell Maltz, is a major breakthrough in understanding human performance and ef- fectiveness. By visualizing and imagining yourself performing at your best in an upcoming situation, you send a message to your subcon- scious mind.Your subconscious mind accepts this message as a com- mand, and then coordinates your thoughts, words, and actions so that they fit a pattern consistent with the picture you created. All improvement in your life begins with an improvement in your mental pictures.Your internal images influence your emotions, your behaviors, your attitudes, and even the way other people re- spond to you. The development of a positive self-image is a vital
O ne af t e rn o o nl a s t s u m m e r,m y g o o d fri endJanecame In my opi ni on,l ocalpeopl eand i ndustries shouldwor < r oundand in v i te dm e to g o o n a b i k eri d ew i th her.I thought togetherto cl eanup our l akesand ri vers. The n,we will all b: it would be a fu n d a y a n d s o w e a rra n g e dt o meet i n the abl eto sw i mand usethe w ateraqai n. mornln9. The next day I got up earlyand made lots of delicious sandwiches to takewith us.We set off earlyand it was lovely Module 3 @ Self-Assessment and peaceful aswe cycleddownthe countrylanesand pastthe openfields.Theweatherwaslovelyandthe time flew byl past
O ne af t e rn o o nl a s t s u m m e r,m y g o o d fri endJanecame In my opi ni on,l ocalpeopl eand i ndustries shouldwor < r oundand in v i te dm e to g o o n a b i k eri d ew i th her.I thought togetherto cl eanup our l akesand ri vers. The n,we will all b: it would be a fu n d a y a n d s o w e a rra n g e dt o meet i n the abl eto sw i mand usethe w ateraqai n. mornln9. The next day I got up earlyand made lots of delicious sandwiches to takewith us.We set off earlyand it was lovely Module 3 @ Self-Assessment and peaceful aswe cycleddownthe countrylanesand pastthe openfields.Theweatherwaslovelyandthe time flew byl past
O ne af t e rn o o nl a s t s u m m e r,m y g o o d fri endJanecame In my opi ni on,l ocalpeopl eand i ndustries shouldwor < r oundand in v i te dm e to g o o n a b i k eri d ew i th her.I thought togetherto cl eanup our l akesand ri vers. The n,we will all b: it would be a fu n d a y a n d s o w e a rra n g e dt o meet i n the abl eto sw i mand usethe w ateraqai n. mornln9. The next day I got up earlyand made lots of delicious sandwiches to takewith us.We set off earlyand it was lovely Module 3 @ Self-Assessment and peaceful aswe cycleddownthe countrylanesand pastthe openfields.Theweatherwaslovelyandthe time flew byl past
O ne af t e rn o o nl a s t s u m m e r,m y g o o d fri endJanecame In my opi ni on,l ocalpeopl eand i ndustries shouldwor < r oundand in v i te dm e to g o o n a b i k eri d ew i th her.I thought togetherto cl eanup our l akesand ri vers. The n,we will all b: it would be a fu n d a y a n d s o w e a rra n g e dt o meet i n the abl eto sw i mand usethe w ateraqai n. mornln9. The next day I got up earlyand made lots of delicious sandwiches to takewith us.We set off earlyand it was lovely Module 3 @ Self-Assessment and peaceful aswe cycleddownthe countrylanesand pastthe openfields.Theweatherwaslovelyandthe time flew byl past
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendami...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
