,,Ühe pea, kuid kahe suuga rahvas" Asuala Ersad elavad Mordva vabariigi idaosas (Samaara, Nizni, Orenburgi, Novgorodi, Uljanovski oblastites) Moksad elavad Mordva lõuna- ja lääneosas, Pensa ja Saratovi oblastites Mordva vabariigi pealinnaks on Saransk (Saran Os, Saranskoi) Arvukus Tänapäeva ühed suurimad soome-ugri rahvad Venemaal elavate rahvaste hulgas arvuliselt 8. kohal. 2002. aasta rahvaloendusel oli mordvalasi 843 350, 84 407 neist ersad, 49 624 moksad, ülejäänud lihtsalt mordvalased Mordva vabariigis moodustavad põlisrahvad kolmandiku elanikkonnast. Väljaspool Venemaad on mordvalasi palju Kasahstanis (30 000), Ukrainas (19 000) ja Usbekistanis (12 000) Keeled Ersa ja moksa keel kuuluvad koos mari keelega soome-ugri keelte volga rühma. Samasse rühma kuulunud merja ja muroma keel kadusid juba varajasel keskajal. Ersa ja moksa keel on sama lähedased kui eesti ja soome keel. Moksade keeles ja välimuses on pärsia mõjutusi, ersade keel ja välimus
Mordva 9.b klass Mordva Mordva Vabariik asub Venemaal. See eksisteerib aastast 1990. Mordva Vabariigi pea oli 1995– 2012 Nikolai Merkuškin ja alates 2012. aastast on Vladimir Volkov. Mordvas asusid NSV Liidu Siseministeeriumi Kinnipidamisasutuste Valitsusele allunud Poliitvangide vangilaagrid. Mordvalased Mordvalased on mordva keeli kõnelevad soome-ugri rahvad - ersad ja mokšad. Nad elavad Volga keskjooksul - mokšad lääne ja ersad ida pool. Ersad ja mokšad räägivad vastavalt ersa keelt ja mokša keelt ning "erinevad mõneti ka antropoloogiliselt tüübilt ja kultuurilt. Sellegipoolest on neid nimetatud üheks rahvaks. Rahvanimetus mordvalased on teistesse keeltesse levinud vene keele vahendusel Mordvalased ise nimetavad end ersadeks või mokšadeks ja ütlevad:
Euroopa Riigid ja rahvad 17.-18. sajandil Inglismaa - Parlamentaarne monarhia. Rahvad : inglased,sotlased,iirlased, waleslased Prantsusmaa - absolutism. Rahvad :prantslased Hispaania - absolutism. Rahvad : hispaanlased, baskid Portugal absolutism. Rahvad : portugaallased Taani Absolutism.Rahvad:taanlased,norralased Rootsi - absolutism.Rahvad:rootslased,soomlased,eestlased, lätlased. Poola (Rzeczpospolita) seisuslik monarhia. Rahvad : poolakad,leedulased,osa lätlastest,valgevenelased,ukrainlased Austria abolutism. Rahvad : austerlased,tsehhid,slovakid,ungarlased,sloveenid. Sveits vabariik. Rahvad : sveitslased. Madalmaad vabariik. Rahvad : hollandlased,friisid. Veneetsia vabariik. Rahvad : itaallased, osa sloveenidest Kirikuriik absolutism. Rahvad : itaallased. Türgi absolutism. Rahvad : türklased,kreeklased,bulgaarlased,rumeenlased,albaanlased, serblased,horvaadid,osa ungarlastest Venemaa absolutsim. Rahvad: venelas...
BASKORTOSTAN KLAARA SAAR 11. KLASS Baskortostani Vabariik on Venemaal Volga föderaalringkonnas. Baskortostani suuremad linnad on Ufa, Sterlitamak, Salavat, Neftekamsk ja Oktjabrski. Üldine info Pindala: 143 600 km² Elanikke: 4 063 293 (2018) Pealinn: Ufa Ametlikud keeled: vene ja baskiiri Ufa 2002. Aasta andmetel oli rahvastikust 36,3 protsenti elanikest venelased; 29,76% baskiirid; 24,14% tatarlased; 2,86% tsuvasid; 2,6% marid; 1,3% ukrainlased; 0,6% mordvalased; 0,6% udmurdid; 0,5% valgevenelased. Vapp Lipp https://www.youtube.com/watch?v=Nl-2Ppv-vA4 Kasutatud materjalid https://www.youtube.com/watch?v=Nl-2Ppv-vA4 https://et.wikipedia.org/wiki/Ba%C5%A1kortostan aitäh
keeled" sünonüümidena. SOOMEUGRI RAHVAKULTUUR Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, soomeugri ja samojeedi rühma. soomeugri keeled läänemeresoome keeled lapi keeled mordva keeled mari keel permi keeled Soomeugri keeled jagunevad: v Saamid. v Volga keeled: · Marid · Mordvalased v Permi keeled: · Komid · Udmurdid v Ugri keeled · Ungarlased · Handid · Mansid Uurali keelkonda kuuluvate rahvaste asualad Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase
Telesaateid on mordva keeltes paar tundi nädalas, raadiosaateid u 15 minutit päevas. 8 6 Kokkuvõte Ma sain teada, et Marid asuvad põhiliselt Kesk-Volgamaal, Vjatka ja Vetluga jõe vahelisel tasandikualal. Mari keelel on kolm erinevat murret: niidu-, mäe- ja idamari, millel on veel oma korda algmurded. Maridel on ka kaks kirjakeelt: niidu- ja mäemari. Mordva keelest sain teada, et mordvalased elavad üsna laialipillutult kogu Kesk-Volgamaa ja Uraalis ja ka mujal. Mordva keel jaguneb veel kaheks keeleks: ersa ja moksa keeleks. Mordva Vabariigis on kolm riigikeelt: vene, ersa ja moksa. 9 7 Kasutatud allikad http://www.erm.ee/?node=637 http://www.erm.ee/?node=638 10 11
Marilased Enesenimetus on mari. Rahvusena pole marid konsolideerunud, nad elavad kolme rahvusrühmana: mäe-, niidu- ja idamarid. Kahel esimesel on olemas oma kirjakeel, niidumari kirjakeelt kasutavad ka idamarid. Keele näide : "kevõt" ("kauplus"), raamatupoodi "Dom knigi" Levinum ja varasem (ametlik) maride nimetus on tseremissid. Umbes 605 000 inimest elavad Volga jõgikonnas, Nizni Novgorodi ja Kaasani vahel. 52% maridest elab väljaspool Marimaad: Tatarstanis, Bakortostanis, Kirovi ja Jekaterinburgi oblastis. Eelmise aastatuhande lõpul olid maride naabriteks põhiliselt soomeugri rahvad. Loodes - Valgejärvel ja Volga lisajõgedel ja Mologal elasid vepslased, Volga-Oka ala idaosas elasid merjalased, kesk- ja alam-Okal - muromid ja ersa-mordvalased. Lõunas ja kagus olid maride naabriteks türgikeelsed Marid on ajalookroonikates tuntud ka nimetuse tsarmis või tseremiss all. Ise kutsuvad nad end m...
HÕIMUPÄEVAD 2014 HÕIMUPÄEVADEST • Kaunis tava tutvustada oktoobrikuu kolmandal nädalal hõimurahvaid ja nende kultuure sai alguse juba 1931. aastal, kuid katkes nõukogude ajal. • 1988. aastal traditsioon taaselustati ning 2011. aasta märtsis võeti Riigikogus vastu otsus tähistada hõimupäeva oktoobrikuu kolmandal laupäeval riikliku tähtpäevana, mil heisatakse riigilipud. • Hõimupäevade põhiüritusteks on suured pärimusmuusikakontserdid Tartus, Tallinnas ja Viljandis, kuid eri soome-ugri piirkondadest külla saabunud folklooriansamblid reisivad üle kogu Eesti, esinedes koolides ja rahvamajades. UURALI RAHVAD • Uurali rahvad on samojeedi ja soome-ugri rahvad, mida seob omavahel keelesugulus. • Uurali rahvad räägivad uurali keeli, mis samuti jagunevad samojeedi ja soome-ugri keelteks. • Soomeugrilased on soome-ugri keeli kõnelevad rahvad. Soome-ugri rahvaste hulka kuuluvad un...
6 Soomeugri keelkond eestlased mordvalased muud 1 2 mlj Samas on soomeugri keeled ise väga erineva suurusega. Ungari, soome, mordva ja eesti keele kõnelejaskond on kokku 21 miljonit, ülejäänud 19
Monogenees Kuidas keeli rühmitatakse? Tüpoloogiline Flektiivsed keeled Aglutinatiivsed keeled Analüütilised keeled Areaalne Geneetiline Eesti keelesugulus Lähimad keelesugulased: Läänemeresoome keeled: Lõuna rühm: eestlased Põhja rühm: liivlased soomlased vadjalased karjalased vepslased isurid Soomeugri keeled: Saamid Volga keeled marid mordvalased Permi keeled komid Ugri keeled udmurdid ungarlased handid mansid Samojeedi keeled: neenetsi eenetsi sölkupi ngassaani Ülevaade uurali keeltest: Keel Kõnelejai Ohustatuse aste Asuala (UNESCO) d Tundra- Neenetsi, Jamali Neenetsi 25 000 ohustatud
Eesti sugulasrahvad Eestlaste sugulasrahvad on : Saamid, Karjalased, Soomlased, Vepslased, Isurid, Vadjalased, Eestlased, Liivlased, Karjalased, Mordvalased, Ungarlased, Marid, Udmurdid, Komid, Mansid, Neenetsid, Handid, Eenetsid, Sölkupid ja Nganassanid. Kuna eestlastel on tavaks määratleda end keele- ja kultuuripõhiselt ning eesti keel kuulub soomeugri keelte hulka, liigitavad eestlased end sageli ka rahvusena soomeugrilaste sekka. Samas on see enesemääratlus vaieldav, kuna kultuuriliselt ja geneetiliselt sarnanevad eestlased
mille kõnelejaid on kokku ligikaudu 23 miljonit. • Ungari, Soome, Mordva ja Eesti keele kõnelejad on kokku 21 miljonit ning ülejäänud 19 keele kõnelejaid on kokku 2 miljonit. • Soome-ugri keelte kõnelejaid on teiste keelte keskmisest kõnelejate arvust rohkem. Soome-ugri keelte kõnelejate arv 9% ungarlased 4% 4% soomlased mordvalased eestlased 22% 61% muud • Soome-ugri keelkond ei ole iseseisev keelkond, vaid üks haru suuremast keelkonnast, mida kutsutakse Uurali keelkonnaks. • Uraali keelkonna teine põhiharu on samojeedi keelkond. • Samojeedi keelte kõnelejaid on kokku umbes 26 000. • Arvatakse, et Uurali algkeelt kõneldi rohkem kui 6000 aastat tagasi ja see jagunes kaheks algkeeleks umbes 4000 aastat e.m.a.
Kindlasti on need faktorid, millest järeldusi oskab ennast eestlase olukorda panev inimene isegi teha ja mis mõjutavad eestlaste suhtumist rahvusvähemustesse tänapäevani. 1989.a. andmeil on Eestis suuremad rahvused venelased 474 834, ukrainlased 48 271, valgevenelased 27 711, soomlased 16 622, juudid 4613, tatarlased 4058, sakslased 3466, lätlased 3135, poolakad 3008, leedulased 2568, armeenlased 1669, aserid 1236, moldaavlased 1215, tsuvassid 1178, mordvalased 985 jt. Muutused Eestis elavate rahvuste seas toimusid 80- ndate lõpul, mil taas oli võimalik kodanikuinitsiatiivi näidata. Esimesed seltsid asutasid juudid 1988.a. jaanuaris, eestirootslased 1988.a. veebruaris. Juuliks 1988 oli asutatud juba kümmekond seltsi. Seltsid ei tekkinud tühja koha peale, sest juba 19. saj lõpul olid paljudel Eesti tegutsevatel rahvustel peamiselt Tartu Ülikooli juures trehgutsevad seltsid võiks siin nimetada venelasi, sakslasi aga ka poolakaid,
inimesega, moodustades kogu rahvastikust ainult 3,7%. Teised miljonitega esindatud rahvused jäävad juba alla 1,5% priiri. All pool tabelis on ära toodud suuremate rahvusgruppide esindajate arvud. Tabel . Suuremad rahvusgrupid Vene Föderatsioonis Rahvus > 100 000 Rahvus > 500 000 Rahvus > 1 000 000 Jakuudid (Sahhid) 478 085 Avaarid 912 090 Tatarlased 5 310 649 Lesgiinid 473 722 Mordvalased 744 237 Ukrainlased 1 927 988 Burjaadid 461 389 Kasahhid 647 732 Baskiirid 1 584 554 Ingussid 444 833 Aserbaidzaanlased 603 070 Tsuvasid 1 435 872 Sakslased 394 138 Dargiinid 589 386 Tsetseenid 1 431 360 Usbekid 289 862 keeldus vastamast 583 747 Armeenlased 1 182 388
Pärnumaa Kutsehariduskeskus PK-09 Viivika Ilisson Referaat LEIB Õpetaja: Pärnu 2009 Eesti leib Leib on eestlaste jaoks olnud aastasadade vältel oluliseim toiduaine, ega asjata nimetata kõike muud leivakõrvaseks. Sadakond aastat tagasi sai Eesti talupoeg leivast üle poole päevasest energiavajadusest ja põhilise osa eluvajalikest toitainetest. Leiba söödi ka märgatavalt rohkem, leiva hulka suurendati veel aganate ja kartuli lisamisega. Meie põhjamaise kliima tõttu kasvatati põhiliselt rukist, kaera ja otra. Leivategemisel tõrjus rukis teised teraviljad välja, kuna must leib hapnes paremini ja säilis kaua. Maailma mastaabis on alati olnud esikohal nisu, algselt kasvas rukis nisupõldudel umbrohuna ja kui külmale tundlikum nisu hävis, jäi rukis kasvama. Ees...
Mari animism on alles tänini, see on Mari Vabariigis ametlikult tunnustatud. Riigi rahaga rajatakse hiisi ning animistlikud preestrid (kart'id) osalevad riiklikel tseremooniatel. Usklikud mäemarid on reeglina õigeusku ning loomulikult on õigeusklikke ka teiste maride seas. 20. sajandil on levinud ateism, sajandi lõpul mitmesugused uususundid. Mordvalased Nimetused Venekeelset etnonüümi mordva on kasutatud kahe etnilise rühma - ersade ja moksade ühisnimetusena. Vene keele vahendusel on see pruuk levinud ka teistesse keeltesse. Ersad ja moksad ise on end tavaliselt nimetanud vastavalt kas ersadeks (erza, erzä) või moksadeks (moksa, moksk) ning alles nõukogude ajal hakkas osa neist end ametliku keelekasutuse mõjul mordvalasteks kutsuma. Alates nõukogude aja lõpust on vanad endanimetused erza ja moksa taas
Venemaa tunnistab neid alates 2010 aastast oma põlisrahvana. Ristimärk on ristiusu tähtsaim sümbol; rist ka kristlus on sünonüümid. Sümboliseerib ristiusus usku ja armastust, jumalikku tarkust, ohverdust jms. Sisaldab ka ristiusueelset semantikat. Mordvalased Mordvalaste alla kuuluvad ersa ja moksa keeli kõnelevad rahvad, kes elavad Venemaa aladel. Niisamuti, nagu setud on hoolimata vene naabrusest suutnud säilitada oma arhailise kultuuri ning arendada seda oma rada pidi, on ka mordvalased Venemaa ainus põlisrahvas, kes on suutnud läbi viimase aastatuhande püsima jääda Moskvast vähem kui poole tuhande kilomeetri kaugusel. Mordvalaste kultuur võib aidata meil oletada, mis oli Venemaal tuhat aastat tagasi, enne venelasi. Asustuse tüüp sõltub piirkonna loodustingimustest, majanduse erijoontest ja ajaloolistest traditsioonidest. Kauges minevikus, kui mordvalaste elatusaladeks olid jahindus ja kalastus, kujunes asustus piki jõekaldaid.
‘ Tartu Ulikool ‘ Etnoloogia Uldkursus Konspekt tundmatu tudengi laualt Tartu 1999 Sissejuhatus Lugu Konspekti koostamisel on arvestatud põhistruktuuri osas Ajaloo esimesel kursusel loe- tava sissejuhatava teema ”Etnoloogia üldkursus” kavaga. Antud on etnoloogia üldine sissejuhatus ja teaduse erinevad nimetused Euroopas ning Ameerikas. Räägitakse pea- mistest teoreetilistest ja metodoloogilistest suundumustest. Konspekti põhiosa keskendub erinevatele ainevaldadele, millega etnoloogid tegele- vad. Lõpuks antakse lühiülevaade maailma kultuuridest, käsitledes näidetena tänapäeva eelindustriaalsetest kultuuridest põhjalikumalt Vanuatu (Melaneesia) ja Mehhiko ”in- diaanlaste” kultuure. Õigused ja kohustused Te võite seda teksti vabalt trükkida ja muuta. Te võite seda levitada, kui sõber vajab — või levitamata jätta. See on iga inemise vaba voli ja südametunnistus. Keegi ei vast...
Loode- Vene (Pihkva, Novgorod) alale venelased hiljem ja nende arv pole esialgu eriti suur. Kui jõgedele käsitööliste asulad, siis mitmesugust rahvast, sinna võib vähehaaval slaavi rahvast saabuma hakata. 8.-9. sajandil suur osa Vene riigiterritooriumist asustatud erinevate slaavihõimudega. Peamiseks allikaks slaavi hõimude paika panekust on ,,Jutustus möödunud aegadest ehk Ajalike aastate lugu". Jahveti maadel: russid, tsuudid, mordvalased jne. Varjaagi mere ääres: ljahhid, tsuudid, russid (polnud algselt slaavlased). Kiievi maal vürst Kii ja tema kaks venda. Linnade nimi vanema venna järgi, sai Kiiev alguse. Vene teadlased Kiievit 7,-8. sajandisse dateerinud. 882 Oleg vallutas maid, Vana-Vene riigi alguseks peetakse. Nestori kroonikas pole slaavi rahvasteks märgitud kriivitseid ega sloveene. Iraani keeltest Depnr, Don jne. Rändrahvad Iraanist pannud. ,,Va"
sajandil ei jäänud Ungari Venemaa mõjudest puutumata. Ungarlased on ka ainsad, kellel on keskajast alates pikk riikluse traditsioon, mis küll katkes 16. sajandil Türgi ja hiljem Austria impeeriumi vallutustega. Oma riik on tänapäeval ainult kolmel soome-ugri keelt kõneleval rahval (eestlased, soomlased ja ungarlased). Rahvaste nimekiri: Eestlased, liivlased, vadjalased, isurid, soomlased, karjalased, vepslased, ingerisoomlased, saamid, mordvalased, marid, udmurdid, komid, ungarlased, handid, mansid, neenetsid, eenetsid, nganassaanid, sölkupid. 6. Rahvaluule uurimismeetodeid, rahvaluule uurimine Eestis 19.-20. saj (E.Laugaste) Uurimismeetodid: kogumine, kirjapanemine, talletamine, analüüsimine, väljaandmine. Rahvaluule uurimine 19.-20. sajand: 1830-ndail alustas Õpetatud Eesti Selts, mis tegeles rahvaluule kogumise ja uurimuste ning publikatsioonide avaldamisega. F. R
sotsialismileeri riigina 20. sajandil ei jäänud Ungari Venemaa mõjudest puutumata. Ungarlased on ka ainsad, kellel on keskajast alates pikk riikluse traditsioon, mis küll katkes 16. sajandil Türgi ja hiljem Austria impeeriumi vallutustega. Oma riik on tänapäeval ainult kolmel soome-ugri keelt kõneleval rahval (eestlased, soomlased ja ungarlased). Rahvaste nimekiri: Eestlased, liivlased, vadjalased, isurid, soomlased, karjalased, vepslased, ingerisoomlased, saamid, mordvalased, marid, udmurdid, komid, ungarlased, handid, mansid, neenetsid, eenetsid, nganassaanid, sölkupid. 6. Rahvaluule uurimismeetodeid, rahvaluule uurimine Eestis 19.-20. saj (E.Laugaste) Uurimismeetodid: kogumine, kirjapanemine, talletamine, analüüsimine, väljaandmine. Rahvaluule uurimine 19.-20. sajand: 1830-ndail alustas Õpetatud Eesti Selts, mis tegeles rahvaluule kogumise ja uurimuste ning publikatsioonide avaldamisega. F. R
võib mordvalasteks nimetada. Kõige tugevam on praegu vaieldamatult udmurdi kirjandus ja kultuur. Aga iseloomult on nad suhteliselt leplikud ja mitte väga võitlejad. Kõige julgemad ja kõige võitlevamad on marid. Aga miskipärast nende kunst ja kultuur jääb võibolla alla... Väga andekaid inimesi on mordvalastel. Võtame kas või ajaloost kaks suurt võitlejat: Nikon, kes tegi usureformi, ja tema vihane vastane Avvakum. Mõlemad olid mordvalased. See näitab, et vene kultuuris on nende osa nii tohutu olnud nagu tatarlaste osa näiteks. Väga iseseisvad on komid, kõige osavamad ja intelligentsemad võibolla. Aga nende olukord ei ole väga kiita, sellepärast et nad olid ühed esimesed, kes ristiusustati pärast karjalasi sattusid nad Novgorodi mõjusfääri. Iga rahvas on isemoodi, aga ma arvan, et nendel neljal või viiel rahval on siiski perspektiiv ellu jääda. Kõik oleneb sellest, kuidas impeerium edasi toimib ja käitub
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
