Fifth level seelik Kahar seelik ilmus Eesti talunaise rõivastusse ühevärvilisena, kuid muutus 18.saj. keskpaigast alates järkjärgult pikitriibuliseks. Varasemad pikitriibulised seelikud tehti ostetud või mõisakangrute kootud kangast. Hiljem hakkasid talunaised ise seelikukangaid kuduma ja seelikute triibustik omandas paikkondlikke erinevusi (Kaarma, Voolmaa 1981). Tori pikitriibulised seelikud on eriilmelised. ERMi kogudes on rohkesti nii pealisseelikuid (piduseelikud) kui ka alusseelikuid (tööseelikud). Pealisseelikud on kirkamad ja mitmevärvilisemad. Alumised seelikud on enamasti kahevärvilised. Teadaolevalt kanti ikka mitut seelikut üksteise otsas, et tüsedam ( loe: ilusam) välja näha. Pealmine seelik oli volti pressitud (kuumade leibade vahel) ja voldiharjade vahe oli 2,5 3 cm (Kaarma, Voolmaa 1981). Värvidest domineerivad madarapunane (varasem) ja erksad punased
tagamisse ning eestlus jääb tahaplaanile. Monokultuurne riik on tänapäeva normaalsus, mis annab indiviidile eneseteostusvõimaluse sobivaimas keskkonnas, aga pärsib Eesti rahvusriigiks olemist, kuna võõrriikidest tulijad toovad kaasa oma tavad ja kombed, mida siin juurutatakse. Lõpptulemusena eesti ja teiste rahvuste kultuurid segunevad ning eestluse säilitamise peab seadma eraldi eesmärgiks. Meie kultuuri väärtustamise nimel avati 1. oktoobril 2016. aastal külastajatele ERMi uhke hoone. Tegu on etnoloogilise suunaga eesti kultuurile keskenduva muuseumiga. Sarnased muuseumid on paljudel riikidel, näiteks Suurbritannial British Museum, ja see on rahvusriigi oluline komponent. Rahvusmuuseum näitab, et riigis peetakse lugu kultuurist ja selle säilitamisest, rahvuse ajaloo kajastamisest ning traditsioonide tutvustamisest. Eesti Rahva Muuseum aitab meie kultuuril särada ning on sõnumiks maailmale, et olles monokultuurne riik, tähtsustatakse siin eestlust.
Modernismi mõiste, üldisel., tähtsamad avaldumisvormid. Modernism= pr moderne=uudne, nüüdisaegne . Modernism on 19. saj lõpu ja 20 saj kirjanduse, kunsti ja muusika uuenduslikkust taotlevate loomepõhimõtete ühisnimetus. Modernistid ülistavad kõike moodsat, uudset, kaasaegset. Paljud kirjanikud süvenesid oma isiklikku maailma- mälestustesse, kujutlustesse, unenägudesse. Nad uurisid inimhinge kõige varjatumaid soppe: alateadvust ning instinkte. Peamine oli autori subjektiivete tõdede ja arusaamade väljendamine. Modernistid otsisid inimtunnete peeni varjundeid, lõid fantastilisi sümbolkaraktereid, püüdsid ühendada reaalsust ja irreaalsust. Pöörasid suurt tähelepanu stiilisele küljele. Suundumused: *sümbolism(kreeka k=märk, tunnus)-tegelasteks mingite inimlike omaduste sümbolid .*futurism(lad.k futurum=tulevik)-vanade kaultuurtaritraditsioonide hülgamine. Ermi Hiir"armulaul". *ekspressionism (lad. Expressionism=välje...
Toompeal. Kuid järgmisel hommikul, s.o. 22. juunil, lehvis sini-must-valge lipp siiski taas omal kohal. Lõplikult kõrvaldati see sealt Eesti NSV moodustamise ning Nõukogude Liitu inkorporeerimisega 6. augustil 1940. aastal. Peale esimese sini-must-valge lipu pühitsemise 50. aastapäeva tähistamist 1934. aastal, anti ajalooline lipp EÜSi poolt Eesti Rahva Muuseumi hoiule, kuna seal suudeti lipule tagada paremad hoiutingimused. Praegu asub ajalooline sini-must-valge lipp taas ERMi hoidlas. Avalikult eksponeeritakse teda ainult EÜSi üldkoosoleku loal ning Seltsile väga olulistel tähtpäevadel. Lipu heiskamise aeg . Riigilipu heiskamise päevad (lipupäevad) on: 1) 3. jaanuar Vabadussõjas võielnute mälestuspäev 2) 2. veebruar -Tartu rahulepingu aastapäev 3) 24. veebruar -iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev 5)14. märts - emakeelepäev 6) 9. mai Euroopa päev 7) maikuu teine pühapäev - emadepäev 8) 4. juuni Eesti lipu päev 9) 14
Komiteesse kuulusid Euroopa Ühenduse riikide keskpankade presidendid, Rahvusvaheliste Arvelduste Panga tollane peadirektor Alexandre Lamfalussy, Taani majandusprofessor Niels Thygesen ja Banco Exterior de España tollane president Miguel Boyer. Komitee töö tagajärjel sündinud Delors'i aruandes tehti ettepanek, et majandus- ja rahaliit loodaks kolme eraldiseisva järjestikuse etapina. Esimene etapp oli aastatel 1990-1993. Selle käigus tugevdati ERMi (1979. aastal Euroopa rahasüsteemi osana käivitunud valuutakoridor Vahetuskursi Mehhanism) süsteemi ning kaotati liikmesriikides kehtinud piirangud kapitali vabale liikumisele, pangandustegevusele ning valuutade konverteerimisele. Teine etapp oli aastatel 1994-1998 (pidi esialgu lõppema 1996.aastal). Selle alguses tegevust Euroopa Rahainstituut (European Monetary Institute EMI) peakorteriga Frankfurdis, mille presidendiks nimetati prantsuse rahandusteadlane Alexandre Lamfalussy
Õppematerjal II kooliastme loodusõpetuse tundide läbiviimiseks. Janne Änilane Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi klassiõpetaja. Kobras Kobras on Eesti põlisasukas, kes poolteist sajandit tagasi liigse küttimise tagajärjel siit kadus – viimased andmed aastast 1841 – ja sajandi jagu hiljem (1957) taas meie jõgedele asustati ning samal ajal ka ise kagu poolt sisse rändas. Ta on jõudsasti levinud ja paiguti väga arvukas, ning seetõttu sattunud pahuksisse nii metsa- kui ka põllumeestega: tema hingele pannakse rohkesti pahandusi. Ent looduses on just kobras see, kes loob soodsaid elutingimusi paljudele teistele. Välimus Koprad on suured närilised: pikkus kuni 1 meeter, mass 30 kg. Keha on jässakas. Tagajäsemete varvaste vahel on ujunahk, esijäsemetel ujunahka ei ole. Tagajäseme teise varba küüs on kahestunud, moodustades omamoodi hargi. See võimaldab loomal karvu harjata ning välisparasiite eemaldada. Sukeldudes tõmbuvad kõrvalestad pikisuuna...
saabus värvikolmikule Eestis pikk, pilkane öö. Välismaal elas Eesti lipp avalikult siiski edasi. Peale esimese sini-must-valge lipu pühitsemise 50. aastapäeva tähistamist 1934. aastal, anti ajalooline lipp EÜSi poolt Eesti Rahva Muuseumi hoiule, kuna seal suudeti lipule tagada paremad hoiutingimused. 1940. aastal keelustas nõukogude võim EÜSi tegevuse. Seltsi eestseisuse liikmed otsustasid päästa rahvale nii tähtsa lipu. 1940. a. augustis vahetati originaallipp ERMi varakambris duplikaadi vastu ning Seltsi esimehe Karl Auna eestvõttel maeti ajalooline lipp Viljandis maa sisse. Kartusest, et lipp pole piisavalt niiskuskindla kasti sees, toodi see 1942. a. juulis peidupaigast välja. Algul kavatseti ajalooline lipp muuseumi tagasi viia, kuid siiski otsustati ära oodata selleks sobivam aeg. 27. juulil 1943. aastal peitis Karl Aun piisavalt turvaliselt pakitud ajaloolise lipu koos muude EÜSi
Välismaal elas Eesti lipp avalikult siiski edasi. Peale esimese sini-must-valge lipu pühitsemise 50. aastapäeva tähistamist 1934. aastal, anti ajalooline lipp EÜSi poolt Eesti Rahva Muuseumi hoiule, kuna seal suudeti lipule tagada paremad hoiutingimused. 1940. aastal keelustas nõukogude võim EÜSi tegevuse. Seltsi eestseisuse liikmed otsustasid päästa rahvale nii tähtsa lipu. 1940. a. augustis vahetati originaallipp ERMi varakambris duplikaadi vastu ning Seltsi esimehe Karl Auna eestvõttel maeti ajalooline lipp Viljandis maa sisse. Kartusest, et lipp pole piisavalt niiskuskindla kasti sees, toodi see 1942. a. juulis peidupaigast välja. Algul kavatseti ajalooline lipp muuseumi tagasi viia, kuid siiski otsustati ära oodata selleks sobivam aeg. 27. juulil 1943. aastal peitis Karl Aun piisavalt turvaliselt pakitud ajaloolise lipu koos muude EÜSi reliikviatega oma Põhja-Tartumaal, Kõola külas asuvasse
Kaarle Krohn (sõnastas põhiseisukohad). Walter Anderson. 20. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud sellega kaasnesid? 20. saj. Teadusharude vahele tekkis täpsem piir, kujunesid eraldiseisvad suunad nagu folkloristika, arheoloogia, etnograafia (varasema segunenud ja üldisema asemele). 1919 asutati Tartu ülikoolis Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool (professorid Walter Anderson ja M.J Eisen). 1927 Eesti Rahvaluule Arhiiv – ERMi allüksus Hurda kogude tarvis. 21. Kes oli W. Anderson ja kuidas toimib tema kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus? [E.-H. Seljamaa artikli põhjal]. Walter Anderson oli geograafilis-ajaloolise meetodi järgija, kes kutsuti Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule esimeseks professoriks kus ta töötas 1920- 1939. Üks geograafilis-ajaloolise meetodi ideedest oli jälgida erinevate rahvaluule lugude teisenemist läbi aja. Siinkohal tuli appi Andersoni enesekontrolliseadus,
tavaliselt puder või supp. 19. sajandi lõpul nihkus kõige tugevam toidukord õhtult lõunale, 20. sajandi alguseks oli lõunaks sooja söögi valmistamine peaaegu üldiseks muutunud. Pudrupäevad olid 19. sajandil ja veel 20. sajandi alguses kesknädalal ja laupäeviti, pudrupäevadele lisandus siis ka mulgi puder ja ka kartuli puder. Eesti Rahva Muuseumi (ERM) poolt korraldatud uurimusretkedel on kogutud mitmeid mulgi pudruga seotuid andmeid. Näiteks kirjeldatakse ERMi poolt kogutud materjalides talutoitudest aastal 1900, et taludes on kindel kord teha kartulitanguputru ikka kolmapäeviti ja laupäeva õhtul. 19. ja 20 . sajandi vahetusel oli taludes mitmel pool kesknädalal ja laupäeval peatoiduks kas tangu- või kartulipuder või paksud kapsad (mulgi kapsad). Et enamik suuremaid talusid olid sellel ajal Mulgimaalt tulnud peremeeste käes, siis oli ka arvatavalt enamike talude toidujaotus pärit just Mulgimaalt.
giphogod. Esimesi kasutatakse eelkõige esivanemate kultuse talitustel ja pealiku trooniõnnistamise tseremooniatel, teisi noorukite initsiatsiooniga seonduvalt, kolmandad on pealikute maskid. Samu maske esineb ka vähendatud kujul; neid puust või elevandiluust valmistatud väikemaske nimetatakse ikhokodeks ja kantakse kaelas Lobi rituaalsed puuskulptuurid Lassie külas. Ghana 2003. TANTSUEHE: Niinest ja taimekoorest rõivakaunistus negbe, mida ERMi kataloogis nimetatakse millegipärast lehvikuks. Mangbetu naised kandsid negbet rituaalsete tantsude ajal tagumiku peal.
na — 16. saj setumaalt Pihkvamaale ümberasunud, 1901 olid enamikus venestu- nud. • Soome etnograaf Heikel • Eesti Kirjameeste Selts • Eesti Põllumeeste Selts • Eesti Üliõpilaste Selts • Eesti Rahva Muuseum (1909, juhtiv roll Oskar Kallasel ja Kristjan Raual) 4.2 Etnoloogia kui teadus Eestis 4.2.1 Eesti Vabariik Iseseisva teadusena sai nimeks etnograafia ja eraldus selgelt folkloristikast ja usundi- loost. Soomlane Ilmari Manniken kutsuti 1922 ERMi direktoriks. Ta oli ka lektor TÜs. Manniken’il oli mitmeid teeneid Eesti etnoloogia arengus: • kasvatas üles I professionaalse etnograafide põlvkonna, • pani uurimisele teadusliku aluse • rajas laialdase korrespondentide võrgu • rajas ERMi käsikirjalise arhiivi 1925. a-st hakkas ilmuma I etn. väljaanne ”ERMi aastaraamat”. Ferdinand Linnus (1895–1942) — ERMi direktor aastast 1929. Gustav Ränk — I TÜ etnograafia professor.
kõrge ja 30 cm pikk, ahenevate otste ja linase labasest riidest voodriga. 11 Pikk-kuub tehti nii pikk, et seelik jäi selle alt umbes 10 cm ulatuses paistma. Peakatted Neiud käisid veel 19. sajandi esimesel poolel ja keskpaiku paljapäi. Juuste kooshoidmiseks ja ühtlasi peaehteks kandsid nad võrukujulist pärga. 19. sajandi esimese poole ja keskpaiga neiurõivastuse juures kanti ühtlase laiusega võrupärgi, mille kõrgus oli ERMi kogude põhjal umbes 6,5-8,5 cm. Järvamaal kaeti pärg mitmevärviliste riidelappidega, üldine oli aga, et pärg kaeti (s.t tõmmati piki võru) tollele ajale iseloomuliku lillelises koemustris siidlindiga. Eelistati sooje punakaid-roosakaid toone, kasutati ka kollakaid ja õrnsiniseid ning rohelisi pärgi. 19. sajandi alguse võrupärgadele pandi sageli lisaks kattelindile ka äärekaunistus - punasel alusel kitsas kardpits või erinevas toonis kitsas siidpael
kunstikogu Mikkeli muuseumis, eesti 20. sajandi modernistliku kunstniku Adamson-Ericu loomingut tema isikumuuseumis ning eesti kunsti 18. sajandist tänapäevani Kumu kunstimuuseumis. Pärast Noor-Eesti suurt kunstinäitust Tartus 1910. aastal hakati arutama alusepanekut eesti kunsti muuseumile. Mõtte algatajaks oli ka Eesti Rahva Muuseumi asutamisel olulist rolli mänginud Kristjan Raud. Esialgu plaanitigi avada ERMi kujutava kunsti osakond, kuid põlvkondade vaheliste arusaamatuste tõttu jäi mõte mitmeks aastaks soiku. Uuesti tõstatas küsimuse 1913. aastal kodumaale naasnud ning Eesti Kunstiseltsi etteotsa asunud Ants Laikmaa. 4. detsembril 1915 tulid Tallinnas kokku kunstnikud ja ühiskonnategelased ning hääletasid üksmeelselt ERM Tallinna osakonna asutamise poolt. Alanud I maailmasõja tõttu toimus osakonna pidulik asutamine 15. aprilli 1918. Pooleteise aasta pärast otsustati
Kuna 80-ndatel oli bände ja soliste juba niivõrd palju, olin sunnitud tegema oma valiku ja kirjutama enda arust kuulsamatest ja parematest tegijatest. 5 1. Eelnenud kümnendid eesti muusikas Arvates, et muusikast ülevaate andmisel on tähtis ka kerge eellugu ja ülevaate andmine eelnevatest aastakümnenditest, üritangi seda Anne Ermi raamatu ,,Polkast rokini 2", lehekülgede 8-13 abil teha. 1.1. Kujunemine Eesti levimuusika hakkas kujunema euroopa ja ammerika muusikaliste eeskujude najal. Kahel esimesel aastakümnel kõlas Eestis peamiselt välismaise päritoluga levimuusika. Oma oli vaid arranzeering esitajate tarbeks. (Erm 1989, lk 8) 1.2. Kahekümnendad aastad Kahekümendatel aastatel tegutses Eestis tosina jagu korralikku tantsuorkestrit. Kuulsaim neist
tudengid ning stipendiaadid reisisid mööda Eestit ringi ning kogusid esemeid ning rahvaluulet. Otsustati aga kohe muuseumi asutamise juures, et arheoloogilisi leide ei koguta, sellegipoolest kogunes neid iseenesest. Õpetatud Eesti Seltsi tegevus muuseumikogudena ning muude kogude tegevust hääbus. Kui rääkida arheoloogiakogudest, siis tekkis uus kollektsioon Tartu Ülikooli Arheoloogiamuuseum, mis tekkis arheoloogia kabineti ümber ning sinna deponeeriti ÕESi kogud, ERMi Tallinna osakonnast oli seal leide ning ka mujalt. Arheoloogia kabinetti tekkis terve muuseum ning kiiresti valmis neist ka ekspositsioon. Eestimaa Kirjanduse Ühingu Muuseum (endine Provintsiaalmuuseum) 1930. aastatel uuendati seal ekspositsiooni ning põhimõte muutus, kui enne olid nad jaotunud temaatika alusel, siis nüüd jaotati need kronoloogiliselt. Esemetes ega kogudes erilisi muutusi ei toimunud. Ainelise kultuuri uurimise allikad: Esemed ise, kirjalikud allikad, graafilised
Nõukogude ajal. Allikatele ka hea ligipääs ja võimalus soodsatel tingimustel töötada. Korrastustööd, koolitatud arhivaaride kaadri loomine. 1930. aastateks TÜ-s ka arhiivinduse kursused tulevastele arhivaaridele ja ajaloolastele. Rahvastikuajaloo uurimise jaoks olulised perekonnaseisu dokumenteerivad allikad. Perekonnaseisu aktide arhiiv Kohtu- ja Siseministeeriumi juures. Vabadussõja Ajaloo Komitee arhiiv Kaitseministeeriumi juures. Eesti Kultuurilooline Arhiiv 1929 ERMi juures. Samuti linnaarhiivide korrastamine Tallinnas, Tartus Pärnus ja Narvas. 1935 Eesti Arhiivinduse seadus, määras kuidas arhiivimaterjalid arhiividesse koondada ja millest moodustub rahvusliku arhiivi fond. Ehitati üles arvestades juhtivate arhiivi maade kogemusi. Organisatsioon, ajaloo seltside võrgustike kujunemine. Oluliseks 1920. aastatel TÜ õppejõudude asutatud Akadeemilise Ajaloo Selts, mis haaras üliõpilasi ja ajaloohuvilisi ka väljast poolt ülikooli
20 lastele seletada. Alguses oli tagasiside hea, 1973 hakati seda programmi kritiseerima, eelkõige konservatiivsed inimesed ja kristlikud: filmiseeria õõnestab USA laste moraali, patrotismi ja eetikat. Selleks, et lapsed õpiksid ära ameerikaliku maailmavaate, omandavad nad ,,lihtsalt maailmavaate". Eesti. Samal tehti ka Eestis etnograafilisi filme. Praktiliselt ainult tänu sellele, et ERMi direktoriks oli Aleksei Peterson (1931) hästi jõuline natuur. Muuseumis filmitegemine (tollal) oli väga eriline. Ainult need võisid NSVL filme teha, kellele oli selleks õigus antud (Tallinnfilm). Ta oli näinud, kuidas Soomes oli tehtud etnograafilisi filme. Isiklikul vastutusel hankis poollegaalselt ERMi filmikaamera ja sai Tallinnfilmist filmiotse, mis neile enam ei kõlvanud sahkerdas kõik vajaminevad asjad. Võttis muuseumile palgale
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse = General linguistics Ilona Tragel [email protected] Lossi 3 324 / T 12-13 Eksamile pääsemiseks vajalik iseseisvate tööde positiivne sooritus Moodle'i keskkonnas Fred Karlsson "Üldkeeleteadus" (Tallinn 2002) 8.09.2010 Mis on keel. Maailma keeled Taustamõisteid · Üldkeeleteadus (ingl k - general linguistics) · Keeleteadus e lingvistika Mis on keel? Karlsson 2002, lk 15: Keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keelelise ehk verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena ja mis on loomuliku arengu tulemus (nt eesti keel. inglise keel). Tehiskeel on inimese poolt loodud keel mingi (konkreetse eesmärgi) täitmiseks (nt. ...
4 Tallinna Keskraamatukogu esimene direktor (oli ligi 30 a), tema juhtimisel kujunes Tln KRK tõeliseks avalikuks raamatukoguks ja avalike RKde võrgu keskuseks. ERÜ üks loojatest, juhataja. Ajakirja Raamatukogu toimetaja Richard Antiku osa eesti raamatukogunduses Aastatel 19271942 ERMi arhiivraamatukogu juhataja. Koostas rahvusbibliograafia väljaanded "Eesti raamatute üldnimestik 1918 1923" ja "Eesti ajakirjandus 1766 1930", samuti avaldas olulisi erialaseid raamatuid ja artikleid. KaljoOlev Veskimägi eesti raamatukogunduse uurijana Raamatukogunduse õppejõud, osalenud Raamatukoguhoidja käsiraamatu koostamisel. Veskimäe
730 E 12.10.2001 18.03.1980 must Kuusiku alev sünd.30.06.97 Rapla vald kollane Gen.eksp. Raplamaa ERMI 3563E tel.5279557 nr. 304 UELN 24.06.1988 Eero Esnar 24.01.2003 must 233002100444597 mõõtmed puuduvad VUHTI 136E TÕURAAMAT PÕLVNEMINE
“Happy Days are Here Again”, mille pealkiri on autoril valitud kindla tagamõttega mitme- tähenduslik, viidates formaalselt küll ühele tolle ajastu populaarsetest tantsulugudest (Milton Ager, “Happy Days are Here Again”), kuid juhtides tähelepanu ka asjaolule, et nõukogude aeg oli meid õpetanud ridade vahelt varjatud tähendusi otsima. Antud juhul ilmselt lootust nii rahvale kui džässile saabuvast uuest, vaba ja loomulikku arengut võimaldavast ajastust. 1984. aastal ilmus Anne Ermi kirjutatud lühikroonika vormis “Polkast rokini” (kordustrükk “Polkast rokini 2” 1989), mis vastab täiesti oma pealkirjale, käsitledes lühidalt kõiki tuntu- maid 1980. aastatel tegutsenud leviansambleid. Paaril leheküljel on ka väga üldist teavet seoses meie tolle aja džässmuusikutega, kordustrüki sissejuhatuses käsitletakse lühidalt ja väga pealiskaudselt sõjaeelset aega. Siin esineb mitmeid ebatäpsusi nimede kirjutamisel. 1999
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
