Metoodika: Selleks, et määrata prisma konstanti tuleb ühele sirgele märkida võrdsete vahekaugustega kolm punkti A, B ja C. Seejärel tuleb mõõta lõikude AB, AC ja BC pikkused. Esmalt asub instrument punktis A ja prismad punktides B ja C. Seejärel asub instrument punktis B ning prisma punktides A ja C. Tulemused: Elektrontahhümeetri kõrgus punktis A=1,564m. Elektrontahhümeetri kõrgus punktis B= 1,422m. Kõrgus prisma keskkohani punktis C= 1,582m. AB= 42,951m BC= 40,056m. AC= 82,978m. Prisma konstant: k=AC-(AB+BC) k=82,978-(42,951+40,056)=-0,029
ette suunatud kohevusega. Soengurull asetatakse juuksesalgu otsa. Soengurull keeratakse enda poole pea suunas. Rulli keeramise aegu pingutatakse juuksesalku ühtlaselt näo poole. Rullinõelaga kinnitatakse soengurull. Teise, kolmanda ja neljanda rea rullide keeramisel külgede peal asetsevad soengurullid vertikaalselt. Teise rullirea keeramine: Teise rulliritta keeratakse neli soengurulli. Eraldatakse teine rulli mõõdu järgi juuksesalk paremalt külje poolt kuni esimese rulli keskkohani (A-teljeni). Juuksesalk kammitakse läbi ja pingutatakse risti peanahaga. Salgu otsa asetatakse soengurull ja keeratakse pea poole ning kinnitatakse rullinõelaga. Eraldatakse kolmas rulli mõõdu järgi juuksesalk paremalt külje poolt alates juuksekasvupiirist kuni keeratud soengurullini. Keeratakse soengurull. Eraldatakse neljas rulli mõõdu järgi juuksesalk vasaku külje poolt kuni esimese rulli keskkohani (A-teljeni). Juuksesalk kammitakse läbi ja pingutatakse risti peanahaga.
Kapsaliblikas väikekapsaliblikas Pieris rapae · tiibade põhivärv valge · tagatiibade alakülg pole soonte kohalt hallikalt tolmunud · eestiiva tipul väike hallikas laik · eestiiva pikkus alla 27 mm suurkapsaliblikas Pieris brassicae · eestiiva tipul suur must laik, mille serv ulatub tiiva välisserva keskkohani · eestiiva pikkus üle 27 mm Suur kapsaliblikas ehk Pieris brassucae Tema alustab lendamist juba maikuust. Kapsaliblikas on valgete tiibadega, mille eestiibade tipud on mustad (emasel kaks laiku) ja alakülg on tiibadel kollakas. Suvel kasvab üles kaks pesakonda. Röövikud kahvaturohelist värvi. Nad on kapsa tuntuimad vaenlased. Peale suure kapsaliblika leidub meil ka väikest kapsaliblikat. Kapsaliblikatega on sarnased naeriliblikad
üürikest elumängu.Samal ajal võis ta olla unistaja ja hüsteerik, kes soovis oma surma, või terane arvestaja, kes tahtis teadlikult ja külmavereliselt Harryt endasse armuma panna.Hermine pani Harryt täitma kõiki tema soove, väites sellega, et nad vajavad üksteist, mis viis Harry Hermine tapmiseni. 8.) Teose sõnumiks on see,et maailma tuleb näha ka läbi teiste silmade , mitte ainult enda omade. 9.Proosa, romaan 10.) Arvan et raamat oli huvitav kuni keskkohani, sest lõpuks hakkasid samad emotsioonid ja read korduma ning kõik muutus igavaks. Mõte ei saanud eriti lennata, sest kõik oli liiga sünge.
või kaitsevad neid ogad ja karvad. Naeriliblikas tiibade põhivärv valge tagatiibade alakülg on soonte kohalt laialt hallikalt tolmunud eestiiva pikkus alla 27 mm Väike-kapsaliblikas tiibade põhivärv valge tagatiibade alakülg pole soonte kohalt hallikalt tolmunud eestiiva tipul väike hallikas laik eestiiva pikkus alla 27 mm Suur-kapsaliblikas eestiiva tipul suur must laik, mille serv ulatub tiiva välisserva keskkohani eestiiva pikkus üle 27 mm Lapsuliblikas tiibade põhivärv kollane või kollakasvalge eestiib teritunud tipuga iga tiiva keskkohal üks punakas täpp Päevapaabusilm ees ja tagatiivad on pruunikaspunased iga tiiva tipul suur silmlaik Päevapaabusilm. Päevapaabusilm. Koerliblikas tiibade põhivärv pruunikaspunane tagatiibade tagaserval rida siniseid laike eestiibade eesserval vaheldumisi kollakad ja mustad laigud,
Konna ja kapsaliblika ontogenees Konna areng viljastumisest surmani: 1. Päev 1 Kudu e. muna. 2. Päev 3-4 Vastkoorunud kulles. 3. Päev 4-6 Konnakulles välislõpustega, toimub uimekurdude ja välislõpuste sugenemine. 4. Päev 6-9 Konnakullese välislõpuste suurima arengu staadium. 5. Päev 9 Konnakulles siselõpustega. 6. Päev 12 Konnakulles kopsudega, toimub välislõpuste kadumine ja kinnitumiselundi taandarengu staadium. 7. Päev 70 Konnakulles tagajalgadega. 8. Päev 84 Konnakulles esi-ja tagajalgadega, toimub lõpusekaane rebenemine ja eesjäsemete vabanemine, suuaparaadi ümberkujunemine ja eesjäsemete vabanemine. 9. Päev 84+ Veest kuivale siirdumine. 10. Päev 84+ Noor konn. Viljastumisest : Sigimiseks siirduvad ka maismaal elavad liigid veekogusse. Sarnaselt kaladega on ka enamikul konnadel kehaväline viljastumine - see toimub kudemisperioodi...
taignaks. 2. Kummuta taigen kergelt jahuga kaetud pinnale ja sõtku õrnalt, kuni see on sile. Vormi taigen palliks ja tee kolmveerandit taignat läbilõigates keskele sügav rist. Ava taignaosad ja rulli taigen nii, et keskkoht jääks paksemaks kui ääred. Pane ülejäänud või taigna keskele, keera lahtised osad peale ja suru servad kinni. Rulli taigen 40x20 cm suuruseks nelinurgaks, nii et või välja ei imbuks. Keera alumine kolmandik taignast üles keskkohani, siis keera ülemine kolmandik selle peale. Suru servad kokku, keera taigent veerandi pöörde võrra. Kata toidukilega ja jahuta külmikus 20 minutit. 3. Korda rullimist ja jahutamist külmikus 6 korda. 4. Kata toidukilega ja enne kasutamist jahuta 30 minutit. Küpsetatakse tavaliselt 230°C juures. Lehttaigen peaks küpsedes kerkima umbes kuuekordseks oma algsest kõrgusest. Täidise valmistamiseks vajuta feta juust kahvliga peeneks.
Laudjalaius, ll - puusanukkide külgmiste punktide vahe; Rinna ümbermõõt, rü - sedelgavöö kohalt vertikaalsetelt üle turja; Kämbla ümbermõõt, kü - kämbla kõige peenemast kohast; Pea pikkus, pp - kukla kõrgemaist punktist ninaluu tipuni; Pea sügavus, ps - silmade vahelt lõuapära kaugeima punktini; Rinna pikkus, rp - õlanukist viimase roide tagumise punktini; Kaele pikkus, kp - kõrva aluselt abaluuharjani keskkohani; Eesjalapikkus, ejp - küünarnuki kõrgemaist punktist mõõtepinnani; Küünarvarre pikkus, kvp - küünarnuki kõrgeimast punktist hernesluuni; Kämbla pikku, käp - hernesluult sõrgatsliigese keskkohani; 6 Sõrgatsi pikku, sp - sõrgatsiliigeste keskelt piirdeni. 7 3. Eesti hobuste arvukus
,,Kord võisin ma teda õhtu läbi silmitseda..." Stepihunt ei olnud palju endasuguseid näinud, sest muidu oleks ta elu ka muretum olnud. Kontserdil ta nägu ühte samasugust Stepihunti, kes tundus isegi veel rohkem endassetõmbununa. Ta võis praktiliselt oma peegelpilti näha seal, kuid tal ei tekkinud üleüldse mingit tunnet, nagu oleks Stepihundiks olemises midagi halba. Talle tundus see huvitav ja haruldane. Arvan et raamat oli huvitav kuni keskkohani, sest lõpuks hakkasid samad emotsioonid ja read korduma ning kõik muutus ebahuvitavaks. Mõte ei saanud eriti selles raamatus lennata, sest kõik oli liiga sünge ja painav. Nn ülerea lugemist ei saanud ka teha, sest vaja oli just tähele panna neid tundmusi ja hetkeelamusi.
Rattad peavad pööramise ajal veerema ilma libisemiseta. Vastasel juhul oleks pööret raske sooritada ja rehvid kuluksid kiiresti. Seepärast on vajalik, et rataste geomeetrilised teljed ristuksid igal hetkel ühes kohas, punktis 0, mida nimetatakse pöördekeskmeks. Kui autot pöörata ümber punkti 0, veerevad kõik rattad mööda ringjooni, paiknedes puutujasihiliselt. Rataste pöörderaadiused on aga rataste sihtidega risti. Kaugust pöördekeskmest juhtsilla keskkohani nimetatakse auto pöörderaadiuseks. Rataste sellise asendi tagamiseks on käändhoovad koos rööpvarda ja silla talaga paigaldatud selliselt, et nad moodustaksid trapetsi mida nimetataksegi roolitrapetsiks. Sillanurk ehk sama telje silla reguleerimine - antud mõõt näitab erinevust ühe ratta asendis teise suhtes sõiduki pikitelje ristjoonel. Sillanurka mõõdetaksesõiduki esi- ja tagasillal, kuid tagumist sillanurka ei tohi segamini ajada aksiaalsurvenurgaga.
seotud tsüklonite moodustumise ja liikumisega. 5 Kihtsajupilved tekivad sooja frondi ees, kui soe õhk liigub külmale õhule vastu ja tõuseb selle õhumassi kohale. Sooja õhu temperatuur alaneb, veeaur kondenseerub ja tekivad pilvevallad pikkusega mitusada või mõnikord isegi tuhat kilomeetrit. Pilved algavad 300 400 km kaugusel sooja frondi ees ja ulatuvad sügavuti tsükloni keskkohani. Nende alumine piir algab tavaliselt 20001800 m kõrguselt ja alaneb koos sooja frondi laskumisega kõrguseni 100200 m ja isegi madalamale. Kihtsajupilved tekivad ka aeglaselt liikuva külma frondi taga. Külm õhk liigub sooja õhumassi suunas ja soe õhk kerkib külma õhu kohale. Sooja õhu temperatuur alaneb, veeaur kondenseerub, ja tekib pilvede ala
Keemilise loki rull asetatakse juuksesalgu otsa. Keemilise loki rull keeratakse pea suunas enda poole. Rulli keeramise aegu pingutatakse salku ühtlaselt näo poole. Keemilise loki rull kinnitatakse kummiga. Teise rullirea keeramine: Teise rulliritta keeratakse kaks keemilise loki rulli. Eraldatakse teine juuksesalk rulli mõõdu järgi parema külje poolt kuni esimese rulli keskkohani (A-teljeni). Juuksesalk kammitakse läbi ja pingutatakse risti peanahaga. Juukseotste kaitsepaberasetatakse juuksesalgu otsa ja keeratakse keemilise loki rull ning kinnitatakse kummiga. Eraldatakse kolmas juuksesalk rulli mõõdu järgi. Salku eraldatakse alates esimesena keeratud rulli keskkohast ( A-teljest), liikudes vasaku külje poole juuksekasvupiirini. Keeratakse keemilise loki rull.
Peale õpinguid (u 1460.aastatel) koos Filippo Lippiga hakkasid tema maalide naisenäod ta kunstnikukarjääri lõpuni sarnanema Filippo omadega. Filippo Lippi poeg Filippino Lippi õppis maalimist Botticelli stuudios. 15.saj lõpu poole avaldas Madalmaade maalikunst Firenze portreemaalile arvestatavat mõju, kuid naturalism oli harva nii julge nagu Botticelli freskodel portreed ja portree- tahvelmaalidel, kus portreteeritav oli tavaliselt kuni keskkohani ja taust oli kas ühevärviline või lihtne, peaaegu geomeetriline. Tema portreteeritavatel on samasugune mõtlik, kummituslik pilk nagu ta maalide väljamõeldud tegelastelgi. Botticelli oli esimene kunstnik kuni renessansi ajani, kes maalis end oma kunstiteosele. Botticelli maalid: ,,La Primavera (Kevad)" ,,Venuse sünd" ,,Korahi karistus" ,,Kristuse taganutmine" ,,Noor mees" (hea näide Botticelli inimeste kujutamisest portreedel)
Kuub oli kerge ja vaba lõikega, sageli õmmeldud siidist või atlasest. Kuue esiosa ei olnud vöökohalt läbi lõigatud, hõlmad olid alt laienevad. Seljaosa oli vööjoonelt läbi lõigatud, alumine osa alt laienev. Kuue varrukad olid pikad ja laiad, varruka peal oli lõhik, mis ulatus õlast randmeni. Lõhik oli kaunistatud paela ja nööpidega, ühel rõivakomplektil võis olla kuni 576 nööpi.Sageli olid osaliselt lahti jäetud ka kuue küljeõmblused. Kuub ulatus puusade keskkohani. Kuue peale võidi siduda lai siidist särpvöö. Ülerõivana kandsid mehed ¾ või täisringikujulist keepi või varrukatega mantlit, mõlema pikkus võis olla põlvini. Keebid ja mantlid olid kas karusnahkse voodri või kandiga. Jalatsid. Kõige rohkem kanti sääremarja keskkohani ulatuvaid lehterservadega saapaid. Saapa lehterservad olid alla pööratud ja kaunistatud pitside, batisti või sulgedega. Saabaste küljes olid kannused. Kingad olid kõrge kontsaga, neid
sooritada ja rehvid kuluksid kiiresti. Seepärast on vajalik, et rataste geomeetrilised teljed ristuksid igal hetkel ühes kohas, punktis 0, mida nimetatakse pöördekeskmeks. Kui autot pöörata ümber punkti 0, veerevad kõik rattad mööda ringjooni, paiknedes puutujasihiliselt. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 37 Rataste pöörderaadiused on aga rataste sihtidega risti. Kaugust pöördekeskmest juhtsilla keskkohani nimetatakse auto pöörderaadiuseks. Rataste sellise asendi tagamiseks on käändhoovad koos rööpvarda ja silla talaga paigaldatud selliselt, et nad moodustaksid trapetsi mida nimetataksegi roolitrapetsiks. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 38 Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 39 Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 40 Kuna roolitrapetsi määravad ära käändhoobade asendid ja pikkus, siis see ei ole reguleeritav.
Lisaks seinapalkidele vajatakse maja ehitamiseks veel 8...15 cm jämedusi peenpalke sarikateks, 5...7 cm jämedusi ümarlatte roovlattideks, poolpalke ehk lõhikuid põrandadeks, võib-olla ka katuseks. Lihtsam on ehitada, kui palkide diameetrid ei erine üksteisest enam kui 5...6 cm. Palgi läbimõõt mõõdedakse tema peenemast otsast või selle lähedalt tüve pealispinnalt, koore alt. Kui hoone seina pikkus palkide keskkohast keskkohani on 5 m, siis peab metsast valima vähemalt 5,8-m palgi Ümarpalkmajade ehitamiseks kasutatava materjali läbimõõt kõigub vahemikus 8...16 cm, tahutud palkide puhul on sobiv jämedus (enne tahumist) 22...28 cm. PLAKSEINA EHITAMINE Palkide paigaldamisel tuleb jälgida, et kõik nurgad kerkiksid võrdselt, selleks tuleb valida sobiva jämedusega palgid. Pealmise palgi tüveots asetatakse alumise palgi ladvaotsa kohale ja vastupidi.
Operaator Triin Roosimäe Pärast (m): Märkused: 1 1,932 2 1,934 3 1,934 Keskm (m) 1,933 Keskm (m) 1, 933 Antenni kõrgus: Väljas mõõtsime antenni kaldkõrguse vastuvõtja keskkohani. Antenni kõrguse arvutamiseks on meil vaja mõõdetud kaldkõrgust (S), antenni raadiust (R) ning antenni konstanti (C). Antenni kõrgus leitakse valemiga H= √ S 2−R2−C . Vastavalt välimõõtmiste lehele on antenni kaldkõrgus S= 1,933 m. Antenni kalibreerimisandmete leheküljelt saame antenni raadiuse R= 0,091 m ja antenni konstant C= 0,055 m. Antenni kõrguseks saame vastavalt eeltoodud valemile H= 1,876 m.
Austraaliasse ja Põhja-Ameerikasse on ta levinud inimese abil. Eestis on ta tavaline liblikas ning levinud nii kultuur- kui ka loodusmaastikul. Ta on küll Eestis levinud, aga mitte nii arvukalt kui teised selle perekonna liigid. Möödunud suvel oli 13 seda liiki minu kodukohas palju. Tiibade sirulaius on 4-4,8 cm. Tiibade põhivärvus on valge ja esitiibade tiputähnid ei ulatu katkematult välisserva keskkohani. Tagatiibade alakülg on ühtlaselt kollakas, kerge hallika äigega. Esitiibade ülaküljel on mustad tähnid emastel kaks ja isastel üks. Tagatiibade ülakülje keskosas on emastel ja isastel üks tähn. Väike-kapsaliblikas lendab põldudel, aias, jäätmaadel ja metsasihtidel. Väike-kapsaliblikas on sarnane naeriliblikaga. Röövikud toituvad ristõielistel taimedel ja kapsal. Vastandina suurele-kapsaliblikale on röövikud rohelised (varjevärvus)
jääl, siis auto läheb kergesti külglibisemisele.Selle vältimiseks kasut mõnedel autodel neg. külgnihet. ROOLITRAPETS Rattad peavad pööramisel veerema ilma libisemata,vastasel juhul on pööramine raskendatud ja rehvide kulu suur. Seepärast on vajalik,et rataste geomeetrilised teljed ristuksid igahetk nullpunktis. Nullpunkt tekib tagasilla telje läbiva sirge ja juhtrataste ristsirgete lõike punktis. Välimine 20 ja sisemine 23°. Kaugust pöörde keskmest juhtsilla keskkohani nim. pöörderaadiuseks. Rataste sellise asendi tagamiseks on käändhoovad koos rööpvarda ja sillatalaga paigaldatud selliselt,et nad moodustaksid trapetsi ja seda nim. Roolitrapetsiks.Millistest osadest koosneb roolitrapets.Pöördel,kurvisõidul peavad rattad liikuma ilma libisemata. Kuna roolitrapetsi määrab ära käändhoobade asendid, siis ei ole reguleeritav. Kuidas regul. kokkujooksu? ESITATAVAD NÕUDED Rehvide rõhk peab olema korras, rataste tasakaalustus,kuulliigendite
hilisgootikale tüüpilised. Ida poolne raesaal on laia vööndkaarega kaheks 8-osalise servjoonvõlviga kaetud võlvikuks jaotatud piklik ruum, mida põhja seinast valgustavad kolm akent, neist keskmine teistest kõrgem. Ilmelt lihtsad on raesaaliga külgnev endine köök ja kämmerei. Praeguse hoone koht on varem jagunenud erinevate ehtistega väiksemateks kruntideks. Nende baasil moodustunud, nüüdse idafassadi joonelt hoone keskkohani ulatunud esialgne raekoda hõlmas vaid I korruse kõige ida poolsemas varem mingi iseseisva ehitisena eksisteerinud ruumideploki ja selega läänes külgneva ruumi. Selle, praegusest poole väiksema raekoja lääne otsa all võis paikndeda 1333 mainitud kelder, sama hoone juurde kuulus arvatavasti ka esialgne kaaristu. Nüüdse pikkuse omandas raekoda 1372-74, mil seda kullassepa tänavani ulatunud juurdeegitisega täiendati. Uus ruumirikkam hoone oli ühekorruseline. Peafassaadiks
Pasiivmaatriksiga OLED Aktiivmaatirksiga OLED LED (Light Emitting Diode) - On kahte tüüpi LED-paneele: tavapärane (kasutades tavalisi LED) ja pinnale paigaldatud (SMD)paneel. Enamik välised ekraanid ja mõned sise-ekraanid on ehitatud üles eraldi paiknevatele LED’idele. Punased, sinised ja rohelised dioodid on pannakse gruppidena kokku moodustamaks täisvärvilise piksli (tavaliselt ruudu kujuna). Need pikslid on võrdsete vahedega ja on mõõdetud keskkohast keskkohani saavutamaks absoluutset piksli resolutsiooni. Plasma (Plasma Display Panels, PDP) – Plasmaekraan koosneb suurest hulgast klaaskihtide vahel asuvatest kambrikestest, mis on täidetud neooni ja kseooni seguga. Esiklaasi taga on läbipaistvad elektroodid, mis on kaetud kaitsva MgO kihiga. Kambrikeste taga on teisesuunalised elektroodid, mis võimaldavad kambrikesi ükshaaval adresseerida. Kambrikeste see on fosfor, mis on tänu lisanditele võimeline eraldama kolme põhivärvi (RGB) valgust.
Suurimaks energia tarbijaks on paneeli taga olev valgustus. LED (Light Emitting Diode) - On kahte tüüpi LED-paneele: tavapärane (kasutades tavalisi LED) ja pinnale paigaldatud (SMD) paneel. Enamik välised ekraanid ja mõned sise-ekraanid on ehitatud üles eraldi paiknevatele LED'idele. Punased, sinised ja rohelised dioodid on pannakse gruppidena kokku moodustamaks täisvärvilise piksli (tavaliselt ruudu kujuna). Need pikslid on võrdsete vahedega ja on mõõdetud keskkohast keskkohani saavutamaks absoluutset piksli resolutsiooni. OLED koosneb elektrit juhtivast orgaanilise materjali kihist, mis paikneb kahe elektroodi (anood ja katood) vahel. Neid materjale nimetatakse orgaanilisteks pooljuhtideks, sest omavad juhtivustasemeid isolaatorist juhini. Enamus tänapäevased OLED-id on kahekihilised ja baseeruvad järgneval skeemil: 1. Katood (-), 2. Kiirgav kiht, 3. Kiirguse eraldumine, 4. JuhNv kiht, 5. Anood (+).
Linnade suuru- sed olid vahemikus 5–50 tuhat inimest. Järgneval perioodil kuni 16. saj alguseni toimus lagunemine, kus algul tühjenes osa linnu, hiljem aga ka ülejäänud. Lagunemise põhjus ei ole siiamaani päris selge, arvatakse, et see võis olla seotud sõdade eest põgenemise ning maade väljakurnamisega. Maiade rahvaarvuks hinnatakse sel perioodil kuni kaks miljonit inimest. Maiade uurimine algas 1830ndatel aastatel. Kuni 20. sajandi keskkohani arvati, et maiad olid erinevalt Kesk-Mehhiko aladel elanud inimestest oma kultuuri tõttu väga rahuarmastav tsivilisatsioon. Dešifreeritud tekstid seda siiski ei kinnita. Tänapäeval on maiade külad küll olemas, aga seal ollakse kohal rohkem turgude ja muude sündmuste puhul. Tavaliselt on inimesed külade lähedal põllumaadel ja džung- lis. 59 Joonis 14.1: Meso-Ameerika tsivilisatsioonide tähtsamad kohad 14.1
(joonis 2). Emastel sugujalad puuduvad. Lisaks on isastel suhteliselt suuremad sõrad, emaste lakk on lamedam ja laiem kui isastel. Vähi pikkuseks loetakse tema keha pikkust nokisest e. otsaorgist laka viimase keskmise kilbise välisservani (sellel paiknevaid karvakesi arvestamata). Vähi pikkust võib ka kaudselt välja arvutada, korrutades seljakilbi pikkuse kahega, sest seljakilbi pikkust otsaorgist seljakilbi ja laka vahelise vao keskkohani on lihtsam mõõta. 1.2. Vähi elutsükkel ( joonis 3) Kasv ja kestumine Vähid saavad kasvada vaid kesta vahetades. Suguküpsed vähid kasvavad üksnes üle 8 kraadise veetemperatuuri juures. Jõevähi II astme vastne on 11 mm pikkune, (aga näiteks signaalvähipoegade pikkus on samas staadiumis umbes 9,6 mm). Vähipoegade pikkus suureneb kestumisel 10-20 % võrra ja kaal 40 %. Esimesel kasvusuvel vahetavad väikesed vähipojad koorikut 11
See oli väärtuslik hetk. Becky vaatas ümberringi, leidis end üksi olevat, ja järgmisel hetkel oli raamat tal käes. Pealkiri, mingisuguse professori «Anatoomia», ei öelnud talle midagi, niisiis hakkas ta raamatut lehitsema. Ta sattus kohe nägusalt graveeritud ja värvitud esilehele -- inimese keha kujule. Sel hetkel langes vari leheküljele: Tom Sawyer astus uksest sisse ja silmas pilti. Becky kahmas raamatu, et seda kinni lüüa, ja käristas seejuures õnnetuseks pildiga lehekülje keskkohani pooleks. Ta viskas köite sahtlisse, keeras selle lukku ja purskas häbi ning viha pärast nutma. «Tom Sawyer, sa oled nii alatu, kui ainult olla võib: sa hiilid teisele järele ja vaatad, mis ta vaatab.» «Kuidas võisin mina teada, et sa midagi vaatad?» «Sul peaks häbi olema, Tom Sawyer; sa tead, et sa minu peale kaebad; ja, oh, mis pean ma tegema, mis pean ma tegema! Ma saan peksa, ja ma pole veel kunagi koolis peksa saanud.» Siis põrutas ta oma väikese jalaga vastu maad ja ütles:
annaabi.ee 
