Kultuuriantropoloogia 2011
sügissemester
Kohustuslik
kirjandus:
1)
Vikerkaar
4-5/ 2007,
lk 64-77, 132-165
2) Marcus ,
G. ja Fischer, M. 1996
Anthropology
as Cultural Critique.
An Experimental Moment in the Human Sciences.
Chicago : University of
Chicago Press. II ptk, lk 17-44
3) Honko ,
L. & Pentikäinen, J.
Kultuuriantropoloogia,
lk 90-103
Antropoloogia
– teadus inimesest, uurib nii eelajaloolist kui modernset inimest
ja tema eluviise.
Anthropos
- inimene. Antropoloogia on inimest kui liiki ja selle arengut ning
inimese kultuurikäitumist ja kultuure uurivate loodus,-
humanitaar -,
ühiskonnateaduste üldnimetus. Eesmärk anda süsteemset, võrdlevat
teadmist maailma rahvaste, kultuuride kohta.
R. Girtler:
Kindlasti ei ole kultuuriantropoloogia primitiivsete rahvaste
uurimine .
G. P.
Murdock: võrdlev
teadus, mis üheskoos sotsioloogia ja psüholoogiaga üritab hõlmata
inimese erinevaid käitumismustreid.
Kultuuriantropoloogia
vallapäästjaks võib lugeda suurte maadeavastuste aega, kui
eurooplased hakkasid külastama „metslasi“. Põrkuti
fundamentaalse intellektuaalse probleemiga: kas inimene on igal pool
sama? Kultuuriantropoloogia pole
millegi
uurimine, vaid
koos
uurimine.
Antropoloogid uurivad koos inimestega.
Tim Ingold:
Antropoloogia on inimühiskondade uurimine. Kuid mis on ühiskond?
Kas suudab keegi öelda, kus üks ühiskond lõpeb ja teine algab?
Multikultuursus või
tsivilisatsioonide kokkupõrge?
Kultuurirelativism
– absoluutset tõde pole, on ainult
relatiivne tõde (ehk pole häid
ega halbu kultuure).
Valgustusaja ratsionalism – tõuge
relativismile.
Nancy
Scheper-Hughes
tütarlaste ümberlõikamisest: leiab, et ongi õige nende kultuuris
–
äärmuslik
relativism.
Herodotos
(485-430 eKr) kallaatlaste ja kreeklaste matusekommetest: kultuurid
on erinevad.
Kuldreegel: Konfutsius
(ca 551-489 eKr): „Mida sa ei taha, seda ära tee ka teistele
inimestele.“
Rabi Hillel (60 eKr-10
pKr): „Ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et nad sulle
teeksid.“
Jeesus Kristus: „Kõike
siis, mida te iganes tahate, et inimesed teile teeksid, nõnda tehke
ka teie nendele.“ (Mt 7:12)
Islam:
„Ükski teist ei ole
usklik , kui ta ei soovi oma
vennale seda, mida
ta soovib endale.“
Dzhainism:
„Ükskõiksena maailma asjade vastu peaks inimene kõndima ja
kohtlema iga olendit maailmas nii, kuidas ta tahab, et teda koheldaks
(Sutrakritanga I.11.33)
Budism:
„Seisund, mis on mulle ebameeldiv või mis mind ei rõõmusta, on
seda ka tema jaoks; ja seisund, mis pole mulle meeldiv ega rõõmustav,
kuidas ma võiksin seda teistelt nõuda?“ (Samyutta Nikaya
V,353.35-354.2)
Hinduism :
„Ei tohiks teiste suhtes käituda viisil, mis
iseendale oleks
ebameeldiv” (Mahabharata XIII.114.8)
Colin Turnbull
(1924-1994)
ikkidest
(
The Mountain People)Kultuuriantropoloogia
– üldisi seaduspärasusi
otsiv teadus.
Antropoloogia:
1)
füüsiline
antropoloogia,
2)
arheoloogia,
3)
kultuuriantropoloogia,
4)
etnolingvistika
(
ameeriklased lisavad tavaliselt)
Arheoloogia:
1)ajalooline arheoloogia, 2) päästearheoloogia,
Etnolingvistika: 1)
ajalooline
lingvistika , 2)
deskriptiivne lingvistika, 3)
sotsiolingvistika Füüsiline (bioloogiline)
antropoloogia (inimbioloogia):
1) primatoloogia, 2) inimpaleontoloogia, 3) kohtuantropoloogia, 4)
rahvastikugeneetika.
Jane Goodall
(sünd 1934) – primatoloogia. Uurimistöö shimpansidega Gomber
rahvuspargis Tansaanias.
Eestlastele on geneetiliselt
kõige lähedasemad lätlased,
keeleliselt marid.
Vana klassikaline määratlus:
kultuuriantropoloogia otsib
universaalset
ja
üldinimlikku
kõigis kultuurides, st kultuurivõrdlus,
etnoloogia tegeleb
etniliste ja/või kultuuripiiridega. Tänapäeval pea sünonüümsed
mõisted.
Etnoloogia
on võrdlev, teoreetiline teadus.
Etnograafia
funktsioon on
dokumenteerimine ja kirjeldamine.
„
Folklore ” - William John
Thoms 1846 tähistas suulist kultuuri. Samas Hisp, Portugalis, osalt
Pr: teadus rahva elust.
Vastupidi
ajalooteadusele,
mis tegeleb
poliitilise
ja rahvusliku arenguga,
fokusseerib etnoloogia oma tähelepanu
tavalise
inimese igapäevaelule
(talupojakultuur). Uueks
etnoloogiaks on
Cultural Studies ,
sest tänapäeval on rahva mõiste vaja ümber def-ida. Strateegiate,
teoreetiliste paradigmade, objektide
paljusus . Puudub
oma kanooniline bibliograafia, millele toetuda. Enesereflektiivne,
üritab vastata küsimusele “mis toimub”, anda mõtlemisviise,
ellujäämise strateegiaid.
Roland Posneri käsitlus kultuuriliste faktide maailmast:
Kuigi ei ole üldtunnustatud määratlust kultuurilise fakti mõiste
kohta, valitseb siiski kokkulepe, millised kultuuriteaduse
osadistsipliinid uurivad milliseid faktitüüpe.
S
otsiaalantropoloogia (ehk ühiskonnaetnoloogia) uurib
ühiskonda, mis koosneb seal töötavatest institutsioonidest.
Ühiskondliku kultuuri faktid:
institutsioonid , riitused, kombed.
Aineline etnograafia (
material anthropology) uurib ainelist
kultuuri, teiste sõnadega tsivilisatsiooni, mis koosneb ühiskonna
toodetud hüvedest ja vahenditest. Ainelise etnograafia faktid:
vahendid ja oskused.
Kultuuriantropoloogia uurib kultuuri
mentaalseid fakte ehk siis vaimset kultuuri: näiteks antud
kultuurides ilmnevaid väärtus- ja uskumussüsteeme.
Kultuuriantropoloogia faktid (väärtused jne).
Sotsiaal- ja kultuurantropoloogial väga suur vahet teha ei tohiks.
20. saj lõpus hakati
kahtlema, kas antropoloogia pole ka mitte
kunst ?
1894 saksa
filosoof -
ajaloolane Wilhelm Windelband:
idiograafiline - väärtushinnangutega tegelevad
ajalooteadused.
Nomoteetiline – seaduspärasusi otsivad
positivistlikud loodusteadused.
Alfred Radcliffe - Brown :
Antropoloogia on nomoteetiline ja etnograafia idiograafiline.
Universaalsuse
taotlus ja
makroeetika.
Hans Küng:
riigid on alati järginud
omaenda huve ja alles seejärel mingeid
printsiipe nagu ausus,
suuremeelsus jne.
Globaaleetika
- vajalik miinimum ühiseid humaanseid väärtusi, põhimõtteid.
Claude Lévi- Strauss ja
kultuurirelativism:
inimkond kui suur mängur, kes heidab täringuid. (Ühel ajal üks
kultuur arenenum, siis teine, aga maailm areneb globaalselt ikka
edasi.)
Globaaleetika vastandub nt:
1)võõraste põlgamisele 2)“
eksootiliste rahvaste
idealiseerimisele (glorifitseerimine) – anname ise tunnuseid, mis
ei pruugi tõesed olla.
Antropoloogia põhiline
roll on olla globaalne
(eristab teistest valdkondadest nagu psühholoogia või
ladinaameristika).
Tulemused
peavad olema võrreldavad teiste samasuguste uurimustega.
„
kultuurilised prillid “
– see, kuidas oleme
harjunud asju nägema.
Näiteks:
1)
Mary B.
Black , tema informant: piksenoole “
defineerimine “ 2)
Edward E. Evans-Pritchard ja asanded: õnnetusjuhtumite erinev
interpreteerimine3)Renato I. Rosaldo ja emotsioonide tõlgendamine
(Ilongoti peadekütid –
kurbus , siis viha ja vaenlase pea
mahalöömine aitab üle saada) Asjade
„nende moodi“ aru saamiseks, tuleb kohapeal kaua elada.
Kultuur – ladina
cultura
– harimine, hoolitsemine (
Cato Vanema rmt: “De
agri culturae”)
Cicero :“me saame oma hinge eest ka
niimoodi hoolitseda, nagu põllu
eest.
Palju definitsioone, näiteks:
Melville Herskovich (
1895 -1963): “Kultuur on inimese poolt
loodud osa keskkonnast.” Kuid kaks
kultuuri põhidefinitsiooni: 1)kultuur kui esteetilise kvaliteedi
standard:
“parim,
mis maailmas on mõeldud ja öeldud”.
(
ooper ,
ballett , kirjandus,
kunst ). 2) (seostub Herderi ja 18.
sajandiga) tähistab ühiskonnas olulisi sümboleid ja väärtusi:
kõik inimestele omased tegevused ja huvid:
olümpiamängud, keegel, nooleviskamine, hollandi juust,
gooti kirikud,
Iron Maideni
muusika .
Ühiskond
Ühiskond on inimeste
grupp, kes elavad ühises eluruumis ja vajavad üksteist
eksistentsiks ja heaoluks.Metsikud ,
primitiivsed ja
loodusrahvad. Metsik, linnainimesele
vastanduv , kannibal, pikkade
juustega, vb rõivasteta. (Folkloorsest metshaldjalt
kanti termin üle
loodusrahvastele.)
ld k. -
silvaticus
- metsa juurde kuuluv, metsades elav.
Vanim termin metslane (15.-19.
saj): saksa
wilde, hispaania salvajada,
itaalia
selvaggio,
prantsuse
sauvage,
inglise
savages.Hispaania arutati ka selle
üle, kas tegemist üldse on inimestega, sest muidu ju võib neid
lausa küttida. Otsustati lõpuks, et tegemist on siiski inimestega.
Paljud
indiaanlased olid aga juba maha notitud. Hiljem leiti teisigi
metsikuid rahvaid peale indiaanlaste.
Õilis/noble metslane - puudub
tsiv. ühisk. pahed, neil on aega jälgida päikeseloojangut; neid
kasutati omaenda kultuuri kritiseerimiseks (
Diderot ,
Rousseau ,
Voltaire )
Soft primitivism & hard
primitivism.
Fotode peale graveeriti
19.II-20.saj
alguseni (raamatutes).
19.saj areng: saame teada,
kuidas meie
esivanemad võisid kunagi elada. (primitiivid, ld
primus ;
neutraalne tähendus, hiljem neg -esialgsed)
Loodusrahvad (19.saj lõpp):
Adolf Bastian:
ajaloota
rahvad vs nn kultuurrahvad.
Ranke:
hiinlastel ja indialastel pole ajalugu, paremal juhul on neil
looduslugu.
Alternatiivsed terminid:
arhailised kultuurid; tööstuseelsed ühiskonnad/kultuurid(eeldab,
et rahvad peaksid sinna faasi jõudma); traditsionaalsed
kultuurid(ülerõhutatud);hõimuühiskonnad; etnosed(rahvad); kolmas
maailm (
viitab hierarhiale) arengumaad (optimistlik) jne.
(Tšiili) Lihavõttesaar:
suured
kivipead , mida veeretati mööda kivipalke, see oli nagu
võistlus. Seetõttu olid kõik puud maha raiutud valgete
sinnajõudmise ajaks. (Näide, et loodusrahvas kui keskkonnasäästlik
ei vasta tõele!)
Kultuur on grupi eluviis,
terviklik ja funktsionaalne asjade ja nähtuste hulk, mida grupp
võtab iseenesestmõistetavana
(Georgios N. Galanis)
enkulturatsioon
- oma
kultuuriga kohanemine , sissekasvamine ehk vanem generatsioon
mõjutab nooremat kas sunniviisiliselt või ilma (lastehirmutised)
akulturatsioon
- kohanemine võõra kultuuriga (domineerivate (koloniaal)
ühiskondade mõju põlisrahvaste kultuuridele)
Iseenesestmõistetavus
on kultuuri mõiste juures väga oluline (nii on alati tehtud).
Nooremad ei võta kunagi kõike
täielikult üle. Põlvkondade konflikt - kui sa tead rohkem, siis ei
kuula enam neid vanu.
difusioon
- (enkult. vastasvõiste) elementide omavahelike segunemine
(difusionismi voolus püüti kõike ära seletada difusiooni kaudu;
areng on toimunud ühes kohas ja kõik on laenud)
Kõik kultuurid ongi
tegelikult üks suur segu. Ka
usund on mõjutatav.
Põlisrahvaste
vastupanureaktsioon kultuurimuutustele:
Ignoreerimine (Aborigeenid ja Cook ; kõik muu on surnutemaa peale Austraalia )
Kõrvalehiilimine (Akuryo indiaanlased; vahetasid oma elukohta kohe)
Avalik vastupanu
Näiteks Siberi rahvaid
sunniti paikseks jääma (enamasti rändleva eluviisiga; kütid, korilased ) ja sellega õnnestus nende eluviisi muuta.
A+b+c=a – assimileerimine
(Venemaa tegelik siht)
A+b+c=x - uus
kultuuriline identiteet (Venemaa
deklaratiivne siht, nõukogude inimene, ameerika
sulatustiigel)
A+b+c=a+b+c – kultuurimosaiik
– tegelik Vene ja Ameerika ühiskond
emiline-etiline
ehk emic - etic ( Kenneth L. Pike) Emilne
- üritame seal sees olla, aga vb on mõnda asja parem eemalt näha.
(Näiteks Lõuna-India Kerala osariigi Trivandrumi
distrikti loomatapud;
isasvasikaid vähem: ütlevad, et pullvasikad on nõrgemad, aga
eemalt on näha, et isasvasikatel ei lasta emaga koos olla).
Universaalne
struktuurimuster:
- elu perekonnas
- tööriistade valmistamine
- mingisugune religioon ( suhtlemine teispoolsusega)
- Ruth Benedicti "Patterns of Culture" - üritas vastu vaielda kultuuride universaalsusele.
Etnotsentrism
- ettekujutus , et meie oma kultuur on ainuke hea ja õige, kõik muu
on vale.
Inuit
- (tõelised inimesed) eskimo tel
enda kohta (eskimo - algonkinide kõnepruugis esquimantsic
– toore liha sööjad)
hot-en-tot
(khoi-san;khoi-inimene
nende keeles, vrd kung ) L-Am põlisrahvas, kellele hot-en-tot pandi
nimeks neile keele põhjal. Võõraste keel on ikka teistele tundunud
mittekõnelemisena.
Hiinas ja Kagu-Aasias
kõneldavad miao -jao keeled – nüüd nimetatakse neid hmong-mieni
keelteks, sest miao
tähendab hiina keeles barbaarset.
(Veel näiteid: Mari, mansi -
mees; magyar - mees; Deutsch - algne tähendus rahvas.)
Lepingu sõlmimine vere kaudu:
niimoodi saadakse veresugulaseks.
Claude Levi-Strauss:
"Me peaksime hindama teisi kultuure selle järgi, kui hästi nad
oma tingimustes hakkama saavad"(ehk etnotsentristlikust
lahterdamisest: “arengu” määrab tarve )
Stereotüübid
- lühendatud ja lihtsustatud pildid inimestest ja nende elust teises
kultuuris.
Rahvuslik autostereotüüp
- pilt omaenda rahvusest
Anthony Wallace - uuris
irokeeside üldist isiksust; kasutas 21 identifikaatorit ning vaid
37% vastas stereotüübile.
Keel
Me hakkame suuresti isegi
maailma tajuma oma emakeele struktuuri järgi.
antropoloogiline
lingvistika/lingvistiline
antropoloogia - teadus keelest kui kultuurilisest ressursist ja
rääkimisest kui kultuurilisest praktikast
Tõenäoliselt ei olnud
neandertalil võimalik soravalt rääkida, sest ta neel asus kõrgemal
ja ka keel oli väiksem. (Väikelastel on samuti neel kõrgemal.)
Kuulsad kõnelejad:
- shimpans Viki (mama ja cup)
- shimpans Washoe( viipekeel )
- gorilla Koko (sünd 1971 ; 1000 viipekeele märki -rekordiomanik) Ntx tal: sõrmus - sõrme käevõru.
- shimpans Loulis(väike ahv, kes adopteeriti Washoele, 5.a pärast oli Washoe talle 50 viipekeele märki õpetanud)
Oskavad mõisteid laiendada
teistele asjadele ja seoseid luua.
Keele
semantiline universaalsus :
- produktiivsus: me võime igale sõnumine lisada järgmise, mille tähendust ei saa eelmisest välja lugeda
- nihutatavus: saatja või vastuvõtja ei oma vahetut kontakti sellega, millest on sõnum
- Inimkeel koosneb häälikutest, mille olemus ja tähendus ei ole geneetiliselt programmeeritud. ( nominalism : koera nimi on kokkuleppeline, kuid tegelikult välimuse järgi paneme nimetusse rohkem kas täis- või kaashäälikuid, aga siiski, kokkuleppeline.)
- Loomadel pigem geneetiliselt stereotüüpsed signaalid.
- Keele elemendid saavad tähenduse läbi eristuste.
- Nominalism – tähistajal on vaid kokkuleppeline vahekord tähistatavaga.
Opositisoonid
keeles:
- foneemid (Osama bin Laden või Usamah ibn Ladin ; araabia keeles pole ei O-d ega E-d) ja morfeemid: vabad ja seotud (Zweifeln - kahtlema, verzweifeln - meelt heitma)
Hawaii keel väidetavalt
maailma üks vanimaid keeli. Vokaaliderohke ( sildid teeääres nt)
Süntaks
- lausete moodustamine.
(Lastel on keeleõppeks vaja
elavat suhtlemist.)
Ajalooline keeleteadus :
- algkeele rekonstrueerimise näide: Eghom =) ld ego, hispaania yo, vene ja, inglise I, saksa ich jne. Kuid me ei tea, kas mina varianti seal üldse kasutatigi.
- Civis romanus sum - mina olen Rooma kodanik ja vaid väga harva lööb keegi endale vastu rindu ja ütleb: "Ego sum"
- Isikuliste asesõnade kasutamine võis tulla alles suhteliselt hiljuti . (Meie grupi liige ehk ei tehtud vahet kas mina või sina või tema.)
- Vanaheebrea keeles "minu laul" - sir-i-ja, st "laul siin" ja "sinu laul" - sir-i-ka - "laul seal". Tamili (draviidi ürgkeel) keeles tan - "ise" või "mina", aga tan-gel - "ise-seal" ehk "sina".
- Sumeri: Mu-du - "mina ehitasin" või ka "sina, tema ehitas" või "meie ehitasime" ehk teisisõnu: "ise (nimi, mees, inimene) ehitas". Kas isikud ei olnud veel diferentseeritud? Oluline, kas ehitamine du leidis aset oma grupis (mu-du) või mujal, väljaspool gruppi: e-du - "Teie teised seal eemal - või keegi teist - ehitas".
- Uku masing : ma, mina; sa sina (n-ö pehmem ja kõvem vorm)
Franz Boas indiaani keelte puhul: pmts annad edasi seda, mida on vaja; kui ei
saa, siis mõeldakse uus sõna välja ( tsiviliseeritud rahvaste
grammatika pole parem).
Etnolingvist Edward Sapir : “ Platon kasutas samu keelevorme kui Makedoonia seakarjused ja Konfutsius samu
kui Assami peadekütid.”
Brasiilia tupi-indiaanlastel
pole papagoide jaoks ühte sõna, kuid papagoiliikide jaoks palju
erinevad. Paljudes keeltes pole arve üle 5-e, üle selle on "palju".
Inglise keeles nt pole ratastega sõiduki kohta ühtset mõistet.
NB! See ei näita keele
võimetust, vaid kultuurilise vajaduse puudumist. Kui on vajadus,
mõeldakse see sõna välja.
Keele alavääristamine
võõraste poolt; rahvuslik alaväärsus. Kõikidel keeltel on
piiramatu semantiline produktiivsus.
Dialektid olevat
"mittestandarse" grammatika ja hääldusega. See on vale,
sest siis peaksid ju kõik keeled olema sellised versioonid varasemast keelest.
Max Weinreich: "Keel on
murre armee ja laevastikuga" (ehk keeleteaduslikult pole keelel
ja murdel vahet, vahe on poliitiline).
Kirjakeele loojad :
- Adamantion Korais - kreeka
- Ivar A. Aasen - norra
- Vuk Karadzitsh - serbia
Keel on oluline
grupiidentiteedi sümbol (üks peamisi mittestandardsete keelte või
dialektide säilimise tagajaid. Kuigi nad võivad väärtustada ka
kirjakeelt, teevad nad selget vahet.
Keele
muutumine:
- väidetakse, et 1000 aastaga vahetub keele sõnavarast 14%
- prognoos 100 a pärast 1/10 praegusest 6000'st.
Pidžin
- lihtsustatud keeled, kus tekib ajutine vajadus ühise keele järele
(Kariibimere piikonnas) Üldjuhul suulisel käibel. Pole
kellegi emakeel .
Väljend tulnud ilmselt kas kantoni keelest: bei chin - anna raha või
business.
Paapua Uus- Guineas tok pisin .
Nädalaleht "Wantok Niuspepa" Sellest saab nüüd:
Kreoolkeel
- kõneldakse ka emakeelena.
1789 purjelaev “Bounty”
Vaikse ookeani lõunaosas. Kapten ja ülejäänud meeskonnaliikmed
saadeti päästepaadiga merele , teised üheksa ingliskeelset
meremeest maabusid Pitcairni saarel, kus elas 19 tahitilast. Selle
tulemusel kujunes välja segakeel, mida täna räägitakse Pitcairni
ja Norfolki saarel.
Keel
ja mõtlemine:
- Keeled erinevad grammatilistele reeglitele rajatud kohustuslike kategooriate poolest. Germaani keeltes sugu. Mõnes indiaani keeles (kvakiutlid) on oluline asja kaugus või lähedus rääkijast või kas ese on nähtav või mitte.
- Sapir-Whorfi hüpotees: keelemudelite ja kultuurinormide vahel on seosed.
- Keel määrab meie mõtlemise - tänapäeval niiväga seda seisukohta ei toetata , vaid nõrka versiooni sellest - eri keele rääkijad tõlgendavad sündmusi erinevalt (kas panna kokku sinine ja kollane nöör või sinine kepp ja sinine nöör)
- Masing: eestlastel pole tulevikku nii suur tung kui näiteks indogermaanidel.
Poliitantropoloogia
Ühiskonna struktuur
Sotsioloogiaga sarnased
mõisted (kohanemine, akulturatsioon, staatus jne).
Chicago koolkonna mudel:
kontakt- konkurents -kohanemine-assimileerumine
Staatus ja roll. Ühiskond on
ühiste huvidega inimeste sotsiaalne süsteem, mis koosneb
erinevatest positsioonidest – staatustest.
Sellele sobiliku käitumise eeskiri – roll.
Siirderiitused. Laps kasvades vahetab staatusi. Siidrumine ühest staatusest teise on ühiskonnas
reguleeritud.
Staatused :
- Omandatud: saavutatakse isikliku tublidusega.
- Päritud: ei saa muuta, on vanematelt kaasa saadud.
- Universaalsed : kehtivad kõikjal(ametiga seotud, suulised nt).
- Mitteuniversaalsed: kultuurispetsiifilised.
Ühiskonnatüübid:
- L.H. Morgan , Fr. Engels : societas(in teavad, kuidas nad peavad käituma) ja civitas(suur ühiskond)
- Ferd. Tönnies: Gesellschaft(ühiskond) ja Geminschaft(väiksem)
- F. Boas: culture areas(kultuurielemendid on lähedalpaiknevatel sarnased)
- Majandusviisid: kütid-korilased; põlluh-karjakasvatajad
salk -hõim-pealikkond-riik
Salk:
põhineb üldjuhul sugulusel. Staatus baseerub kas isiku positsioonil
sugulusvõrgustikus või isiklikel oskustel ja võimetel, näiteks
hea kütt. Sellises grupis on kõigil võrdne õigus jõgedele,
loomadele, taimedele, maale. Üldiselt naised tegelevad korilusega ja
mehed kütivad. Kõige hullem karistusviis on kogukonnast
väljaajamine. Surmanuhtluse korral siis üllatusrünnak, kuid seda
juhtub üldse väga harva. Tavaliselt pole salgas rohkem kui 50
liiget. Juht on siin primus inter pares
(esimene võrdsete seas). Tavalised kogukonna liikmed, kuid nad
lihtsalt on autoriteetsed. Šamaan on tavaliselt üks kolmest
tähtsamast liikmest. Eraomand puudub, varandust on vähe ja varastamise mõiste puudub täiesti. Näiteks: khoi-san’id.
Khoisanid polnud alati
vähemarenenud, nad lihtsalt suruti viljatutele maa- aladele .
Gérard Badou „Hotentoti
Veenuse mõistatus“(steatopüügia’ga
naine; suur tagumik ) Hotentotid on rahumeelsed.
Kui külad muutuvad suuremaks ,
tekib ka konflikte juurde.
Hõim(akefaalne kogukond )
Üleüldist juhti pole.
Iseloomulik põlluharijatele
ja nomaadidele.
Erinev rahvastikutiheduse poolest. Ka siin puudub kõikehõlmav
tsentraliseeritud poliitiline võim. On külad ja sugulasrühmad, aga
pole valitsust ega sotsiaalseid klasse. Hõim on selles mõttes
akefaalne
(akephal - ilma peata). Põhiliseks sotsiaalseks üksuseks on
põlvnemisgrupid – tunnustatakse ühist esivanemat ja seetõttu
grupp püsiv. Koosneb väiksematest üksustest, madalaimal tasandil
on üksikmajapidamised. Erinevad sugulaste majapidamised moodustavad
liini (suguvõsa). Liinid moodustavad küla ja need omakorda regiooni. Juhiksolemine on karismaatiline , põhineb isiku omadustel (kui on võimeline oma isa
tööd jätkama, muidu valitakse keegi teine). Hõimulised kogukonnad on egalitaarsed.
Sooline diskrimineerimine : lastetapp (tüdrukud yanomamidel). Mehel
võim naise üle. Ja kuna naisi on sp vähe, peavad külad omavahel
sõdu naiste hankimiseks. Hõim on suuresti
segmentaarne
kogukond. Koosneb suurest hulgast sõltumatutest lokaal kogukondadest
– primaarsed
segmendid.
Struktuuriline
ekvivalents -
üksused, mis asuvad samal tasandil, on nagu suure ehitise
ehituskivid üksteise vastu vahetatavad. Funktsionaalne
ekvivalents - iga
primaarne üksus teostab enda sees samu funktsioone mida teine tema
kõrval. Poliitiline
võrdsus - ükski
üksus pole teisest samal tasandil olevast üksusest parem, ükski ei
domineeri teise üle. Poliitiliselt on nad üksteisest sõltumatud.
Näited:
Irokeeside liiga
– käib koos, see on hõimutasandil, juhti pole.
Leopardinahapealiku institutsioon
nueridel
(nimi tuleneb Nilusest) – teispoolusest vahendaja ja süüst
vabastamise võime( kurjategija elab tema juures teatud aja ja siis
karistada ei tohi). Ta võib needuse peale panna, aga reaalset võimu
pole ning on vaene.
Vanem
– lokaalkogukonna(liini või küla) juht
Big Man
–mõiste Melaneesiast. Üks auahne mees korraldab peo, jagab kingitusi ja saab seeläbi autoriteeti juurde, mõnes mõttes on
vanem, aga selle säilitamiseks peab pidevalt neid korraldama ja
keegi võib üle lüüa ta koha.
Pealikkond:
Majanduslikult põhines pealiku võim redistributsioonil.
Liinid on järjestatud hierarhiliselt, nii et üks grupp moodustab
aadli. Sellisel ühiskonnal on oma „närvitsentrum“,
et kordineerida majanduslikku, sotsiaalset ja religioosset elu.
Ametid on veel sõltuvad ühiskondliku pos kõrgusest või
genealoogilisest lähedusest pealikuga. Pealikul on võim ka
ressursside üle.
Riik:
võis tekkida mitemel moel. Nt Tšingis-Khaani lugu(tekkis konflikt
hobuste pärast, võttis lisaks hüveks ka inimesi jne, siit ja
sealt, koondas lõpuks ühtseks riigiks). Tõenäoliselt võisid
tekkida ka sõjakate rändhõimude paigalejäämise tõttu. Neid
näiteid on palju: gutilased
vallutasid Sumeri, kassiidid
Babüloni, mongolid
ja mandzhud Hiina. Kuningal on
kontroll sõjaväe üle, suurem tegevusvabadus kui
pealikul(sugulussuhtes ei piira), võimalus käsutada hüvesid.
Kohustused riigi ees olid tähtsamad kui kohustused sugulaste ees,
mis varem oli just vastupidi.
Seos
riigi ja kirja vahel:
- Piktogramm – maalitud või kirjutatud märgid, millel on kujutatud nähtavaid esemeid.
- Ideogramm – stiliseeritud märgid, mis sümboliseerivad midagi.
Tähtis maksustamiseks, edasi
alles tuli esteetilistel eesmärkidel kasutamine.
Üks olilisemaid teadmise
salvestamise vorme on nende religioosne sanktsioneerimine: kultuurisaavutused antakse edasi pühaks peetud juttudena (ei tohi
muuta neid;ingl holy, whole)
Majandusantropoloogia
Formalistid: majandusseadused on universaalsed, kohandatavad kõikidele
ühiskondadele.
Substantivistid:
turumajanduse printsiibid ei ole ikka kohaldatavad kõikidele
ühiskondadele.
M.Sahlins(substantivist)
„Kiviaja majandus“ (1971): vaesus on puhtalt kultuuriline konstruktsioon .
Inimökoloogia
(ka kultuuriökoloogia)- uurib, kuidas inimgruppe mõjutavad
keskkonna anorgaanilised ja orgaanilised osad ja kuidas inimgrupid
mõjutavad oma tegevusega keskkonda.
Energiatootmise
evulutisoon:
Homo erectus – tule
kasutamine - 1 mln-500 000 at.
~10 00 a tagasi ader, veovahendid – energia lihasjõust. Samal ajal hakati põlematama
keraamikat.
Esimeste riikide tekkega – tuulejõud purjetamiseks,
tuli metalli sepistamiseks, valamiseks.
Langeva vee jõud keskajal
alles Euroopas
Fossiilsed kütused – õli, süsi, gaas –
200-300 at.
Kung- laagris (khoi-sanid):
töö alla käis ka see, kui puhati. Meestel oli töötunde rohkem,
aga naised töötavad stabiilsemalt. Kung-laagri suurus 23-40,
keskmiselt 31 inimest (20 suurt, 11 last) Iga päev kõigub nende
arv, kes kas jahile või korjele lähevad, 0-16. Umbes 60% kogukonna
poolt tarvitatavaist kaloreist pärineb naiste korjatul. Naiste
päevane kilometraazh 3-18 km, 2250 km aastas. Mehed jahile vaid igal
III või IV päeval, tulemuslikkus 23 %. Lihatoit vaid 19%
igapäevasest kalorite tarbimisest (2355 Kal inimese kohta). Pähklid
ja taimed 81%. Eriti Mangongo pähkel, mis katab 70%
kalorivajadusest.
Optimaalse toiduotsimise
teooria: kütitakse
vaid neid, mille kalorite hulk ületab tema püüdmiseks kulunud
energiahulga.
Neoliitiline revolutsioon :
12 000-6000 at mindi üle viljelevale majandusele. Inimene
muutus paikseks. Pikeneb distants töö ja
selle resultaadi vahel: põllupidaja matab toidu maha ja alles mitme
kuu pärast saab saagi(, mitte ei näe looma enda ees jooksmas.)
Töö intensiivistumine:
Machiguengadel Peruu vihmametsas: naistel 7,40; meestel 6 tundi.
Jaavalastel pikem, 19.saj tööstustöölisel veelgi rohkem(12 h).
See intensiivistub järjest.
Ressursid ja sõda:
sõjaolukorras saab nt president suuremaid õigusi jne.
Konrad Lorenz ja territoriaalsus :
tajume kellegi tungimist oma territooriumile agressiivsusena. (Meil
on loomulik vajadus territooriumi järele.)
Marvin Harris :
napid ressursid sunnivad vähendama nii võõraste kui oma rahvaarvu.
(Sõjapidamise taga võib näha ka teistsuguseid tagamaid.)
Mervyn Meggitt:
mae engadel
on 75% sõjakäikudest edukad , nende arust „tasub sõda end ära“.
Carol ja Melvin Ember :
186 kogukonna statistika- sõditakse selleks, et ettenägematu
toiduainete nappuse mõjusid leevendada. Üks sõda iga kahe aasta
kohta.
Khoisanide põhitoit: mangongo
pähklid. Neil pole põhjust väga sõdida, samuti on meeste-naiste
suhted head. Läbi tapmise selektsiooni ka ei ole.
Kannibalismis nälja korral
söödi just naised ja lapsed ära.
Yanomamide „lihanälg“
– liha on saanud nende jaoks ideefiksiks. Sageli jahiretked
ulatuvad kaugele. Valgu saamiseks söövad ka putukaid ja tõuke.
Tegelikult nad saavad liha süüa kuskil korra nädalas, põhiliselt
segatoidulised Kasvatavad ka banaane, mida söövad alati isegi liha
kõrvale. Napoleon Chagnon: yanomamid
sõdivad selleks, et sugu jätkata.
Douglas Oliver:
uuringud siuaide juures Saalomoni saartel.
Big Man – mumi.
Kõik poisid tahavad saada mumiks. Peab korraldama suure peo, esimese
oma pulmas . Kui see korda läheb, hakkab ehistama maja teiste abiga,
mille sissepühitsemise pidu on siis teiseks. Nn Muminai
pidustused –
võistlev pidu, kus demonstratiivselt jaotatakse oma vara ja pärast
kogukond otsustab, kumb mumiks saab.
Loode-Am indiaanlaste
potlatch:
Suurejooneline külaliste kostitamine, kingituste jagamine. Pealike
rivaalitsemine: oma vara demonstratiivselt lõhkumine, põletamine
jne. Alguses võis olla mõistlik põhjendus, nt korraga pidi palju
sööma.
Big Man – pealik :
Hüvede ümberjaotamine kogukonna huvides. Varude hoidja ja jaotaja –
varude omanik. Pealikele ollakse nõus tegema tasuta tööd, et nt
sõjaretkedel saada rohkem saaki.
Sõda kui võtmetegur – big
man võib saada sõjapealikuks, kellel hoopis suurem võim.
Malinowski:
Trobriandlaste
pealikud võtsid süstemaatiliselt ette sõjaretki kanuudega üle
mere.
Näite Hawaiilt: sealne
kuningas Kameameha I hegemoonia tänu valgete tulirelvadele.
Võimu konsentreerumise
aluseks on hästi säiliv toit, nt teravili.
Sugulusantropoloogia
Sugulusantropoloogia
- õpetus ettekujutustest,
mis on eri sotsiokultuuriliste süsteemide liikmetel
inimestevaheliste suhete võrgustikust.
Sotsiaalne rühm
on: paljuliikmeline, püsiv, vastastiku suhtlev, organiseeritud,
liikmed on omavahel solidaarsed, neil on ühised normid ja eesmärgid.
Iga isik kuulub tavaliselt mitmesse gruppi üheaegselt. Need grupid
võivad olla:
primaarsed (perekond, sõprade ring, külakogukond – liikmete kontaktid on lähedased, nende vahel on ühtekuuluvustunne, kindlat kirjalikult fikseeritud normatiivset koodeksit pole vaja)
sekundaarsed (ametirühmad jne – siin kindel vorm, organisatsioon , mis rühma koos hoiab).
Sugulussuhted määravad
paljuski ära sotsiaalelu korralduse: reeglid käitumiseks
hädaolukordades, pruudiluna reeglid, omandiõigused, hüvede vahetus
jne.
C.Levi-Strauss:
audentsed ühiskonnad(-baseeruvad konkreetsel sidemel inimeste vahel,
mis on olulisemad kui kõik teised) ja vastanduseks mitteaudentsed
ühiskonnad.
Lapsevanem :
isadus, emadus :
Genitor
– sigitaja; genetrix
– biol. ema
Prater
– sotsiaalne isa, sotsiaalselt ja õiguslikult tunnustatud isa,
olenemata sellest, kas ta tegelikult on lapse sigitanud.
Mater
– sots. ema
Vir
– abielumees, ema mees
Uxor
– abielunaine
Trobriandi saared
Loode-Melaneesias:
ettekujutus, et naine jääb rasedaks laguunis ujudes, tema sisse
tulevad ta esivanemate vaimud. Laps läheb naise venna juurde ehk
keegi on genitor
ja keegi teine on pater .
Abielu Goodenough’i
järgi: leping, mis
sätestab seksuaalse juurdepääsu partnerile.
E.A.Hoebel:
„Abielu on sotsiaalsete normide poolt loodud institsioon...“
(leping mitte ainult kahe inimese, vaid terve kogukonna vahel.)
Hiina antropoloog Cain
Hua ja L-Hiina
Yunnani provintsi Na
kultuur: abielu
seal ei eksisteerivat.
Tuumikperekond
(nukleaarperekond): mees,
naine, lapsed.
Matrifokaalne perek :
ema ümber koonduv perekond. Naine kasvatab lapsi koos oma õdedega
jne, mehel pole kogustust last kasvatada, kuid nad millegagi siiski
varustavad. Mehed on vastutavad ühiskondlikul tasandil.
Nt: Irokeesid
ja matroonide võim.
Kariibimere äärsetel aladel on seda samuti uuritud.
Avunkulaat:
P-Am, Okeaania , Fidži, Tonga , Aafrika.
- R. Radcliffe-Brown ja L-Aafrika ba thanga rahvas: naise venna ja naise poja erisuhted. Poeg võin näiteks onu karjast võtta kõige parema looma. Isa õel võib ka suur võim olla.
- Nama khoisanid
- Ema vend – malume või umalume. (ma (ema) + sufiks , mis tähendab meest)
Marvin Harris:
matriarhaadi mõiste lähtub meie stereotüüpidest.
Murdocki
järgi perekonna funktsioonid:
Seksuaalne
Majanduslik (tööjaotus)
Reprodutseeriv (järeltulijate sigitamine)
Kasvatamisfunktsioon
Goodenough:
perek on naine ja temast sõltuvad naised + veel keegi, kes on selle
grupiga ühinenud ja osa ül enda peale võtnud.
Monogaamia
– ainuabielu
Polügaamia
– mitmikabielu
- Polügüünia – mitmenaisepidamine
- Polüandria – mitmemehepidamine
Todad
Lõuna-Indias – polüandria – naisel on tavaliselt kaks meest.
Üks maja naisele ja lastele, teine meestele :D
Polügüüniat esineb rohkem
sõdivates ühiskondades.
Grupiabielu:
kõik grupi mehed on kõigi naistega abielus. Seda tegelikult pole,
kunagi võis olla.
Markiisaartel
Vaikses ookeanis esineb nii polüandriat kui polügüüniat.
- Hüpogaamia – abielu sotsiaalsete kihtide vahel, kus naine on kõrgemast kihist .
- Hüpergaamia –abielu sotsiaalsete kihtide vahel, kus mees on kõrgemast kihist.
Sageli on see rituaalne:
Hawaii ja mässuriitused.
Naiselaenamine mitmetel rahvastel, näiteks:
- auca indiaanlased – misjonärid polnud nõus naisi külalislahkusena vastu võtta, see oli solvang ning nad hukati. (Auca – vaenlane ; naabrite poolt pandud nimi.)
- Tshuktshid – ajasid minema magamajäänud mehe.
See tava on hakanud kaduma
suguhaiguste tõttu.
Abiellumismaksud:
- Pruudiluna – mees maksab; kunagi kasutati lasteluna mõistet
- Kaasavara – pruudikogukonnalt mehe kogukonnale
- Pruuditeenistus – ostad naise välja tööga
- Leviraat – naise ja tema surnud mehe vaheline liit
- Sororaat – mees abiellub surnud naise õega
Varandus võidakse panna kaasa
hauda, et teistpoolsuses saaks seda kasutada. Pärandatakse ka
kohustusi, õigusi, laule.
Sugupuud –
oluline abivahend sugulussidemete kindlakstegemiseks.
Euroopa pikimad , mida veel
ajal allikad põhjendavad, ulatuvad Pippinini,
karolingide dünastia ühe rajajani. Hiinas näiteks Konfutsiuseni
(u 2500 a tagasi)
Mormoonid ja
sugupuude kogumine:
- Konstrueeritud sugupuud, mis ulatuvad Aadamani.
- Salt Lake City on nende keskus, kuhu lähevad ka meie sugupuude andmed.
Unilineaarsed
ja bilineaarsed
sugupuud.
Alex Hayley ja tema raamat
„ Roots “:
lugu sellest, kuidas oma jälgi taga ajas. Näitab, et üht liinipidi
tagasi minna ei ole just parim variant, sest võimalusi on ju väga
palju.
Müütilised sugupuud:
- Taaveti soost juutide messias
- Sargon – Akkadi kuningas Babüloonias. Temaga seotud müüt; ema oli templipreestritar.
- Gilgameš, Mooses , Kyros, Perseus .
Meest kujutatakse kolmnurgana,
naist ringina. Vasakule jäävad vanemad vennad-õed. Mõnikord
surnutele tõmmatakse rist peale.
Ulla Johansen ja eesti
sugupuud: eestlased
teavad tavaliselt 19.saj lõppu (5 põlve), põhiliselt
patrilineaarselt. Lääne- Eurooplas pidi keskmiselt teatama vaid
kolme. Sageli tahame näidata mõnda võõramaalast oma
sugupuus(rootsi või taani esivanem). Suuline pärimus võib teha ka
lätlastest ja soomlastest näiteks rootslase. Teise buumina taheti
seal näha lõunamaalasi või näiteks Itaalia meremehi .
Sugulusterminid:
elementaarsed ja deskriptiivsed.
- Elementaartermin: isa, ema, poeg, tütar jne
Deskriptiivsed: ema-õe-poja-mees (paneme kokku kaugema sugulase elementaarsete põhjal)
- 8 primaarsuhet: F (isa), M (ema), B (vend), Z (õde), S (poeg), D (tütar), H (abielumees), W (abielunaine)
Näiteks: FB(-isa vend);
MB(-ema vend)
Deskriptiivsed
ja klassifitseerivad
terminid. Klassifitseeriv võtab kokku erinevad sugulaste tüübid
ühte terminisse.
Näiteks: Polüneesia
„tamć“ – nii
isa kui isapoolne onu. Tamć on seega ühelt poolt
elementaarne F, teisalt deskriptiivne FB. Isal ja onul on võrreldav
staatus.Kunagised
klassifitseeringud Eestis:
Lell – isavend; Sõtse –
isaõde; Käli –naiseõde; Küdi – mehevend; Nadu – meheõde;
Nääl – naisevend või õemees; Onu – emavend; Tädi –ema õde.
Lineaarse sugulased
– eellased, kellest pärinetakse otseliinis.
Kollateraalsed sugulased
– kõrvalliinid (st onud, tädid, nõod, õed-vennad ja nende
järglased)
Patrilateraalsed
ja matrilateraalsed
sugulased – isa-
või emapoolsed sugulased
- Liinsugu
- Klann. Puriaatidel luigelood. Tootemloomad.
- fraatriad – fraatria sees ei tohi abielluda ; üksteise ees kohustusi
- liinide jagunemine – segmentatsioon.
Paralleelnõod
– isa venna ja ema õe lapsed
Ristnõod
– isa õe ja ema venna lapsed
Erinevates kultuurides näiteks
ristnõoga abiellumist isegi soositakse, kuid see võib olla
kultuuriti ka vastupidi.
Õiguste
ja kohustuste pärimine, gruppi kuulumine :
- unilineaarne - vaid isa- või emaliinis
- kognaatiline - mõlemas liinis (ka multilineaarne, ambilateraalne, optionaalne jne)
Afinaalsed
sugulased e hõimlased.
Mõned
sugulussüsteemid:
- Havai süsteem: terminid õdede, vendade , nõdude kohta on samad. Samuti terminid isade ja onude, emade ja tädide kohta. Erinevused vaid generatsioonide ja sugude vahel. Iga isik samast generatsioonist tähistatakse sama terminiga
- Eskimo- ehk liinsüsteem: Õdede, vendade, paralleelnõbude tähistamiseks samad terminid, aga ristnõod teise nimega.
Postmaritaalsed
residentsireeglid
(-kuhu asutakse elama pärast abiellumist):
- Virilokaalne – mehe sugulaste juures
- Uxorilokaalne – naise sugulaste juures
- Neolokaalne – uus majapidamine – kas mehe või naiste sugulaste juures.
- Patrilokaalne - ühe äia juures
- Matrilokaalne - ühe ämma juures
- Avunkulokaalne -mehe (emapoolse) onu juures.
Endogaamia näide: kastid Indias
Suletud, endogaamsed ja
hierarhiliselt liigendatud grupid. See hierarhia koosneb 4 varnast
ehk
olemistasandist.
4 varnat vastavad Purusa
kehaosadele:
- suust said brahmanid
- kätest kshatriad
- säärtest vaishiad
- jalgadest shudrad
Engogaamia
– abiellumine samast kogukonnast inimesega.
Eksogaamia
– abiellumine teisest kogukonnast inimesega.
Neid mõisteid saab kasutada
ka religioonide korral. ( Juudid eelistavad abielluda juutidega jne)
Naisuurimus ja naisküsimus
Läänes.
- Kodanliku ühiskonna selged soorollid: mees – avalik ruum, naine privaatne ruum.
- 1960.-d aastad ja sooliste stereotüüpide kriitika
Simone de
Beauvoir(1908-86):
„ Naiseks ei sünnita, vaid saadakse.“
Maailma kultuurides on sooline
positsioon kõige reglementeeritud valdkond üldse.
Judith Butler (sünd 1956):
- Gender – sotsiaalne sugu
- Sex – bioloogiline sugu
Bioloogilisi erinevusi(kütid/korilased või
põlluharijad):
- Mehed on keskmiselt 11,6 cm pikemad kui naised
- Naistel on kergemad luud ja rohkem rasvkudet kui meestel ja kaaluvad sp suhteliselt vähem kui mehed.
- Naistel on 2/3 – ¾ meeste füüsilisest jõust.
Kuna mehed on tugevamad, siis
arvatakse, et see on nii läinud tänu erinevatele rollidele
ühiskonnas. (Naised korilased, mehed kütivad.)
Bioloogiline determinism
- Füsioloogilised erinevused on tinginud tööjaotuse: mehed kütid, naised korilejad.
- Vähesed erandid: Filipiinidel agatad mõned naised tegelevad metsseajahiga.
- 95% küti-korilaskultuurides on suurulukite küttimisele spetsialiseerunud mehed.
Soolisest võrdsusest ja ebavõrdsusest
- Eleanor Leacock Montagnais-naskapidest: “Ma kogesin nende juures sellist sugudest sõltumatut üksteise austamist, millist pole kunagi mujal kogenud.”
- Colin Turnbull mbuti mehest: „Ta peab end kütiks, aga ilma naiseta ei saa ju küttida ja kuigi jaht on ohtlikum kui korilus , teab ta, et üldiselt elatub ta toiduainetest, mida koguvad naised” ehk sooline võrdsus seal üsna suur.
- Marjorie Shostak ja !Kungid: suur sugudevaheline võrdsus.
Põhiliseks toiduallikaks on
naised (kes saab endale) ja teiseks on toidu jagamine (khoi-san’id)
Miks on mehed agressiivsemad
kui naised? Arvatavasti pole seda loomu poolest, naid on pigem nii kasvatatud .
Brian Hayden ja kolleegid Simon Frazeri ülikoolist(seal õp ka T.H.Ilves):
- 33 küti-korilasühisk uurimisest: korrelatsioon naise madalama positsiooni ja sõjalise kokkupõrgete suure arvu vahel oli „ootamatult suur“
- Põhjused selleks, et ulatuslike sõjaliste kalduvustega ühiskondades on mehed absoluutselt valitsevad, näivad suhteliselt selged. Grupiliikmete elu sõltub suuresti meestest ja nende vaadetest ühiskondlikele ja poliitilistele suhetele. Sõja ajal on meeste tegevus tohutult olulisem kui naiste tegevus kogukonna ellujäämisele. Sellest tuleb, et meeste agressiivsusele ja domineerimisele, mille kujunemist soodustavad sõjad, ei seisa naised vastu, sest see poleks mitte üksnes mõttetu, vaid ka riskantne.”
Queenslandi aborigeenid
Loode-Austraalias: sõjakus on korrelatsioonis naiste halva
kohtlemisega. Sõdivad rohkem kui nt khoi-sanid.
Bruce Chatwin ja austraallaste
agressiivsus.
Khoi-sanidel
näiteks kurjategijate puhul tavaliselt arutatakse asjad läbi
lõkketule ääres istudes . Raskematel juhtudel korraldatakse
üllatusrünnak ja kurikael tapetakse. 29 mõrvajuhtumit 100 000
elanikkonna kohta aastas.
Jacques Lizot yanomamidest: poisse kasvatatakse maast-madalast sõdalasteks. Mehed elavad oma
õpitud aressiivsust naiste peal välja. Naistel on kõrvas pulgad ,
millest mehed karistuseks sakutavad. Eriti sõjakas rahvas, iga
kolmas mees langeb sõjas, see on auväärne. Nad on patrilokaalsed –
inimesed elavad oma isa kodus, naised antakse mujale mehele ja neil
pole võimalust oma vanematele toetuda.
Paapua Uus- Guinea ja nama
–meeste initsiatsioonikultus.
Sambiad
– Paapua Uus-Guinea platoo idapoolsete osa elanikud: sõda on neil
„üldine, pidev, lakkamatu“. Naiste diskrimineerimine.
Uus-Guinea on keelte poolest
väga rikas paik. Põllumaa hävitamise tagajärjel on vajalik
sõdida.
Hadzad Kesk-Tansaanias: müüt
sellest, kuidas mehed said juhtiva positsiooni ühiskonnas. Religioon
legitimeerib. „Alguses jahirelvad olid naiste käes ja mehed
tegelesid korilusega. Mehed korraldasid ülestõusu, aga naised
ajasid nad minema. Seepeale tuli jumal maapeale ja korraldas asjad
ümber – nüüdsest pidid hoopis mehed olema kütid.“
Marvin Harris: ei ole olemas
soospetsiifilist agressiivsust. Agressiivsus on õpitud. Tupinambad
Brasiilias.
Assüüria kun. Assurnasirpal.
Näide ühelt poolt sõjakuse, teiselt poolt naiste diskrimineerimise kohta.
Miks elavad mehed vähem kui
naised? Ühiskond vananeb – aastal 1871 elasid mehed 36 ja naised
38ks, tänapäeval aga vastavalt 77/83.
Marvin Harris: bioloogiliste põhjuste kõrval ka kultuurilised. Tema arvates ühiskond nõuab
meestelt rohkem.
Usund (religioon)
Kui usunditeadus seab fookusse
usundi, siis religiooniantropoloog uurib kultuuritervikut, mille osa
on religioon.
Mircea Eliade ja homo
religiosus (inimene
ongi religioosne olend ).
Võimalik et ka juba
neandertallased uskusid midagi. On leitud karuluude matmisi. Looma
hind tuleb saata teistpoolsusse, et ta saaks tagasi tulla.
Uku Masing „Usundilugu“
(soovituslik)
Usunditeadus:
usundiajalugu, usundifenomenoloogia,
usundisotsioloogia/usundipsühholoogia.
Fides –
usaldus millegi või kellegi tõele vastavusele.
Religio
relegere (lugema),
religare
– siduma.
religere
– tähelepanelik olema, hoolima
Usk võis eestlaste jaoks olla
tähenduses tugi (U.Masing)
Uku Masing:
usk on “inimese alandlik, leplik ja koordineeruda tahtev hoiak
selle suhtes, mis ta tunneb olevat mõistetematu, saladusliku ja
endast kõrgema ning võimsama”. (Üldine usundilugu.)
Ivar Paulson:
religioon on usk üleloomulikesse vägedesse või ühte ühtsesse
ning kõrgemasse väesse, millest inimene end tunneb ja teab
sõltuvat, samuti sellest religioossest sõltuvustundest ja
teadvusest väljakujunenud kujutelmade, tõekspidamiste, kommete ning
tavade kogu, mis on organiseeritud institutsioonidesse neid kandvate
korporatsioonidega.
Helmer Ringgren:
1)Intellektuaalne
moment
2)Emotsionaalne moment
3)Käitumismoment
4)Sotsiaalne
moment
I Religioonid seletavad.
II
Religioonid legitimeerivad status quo.
III Religioonid mõjuvad
psüholoogiliselt.
IV Religioonid tugevdavad grupi
ühtekuuluvustunnet.
Sageli kirjutati: „See
rahvas ei usu midagi“, kuid see tuleneb oskamatusest seda näha.
Ajalooline ja mütoloogiline
ajakäsitus: esimene on lineaarne
ja teine on tsükliline.
Nt: vb me peame selleks midagi
tegema, et järgmine aasta ka ikka tuleks(rituaalid).
Maiad ei hakanud hispaania
konkistadooridele võib-olla sp vastu, et tolteegid olid seda juba
varem teinud. Sündmused, mis on kunagi olnud, tulevad tagasi (13
aastat tsitaadis).
Lucien Levy-Bruhl
„Primitiivne mõtlemine“ (1930):
- Kollektiivsed kujutemad – antakse kultuuri kaudu kaasa ja me kasutame neid kogu aeg. Eriti kollekriivsed on religioossed vaated ja kujutelmad.
- Kollektiivsetel kujutelmadel on omad seaduspärasused. Usutakse salapärastesse jõudusesse ja nendega suhtlemisse. Loomulikku ja üleloomulikku ei eritata. Primitiivne inimene ei otsi selgitusi ümbritseva tegelikkuse nähtusele, sest neid nähtusi ei võta ta puhtal kujul, vaid terve kompleksiga, mis sisaldab kujutelmi salapärastest jõududest, asjade maagilistest omadustest. Maailm on kompleksne .
Näiteid on palju: 1)Inimese
nime teades on võimalik teda mõjutada. Samuti omades tema mõnda
füüsilist osa(juuksekarv, küüs vms) 2)Kui kohtud kuuvalgel
haldjaga, siis sinu vari ei tohi langeda tema alla, muidu langed sa
tema võimusesse. 3)Informatsiooni, mida saadakse unenägudest,
peetakse ülimalt oluliseks.
Alati pole loomulikuks peetud
samu asju (nt: 19.saj peeti põllu seest väljatulevaid kivisid
piksenoolteks).
Rudolf Otto ja numinoosne
kogemus(tavapäraste meeltega kompamatu;üleloomulik): Das Heilige(1917): „das ganz
Andere“. Ühelt poolt hirmutav, teiselt poolt ligitõmbav,
Supranormaalne kogemus jääb
selgitamata, n-ö numen -astmele (ld k numen – jumalik vägi, jumalus ; numinoosne –püha). Kogemusi tõlgendatakse ja seletatakse läbi referentsraamistiku. (Inimene seletab näiteks haldja-nähtust
kindlas raamistikus; tänap tulnukad näiteks.) Ayahuasca näide–
indiaanlased näevad madu , eurooplased ei näe.
Magos
– kreeka k tark, maag .
Klassikaline eritstus:
religioonis
inimene allub
numonoossele/supranormaalsele, maagias
allutab,
kasutab ära.
Maagia on pigem seotud
üksikisiku või üksisprobleemiga. Religioonis on see rohkem
grupispetsiifiline.
Selget vahet maagial ja
religioonil on tegelikult raske teha.
Näiteks: Austraalia
aborigeenid kujutavad ette, et taevas elavad jalgadega maod . Kui
tahetakse vihma esile kutsuda, siis preester pöördub nende poole
väe saamiseks.
Tegelikult hakati vahet tegema
kristluse tõttu, kuna taheti näidata, et see on n-ö puhtam.
Maagia jätk…
Must
maagia – eelkõige eraviisiline, hukkamõistetav ja võib olla
kurjasti kasutatud.
Valge
maagia – kasutatakse näiteks ravimiseks impersonaalseid jõude.
Analoogmaagia
(imitatiivne maagia) – teeme toiminut vahenditega, mis
millelegi sarnanevad ( rehepapp – vilistamine sarnaneb tuulele)
Homöopaatiline
vormel: simila similibus curantur
Kontaktmaagia
– usuti , et näiteks kujul pöidla maharaiumisel röövlil on
ka pöial vigane .
Sõnamaagia
– maagilised sõnad ( metsast väljasaamiseks loeti
meieissapalvet tagurpidi )
Maagiline ülekanne – n-ö anname ära haiguse jne
Religiooni tekkimine
animism
(E.B.Taylor) – hingeusk; inimesel on hing, mis võib ära
käia
animatism (R.R.Marrett) - elusus ,
mitte hingelisus; nt zombied; järvede asukoha vahetumine : järv
solvub (nt keegi roojab või ei püüa keegi kalu) pilvena tõuseb taevasse ja vahetab asukohta .
manism(H. Spencer )
– surnuteusk ehk surnute austamine; esivanemaid peetakse oma
kogukonna kaitsjateks. Austatakse kaugeid esivanemaid, aga
äsjasurnuid kardeti ja püüti maagia abil hoida neid tagasitulemast
(nt nn ristipuud Lõuna-Eestis), esivanemaks võib olla ka
loom.
totemism
(W.Robertson Smith) – usk loomakujul tegutsenud esivanematesse;
esivanemaks
võis olla loom, lind või nt pilv (pilverahvas); tootemlooma ei
kütita, kuid korra aastas küll, et ohverdada ja n-ö austada oma
esivanemat
sotsiaalne interragatsiooni
teooria (E. Durkheim ) - nt
loodusrahvastest; seotud totemismiga; teooria sõnastas austraalia
aborigeenide põhjal; kui me sööme tootemlooma liha, kinnitame me
seotust selle esivanemaga.
algmonoteism
(W.Schmidt) - tema
teos „Jumala idee päritolu“; monoteismist kasvas välja
polüteism jne; enamus rahvastel on mingi taevaisa; madalamad jumalad
ja kõrgem jumal, ka magav jumal)
süütundest
lähtuv ( Freud ) – lähtuv ürgsüütundest
kognitivism
(ka kognitiivne usundipsühholoogia) - selle
teooriaga tuldi välja 90ndatel; religioossed on olemas selle pärast,
et nad on loomulikud (keegi ikka nad välja ütleb); meil on
teadmisi, mis tulevad igapäevasest elust: saame olla ühes kohas
korraga; kõik kivid ei räägi jne; intuitsioonivastased teadmised;
püha kivi võib meid kuulda, kui me oleme selle juures, aga kui kivi
on 100 km kaugusel, siis ta meid ei kuule(see on liiga
intuitsioonivastane)
Hing
Rootslane
Ernst Arbman ja hingedualism - dualism või dualistlik
pluralism:
1) irdhing – see, mis ära käib (und näeme tänu sellele, et hing käib
kuskil ära)
2)kehahing (hingesushing, minahing jne)
Usundilised jutustused
- Müüt – lugu algaegadest, kui maailm polnud veel selline nagu praegu. Enamasti räägivad kuldsest/ heast ajast (paradiisist väljaajamine) Antropoloogilised –seletavad ära inimese tekkimise.Teoloogilised – seletavad ära jumalate tekkimise. Trickster – mütoloogiline tegelane paljudes indiaanlaste lugudes , kes on ülimalt potentsikas, enamasti loomakujul; ta on toonud teadmisi näiteks laste kasvatamisest; kultuuritooja; võib olla pirtsakas ja teha halba järelemõtlematusest; kohati moraliseerivad õpetuslood; enamasti koomilised.
- Muistend –kaasajale lähemal, sageli meile tuttavad inimesed või seotud nt puudega
- Memoraat – kellegi jutustus oma mütoloogilisest läbielamisest
- usunditeade
Müüte
hakati Kreekas kirja panema siis, kui neisse väga enam ei usutud.
Taara
ehk Tharapita – saarlaste jumal
Riitused
– kujutletud, otsitud suhtlemine numinoossega/teispoolsusega/pühaga
- kriisiriitused – näiteks vihma esilekutsumine ja haiguse väljaajamine
- kalendririitused – nt põllundusega seotud tähtpäevad
- siirderiitused (flaamlane Arnold van Gennep 1909 „Les rites de passage“) – seotud staatuste vahetamisega, nt sünd, täiskasvanuks saamine jne
Tabu
– (Polüneesia tapu – keelatud)
Noa
–tapu vastand –kui tabualune läbib puhastusrituaali, saab ta
noaks, st rituaalselt puhtaks.
Linnupete
– arvati, et talveks lähevad linnud teispoolsusesse ja hommikul pidi enne väljaminemist kindlalt sööma lindude eest kaitseks.
Pühaootusliikumine
(messianistlik liikumine) – religioosne liikumine, mis ootab
millegi suure peatset saabumist:
- Melaneesia ja cargo -kultus – 20.saj keskel tekkis arvamus, et valgete inimese tehnika tuleb teispoolsusest melaneesia esivanemate poolt.
- „Ghost Dance “ - 19.saj indiaanlased ootasid, et esivanemate vaimud ajavad valged minema
- Algkristlus
- Lääne-Eesti taevaskäijad, priilased – ootasid, et tuleb pilv, mille peale hüpates saab ära minna.
Shamanism
Shamaan
on vahendaja teispoolsusega, läheb hingele järgi
teispoolsusesse. See toimub läbi transi.
Mircea
Eliade – mõjutas palju šamanismi uurimist .
Shamanism:
Ekstaasitehniks
Religioon
Psühholoogilis- patoloogiline fenomen
Arktiline hüsteeria
Pali samana; Sanskriti shramana; Hiina sha-men jne...
Röntgenstiil
– on kujutatud ka siseelundeid
Siberi
shamaanide jaotus:
- Klannishamaan –shamaan on kogukonnas üksk tähtsamaid tegelasi
- Väikegrupi shamaan – grupid on koos hooajati, shamaani roll pole nii suur
- Sõltumatud professionaalsed shamaanid
- Territoriaalsed professionaalsed shamaanid
Shamaanid
võisid kunagi olla naissoost , mis seltaks ka seda, miks tavaliselt
shamaan riietub naiseks.
„Shamaani
haigus“ – kuskil murdeaes hakkavad haiguse korral peal käima
vaimud, kes hakkavad peale käima, et hakkaks shamaaniks. Haigus
lõppeb, kui inimene on nõus ameti vastu võtma.
Kaitsevaimud
(söövad tema liha ja panevad uuesti kokku ning viivad
teispoolsuse rännakule) ja abivaimud (teispoolsuses kohtab
neid ja nad aitavad teda).
Rõivastus:
salgeli tootemloomade kujutised riidel , trummi peal jne.
34
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 23 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-10-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
36 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
tsuka02
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid