Universaalsed etapid kõigile rahvastele (1870ndate teooria). T kriteeriumid tsivilisatsiooniks Tööstuse olemasolu, põllumajandus, arhitektuur, teaduste levik, religioon, moraalsete algete iseloom jne. Esimene tunnus (tööstus) viitab etnotsentrismile, sest tööstus kõige arenenum Inglismaal. Arvas, et primitiivsed rahvad jõuavad tsivilisatsioonini vaid läbi teiste rahvaste abi. Õigustab ühe rahva paremaks pidamist. Tylorit pidas tugitooliteadlaseks Franz Boas (1858-1942) Läks Saksamaalt Ameerikasse 19. Saj lõpul. 2)Historismi koolkond ehk ajaloolis-kriitiline, e. Boasi koolkond, ajalooline partikularism. Võitles evolutsionismi vastu, sest need ei teinud välitöid, pidas oluliseks kohal elamist kontakti põlisrahvastega siis alles teooria loomist. Õppis keeli. Boasist arenes edasi nt Lingvistiline relatiivsus ehk Boas-Sapir-Whorfi (järjest eelneva õpilased) hüpotees. Rahva maailmatunnetus on sõltuvuses keeleterminitega
H. R. Rivers Torrese saartele (Austraalia saared). See oli esimene kord kui akadeemikud läksid ise informatsiooni otsima. Tehti 4 min film pärismaalastest. 1901. läksid bioloogia professor W. B. Spencer Austraaliasse uurima arunta hõimu (aborigeenid). Temaga liitus austraalasest amatöör antropoloog F. Gillen. Kasutasid uurimuses ka filmikaamerat. Said kokku 40 min materjali. Spencer tegeles ka algelise montaaziga, viies kaamerat lähemale ja kaugemale. Franz Boas oli Austriast pärit juut, kes tegi karjääri Ameerikas. 19s. lõpul uuris kwakiutl´i hõimu (inuitid=eskimod), Loode-Ameerikas. Boas kritiseeris evolutsionismi. Ta lükkas tagasi evolutsionistliku arusaama, nagu areneksid kultuurid madalamalt astmelt kõrgemale. Ta arvas et vaja on uurida ainult ühte kultuuri põhjalikult. Boas ütles, et kõik kultuurid on võrdsed, sest moodustavad omaette tervikud. Tema antropoloogiline huvi oli keelte, mõtlemis- ja eluviisi vastu
Ideaalne kultuur – mingid normid, kuidas asjad peaksid olema TEOORIAD *Kultuuri evolutsionism – st kõik kultuurid arenevad läbi arenguetappide (metslus – barbaarsus – tsivilisatsioon), eeldab, et kõik maailma rahvad läbivad sama unlineaarse tee. Edward Tylor – tõi selle idee üle Darwinilt, leiab, et ''alamad'' kultuurid iseseisvalt edasi ei jõua, arenenud maad peavad neid aitama, sealhulgas koloniseerima Lewis Henry Morgan – teine idee edasiarendaja Franz Boas – historism e ajaloolis-kriitiline koolkond e partikularism e Franz Boase koolkond. Evolutsionismi vastu võitlemine, selget teooriat endal ei olnud. Boas hakkas tugitoolitarku kritiseerima, et pole vaja välja mõelda, vaid reaalselt kohale minna ja uurida. See oli toona väga uus idee, et küsida põlisrahva käest midagi. Pidi rohkem uurima, mida see kultuur endast kujutab ja kuidas areneb. Lingvistide relatiivsuse hüpotees e Boas-Sapir-Whorfi
impersonaalselt. Strukturalismi mõjul kadus ajaloolise arengu käsitluse kohustus. 16. Keelelise relatiivsuse teooria tekkimine 20. saj esimesel poolel, Boas, Sapir, Whorf Boas Ameerika antropoloogia alusepanija 20 saj arvas, et kõik keeled on võrdsed. iga keeleline väljend esitab ainult osa tervikmõttest. Iga keelt tuleb uurida lähtudes selle loogikast. Seos mõtlemise ja keele vahel on ühesuunaline. ERINEVALT MUUDEST VALDKONDADEST ON KEELELINE KATEGORISEERIMINE TEADVUSTAMATU. Boas ei pidanud õigeks Humboldti arvamust, et mõni keel sobib maailma mõtestamiseks paremini kui teine (oli antirassist). Sapir Boasi parim õpilane ka tema arvas,et kõik keeled on võrdsed, kuid loovad erineva reaalsuse. Whorf Boasi ja Sapiri jälgedes huvitus keelelistest kategooriatest. Tema mõiste keskmises euroopa keel (SAE). Teda huvitasid argimõtlemise eripärad. Tegeles keelte empiirilise uurimisega. Keelelise relatiivsuse nõrgim koht-kuidas tõestada, et erinev keeleline
Sissejuhatus üldisse kultuuriteooriasse Eksamiküsimused ja eksami toimumise kord Nime- ja terminitestis tuleb määratleda 10 nime/terminit, eksami sooritamiseks positiivsele hindele on vajalik vähemalt 6 õiget vastust. Kirjalikul eksamil esitatakse kolm küsimust, millest tuleb vastata kahele. Vastustes on soovitav osutada läbitöötatud kirjandusele ja esitada ka oma isiklik seisukoht. (1) Nime- ja terminitesti küsimused A. Kes on ja mille poolest on kultuuriteooria jaoks tähtis: Adorno, Theodor Althusser, Louis Anderson, Benedict Arendt, Hanna Barthes, Roland Baudrillard, Jean Benedict, Ruth Benjamin, Walther Boas, Franz Bourdieu, Pierre Chomsky, Noam Comte, Auguste Durkheim, Émile Eco, Umberto Eliade, Mircea Foucault, Michel Frazer, James Frege, Gottlob Freud, Sigmund Gadamer, Hans Geertz, Clifford Gramsci, Antonio Greimas, Algirdas J. Habermas, Jürgen Hobsbawm, Eric Horkheimer, Max Huntington, Samuel Jakobson, Roman James, William Jung...
5. psühholoogiliste suundumuste algus Sigmund Freud (1856-1939) ,,Tootem ja tabu" (1913) Jumalasse uskumuse alus on süütunne ja Oidipuse kompleks. Sundneuroosi vorm on religioon, est kultuur ei lase meil oma tabusid, `Oidipust` välja elada. Illusioon on religioon. Carl Gustav Jung (1875-1961) Kollektiivne alateadvus (!). Religioonil on teraapiline mõju, aitab inimesel lahendada konflikte elus. 6. funktsionalistlikud ja strukturalistlikud suundumused Franz Boas (1858-1942) - esimene, kes viis läbi palju välitöid Marcel Mauss (1872-1950) kinkimispraktika, tseremoniaalne vahetuskaubandus (kuidas on religioon ja majandus seotud) B. Malinowski (1884-1942) Välitööd, funkts. käsitlus, pole nõus evolutsionistidega. Religioon aitab inimesel oma hirmutundega toime tulla, maagilised praktikad aitavad inimesel luua illusiooni, et ta kontrollib midagi (a`la ilm) Radcliffe-Browne (1881-1955)
kultuurilised praktikad mõjutavad indiviidi iseloomu ja käitumist Suurbritannias keskenduti ühiskonnale, ühiskonnaetnograafiad, institutsioonide uurimine, indiviid vähemoluline; ühiskonna struktuuri ja selle liikme suhe 30ndateks olid Briti ja Ameerika antropoloogia liikunud väga erinevatesse suundadesse Ameerika antropoloogia 20. saj alguses Franz Boas (1858-1942): Andis kuju Ameerika antropoloogiale Rajas esimese antropoloogia osakonna Ameerikas, Ckark'i ülikoolos Määras 4 ala (nelja välja süsteem), millega antropoloogia peaks tegelema: o Lingvistiline o Füüsiline-bioloogiline o Arheoloogiline o Sotsiaal- ja kultuurantropoloogia Peamine seisukoht: kultuuri kui nähtust saab mõista vaid detailselt selle spetsiifilisi struktuure uurides
Keeleteaduse alused: kordamisküsimused. 1. Keele käsitlemine antiikmaailmas a) India: Panini grammatika Avastati 18 saj koloniseerijate poolt, pärineb 5 või 4 sajandist eKr. Kirjeldab sanskriti keele ehitust. Kirjutatud eesmärgil, et sanskritikeelseid veedasid lauldaks õigesti ka tulevikus (Seetõttu keskendub põhiliselt foneetikale hääldus!). Koosneb 8 raamatust. Pnini keeledefinitsioonid on peaaegu valemid, lühidad ja lihtsad. Kõik see viitab faktide äärmiselt täpsele uurimisele. Pnin on kirjeldanud klassikalist sanskriti keelt 4000 definitsiooniga. Pani aluse võrdlev-ajaloolise keeleteaduse tekkele (sanskritoloogia 19. sajandil) avastati, et sanskriti keel on sugulaskeel ladina ja kreeka keelele. b) Kreeka Kreeka tõi keeleteadusesse küsimuse keele olemasolust (kuivõrd on ta bioloogiline) ning grammatilise süsteemi (sõnaliigid ja käänded). c) Rooma. Midagi otseselt ei uuendanud. Ladina keele võiduaeg. Gram...
Semiootika alused · Ameerika strukturalism Strukturalism põhines süsteemide uurimisel, mis lähtus sisemisest struktuurist, mitte vormist. Strukturalismile pani aluse Saussure. Strukturaliste: Greimas, Todorov, Frye. USA strukt. nimetatakse vahel ka distributiivseks lingvistikaks. Väga kuiv ja asjalik. Saussure ja kohalik traditsioon oli üks selle voolu allikas, kus olulisel kohal Franz Boasi ideed. A. Boas - Saussure'i eelkäija. uuris Ameerika indiaanlasi ning lähtus sellest, et kõik kultuurid on võrdsed ja iga kultuur on omaette väärtus. Taunis etnotsentrismi. Kultuur on süsteem ning sed aei saa vaadelda mingis kindlas reas. Kultuuri mõistmise eeldus on keel. A. Sapir - teda huvitas keel filosoofilise nähtusena. Keeles oli tähendus väga oluline Keel on modelleeriv süsteem, mitte maailma kirjeldamise vahend. Keel determineerib kuidas me
tsivilisatsioon. Selline kultuuriarengu skeem on universaalne, kõik läbivad sama arengutee. Kultuuri unilineaarne areng – kõikidel üks arengutee. Saab määrata rahva asendit(Tylor): *Tööstuse olemasolu *Põllumaj *Arhitektuur *Teaduste levik *Religiooni seisund jne Kõige esimene tsivilisatsiooni tunnus Tylori järgi on tööstuse olemaolu. Eriti metallitööstus. Tekkis 1870ndatel aastatel. Historism (ehk ajaloolis-kriitiline koolkond) Franz Boas. Boas võitles evolutsionismi vastu. Evolutsonistid ei teinud välitöid, neil puudus endal kontakt põliskultuuridega. Tuleb reaalselt uurida, mis toimub. Boas hakkas ameerika põliselanikke uurima. Ta kritiseerib astmetesse anevat lähenemist, mis on teinud ilma lähenemiseta. Aga tal endal mingit suurt teooriat pakkuda vastu polnud. Lingvistilise relatiivsuse ehk Boas-Sapir-Whorfi hüpotees – mingi rahva maailma tunnetus ja taju on sõltuvuses nende keele terminitest. Keel mõjutab inimeste
Matthew Arnold (1822-1888): `parim, mida on maailmas mõeldud ja öeldud' Sir Edward Burnett Tylor (1832-1917): `Kultuur on kompleksne tervik, millesse kuuluvad teadmised, uskumused, kunst, moraal, seadused, tavad ja kõik muud võimed või harjumused, mille inimesed on ühiskonna liikmetena omandanud.' Europotsentristlik, universalistlik, evolutsionistlik, `madalat' ja `kõrget' kultuuri eraldav mudel 2. küsimus Kultuur antropoloogide arvates: Franz Boas (1858-1942): Kultuur hõlmab kõiki mingi kogukonna ühiskondlike tavade väljendusvorme, üksikisikute reaktsioone selle rühma tavadele, mille järgi ta elab ja nende tavade poolt määratletud inimtegevuse vilju.' Nt. Clyde Kluckhohn (1947): Kultuur on teatavat laadi tööjoonis kõigiks kogukonna elutegevusteks 3. küsimus Kanooniline suhtlussituatsioon (John Lyons): Suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja
Strukturalism Oluline on VASTANDUS Distinktiivtunnused-esinevad binaarsetena: kaks vastandlikku: heliline vs helitu, ühe käände vastandumine teisele Ka tunnuse puudumine on oluline Jakobson Markeeritusteooria: opositsiooniliige, millel tunnus puudub on markeerimata, tunnusega liige on markeeitud Strukturalism USA-s Eelkäijaks antropoloogiline lingvistika 19 saj hakkasid USAkad uurima indiaanikeeli Franz Boas: pakkus, et keeli tuleb kirjeldada vaid selle oma loogika kohaselt Distributsioonikriteeriumid: mis elemendid (häälikud/ vormid) esinevad mis ümbruses Hüpotees keelelisest relatiivsusest Sapir;Whorf: Keele erinevused tingivad mõtlemiserinevusi j aka maailmavaadet Sapir: keeled loovad reaalsuse Taksonoomiline strukturalism USA strukturalismi järgmine arenguetapp Leonard Bloomfield: Language: Bihievioristlik aluspõhi Eitab täielikult keelelist intuitsiooni
Kultuuridevaheline kommunikatsioon KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on kanooniline suhtlussituatsioon (Lyons)? Suuline suhtlus (loomuliku keele märkide abil) kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad. 2. Nimetage põhilised kommunikatsioonimudelid. Millistel generatiivsetel metafooridel nad põhinevad? 1) Rahvamudel põhineb torumetafooril. 2) Rahvamudel teaduslikul/formaliseeritud kujul põhineb kodeerimisel, märgil. 3) Küberneerikast lähtuv Shannon-Weaveri mudel põhineb faksi metafooril. 4) Interferentsiaalne mudel Reddy kirjeldab seda ,,tööriistavalmistaja" metafooriga. 3. Esitage kultuuridevahelise kommunikatsiooni määratlus (Milton Bennett). See on inimsuhtluse ja kultuuri koosmäng ja vastasmõju. 4. Mis on mingi mõiste prototüüpne esindaja (Rosch)? Mingi mõiste prototüüpne esindaja on see isend/alaliik, mis kerki...
uurima foneemisüsteemide muutusi. • Euroopas ilmus mitmeid puhtsünkroonilisi keeleteaduse põhiteoseid, näit Jespersen" Language", Hjelmslev, "Bühler Sprachtheorie". (võrdle: tänapäeval ei kirjuta keegi raamatut "Keel" vaid "sissejuhatus keeleteadusesse") • Tekkis ka filosoofide ja loogikute huvi keele vastu. • USAs loodi 1924 Linguistic Society of America ja ajakiri Language. Vt Boas, Sapir, Bloomfield. 15. Strukturalismi edasiareng USA-s, Bloomfield TERMIN: Bloomfield - Ameerika Ühendriikide keeleteadlane • Bloomfield 1933 "Language". • Keele kohta (nagu üldse inimtegevuse kohta) saab öelda ainult seda, mis on objektiivselt registreeritav. • Keelelise vormi tähendus on situatsioon, milles see öeldakse ja reaktsioon, mille see esile kutsub. • Keelt peab keeleteadlane vaatlema nagu mistahes muu teadlane oma uurimisobjekti vaatleb:
b. Sir Edward Byrnett Tylor: 'Kultuur on kompleksne tervik, millesse kuuluvad teadmised, uskumused, kunst, moraal, seadused, tavad ja kõik muud võimed või harjumused, mille inimesed on ühiskonna liikmetena omandanud.' c. Europotsentristlik, universalistlik, evolutsionistlik, `madalat' ja `kõrget' kultuuri eraldav mudel 7. Mis on kultuur antropoloogide arvates (esitage kolm määratlust)? a. Boas: 'Kultuur hõlmab kõiki mingi kogukonna ühiskondlike tavade väljendusvorme, üksikisikute reaktsioone selle rühma tavadele, mille järgi ta elab ja nende tavade poolt määratletud inimtegevuse vilju.' b. Williams: Kultuur on tavaline (Kultuur = inimtegevus ja sümboolsed struktuurid, mis sellele tegevusele tähenduse annavad) c. Clyde Kluckhohn (1947): Kultuur on teatavat laadi tööjoonis kõigiks
- Keele kohta (üldse inimtegevuse kohta) saab öelda ainult seda, mis on objektiivselt registreeritav. - Keelelise vormi tähendus on situatsioon, mille ajal öeldakse, ja reaktsioon, mille esile kutsub. - Keelt peab keeleteadlane vaatlema nagu mis tahes muu teadlane oma uurimisobjekti: impersonaalselt, täpselt, ütlemata midagi, mida materjal ei näita. - Distributsiooni käsitlus. 16. Keelelise relatiivsuse teooria tekkimine 20. sajandi I poolel. Boas, Sapir, Whorf. Boas: pani 20. saj algul aluse Ameerika empiirilisele antropoloogiale. Boasi järgi väljendab iga keel ainult osa tervikmõttest. Sealjuures pidas Boas kõiki inimesi potentsiaalselt võrdseteks ja seost keele ja mõtlemise vahel ühesuunaliseks: keel väljendab teatud osi mõttest, kuid ei määra mõtlemist. • Iga keelt tuleb uurida vastavalt selle enda loogikale, mitte lähtudes IE keeleteadusest.
Lähenemise probleemid: 1) liiga universalistlik 2) europotsentristlik (muid kultuure peab küll huvitavateks, kuid mitte võrdväärseteks) nt kohustuslikus kirjanduses puudub Jaapani, Aafrika jne kirjanike teosed. 3) loob liiga jäiga eristatuse ,,Kõrge" ja ,,Madala" kultuuri vahel 4) ei vaatle elatud kultuuri tervikuna autentses kontekstis. 2. Mis on kultuur antropoloogide arvates (vrdl. Franz Boasi ja Clyde Kluckhohni definitsioone)? Franz Boas: arvab, et igasugune kultuur on unikaalne. Selle asemel, et lugeda raamatuid teistest kultuuridest, tuleks hoopis kohale uurima minna. Ütleb ka, et kultuur hõlmab kõiki mingi kogukonna ühiskondlike tavade välj.vorme, üksikisikute reaktsioone selle rühma tavadele, mille järgi ta elab ja nende tavade poolt määratletud inimtegevuse vilju. Kultuuriline relativism-> see, mida peame kultuuriks ühes kontekstis, ei pruugi seda olla teises. Clyde Kluckholm:
Kultuuridevaheline kommunikatsioon KORDAMISKÜSIMUSED, vastatud 1. Mis on kanooniline suhtlussituatsioon?Kanooniline suhtlussituatsioon on suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. (Lyons) 2. Nimetage põhilised kommunikatsioonimudelid. Millistel generatiivsetel metafooridel nad põhinevad? a)"rahvamudel" põhineb torumetafooril. Tähendus on sõna või teksti sees, kontekst ei ole oluline. (Reddy) Sel puhul on tekstid absoluutsed, ühetähenduslikud b)Rahvamudel teaduslikult kujul: kodeerimismudel - saatja ja saaja jagavad märgi tähendust, kui neil on ühine kood - kodeerimismetafoor c)Küberneetikast lähtuv teaduslik mudel (Shannon-Weaver) (ühekülgne) - faksimetafoor d)Interferentsiaalne mudel ("tööriistavalmistaja" metafoor) 3. Esitage kultuuridevahelise kommunikatsiooni määratlus (Milton Bennet) Ehk täpseim kultuuride...
G + - - (sõna keskel nagu ingl k., sõna algul tugevalt) + markeeritud o Markeerimata Foneemide roll on tähenduste eristamine. 1) signifikatiivne 2) kulminatiivne (element tähistab rõhku. Zámok vs Zamók (loss vs lukk). Aitäh, kurjahh eesti omasõnad) 3) delimitatiivne (eristav, piirisignaalid, pausid) Ameerika strukturalism · Allikad F. De Saussure, Franz Boas Boasi kirg olid indiaanlased. Tänu Boasile on ameeriklastel tugev süükompleks nende tõttu surid indiaanlased (peaaegu) välja. Boas leidis, et nende (indiaanlaste) hääl tuleb kuuldavaks teha. Indiaanlaste keeled on täiesti teistmoodi võrreldes teistega. Boas elas indiaanlaste juures ja elas nende nahas. Keeleteaduse formaadiks pakub ta tööd informaatoritega. Neile tuli esitada õigeid küsimusi. Ta leidis, et kõik rahvad on samaväärsed
toimub kultuuriringide piiridel. Ringide siseselt on vahetus tihedam, seetõttu olid nad sarnasemad. Ameerika koolkond (Wissler, Kroeber): üks kultuurielement võib tekkida erinevates maailma piirkondades autonoomselt, aga toimub ka elementide levik. Aga kultuurielementide algpunkt on siiski avastatav. Moodustasid ka geograafilisi kultuurikeskusi, areaale on palju, maailma kohta sadu või tuhandeid. Historism e ajaloolis-kriitiline koolkond e ajalooline partikularism e Franz Boase kk Franz Boas Kui difusionism ja evolutsionism püüavad seletada kogu maailma kultuurisüsteemi, siis Boas seda ei püüa, ta ei ürita teooriat luua. Ta on evolutsionistide opponent, kriitiline lähenemine, kritiseeris eelkõige meetodit või viisi, kuidas teooria välja mõeldi. Tylor oli tugitooliteadlane, ta polnud kunagi ise rändamas käinud, lähtus teiste andmetest. Boase arvates polnud see aus ega õige. Tuleb minna ja uurida, mis päriselt toimub
Tänapäeval sellist lihtsakoelist lähenemist ei toetata, kuid nopitakse parim välja. Läbi selle teooria sai antropoloogiast ja etnoloogiast ikkagi oma spetsiifiline teadus. Tekkis 1870ndatel aastatel. Teine koolkond on historism ehk ajaloolis-kriitiline koolkond ehk ajalooline partikularism ehk Franz Boase (1858-1942) koolkond. Saksamaa teadlane, kes läks Ameerikasse. Ei ole ka selget teooriat taga. Põhiline, millega Boas tegeles oli evolutsionismi vastu võitlemine. Idee oli, et evolutsionism on jama. Kriitika evolutsionistid ei teinud välitöid, neil puudus endal igasugune kontakt põlisrahvastega üle maailma. Kirjalike allikate alustel, raamatute, raportite alusel lõid suuri inimkonna arengu skeeme tugitooliteadlane. Boas ütles, et peaks käima välitöödel, käima vaatamas, kuidas mingid rahvad elavad. Evolutsionistide kaitseks võib öelda, et tollal polnud keegi veel selle
Castrén oli 1840. aastatel peaaegu terve kümnendi Siberis, kus uuris ligi 15 keelt nende kultuurikontekstis. suulise keele uurimismetoodika rajajad, taustal antropoloogilise lingvistika teke. Hiljem sarnane suund USA-s. Herder: Igal keelel oma vaimne individuaalsus. Humboldt: keelte tüpoloogiline liigitus. Keel on rahvuse vaim, mõtteviisi erinevus on kooskõlas keele erinevusega. Keeled pole võrdsed, kõige ,,paremad" keeled on fleksioonkeeled kreeka, ladina, sanskriti, saksa. Franz Boas (1858-1942): importis need ideed Ameerikasse. Boase järgi väljendab iga keel ainult osa tervikmõttest. Inimesed ja keeled on potentsiaalselt võrdsed. Iga keelt tueb vaadelda vastavalt selle enda loogikale (lähtumata indoeuroopa keeltest). Edward Sapir (1884-1939): Ideed toetavad Boase omi, lisanüansina mõte, et keeled loovad erineva reaalsuse. Benjamin Whorf (1897-1941): lisas olulise täienduse: avatud ja peidetud kategooriad (krüptotüübid) varjatud kategoriseerimine
Milline neist ei ole haige uurimise objektiivne uurimismeetod? Valige üks: x Haige jälgimine sugulaste poolt kodus Haige jälgimine teatava perioodi vältel Kirurgilised uurimismeetodid Patoloogilistel juhtudel esinevad järgmised hingamise kõrvalkahinad, välja arvatud... Valige üks või mitu: lk 10, 13-14 Kiuned, vilinad, urinad Kuivad bronhiitilised räginad x Pueriilne kahin Märjad raginad Mullilised räginad Instrumentaalne diagnostika... Valige üks või mitu: Abil uuritakse uuritavat instrumendiga, mis ei ole temaga kontaktis Alla kuuluvad uurimismeetodid nagu perkussioon, palpatsioon ja auskultatsioon x Alla kuuluvad elektrofüsioloogilised, endoskoopilised ja ultraheli uurimismeetodid x Abil uuritakse uuritavat instrumendiga, mis on temaga kontaktis Kerning'i katsega hinnatakse:... Valige üks või mitu: lk 22-23 Alumise öesofaaguse sfinkteri toonust Ajutüve pitsumise ohtu ...
Keele kohta (üldse inimtegevuse kohta) saab öelda ainult seda, mis on objektiivselt registreeritav. Keelelise vormi tähendus on situatsioon, mille ajal öeldakse, ja reaktsioon, mille esile kutsub. Keelt peab keeleteadlane vaatlema nagu mis tahes muu teadlane oma uurimisobjekti: impersonaalselt, täpselt, ütlemata midagi, mida materjal ei näita. Distributsiooni käsitlus. 16. Keelelise relatiivsuse teooria tekkimine 20. sajandi I poolel. Boas, Sapir, Whorf. Herder: igal keelel on oma vaimne individuaalsus. · Humboldt: iga keel omab ainult osa potentsiaalsest maailmataju tervikust (kõige rohkem võimalusi annavad fleksioonikeeled nagu kreeka, ladina ja sanskrit). Boas: pani 20. saj algul aluse Ameerika empiirilisele antropoloogiale. Boasi järgi väljendab iga keel ainult osa tervikmõttest. Sealjuures pidas Boas kõiki inimesi potentsiaalselt
Lõpetas Bloomfieldi alustatud ameerika strukturalismi metoodika. Lõi transformatsioonianalüüsi, mis rikkus strukturaallingvistika põhimõtteid. Transformatsioonianalüüs lähtus distributiivsest analüüsist aga modifitseeris seda lauseõpetuse tarvis. Väitis, et on olemas lausete paradigmad, mille saab kindlaks määrata, kui panna need kindlasse kahte erinevat vormi eristavasse konteksti (seda nimetati diagnostiliseks kontekstiks). · Allikad F. De Saussure, Franz Boas E. Sapir oli etnoloogiliste huvidega väljapaistev ameerika lingvist. Tema 1923 ilmunud peateos "Language" sisaldab strukturalismi märke. Tema jaoks oli tähendus keeles väga oluline. Keel ei ole maailma peegeldamise/kirjeldamise vahend, see on modelleeriv süsteem. Keele erinevad osad tähendavad eri asju. Näiteks sõnaline osa: sõnavara on avatud süsteem, kus uus nähtus toob kaasa uued sõnad ja nähtuse kadumine põhjustab vanade sõnade ununemise. Sõnavara peegeldab meie kogemust.
teisisõnu kultuurantropoloogiaks. Omaette teaduseks kujunes 19. saj keskel, kui hakati looma e-seltse ja muuseu- me. Suur tähtsus on A. Bastiani, E. B. Tylori ja L. H. Morgani töödel, mille tu- lemusena peasuunaks 19. saj II poolel sai evolutsionism. 19. saj lõpus hakkas F. Ratzeli tegevuse tulemusena evolutsionismi kõrvale tõrjuma difusionism. 20nda sajandi 20ndatel tekkisid USA-s täpset faktoloogiat eeldav F. Boas uurimissuund ning samal ajal Inglismaal B. Malinowski algatusel funktsionalism, mis selgitas kultuuri sünkroonset funktsioneerimist ja ei huvitunud ajaloolistest vaatlustest. 30–40ndad tõid USAs freudismist lähtuva etnopsühholoogilise koolkonna (M. Mead, R. Benedict). Hilisemad voolud on kultuurirelativism, neoevolutsionism, strukturaalne antropoloogia. Nõukogude perioodil muutusid tähtsaks etnogenee-
,,Piiblilood" Vana Testament Tegelased Aadam, Eeva, Kain, Aabel, Noa, Aabram, Soodoma, Gomorra, Iisak, Rebeka, Jaakob, Laaban, Raahel, Eesav, Joosep, Ruuben, Siimeon, Leevi, Juuda, Daan, Naftali, Gaad, Aaser, Issaskar, Sebulon, Benjamin, Mooses, vaarao, vaarao tütar, Aaron, Bileam, Giideon, Simson, Rutt, Noomi, Boas, Hanna, Saamuel, Eeli, Saul, Joonatan, Taavet, Absalom, Saalomon, Eelija, Baal, Naaman, Joas, Ussija, Hiskija, Joosija, Jeremija, Baaruk, Joojakim, Taaniel, Ester, Nehemja, Iiob, Jesaja, Hoosea, Joel, Joona, Miika Kokkuvõte Esimene päev Jumal lõi valguse ja lahutas selle pimedusest. Ta nimetas valguse päevaks ja pimeduse ööks. Teine päev Jumal lõi laotuse ehk taeva. Kolmas päev Jumal lõi kuiva maapinna ja veekogu nimetas Ta mereks. Maapinna peale lasi
tähendavad. 22.Ameerika strukturalism Strukturalism põhines süsteemide uurimisel, mis lähtus sisemisest struktuurist, mitte vormist. Strukturalismile pani aluse Saussure. Strukturaliste: Greimas, Todorov, Frye. USA strukt. nimetatakse vahel ka distributiivseks lingvistikaks. Väga kuiv ja asjalik. Saussure ja kohalik traditsioon oli üks selle voolu allikas, kus olulisel kohal Franz Boasi ideed. A. Boas - Saussure'i eelkäija. uuris Ameerika indiaanlasi ning lähtus sellest, et kõik kultuurid on võrdsed ja iga kultuur on omaette väärtus. Taunis etnotsentrismi. Kultuur on süsteem ning sed aei saa vaadelda mingis kindlas reas. Kultuuri mõistmise eeldus on keel. A. Sapir - teda huvitas keel filosoofilise nähtusena. Keeles oli tähendus väga oluline Keel on modelleeriv süsteem, mitte maailma kirjeldamise vahend. Keel determineerib kuidas me näeme, kõneleme ja
31 Wilhelm von Humboldt (1767-1835) oli esimene eurooplane, kes uuris keele ja mõtlemise seoseid. Wilhelm von Humboldti 'Weltanschauung' hüpotees: Keel määrab meie mõtlemise ja selle, kuidas me ümbritsevat maailma tajume. Inimesed mõtlevad erinevalt, sest nad räägivad erinevaid keeli. Keel kannab endas teatud ühiskonna või inimrühma ühist maailmapilti, s.o. inimeste ühiseid teadmisi, suhtumisi ja uskumusi maailmast. Franz Boas (1858 1942) Father of American Anthropology oli samuti pärit Saksamaalt. Boas uuris Ameerika indiaani keeli, mis kõik erinesid indo-euroopa ja semi keeltest. Boas märkas, kui oluliselt erinesid eri paigus nii eluviisid kui grammatilised kategooriad. Selle tulemusena järeldas ta, et kultuur ja eluviis peegelusid keeles, mida vastav etnos kasutas ( Rannut 2007). Boas lisas antropoloogilisse teooriasse kultuurilise relativismi, mis rõhutab, et rahvaste
mis juba öeldud. Igas lauses esinevad Teema (vana, juba antud) ja Reema (uus, fookus, sõltub tugevalt kontekstist) - need on aktuaalsed funktsionaalsed alused ja öeldised. (Absurdikirjandus nt on üles ehitatud aktuaalse süntaksi eiramisele, esineb ainult reema.) AMEERIKA STRUKTURALISM Nimetatakse mõnikord ka distributiivseks lingvistikaks. Väga kuiv ja asjalik. Sellel voolul on kaks allikat - Saussure ja kohalik traditsioon, mille oluliseks osaks olid Boasi ideed. F. Boas (eelkõige etnoloog ja antropoloog, aga ka Saussure eelkäija) uuris ameerika indiaanlasi ning lähtus aksioomist, et kõik kultuurid on võrdsed ja iga kultuur on omaette väärtus, taunis etnotsentrismi. Strukturalistlikud arusaamad olid esiteks, et kultuuri ei saa vaadelda mingis kindlas reas, teiseks, et kultuur on süsteem. Esimese etnoloogina tõstis Boas igas kultuuris esile keele, mis on kultuuri mõistmise eelduseks. E. Sapir oli etnoloogiliste huvidega väljapaistev ameerika lingvist
* Sumeri: Mu-du - "mina ehitasin" või ka "sina, tema ehitas" või "meie ehitasime" ehk teisisõnu: "ise (nimi, mees, inimene) ehitas". Kas isikud ei olnud veel diferentseeritud? Oluline, kas ehitamine du leidis aset oma grupis (mu-du) või mujal, väljaspool gruppi: e- du - "Teie teised seal eemal - või keegi teist - ehitas". * Uku masing: ma, mina; sa sina (n-ö pehmem ja kõvem vorm) Franz Boas indiaani keelte puhul: pmts annad edasi seda, mida on vaja; kui ei saa, siis mõeldakse uus sõna välja (tsiviliseeritud rahvaste grammatika pole parem). Etnolingvist Edward Sapir: "Platon kasutas samu keelevorme kui Makedoonia seakarjused ja Konfutsius samu kui Assami peadekütid." Brasiilia tupi-indiaanlastel pole papagoide jaoks ühte sõna, kuid papagoiliikide jaoks palju erinevad. Paljudes keeltes pole arve üle 5-e, üle selle on "palju". Inglise keeles nt pole ratastega
mis juba öeldud. Igas lauses esinevad Teema (vana, juba antud) ja Reema (uus, fookus, sõltub tugevalt kontekstist) - need on aktuaalsed funktsionaalsed alused ja öeldised. (Absurdikirjandus nt on üles ehitatud aktuaalse süntaksi eiramisele, esineb ainult reema.) AMEERIKA STRUKTURALISM Nimetatakse mõnikord ka distributiivseks lingvistikaks. Väga kuiv ja asjalik. Sellel voolul on kaks allikat - Saussure ja kohalik traditsioon, mille oluliseks osaks olid Boasi ideed. F. Boas (eelkõige etnoloog ja antropoloog, aga ka Saussure eelkäija) uuris ameerika indiaanlasi ning lähtus aksioomist, et kõik kultuurid on võrdsed ja iga kultuur on omaette väärtus, taunis etnotsentrismi. Strukturalistlikud arusaamad olid esiteks, et kultuuri ei saa vaadelda mingis kindlas reas, teiseks, et kultuur on süsteem. Esimese etnoloogina tõstis Boas igas kultuuris esile keele, mis on kultuuri mõistmise eelduseks. E. Sapir oli etnoloogiliste huvidega väljapaistev ameerika lingvist
Adorno, Theodor - saksa sotsioloog, marksistlik filosoof, muusikateoreetik ja helilooja. Peab massimeediat ja popkultuuri negatiivseks. Valgustatus muudab mõistuse instrumentaalseks, standardiseerituks, keskendutakse eesmärgi saavutamisele, mitte selle väärtusele, institutsioonid kontrollivad isiksuse moodustustumist ja hoiavad teda oma piires. Massikultuur lämmatab kõrgkultuuri: popkultuuris standardiseerimine ja võlts-isikupära Althusser, Louis - prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigiideoloogilised aparaadid" institutsioonid hoolitsevad selle eest, et inimestel valesid mõtteid ei tekiks, teenib juhtivat klassi taastootes hegemoonia aluseks olevat ideoloogiat läbi praktikate (koolipäev, matused), milles inimene osaleb mittevabatahtlikult, määratledes end subjektina Anderson, Benedict konstruktivistliku koolkonna teadlane, kes peab rahvust uue eliidi loodud kujuteldavaks kogukonnaks, mille abil ühiskonda ...
muuseumieksponaatide põhjal). Ameerika koolkond osade rahvaste kultuur on sarnane ja rahvad mõjutavad üksteist. Kõik kultuurielemendid ei teki ühes kohas, vaid erinevates kohtades ja levivad teatud ala ulatuses. See kultuurielement, mis on levinud väiksemal alal, on noorem ja ei ole veel jõudnud kaugemale levida. Võimalik on tuvastada kultuurinähtuse tekkepaik (nagu folkloristikas Soome koolkond). F. Boas (1858-1942) historism, ajaloolis-kriitiline koolkond, ajalooline partikularism. I Ei poolda suurt kultuuri seletamise skeemi. Pole olemas tõendeid, et on olemas universaalsed kultuuri arenguskeemid. II Muutis oluliseks välitööd (varem olid nn tugitooliteadlased), rõhutas, et oluline on õppida kohalikku keelt ja uurida, milline rahvas seesmiselt on. Iga põlisrahva kultuur on nii keeruline, et ei ole võimalik seda lihtsalt kirjeldada. III Psühholoogilise lähenemise algataja.
Sissejuhatus Sotsiaalantropoloogiasse Konspekt Katre Kikkas, Sotsioloogia, Sotsiaaltöö ja Sotsiaalpoliitika I kursus KULTUUR JA INIMESED Kultuur ei tähenda antropoloogias kunsti jms. See eeldab pigem õpitud kogemusi. Uuritakse inimeste käitumist. Kultuuri defineeritakse kui ühiskonna mustrit nende käitumise ja traditsioonide järgi. Samas kasutatakse kultuuri mõistet ka kui organisatseeritud teadmiste süsteemi ja uskumust, kus inimesed struktureerivad oma kogemused ja ootused, valivad alternatiivide vahel. Antropoloogilise uurimise teeb raskeks see, et uurija on võõras keskkonnas, pole harjunud kohaliku kultuuri mustriga. Kultuur koosneb asjadest ja üritustest, mida me saame esitleda, lugeda ja mõõta. Inimesed jagavad igapäevaselt oma teadmisi. See on sotsiaalne protsess, mitte privaatne. Ant...
Castrén oli 1840. aastatel peaaegu terve kümnendi Siberis, kus uuris ligi 15 keelt nende kultuurikontekstis. suulise keele uurimismetoodika rajajad, taustal antropoloogilise lingvistika teke. Hiljem sarnane suund USA-s. Herder: Igal keelel oma vaimne individuaalsus. Humboldt: keelte tüpoloogiline liigitus. Keel on rahvuse vaim, mõtteviisi erinevus on kooskõlas keele erinevusega. Keeled pole võrdsed, kõige ,,paremad" keeled on fleksioonkeeled kreeka, ladina, sanskriti, saksa. Franz Boas (1858-1942): importis need ideed Ameerikasse. Boase järgi väljendab iga keel ainult osa tervikmõttest. Inimesed ja keeled on potentsiaalselt võrdsed. Iga keelt tueb vaadelda vastavalt selle enda loogikale (lähtumata indoeuroopa keeltest). Edward Sapir (1884-1939): Ideed toetavad Boase omi, lisanüansina mõte, et keeled loovad erineva reaalsuse. Benjamin Whorf (1897-1941): lisas olulise täienduse: avatud ja peidetud kategooriad (krüptotüübid) varjatud kategoriseerimine
Kultuurrelativistid: konkreetsele ärritajale on vastusevarjante lõpmatult palju.'Must'kast on tingitud erinevate kultuuride erinevast ajaloost, kultuurikandjate individuaalsetest ja kollektiivsetest omapäradest. Boase mõju - Koolitas välja terve hulga Ameerika antropolooge. Üks esimesi, kes mõistis,et maksimaalse info saamiseks on tarvis koolitada nii mees- kui naisantropolooge (Ruth benedict, Margaret Mead) Suur mõju Edward Sapiri tegevusele. Boas rõhutas,et iga keel kujutab endast kogemuse klassifitseerimist, ja need erinevad keelest keelde. Pani aluse ameerika antropoloogiale sellisel kujul nagu me seda praegu teame.Rajas esimese antropoloogiaosakonna USAs Sapir-Whorfi hüpotees Kultuuri ja keele suhet võib vaadelda kahest suunast: Kultuuri ja keskkonna mõju keelele (väljendub eelkõige sõnavara kaudu, aga ka grammatika kaudu) Keele mõju kultuurile:
Viini ringi liikmete mõju. Wittgenstein: "sõna tähendus on tema kasutus". *Funktsionaalne tähenduse teooria. Sõnadel on tähendus vaid kontekstis. Igas tekstis on kahte tüüpi seoseid: deskriptiivsed ja funktsionaalsed 50. Ameerika strukturalism 51. Nim ka distributiivseks lingvistikaks. Väga kuiv ja asjalik. Sellel voolul on kaks allikat - Saussure ja kohalik traditsioon, mille oluliseks osaks olid Boasi ideed. F. Boas, E. Sapir, L. Bloomfield, K. L. Pike., Z. Harris. Esiteks analüüsiti põhiliselt indiaani keeli, teiseks kasutati II Maailmasõja ajal lingviste desifreerijatena. Keskseks terminiks ameeriklaste käsitluses on distributsioon - keele elemendid on sõnumis kuidagi jaotatud. Uue keele desifreerimisel on esimeseks ülesandeks keele elementide kindlakstegemine, selles esines kaks protseduuri - segmenteerimine (hüpoteeside püstitamine) ja distributsioon,
Kultuuriteooria kordamine. (Nime- ja terminitestis tuleb määratleda 10 nime/terminit, eksami sooritamiseks on vajalik vähemalt 6 õiget vastust.) A. Adorno, Theodor saksa sotsioloog, filosoof, Frankfurdi koolkonna rajajaid. Uuris isiksuse muutuste seost sotsiaalsete ja poliititliste oludega. Althusser, Louis prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigi ideoloogilised aparaadid".Peamine uurimisala arenevate süsteemide tunnetusteooria. Austin, John oli inglise õigusfilosoof; tema kirjutistest pärineb moodne õiguspositivism Kõneaktiteooria looja: keeleline üksus, millel terviklik suhtluseesmärk. Lokutsioon mida öeldakse; Illokutsioon lausungi eesmärk; Perlokutsioon öeldu mõju. Barthes, Roland oli prant semiootik, kirjanduskriitik. Prant strukturalismi tähtsaim esindaja. Käsitlenud eriti kunstilise teksti tähendus ja analüüsimetoodikat; Kirjutab ,,Autori surmas", et kirjandteose autor ei ole tegelikult teksti ...
Culture ... is that complex whole which includes knowledge, belief, art, law, morals, custom, and any other capabilities and habits acquired by man as a member of society. Tylor oli evolutsionistliku kultuurikäsitluse esindaja, mis darvinismi mõjul lähtus kultuuri pideva arengu ideest. Pange tähele, et see definitsioon sisaldab nii ideid e mentaalset aspekti kultuuris (teadmised, uskumused, seadused) kui ka tegevusi e kultuuripraktikaid (kombed). Saksa päritolu Ameerika antropoloog Franz Boas 1930. Anthropology. Encyclopedia of the Social Sciences. 3 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Kultuur hõlmab endas kõiki kogukonna sotsiaalsete harjumuste manifestatsioone, indiviidi reaktsioone selle grupi harjumustele, mille liige ta on, ja inimtegevuse produkte, mis on kujundatud nende harjumuste poolt.
SISSEJUHATUS ETNOLOOGIASSE Sissejuhatus Etnoloogia tegeleb erinevate rahvaste ja kultuuridega, kusjuures peamiselt mitte-lääne kultuuridega ja mitte kõrg-tsivilisatsioonidega. Kuigi tänapäeval võib uurida igasuguseid kultuurinähtusi, uuritakse oma kultuuris põhiliselt rahvakultuuri alla jäävat. Vanemast vaatekohast lähtudes on kultuur vaid kõrgkultuur osade rahvaste areng on teatud staadiumis peatunud ning eksisteerivad kõrgtsivilisatsioonid ning rahvad kellel seda ei ole. Tänapäevase antropoloogia arusaama kohaselt on igasuguse inimtegevuse avaldus kultuur ning ilma igasuguse rahvatsevahelise hierarhiata. Erinevused antropoloogia, etnograafia ja etnoloogia vahel seisnevad peamiselt uurimismeetodites. Antropoloogia nimetus on kasutusel Põhja-Ameerika teadusruumis ning selles on omakorda eristatavad füüsiline ja kultuuri-antropoloogia. Euroopa-traditsioonis nimetatakse vastavat teadust etnoloogiaks, sama nimetus on alates 90ndatest...
heli lindistamine ja kõike sai taasesitada, viidi läbi ka psühholoogilisi teste). Teadlasel on alginformatsioon, mitte ei hakka seda ainult analüüsima. Säilinud tänaseni 4,5 min filmi (tants (initsiatsiooni rituaal) ja tule tegemine). 4 Rudolf Pöch (1858-1942) filmis Uus-Guineas ja Lõuna-Aafrikas, tal oli monograaf, fotokas, kaamera - varustatud moodsate abivahenditega. Franz Boas tegi välitöid eskimote juures ja hiljem looderannikul indiaanlaste juures, ajalooline partikularism ja kultuurirelativism, hakkas kriitiliselt suhtuma antropoloogiasse. Ta väitis, et meil ei ole vaja suuri kultuuriseletamiseskeeme ja peaks uurima iga kultuuri ajalugu eraldi, pole olemas ühtset teooriat kõikide uurimiseks (see ajalooline partikularism), igasuguseid kultuure tuleb väärtustada ja neid ei saa mõõta ühe mõõdupuuga, vastandlik evolutsionismiga
o Roman Jakobson (1896-1982) o Nikolai Trubezkoy (1890-1938) raamat ,,Fonoloogia alused" on üks väljapaistvamaid raamatuid 20.sajandi keeleteaduses. o Jan Mukarovsky (1891-1975) o Jerzy Kuryovicz (1895-1978) o Karl Bühler (1879-1963) · Glossemaatika · Ameerika strukturalism · Pariisi koolkond · Moskva ingvistide ring Ameerika Strukturalism Franz Boas (1858-1942) Kwakiutl (Kwakwaka'wakw Vancouveri saar). Ta oli hariduselt füüsik. · Kultuurilise realtiivsuse põhimõte; · Antropoloogias vs etnoloogia (etnograafia) · Keel ja kultuuri (keel on kultuuri osa) · Apriorne vs aposteroidne grammatika Ta jaoks oli oluline saksa romantiline ja eelromantiline filosoogia. Kogu rahvusluse ideoloogia tekkis Saksamaal 18nda sajandi lõpus. Ta esitas romantilise metafoori, milles rahvas on analoogne inimesega. Rahval on oma hing, tahe
morals, custom, and any other capabilities and habits acquired by man as a member of society. Tylor oli evolutsionistliku kultuurikäsitluse esindaja, mis darvinismi mõjul lähtus kultuuri pideva arengu ideest. Pange tähele, et see definitsioon sisaldab nii ideid e mentaalset aspekti kultuuris (teadmised, uskumused, seadused) kui 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 4 ka tegevusi e kultuuripraktikaid (kombed). Saksa päritolu Ameerika antropoloog Franz Boas 1930. Anthropology. Encyclopedia of the Social Sciences. Kultuur hõlmab endas kõiki kogukonna sotsiaalsete harjumuste manifestatsioone, indiviidi reaktsioone selle grupi harjumustele, mille liige ta on, ja inimtegevuse produkte, mis on kujundatud nende harjumuste poolt. Culture embraces all the manifestations of social habits of a community, the reactions of the individual as affected by the habits of the group in which he
Kultuuri viimine metslastele (Kipling: "Valge mehe koorem") teadvustatud väärtused ja teadvustamata väärtused? Või avalikustatud ja avalikustamata väärtused? Domineerivad kultuurid vastasseisus: Rahvuskultuurid. Oma/võõras (Teine). Tegelikult need kultuurid mitte loomulikud, vaid loodud poliitiliste ja sotsiaalsete jõudude poolt, kes sätestavad ka need kategooriad, mille kaudu tunneme neid "loomulikena". Kultuuri (väikse tähega) definitsioone: - Franz Boas (1858-1942): - ,,Kultuur hõlmab kõiki mingi kogukonna ühiskondlike tavade väljendusvorme, üksikisikute reaktsioone selle rühma tavadele, mille järgi ta elab ja nende tavade poolt määratletud inimtegevuse vilju." - Ajalooline partikularism/kultuuriline relativism - Vrd Raymond Williams (1921-1988): ,,kultuur on tavaline". Kultuur = inimtegevus ja sümboolsed struktuurid, mis sellele tegevusele tähenduse annavad. Nt
selline. Trickster Lood Aafrikas, Euraasias ja mujal... Tüüpiline viga: samastatakse tricksteri mõiste kasutuselevõttu Daniel Brintoniga (1869 avaldas mingi müütide raamatud). Lewis Hyde Trickster Makes (loob) This World: on otsinud kogu Brintoni teksti läbi ja seal pole tricksteri mõistet olemas. Kummaline eksiarvamus, keegi pole korralikult seda lugenud. Ilmselt siis esimesena selle mõistega välja tulnud Franz Boas, kes on ameerika antropoloog, kogu tänapäevase kult.antropoloogia rajaja. Four-field system. 1898 eessõna ühe James Teiti raamatule, kus on nii tricksteri mõiste kui ka väga palju selle üle arutatud. Kuidas on võimalik, et üks ja sama tegelane võib olla samal ajal nii kasulik (leiutised, peaaegu jumala sarnane), kuid samas on ka paharet, teeb ulakusi ja rumalusi. Hulguse prototüüp. Tihtipeale ka väga juhm, kuigi teisi kavalalt petab saab ise ka petta tavaliselt. Ambivalentsus.
See hakkas mõjutama varasemate ühiskondade mõistmist. Etnoloogias vanade ühiskondadega tegelemise seisukohalt loobuti evolutsioonist ja rõhutati, et iga kultuur on universaalne ja nede ajaline järjestamine ja võrdluse põhjal mingi mudel loomine on naeuruväärne. Selle asemel tuleb tegeleda andmete kogumisega ja püüda sisse elade antud kultuuri mõtteviisi ja mitte tegelda nende klassifitseerimisega. Ameeriklane Franz Boas (9. juuli 1858 21. detsember 1942) selle suuna juhtivaid pooldajaid, keda peetakse siiani tänapäeva kultuuriantropoloogia rajajaks. Liiga vähe liiga ebakindlaid andmeid ja pole mõtet fantaseerida. See aga tähendas seda, et huvi evolutsiooni seisukohalt kadus. Poolakast etnoloog Bronislaw Kasper Malinowski (7. aprill 1884 Kraków 16. mai 1942 New Haven, USA)uuris vaikse ookeani saarte põliselanike ja rõhutas kõigi kultuuride
ja sai taasesitada, viidi läbi psühholoogilisi teste ka). Teadlasel on alginformatsioon, mitte ei hakka seda ainult analüüsima. Säilinud tänaseni 4,5min filmi (tants (initsiatsiooni rituaal) ja tuletegemine). Rudolf Pöch (1858-1942)– filmis uus-guineas ja lõuna-aafrikas, tal oli monograaf, fotokas, kaamera, varustatud moodsate abivahenditega. Ei teagi, mis tema tähtsus oli, peab uurima netist vms. Franz Boas – tegi välitöid eskimote juures ja hiljem looderannikul indiaanlaste juures, ajalooline partikularism ja kultuurirelativism, meenub midagi Boasi koolkonna kohta..enam ei mäleta..vinge mälu, hakkas kriitiliselt suhtuma antropoloogiasse. Ta väitis, et meil ei ole vaja suuri kultuuriseletamise skeeme ja peaks uurima iga kultuuri ajalugu eraldi, pole olemas ühtset teooriat kõikide uurimiseks (see ajalooline partikularism), igasuguseid kultuure tuleb
Maad. Sellepärast nad soovivad inimesi aidata. Inimkond olevat meie maailmas aastatuhandeid tagasi alustatud geneetiline eksperiment ning tulnukad olevat sellest ajast alates inimesi lakkamatult jälginud. Tulnukad röövivad inimesi meie arengu kontrollimiseks. Tulnukad ei sekku otseselt inimeste maailma. Nad soovivad muuta meie maailma vargsi, jäädes ise peamiselt ,,kaadri taha". Inimestes endas peab tulenema soov kõike õigesti korraldada. Brasiilia farmitöölise Antonio Villas Boas toimus 1957. aasta oktoobris juhtum, mil ta viidi UFO pardale. Seal hõõruti teda mingisuguse tundmatu preparaadiga. Pärast seda vägistas mehe mingi- sugune tundmatu naistulnukas, kellel olid lõõmavpunased juuksed ja kes oli koera moodi haukunud. Ilmselt sünnib mehele teises maailmas laps, sest naistulnukas osutas oma kõhule ja siis üles taeva poole. Arstid hakkasid seda lugu uurima, kuid loo liigse fantastilisuse pärast jäeti kõik asjaolud pikkadeks aastateks avalikuse eest varju
Maad. Sellepärast nad soovivad inimesi aidata. Inimkond olevat meie maailmas aastatuhandeid tagasi alustatud geneetiline eksperiment ning tulnukad olevat sellest ajast alates inimesi lakkamatult jälginud. Tulnukad röövivad inimesi meie arengu kontrollimiseks. Tulnukad ei sekku otseselt inimeste maailma. Nad soovivad muuta meie maailma vargsi, jäädes ise peamiselt ,,kaadri taha". Inimestes endas peab tulenema soov kõike õigesti korraldada. Brasiilia farmitöölise Antonio Villas Boas toimus 1957. aasta oktoobris juhtum, mil ta viidi UFO pardale. Seal hõõruti teda mingisuguse tundmatu preparaadiga. Pärast seda vägistas mehe mingi- sugune tundmatu naistulnukas, kellel olid lõõmavpunased juuksed ja kes oli koera moodi haukunud. Ilmselt sünnib mehele teises maailmas laps, sest naistulnukas osutas oma kõhule ja siis üles taeva poole. Arstid hakkasid seda lugu uurima, kuid loo liigse fantastilisuse pärast jäeti kõik asjaolud pikkadeks aastateks avalikuse eest varju
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
