juhtis Josip Jelacic. See suruti küll maha, kuid orjus või siis allasurutus kaotati. 1868. aasta reformiga anti võim Põhja-Horvaatia üle austerlastelt ungarlastele. Territoorium ühendati Ungari Slavooniaga ja garanteeriti sisemine autonoomia. Dalmaatsia jäi austerlaste kätte. Kümme aastat enne Esimest maailmasõda emigreerus 50 000 horvaati USA-sse. Kui Austria-Ungari impeerium sõjas lüüa saanuna tükeldati, sai Horvaatiast osake Serbia, Sloveenia ja Horvaadi kuningriigist. 1929. aastal rajati Jugoslaavia Kuningriik valitsusega Belgradis. Horvaadi rahvuslased seisid sellele kõvasti vastu. Nad organiseerisid 1934. aastal selle riigi kuningale, Alexander I-le Marseille's atentaadi. Esimeses maailmasõjas olid jugoslaavlased lubanud Itaaliale Aadria mere ranniku vastutasuna toetuse eest võitluses Austria-Ungariga. Enamus Dalmaatsiast saigi 1918 1943 itaallastele. Pärast seda kui sakslased 1941
rannas. Horvaatia lipu kolm värvi esindavad kolme riiki, millest Horvaatia on moodustatud: Horvaatia kuningriik (punane ja valge), Slavoonia kuningriik (valge ja sinine) ning Dalmaatisa kuningriik (punane ja sinine). 3 Horvaatia lipp Horvaatia vapp Riigihümn Lijepa naša domovino Pealinn Zagreb Pindala 56 542 km² Riigikeel(ed) horvaadi keel Rahvaarv 4 290 612 (2011) Rahvastikutihedus 75,9 in/km² President Ivo Josipović Peaminister Zoran Milanović Iseseisvus 25. juuni 1991 Rahaühik kuna (HRK) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Tippdomeen .hr ROK-i kood CRO Telefonikood 385 AJALOOLISED MÕJUTUSED TEISTE RAHVUSGRUPPIDE POOLT JA MÕJUTUSTE PEAMISED AJAJÄRGUD 4
Horvaatia Gerda Mändmaa Kaardil Põhiline • Zagreb • 56 542 km² • horvaadi keel • 4 290 612 (2011) • 75,9 in/km² • Ivo Josipović • 25. juuni 1991 • Kuna (HRK) • Kesk-Euroopa aeg Majandus • Keskmine palk • Töötus • Tähtsamad tööstusharud • Maavarad Veel • Riigikord • Religioon • Turism Kliima
Titost uue Jugoslaavia Föderatsiooni juht. Ta jagas Jugoslaavia viieks vabariigiks - Horvaatiaks, Serbiaks, Sloveeniaks, Bosnia-Hertsegoviinaks ja Makedooniaks. 22. detsembril 1990. avaldati uus Horvaatia põhiseadus. Sellega koos muutusid Horvaatias elavad serblased rahvusvähemuseks. Uues põhiseaduses ei olnud ära märgitud rahvusvähemuste õigused riigiametitest lasti lahti massiliselt serblasi. Pärast seda, kui Horvaadi parlament viis oma põhiseadusesse sisse muudatuse, mis lubas kaitsta vähemusi ja nende õigusi, tunnustas Euroopa Liit, eelkõige Saksamaa pealekäimise 4 tulemusena, Horvaadi Vabariiki jaanuaris 1992. Kolm kuud hiljem tegi seda ka USA ja mais 1992 võeti Horvaatia ÜRO täisliikmeks ning 17.a hiljem sai Horvaatia NATO täieõiguslikuks liigmeks.
Austria Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk- Euroopas. Austria piirneb läänest Liechtensteini ja Sveitsiga, lõunast ja Sloveeniaga, idast Ungari ja Slovakkiaga ning põhjastSaksamaa ja Tsehhi Vabariigiga. Alates 1995. aastast kuulub Austria Euroopa Liitu. Ausrtia lipp austria vapp Austia pindala on 83 858 km² ja rahvaarv 8 402 900 millest 1,5 miljonit elab pealinnas . Riigi keeleks on peamiselt Saksa keel kuid piirkonniti ka sloveeni horvaadi ja ungari keel. Austria pealinn on Viin. Liitriigina on Austria jagatud üheksaks liidumaaks (Bundesländer): 1.Burgenland 2.Kärnten 3.Alam-Austria 4.Ülem-Austria 5.Salzburg 6.Steiermark 7.Tirool 8.Vorarlberg 9.Viin Tuntud inimesed Austriast: A. Schwarzenegger W.A. Mozart Nikola Tesla Adolf Hitler Erwin Schrodinge Marie Antoinette Vaatamisväärsused...
HORVAATIA SÜMBOOLIKA Punane – tugevus, julgus ja kõvadus LIPP Valge – rahu ja ausus Sinine – tõde ja ustavus ÜLDIST Pealinn: Zagreb Pindala: 56 542 km2 Rahvaarv: 4 495 800 Keel: horvaadi keel Raha: kuna KUNAD Paberraha Mündid ÜLDIST Balkani poolsaare loodeosas Jaotatud 20 maakonnaks Rahvastikust 89.6% horvaadid Usk : Rooma-katoliku SUUREMAD LINNAD Zagreb – 779 000 inimest Split – 189 000 inimest Rijeka – 144 000 inimest Osijek – 115 000 inimest PIIRKONNAD Kesk-Doonau madalik Dinaari mäestik Dalmaatsia rannik KESK-DOONAU Sava Drava Doonau
Austria Õnnela Lilleoja Lihula 2016 Austria Vabariik ● Austria asub Kesk-Euroopas ja selle pindala on 83 858 km2 ● Austria pealinnaks on Viin ● Presidendiks on Heinz Fischer ● 2011.aasta seisuga on rahvaarv 8 402 900 ning rahvatihedus 100,2 in/km2 ● Riigikeeled on saksa, horvaadi, ungari ja sloveeni keel ● Riigikorraks on föderatiivne (liidus olev/liitunud) vabariik ● Liitriigina on Austria jagatud üheksaks liidumaaks Austria Euroopa Liidus ● Austria liitus Euroopa Liiduga aastal 1995 ● Austria liitus euroalaga aastal 1999, kuid euro võeti kasutusele alles aastal 2002 Majandus ● Üle poole hüvitisest moodustavad teenused ● Umbes 40% Austriast on kasutusel metsamajanduses ● Umbes 45% Austria pindalast kasutusel põllumajanduses
1 Rahvastiku üldandmed: Näitajad 2008 1995 2005 2015 2025 Rahvaarv Rahvaarv (tuhandetes) 5,245 5,105 5,223 5,271 5,251 Muutus (%) 0.1 0.3 0.2 - -0.1 Sündivus Sünde (tuhande inimese kohta) 10 12 11 10 10 Sünde (tuhandetes) 54 63 55 55 52 Suremus Keskmine eluiga 79 76 78 80 81 Vastsündinute suremus (tuhande sünni 4 4 4 3 3 kohta) Suremus (tuhandetes) 52 49 51 56 62 Migratsioon Migrantide arv (tuhandetes) 4 3 5 3 3 2 Rahvastiku püramiid ja prognoos tulevikuks: ...
Läänegermaani: inglise, jidisi, afrikaani, saksa, hollandi, flaami Idagermaani: gooti (surnud keel) *Keldi keeled: bretooni, kõmri, iiri, gaeli, mänksi *kreeka keel *illüüria keel (surnud keel) *albaania keel *Balti keeled: leedu, läti, preisi (surnud keel) *Slaavi keeled: Lääneslaavi keeled:poola, tsehhi, slovaki Idaslaavi keeled: vene, ukraina, valgevene Lõunaslaavi keeled: sloveeni, horvaadi, bosnia, serbia, makedoonia, bulgaaria. *armeenia keel *Indoiraani keeled: bengali, mustlaskeel, hindi, sanskriti (surnud keel), kurdi, osseedi, pärsia, tadsiki *Romaani keeled: itaalia, prantsusmaa, hispaania, portugali, rumeenia, katalaani *Itali keeled: ladina romaani keeled Uurali Keelkond Uurali keelkond: Samojeedi keeled Soome-ugri keeled *Samojeedi keeled: neenetsi, eenetsi, sölkupi, nganassaani, kamassi *Soome-ugri keeled:
Sõda oli kõigile ja kõigele laastavalt mõjunud. Enne Esimest maailmasõda alguse saanud kunstivoolud leidsid uusi poolehoidjaid, avangardismi levik jätkus. Kunstis toimus tormiline areng. Tormati uusi kujutusviise ja arusaamu leiutama. 19. sajandil tekkis uus kunstivool, mida nimetatakse naivismiks, vahel ka primitivismiks. Tegelikult on see ainus kunstivool, mis on maailmas koguaeg eksisteerinud. Naivismi tähtsamateks esindajateks on prantsuse maalikunstnik Henri Rousseau, horvaadi kunstnik Ivan Genralic ja paljud teised. Naivism Naivism ehk primitivism on kunstivool, mida kõikidel aegadel on harrastanud lisaks kunstihariduse omandanud inimestele ka kunstihariduseta inimesed. Kunstivoolu seisusse tõsteti naivism 19. sajandi teisel poole ja 20. sajandi algul. Selle kunstivoolu areng ei sõltu ajastu kunstistiilidest- ja vooludest. Väga palju paralleele, ühiseid jooni võib tõmmata
tihedus 73,9 eluaastat 84 eluaastat Keskmine 80,4 eluaastat 78,6 eluaastat eluiga 75,3 eluaastat Peamiselt ainult meestel: Horvaadid, serblased, bosnialased, portugallased (99,7%) naistel: ungarlased, sloveenid, tsehhid ja riigis: mustlased Rahvused ja etnilised grupid: Kõneldavad Horvaadi, itaalia, ungari Portugali keeled Valitsevad Katoliiklus, õigeusk Katoliiklus, protestantism, usundid islami (muslimid) 1p. Tööhõive riigis Töötav elanikkond moodustab 59,2 Töötav elanikkond (töötus, hõive % Horvaatia rahvasikust. Töötuse moodustab üle poole erinevates määr ületab 16%, mis on riigile Portugali elanikest ehk
Alpid Kõrgeim koht on Grossglockner'i mägi (3797 m) Lumepiir asub 2500-2800 m kõrgusel. Madalaimad künklikud alad on Doonau ääres ning maa ida- ja kaguosas. Riigi rahvastik ja keeled Rahvaarv:8,192,880 Rahvastiku tihedus: 97 inimest/km2 Linnadesse on koondunud 77% rahvastikust. Riigikeel: saksakeel; piirkondlikud keeled horvaadi, ungari ja sloveeni Rahvastikust on saksa keelt kõnelevaid austerlasi 97%. Loodus Madalikel ja eelmäestikes valitseb pehme ja niiske kliima, mägises lääneosas kõrguse suurenedes temperatuur alaneb ja sademete hulk suureneb. Jaanuarikuu keskmine õhutemperatuur on 0 kuni 5°C. Südasuvel on Põhja-Austrias veidi jahe, kuid lõuna poolne ilm sarnaneb vahemerelisele. Austria on Lääne-
Ööbimine Zagrebis ööbime me 5 ööd hotellis Antunovic, mis asub Zagrebi kesklinnas, mille hind on 595 EURI Järgmised 9 ööd ööbime Rijeka hotellis Amabilis, mille hind on 2350 EURI Parim aeg reisimiseks Parim aeg Horvaatiasse minemiseks on mai lõpp, kuna siis on seal päikseline ja mitte liiga palav. Sellel ajal ei ole seal palju turiste ja meri on piisavalt soe u. 20 kraadi Keel Horvaadi keel kuulub lõuna-slaavi keelterühma, samasse keelegruppi kuuluvad ka serbia, bosnia ja montenegro keeled Vene keele oskajatele ei tee erilisi raskusi kohalikest arusaamine, sellest hoolimata tuleks tundmatute sõnadega ettevaatlik olla, sest teadupärast isegi sugulaskeeltes võib sarnastel sõnadel olla hoopis erinev tähendus. Mõningaid horvaadikeelseid sõnu ja väljendeid: Tere - bog Head aega - zbogom Jah/ei - da/ne Palun - molim Tänan - hvala Pole tänu väärt - nema na cemu
Teabeküsimustik. Friedebert Tuglase kohta. Raili Liiva. 9.klass 1) Tuglase kodanikunimi oli Friedebert Mihkelson (aastani 1923). 2) Tuglas sündis 2.märts, 1886 aastal, Ahjas, Mihkelsonide peres. 3) Ta on õppinud Prangli kihelkonnakoolis, Tartu linnakoolis & Hugo Trefferi gümnaasiumis. 4) 1905. aastal võttis F. Tuglas osa revolutsioonist, ta arreteeriti detsmebris ja ta veetis 2 aastat Toompea vanglas. 5) 1906-1917 veetis ta pealmiselt Pariisis, Soomes, Saksamaal ja teisest Euroopa riikides ( valenime all ) paguluses. 6) Aktiivselt on ta olnud seotud rühmitustega ,, Noor Eesti'' , 1921-1922 oli Tuglas ühingu ,,Tarapita'' esindaja. 7) On astutanud ja toimnetanud ajakirju nagu, ,, Siuru'' (1917-1919), ,,Tarapita'' (1921-1922), Eesti kirjanikkude liit" ( 1925-1927) ,, Looming ,'' ( 1923-1926) 8) Rahutute aegade tõttu jäi Tuglasel gümnaasium lõpetamata ja ülikooli astumatta. Akadeemilise ...
Wikipedia andmetel on kinnisvara omandus mis hõlmab maad ja ehitis selle peal ning vilja mis sellel kasvab, mulda ja mineraale maapõues (Wiki, okt 2011). Investor Words järgi on kinnisvara maatükk koos õhuga selle kohal ja maaga selle all ning ehitistega selle peal (Investor Words, okt 2011). Kinnisvara ja kinnisasja mõiste erinevates võõrkeeltes. Kinnisvara: · Sloveeni keeles - nepremicnine · Horvaadi keeles - nekretnine · Iiri keeles - eastát réadach · Indoneesia keeles - real estat · Norra keeles - eiendomsmegling Kinnisasi: · Sloveni keeles - lastnine · Horvaadi keeles - svojstvo · Iiri keeles - maoine · Indoneesia keeles - property · Norra keeles - eiendom 1.2. Kinnisvara asukoha kirjeldus 4
Euroopa Liidu juhtimiseks on loodud keerukas institutsioonide võrk, kus töötavad kümned tuhanded ametnikud. EL poliitiline süsteem on ajalooliselt ainulaadne ja see on enam kui 50 aasta jooksul pidevalt edasi arenenud. Aluslepingud (esmased õigusaktid) on aluseks suurele kogumile teisestele õigusaktidele, mis mõjutavad otseselt Euroopa Liidu kodanike igapäevaelu. Euroopa Liidu keeled Euroopa Liidus on 24 ametlikku ja töökeelt. Need on: bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovakia, sloveenia, soome, taani, tsehhi, ungari. Esimene õigusakt, millega määrati kindlaks ametlikud keeled, võeti vastu 1958.aastal. Sellega kehtestati ühenduse ametlikeks ja töökeelteks hollandi, itaalia, prantsuse ja saksa keel, mis olid tol ajal liikmesriikides räägitavad keeled. Euro Euro võeti kasutusele 1. jaanuaril 1999. elektroonilise valuutana
vähkrema: vähkren: väherda Geminaadivaheldus sõna tugevas astmes on geminaatsulghäälik või s, nõrgas astmes aga üks sulghäälik või s. märge: märke: märget mülgas: mülka: mülgast väide: väite: väidet tootma: toodan: toota kaikuma: kaigun: kaikuda luup: luubi: luupi teke: tekke: teket sepp: sepa: seppa horvaat: horvaadi: horvaati Vältevaheldus sõnade tugev aste on III vältes, nõrk aste II vältes. Vältevahelduse aluseks on II ja III välde, mitte I ja II välte vaheldumine. aadlik: aadliku: aadlikku filoloog: filoloogi: filoloogi lapselik: lapseliku: lapselikku laul: laulu: laulu kool: kooli: kooli Astmevaheldusmall Astmevaheldusmalliks nimetatakse tugeva ja nõrga astme vaheldumise seaduspärasusi.
2014. aastal valimiste jrel on Euroopa Parlamendil 751 liiget. Euroopa Parlament asub ametlikult Strasbourg'is. Seal toimuvad kord kuus tiskogu ndalapikkused istungjrgud. Parlamendi teised tkohad on Brssel ja Luxembourg. Euroopa 2020. aastal 27 liikmesriigi summaarne rahvaarv oli 2011. aasta algul 502,5 miljonit, 2010. aasta algul 501,1 miljonit ja 2009. aasta algul 499,7 miljonit. Euroopa Liidus on 24 ametlikku ja tkeelt. Need on: bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, lti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tehhi ja ungari keel. 2004. aastal liitusid Eesti Essti liituse baltimaadest esimesena. Euro on Euroopa Liidu hisraha. 1999. aastal vttis kaksteist liikmesriiki tolleaegsest viieteistkmnest euro kasutusele sularahata tehingutes ja 2002. aastal, kui kibele tulid euro pangathed ja mndid, ka kikide maksete tegemisel.
Horvaatia rahvastik ja Majandus Kalle Tark 9a Horvaatia Vabariik -Hrvatska Republika Pealinn Zagreb Rahva arv 4,5 mil. Pindala 56 542 km² Rahvastiku tihedus 83 in/km² Lipp Vapp Asend Horvaatia asubBalkani ps Aadria mere rannikul. Ta naabrid on Bosnia-Hertzogoviina, Sloveenia, Serbia ja Ungari. Satelliidipilt Horvaatiast Horvaatia suurimad linnad Zagreb 691 700 Split 175 100 Rijeka 143 800 Osijak 90 400 Zadar 69 600 Slavonski Brod 58 600 Pula 58 600 Majandus Enne Jugoslaavia lagunemist oli Horvaatia majanduses teine Jugoslaavia piirkond,Sloveenia järel. Pärast iseseisvumist pidas ...
............................. 2 Majandus....................................................................................................................... 7 Vaatamisväärsused........................................................................................................ 8 Üldandmed Horvaatia pindala : 56 542 km2, Pealinn : Zagreb Rahvaarv : 4 495 800 (2005) inimest Rahvastiku tihedus : 83 in/km2 kohta Riigikord: Presidentaalne vabariik Rahaühik : Kuna Riigikeeleks on seal horvaadi keel Põhirahvused on horvaadid. Muud tähtsamad etnilised grupid on serblased, bosnialased, ungarlased, sloveenid, tsehhid ja mustlased. 1. aprillil 2009 sai Horvaatia NATO täisliikmeks. Pilt 1 Horvaatia lipp Pilt 2 Horvaatia vapp 3 Riigi geograafiline asukoht Horvaatia on riik Euroopas Balkani poolsaare loodeosas. Tema naaberriigid on: Bosnia
Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne- Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Euroopa Liit 1992. aastal Maastrichti lepinguga. Euroopa Liidu rahvastik ja keeled 27 liikmesriigi summaarne rahvaarv oli... 2011. aasta algul 502,5 miljonit 2010. aasta algul 501,1 miljonit 2009. aasta algul 499,7 miljonit Euroopa Liidus on 24 ametlikku ja töökeelt Need on: bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, Liikmed 1952 – Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Luxemburg, Holland 1973 – Taani, Iirimaa, Suurbritannia 1981 – Kreeka 1986 – Hispaania, Portugal 1995 – Austria, Soome, Rootsi 2005 – Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Slovakkia, Tšehhi, Sloveenia, Malta, Küpros 2006 Rumeenia, Bulgaaria Eestil on kuus esindajat
cgi? form=lg&lang=et&kohanimi=nepal &keel=&allikas=&staatus=&nimeli ik=&maakond=NP&vald=&kihelk ond=&asum=&f10v=Y&f14v=Y& of=tb 19) Kas kirjakeeles Õige on Horvaatia. Kohanimeandmebaas on õige üks kahest Horvaadi keeles on riigi https://www.eki.ee/knab/mmaad.ht või mõlemad? nimi Hrvatska. m Miks? Kroaatia Õige on Nice. Nizza on http://kn.eki.ee/?Q=nice Horvaatia, Nice linna itaaliakeelne nimi. https://www.eki.ee/knab/mmaad.ht Nizza, Diplomaatilises kontekstis m Roheneemesaared on õige Cabo Verde, kuid Cabo Verde. ka Roheneemesaared on õige.
Keeled 1) Keele olemus Keele ülesanded: olla vahend info jagamiseks, luua ja hoida suhteid. Milles need väljenduvad: keel kommunikatsioonivahendina - inimestega suhtlemine keel kui suhete hoidja keel kui mõtlemisvahend identiteedi kandja emotsioonide väljendamine DNA kood maagia kultuur ja keel (nt eskimote sõnavaras on palju lumega seonduvaid sõnu, kuid mitte troopiliste taimede kohta; rääkimise kiirus, hääldus; zestikuleerimine) Emotsiooniline laeng sõnal sõimusõnad, tabud Tehiskeeled on inimese loodud keeled, et infot edasi anda, nt matemaatika, keemia, liiklusmärkide süsteem. 2) Keel kui märgisüsteem Mõtte edastamiseks peab tundma koodi ehk keelt(reegleid). Kodeerimiseks kasutatakse keelemärke, mis ühendatakse reeglite abil. Keelemärk on põhiühik, mis koosneb tähendusest (tähistatav) ja sellega seotud si...
Enamik Euroopa keeltest kuulub indoeuroopa keelkonda. Enamik euroopa keeli kuulub kolme laiaulatuslikku rühma: 1) Germaani 2) Romaani 3) Slaavi - Germaani keelerühma kuuluvad teiste hulgas taani, norra, rootsi, islandi, saksa, inglise ja jidiši keel. - Romaani keeled on itaalia, prantsuse, hispaania, portugali, rumeenia jt. - Slaavi keelerühma kuuluvad teiste hulgas vene, ukraina, valgevene, poola, tšehhi, slovaki, sloveenia, serbia, horvaadi, makedoonia ja bulgaaria. Enamikes euroopa keeltes on kasutusel ladina tähestik. Osades slaavi keeltes kasutatakse kirillitsat. Oma tähestik on kreeka, armeenia, gruusia ja jidiši keelel. 2. UURING – KOLMANDA KLASSI LASTE ÕPPIMISOOVID ERINEVATE KEELTE OSKAMISEKS LISAKS JUBA KOOLIS ÕPITAVATELE KEELTELE Selleks et teada saada missuguseid võõrkeeli kolmanda klassi lapsed tahaksid veel selgeks õppida lisaks juba koolis õpitavatele keeltele viisin läbi vastava küsitluse
1 Tallinna 21. Keskkool Referaat Kerli Mandre 12B Tallinn, 1999 2 Alates 1991. aastast tänase päevani on Jugoslaavia konfliktiderohkeim piirkond Euroopas. Paljudele tundub ta ehk kauge, tundmatu. Meile näib, et see sõda on meist eemal ja õigupoolest meisse ei puutugi, kuid kui hakata mõtlema, siis jõuame järeldusele, et ega see sõda meist nii kauge olegi toimub ta ju siinsamas Euroopas. Ja seda enam on minu arvates täiesti mõistmatu, kuidas 21. sajandi künnisel asuvas Euroopas, kus on moodustatud mitmesuguseid julgeoleku- ja sõjalisi organisatsioone, saab toimuda selline vennatapusõda. "Aastad 1992 ja 1993 jäävad meelde ajana, mil hävitati unikaalne maa. Sellel maal oli kõigist teistes Euroopa riikidest...
Euro on ühisrahaks 18 riigis 28st ELi liikmesriigist ning seda kasutavad iga päev umbes 334 miljonit inimest. 2. EUROOPA LIIDU LIIKMESRIIGID Kanna kontuurkaardile Euroopa riikide nimed ja tähista need, mis on hetkel Euroopa Liidus koos liitumisaastaga. Tähista ka EL kandidaatriigid. (Nende kohta saad infot europa.eu veebilehelt) 3. EUROOPA LIIDU TÖÖKEELED EL-is on 24 ametlikku töökeelt. Millised need on? Bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keel. Milliseid keeli kasutab menetluskeeltena Euroopa Komisjon? Inglise, prantsuse ja saksa keeli. 4. EL INSTITUTSIOONID JA NENDE TOIMIMISLOOGIKA. Euroopa Liidus kasutatakse võimude lahususe põhimõtet. Võim jaguneb kolme peamise institutsiooni vahel. Seadusandlikku võimu esindavad Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu.
Porpora käe all. Porporfa vaatas üle Haydni kompositsioonikatsetused ja jagas talle näpunäiteid. Vastutasuks oli Haydn tema laulutundides klaverisaatja ja täitis koguni teenri ülesandeid. Katesealuses külmas pööningukambris, klus Haydn endale peavarju oli leidnud, mängis ta vanal katkisel klavikordil kuulsate heliloojate töid. ja rahvalaulud! Kui palju oli ta neid kuulnud, päeviti ja öösiti Viini tänavail hulkudes! Siin võis kuulda nii austria, tsehhi, ukraina, horvaadi kui ka tirooli laulukesi. Seetõttu kohtabki Haydni teostes sagedasti neid imepäraseid meloodiaid, enamasti ka lõbusaid ja elurõõmsaid. Tasapisi hakkas Haydni elus ja loomingus küpsema murrang. Tema majanduslik olukord oli vähehaaval paranemas, positsioon kindlustumas. Esimesi vilju hakkas andma ka tema suur loomeanne. Krahv Morzini kapellmeistrina töötades oli Haydn armunud ühe oma tuttava, Viini
montenegrolaste serblastest erinevat identiteeti. Iseseisvusmeelsed montenegrolased kandsid seda suunda edasi. Neid toetasid suured islamiusulised ja katoliiklikud vähemused, põhjuseks nende nõrgad sidemed serblastega, kes on õigeusulised. Keeled Montenegro 2007. aasta põhiseaduse järgi sai Montenegro esmaseks ametlikuks keeleks montenegro keel, mida senini tunti serbia keele variandina. Ametlikeks keelteks on tunnistatud ka serbia, bosnia, albaania ja horvaadi keel. Ajalugu Montenegro pidi andamit maksma algul Bütsantsi impeeriumile ja hiljem Serbia kuningriigile. 1360. aastaks sai temast Zeta nime all iseseisev vürstiriik. Osmanite impeeriumil, mille võimu all alates 15. sajandist olid Montenegrost lõuna ja ida poole jäävad alad, ei õnnestunud Montenegrot kunagi vallutada. 1516.aastal hakkasid Montenegros valitsema Cetinje valitsejad. Alates 1697.aastast oli see positsioon Ridani klanni kuuluva Petrovi-Njegosite suguvõsa käes.
Keel kui süsteem
HÄÄLDUS JA HÄÄLDUSTEADUSED
3. Häälikute moodustumise foneetilised alused. Konsonandid ja vokaalid
3.1. Konsonantide klassifikatsioon (skeem 5)
3.1.1. Liigitus moodustuskoha järgi (vt tabeli veerud):
labiaalid ehk huulhäälikud (k.a dentilabiaalid ehk labiodentaalid: f, v)
dentaalid ehk hammashäälikud ja alveolaarid ehk hambavallihäälikud
palataalid ehk kõvasuulaehäälikud
velaarid ehk pehmesuulaehäälikud
uvulaarid ehk nibuhäälikud
farüngaalid ehk neeluhäälikud
larüngaalid ehk kõrihäälikud (ka: glotaalid
Gustav Adolfi Gümnaasium Füüsika referaat Nikola Tesla Geenius kes valgustas maailma Tallinn 2012 2 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Varajased eluaastad.....................................................................................................................4 Ameerikasse minek..................................................................................................................... 5 Niagara rakendamine.................................................................................................................. 6 Kõrgsagedus............................................................................................
luuser, reiting, insaider, strets). Seega järgitakse üldpõhimõtet, mille on 1935.aastal kirja pannud Elmar Muuk: inglispärased võõrsõnad kirjutatakse eesti õigekirjutuse reeglite kohaselt ligikaudu nii, nagu neid inglise keeles ääldatakse. (Leemets 2002:44) Laenude kirjapilt võib põhineda lähtekeelendi hääldusel ja osalt ka kirjapildil. Lõpuks võib kirjapilt kujuneda ka vahenduskeele mõjul. Horvaadi lingvist Rudolf Filipovi on eri keelte anglitsismide ortograafias eristanud neli varianti: 1) Laenu ortograafia põhineb lähtekeelendi hääldusel (eesti keeles seega bagi, fänn) 2) Laen järgib muutmatul kujul lähtekeelendi ortograafiat (server, grunge) 3) Laenu ortograafia põhineb osalt lähtekeelendi hääldusel ja osalt, kirjapildil (faks < fax, häppening < happening, eesti sõna hääldatakse üldjuhul teises vältes)
de-le-gi, jõe-le-gi. Enamasti paljud maailma keeled ebapuhtad. Polüstünteetilised keeled: liidavad kokku palju erinevaid sõnu ja tüve, ka tegusõnu. Nt kwakiutli keel(Vancouveri saarelt), ka eskimo ja grööni keeled põhjapool. Sarnane eestikeele liitsõna moodustusele, aga veel samm kõrgemal sellest. 3) Areaalne liigitus keeleliidud, Nt Balkani keeleliit(kreeka, albaania, rumeenia, bulgaaria, serbia, horvaadi, ungari jm) keelkond on sama, aga keelerühm erinev. Liigitus sele järgi, kus mingit keelt räägitakse. 4) Sotsiolingvistiline liigitus lähtub keele staatusest ja funktsioonidest ühiskonnas. Nt kõnelejate arvust lähtuv liigitus enamuse ja vähemuse keeleks, keelte liigitus prestiizi järgi jms.
1) Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märgid on: - sümbol keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt ,,hobune") - ikoon märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. - indeks vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Inimeste keel on kõige keerulisem (kvaliteetsem). Inimene kasutab nii verbaalselt kui mitteverbaalset keelt. Keelelise suhtluse kõige tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab paralingvistilisi (intonatsioon, tämber, toon jne) ja ekstralingvistilisi (as...
BALTI KEELED leedu läti SLAAVI KEELED Idaslaavi vene valgevene ukraina Lääneslaav i poola tsehhi slovaki Lõunaslaav bulgaaria i serbia- horvaadi sloveeni makedoon ia ROMAANI KEELED itaalia hispaania katalaani portugali prantsuse provansi retoromaa ni sardiinia rumeenia
1. Keel kui märgisüsteem. Märgi mõiste ja kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele olemuslikud omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märk = vorm + tähendus Märgid on: * sümbol – keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt „hobune“) * ikoon – märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. * indeks – vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Kommunikatiivne situatsioon - Keelel on kommunikatiivne ehk suhtlemise situatsioon. On signaali saatja ja selle vastuvõtja. Signaalil on kood(märgisüsteem), mis liigub mööda kanalit. Inimkeele olemuslikud omadused: * Keelemärgi arbitraarsus e motiveeri...
vastastikku mõistetavad, kuid kuuluvad vastastikuse mõistetavuse ahelasse. Mida suurem geograafiline kaugus, seda suuremad erinevused. Murdeahelad on näiteks romaani keelte murded Itaalias, Prantsusmaal, Hispaanias ja Portugalis; germaani keelte murded Austrias, Šveitsis, Saksamaal, Belgias, Hollandis; Skandinaavia murded Norras, Taanis, Rootsis; põhjaslaavi murdeahel: vene, ukraina, poola, tšehhi, slovaki k; lõunaslaavi murdeahel: sloveenia, serbia, horvaadi, makedoonia, bulgaaria k. 33. HETERONOOMIA JA AUTONOOMIA. TOO NÄITEID. Autonoomia = iseseisvus. Heteronoomia = sõltuvus. Erinevad poliitilistel ja kultuurilistel põhjustel. Keel on see, mis on autonoomne ja sisaldab endas heteronoomseid allkeeli. Heteronoomia ja autonoomia võivad muutuda. - heteronoomia heteronoomia (Lõ-Rootsi kuulus aastaid Taani alla. 40a jooksul said sealsetest taani keele murretest rootsi murded, keeleliselt ei muutunud midagi),
1. Mõiste ’romaani’ päritolu ja areng, Romaania mõiste Algselt tähendas mõiste roma-> romanus Rooma asula, hiljem impeeriumi kodanikke/elanikke. Esimene tähendus on etniline tähendades rahvust. Hiljem kui isik omandas kodakondsuse tuli poliitiline ja juriidiline tähendus. Romanz, romant= rahvakeel (romaan,romanss) Spetsiifilisemalt hakati romaanideks nimetama pikemaid värsistatud lugusid. 2. Mõiste ’romaani filoloogia“ Romaani keeltes kirjutatud tekstide uurimine ja taastamine 3. Romaani keeled Euroopas 1. hispaania keel ~ 400 miljonit 2. portugali keel ~ 200 miljonit 3. pantsuse keel ~ 175 miljonit 4. itaalia keel ~ 70 miljonit 5. rumeenia keel ~ 25 miljonit Neil pole iseseisvat riiki: 6. katalaani keel ~ 6 miljonit 7. retoromaani keel (selle keele puhul räägime dialektide rühmast) Seda räägitakse Šveitsis ja Põhja-Itaalias. Šveitsis nimetatakse romanšiks (see on seal riigikeel)- kõn...
Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tšehhi ja Ungari. 27 liikmesriigi summaarne rahvaarv oli 2011. aasta algul 502,5 miljonit, 2010. aasta algul 501,1 miljonit ja 2009. aasta algul 499,7 miljonit. Euroopa Liidus on 24 ametlikku ja töökeelt. Need on: bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keel. Esimene ühenduse õigusakt, millega määrati kindlaks ametlikud keeled, võeti vastu 1958. aastal. Sellega kehtestati ühenduse ametlikeks ja töökeelteks hollandi, itaalia, prantsuse ja saksa keel, mis olid tol ajal liikmesriikides räägitavad keeled. Alates sellest ajast on vastavalt
Distributiiv 'millegi (ühe ühiku) kohta' tsuvasi keeles Orientatiiv 'pööratud millegi poole' mandzu keeles Kausaal 'millegi tõttu' ketsua keeles Ornatiiv 'millegagi varustatud' dumi keeles Morfoloogilised kategooriad Sugu e geenus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis määrab sõna morfoloogilise klassi ehk sõna enda ja sellega kaasnevate sõnade muutumise. Morfoloogilised kategooriad Sookategooria liikmeid: Mees-, nais- ja kesksugu nt horvaadi, islandi ja fääri keeles Mees- ja naissugu nt prantsuse, iiri, läti ja portugali keeles Ühis- ja kesksugu nt taani, rootsi ja hollandi keeles Elus ja elutu nt baski, sumeri ja paljudes indiaani keeltes Mõnes keeles võib olla ka üle kolme soo, nt luganda keeles on 10 sõnaklassi, mis sisaldavad mitmesuguse tähendusega sõnu. Sellest hoolimata on neid mõnikord pealkirjastatud järgnevalt: inimesed, pikad asjad, loomad,
C++; esperanto k.) Tuntumad tehiskeeled on esperanto, volapük, novial ja ido. Maailma keeled Maailma keelte arv - 6000 -7000 elavat loomulikku keelt Aasia 2165 (32%) Aafrika 2011 (30%) Austraalia ja Okeaania 1302 (19%) Ameerika 1000 (15%) Euroopa 225 (3%) Miks on maailma keelte arvu kohta nii erinevad andmed? 1. Murre või keel? Arusaadavuse kriteerium (AGA: Põhjamaad; Hiina) Poliitilised põhjused (Balkani riigid, serbia keel ja horvaadi keel) Kultuurilised põhjused, identiteet (võru keel, baski keel) 2. Elav või surnud keel? 3. Kuidas andmeid kogutakse 4. Allika usutavus 5. Allikate võrreldavus? 10 suurima emakeelena kõnelejate arvuga keelt (2005, The Ethnologue) 1. mandariinihiina 873 014 298 2. hispaania 322 299 171 3. inglise 309 352 280 4. hindi 180 764 791 5. portugali 177 457 180 6. bengali 171 070 202 7. vene 145 031 551 8. jaapani 122 433 899 9
Keeleteaduse alused: kordamisküsimused. 1. Keele käsitlemine antiikmaailmas a) India: Panini grammatika Avastati 18 saj koloniseerijate poolt, pärineb 5 või 4 sajandist eKr. Kirjeldab sanskriti keele ehitust. Kirjutatud eesmärgil, et sanskritikeelseid veedasid lauldaks õigesti ka tulevikus (Seetõttu keskendub põhiliselt foneetikale hääldus!). Koosneb 8 raamatust. Pnini keeledefinitsioonid on peaaegu valemid, lühidad ja lihtsad. Kõik see viitab faktide äärmiselt täpsele uurimisele. Pnin on kirjeldanud klassikalist sanskriti keelt 4000 definitsiooniga. Pani aluse võrdlev-ajaloolise keeleteaduse tekkele (sanskritoloogia 19. sajandil) avastati, et sanskriti keel on sugulaskeel ladina ja kreeka keelele. b) Kreeka Kreeka tõi keeleteadusesse küsimuse keele olemasolust (kuivõrd on ta bioloogiline) ning grammatilise süsteemi (sõnaliigid ja käänded). 1) filosoofide periood (Aristoteles, Platon jt): Alates...
keel • Tüpoloogiline • Keelte liigitus struktuuri järgi: • analüütilised ehk isoleerivad keeled • aglutineerivad ehk afiksaalkeeled • flektiivsed ehk fusioonikeeled • polüsünteetilised keeled • Areaalne • Keeleliidud Sprachbund • Nt Balkani keeleliit (kreeka, albaania, rumeenia, bulgaaria, serbia, horvaadi, ungari jm), • Sotsiolingvistiline • lähtub keele staatusest ja funktsioonidest ühiskonnas, nt kõnelejate arvust lähtuv liigitus enamuse ja vähemuse keeleks, keelte liigitus prestiiži järgi jms.. • riigikeel, piirkondlik keel, põliskeel jm – keelepoliitika mõisted • lingua franca (ühine keel); ülemaailmne lingua franca – inglise k • ohustatud keel – väikese ja vananeva kõnelejaskonnaga keel
Keele kontaktide tulemusel tekivad kreoolkeeled, millel on oma sõnavara ja grammatika . Võib tekkida ja pidzin e keel, milles on mõlema keele sõnu ja elemente, kuid puudub stabiilne kõnelejaskond, see võib olla aluseks kreoolkeele tekkele. Märgitakse ära keeleline piirkond. Kui ühes piirkonnas on palju sarnasusi grammatika tasandil, siis on tegu keeleliiduga. Nt Balkani keeleliit, kuhu kuuluvad kreeka, albaania, rumeenia, serbia ja horvaadi keeled. Keelte areaalne makrojaotus: Aafrika, Euraasia, Kagu-Aasia ja Okeaania, Austraalia ja Uus-Guinea, Põhja- Ameerika ja Lõuna-Ameerika. · sotsiolingvistiline (kasutus ja staatus ühiskonnas) lähtub keele staatusest ja funktsioonidest ühiskonnas. Nt on sotsiolingvistiline kõnelejate arvust lähtuv enamuse ja vähemuse keel. · tüpoloogiline (keele struktuuri ja sõnavara omadused) uuritakse võimalikult suurte
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse vana-kreeka ladina – romaani keeled gooti, ülemsaksa, alamsaksa – germaani keeled sanskrit – indoiraani (indoaaria) Sissejuhatus üldkeeleteadusesse/Keeleteaduse alused 1. Kordamisküsimused sügisel 2015. 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks Kommunikatiivne situatsioon: On 2 osalist – saatja (kõneleja) ja vastuvõtja (kuulaja). Kõneleja saadab signaali kuulajale. Signaal levib mööda mingit kanalit (visuaalne, kuulmise teel). Peab olema mingi vahend, millesse paned oma sõnumi (kood, märgisüsteem) ning tavaliselt on ka mingi müra, mis segab. Inimkeele omadused: •keelemärgi arbitraarsus ehk motiveerimatus –aga: ikoonid ja indeksid; •keelemärgi diskreetsus ehk eristatavus –aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid; •keelesüsteemi duaalsus •keelelise suhtluse...
Soojades kohtades on hea elada, inimesed püsivad paigal ja puudub konkurents -> soodsas kliimas on alati rohkem keeli. Miks on maailma keelte arvu kohta nii erinevad andmed? · Murre või keel? o Arusaadavus kriteerium (AGA: Põhjamaad; Hiina). -> murre on see, kui kaks erinevat keelevarianti kõnelevat saavad aru; kui aru ei saa teineteisest, siis tegu on teise keelega. o Poliitilised põhjused (Balkani riigid -> serbia keel ja horvaadi keel) o Kultuurilised põhjused, identiteet (võru keel, baski keel) · Elav või hääbunud keel? Mõnda keelt räägib a la 4 inimest, seega ei teata, kas need inimesed veel elavad või ei -> puudub ülevaade. · Kuidas andmeid kogutakse (nt rahvaloendus, aga emakeelt ei küsita isegi nt Rootsis, Prantsusmaal, sest seda peetakse diskrimineerivaks). · Allika usutavus (inimese enda arvamus)? · Allikate võrreldavus?
· Ameerika 1000 (15%) · Euroopa 225 (3%) Miks on maailma keelte arvu kohta nii erinevad andmed? · Murre või keel? Arusaadavuse kriteerium eri keelte kõneleja ei saa üksteisest aru, aga murded on arusaadavad (erandid nt: Põhjamaad eri keeled, aga osaliselt saadakse üksteisest aru); Hiina (formaarselt on sama keel, aga üksteisest aru ei saada) Poliitilised põhjused (Balkani riigid, serbia keel ja horvaadi keel) Kultuurilised põhjused, identiteet (võru keel ei ole Eestis ametlikult iseseisev keel ehkki sellel on tugev identiteet baski keel) · Elav või surnud keel? andmed pole alati üheselt mõistetavad ja võrreldavad, kui hääbunud keelt õpetatakse koolis, siis kas see ikka on hääbunud (nt liivi keel)? · Viise, kuidas keelte arvu kohta andmeid kogutakse võib olla väga erinev nt rahvaloendus (NB!
Eesti, Läti ja Leedu olid inkorporeeritud Nõukogude Liidu koosseisu. Poola oli likvideeritud selle idaosa annekteeris Nõukogude Liit, Saksamaa okupatsiooni alla langenud alast loodi kindralkubermang administratiivkeskusega Krakowis. Tsehhoslovakkia territooriumil eksisteeris Böömi- ja Määrimaa nime kandev Saksamaa protektoraat, ning ka Ungari kasuks amputeeritud Slovakkia oli iseseisev vaid nominaalselt. Jugoslaaviast jäid alles Saksamaa kontrolli all olev "iseseisev" Horvaadi riik ja Saksa sõjaväelisest valitsusest täielikult sõltuv Serbia, endise liitriigi äärealad jagati Saksamaa, Itaalia, Ungari ja Bulgaaria vahel. Kreeka allutati Saksa ja Itaalia sõjaväevõimudele. Lääne-Euroopas oli Saksamaa okupeerinud Taani, Norra, Madalmaad, Belgia, Luksemburgi ning 2/3 Prantsusmaast (ülejäänud Prantsusmaad valitses Vichy linnast marssal Petaini marionetlik valitsus). Erinevalt Kesk-Euroopast Saksamaa Lääne-Euroopas anneksiooni ei teostanud ja
Lisaks võib näiteks hiina ühiskeelt käsitleda poliitilise mõistena, sest tegelikult on see lingvistilises mõistes kogum erinevaid keeli. Kuidas erinevad murded keeltest? Erinevaid keeli kõnelevad inimesed ei saa teineteisest aru, murrete puhul on teineteisest võimalik aru saada. Kultuuriline põhjus kui suur identiteet on murdel (näiteks võru keelel on tugev identiteet, aga ta ei ole iseseisev keel); poliitiline põhjus näiteks Balkani riigid, serbia keel ja horvaadi keel. Nimeta 10 suurima emakeelena kõnelejate arvuga keelt. 10 suurima emakeelena kõnelejate arvuga keelt on hiina ühiskeel, hispaania, inglise, bengali, saksa, uu, portugali, vene, hindi ja jaapani. Mille alusel keeli liigitatakse? Keelte erinevad liigitusalused on genealoogilised (sugulust ja päritolu silmas pidades), areaalsed (kasutuspiirkonna ja keelekontaktide alusel), sotsiolingvistilised (kasutust ja staatust ühiskonnas silmas pidades) ja
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Sissejuhatus lk 15-64, sellest eriti lk 55-64 Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimust vastama, ei pea lugema, aga võivad:) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 1. Keele mõiste. (loengu fail) Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub verbaalse suhtluse vormis. Kell on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. (lk. 21) Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub zestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: hä...
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Sissejuhatus lk 15-64, sellest eriti lk 55-64 Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimust vastama, ei pea lugema, aga võivad:) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 1. Keele mõiste. (loengu fail) Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub verbaalse suhtluse vormis. Kell on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. (lk. 21) Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub zestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: hä...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
