Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS (1)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on eeterlikud õlid?
  • Kuidas aroomiteraapia toimib?
  • Mis tagab mee säilimise?
  • Milleks on hea Kust saab?
  • Kuidas D-vitamiin mõjub?
  • Millist liiki on siis tsingivaeguse riskigrupp?
  • Mida süüa tasuks?
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool
Toitlustusteenindus
TT21
Markus-Eerik Mändmets
Erinevaid taastumisvahendeid inimese turgutamiseks
Referaat esmaabis
Õpetaja: Marelle Grünthal- Drell

Sisukord


Sisukord 2
Töö eesmärk 4
Mineraalainetest eraldi välja: Ca, Mg, Zn, Fe. 4
Füüsikalised taastumisvahendid 5
Saun 5
Sauna liigid 5
Türgi ehk araabia saun ehk kuumaõhusaun 5
Soome saun 5
Rooma saun 6
Vene saun ehk leilisaun 6
Iiri saun 6
" Indiaani saun" ehk higistamistelk 6
Aurusaun 6
Suitsusaun 6
Saunabuss 7
Kümblustünn 7
SPA tünn 7
Infrapunasaun 7
Massaaž 8
Massaaži liigid 8
Aroomteraapia 8
Ayurveda massaaž 8
Heliteraapia - helimassaaž 9
Jaapani massaaž (shindo) 9
Jooga -massaaž 9
Klassikaline massaaž 10
Kupu - ehk vaakummassaaž 10
Lomi Lomi massaaž 10
Lümfimassaaž 11
Masinmassaaž 11
Meemassaaž 11
Tai massaaž 11
Tselluliidimassaaž 12
Tšakra kivimassaaž 12
Vistseraalne massaaž ehk siseelundite massaaž 13
Vesiravi 13
Aeroionisatsioon 13
The study of ionization of the air has engaged the thinking of many investigators for half a century, but the many contradictory statements and publications have repeatedly discouraged and disrupted work in this field. Introduction of improved ion generators and of modern scientific methods of investigation and statistical evaluation have brought some order into this chaos. Still , the lack of standards and unified procedures seriously jeopardizes the entire field of aero -ionization. 14
The omnipresent but constantly fluctuating natural radiation and ionization are related factors of the physical universe. Generally, the individual is aware how subtle the changes in some atmospheric variables such as temperature, humidity, or air movement affect the human body. Less obvious is the relation of the ionization of the atmosphere to the changes in the soma . Objectives of the studies to be summarized here include the determination of how ionized air triggers these several changes, the mechanisms involved, and their relationship and interaction. 14
Ionization of the air is a natural phenomenon. The ion density varies according to terrestrial and atmospheric conditions: radioactivity , barometric pressure , humidity, season , time of day, air movement, precipitation, altitude, intensity of ultra -violet and cosmic radiations, or air pollution. An ion is a molecule or a small group of molecules that become electrically charged when gaining or losing an electron . The addition of an electron produces a negative ion (-) while loss of an electron converts it to a positive (+) one. Nature provides a delicate balance of ions. The relatively low natural ion levels do not permit systematic evaluation of their biologic properties. A different medium must be artificially created in laboratory and clinical experiments to permit such investigations. Only with the help of ion generators capable of producing unipolar ions in controlled concentrations can this goal be achieved. In medicine, the main interest centers on the effects of artificially created, and not on natural ion levels. 14
BIOLOGIC CHANGES 14
Excitation or violent attraction or ejection of free electrons from the atoms is responsible for many changes of the target material. It has been found that molecules are held together stably by means of the chemical bonds formed through the sharing of electrons between neighboring atoms. The explosive loss of an electron disrupts such bonds and converts a stable molecule into energy- rich radicals which, in their attempt to regain stable electronic configurations, may decompose several other molecules.1 Still, it is difficult to explain how an infinitesimally small number of charged molecules among trillions of uncharged ones can be biologically effective. An electric charge holds a varied number of molecules together, imparting to them certain specific characteristics which are lost when the charge is removed. Whether similar action takes place on the cellular level in living tissue awaits further proof and, for the time being, must remain a hypothesis. 14
ION GENERATION 14
Of the many practicable methods of artificial ion generation, the foremost frequently utilised are radioactive isotopes, high voltage currents, ultraviolet radiation, and charged liquid aerosols. All offer some advantages and may not always be used interchangeably. The knowledge of the most effective ion spectrum is still in an embryonic stage. Good units generate large amounts of small and intermediate ions in differing proportions and without a perceptible increase of undesirable byproducts as ozone and nitrous compounds in toxic or even irritating amounts. 15
For experimental work, two separate units for production of (-) or (+), or one permitting a reversion of polarities with a controlled output in excess of 100,000 ions per cc. of air, measured at a distance of six feet , are indispensable. Specially constructed collectors for measuring of ion velocity , density, and polarity are essential in investigative and clinical work. 15
Kiirgused 15
Valgusravi 17
Aroomiteraapia 18
Muusikateraapia 19
Soolaravi 20
Taimsed taastumisvahendid 21
Mesi 21
Astelpaju 23
Küüslauk 23
Ravimtaimed 26
Harilik saialill 28
Teekummel 29
Piparmünt 29
Harilik pärn ehk lõhmus ehk niinepuu 30
Keemilised taastumisvahendid 32
Vitamiinid 32
Vitamiin A 32
Vitamiin B 33
Vitamiin C 34
Vitamiin D 36
Vitamiin E 37
Mineraalained 38
Ca 38
Mg 40
Zn 41
Fe 43

Töö eesmärk


Töö koosneb 3-st osast:
  • Füüsikalised taastumisvahendid: saun, massaaž, vesiravi, aeroionisatsioon, kiirgused, valgusravi, aroomi- ja muusikateraapia, soolaravi
    Iseloomustada: mis see on; mis mõjub inimkehale; miks on hea inimesele ja millised on vastunäidustused ja erinevad liigid välja tuua(kui on )...
  • Taimsed taastumisvahendid : mesi, astelpaju, küüslauk, ravimtaimed
    Iseloomusta: mis see on; kust saab; mõju ininmekehale; ravimtaimedest 6 kõige enam levinut või mida sooviksid ise oma kodus hakata kasutama...
  • Keemilised taastumisvahendid: vitamiinid ja mineraalained
    Iseloomusta- Mis need on, kust saab; millal suureneb vajadus nende järele,milleks neid (kuhu) vaja on , mis on puuduse tunnused ja kus leidub ...A-B-C-D-E

    Mineraalainetest eraldi välja: Ca, Mg, Zn, Fe.

    Füüsikalised taastumisvahendid

    Saun


    Saun oli muistsetele eestlastele püha paik. Tänapäeval on saun saanud värskenduse ja lõõgastumise kohaks. Sauna all mõistetakse kohta, kus inimesed saavad istuda kuiva või niiske kuumuse käes. Sauna liike on erinevaid, aga kõige parem on meil saunast ettekujutus saada soome sauna eeskujul. Soome saunas istutakse tavaliselt üle 80 kraadise temperatuuri käes, mis tekitab lõõgastumist ja soodustab higistamist. Soome saunas võib leili visata , aga alati ei pea. Saunas on tavaliselt keris , kuhu visatakse kuuma vett õhu niiskuse tõstmiseks ja saunalava, kus istutakse, aga võib ka lebada. Lisaks saab saunas vihelda. Enamasti on vihaks kaseviht, samuti kasutatakse, nõgese, kadaka jne vihtasid. Saunaskäik on tavaliselt sotsiaalne tegevus, kus käimiseks peab aega varuma. Saunal on väga pikk ajalugu meie kultuuris.
    Sauna puhul on kõige olulisemaks mõjuteguriks kuumus, mis paneb higistama . Kuumus soojendab meie nahka mõne millimeetri sügavuselt ning selle käigus lagunevad naha all aineid, mis higistamise käigus tulevad naha pinnale. Juhul kui viheldakse, mõjub ka see meie nahale. Paljud peavad ka enda jahutamist sama oluliseks või vaata, et olulisemaks, kui sauna laval istumist.
    Saun on inimesele hea, kuna aitab astma ja kroonilise bronhiidi puhul. Sauna arvatakse aitavat ka liigeste haiguste, reumade puhul. Samuti võib saun aidata tavalise külmetuse puhul süpmptomeid ravida. Saun aitab vastupidavusaladel spordis , tõstes plasma ja punaste vereliblede hulka veres, parandab harjutustele vastupidavust , tõuseb suurim hingamisega sissevõetav hapniku hulk ning anaeroobse tegevuse edasilükkumine kroonilistes tingimustes. Saun ravib tihti kroonilist valu paremini, kui nii mõnigi teine teraapia. Samuti arvatakse olevat mõju selliste asjade puhul nagu glaukoomi, Sjorgreni sündroomi, kroonilise väsimuse sündroomi, lapse sünnist taastumise ning ka elustiilist tulevate haiguste puhul ( diabeet , rasvumise, suitsetamisest põhjustatud sümptomine jne). On leitud ka, et saun madaldab stressist tulenevate hormoonide taset, nagu adrenaliin ja noradrenaliin ning tõstab beeta endorfiinide taset. Pidev sauna kasutamine koos treeninguga puhastb organeid kemikaalidest, ravimitest jms.
    Sauna ei soovitata inimestele, kellel on probleeme ülekuumenemisega. Lapsed ja vanemad inimesed, kellel on südamega probleeme jms või inimesed, kes tarbivad alkoholi ja kokaiini on eriti tugevalt mõjutatud. Pikk viibine saunas võib viia elektrolüütide kaotuseni kehas. Samuti dehüdratsioon saunas võib viia infarktini tundlikumatel inimestel. Mitte soovitatav alla kolme kuu vanustega sauna minna.

    Sauna liigid

    Türgi ehk araabia saun ehk kuumaõhusaun

    Hamman (araabia keeles - kuumutama) on suur massiivne hoone paljude ruumidega. Siin paiknevad sooja ja kuuma õhu ruum, kus temperatuur vastavalt 40-50°C. Temperatuur saavutatakse kuumutatavate veebasseinidega, millest eraldub õhku sooja ja niiskust. Keha värskendamiseks on mitmeid jahedamaid ruume , kus soovi korral saab end külma veega üle valada.

    Soome saun

    Soome sauna iseloomustab tuhande aasta pikkune traditsioon ning lihtsus. Õhk saunas on kuum ja kuiv, lühiajalist niiskust lisatakse leili viskamisega kerisekividele. Sauna köetakse seni, kuni temperatuur on 65-95°C kraadi ning astmelisel laval on võimalik valida erinevate temperatuuride vahel. Peale iga laval käimist võib end kasta jaheda veega või jahutada värske õhu käes. Soome saun on ette nähtud pikemaajaliseks lõdvestuseks.

    Rooma saun

    Erineb kõigist teistest liikidest eelkõige selle poolest, et seda ei köetudki otseselt kuumaks ning seal polnud võimalik leili visata. Rooma saunades oli põrandasse ja seinaõõntesse paigaldatud küte. Väljakaevamised Itaalias Pompeis on toonud päevavalgele astmelised lavad erinevate temperatuuritsoonide tarvis. Rajatud olid sooja ja külma vee basseinid , mis viitab sellele, et ka rooma saunas olid tavaks vahelduvkümblused.

    Vene saun ehk leilisaun

    Banja on puust majake nagu soome saungi. Vene saun köetakse ahjuga maksimaalselt 50°C ja visatakse siis nii palju leili, et tekivad paksud aurupilved. Soome saunaga võrreldes on vene saunas jahedam, kuid tunduvalt niiskem. Saunaskäimise protseduur on aga sarnane. Keha kuumutatakse mitu korda ja jahutatakse kas külma välisõhu, vee või lumega.

    Iiri saun

    Selle sauna liigi arendasid eelmisel sajandil välja kaks arsti. Erinevus teiste võrreldes on, et spetsiaalse värske õhu juurdevoolu abil välditakse udupiiskade teket. Temperatuur on 50-55°C, seega pisut kõrgem kui mõne muu saunaliigi puhul.

    "Indiaani saun" ehk higistamistelk

    Tegemist on hingelise ja ihulise puhastustseremoonia läbiviimise paigaga . Indiaani kultuuris "saun- kirik ". Higistamistelk (inglise keeles sweat lodge) on mõnede pärimuste järgi indiaanirahvaste kõige vanem tseremoonia, mida kasutas enamus hõimusid. Toimub väikeses kuplikujulises telgis. Selle mõnede pärimuste järgi indiaanirahvaste kõige esimese tseremoonia juures on ühendatud saun ja kirik. Istutakse külg-külje kõrval ringis ümber keskele kaevatud augu, millesse tuuakse lõkkel kuumaks aetud kivid. Telgis luuakse tingimused, mis sarnanevad emaüsaga. Sügava puhastumisprotsessi soodustamiseks kasutatakse ka palveid ja laule. Higistamistelk aitab vabastada kogunenud pinged, jätkata elu puhtama ja kergema tundega.

    Aurusaun

    Kaasaegne aurusaun on sarnane vene saunaga, sest seda kuumutatakse samuti 40-45°C, köetakse aga teisiti. Aurukatlas tekitatakse üleküllastatud veeaur, mis juhitakse torude kaudu saunaruumi, kus ta siis nähtavate pilvedena hõljub. Aurusaunas on temperatuur poole madalam kui tavalises saunas. Saunalisi ümbritsevad aurupilved on sageli rikastatud eeterlike õlidega. Kõrge õhuniiskuse tõttu võib niisugune kümblus olla vereringele koormav .

    Suitsusaun

    Seda on nimetatud ka sauna algvormiks. Koht, kus sadu aastaid sünnitati lapsi. Lisaks usuti, et suitsusaunal on raviv toime ning saunas käimine teeb puhtaks nii ihu kui hinge. Suitsusaunal puudub korsten ja ka vajadus selle järele. Tavaliselt sauna nurgas asuvat suitsukerist köetakse 4-5 tundi. Põlemisel tekkiv suits ei välju saunast korstna kaudu, vaid jääb esialgu ruumi sisse ning siis läheb väljub kas uksest või katuse suitsuavast. Kerise peale on asetatud pada , kust saab kuuma vett pesemiseks. Võetakse leili, viheldakse ja pestakse samas ruumis. Suitsusauna ei minda kütmise ajal, kui see on suitsu täis. Alles siis kui saun on kuum, söed tuhaks põlenud ning üleliigne suits välja läinud , suitsu välja ajamiseks visatakse nn.vinguleili ning siis minnakse lavale ja pesema. Suitsusaunas olles peab meeles pidama , et nõgise seina vastu end ära ei määriks. Muidu võib juhtuda, et saunast tulles oled mustem, kui sinna minnes.

    Saunabuss

    Ainulaadne saunabuss on valminud Eestis, kus erinevalt teistest suguvendadest õdedest saab nautida sauna ka sõiduajal. Bussi tagaosas asuv lavaruum mahutab korraga 4-5 inimest. Eespool olevas luksuslikus salongis võib sõiduajal kaasa kulgeda kuni 17 inimest peale bussijuhi. Lisaks on olemas ka gaasipliit, kraanikauss, WC, teler, DVD mängija, dušš, ligi 800 liitrit vett, mida soendab gaasiboiler jne.

    Kümblustünn

    Kümblustünnide kodumaa on Jaapan, kus kümblemine on olnud sajanditepikkune traditsioon. Legendi järgi said jaapanlased idee ahvidelt, kes talvel kuumaveeallikas sulistasid. Puidust kümblustünnid on traditsioonilise ümara kujuga. Erinevate tünnide läbimõõt varieerub 150 ja 250 cm vahel ning on mõeldud 3-8 inimesele. Kümblustünni saab paigutada kõikjale, peaasi, et pinnas oleks tasane . Kui tünnis iga paari kasutamiskorra järel vett vahetada, siis ei pea kasutama mingeid kemikaale ega filtreerimissüsteemi. Kui tahetakse tünnis kauem vett sees hoida, on kindlasti vaja hoolitseda vee hügieeni eest. Kümblustünni saab kasutada aastaringselt .

    SPA tünn

    Luksuslik kümblustünn, mida köetakse gaasiahjuga. Tünni põhjast väljub 6 õhudüüsi, kus tekkiv mullisüsteem pakub mõnusat massaaži. Olemas ka veealune valgusti , mis vahetab ise värve ja loob pimedas romantilise õhkkonna. Vee puhastamiseks on tünni sees integreeritud filtrisüsteem, mis tagab vee puhtuse mitmeks kuuks. Kõigele lisaks on olemas ka juhtpult, millega saab tööle panna ja peatada vee alust valgustust, mulle ja vee filtreerimist.

    Infrapunasaun

    Organismi kuumenemine infrapuna saunas stimuleerib higistamist ja mürkainete eraldumist. Infrapuna saunas käimist võib vaadelda, kui ühte osa dieedist, mis viib organismist välja jääkained, programm organismi süvapuhastuseks. Ühe seansi kestvuseks on 30 minutit temperatuuril 45-50°C. Infrapunalained soojendavad keha 4 cm sügavuselt, kudede soojenemine kutsub esile loomuliku higierituse. Keha temperatuur tõuseb kuni 38,5°C , imiteerides loomulikku organismi reaktsiooni infektsiooni suhtes, sellele lisandub vastutegevus haigust tekitavate bakterite ning haiguste vastu. Infrapunasaunas erituvas higis on 80% vett ja 20% tahkeid aineid, selliseid nagu rasv, kolesterool , toksiidid, happed . Võrdluseks: Tavalises saunas keha kuumeneb umbes 3-5 mm sügavuselt aga higi sisaldab kusagil 95% vett ja 5 % tahkeid aineid.

    Massaaž


    Eestis tegeletakse väga paljude väga erinevate massaažiliikidega. Mõned on uuemad aga suurem osa neist on välja kujunenud erinevates kultuurides maakera eri paigus ning on ennast läbi aegade tõestanud. Eesmärk on neil siiski üks: parandada inimese enesetunnet , turgutada immuunsussüsteemi, tasakaalustada närvisüsteemi, viia kehast välja jääkaineid, parandada ainevahetust ja vähendada lihaspinget ning selle läbi ka valusid. Meeldiv kontakt massööriga lõõgastab nii keha kui ka hinge, toob tagasi tervise ja hea tuju.

    Massaaži liigid


    Aroomteraapia


    Aroomteraapia ehk aroomimassaaž  ühendab endas klassikalise massaaži kerged pindmised silumisvõtted ja taimede eeterlike õlide raviomadused . Ravi ja salongimassaazina kasutatav meetod võimaldab nii lõõgastumist kui ka väga mitmekesiste haiguste mõjutamist vereringesse imenduvate eeterlike õlide molekulide kaudu. Igal õlil on oma toime nii füüsilisele kehale kui ka hingele : rahustavad, ergutavad, puhastavad. Aroomterapeut selgitab välja kliendile sobivama õli koostise. Aroomteraapia aitab inimesel üle saada tema muredest , vabastab seesmised pinged, mis muidu aja jooksul ka kehale mõjuma hakkaksid ning samuti mõjub aroomimassaaž juba olemasolevatele füüsilistele probleemidele. Eeterlikud õlid püsivad kehas kuni 72 tundi, noorendades sel ajal kudesi ja parandades naha elastsust . Massaaž parandab vereringet, lümfi äravoolu, eemaldab jääkained organismist, mõjub hästi seedimisele, aitab ennetada ja kergendada peavalu, sobib ka unetuse korral, madala ja kõrge vererõhu puhul, soodustab sügavat hingamist, tõstab tuju ja heaolutunnet, stimuleerib immuunsüsteemi.

    Ayurveda massaaž


    Massaaž- kõige vanem tehnika valu vaigistamiseks, organite formuleerimiseks, kudede taastuseks ja peaaegu kõigi sisemiste kõrvalkallete korrastamiseks. ükski tervendav meetod ei toimi  tervikuna   ilma massaazita. Ayurveda tõestab selle praktilist kasu. Ayurvedas koosneb inimkeha kolmest olemise toimimisest (tridosha), millede tasakaalus olek tagab täieliku tervise, ebakõlad aga tekitavad haigusi. elujõud, energia (e. prana) jaotub organismis just tänu nende kolme olemuse rahulikule koostoimele. Arvestades massaazi tähtsust, põhinevad kõik tervendavad kursused Keralas terviklikule lähenemisele keha ja teadvuse vahel, ning on tõestanud oma efektiivsust paljude haiguste ravimisel . Ayurveda massaaž on kunst harmoniseerida keha, meelt ja vaimu - taastada tasakaal füüsilisel, mentaalsel ja emotsionaalsel tasandil - ja avada võimalus iseeneslikule tervenemisele. Selline looming avaldub kliendi ja massööri kätevahelise energiavoolu kaudu.
    Ayurveda massaaž on mõeldud nii tervetele kui haigetele. esimesel juhul teenib ta tervise säilitamise, teisel juhul tervise taastamise eesmärki. ta on tervise profülaktiline toetaja.
    Ayurveda usub, et haigus tekib sisemise tasakaalutuse korral, mis kehtib kolmolemuse (tridosha) vahel. Igasugune tasakaalutus teeb inimese rohkem vastuvõtlikuks erinevatele mõjutustele. Ayurveda massaaž  ravib tasakaalustamisega

    Heliteraapia - helimassaaž


    Helid on üks võimsamaid ravivahendeid ning nende ravivat ja korrastatavat mõju tasakaalu saavutamiseks on kasutatud läbi aegade. Usk helide tervendavasse jõusse on olnud tihedalt seotud arusaamadega haigusest ja tervenemisest. Haiguste ja tervise tagamaade selgemaks saamisel on heliteraapia peamiseks rõhuasetuseks saanud haiguste ennetamine ja tervise edendamine.
    Helid ümbritsevad meid igalpool ja mõjutavad olenemata meie tahtest, nii   harmoniseerivalt kui ka hävitavalt (näiteks riidlemine ja enamus TV-st tulevaid helisid). Algelementidest on heli seotud eetriga, eeter omakorda loob ruumi. Seega muudab heli ruumi omadusi meis ja meie ümber. Kui kasutada täpselt välja toonitud kõlasid ehk võnkesagedust ja helidele lisada inimese tahe ehk energia, siis toimub tervenemine lihtsalt ja kergelt. Heli loob resonantsi inimorganismiga, tasakaalustades ja puhastades rakke ning rahustades tundeid ja mõtteid. Varasemalt kehasse blokeerunud emotsioonid vallanduvad ning vabanenud energia loob sisemise rahu. Tasakaalustunud seisundis on inimorganism võimeline ennast ise ravima, taastuvad nii keha kui hing.
    Helimassaaž, milles kasutatakse tšakrafoni ja helitoru, elavdab inimkeha lihaseid, liigeseid ja siseorganeid ning tugevdab immuunsüsteemi. Helilained puhastavad aurat ja vabastavad rasket energiat. Heli võimaldab blokeerunud energial taas vabalt voolata, taastades sisemist rahu ja tasakaalu. Need toonid on sügavalt lõõgastavad ja noorendavad, ülemhelid aktiveerivad iga aatomi teie kehas. Helimassaaž on kasulik kõigile, sest aeg-ajalt toimub energiakeskustes ehk tšakrates ikka blokeeringuid ja tasakaalust väljumist.

    Jaapani massaaž (shindo)


    Jaapani massaaž ehk shindo on Jaapanis sündinud uudne ravimeetod , mis ühendab vanu idamaiseid tarkusi kaasaegsete teadmistega inimese anatoomiast ja füsioloogiast. Shindo on töö inimese kehaga , mis hõlmab nii massaaži, venitus - kui lõõgastusharjutusi. Shindo käsitlus inimesest on terviklik, mõjutades inimest nii vaimselt kui füüsiliselt. Shindo sobib igale eale, nii lastele kui ka vanematele inimestele. Eriti efektiivne meetod taastusraviks. Kuna meetodil on tugev ajupoolkerade koostööd toetav mõju, on shindost palu abi eriravi vajavate laste taastusravis. Vanematel inimestel aitab shindo parandada liigeste liikuvust ja vähendada lihasvalusid.

    Jooga-massaaž


    Jooga pärineb 5000 aasta tagusest Indiast , olles tohutu vaimsete tõdede, füüsiliste oskuste ja filosoofiliste põhimõtete kogu. Jooga põhimõtted on universaalsed ja holistlikud , sobides kõigile ning aidates inimest jõuda tasakaalu ja harmooniani, mis on aluseks heale tervisele.
    India jooga on laienenud inspiratsiooniallikana paljudele traditsioonidele Tiibetis, Jaapanis, Hiinas ja Tais . Nendes maades väljakujunenud füüsilised harjutused ja massaažitehnikad ei ole identsed, kuid neid iseloomustab filosoofiline lähedus ja eesmärkide sarnasus.
    Jooga massaažiist on välja kujunenud teised, praegu tuntumad massaažiliigid nagu Tai massaaž, Shin-do, Tiibeti - ja ka Hiina Tui-Na massaaž. Jooga massaaži tehakse mugavas riietuses põrandal, massaažimatil. Esialgsel lihaste lõõgastamisel kasutab massöör sujuvat jalataldade survet ning edasi juba käte erinevaid tehnikaid - pigistamisi ja vajutusi - keskendudes pinges tsoonide leidmisele ja eluenergia "prana" virgutamisele energiakanalites. Iga lihase ja liigese töötlusele järgneb nende põhjalik venitus, mis vabastab ka energiablokaadid. Peale lülisamba närvikeskuste ja energiakanalite töötlemist tehakse venitus ka lülisambale. Nii liigeseid kui energiakanaleid on võimalik optimaalselt venitada vaid piisava lõdvestumise ja toetava hingamise kaudu. Massaaži rütmiline teostus tulenebki masseeritava hingamisrütmist, millega massöör viib sünkrooni enda hingamise ning ka kõik vajutused ja venitused, saavutades nii kliendi hingamise aeglustumise ja viies keha puhkereziimi.

    Klassikaline massaaž


    Klassikaline massaaž on traditsiooniline ja levinud massaažiliik, mis baseerub rootsi massaažil. Seda tehakse nii õlidega, kui ka kuivalt . Ravimassaaži võib teha vastavalt soovile ja vajadusele, kas üksikutele kehaosadele või kogu kehale.
    Massaaži peaeesmärk on parandada kudede hapnikuga varustatust ja eemaldada organismist toksiine , seega kiirendada ainevahetust, taastada kaotsiläinud energiat, korrigeerida lihastoonust. Toime on vastavalt kasutatud võtetele kas lõõgastav või toonust tõstev. Klassikalise massaaži tehnikad sisaldavad endas silitamisi, naha ja naha-aluskoe hõõrumisi, lihaste muljumist, vibratsiooni ja erinevaid kergeid löögilisi võtteid. Peale massaaži on soovitav juua ravimteed või mineraalvett ning paar tundi mitte süüa.

    Kupu- ehk vaakummassaaž


    Kupumassaaž on massaažiliik, kus kasutatakse erinevast materjalist (kumm, silikoon , klaas ja savi) valmistatud ja erineva suurusega kuppe. Kupumassaaži tehakse lihastele, liigestele ja punktmassaažina. Massaaži eripäraks on kuppude abil tekitatav vaakum , mis saavutatakse kuppe kehapinnale asetades. Kupumassaaž kombineeritakse klassikalise massaažiga. Selleks kasutatakse erineva suurusega kummist kuppe. Masseeriv efekt saavutatakse kupu abil tekitatava vaakumiga. Kupp imeb endasse hulgaliselt pehmeid kudesid , lihaseid ja nahka nii vertikaal - kui ka horisontaalsuunas. Selle tulemusena saab kudesid intensiivsemalt töödelda, organismi lümfi- ja vereringet ning ainevahetusprotsesse parandada. Vaakum vähendab lihaspingeid, trimmib nahka ja puhastab poore. Parandab naha funktsionaalset aktiivsust, siseorganite tööd ja verevarustust , puhastab nahka, tõstab naha kaitse- ja regeneratsioonivõimet ning akupunktuuripunktide reaktsioone. Eriti hea vahend kopsuhaiguste raviks.

    Lomi Lomi massaaž


    Hawaii Lomi Lomi väelist ja tervendava toimega massaaži tuntakse kui pühade ja auväärsete traditsioonide kandjat läbi sajandite ning antakse edasi põlvest põlve.
    Pealaest jalataldadeni ulatuvate rütmilised puudutused juhatavad energiavoogu sinu kehas leidmaks parimat teed sinu omaenese energiavoolus läbi tšakrate ja meridiaanide . Energia õrn vaba voog ühendab sind kõrgemate, tervendavate vibratsioonidega leidmaks loomulikku tasakaalu. Vabanemine vanast energiast, toitumine uuenenud energiast ja motivatsioon minna kaasa küllusliku rahu ja vaikuse voogamisega sinus.
    Me kõik ihkame leevendust ja vabanemist nii tüütust füüsilisest, mentaalsest kui ka emotsionaalsest valust ning pingetest. Soovime tunda end noorenenuna, täis inspiratsiooni ja püsida kõrgendatud meeleolus. Seda kõike pakub Lomi Lomi massaaž, sest ta on sügavalt ühendatud hingamisega ja tähelepanu fokuseerimisega enese tervendavatele võimetele.
    Inimeselt inimesele antavate puudutuste teraapiline efekt on tuntud ja Lomi Lomi massaž on eriline kogemus. Selle nimetus Hawaiil on „armastuse vool kätest!“
    Andja ja vastuvõtja toimivad koos: aloha kanal avaneb sinus ja laseb sul nautida tasast tänulikkust olemise rõõmus. Tee enesele see armastav Aloha kingitus.

    Lümfimassaaž


    Lümfisoonte ja lümfisõlmede ülesanded on arstiteaduslikult selgitanud 1930. aastal taanlane Thomas Barthold oma väitekirjas - lümfisoonestik eemaldab organismist jääkaineid.
    Lümfimassaaž mõjutab lümfiringe kaudu vere-, lümfi- ja sidekoevedelikke. Ergutab organismi puhastustööd, stimuleerides lümfivedeliku voolamist lümfiteedes. Teraapia on eriti sobilik neile, kellel on lümfiringe häired, tursed ja vedelikupeetus. Lümfide mõjutamine ei ole valulik , see on õrnalt sooritatav ravimassaaž

    Masinmassaaž


    Tänapäeva tehnika ja teaduse areng on teinud võimalikuks asendada ja täiendada inimese tegevust erinevatel aladel. Masinmassaaž on kindlasti paljudele esimesel hetkel võõrastav ja hirmutav. Kas saab masin inimese kehale head teha? Saab küll, sest aparaadid on üldjuhul töötatud välja aastatepikkuste uurimustööde käigus, mis on hõlmanud meditsiinilist poolt, loodusravi põhimõtteid ja  turvalise kasutamise nõudeid. Masinmassaaž annab võimaluse lõõgastuda, nautida oma keha ning mõelda oma mõtteid ilma teise inimese juuresolekuta

    Meemassaaž


    Meemassaaži on kasutatud nii Aasias kui Venemaal juba ammustel aegadel . Meemassaaž parandab verevarustust ja maandab lihaspinget, mis tekib jääkainete kogunemisest. Vere ja lümfiringe kaudu aitab see väljutada organismist jääkaineid, stimuleerib naha aluskoe ja verevarustuse tööd. Meemassaaž aitab tõhusalt võidelda tselluliidiga ja puhastab nahapoore. Mett kasutatakse kleepainena, mille abil on võimalik organismist eemaldada “saastunud” energiat. Massaaži toimel puhastuvad energiakanalid ja energia hakkab neis jälle vabalt voolama, paraneb vereringe naha aluskihtides ja lihastes. Mesi seob mürke ja kiirendab nende väljaviimist organismist

    Tai massaaž


    Tai massaaž on rahulik, hingamise rütmis teostatav massaaž, mis parandab lihaste elastsust, liigeste liikuvust ja vabastab vaimsest pingest. Põhja-Tai traditsiooniline ravimassaaž töötab aeglase , meditatiivse vajutustehnikaga terviklikult läbi kogu keha. Kehas ja selle välises energiakehas on umbes 72000 punkti ning tai massaažis keskendutakse neist kümnele punktile. See on piisav kogu keha energia, lihaste ja siseorganite tasakaalu taastamiseks.
    Tehakse palju mitmesuguste jooga-positsioonide laadseid venitusvõtteid, jooga hingamistehnikat ja meditatsiooni. Iga vajutus kestab ühe väljahingamise aja. Massöör kasutab ära ka omaenda keharaskust. Lisaks täiskäe ja sõrmede vajutustele kasutatakse ka jalgu , põlvi ja küünarnukke. Tehakse matil läbi naturaalkiust vaba lõikega spordiriiete.

    Tselluliidimassaaž


    Tselluliidi vähendamiseks on põhiliselt kasutusel kaks erinevat meetodit: tselluliidimassaaž ja LPG endermoloogiline ravi.
    Tselluliidimassaaz. Probleemset piirkonda masseeritakse, kasutada võib erinevaid vahendeid: eeterlikke õlisid, spetsiaalseid tselluliidikreeme, looduslikke tselluliidivähendajaid: mesi, merevetikad, kummikupud. Selleks, et massaažitulemused oleksid tõhusamad, saab ka ise kaasa aidata. Liikumine, tervislik toiduvalik ning igapäevane kuivharjamine aitavad kaasa massaažitulemuste püsimisele ning aitavad vältida rasvaladestuste teket. Loobuda tuleks kohvist ja alkoholist ning liigsest magusa ja rasvase söömisest. Iga päev juua piisavas koguses vett (1,5-2 liitrit), on leitud, et ka roheline tee aitab tselluliidi vastu, sest viib tõhusalt jääkaineid välja. Linaseemneõli tarvitamine koos kohupiimaga aitab kehast nn. halbu rasvu välja viia.
    LPG endermoloogiline ravi. Endermoloogilist hooldust tehakse aparaadi abil, mis kujutab endast vaakumvooliku külge kinnitatud kaherullilist masseerijat, millega efektiivselt töödeldakse nahka ja nahaaluskudet: otsikuga tõstetakse nahk kõrgemale ja töödeldakse nahaaluskudet, vabastades seal olevad lümfiteed, mis on kokku surutud rasvarakkude ja neid ümbritsevate jääkainete poolt. Jääkained liiguvad protseduuri tulemusel vabanenud lümfiteid mööda verre ja jõuavad läbi neerude uriini, väljudes organismist. LPG massaazhi abil paraneb kudede üldine ainevahetus , aktiviseerub lipolüüs, kiireneb lümfiringe. LPG masaazhi käigus mõjutatakse närvisüsteemi- ja vereringe punkte, tänu millele väheneb jalgade külmetamine, paraneb uni, langeb psühhoemotsionaalne pinge. Seedimine paraneb ainevahetuse kiirenemise tõttu, liigestesse ladestunud soolad hakkavad lahustuma

    Tšakra kivimassaaž


    Kivimassaaž ( geotermiline teraapia, tsakra kivimassaaž, laavakivimassaaz - heal lapsel mitu nime) on tuntud juba aastatuhandeid. Tema mõju põhineb erinevate looduslike tehnikate kombinatsioonil. Laavakivid, mida kasutatakse, kannavad endas tule ja maa jõudu, vesi on neid lihvinud, päike on jätnud neisse oma energiat. Kivid soojendatakse enne kasutamist, nii ärkab nendes asuv ürgne jõud.  Laavakivid on tänu oma suurele rauasisaldusele väga hea soojusmahtuvusega. Raviviis tugineb India terviseõpetusele. Protseduuris on ühendatud energiakeskuste ehk tšakrate kivi- ja käsimassaaž ning tšakrate mõjutamine poolvääriskividega. Kehal asuvatele tsakratele asetatakse eelnevalt soojendatud laavakivid, iga tšakra ehk organismi energiakeskus on seotud konkreetse organsüsteemi, sisenõristusnäärmete ja emotsioonidega. Emotsioonid võivad mõjutada tšakraid ning nende kaudu vastava organi energiaringlust sellisel määral, et tervisehäire võib füüsiliselt välja lüüa.

    Vistseraalne massaaž ehk siseelundite massaaž


    Vistseraal- ehk siseelundite spetsiifiline ravimassaaž on suunatud otseselt kõhuõõne elundite ainevahetuse parandamisele, kuna inimkeha tavapärase vertikaalse asendi tõttu elundeid paigal hoidvad sidemed venivad ja verevarustus halveneb.
    Siseelundite massaaž:
    - annab hea võimaluse teha tõhusamalt klassikalist massaaži
    - annab ka teadmised-oskused teostada kõhumassaaži ja diagnostikat iseseisva massaažiliigina.
    Vistseraalne massaaž avab täiesti uue nägemuse inimeste haigestumistest ja häirete edasikandumistest teistesse organitesse.

    Vesiravi

    Vesiravi ehk hüdroteraapia on lihtsalt kasutatav ja tõhus teraapiameetod. Vesiravi saab teha kodustes tingimustes aga samuti on ta efektiivne taastusravis ja SPA-des kasutatav teraapiviis. Sooja vanni võib endale igaüks lubada, vanni mõju tõhusamaks muutmisel kasutatakse erinevaid lisandeid; vanniõli, meresool, spetsiaalsed lisandid, piim jne., efektiivsust tõstab masseerimine veejugadega ning mullivanni puhul ka õhumullide masseeriv toime.
    Vesiravi alla kuuluvad ka erinevad duššid (dušš on oma olemuselt mitu korda tõhusam kui vann , näiteks programmdušš ehk Vichy dušš on suurepärane terapeutilise vesimassaaži läbiviimiseks. Kui vesiravi vanniprotseduuride ajal on keha veekeskonnas, siis Vichy dušši masseerivad, erineva surve ja kiirusega joad langevad ülalt kehale);  Charcot dušš ehk jugadušš (tugeva, suunatava 2-3 atm survega veejoaga tehtav massaaž püsti seisvale inimesele);  hüdromassaaž (veealune duššmassaaž), süsihappegaasivann (kihisev, stimuleeriva toimega vann mõjub ergutavalt ainevahetusele ja vereringele) jne. Samuti kuuluvad vesiravi alla mähised ja kompressid. Vesiravi sobib suurepäraselt kasutamiseks koos teistev erinevate teraapiameetoditega, nt. massaaž, sest soe vesi pehmendab lihaseid ning loob suurepärased eeldused tulemuslikuks protseduuriks.

    Aeroionisatsioon

    Controlled use of negative ion emitters has proved to benefit individuals suffering from air-borne allergies of the upper respiratory tract . If properly harnessed, controlled, and utilized, ionized air may become a valuable adjunct to other established methods of treatment in a number of disease states.

    The study of ionization of the air has engaged the thinking of many investigators for half a century, but the many contradictory statements and publications have repeatedly discouraged and disrupted work in this field. Introduction of improved ion generators and of modern scientific methods of investigation and statistical evaluation have brought some order into this chaos. Still, the lack of standards and unified procedures seriously jeopardizes the entire field of aero-ionization.

    The omnipresent but constantly fluctuating natural radiation and ionization are related factors of the physical universe. Generally, the individual is aware how subtle the changes in some atmospheric variables such as temperature, humidity, or air movement affect the human body. Less obvious is the relation of the ionization of the atmosphere to the changes in the soma. Objectives of the studies to be summarized here include the determination of how ionized air triggers these several changes, the mechanisms involved, and their relationship and interaction.

    Ionization of the air is a natural phenomenon. The ion density varies according to terrestrial and atmospheric conditions: radioactivity, barometric pressure, humidity, season, time of day, air movement, precipitation, altitude, intensity of ultra-violet and cosmic radiations, or air pollution. An ion is a molecule or a small group of molecules that become electrically charged when gaining or losing an electron. The addition of an electron produces a negative ion (-) while loss of an electron converts it to a positive (+) one. Nature provides a delicate balance of ions. The relatively low natural ion levels do not permit systematic evaluation of their biologic properties. A different medium must be artificially created in laboratory and clinical experiments to permit such investigations. Only with the help of ion generators capable of producing unipolar ions in controlled concentrations can this goal be achieved. In medicine, the main interest centers on the effects of artificially created, and not on natural ion levels.

    BIOLOGIC CHANGES

    Excitation or violent attraction or ejection of free electrons from the atoms is responsible for many changes of the target material. It has been found that molecules are held together stably by means of the chemical bonds formed through the sharing of electrons between neighboring atoms. The explosive loss of an electron disrupts such bonds and converts a stable molecule into energy-rich radicals which, in their attempt to regain stable electronic configurations, may decompose several other molecules.1 Still, it is difficult to explain how an infinitesimally small number of charged molecules among trillions of uncharged ones can be biologically effective. An electric charge holds a varied number of molecules together, imparting to them certain specific characteristics which are lost when the charge is removed. Whether similar action takes place on the cellular level in living tissue awaits further proof and, for the time being, must remain a hypothesis.

    ION GENERATION

    Of the many practicable methods of artificial ion generation, the foremost frequently utilised are radioactive isotopes, high voltage currents, ultraviolet radiation, and charged liquid aerosols. All offer some advantages and may not always be used interchangeably. The knowledge of the most effective ion spectrum is still in an embryonic stage. Good units generate large amounts of small and intermediate ions in differing proportions and without a perceptible increase of undesirable byproducts as ozone and nitrous compounds in toxic or even irritating amounts.

    For experimental work, two separate units for production of (-) or (+), or one permitting a reversion of polarities with a controlled output in excess of 100,000 ions per cc. of air, measured at a distance of six feet, are indispensable. Specially constructed collectors for measuring of ion velocity, density, and polarity are essential in investigative and clinical work.


    CONCLUSIONS
    In addition to the above , slowly accumulating evidence points to the presence, chemical in nature, of infinitesimally small amounts of atmospheric by-products of the released electrical energies. What part the charged aerosols and traces of nitrous compounds may play in the artificial ionization of the air remains a matter of conjecture. Many other facets of aero-ionization must be notes before a successful duplication of all experiments can be expected . These include standardization of ion generators, development of identical ion spectra, further study of the microclimatic agents and their relation to ionization, and uniform dosages and techniques of application including grounding of the patients.
    In addition, individual tolerance, resistance , or sensitivity to atmospheric electricity points to the existence of a constitutional factor . Age and state of health play an important role ; children , oldsters, and persons suffering from certain diseases seem to be more sensitive to artificially produced, unipolar space charges.
    A blood pressure reducing quality of (-), as claimed by many foreign sources , could not be confirmed by investigators in this country . Negative results of other investigators discouraged them from further studies of asthma, unfortunately , they neglected to state the type of chronic asthma which they attempted to influence in an asymptomatic stage. Another paper reporting the findings of an unsuccessful approach will be forthcoming soon.

    Kiirgused


    Ioniseerival kiirgusel on meditsiinis kaks väga erinevat kasutusala – diagnostika ja ravi. Mõlemal juhul tuleb lähtuda patsiendi huvidest ja alati tuleb järgida kiirguskaitse printsiipi – saadav kasu peab ületama võimaliku riski. Õigustamise printsiipi käsitlesime peatükis 6. Enamik inimesi on oma elu jooksul kokku puutunud röntgenuuringuga, mis aitab arstil diagnoosida haigust või tuvastada trauma iseloomu. Palju harvem kasutatakse diagnostikas radionukliidide manustamist patsiendile, et väljaspool keha asuvate andurite abil teha kindlaks, kuidas elundid töötavad. Kui muul viisil pole võimalik diagnoosi määrata kasutavad arstid mõlemat tüüpi protseduure. Kiirgusdoosid on tavaliselt väikesed, ehkki teatud protseduurides võivad need olla üsna suured. Palju suuremaid doose on vaja kasutada eluohtlike haiguste või elundite talitushäirete raviks, vahel kombineeritakse kiiritamist teiste ravivõtetega. Haiget kehaosa võib mõjutada radioaktiivse kiirega või patsiendile manustada üsna kõrge aktiivsusega radionukliide. Röntgenkiirte kasutamist patsientide uurimiseks nimetatakse röntgendiagnostikaks ja diagnoosiks või teraapiaks ette nähtud radionukliide sisaldavate medikamentide kasutamist nimetatakse tuumameditsiiniks. Protseduure, kus patsientide raviks kasutatakse kiiritamist, nimetatakse kiiritusraviks.
    Röntgendiagnostika
    Tavalises röntgenuuringus läbib seadmest tulev kiirgus patsiendi keha. Röntgenkiired läbivad lihaseid ja luid erinevalt ning tekitavad keha siseehituse kujutise fotofi lmile. Sageli on võimalik kujutist jäädvustada ja töödelda ka elektrooniliselt . Nende kujutiste abil saadava info väärtus selgitab, miks arenenud maades teevad arstid aastas inimese kohta vähemalt ühe röntgendiagnostika. Kehaosad , mida kõige sagedamini uuritakse, on rindkere , jäsemed ja hambad, millest igaüks eraldi võetuna moodustab uuringute kogusummast 25 protsenti. Doosid on üsna väikesed – näiteks umbes 0,1 mSv rindkere uuringu korral. Muude uuringute – nagu selgroo alaosa – efektiivdoosid on suuremad, sest kiirguse suhtes tundlikumad elundid ja koed saavad seda rohkem. Soolestiku alaosa uurimisel , kus kasutatakse baariumklistiiri, on efektiivdoos märkimisväärselt suur, umbes 6 mSv, kuid sellised uuringud moodustavad kogusummast ainult ligikaudu ühe protsendi. Kompuutertomograafi a (KT) kasutamine on viimastel aastatel oluliselt sagenenud ja jõudnud tasemele, kus arenenud riikides moodustavad KT skaneeringud umbes 5 protsenti kõikidest kiirgusdiagnostika protseduuridest. Selle meetodi puhul pöörleb lehvikukujuline röntgenkiirte kimp ümber patsiendi ja registreeritakse vastasküljel asuva andurite rea poolt. Arvuti koostab patsiendist lõigu- või sektorikujulise läbiva kujutise, mis võimaldab saada kõrgetasemelist diagnostilist informatsiooni. Siiski tuleb arvestada, et KT puhul võivad doosid olla suurusjärgu võrra või veelgi suuremad kui tavalises röntgendiagnostikas. KT uuringud suurendavad oluliselt meditsiinilise diagnostika käigus saadud kollektiivdoosi ja mõnes riigis ulatub see kuni 40 protsendini kogudoosist. Soolestiku alaosa uurimine annab 10 protsenti kogu kollektiivdoosist ja rindkere uurimine umbes ühe protsendi. Need arvud näitavad selgelt, et mõned suhteliselt harva kasutatavad protseduurid võivad anda elanikkonnale kaugelt suurema doosi kui tavalisemad uuringud. Seepärast KT ei kasutata, kui tavalisest röntgenuuringust piisab diagnoosi määramiseks. Diagnostilised protseduurid, mille käigus saadakse kõige suuremaid doose, on siiski sekkuva radioloogia protseduurid. See tähendab, et arst viib protseduuri läbi patsiendi kehas, rakendades röntgenkiiritamist seeriaviisiliselt, et „vaadata patsiendi sisse“ reaalajas . See võimaldab siseelundite puhul viia protseduuri läbi ilma kirurgilise operatsioonita, mis oleks muidu ainus võimalus elundi juurde pääsemiseks. Peab aga märkima, et selliste protseduuride käigus võivad patsiendid saada doose vahemikus 10-100 mSv ja kui ei rakendata hoolikat abivahendeid või kontrolli, võivad sama suuri doose saada ka kirurgid. Mõnel taolisel juhul on protseduuride doosid olnud piisavalt kõrged, et kutsuda nii patsientidel kui kirurgidel esile deterministlikke tagajärgi.
    Tuumameditsiin
    Tuumameditsiini diagnostilise protseduuri korral antakse patsiendile radionukliide sisaldavat ainet ehk medikamenti, mida uuritav kude või organ omandab eelisjärjekorras. Medikamenti manustatakse süstimise, allaneelamise või sissehingamise teel. Manustatav radionukliid eraldab gammakiiri. Enamasti kasutatakse diagnostilistes protseduurides radionukliidi tehneetsium-99m, mille poolestusaeg on 6 tundi ja eraldatavate gammakiirte energia 0,14 MeV. Seda radionukliidi on haiglas lihtne valmistada ning ta seondub kergesti mitmesuguste kandeainetega. Selleks, et uurida, kuidas elundid ja koed käituvad ja kui kiiresti radionukliid liigub, on vaja eriandurit. Tehneetsiumi uuringutel saadud individuaaldoosid on võrreldavad kiirgusdiagnostika doosidega. Tuumameditsiini kollektiivdoos on siiski rohkem kui suurusjärgu võrra madalam, sest protseduuride arv on palju väiksem. Kui radionukliide kasutatakse pigem raviks kui diagnoosimiseks, puutub patsient kokku palju suurema aktiivsusega ja sihtkoed või elundid saavad palju kõrgemaid doose. Kilpnäärme ületalitluse – hüpertüroiismi ravi on arvatavasti kõige levinum raviprotseduur, milles kasutatakse radionukliidi jood -131. Ehkki selistes protseduurides kasutatavatel radionukliididel on lühike poolestusaeg, peavad meedikud arvestama sellega, et aktiivsus jääb radionukliide saanud patsiendi kehasse ka mõneks ajaks pärast protseduuri lõppu. Eriti peab seda arvestama pärast raviprotseduuri, kui on vaja otsustada, kas patsiendi võib haiglast välja lubada. Mõnikord on vajalik teavitada ka patsiendi perekonda ja sõpru, et nad võtaksid kasutusele kaitseabinõud jääkaktiivsusest tingitud juhusliku kiirguse vältimiseks.
    Kiiritusravi
    Kiiritusravi kasutatakse vähi raviks või vähemalt kõige piinavamate sümptomite leevendamiseks, tappes kiirgusega vähirakke. Kõrge energiaga röntgenkiirte kimp, gammakiired või elektronid, suunatakse haigele koele, põhjustades suur doos ning samal ajal säästes ümbritsevat tervet kude. Kui kasvaja asub sügaval kehas, suunatakse kiirtekimp sellele mitmest suunast , et vältida juhuslikku kahjustust. Teine ravivõte, mida mõne vähi puhul kasutatakse, on brahhüteraapia. Kuna kiiritusravi doosid on kõrged, kasutatakse seda vaid juhul, kui paranemisväljavaade on hea ja teised meetodid ei annaks nii tõhusat tulemust. Ehkki kiiritusravi võib esialgse vähi välja ravida, võib see ka tekitada vähki teistes kudedes või kahjulikke pärilikke mõjusid järgmistes põlvkondades. Siiski on enamik kiirgusravi saavatest inimestest laste soetamise east väljas ja liiga vanad, et hiljem avalduvad vähid saaksid tekkida. Niisiis on kiiritusravi eesmärk maksimeerida ravi tõhusust ja samal ajal minimeerida kahjulikke kõrvalmõjusid. Kasvajate puhul on vajalik kasutada kümnete greide suurusi doose, et tulemuslikult vähirakke tappa. Kudedele määratud doosid on tavaliselt vahemikus 20– 60 Gy. Ravi tuleb väga hoolikalt ja täpselt planeerida – liiga suurte või väikeste dooside tagajärjeks võib olla puudulik ravi või soovimatud kõrvalmõjud. Seadmete ülespanekul ja kasutamisel on vaja rangelt jälgida nõuetekohase kvaliteedi tagamist. Kui seda ei tehta, võivad tagajärjed olla tõsised: 1996. aastal Costa Ricas sai valesti kalibreeritud kiirgusteraapia tagajärjel üle 100 patsiendi kõrgemaid doose kui vaja, mis lõppes paljudel juhtudel surma või raske vigastusega. 2001. aastal avastati Panamas, et häired andmete sisestamisel ravi planeerimissüsteemi viisid 28 patsiendi ülekiiritamiseni, põhjustades mitme inimese surma.

    Valgusravi


    Päikesevalguse parandavat efekti on märganud meist kõik. Leevenduvad ju paljud nahahaigused just päikese käes, vallanduvad aga vastupidi valgusvaesel sügis-talve-kevade perioodil. Arvatakse, et inimene peaks oma elust vähemalt iga päev üks tunnike viibima päikese käes, et püsida terve. Valgusravi liike on mitmeid ning seega ei tasu valgusravi all mõista vaid üht tüüpi valgusravi.
    UVB teraapia on olnud haiglates ja kliinikutes standardravi juba aastatest 1920, mil ta Mayo Kliinikus avastati.UVB teraapia on kiiritusvaba ravimeetod, mis mõistlike dooside juures ei kahjusta nahka ega nahaaluseid kudesid, samuti pole negatiivseid kõrvalmõjusid (nt. nahavähk, siseorganite kahjustused (maks, neerud ), paistetus, lõhn, valu, veritsus , kleepuvus, naha õhenemine jms). UVB kiirgusel on inimesele mitmeid positiivseid efekte : parandab immuunsüsteemi, stimuleerib naha loomulikke protsesse, on stressi alandava toimega, parandab vereringet jne. Eriti efektiivne nahahaiguste (psoriaas, vitiliigo , dermatiit jne.) ravil.
    SAD (Seasonal Affective Disorder ) valgusravi - päevavalgusteraapia talvemasenduse ennetamiseks ja leevendamiseks. Sessoondepressioon on levinud just päikesevaestel maadel . Talvel on päevad lühemad ning päikest ja valgust vähem. See ongi üks peamisi tegureid talvemasenduse taga. Raviks kasutatakse spetsiaalseid päevavalgust imiteerivaid lampe .
    Akne valgusravi punase ja sinise valgusega. Sinine valgus ( lainepikkus 415nm) on antibakteriaalse toimega. See tungib komedoone ja põletikku tekitavatesse bakteritesse ning aeglustab ja ennetab nende paljunemist pumbates välja väikeseid molekule nimega porfüriin. Eksponeerides porfüriine valguse kindla lainepikkusega, toodavad need vabu radikaale, mis bakterid tapavad.Punane valgus (lainepikkus 660nm) vabastab tsütokineesi, mis stimuliseerib fibroplasti vohamist ja kasvufaktorite tootlikkust. Seega mõjutab põletikulist protsessi, paranemist ja lõppkokkuvõttes haavade paranemist loomulikul viisil, arme tekitamata.
    Infrapuna soojusteraapia valude leevendamiseks. Päiksekiirgus, mis meid suvel soojendab, on infrapunane lainepikkus. Sel puudub ultraviolettkiirgusele omane päevitust tekitav toime. Talvel saame infrapunast edukalt  kasutatada külmetushaiguste ja liiges -, lihasvalude leevendamiseks. Soojusteraapia oli hinnatud ravimeetod juba iidsetest aegadest .

    Aroomiteraapia


    Mis on eeterlikud õlid? Eeterlikud õlid on naturaalsed, kontsentreeritud taimeekstraktid, mis on veeauruga destilleeritud või pressitud värsketest taimedest . Näiteks GoodKaarma seepides on samuti hulgaliselt kõrge kvaliteediga (100% puhtaid) eeterlikke õlisid. Eeterlikud õlid mõjutavad emotsioone ja mõtteid lõhnataju kaudu, vallandades biokeemilise reaktsiooni limbilises süsteemis – see on aju regioon, mis on ühenduses emotsioonide, mälu formatsiooni ja motivatsiooniga. Õlide mõju inimese meeleolule ja mõtetele võib olla vaevumärgatav või tugev, see oleneb paljudest asjaoludest - nagu dieet , inimese tundlikus , tema ümbrus jne. Lõhn on ju meie kõige otsesem ja võimsam taju, ta on mitmete inimese kõige põhilisemate reaktsioonide ja funktsioonide alustalaks. Eeterlike õlide laiaulatuslikud vaimsed, emotsionaalsed ja füüsilised rakendused vormivadki aroomiteraapia teaduse.
    Aroomiteraapia on kunst , esteetiline ravikunst, mis kasutab aromaatsete taimede ja puude erinevatest osadest ekstraheeritud lenduvaid eeterlike õlisid keha tervise ja vaimu selguse eest hoolitsemisel. Aroomiteraapiat võib kunsti mõttes kirjeldada kui loovat . Seda sellepärast, et aroomiteraapiaga ravija osavus sõltub tema võimest välja võluda imetlusväärseid aroome, segades taimeõlisid ja lõhnaekstrakte.
    Aroomiteraapia ajaloost Aroomiteraapia tegelik päritolu on haihtunud aegade hämarusse. Ajaloo alguseset on inimesi aromaatsete taimede võimuga lummatud ja müstifitseeritud. Kuigi sõna aroomiteraapia mõtles välja 1920. aastatel René Gattefossé, tuleb pöörata ajalooratast aroomiteraapiat uurides maailma loomise aegadesse tagasi. Meie esivanemad olid varustatud kõrgelt arenenud haistmise ja intuitsiooniga, nad suutsid eraldada mürgised taimed ravimtaimedest. Avastades söödavaid taimi ja ka ravimtaimi, tegid meie eelkäijad kindlaks midagi veel huvitavamat: teatud aromaatsed taimed, kui neid tules põletada, põhjustavad teadvuse oleku muutusi. Tehti kindlaks, et mõned aroomid muutsid inimese unisemaks, teised tõstsid jällegi meeleolu. Kõige väärtuslikumad põhjustasid müstilisi või psüühilisi kogemusi. Need olid väga hinnatud ja neid põletasid preestrid ja preestrinnad ainult maagiliste usutalituste ajal, jumalate meeleheaks või ravieesmärkidel. Sellest ajast, kui ravimine ja religioon olid tihedalt seotud, sai haigete inimeste suitsutamine (kurjade vaimude väljaajamine) kõige varasemaks ravimeetodiks. Aromaatsete ainete, nagu viiruk, mürr, kadakas ja küpress, hunnikuid põletati linnaväljakutel tähtsate pidustuste ajal, puhastamaks õhku ja võimaldamaks tavalisel inimesel nautida aromaatse suitsu sissehingamist. Vanas Hiinas kasutati ravimtaimi koos nõelravi ja massaazhga, ravimaks suurt hulka haigusi.
    Kuidas aroomiteraapia toimib? Aroomiteraapia mõjutab vähemalt kaht tasandit samaaegselt: füüsilist ja emotsionaalset, sinna võime me ise lisada veel ühe tasandi - hingelise. Aroomiteraapial on mitu erinevat toimeviisi:
    1. Naha kaudu imendumine . Nahk on võimeline imama eeterlike õlisid, difundeerides neid peente kapillaarveresoonte (asuvad naha all) kaudu üldisesse vereringesse. Kui nahk on terve kulub vaid mõni minut molekuli imendumiseks. Kui nahk on haiglaselt vererohke või on seal palju nahaalust rasva, kulub selleks palju rohkem aega.
    2. Kopsu kaudu imendumine. Sissehingatuna jõuavad eeterlike õlide aroomimolekulid kopsu, kust nad difundeeruvad kopsualveoolide kaudu ümberkaudsetesse verekapillaaridesse ja leiavad oma tee peamistesse veresoontesse. Seal nad ringlevad ja avaldavad ravitoimet.
    Aroomid stressi vastu. Aroomid mõjuvad meile vahetult haistmismeele kaudu, seetõttu on nende mõju sügav ning sageli teadvustamata . Lõhnaasjatundjad väidavad isegi, et parfüümist võib kujuneda universaalne keel - selline, mis omab positiivset mõju psüühikale. Inimese võime lõhnu eristada on piiratud, kuid lõhnamälu on see-eest haruldaselt hea. On täheldatud, et tööruumide meeldiv aroom tõstab töötajate enesekindlust ja võimekusetunnet ning soodustab eesmärkide saavutamist. Meeldivast aroomist on abi ka läbirääkimistel - parandab meeleolu ja vastuolude puhul on kergem kompromisse leida. Stressi, väsimuse, ängistuse puhul on eeterlike õlide abil võimalik oma enesetunnet parandada mitmel moel:
    1. Aroomide sissehingamine.Selleks kasuta aroomilampi või tilguta paar tilka õli kuuma vette, tulisele radiaatorile, elektripirnile või taskurätikule (ja nuusuta aeg-ajalt).
    2. Aroomivann annab mitmekülgse efekti - eeterlikud õlid mõjuvad nii naha kui sissehingamise kaudu, vann on hea vahend lõõgastumisel ja stressi vähendamisel. 3-6 tilka eeterlikku õli lahustatakse lusikatäies mees, kohvikoores või piimas (et hõlbustada veega segunemist) ja valatakse vannivette. Aroomivanni kestus ei tohiks ületada 20 minutit.

    Muusikateraapia

    Inimene on enda sees olevad tunded ja emotsioonid, mida ta ei taha tunda, paigutanud n.ö. tagumistele riiulitele, kuid tegelikult need ikkagi toimivad ja tulevad esile tema käitumises. Reeglina on nendeks tunneteks viha, hirm, pettumus, kurbus. Oluline on endale oma probleemi teadvustada, siis saab ka abi leida. Muusikateraapia kujutab endast usalduslikku koostööd probleemi omava inimese ja muusikaterapeudi vahel. Muusikateraapia kasuks teiste teraapiate hulgas kõneleb see, muusika abil avaneb inimene kiiremini ja suudab end selle abil paremini väljendada. Seega muusikateraapia toimib kiiremini kui teised teraapiad. Teraapiaprotsessis on inimene, kes vajab abi, ise aktiivne osaleja, sooritades erinevaid ülesandeid, mis kujutavad endast sümbioosi muusika kuulamisest, musitseerimist erinevatel muusikainstrumentidel (inimene ei pea oskama mingit pilli mängida), aga ka muudest eneseväljenduse vormidest nagu liikumine, kunstiline eneseväljendus (ei pea oskama joonistada), sõna jne. Oluline moment muusikateraapia puhul on see, et inimene ei pea oma probleemist rääkima, sest see on tihti väga raske – valada oma probleem sõnadesse, kuid ta võib seda teha sellise piirini nagu ise soovib. Muusikateraapia annab inimesele võimaluse leida endas üles elujõu varud ja rakendada need oma tervise edendamise teenistusse. See on oluline alternatiiv keemiliste toimeainetega ravimite kõrval. Muusikateraapia rakendamisel saavad abi
    • täiskasvanud, kel on igapäevaelus probleeme ( kes kogevad  oma elus rohkemal või vähemal määral hirmu, viha, pettumust, kurbust jt. negatiivseid emotsioone, aga ka lihaspingeid, valu, kui elurõõm on kadunud) kuni täieliku stressi tunnetamise ja teadvustamiseni; inimesed, kes on kannatanud seksuaalset vägivalda või üle elanud psühhotrauma, samuti need, kes kannatavad sõltuvusprobleemide käes.
    • lapsed, kel on tekkinud negatiivne stress , mis avaldub silmatorkava käitumisena  õpetajate, lastevanemate ja kaaslastega ning mille taga on tegelikult needsamad negatiivsed läbielamised hirmu, viha, pettumuse ja kurbuse näol.
    • inimesed, kes põevad juba väljakujunenud neuroosi, depressiooni või psühhoosi.
    • vanurid , kelle probleemiks on dementsus,
    • vaimsete või füüsiliste puuetega inimesed;
    Muusikateraapiat võib rakendada ka meditsiinis (kirurgia, günekoloogia, onkoloogia jm.) On ka mõningaid vastunäidustusi, näiteks muusikateraapiat ei tohi abi otsida inimene, kes põeb epilepsiat.

    Soolaravi


    Kristallsool sisaldab ideaalsüsteemi infot, kus kõik elusolendid on terved ja õnnelikud. Soola abil saavad haiged keharakud terveks ning pöörduvad tagasi energilise elu juurde. Sool vastutab meie kehas energeetilise ja elektrilise süsteemi eest. Rakkude jõud peitub kaaliumis. Ilma kaaliumi vastasoleva naatriumita meie süsteem laguneks. Esimesed soolaravi juhtumid on teada juba vanast Egiptusest, aastast 300 e. Kr. Sool sisaldab palju päikeseenergiat. See tapab ohtlikke mikroorganisme ja on juba tuhandeid aastaid olnud kiidetud ravivahend. Ilma soolata pole ka elu ega paranemist. Kui soola kasutatakse soolaravis, peab see olema testitud nii kvaliteedi, kvantiteedi, värvi (valge, oranž, punane) koha pealt ja erinevate teraapiate abil.
    Soolakamber
    Sool desinfitseerib ja hävitab mikroobe . Soolakamber mõjub hästi pärast hingamisteede külmetust või pärast allergeenide kokkupuudet hingamisteede või nahaga, leevendust saavad ülemiste hingamisteede põletikud, põskkoopa põletikud, krooniline nohu , köha, kurgumandlite põletikud. Astma ja kroonilise bronhiidi korral muutub soola toimel röga kergemini väljaköhitavaks, hingeldus väheneb või kaob. Imepeen sool tapab limaskestadel ja nahal olevad bakterid ja seened, tugevdab immuunsüsteemi. Kuna soolaaerosool sisaldab negatiivseid ioone, mõjub ta hästi närvisüsteemile ja vähendab stressi.

    Taimsed taastumisvahendid


    Mesi

    Geoloogide andmeil elasid mesilased maal juba miljoneid aastaid tagasi. Mesilane kodustati arvatavasti V-III aastatuhandel e.m.a. Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesele põhitoidus. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus . Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui väärtuslikku toiduainet. Teda on tarvitatud värskelt, kuid kasutatud ka viina , likööri, siirupi, äädika jt valmistamiseks. Kondiitritoodetesse lisatakse mett magusa maitse ja aromaatsuse saavutamiseks. Sageli tehakse meepräänikuid, -torte, -kooke, -keeksi, -saia jm. Küpsetusvormi määrimiseks võib traditsioonilise rasvaine asemel kasutada mesilasvaha .
    Mesi on mitte üksnes maitsev dessert, vaid inimesele mitmeti vajalik toitvate elementide kompleks . Juba vanal ajal pidasid suured mõtlejad mett üheks tähtsamaks tervist tugevdavaks vahendiks , aktiivse elu pikendajaks ja paljude haiguste ravijaks. Ka tänapäeval ei ole ühtegi maad, kus ei tunnistataks mee väärtuslikkust. Kuigi Eesti kliima ja meetaimestik ei ole siiski selle alaga tegelejatel mesinduse arendamiseks eriti soodne, on saadud head toodangut.
    Naturaalses mees on keskmiselt 17,2% vett, 0,4-0,8% täisväärtuslikku valku ja 81,3% igasuguseid suhkruid. Suhkruga võrreldes on mesi loomulikult oluliselt kasulikum, sest peale kergesti imenduva glükoosi ja fruktoosi sisaldab ta veel teisigi toitaineid. Vitamiinidest on mees leitud C-, B1-, B2-, B6-, PP- ja K-vitamiini, biotiini, fool- ja pantoteenhapet, samuti mitmeid mineraalaineid. Väga olulised komponendid on fermendid , millest mees leidub diastaasi, invertaasi ja katalaasi. Nende ülesandeks on kiirendada kas otseselt või kaudselt toitainete keemilist muundamist organismis. On arvatud, et ilma fermentideta ei omastu ka kõige toitvam toit. Fermendid ja ensüümid ei talu kõrgeid temperatuure . Et mee väärtus säiliks, tuleb vältida selle kuumutamist üle +40oC, samuti ei tohi mett hoida külmkapis. Mee pikemaks säilimiseks tuleb seda hoida kuivas ja jahedas ruumis. Arheoloogilised kaevamised Egiptuses (surnukambrites oli mitu vaasi meega) on näidanud, et õigel hoidmisel säilitab mesi oma lõhna- ja maitseomadused ka tuhandete aastate jooksul.
    Mis tagab mee säilimise? Laboratoorsetel uuringutel on selgunud, et meel on hallitusseente arengut ja baktereid tappev toime. Siiski on ka tänapäeval teadlased arvamusel, et peale nende kasulike ainete, mida mees leitud, sisaldab mesi veel palju tundmatuid aineid. Mesi ei lase tekkida verre suhkrut üleliia, samal ajal rahuldab aga täielikult organismi suhkruvajadused. Mesi ei koorma neerusid, toimib kerge lahtistina ning tal on rahustav toime. Rahvameditsiinis tehakse väikelastele ägeda köha ja bronhiidi puhul "meesärk". Enne magamaheitmist määritakse lapse rind meega ja pannakse selga puuvillane pluus . Hommikuks on mesi nahasse tõmbunud ja raviks piisab 3-4 korrast. Organismile on kasulikum kui siseelundite ravi sünniks aeglasemalt, kui järjekindlamalt. Üheks selliseks abiravimiks on puhas mesi. Mett tuleb süüa teiste ainetega koos või lahjendatult.
    Lehemesi on maailmas kallimalt hinnatud kui õiemesi. Mee värvus sõltub täielikult lilledest, millest see on korjatud. Üldiselt loetakse maitseomadustelt paremaks heledat, läbipaistvat, aromaatset mett. Selline on nt pärnaõie mesi ja pärnaõie- ristiku mesi. Tume mesi, nt kanarbiku - ja lehemesi, on aga tervislikum, sest selles on rikkalikumalt rauda, vitamiine, valke ja vabu orgaanilisi happeid . Kõige tugevatoimelisemaks ja väärtuslikumaks aga peetakse ravimtaimedelt kogutud mett.
    Tänu mineraalainete, vitamiinide ja mikroelementide sisaldusele ennetab mesi haigusi ja tugevdab tervist, ka aitab mesi talvel külmetusega võidelda ja leiab üha rohkem kasutust kosmeetikas.
    Saunamesi pehmendab, elustab, koorib, puhastab ja pehmendab nahka ning muudab selle siledamaks. Mett tuleb määrida õhukese kihina pestud kuivale nahale, vältides mee sattumist silma ja suhu , seejärel istuda umbes kümme minutit leiliruumis. Mesi pestakse maha veega, seepi kasutamata. Kel pole kodus sauna, ei pea veel meelt heitma, sest saunamett võib kasutada ka vannivees.
    Saunameele lisatud eeterlikud õlid mõjutavad organismi mitmel moel. Ülle Meisteri sõnul lisas ta viimati saunameele eeterlike õlide kuningannat ehk roosiõli. «Roosiõli leevendab masendust, depressiooni ja peavalusid, samuti tugevdab südametegevust, puhastab maksa ja soolestikku ning sobib mitmesuguste naistevaevuste korral,» loetleb Meister.
    Peale roosiõli on Meister kasutanud nuluõli (parandab kudede verevarustust), männiõli (sobib hingamisteede probleemide korral), sidruniõli (peavalu korral), teepuuõli (suurendab immuunsust), rosmariini (suurendab vastupidavust, soodustab juuste kasvu) ning ylang-ylangi (peletab masendust ja närvilisust).
    Samuti saab meest abi, kui huuled on lõhenenud ning külmast või tuulest kahjustatud. Mesi koos taruvaigu ja vahaga ravib ka tülikat ohatist.
    Mummi talu peremees Aavo Meister meenutab, kuidas tema vend kurtis, et sööks mett hea meelega, aga see on liiga magus ja hakkab ruttu vastu.
    «Siis hakkasime katsetama ja meele lisandeid hulka panema ,» räägib mees. Kõigepealt prooviti metsapihlakaid, mis jahvatati ja lisati meele. Pihlakate mõrkjas mekk ja magus mesi passisid niivõrd hästi, et seda segu tehakse seniajani ja see on paljude lemmik. «Sellega on hea lapsi mett sööma harjutada ,» teab perenaine .
    Niimoodi riburada pidi prooviti üha uusi lisandeid ja praegu on saada mett näiteks astelpajumarjade, ingveri , taruvaigu ja kadakamarjadega. Neil, kes soovivad kehakaalu kontrolli alla saada, soovitab Ülle Meister kasutada kaneelimett. «Tuleb võtta üks teelusikatäis kaneelimett ühe klaasi leige vee kohta, lasta ära sulada ja siis juua kaks korda päevas pool tundi enne sööki,» õpetab ta.
    Ka ilma lisanditeta on olemas väga erinevaid sorte mett, selgitab Aavo Meister. Iga taim annab omamoodi maitse ning värvgi võib varieeruda üsna tumedast heledani. Näiteks lehtpuudelt kogutud mesi on tumepruun või rohekasmust, okaspuude oma kollane või roheka tooniga.
    Lehemett saadakse ainult väga kuumal ja kuival suvel ning selle kristalliseerumine võib aega võtta aasta või rohkemgi. Nii et kui see pole ruttu kristallinud, ei maksa veel karta , nagu oleks tegemist vale meega.
    «Lehemeel on teistsugune, pisut võõras maitse, aga see on väga mineraaliderikas ja inimene omastab seda kergesti. Näiteks kaaliumi on lehemees 13 korda rohkem kui õiemees,» teab Ülle Meister rääkida.
    Kanarbikumesi seevastu on läbipaistmatu, värvuselt pruunikas, kristalliseerumisel muutub heledamaks. «Erinevalt suvisest õiemeest, mis vurritatakse kärjest välja, saadakse kanarbikumesi kärjest kätte pressimise teel, mistõttu on selles väikesed õhumullid ning see sisaldab rohkelt suira,» selgitab Aavo Meister. Suiral ehk õietolmul on mitmeid raviomadusi: aitab väsimuse ja kurnatuse korral, tugevdab südant ja veresoonkonda, toetab seedetalitust ja leevendab närvilisust.
    Kanarbikumees on rohkem valke ja mineraalsooli kui suvises õiemees ning see sisaldab suuremal hulgal mikroelemente – kuni neli korda rohkem rauda, kaks korda rohkem vaske ja kuni 14 korda rohkem magneesiumi. Kanarbikumesi on üsna raske ja tugeva maitsega, seda palju süüa ei saa. Aavo Meister nimetab naerdes, et kanarbikumesi on meestemesi, aga õiemesi laste- ja pannkoogimesi.

    Astelpaju


    Astelpaju kui mõjusat ravivahendit on esmakordselt mainitud Tiibeti kroonikates juba 800 a. ema. Oma nime Hippophae on astelpaju saanud kreeka hobuste järgi, kelle karv hakkas pärast astelpaju lehtede söömist läikima. Taasavastati astelpaju 1930. aastate Venemaal.
    Astelpaju õitseb aprillis -mais. Viljad küpsevad augustis-septembris. Astelpaju viljad on suhteliselt hapud , sest suhkruid leidub neis vaid 3,5%, orgaanilisi happeid peaaegu niisama palju (3,2 %). Astelpaju on üks täiuslikumaid taimsete vitamiinide allikaid , suisa vitamiinide kontsentraat . Viljad sisaldavad C-vitamiini (sõltuvalt viljasordist 150-1600 mg %), vitamiine B1, B2, B6, B15, P ja E ning karotinoide. Astelpaju värsketes viljades on rohkesti koliini (110 mg %), flavonoide , kumariine, parkaineid , eeterlikke õlisid, rasvhappeid, mineraalaineid.
    Raviks tarvitatakse astelpaju vilju , mahla, lehti, koort ja seemnetest saadud õli. Astelpaju stimuleerib immuunsüsteemi ja ergutab hormonaalsüsteemi tegevust. Teda soovitatakse tarvitada üldtugevdava vahendina gripi ja teiste külmetushaiguste ajal pärast operatsioone ja traumasid, asteeniliste seisundite ning intoksikatsioonide korral.
    Samuti tarvitatakse astelpaju reuma ja podagra puhul, veresoonte lupjumise ja vegetatiivse närvisüsteemi häirete korral, klimakteeriliste ilmingute ja häirete vähendamiseks. Astelpaju kiirendab kudede taastumist, soovitatakse teda suuõõnehaavandite, mao-,kaksteistsõrmiku- ja soolehaavandite ning pärakuveenikomude ravimiseks.
    Välispidiselt on astelpajuõli tarvitatud naha ainevahetuse korrastamiseks ja põletike vaigistajana naistehaiguste puhul. Õliga on saadud häid tulemusi ka maksa ainevahetushäirete (alkoholimürgistuse) ravimisel. Astelpaju lehtede tõmmis tugevdab juukseid, kõrvaldab kõõma ja taastab brünettide loomuliku juuksevärvi.

    Küüslauk


    Küüslaugu kodumaaks peetakse Indiat, kus seda ravim - ja toidutaime kasutatakse 47 haiguse raviks, alates pahaloomuliste kasvajatega ja lõpetades nohuga.
    Vanad kreeklased nimetasid küüslauku haisvaks roosiks ja rõhutasid tema tähtsust mehe mehisuse säilitajana. Saksamaal ja Siberis on peetud küüslauku üheks tõhusamaks düsenteeria- ja tüüfusetekitajate eemalepeletajaks. Hiinas raviti küüslauguga hingamiselundite, südame- ja vereringehaigusi, seedeelundite ja menstruatsioonihäireid. Venemaal peeti küüslauku heaks podagra ja kivitõve ravimiks, temaga aeti välja naaskelsabasid. Jaapanlased on leidnud, et küüslauk tugevdab immuunsüsteemi ja ergutab sugunäärmete tegevust.
    Küüslauk kasvab pea kõikjal, ta tahab viljarikast pinnast ja päikesepaistelist kasvukohta. Võib kasvada kuni 60cm kõrguseks, tal on ühise kuivsoomusega ümbritsetud ja tütarsibulatest koosnev liitsibul (on ka teisi vorme).
    Küüslaugust kasutatakse mitte üksnes mugulat vaid ka rohelisi varsi, mis on samuti maitse- ja ravimtaimeks. Aednikud ei soovita neid ära võtta (üksnes õisikuvars), vaid siduda varred kokku. Tihti istutatakse küüslaugud paarikaupa, et siduda varred kokku tugevuse tagamiseks. Küüslauk vajab pikka kasvuaega - selles peitubki tema kasvatamise ainuke probleem. Soovitatakse küüned eelnevalt juba idandada ja panna maha märtsis-aprillis, kui maa on veel niiske. Kevadised öökülmad küüslaugu võrseid ei kahjusta. Hoiustada tuleks neid talvel jahedas ruumis, siis arenevad järgmisel aastal suuremad mugulad . Seemne hoidmine peaks aset leidma 2-6oC juures. Küüslauk on pikapäeva kasvutaim, eelistab päikesepaistelist kohta. On ka niiskuselembeline, mistõttu vajab täiendavat kastmist, eriti arenguperioodil.
    Biokeemiline kooslus Küüslaugus leidub 0,3% väävlit sisaldavat lõhnata ainet alliini, mis mugula peenestamisel laguneb ensüümide toimel kiiresti spetsiifilise lõhnaga allitsiiniks, väga tugeva bakteritsiidse toimega lenduvaks antibiootikumiks. Peale selle sisaldab küüslauk 0,4% sulfiididest koosnevat lenduvat õli, fütosteriine, kuni 10mg% C-vitamiini ja B-grupi vitamiine, süsivesikuid, tärklist, inuliini, fruktoosi, orgaanilisi happeid, mikroelemente. Küüslaugu fütontsiidid on tugevamad sibulast , säilitab oma bakteritsiidsed omadused ja aktiivsuse pikka aega, hävitab paljusid mikroobe.
    Küüslauk kui ravim Meie rahvameditsiinis tuntakse küüslauku kui üldise enesetunde parandajat, südame tugevdajat, vererõhu korrastajat ning sooltetegevuse parandajat (eriti lihatoitude söömisel). Küüslaugu väärt omadusi ei ole teadusmeditsiin ümber lükanud, vaid aina kinnitanud. Mikroelemendid seleen ja germaanium suurendavad südamelihase jõudlust. Lenduv fütontsiid allitsiin ja mikroelemendid stimuleerivad immuunsüsteemi tegevust ning mõjuvad hormonaalsüsteemile, mis tagab küüslaugu antibakteriaalse ja kasvajatevastase toime. Et küüslauk omastatakse kiirelt ja ta püsib organismis suhteliselt kaua, piisab 1-2 küünest päevas. Küüslaugu tugevat lehka vähendavad soe piim, koor, majonees , sidruniviil, peterselli- või sellerileht. Kui kasutatakse toorena, siis kindlasti söögi alla, lõhn kaob kiirelt.
    Neil, kel kõrge kolesteroolisisaldus veres, tuleks iga päev toorena süüa 2-3 küünt. Viimasel ajal on üha rohkem hakatud rääkima küüslaugust kui vahivastasest ravimist; teadlased tegelevad selle probleemiga üsna aktiivselt. Katsed on näidanud, et küüslaugu pidev söömine hoiab ära veresoonte lupjumise ja soodustab põie-, neeru- ja sapiliiva ning sapikivide lagunemist, puhastab verd kahjulikest ainevahetusjääkidest.
    Küüslaugu tinktuur Võetakse 80 g küüslauku ja pannakse peenestatult 200 g viina sisse. Tarvitatakse 10 tilka korraga 2-3 korda päevas enne sööki. See tinktuur vähendab sooltes gaase ning sobib reuma, podagra, neerukivide ja kusepõiekivide korral.
    * Võetakse 0,5 kg mett, sellesse peenestatakse 250 g küüslauku, 250 g sibulat, 250 g mädarõigast ning 250 g jõhvikaid. Segu hoitakse külmikus 3 päeva. Seejärel tarvitatakse söögi juurde 1-2 spl päevas. Segu sobib ateroskleroosi vastu, bronhiidi, kopsupõletiku, gripi perioodil, üldise nõrkuse ja kehvveresuse korral.
    Vana Tiibeti õpetus
    Võetakse 5 keskmist küüslauku ja riivitakse, valatakse peale 0,5 l viina, lastakse 7-8 ööpäeva pimedas soojas kohas seista. Tinktuuri võetakse 1/2 tl 3 korda päevas. On veel teinegi õpetus, kus võetakse 350 g küüslauku, peenestatakse, pressitakse puulusikaga mahl välja ja ühendatakse see 200 g 96% piiritusega . Nõu suletakse õhukindlalt ja lastakse seista külmas pimedas kohas 10 päeva. Seejärel kurnatakse. 2-3 päeva pärast alustatakse ravi. Juuakse tilkadena külma piimaga (50 g) 1 tund enne sööki.
     
    Hommik
    Lõuna
    Õhtu
    1.päev
    1 tilk
    2 tilka
    3 tilka
    2.päev
    4 tilka
    5 tilka
    6 tilka
    3.päev
    7 tilka
    8 tilka
    9 tilka
    4.päev
    10 tilka
    11 tilka
    12 tilka
    5.päev
    13 tilka
    14 tilka
    15 tilka
    6.päev
    15 tilka
    14 tilka
    13 tilka
    7.päev
    12 tilka
    11 tilka
    10 tilka
    8.päev
    9 tilka
    8 tilka
    7 tilka
    9.päev
    6 tilka
    5 tilka
    4 tilka
    10.päev
    3 tilka
    2 tilka
    1 tilk
    Järgmisest päevast alates juuakse 25 tilka 3 korda päevas. Selle mõju on väga tugev. Kõrvaldab rasvakogumid, paraneb ainevahetus, parandab stenokardia , skleroosi, kõrvaldab kasvajaid. Kaob peakohin, paraneb nägemine, organism nooreneb. Sellist protseduuri võib teha 5 a vahega.
    Farmaatsiatööstus väljastab mitmesuguseid tinktuure ja tablette küüslauguga. Enne nende kasutamist tuleb konsulteerida arstiga. Vastunäidustatud on toore küüslaugu söömine pankrease põletiku ja neeruhaiguse puhul. On inimesi, enamasti mao kõrghappesusega, kes ei saa küüslauku kasutada toorena, siis vägisi ei tasukski seda teha - süüa üksnes toidus.
    Küüslauku võib ravi eesmärgil kombineerida ka teiste ravimtaimedega nagu nt 3 osa küüslauku, 3 osa viirpuu marju, 3 osa viirpuu õisi, 3 osa põldosi, 4 osa raudrohtu, 1 osa arnikat.
    1 tl segu 200 ml keeva vee kohta keedetakse 6-8 tundi, kurnatakse ja juuakse 1/4 klaasi 4 korda päevas 30 minutit enne sööki.
    Tõhus vahend hüpertoonia ravil.
    Küüslauk toiduks Maitseainena kasutatakse küüslauku väikeses koguses kas värskelt või kuivatatult, soojadele toitudele peeneks lõigatult (võib eelnevalt õlis praadida).
    Võib teha ka õlitõmmise. Selleks pannakse küüslaugu küüned õlisse ja kuumutatakse sooja vee vannil suletud klaasnõus umbes 2 t või lastakse soojas kohas tõmmata 2 ööpäeva. Siis pannakse külmkappi, kust aromaatset õli saab kasutada toitude maitsestamiseks. Samuti võib teha ka äädika ekstrakti küüslauguga. Äädikat kasutatakse salatite maitsestamisel.
    Küüslauguga võib maitsestada kala-, liha-, vorsti- ja segasalateid. Roheliste ja puuviljasalatite puhul lõigatakse küüs pooleks ja hõõrutakse sellega salatikaussi - küüslaugu hõng muudab salati pikantseks. Küüslauku võib lisada kõikidele soolastele suppidele ja ühepajatoitudele, liharoogadele, vorstidele, marineeritavaile ja hapendatavaile kurkidele. Tänapäeval paljudes söögikohtades laudadele asetatud küüslaugusool. Kodudes võiks olla alati käepärane punapeedi-küüslaugu salat (ka koos porgandiga). Seda salatit on meeldiv kasutada võileivakattena või prae lisandiks.

    Ravimtaimed


    Paljude haiguste tugiraviks võiks kasutada senisest palju julgemini ravimtaimi, parim oleks seda teha koostöös oma raviarstiga. Ravimtaimed aitavad meid paremini jagu saada haigusest, tugevdavad ja mobiliseerivad meie vastupanuvõimet, aitavad meil oma saastunud organismist välja saada neid aineid ja ühendeid, mida me oma eluks ei vaja ja mis võivad olla osaliselt süüdi meie haigustes. Ja pärast rasket haigust aitab meil tihti jalule tõusta oskuslik ravimtaimede kasutamine, eriti siis, kui see on ühitatud raviarsti ettekirjutistega. Samas on kõikides ravimtaimedes toimeaineid, mis pole kaugeltki süütud ja pikaajalisel ja oskamatul kasutamisel võivad meile põhjustada täiendavaid terviserikkeid. Seega tuleks enne ravimtaimede kasutusele võtmist neid kas ise tundma õppida või jätta soovituste andmine asjatundjatele.
    Põhireegel oleks, et ühtki ravimtaime ei kasutataks korraga palju ja pikaajaliselt. Kaks nädalat on keskmine kasutusaeg, sellest on loomulikult erandeid. Ja pidage meeles ka seda, et taimed hakkavad mõjuma mõne aja pärast, näiteks alles nädala pärast peale regulaarset tarvitamist võite öelda, kas taim oli teie jaoks tõhus või mitte. Nii et regulaarsus on samuti tähtis, kui on öeldud, et tuleb teha kuur, siis peab ravimtaimeteed tegema iga päev. Alljärgnevalt on toodud rohkem tuntud ravimtaimede põhiomadused. Kui te neid loete, siis mõistate, et ei tasu kunagi kramplikult otsida oma raviks üht kindlat taime, vaid meie Looja on andnud meie käsutusse mitmekesise ja suurepäraselt toimiva taimestiku, kust saab häda korral alati abi.
    Taime elusrakke võib võrrelda miniatuursete keemiatehastega. Nad võtavad sisse toormaterjalid- süsihappegaasi, vee ja päikesevalguse- ja muudavad need kasulikeks toitaineteks, selle protsessi kõrvalsaaduseks on hapnik. Paljud ravimtaimed avaldavad sügavat mõju teatud elusatele kudedele ja organitele, seepärast saab neid kasutada ravimitena haiguste ravimisel, hooldusel või ennetamisel. Taim võib koosneda mitmest osast: lehtedest, juurest, viljast, õitest, koorest , vartest ja seemnetest. Igaüks nendest osadest võib sisaldada aktiivseid toimeained, mis annavad taimele tema raviomadused. On ravimtaimi, mille toime on suunatud spetsiifilistele organisüsteemidele, ja on taimi, mida kasutatakse kui üldtoniseerivaid vahendeid organismi üldise tervisliku seisundi parandamiseks. On ravimtaimi , mis leevendavad valu ja põletikke, ja teisi ravimtaimi, mis vähendavad lihaste spasme. Mõnel ravimtaimel on ergutav toime; teisel jälle rahustav ja lõõgastav mõju. Mõned tapavad baktereid; teised aktiveerivad organismi oma immuunsüsteemi, nii et see suudab ise kaitsta end sissetungivate organismide vastu. (Mindell 1992:20)
    Kui meie esivanemad hakkasid esimest korda kasutama digitaalist, siis ei teadnud nad, et see fuksialilletaoline taim sisaldab glükosiidideks nimetatavaid molekule, mis stimuleerivad südamerakke. Kui keskajal ravisid emad kriimustatud põlve teelehe lehtedega, siis ei teadnud nad, et taime kootava toimega tanniinid moodustavad haava ümber kaitsva pinna, soodustades sellega paranemist. Kui hiina ravitsejad artriitilise põletiku korral kasutasid lagritsat , siis ei teadnud nad, et see sisaldab glükosiidi, mille põletikuvastased komponendid on sarnased looduslikele steroidhormoonidele. Kui iidsed egiptlased toitsid oma orje küüslauguga, et nad terved oleksid, siis ei teadnud ka nemad, et see sisaldab kergesti lenduvaid õlisid, mis võitlevad infektsiooniga.
    Tänu kaasaegsele laboratooriumitehnikale saame me nüüd aru, kuidas paljud neist ravimtaimedest toimivad. Me oleme võimelised lahutama iga taime selle lähte- molekulaarstruktuurini ja analüüsima selle ekstrakti. Kuna paljude ravimtaimede kohta puuduvad teaduslikud andmed, peame tugevasti toetuma folkloorist saadud informatsioonile, iidsetele kirjeldustele ja suulisele pärimusele. (Mindell 1992:21)
    Praktiline taimeravi võib eelneda inimrassi tekkele. Loomade käitumise uurijad on jälginud, et paljud loomad otsivad haiguse korral spetsiifilisi taimi. Igaüks, kellel kunagi on koer olnud , teab, et kui koer sööb heina, siis ilmselt valutab tal kõht. Esimesed inimesed õppisid taimede tervistavat jõudu tundma loomade käitumist järele tehes. (Mindell 1992:28)
    Ajurveda, india rahvameditsiin, mida praktiseeritakse tänapäevalgi, võib olla isegi vanem, kui viis tuhat aastat. Ravimtaimede kirjeldusi kirjutati Muinas- Egiptuses papüüruserullidele üles hieroglüüfides. Lemmikravivahenditeks olid sibul ja küüslauk. Kreeka arst Hippokrates (460-377 eKr), keda usutakse olevat esimene praktiseeriv arst, kirjutas oma kirjades üles kolmsada kuni nelisada taimset ravivahendit. Esimesel sajandil loetles teine kreeka arst Dioscorides oma ravimtaimede raamatus De Materia Medica viitsada taimset ravivahendit. Kuulus arst Galenos (a.D. 137), kes teenis Rooma imperaatorit ja tema gladiaatoreid, kasutas patsientide ravimiseks ravimtaimede segusid ja nõiakunsti. Keskaja jooksul anti iidseid taimeravi vahendeid edasi põlvest põlve, kuid puudus ühtne ravisüsteem. Viieteistkümnendal sajandil muutis trükikunsti areng inimestele informatsiooni kättesaadavamaks. Tudorite perekonnaarst John Gerard avaldas 1597.a. The Herball or General History of Plantes, ühe esimesi inglisekeelseid raamatuid. (Mindell 1992:29)
    Sellele järgnes kiiresti Nicholas Culpeperi The English Physician Enlarged, huvitav segu folkloorist, astroloogiast ja taimsest meditsiinist. Mõlemad raamatud muutusid äärmiselt populaarseks ning ravimtaimespetsialistid tsiteerivad neid veel tänapäevalgi. 1800ndatel aastatel hakkas lääne meditsiin kasutama kemoteraapiatkasutades haiguste ravimiseks keemilisi preparaate, nagu elavhõbe, arseen ja väävel. Ravimtaimedega ravimist jätkasid inimesed, kes ei saanud enesele lubada tavameditsiini ravi või kes eelistasid taimeravi moodsale meditsiinilisele praktikale. Ühendriikides eelistas rühm arste, keda nimetati eklektikuteks ja kes olid kuulsad kuni 1930ndate aastateni, ikka veel taimseid ravimeid, kuid nad olid väljasurev tõug. Ainult homöopaatiaarstid, kes järgisid kaheksateistkümnenda sajandi arsti Samuel Hahnemanni õpetust, ja käputäis teisi „holistlikke” praktikuid jätkavad toetumist eelkõige taimedest või loomadest valmistatud ravimitele. Tänapäeval on ravimine ravimtaimedega ikka veel kõige esmasemaks tervise allikaks kuni 80 protsendile inimkonnast. Kuna lääne inimesed muutuvad perspektiivis üha globaalsemaks, kasvab ka huvi teiste rahvaste traditsiooniliste ravivõtete vastu. (Mindell 1992:30)
    Kanarbik
    Calluna vulgaris
    Kanarbik kasvab liivikutel, rabadel, rabastuvates ja kuivades nõmmemetsades. Kanarbik on väga hea meetaim . Kanarbik on igihaljas taim, mis kasvab 20-60 cm kõrguseks. Kitsad lehed on lineaalsüstjad, peaaegu kolmekandilised. Kanarbik õitseb ohtralt juunist hilissügiseni, väiksed lillakasroosad, harva valged õied moodustavad okste otstes ühekülgse kobara. Vili on nahkjas kupar , mis valmib augustis. Ravimina kasutatakse lehti ja õisi, mida kogutakse õitsemise ajal, murdes või lõigates ära õitsvad ladvad. Kuivatatakse õhukese kihina paberile või riidele laialilaotatuna varjus või varikatuse all, tihti kihti ümber pöörates. Säilitatakse karbis või klaasnõus l aasta. Kanarbikupreparaatidel on rahustav, uinutav , kuseeritust ergutav, rögalahtistav, verejooksu peatav, põletikuvastane, antimikroobne, kootav , haavu parandav ja maohapet neutraliseeriv toime. Neid võetakse sisse põiepõletiku, sh. mädase põiepõletiku, kõrge palaviku, diabeedi, ateroskleroosi, tuberkuloosi, kuiva köha, neeruvaagnapõletiku, maksa-, sapiteede -ja kõhunäärmehaiguste, ülihappesusega gastriidi, koliidi, enterokoliidi, radikuliidi, suurenenud erutuvuse ja unetuse korral, eriti hinnatud on need preparaadid aga oksalaatneerukivide puhul. Välispidiselt tarvitatakse neid ekseemi , stomatiidi, angiini ja allergianähtude puhul ning haavade, haavandite, põletuse ja silmade loputamiseks, samuti kuumade mähiste tegemiseks radikuliidi, reumatismi, podagra, põrutuse ja luumurru ravimisel.

    Harilik saialill


    Calendula officinalis
    Saialill pärineb Lõuna-Euroopast, Eestis kasvatatakse teda ilutaimena aedades . Metsistub kergesti.
    See on üheaastane rohttaim . Vars on püstine, harunenud, kergelt udemeline ja sageli üleni lehistunud. Alumised lehed on mölajad, pika rootsuga ja teritunud tipuga, ülemised lehed on piklikud või äraspidisüstjad, lühirootsulised või rootsuta. Õied on ruuged või kuldkollased, moodustades pikaraolise korvõisiku. Saialill õitseb juunist septembrini. Vili on kringeljalt kõverdunud seemnis, mis valmib vastavalt sellele, millal taim on ära õitsenud. Ravimina kasutatakse saialille õisi, mida kogutakse suve läbi. Tarvitatakse õieraota või 3 cm pikkuse raoga õisikut, kogutakse siis, kui vähemalt pooled õied on avanenud. Korje vahe võib olla 2-5 päeva. Droog tuleb kohe kuivatada kas pööningul või varikatuse all õhukese kihina laiali laotatult ja tihti segades. Kuivatis kuivatades ei tohi temperatuur ületada 40-45 °C. Kuivatamise võib lõpetada siis, kui õisik kõrgesti pudeneb. Säilitatakse plekknõus l aasta. Saialillepreparaatidel on mikroobi-, põletiku- ja sügelemisvastane, haavu parandav, kootav, verdpuhastav, rahustav, hüpotensiivne, spasmolüütiline, sapieritust ergutav, dermatooniline ja valuvaigistav toime. Neid võetakse sisse gastriidi, mao ja kaksteistsõrmiku haavandtõve, koliidi, enterokoliidi, maksa- ja sapipõiehaiguste puhul, kõrgvererõhutõve algstaadiumis , eriti kliimaksi ajal ja südame arütmiat põhjustavate südamehaiguste raviks. Need suurendavad organismi vastupanuvõimet mitmesuguste ekstremaalsete toimete vastu. Välispidiselt tarvitatakse neid lõikehaavade, mädanevate ja halvasti paranevate haavade, põletuste, seborröa, lamatiste , fistulite, külmumise, emakakaela erosiooni, kolpiidi, proktiidi, paraproktiidi, angiini, parodontoosi, igemete veritsemise, imikute suuvalge ja mitmesuguste nahahaiguste puhul.
    Kõrvenõges
    Urtica dioica
    Kõrvenõges kasvab umbrohuna kõikjal: elamute ümbruses, aedades, teede ääres, karjatavates metsades, karjamaadel ja metsasihtidel. See on mitmeaastane 30-150 cm kõrguseks kasvav rohttaim. Vars on püstine, lihtne, neljakandiline ja ülaosas harunev. Lehed on vastakud, munajad või piklikud, tumerohelised, leherootsud lehelabadest lühemad. Kogu taim on kaetud lühikeste harjaskarvade ja pikkade sipelghapet sisaldavate kõrvekarvadega. Kõrvenõges on kahekojaline , isasõisikud on püstised ja paiknevad pöörisjalt lühikeste külgokstena, emasõisikud aga pikemate külgokstena. Kõrvenõges õitseb juunist septembrini. Ravimina kasutatakse lehti. Neid kogutakse õitsemise ajal, kindas käega lehti varrelt, alates ladvast maha roobitsedes. Nõgesed võib ka maha niita, lasta siis lehtedel närbuda (närbunud nõges ei kõrveta) ja siis lehed varte küljest ara noppida või roobitseda. Kuivatatakse õhukese, 3-4 cm paksuse kihina varikatuse all või hästi tuulutataval pööningul. Päikese käes ei ole soovitav kuivatada, kuna droog kaotab siis oma loomuliku värvuse ja vitamiinid lagunevad. Säilitatakse kuivas, hästi tuulutatavas ruumis 2 aastat. Toiteomaduste poolest ei ole kõrvenõges oalistest kehvem. Kevadeti on kasulik tarvitada nõgesemahla. Selle valmistamiseks tuleb lehed lisandeist puhastada , pesta korralikult jooksva vee all, pigistada kuivaks , kupatada keeva veega ja lasta läbi hakkmasina. Saadud mahlale lisatakse keeva vett vahekorras l:3 ja keedetakse 3-5 minutit. Võtta sisse l supilusikatäis 3 korda päevas söögi ajal. Ravikuur kestab 2-4 nädalat. Kõrvenõgesepreparaatidel on verejooksu peatav toime, neid kasutatakse emaka-, kopsu- ja ninaverejooksu peatamiseks. Raud koos proteiini , vitamiinide, klorofülli ja ränihappega ergutavad organismi süsivesiku- ja valguvahetust, mis omakorda tõstab südame ja veresoonte, hingamis - ja teiste elundite toonust. Kõrvenõgesetõmmisega ravitakse pea kõiki kauakestvaid ja organismi vastupanuvõimet vähendavaid kroonilisi haigusi. Kõrvenõgesest on abi ka aneemia korral. Ta suurendab hemoglobiini ja erütrotsüütide kogust veres. Kõrvenõgest kasutatakse ka maksa-, sapi -, mao- ja soolehaiguste ravimisel ning kui täiendavat vahendit kopsutuberkuloosi, bronhiidi, malaaria , kõhunäärmehaiguste ning peensoole ägeda ja kroonilise põletiku ravimisel. Välispidiselt tarvitatakse kõrvenõgest naha sügelemise, soori, liigesevalude, kõõmaja juuste väljalangemise puhul. Tuleb meeles pidada, et nõges suurendab vere hüübimist. Tromboflebiidi ja varikoossete veenilaiendite korral, aga ka vanemas eas tuleks hoiduda nõgese kuritarvitamisest.

    Teekummel


    Matricaria recutita, Chamomilla recutita
    Teekummel kasvab põllu-ja teeservadel ning elamute ümbruses umbrohuna, aga ka aedades kultiveeritava ravimtaimena. See on üheaastane rohttaim, mis kasvab jõudsalt, õitseb kaua ja annab hea saagi headel, hästi väetatud muldadel. Vars on peenike, püstine, harunenud ja 10-15 cm pikk. Lehed on kaheli- või kolmelisulg-lõhised. Valged keelõied moodustavad raolise korvõisiku, õitseb maist septembrini. Vili on veidi kõver, 1-2 mm pikkune seemnis. Ravimina kasutatakse õisikuid. Neid kogutakse õitsemise algul, kui õiepõhi ei ole veel võtnud koonilist kuju ja valged keelõied on horisontaalsed. Õied lähevad kiiresti lahti, seepärast kogutakse õisikuid 1-2-päevase vahega. Seemneid korjatakse siis, kui keelõied on närtsinud ja õiepõhi on võtnud koonilise kuju. Kuivatatakse varikatuse all, hea tuuletõmbusega pööningul või kuivatis temperatuuril kuni 45 °C. Lõpuni kuivatamata droog kaotab loomuliku värvuse, muutub pruuniks ja rikneb, ülekuivatatud droog peenestub kõrgesti ja minetab raviomadused. Säilitatakse paber- või riidekotis kuivas ruumis l aasta. Teekummelipreparaatidel on verejooksu peatav, antiseptiline , rahustav, põletiku-, allergia -ja krambivastane, higileajav, sapieritust ergutav, regeneratsiooniprotsesse tugevdav, siseelundite silelihaseid lõdvestav, samuti käärimisprotsesse ja mao limaskesta turset vähendab toime, need soodustavad mao ja kaksteistsõrmiku haavandite kiiret paranemist. Neid võetakse sisse ateroskleroosi ärahoidmiseks, ägeda ja kroonilise gastriidi, mao ja kaksteistsõrmikuhaavandite, koliidi, neuralgiliste valude, valuliku menstruatsiooni ja emakaverejooksu, seedehäirete, üleväsimuse ja halva enesetunde korral. Välispidiselt kasutatakse neid suu loputamiseks suu, kurgu ja neelu limaskesta põletiku puhul, jalavannide tegemiseks podagra, liigesereumatismi ja jalgade higistamise puhul. Nendega tehakse surveloputust naissuguelundite haiguste korral ning mähiseid hemorröa, haavandite, ekseemi ja lauäärte põletiku puhul.

    Piparmünt


    Mentha piperita
    Inglismaalt pärinevat piparmünti kasvatatakse kultuurtaimena aedades, metsikult ta Eestis ei kasva. See on mitmeaastane tugeva aromaatse lõhnaga rohttaim, mis kasvab 30-60 cm kõrguseks. Vars on peaaegu paljas , enamasti neljakandiline ja harunenud. Vastakud teravad lehed on munajassüstjad, teravsaagjate servadega , pealt tumerohelised, alt heledamad , kaetud lühikeste liduskarvadega. Väiksed ebakorrapärased roosad õied moodustavad ülemiste lehtede kaenaldes männase. Piparmünt õitseb juulist septembrini. Kuna piparmünt on hübriidtaim, saab teda paljundada vaid vegetatiivselt, so. juurikatükikeste või pistikute abil. Piparmündiõisi ja -lehti tarvitatakse juustu, salatite, suppide , liha-, käia- ja aedviljatoitude maitsestamiseks. Liigne kogus teeb aga toidu mõruks, piparmünti soovitatakse lisada keevale (kuumale) toidule. Ravimina kasutatakse ürti. Ladvaosi kogutakse õiepungade moodustumise ajal, kuivatatakse varjus, pööningul või mõnes muus katusealuses. Säilitatakse klaas- või puunõus 2 aastat. Piparmündipreparaatidel on rahustav, valuvaigistav, sapieritust ergutav, antiseptiline ja antitoksiline toime. Need lõdvestavad siseelundite silelihaseid ja suurendavad sapi nõristumist. Kõik eelmainitu toimub tänu mentoolile, kuna see võib reflektoorselt laiendada südame", kopsu- ja ajuveresooni. Mentooli lokaalsel tarvitamisel ahenevad perifeersed veresooned ja väheneb närvilõpmele tundlikkus (ka valu suhtes). Piparmünti kasutatakse neurooside, unetuse, suurenenud erutuvuse ja südame-voolmete (stenokardia) raviks. Teda soovitatakse tarvitada ka sapipõiepõletiku ja sapikivitõve ning ülemiste hingamisteede haiguste puhul, samuti seedetegevuse parandamiseks ning iivelduse ja oksendamise vastu. Piparmündi veega loputatakse suud põletike, hambavalu ja ebameeldiva suulõhna puhul. Piparmünditee aitab ülihappesuse, koliidi, ülirohke ja vähese menstruatsiooni korral. Piparmündiõli kasutatakse valuliku hemorröa raviks. Seenhaigustest kahjustatud nahale pannakse värsketest lehtedest putru. Eestis kasvab aedades metsistunult ka kähar münt, millel on erinevalt piparmündist heleroheline värvus, kurrulised lehed ja tunduvalt erinev lõhn. Kähara mündi lehtedest tehtud teega ravitakse külmetushaigusi, see aitab ka kõhugaaside korral. Teisi Eestis kasvavaid mündiliike ravimtaimena ei kasutata. Ettevaatust, piparmündi ülemäärasel tarvitamisel võivad tekkida valud südame piirkonnas.

    Harilik pärn ehk lõhmus ehk niinepuu


    Tuia cordata
    Harilik pärn kasvab sega- ja lehtmetsades, puisniitudel ning ilupuuna elamute ümbruses ja parkides. Pärn on suurepärane meetaim. See on suur, sirge tüve ja laia krooniga heitlehine puu, mis võib kasvada kuni 25 m kõrguseks. Vanade puude koor on vaoline, noorte puude koor on hallikas-roheline ja sile, noored võrsed on punakad või pruunid . Lehed on vahelduvad, südajad, tipust teritunud, peenehambalise servaga, pealt tume-, alt sinakasrohelised. Valkjaskollased õied moodustavad püstja õisiku. Pärn õitseb juulis-augustis. Vili on pealt sile pähklike, mis variseb koos suure kattelehega. Ravimina kasutatakse õisi koos kattelehega. Kogutakse asja puhkenud, täiesti värskeid õisi. Hiljem kogutud õitel ei ole raviomadusi. Ilusate, soojade ilmadega saab õisi koguda 10 päeva, jahedamate ilmadega 15 päeva jooksul. Kogutud õied tuleb kohe kuivatada varikatuse all, hästi tuulutatavas ruumis või kuivatis temperatuuril 40-50 °C. Päikese käes õisi kuivatada ei tohi. Droog on kuivanud, kui õieraod on muutunud murduvhapraks, droogil on meeldiv lõhn ja kergelt kootav, magus maitse. Säilitatakse puunõus 2 aastat. Pärnaõiepreparaatidel on rahustav, valuvaigistav, sapi- ja kuseeritust ergutav, higileajav, rögalahtistav, mikroobi- ja põletikuvastane ja pehmendav toime, need ergutavad mao talitlust ja vähendavad vere viskoossust. Neid võetakse sisse suurenenud erutuvuse, krampide, külmetuse, köha, unetuse, neeru- ja maksahaiguste, kõrgvererõhutõve ja laste nakkushaiguste raviks. Neid tarvitatakse abivahendina higistama ajamiseks gripi ja ägeda bronhiidi korral. Angiini ja teiste suukoopapõletike puhul kuristatakse nendega või loputatakse suud. Kui nendega pesta nägu, muutub näonahk elastsemaks. Kurnamata tõmmisest (koos õitega), samuti noortest lehtedest ja pungadest tehakse kompresse päraku veenikomude põletiku, rinnanäärmepõletiku, reumatismi, podagra ja põletushaavade puhul. Pärnaõietee pärnaõiemeega on üks paremaid rohuteesid ja ammutuntud rahvaravim. Noori lehti võib kasutada ka kevadiste vitamiinsalatite valmistamiseks, mis on väga kasulik südame isheemiatõve korral.

    Keemilised taastumisvahendid

    Vitamiinid

    Vitamiin A


    Vitamiin A on rasvlahustuv vitamiin, mis esineb looduses kahel kujul: vitamiin A ja beeta- karotiin .
    Vitamiin A on kontsentreeritud ainult loomsetesse produktidesse ja sedagi vaid juhul, kui loom on eelnevalt ß-karotiini oma ainevahetuse käigus vitamiiniks A muutnud.
    Süües toiduaineid, mis sisaldavad ß-karotiini, tuleb see muuta ainevahetusprotsessi käigus enne vitamiiniks A, nii on organism võimeline seda tarvitama. Organism on võimeline sünteesima vitamiini A ka ß-karotiinist, aga rasva vähesusel (kui toidus ei ole piisavalt taimeõlisid) võib tekkida vitamiini A defitsiit, sest karotiini omastatavus võib langeda 1%-ni.
    Vitamiin A tähtsus:
    • vajalik kasvuks ning organismi kudede taastootmiseks,
    • vajalik, et hoida nahk sile, pehme ning haigustevaba ,
    • limaskestade kaitse infektsioonide eest,
    • kaitse õhus esinevate saasteainete vastu olles antioksüdandiks,
    • osaleb silmades nägemispurpuri ehk rodopsiini moodustumises,
    • aitab kanapimeduse ning kehva nägemise puhul,
    • vajalik luudele ning hammastele, vereloomele,
    • stimuleerib valkude sünteesi, osaleb kolesterooli ainevahetuses, muutes viimase suguhormoonideks,
    • ergutab maomahlade sekretsiooni, mis on vajalik valkude täielikuks seedumiseks,
    • aitab tunduvalt suurendada ribonukleiinhappe (RNA) tootmist, ß-karotiinirikas toit vähendab riski haigestuda kopsuvähki

    Toitaine defitsiidil võivad ilmneda:
    • kanapimedus, nägemisteravuse vähenemine, pisarate nappus,
    • silmade läike kadumine, muutumine kuivaks ja põletikuliseks,
    • odraivade teke, silma sarvkesta haavandid ,
    • suurenenud vastuvõtlikkus infektsioonidele,
    • kare, kuiv ja kestendav nahk, juuste läike kadumine, kõõm,
    • nõrgenenud haistmine , vähenenud isu, kõhulahtisus,
    • suurenenud väsimustunne, närvisüsteemi häired, kasvu pidurdumine,
    • küünte muutumine haprateks, hammaste defektid ,
    • hingamis- ja seedeorganite limaskestade vigastused,
    • vitamiin C defitsiit.

    Suurem risk vitamiin A defitsiidiks on lastel, kuna nendel ei ole veel organismis välja kujunenud piisavat vitamiin A varu. On teada, et iga aasta jääb pimedaks üle 0,5 miljoni lapse, 70 % sellest on põhjustatud vitamiin A defitsiidist. Üle poole nendest pimedatest lastest sureb alatoitumuse ning sellega seotud haiguste tagajärjel.
    Vitamiin A defitsiit võib ilmneda, kui teda ei saada piisavalt toiduga, kui organism pole võimeline teda absorbeerima või säilitama (näiteks haavandilise jämesoolepõletiku, maksatsirroosi, sapijuhade ummistuse korral), kui organismil esineb raskusi ß-karotiini muundamisel vitamiiniks A (näiteks suhkruhaiguse ja kilpnäärme alatalitluse korral) või kui ilmneb kiire vitamiini kaotus organismis (näiteks kopsupõletiku, kilpnäärme ületalitluse, kroonilise nefriidi, sarlakite ja mõnede hingamisteede haiguste korral).
    Liigtarbimisel võivad tekkida:
    • iiveldus , peapööritus, oksendamine , kõhulahtisus ja üldine uimasus,
    • peavalud ,
    • kuiv ja sügelev nahk, nahalööve,
    • veritsevad huuled,
    • juuste väljalangemine,
    • luude haprus , luuvalud,
    • maksakahjustused,
    • vere suurenenud lipiidide sisaldus,
    • nägemise ähmanemine,
    • kilpnäärme ületalitlus.

    Tervisehäireid võivad põhjustada nii ühekordne ülemäärane vitamiini A annus kui ka vähesemääraline, kuid kestev liialdamine. Kui on kindlaks tehtud vitamiin A liigtarbimine, siis nähud kaovad mõni päev pärast seda, kui vitamiini tarvitamist on vähendatud. Vitamiin A toksilise mõju tagajärgi aitab ära hoida vitamiin C. ß-karotiini puhul üledoseerimisel toksilisust ei esine.
    Allikad
    Headeks vitamiin A allikateks on maks (eriti kalamaks ning kalamaksaõli), või, munad ja piim. Vitamiini A leidub veel ka piimatoodetes ja kalarasvas. Vitamiin A provitamiini ß-karotiini leidub taimsetes toiduainetes (porgandid, tumerohelised lehtköögiviljad, apelsinid , sügavkollased ja punased puuviljad nagu näiteks papaia , teised köögiviljad).

    Vitamiin B


    Vitamiin
    Milleks on hea?
    Kust saab?
    Defitsiit
    B1 (tiamiin)
    Vajalik valkude, rasvade ja süsivesikute ainevahetuses, närvirakkude normaalseks talitluseks. Edendab ajutegevust. Parandab seedimist.
    Pärm, kaerahelbed, linnuliha , täisteratooted, nisuidud, seemned, piim, muna, oad, suvikõrvits, seened, paprika, maks.
    Nõrkus, isutus , ärrituvus, meeleoluhäired. Koordinatsiooni ja mäluhäired, tursed, lihasvalud.
    B2 (riboflaviin)
    Rakuhingamine , normaalne kasv, mõjub hästi nahale, juustele, küüntele, nägemisele.
    Piim ja piimasaadused, maks, kala, muna, spinat, täisteravili, oad, herned , kapsas , tomat , kartul .
    Nõrkus, depressioon , huulte ja suunurkade lõhenemine, kasvu pidurdamine, silmade valgustundlikkus.
    B3 (niatsiin, nikotiinhape )
    Närvisüsteemi ja aju funktsioneerimine, oluline suguhormoonide, insuliini sünteesil. Aitab tasakaalustada veresuhkrut.
    Maks, muna, kana , piimatooted , seened, merekalad, täisteravili, spargel , pärm, avokaado, tomat, kartul, idud .
    Lihasnõrkus, väsimus, isutus, oksendamine, depressioon, igemete ja nahakahjustused, dermatiit, pellagra.
    B4
    Reguleerib kolesterooli taset.
    Muna, kanamaks, kapsas , oad, herned, piim.
     
    B5 e. PP (pantoteen hape)
    Vajalik juustele, nahale, lihastele, närvikoe normaalseks arenguks.
    Pärm, maks, kalasaadused, kaunviljad, täisteravili, nisukroov, brokoli , seened, tomat.
    Naha ja juuste kahjustumine, nõrkus, mälu nõrgenemine.
    B6 (püridoksiin)
    Vajalik valkude, rasvade ja süsivesikute ainevahetuses. Tugevdab immuunsüsteemi. Terved punalibled, igemed , veresooned.
    Maks, munakollane , pähklid, kala, kanaliha , porgand , täisteratoidud, kaunviljad, sibul, banaan , seemned, paprika, kartul.
    Väsimus, isutus, ärrituvus, depressioon, veresuhkru langus, unetus, masendus , kaalukaotus.
    B8 (inosiit)
    Kolesterooli ainevahetus, vajalik luukoe normaalseks arenguks.
    Neerud, kartul, mais, pärm, idud, oad, pähklid, kaer, nisu, rukis , viinamarjad.
    Ekseem, juuste väljalangevus ja hallinemine, silmahaigused , kolesterooli tõus.
    B10;B11 ( foolhape , folatsiin)
    Vajalik loote arenguks, punavereliblede ja soolhappe tekkeks. Hea mälule, limaskestadele, seedimisele, kasvule.
    Maks, oad, rohelised taimeosad , pärm, muna, õun, pähklid, brokoli, nisuidud.
    Aneemia, seede - ja närvisüsteemi häired, nahahaigused, ärrituvus, kasvupeetus , suunurkade haavandid, keelepõletik.
    B12 (tsüaano- kobalamiin )
    Punaliblede tootmine, kasv. Kasulik närvidele.
    Veretooted, maks, pärm, kala, seened, juust, piim, muna, neerud, tailiha.
    Närvipõletik, mälulüngad, nõrkus, aneemia, seljaaju degeneratsioon , pragunenud huuled ja kuiv keel, kaalukadu

    Vitamiin C

    C-vitamiin aitab kaasa vajalike toitainete imendumisele ja rakkude uuenemisele, on suurepärane antioksüdant. C-vitamiini vaeguse sümptomid on väsimus, vastuvõtlikkus külmetus- ja nakkushaigustele, halb enesetunne, igemete veritsemine. Sööge enne pingelise tööpäeva algust magusa asemel hoopis C-vitamiini sisaldavaid toiduaineid, jooge kohvi asemel mahla. See takistab ka stressihormoonide teket. Liiga palju C-vitamiini pole siiski organismile kasulik. See võib põhjustada erinevaid tervisehäireid peavalust maohaavanditeni, samuti iiveldust ja seedehäireid.
    C-vitamiin:
    - tugevdab organismi, tõrjudes välja külmetushaiguste tekitajaid;
    - kaitseb spermatosoide ja osaleb suguhormoonide tekkes ;
    - tõstab tuju, parandab enesetunnet;
    - parandab veresoonte tööd, hävitab vananemist põhjustavaid vabu radikaale, võitleb südamehaiguste, vähi ja rakukahjustuste vastu;
    - on äärmiselt vajalik suitsetajale, kes peab saama päevas kaks korda rohkem seda vitamiini kui mittesuitsetaja;
    - soodustab paranemisprotsesse, hoiab ära skorbuudi, stimuleerib närvisüsteemi tööd;
    -.võitleb tuberkuloosi, difteeriat ja düsenteeriat põhjustavate mikroorganismidega.
    100 grammis on C-vitamiini:
    • värsketes kibuvitsamarjades 800-2500 mg;
    • paprikas 150-300 mg;
    • mustades sõstardes 100-450 mg;
    • petersellilehtedes 150-200 mg;
    • mädarõikas 110-150 mg;
    • lehtkapsas 100 mg;
    • kiivis 100-180 mg;
    • aedtillis 100 mg;
    • tsitruselistes ( sidrun , greip , apelsin , mandariin ) 40-80 mg;
    • valges peakapsas 40-70 mg.
    Veel sisaldub C-vitamiini hapukapsas , sibulas, idandites, tomatis, maasikas, melonis, tumerohelistes aedviljades, punapeedis, kaalikas, jõhvikates.
    NB!
    Kartulite C-vitamiini sisaldus on märtsikuuks langenud viis korda.
    Õhu käes närbunud sibulas pole peaaegu üldse C-vitamiini.
    Kui te ei säilita hapukapsast koos vedelikuga, siis C-vitamiin hävib.
    C-vitamiin hävib toidu pikaajalisel kuumana hoidmisel ja korduval ülessoojendamisel.
    Asetage köögiviljad keema kuuma vette, nii säilib rohkem C-vitamiini.
    Aknalaual kasvatatud kress-salat on vitamiinirikas maitseroheline.
    Kõige suurem C-vitamiini vaegus kimbutab veebruarist maini.
    Kaalika säilitamisel ei muutu selle C-vitamiini sisaldus palju.

    Vitamiin D

    D-vitamiin omab tähtsat rolli kaltsiumi imendumisel inimese organismi. D-vitamiini toodetakse nahas päikese UVB- kiirte toimel. Suvekuudel piisab organismile vajaliku
    D-vitamiini hulga tekkimiseks, kui nägu ja käsivarred saavad päevas umbes 20 minutit päikest. Toodetava D-vitamiini hulka vähendavad riided, kaitsekreemid, õhu saastatus ning pilvisus , märgatavalt vähemaks muutub D-vitamiini tootmine ka vanuse kasvades. Toiduga saab D-vitamiini suhteliselt piiratult . Peamisteks D-vitamiini allikateks on rasvane kala (lõhe, tuunikala, sardiin, makrell ), munakollane ja maks. D-vitamiini puudus võib tekkida põhjamaade elanikel, kuna seal on kogu aasta vältel suhteliselt vähe päikest, eriti sügis- ja talvekuudel. Täiendavalt vajavad D-vitamiini ka imikud ja vanemaealised, eriti need, kes ei käi õues.
    Tartu Ülikooli teadlaste poolt läbiviidud uuring näitas, et eestlastel esineb luude normaalseks toitumiseks hädavajaliku D-vitamiini puudust aasta läbi. Eriti tõsine on olukord talvel, mil tervelt 73% uuringus osalenutest oli organismis liiga vähe D-vitamiini. Viimaste aastate teadusuuringud on näidanud ka seda, et Dvitamiin on isegi olulisem kui kaltsium . D-vitamiin on vajalik kaltsiumi ja fosfori imendumiseks. Kui D-vitamiini on vähe, väheneb ka kaltsiumi imendumine ja ladestumine luudesse, samuti luukoe uuenemine. See omakorda viib luukoe kaotusele ja luu mineraalse tiheduse vähenemisele, mille tagajärjel suureneb risk luumurdude tekkeks. Seega tagab just D-vitamiin tervete ja tugevate luude arengu lapse- ja noorukieas ning säilimise täiskasvanuna. Kui D-vitamiini napib, pole korralikust kaltsiumi tarvitamisest peaaegu üldse kasu.
    Kuidas D-vitamiin mõjub?D-vitamiin aitab kaltsiumil imenduda, mis on vajalik hammaste ja luude tugevnemiseks. D-vitamiini puudus võib põhjustada rahhiiti, mille tunnuseks on pehmenenud luud . Rahhiiti põdeva lapse luud ei suuda keharaskust toetada ning tagajärjeks on kõverad ja kaardus jalad. Lisaks hoiab D-vitamiin terved närvid, naha, südame ja lihased, toetab organismi immuunsüsteemi, võimaldab verel hüübida jm. Eriti oluline on D-vitamiin taimetoitlastele, tubastele inimestele ja lastele.
    D-vitamiini allikad Kõige olulisem D-vitamiini allikas on päike. Ultraviolettkiirguse abil moodustub organismis D-vitamiin, mis aitab kaltsiumil imenduda. Ka läbi pilvede kumab natuke ultraviolettkiirgust.
    D-vitamiini sisaldavad toiduained:
    • Kala (eriti heeringas , tursk, lest ja lõhe) ja kalaõli
    • Kala- ja kanamaks
    •  Vitaminiseeritud piimatooted
    • Munakollane
    • Või
    • Juust
    • Pärm
    • Seened. Sisaldavad vähesel määral D-vitamiini, kuid uuringute kohaselt vähesest päikesevalguse käes viibimisest piisab, et seente D-vitamiini kogus oluliselt suureneks. See tähendab, et seened võivad õige pea muutuda paremateks D-vitamiini allikateks kui kardetud kalamaksaõli. D-vitamiini leidub ka piimarasvas, mis aga koorimisega sealt kaob (kuigi kaltsium jääb alles). Kui laps ei ole ülekaaluline, võiks ta juua vähemalt 2,5 protsendilise rasvasisaldusega piima.
    Lapsega ohutult päikese käes Beebid ei pea vajaliku koguse D-vitamiini jaoks väga palju päikese käes olema. Mähkmeväel olevale beebile piisab 30 minutist nädalas ehk viiest minutist päevas. Riietes ja ilma mütsita beebi vajab nädalas kaks tundi või päevas 20 minutit päikesevalgus. Veidi tumedama nahatüübiga lapsed veidi enam.
    Loomulikult peab olema ettevaatlik ning päeva kõige kuumemal ajal lapsele kindlasti mütsi pähe panema ning kaitsekreeme kasutama. Päikesevalgus on ohutum enne kella kümmet hommikul ja peale kolme pärastlõunal.
    D-vitamiini puudus vähese päikesevalguse tõttu Erinevatel põhjustel ei ole võimalik päikesevalgusest vajalikul kogusel D-vitamiini ammutada:
    •  Tumedam nahatoon– tumedamanahaliste organismil kulub D-vitamiini tootmiseks rohkem aega
    • Õhu saastatus või pilves ilmad, mis takistavad ultraviolettkiirtel maapinnani jõudmast
    • Teatud piirkondades on aastaringselt vähem päikesevalgust
    • Kultuurilised erinevused – õues veedetakse vähe aega või käiakse pidevalt pikkades riietes
    • Sellistel juhtudel soovitatakse D-vitamiini lisaks võtta.
    Eesti kliimas, kus päikest on aastaringselt vähe, tuleb lastele kuni teise eluaasta lõpuni D-vitamiini profülaktikaks lisaks anda. Ainult rinnapiimal olevatele beebidele soovitatakse anda ööpäevas 5 tilka ehk 400 ühikut. Rinnapiimaasendajat saavatele beebitele tuleks sõltuvalt toidukogusest anda lisaks 3-5 tilka. Kui beebi saab rinnapiimaasendajat ööpäevas üle 1000 ml, siis ei ole vaja vitamiini lisaks anda. Beebitoidus on seda piisavalt

    Vitamiin E

    Sellest ajast, kui E-vitamiin 1921. aastal avastati, on tema pooldajad teda taevani ülistanud kui universaalset arstimit, mis ravib kõike, alates kiilaspäisusest ja impotentsusest kuni vähi ja südamehaigusteni välja. Kritiseerijad on aga arvamusel, et kuni praeguse ajani ei ole veel kindlaid tõendeid selle kohta, et E-vitamiin kuidagi positiivselt mõjuks. Kuigi E-vitamiin polegi mingi universaalne medikament, tundub, tundub siiski tõsi olevat, et teda kasutatakse üha rohkem erinevate haiguste ja vaevuste ravimiseks. Praegu maailma erinevates kohtades läbiviidavad uurimused püüavad leida E-vitamiini uusi omadusi ja kasutamisvõimalusi. Erilist tähelepanu neis uurimustes pööratakse vereringe- ja südamehaigustele, organismi energia- ja vastupidavuse küsimustele, vähi profülaktikale, vananemise aeglustamisele, organismi taastusravi probleemidele ning sellele, kuidas organism suudaks end paremini kaitsta meie saastunud keskkonna kahjustava mõju eest.
    Üldiselt on E-vitamiin tuntud kui sugulist arengut ja sugufunktsioone ning sigimist soodustav vitamiin. Kuid uurimustes on leitud, et E-vitamiin aitab vältida ka ajurabandust, kaitsta Alzheimeri tõve eest ning ära hoida katarakti ehk silmakae teket. E-vitamiin tugevdab immuunsüsteemi ja vähendab südameatakkide ohtu.
    E-vitamiini suurte annuste kasutamisest tuleks hoiduda neil juhtudel, kui tarvitatakse samaaegselt aspiriini , küüslauku, gingko'd ning teisi trombivastaseid ja verdvedeldavaid ravimeid, et vältida nende koosmõju liigtugevat efekti ning verejooksu riski.
    E-vitamiini on rohkesti taimsetes õlides, rukki- ja nisujahus, linnaseleivas, porgandis, tomatis, kapsas, vähemal määral ka maksas ja munarebus jm. E-vitamiini leidub taimeseemnetes, eriti rikkalikult on seda õunaseemnetes.

    Mineraalained


    Mineraalained on inimese normaalseks elutegevuseks hädavajalikud. Nende pidev piisav kogus organismis tagab meie keha häireteta talitluse ning aitab vältida haigusi.
    Mineraalainete täpne tarve oleneb inimese soost, vanusest , füsioloogilisest seisundist, toitumise eripärast, elukeskkonnast, kehalisest aktiivsusest, elustiilist, haigustest ja paljust muust . Mineraalained ei asenda teisi toitaineid ning ükski nende hulgast ei asenda teist.
    Üks põhilisi hädasid nüüdisajal on see, et olenevalt trendist kaldutakse mõnd makro- või mikromineraali sageli liigselt ülistama. Kindlasti on inimese põhiline mineraalainete allikas tasakaalustatud tahke ja vedel segatoit, mis sisaldab nii taimse kui ka loomse päritoluga toidukraami. Mitmetel põhjustel pole mineraalainete saamine tavaviisil igakord siiski piisav ning nii tuleb vahel kasutada lisaks ka vastavaid preparaate. Suvalisi soovitusi järgida ei tohi. Kestev meelevaldne mineraalainete tarbimine on ohtlik, sest enamasti on nende vajaliku ja ohutu päevakoguse vahe üsna õbluke.

    Ca

    Kaltsium on organismi ülesehitusmaterjal, ta on juba koguse poolest kehale kõige tähtsam mineraal. Täiskasvanud inimese keha sisaldab 1-1,5 kg kaltsiumi, millest umbes 99% on luudes ja hammastes. Ülejäänud kogus täidab väga mitmesuguseid ülesandeid. Kaltsium reguleerib vere hüübimist, tõrjub põletikke, leevendab allergilisi reaktsioone, mõjutab närvide ja musklite tegevust. Aktiviseerib ka ainevahetusprotsesse.
    Kõikide ülalloetletud protsesside häireteta kulgemiseks on vaja, et kaltsiumi sisaldus veres oleks konstantne.
    Inimese skeleti moodustavad enam kui 200 luud. Skelett annab kehale välise kuju ja kaitseb keha. Luu on elav struktuur. Juurde- ja ümberehitusprotsessid toimuvad kogu eluaja. Luuõgijad rakud toimetavad luu substantsi ära, ülesehitusrakud muretsevad uut substantsi juurde. Kaltsium on seejuures ehitusmaterjal.
    Iga päev kaotab keha kaltsiumi higi, uriini, väljaheitega. See kaotus tuleb korvata toidu ja joogiga , et säilitada veres tasakaal. Toiduga manustatud kaltsiumist suudab organism omandada kahjuks ainult 30-40% ulatuses. Sellepärast peab kaltsiumisisaldus toidus olema vastavalt suurem vajadusest. Detailne manustamine optimaalseks kaltsiumivajaduseks 1994.a USA Tervishoiuameti poolt avaldatud andmete kohaselt on:
    Vanusegrupid
    Kaltsiumivajadus milligrammides päevas
    Vastsündinu kuni 6 kuud
    400
    6 kuud kuni 1a
    600
    1-5a
    800
    6-10a
    800-1200
    11-24a
    1200-1500
    mehed 25-65
    1000
    üle 65a
    1500
    naised 25-50a
    1000
    rasedad ja imetavad emad
    1200-1500
    üle 50a inimesed, naised
    1000
    üle 65a naised
    1500
    Peamised kaltsiumiga varustajad on piima ja piimatooted, teatud juurviljad , mineraalvesi. Tuleb kontrollida oma toitumistavasid ja korraldada nii, et meie toit vajalikul määral kaltsiumi sisaldaks.
    Keskmiselt:
    sisaldab kaltsiumi
    0,25 l piima
    300 mg
    100 g 40% juustu
    1000 mg
    100 g sulatatud juustu
    500 mg
    100 g jogurtit
    110 mg
    100 g kohupiima
    80 mg
    100 g rohelist kapsast
    180 mg
    100 g spinatit
    120 mg
    100 g türgiube
    100 mg
    100 g brokkolit
    80 mg
    Mineraalvesi on ideaalne vahend organismi varustamiseks kaltsiumiga. Heas mineraalvees peab olema 1 liitri kohta 500 mg kaltsiumi 100 mg magneesiumi ja maksimaalselt 50 mg naatriumi.
    Vähene piima ja piimasaaduste kasutamine toiduks võib viia kaltsiumivaegusele, millele kaasnevad: kalduvus krampidele, sõrmeküünte kasvamishäired, juuste väljalangemine, kalduvus allergiale, luude hõrenemine.
    Lastel ja noorukitel on suurem kaltsiumivajadus Vastsündinul on vähesed luud välja arenenud. Tema skelett koosneb suures osas kõhrest, mis lapse kasvades ehitatakse ümber luudeks. Puberteedieas on need protsessid reeglina lõppenud. Sellepärast on kasvueas kaltsiumivajadus suurem. Nooruses küllaldaselt varutud kaltsium hoiab ära vananedes luude enneaegse hõrenemise. Ka raseduse ajal on kaltsiumivajadus tavalisest suurem. Rahvatarkus ütleb, et iga laps võtab emalt ühe hamba. Raseduse ajal on ema hambad suurenenud kaarieseohus ja igemed võivad kergemini haigestuda põletikku. Raseduse ajal annab naine ära umbes 25 g kaltsiumi ja imetamise ajal veel umbes 20 g beebile. Seega on vaja siis suurendada kaltsiumi manustamist. Kaltsiumipreparaatide kasutamine peab olema kindlasti arsti kontrolli all.
    Samuti on suurenenud kaltsiumivajadus sportlaste ja raske füüsilise töö tegijatel. Kaltsiumi eritumine organismist suureneb higiga. Kaltsiumi päevane vajadus võib sel juhul ulatuda kuni 2000 mg.
    Alkohol , nikotiin ja kohv on kaltsiumiröövlid. Nad takistavad kaltsiumi omandamist. Ka taimetoitlased võivad kaltsiumi omandamisel kriitilise piirini jõuda. Eriti ohustatud on need taimetoitlased, kes on loobunud ka munadest ja piimast ning piimasaadustest.
    Kui organism ei saa küllaldaselt kaltsiumi või selle omandamine on häiritud, siis hakkab organism kasutama kaltsiumi luudest. Sellel võivad olla saatuslikud tagajärjed. Luude substants väheneb, luud muutuvad hõredamaks.
    Tekib osteoporoos Osteoporoos on eelkõige üleminekueas naiste haigus, põhjuseks hormoonide ja kaltsiumi vaegus. Naissuguhormoonidel on kaitsefunktsioon. Nad takistavad liigset kaltsiumikadu. Vähenenud hormoonide produktsioon kliimaksi ajal põhjustab luumassi kiirenenud vähenemist. Umbes 1/3 kõikidest naistest kannatab selle osteoporoosi vormi all. Vanaduse edenedes on kaltsiumivaegusest tingitud osteoporoosist ohustatud mõlemad sugupooled. Mõnikord on oma osa ka pärilikel eeldustel. Juba 40. eluaastatest algab luumassi vähenemine, sest luumassi moodustamise protsess aeglustub. Kuni 70. eluaastani kaotab organism umbes 1/3 oma luumassist. Mõju avaldavad siin nii kaltsiumi- kui liikumisvaegus. Kui luumassi kadu ületab kriitilise piiri, hakkavad luud murduma. Lisandub veel asjaolu, et toiduga manustatud kaltsiumi omandab vanaduses organism halvemini.

    Mg

    Magneesiumi näol on tegemist mineraaliga, mida saab nii toidust kui ka apteekidest ja toidupoodidest toidulisandina. Magneesiumi vajab inimene tervise säilitamiseks rohkelt, sest see aine kuulub enam kui 300 ensüümi e biokatalüsaatori koostisse. Kõige kõrgemad magneesiumi kontsentratsioonid esinevad kõige aktiivsema ainevahetusega elundeis nagu peaaju , süda, maks ja neerud. Magneesiumi peetakse ka stressivastaseks mineraaliks - lõõgastab lihaseid ning rahustab närve. USAs läbiviidud uurimused on näidanud, et keskmine magneesiumi tarbimine inimese kohta on allpool ametlikult fikseeritud toitainete soovituslikke annuseid. Pealegi soodustab magneesiumi organismist väljumist meie elustiil ja toitumisharjumused (eriti mis puudutab gaseeritud jookide tarbimist).
    Kuna taimede rohelised osad sisaldavad rohkelt magneesiumi, tuleks süüa rohelist köögivilja. Veel sisaldavad rohkesti magneesiumi pruunvetikas , mandlid, melass ja viljaterad. Loomsed allikad ei oma magneesiumi sisalduse seisukohalt olulist tähtsust.
    Toidulisandite kasutamisel tekib magneesiumitaseme märkimisväärne tõus tavaliselt umbes 6 nädala jooksul. Magneesiumi peetakse suhteliselt ohutuks mineraaliks, kuna ta on peaaegu alati hästi talutav. Ainult neeru- ja rasked südamehaiged peavad magneesiumi ja kaaliumi kasutama arsti soovituste kohaselt.
    Kaltsiumi ja magneesiumi tasakaal Nii kaltsiumi kui magneesiumi leidub kõigis rakkudes, eriti südame ja arterite lihasrakkudes. Samal ajal, kui kaltsium stimuleerib lihaskiudude pinguldumist ja kokkutõmbumist, kutsub magneesium esile lihaste lõõgastumise. Samuti reguleerib magneesium rakkudesse siseneva kaltsiumi hulka. Ilma magneesiumi tasakaalustava mõjuta tekitab kaltsium arterite (eriti südamelihasesse ja peaajju suubuvate) kokkutõmbumist, piirates seeläbi neisse elundeisse saabuva vere hulka, mille tulemuseks võib olla vererõhu tõus, südameatakid, ajuinsult ja migreeni tüüpi peavalud.
    Magneesiumi funktsioonid Üheks magneesiumi tähtsamaks funktsiooniks on osalus energiarikka ühendi ATP produktsioonis, samuti suurendab ta ensüümide aktiivsust (see tähendab üldjoontes ainevahetuse paranemist). Samuti on magneesium tähtis närvikoe rakkudele ning võib mõjuda soodsalt Alzheimeri tõve vältimisel. Magneesium reguleerib ka ioonide liikumist rakkudesse ja sealt välja. Ilmne on ka magneesiumist saadav kasu silelihastele (arterid, süda, emakas jms õõneselundid) ning seega südamele ja veresoonkonnale (langeb vererõhk ning paraneb südametegevus). Paraneb ka valguproduktsioon.
    Magneesiumi puuduliku imendumise kõige ilmsemaks sümptomiks on kõhulahtisus. Kuna teatavate ainete kasutamise korral ning mõnede tervisehäiretega kaasneb magneesiumi eritumise kiirenemine, tuleks meeles pidada, et suhkru, kofeiini, aga ka alkoholi rohke tarbimine suurendab magneesiumi eritumist uriiniga. Ravimitest mõjuvad magneesiumi väljutavalt antibiootikumid, uriinieritust suurendavad ained (diureetikumid), digitaalise- e sõrmkübarapreparaadid ning süstitavad insuliinid. Haigustest omavad magneesiumi tasemele negatiivset mõju suhkurtõbi, neeruhaigus ja kilpnäärme ületalitlus.

    Zn


    Kui jutt läheb tsingile, meenub mulle saksa poeedi Hans Kalau luulerida – “Kõik tõeline oskab olla märkamatu...” (vabatõlge). Ja tõepoolest, kui tihti mõtleme me keemilisest elemendist järjekorra numbriga 30 ja sellest, kuivõrd oluliselt sõltub tsingist meie ja meie lähedaste tervis ning heaolu? Tsingi varjatud defitsiit oskab olla märkamatu.
    Inimese keha sisaldab kõigest 2-3 grammi tinki, kuid nende grammide tähtsus organismile on erakordselt suur. See sisalduv kogus ei ole lihtsalt üks väike kogus tsingi nimelist ainet, vaid arvutu hulk ioniseeritud tsingi aatomeid, mis osalevad peaaegu kõigis eluprotsessides. Tsink kuu-lub enam kui 200 fermendi (biokeemilisi protsesse juhtivate valkude) koosseisu. Seetõttu kaasnevad tsingi olulisele puudusele organismis mitmesugused tervisehäired ja vahel isegi rasked haigestumised. Kauakestev tsingi vaegus avaldub vastupidavuse langusena külmetus- ja nakkushaigustele, raseduse häiretena, laste arenguhäirete ja –peetusena, varajase kliimaksi ja vananemise ning vanurite eluea lühenemisena.
    Ülemaailmse Tervisekaitse Organisatsiooni ekspertide hinnangul esineb tsingivaegust inimorganismis vägagi tihti, maailma elanikkonna üldisel uurimisel avastati tsingipuudus 4,5 miljardil inimesel.
    Selle põhjuseid on palju – põllu- ja karjamaade tsingisisalduse vaesestumisest (mille tagajärjeks on üldkasutatavate toiduainete tsingisisalduse vähenemine) kuni tsingi omastamise häirete ja inimorganismi suurenenud tsingivajaduseni. Ühe või teise keemilise elemendi vaegust organismis nimetatakse hüpoelementoosiks ja selle alla kuuluvaid inimesi “riskigrupiks”. Millist liiki on siis tsingivaeguse riskigrupp?
    Esiteks on nendeks inimesed, kelle toit sisaldab vähe tsinki . Üldreeglina on nende inimeste toidus vähe valku ja liiga palju süsivesikuid. Seejuures ei saa inimene vajalikku tsingikogust mitte materjaalsete probleemide tõttu, vaid oma söögiharjumuste tulemusena tsingivaeseid toiduaineid tarvitades, nagu vegetariaanlus, nälgimine jm. Nn. “tšempioniks” tsingisisalduse poolest toiduainete seas on austrite liha (150-400 mg 100 gr toidu kohta). Kahjuks sisaldub teistes toiduainetes tsinki kümneid kordi vähem ( merekala , nisuidud, riisikliid, kaerajahu, kuiv hernes, loomaliha , maks, pähklid, roheline sibul) ja ei ole just kerge katta organismi vajadust selle elemendi suhtes (12 mg ööpäevas). Pealegi on tsingi imendumine soolestikus taimsetest toiduainetest (kõik teraviljad ja enamik juurvilju) raskendatud mittelahustuva ühendi (tsink + fütiin) moodustumise tõttu ja tihtipeale on imendumine ka otseselt häiritud (düs-bakterioos, soolehaigused, sooleparasiidid jne.).
    Teiseks kuuluvad riskigruppi inimesed, kelle organism ühel või teisel põhjusel tsinki kaotab. Nii võivad tsingi organismist välja tõrjuda mitte ainult sinna sattunud saastajad (rasked metallid, mõningad ravimid ), vaid ka selliste elementide üleküllus, milliseid peetakse essentsiaalseteks, s.o. eluliselt vajalikeks (vask, kaltsium).
    Lõpuks moodustavad veel ühe ja seejuures peaaegu suurima riskigrupi need inimesed, kelle tsingivajadus on suurem. Väga palju tsinki vajavad rasedad ja rinnaga toitvad naised. Raseduse aegne tsingi vaegus on ähvardav oht, milline realiseerub tihti toksikoosi, lapse enneaegse sünni, varajase sünnituse, nõrga või haige lapse ilmaletulekuga. Kõik haiged, kes põevad kasvajalisi haigusi või kellel on eelsoodumus mimesugusteks kudede vohamisteks (hüperplastilised protsessid), kasutavad intensiivselt tsinki. Seetõttu on normaalne tsingitase organismis vajalik günekoloogiliste probleemide käes vaevlevatele naistele (mastopaatiad, emaka müoomid, endometrioos).
    Mis puutub lastesse, siis realiseerub tsingi puudus esimese 4 elu aasta jooksul luukoe aeglustunud moodustumises, üldise ja füüsilise arengu aeglustumises, mitmesugustele haigustele vastupanuvõime languses ja suurenenud tungis alkoholi järele (mis hakkab avalduma teismelises eas). Tsingi vaegus formeerib vajaduse alkoholi järele, aga alkohol omakorda vähendab organismi tsingi sisaldust. Ei saa välistada, et just see surnud ring viibki inimese kroonilise alkoholismini, mis ei allu mingile ravile .
    Meestel kaasuvad tsingi vaegusele sageli viljatus sperma kvaliteedi ja spermatoisoidide viljastusvõime languse tagajärjel, kuid ka – eesnäärme haigused (suurenemine, adenoom , vähk). Seejuures avaldub tsingi puudulikkus organismis mõju mitte ainult meeste reproduktiivsele funktsioonile, vaid ka seksuaalsele aktiivsusele.
    Vanemas eas põhjustab tsingi vaegus (koos fosfori ja kaltsiumiga) osteoporoosi progresseerumist. Kuid esikohale nihkub selles eas veel üks tsingi tähtis omadus – tema osa immuniteedi formeerumisel (T-lümfo-tsüüdid jm.). Immuunse kaitse alanemine elatanud inimestel toob kaasa onkoloogiliste haiguste sagenemise ja vananemise kiirenemise.
    Tsingi vaegus on nn. kohustuslik kaaslane igat liiki nahahaiguste korral. Nahk (samuti kui eesnääre ja ajuripats) sisaldab väga palju tsinki. Tsinki vajatakse täisväärtusliku kollageeni moodustumiseks ja mitmesuguste nahas toimuvate väliskahjustuste tõkestamiseks mõeldud füsioloogiliste protsesside toimimiseks.

    Fe


    Raud on vajalik kudede taastamiseks ja punalibledes sisalduva hapniku transportiva aine hemoglobiini tootmiseks, aju arenguks ning keemiliste ühendite aktiivsuse tagamiseks nii ajukoes, immuunsüsteemis kui ka teistes kudedes. Rauapuuduse tagajärjel vere punaliblede hapnikukandmisvõime väheneb ning võivad tekkida hapnikupuuduse nähud. Lastel avaldub rauavaegusaneemia tavaliselt tähelepanu ja mäluhäiretena ning suureneb risk haigestuda sagedamini hingamisteede viirusinfektsioonidesse.
    Mida teha, kui suvepuhkus on veel kaugel ja sa tunned ennast väsinult. Rannahooajale mõeldes loobud ka veel liharoogadest. Siis võib juhtuda, et sa saad vähe rauda ja võib tekkida rauavaegus.
    Rauavaeguse tundemärgid:
    -Nahk ja limaskest on kahvatud
    -Oled väsinud ja kõigest tüdinenud.
    -Kannatad alatihti peavalu.
    -Küüned on muutunud hapraks ja juuksed langevad välja.
    -Lihased on nõrgad ja kipuvad kergesti valutama .
    -Kõht on kinni, kuigi sööd kiudainerikast toitu.
    -Raske on millelegi keskenduda.
    -Hakkad väikesegi pingutuse korral hingeldama.
    -Lõhed tulevad suunurkadessee.
    Kehva enesetunde põhjuseks võib olla ainuüksi rauasisaldusega toitude nappus. Tekib rauavaegusaneemia. Rauavaeguse all ei kannata tavaliselt mehed ega üleminekuea seljataha jätnud naised. Lapsed, kasvueas noorukid ja viljakates eluaastates naised vajavad aga õige palju rauda - seepärast tekib neil rauavaegus kergemini.
    Raud on tähtis mineraalaine . Seda on organismil vaja õige mitmel põhjusel - hemoglobiini moodustumiseks veres ja hapniku edasikandmiseks, ensüümide, hormoonide, lihaskudede ja südame normaalseks tegevuseks, rakkude jagunemisprotsessil ja immuunsüsteemis.
    Luuüdis tekib igas sekundis paar miljonit punast vereliblet, nende ülesanne on veres hapnikku edasi kanda. Punased verelibled sisaldavad hemoglobiini, milles leiduv raud seob hapnikku selle edasikandmise ajaks.
    Rauda vajame närvisüsteemi funktsioneerimiseks ja arenemiseks . Kui lootel või kasvaval lapsel on rauavaegus, siis võib see häirida kesknärvisüsteemi arengut. Lihastes hapnikku akumuleeriva proteiini moodustamiseks on vaja rauda. Rauavaegus nõrgendab muu hulgas ka lihasjõudu.
    Toidus sisalduvast rauast imendub ainult 10 - 15 protsenti. Organismi kasinate rauavarude puhul raua imendumine tõhustub. Näiteks raseduse ja imetamise ajal peaks raua imendumine isegi neljakordistuma.
    Loomsetes toodetes sisalduv raud imendub paremini kui taimede oma. Imendumist soodustavad C-vitamiin ja ka teised orgaanilised happed. Ei maksa aga hakata jooma söögi kõrvale apelsinimahla, et raud paremini imenduks. Parajust on ka siin mõistlik järgida. Salatit ja muud värsket kraami on küll kasulik igale söögikorrale lisada, nii omastatakse rauda paremini.
    Kuigi palju kaltsiumit sisaldav toit üldiselt nõrgendab raua imendumist, sobib piim hästi toidulauale, sest ei ole tõestatud, et piim häiriks raua omastamist. Veinide rauasisaldus on väike, rauasaamise allikateks need ei kõlba, kuigi on ka vastupidist nõu antud. Raua imendumine organismis on täpselt reguleeritud. Kui rauavarud on küllaldased, siis ei imendu rauda üldse. Iga päev rikkalikult liha süües võib aga siiski rauavarusid liigselt suurendada.
    Päriliku haiguse või kroonilise maksahaiguse tõttu võib raua imendumist reguleeriv mehhanism vigastatud saada. Siis koguneb rauda organismi liiga palju ja tagajärjeks on diabeet, maksatsirroos või naha hüperpigmenteerumine.
    Rauatablette ei tohiks võtta liiga palju, kõige suurem lubatud päevane annus on 50 milligrammi. Ülemäärane raud on mürk. Vanuritel võib suur annus põhjustada maoverejooksu.
    Mida süüa tasuks ? Parimad toidud rauaallikatena on veri ja maks, hea on ka punane liha. Maksatoite võib süüa paar korda kuus, kuid rasedatele seda ei soovitata. Taimsetest toitudest saab kõige hõlpsamini rauda rukkileivast ja sojast.
    Taimetoitlased peaksid toitu rikastama sojajahu ja seesamiseemnetega. Kui süüa iga päev mitmesuguseid ube, pähkleid ja seemneid, siis tõenäoliselt saab ka taimetoitlane küllaldaselt rauda.
    Aed- ja puuviljadest rauda peaaegu ei saadagi, välja arvatud nõgesest. Rauda ei leidu ka valges lihas või kooritud viljas. Lihasöömisest loobunud inimesed ja lakto -vegetaarlased peavad samuti hoolitsema rauavajaduse rahuldamise eest - rukkileiba , ube, pähkleid ja seemneid tuleb süüa küllaldaselt.
    Lastel võib mõnikord aneemia tekkida ühekülgsest toidust. Samuti võib täiendav raud olla vajalik sporti harrastavatele noortele ja eriti kehvasti toituvatele tüdrukutele.
    44
  • Vasakule Paremale
    ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS #1 ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS #2 ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS #3 ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS #4 ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS #5 ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS #6 ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS #7 ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS #8 ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS #9 ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS #10 ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS #11 ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS #12 ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS #13 ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS #14 ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS #15 ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS #16 ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS #17 ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS #18 ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS #19 ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS #20 ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS #21 ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS #22 ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS #23 ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS #24 ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS #25 ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS #26 ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS #27 ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS #28 ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS #29 ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS #30 ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS #31 ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS #32 ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS #33 ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS #34 ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS #35 ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS #36 ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS #37 ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS #38 ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS #39 ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS #40 ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS #41 ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS #42 ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS #43 ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS #44 ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS #45
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 45 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-12-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 90 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Markus-Eerik Mändmets Õppematerjali autor
    Referaat esmaabist.
    Töö koosneb 3-st osast:
    I. Füüsikalised taastumisvahendid: saun, massaaž, vesiravi, aeroionisatsioon, kiirgused, valgusravi, aroomi- ja muusikateraapia, soolaravi.
    II. Taimsed taastumisvahendid : mesi, astelpaju, küüslauk, ravimtaimed.
    III. Keemilised taastumisvahendid: vitamiinid ja mineraalained

    Sarnased õppematerjalid

    Erinevad taastumisvahendeid inimese turgutamiseks
    10
    doc

    Erinevad taastumisvahendeid inimese turgutamiseks.

    · Hiina punktmassaaz · Tui-na massaaz · Su-dzok massaaz · Kupumassaaz · Tai massaaz Vesiravi. Vesiravi ehk hüdroteraapia on lihtsalt kasutatav ja tõhus teraapiameetod. Vesiravi saab teha kodustes tingimustes aga samuti on ta efektiivne taastusravis ja SPA-des kasutatav teraapiviis. Sooja vanni võib endale igaüks lubada, vanni mõju tõhusamaks muutmisel kasutatakse erinevaid lisandeid; vanniõli, meresool, spetsiaalsed lisandid, piim jne., efektiivsust tõstab masseerimine veejugadega ning mullivanni puhul ka õhumullide masseeriv toime. Vesiravi alla kuuluvad veel ka erinevad mähised ja kompressid. Vesiravi sobib suurepäraselt kasutamiseks koos teistev erinevate teraapiameetoditega, nt. massaaz, sest soe vesi pehmendab lihaseid ning loob suurepärased eeldused tulemuslikuks protseduuriks. Aeroionisatsioon - ehk õhu ioniseerimine.

    Terviseõpetus
    TAASTUMISVAHENDID
    26
    doc

    TAASTUMISVAHENDID

    Soolaga ülehõõrumine saunas mõjub nahale kooriva hooldusena ja saunast väljudes tundub teie nahk tõeliselt siidisena. Soolase õhu sissehingamine mõjub aga profülaktilise hooldusena hingamisteedele. Kuna õhu temperatuur saunas on ligilähedane toatemperatuurile, võib ühekordne viibimine soolasaunas kesta isegi kuni 60 minutit. 3 Massaaz Masaazi eesmärk on: parandada inimese enesetunnet, turgutada immuunsussüsteemi, tasakaalustada närvisüsteemi, viia kehast välja jääkaineid, parandada ainevahetust ja vähendada lihaspinget ning selle läbi ka valusid. Erinevad massaazi liigid: klassikaline massaaz, meemassaaz, aroomteraapia, tselluliidimassaaz, Tai massaaz, Jaapani massaaz. Klassikaline massaaz Klassikaline massaaz on traditsiooniline ja levinud massaaziliik, mis baseerub rootsi massaazil. Seda tehakse nii õlidega, kui ka kuivalt

    Filosoofia
    Erinevad taastusravivahendid inimese turgutamiseks
    31
    doc

    Erinevad taastusravivahendid inimese turgutamiseks

    Erinevatest maailma piirkondadest välja kujunenud massaazid in erineva iseloomuga ja need erinevad suurenisti ka oma raviomaduste poolest. 1.2.1 Klassikaline massaaz Enam levinud massaaziliik on klassikaline massaaz. See tuleneb Rootsi massaazist ja seda tehakse nii õlidega kui ka kuivalt. Klassikalise massaazi tehnikad sisaldavad endas silitamisi, naha ja naha-aluskoe hõõrumisi, lihaste muljumist, vibratsiooni ja erinevaid kergeid löögilisi võtteid. Massaazi toime nahale, nahaalusele koele ja lihastele on vastavalt kasutatud võtetest kas lõõgastav või toonust tõstev. Massaaz parandab kudede vereringet ning soodustab ainevahetust. Kasutatakse lihaspingete, unehäirete puhul ja samuti stressi maandamiseks. Oskuslikult tehtud massaaz annab lõõgastumise ja heaolutunde. Massaazi ei tohi teha, kui vererõhk on kõrgenenud üle normväärtuste, esinevad veenilaiendid, ägedad nahahaigused või palavik

    Esmaabi
    Taastusvahendid
    25
    docx

    Taastusvahendid

    Enne vesiravi alustamist ja raviprotseduuride proovimist on siiski soovitav tohtriga nõu pidada. On hädasid, nagu südamehaigused, neeru- ja maksapuudulikkuse korral on vesiravi vastunäidustatud. Saunalavalt jääauku hüppamine võib väga kurvalt lõppeda, sest järsk temperatuuride vahe on kahjulik südametegevusele ja vereringele. Vett on võimalik ravivahendina ravimiseks rakendada kodustest tingimustes. Külm vann on tõhus ravi inimese lihastoonuse ja vererõhu tõstja. Kuuma vanni peavad vältima nõrga südamega inimesed. Kuumad kui ka külmad vannid olgu lühiajalised, mitte üle 5min. Vee raviv toime alaku naha mõjutamisega, sest veega töötlemise tulemusel veresooned laienevad, suureneb organite verevarustus, nahk vabaneb jääkainetest ning südame tegevus on normis. Väga tõhus ja mõjukas on vesiravi lihasepingete lõdvestajana ja lihasvalude vastu

    Terviseõpetus
    Taastumisvahendid
    20
    docx

    Taastumisvahendid

    Füüsikalised, taimsed ja keemilised taastumisvahendid Füüsikalised taastumisvahendid Saun Miks peaks sauna minema? Inimese puhastumine vaimselt ja füüsiliselt Hea neerudele Vererõhu alandamine Üleväsimuse haigusnähtude leevendumine Soodustatud haavade paranemine Naha, välimiste lihaste ja hingamisteede tegevuste tugevdamine Kehakaalu vähendamine higistamise tõttu Närvilisuse, stressi, pinge ja kurbuse leevendumine Kroonilise bronhiidi leevendumine Peale sauna keha värske ja enesetunne energiline Sauna ei tohiks minna:

    Terviseõpetus
    Erinevad taastumisvahendid inimese turgutamiseks
    35
    doc

    Erinevad taastumisvahendid inimese turgutamiseks

    TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö ja täiendusõppe osakond NT 1 Dagne Press Erinevad taastumisvahendid inimese turgutamiseks Referaat Juhendaja: M. Grünthal-Drell Tallinn 2009 SISSEJUHATUS Tänapäeva kiire elutempoga ühiskonnas ei pööra inimesed erilist tähelepanu tervislikele eluviisidele. Kogu aeg on kuskile kiire, liigutakse jalgsi vähes õhus vähe, süüakse valmistoitu ning immutatakse end läbi keemilistest ainetest. Selle kõige juures aga ei mõelda, mida selline eluviis tervisele kaasa toob.

    Terviseõpetus
    Erinevad taastusvahendid inimese turgutamiseks
    19
    doc

    Erinevad taastusvahendid inimese turgutamiseks

    lümfiringet ning närvisüsteemi, erinevad vihad on erineva mõjuga: kadakaviht, kaseviht, eukalüptiviht jne. Soome sauna kõrge temperatuur tõstab ihutemperatuuri umbes 39°c-ni, kusjuures siseorganite temperatuur püsib 37°c lähedal. Kiireneb naha vereringlus, mis omakorda intensiivistab higistamist. Nahk ei peegelda enam soojust, vaid võtab seda vastu. Aju ja närvisüsteem reguleerivad kehatemperatuuri sellega, et suurendavad higistamist aitamaks inimese siseelundite temperatuuri normaalsena püsida. Samal ajal lõdvestuvad lihased ja langeb keha soojusakumulatsioonivõime. Lihaste ja liigeste jäikuse, pingestumise, tundlikkuse ja valu korral saab saunaskäigust tavaliselt kergendust, samuti pikaajaliste kaela, turja ja seljavalude puhul on abi. Haiguste puhul võib saunas käimine enesetunnet parandada, nt astma või pikaajalise bronhiidi korral laienevad ja puhastavad saunas hingamisteed ning siis on kergem hingata. Kõrgenenud

    Esmaabi
    Erinevad taastumisvahendid inimese turgutamiseks
    38
    doc

    Erinevad taastumisvahendid inimese turgutamiseks

    TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Kaugõppe Noorsootöö osakond KNT 1 Veroonika Mätlik " Erinevad taastumisvahendid inimese turgutamiseks" Referaat Juhendaja: M. Grünthal-Drell Tallinn 2006 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Füüsikalised taastumis vahendid............

    Terviseõpetus




    Kommentaarid (1)

    karkuu profiilipilt
    karolin a.: Väga kasulik !
    19:37 12-11-2012



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun